PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

Silo ladustamisel betoneeritud platsil tuleb tähelepanu pöörata eeskätt õigele kaldele (silomahla ärajuhtimine) javeetiheda betoonpinna saamisele. Silo maapealsel ladustamisel tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlatmaterjali (kilet) ja silomahla sidumiseks põhukihti, paksuses, mis välistab silomahla keskkonda valgumise.Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine.Veisekasvatuses kasutatavad kuivsööda hoiukohad võivad põhjustada mõningast tolmu emissiooni. Selle aitabära hoida hoidlate regulaarne ülevaatus ja korrashoid, samuti granuleeritud söötade kasutamine Võimalikkutekkivat tolmuprobleemi vähendab ka kinniste kuivsöödapunkrite kasutamine. Viimaseid on soovitavmõnekuuliste vaheaegadega täielikult tühjendada ja inspekteerida, vältimaks võimalikku kuivsöödasöödaväärtuse langust ning bioloogilist saastumist.7.10. Sõnniku töötlemise tehnikadSuurem osa veisesõnnikust viiakse orgaanilise väetisena mulda töötlemata kujul. Sõnniku töötlemine ettevõttesvõib osutuda vajalikuks/otstarbekaks järgmistel põhjustel:• Biogaasi tootmine. Sõnniku orgaaniline aine töödeldakse mikroobsete protsesside käigus anaeroobseskeskkonnas metaaniks. Metaani kasutatakse elektri- või soojusenergia tootmiseks.• Lõhnasaaste vähendamine sõnniku säilitamisel/laotamisel.• Pinna- ja põhjavee saastumise riski vähendamine. Sõnniku toitainete, eeskätt lämmastiku viiminevähem keskkonnaohtlikesse vormidesse. Lämmastik esineb sõnnikus peamiselt orgaaniliste-(valguliste) ja ammooniumühendite (NH 4+ ) ning nitritite (NO 2- ) ja nitraatidena (NO 3- ). Töötlemisetulemusena konverteeritakse nimetatud ühendid mittelenduvateks või keskkonna suhtes neutraalseksgaasiliseks lämmastikuks (N 2).• Sõnniku kiire ja ohutu transport kaugematesse piirkondadesseEnamikel juhtudel eeldab sõnniku töötlemine spetsiaalset tehnikat (tehnoloogiat) ja on seetõttu kallis.7.10.1. Tahesõnniku komposteerimineTahesõnniku komposteerimine on aeroobne protsess (käärimine). Käärimisprotsessi käigus kerkib temperatuursõnnikukihis 50…70 kraadini. Selle tulemusena enamus patogeene hävib. Komposteerumise tulemusena sõnnikumaht väheneb, kuna osa kuivainest laguneb ning lendub süsihappegaasina, samuti aurustub sõnnikus sisalduvvesi. Komposteerunud sõnniku kuivainesisaldus võib olla suurem kui 85 %.Komposteeritud sõnnikul puudub lõhn, seda on lihtne pakendada ja transportida.Tahesõnnikut saab komposteerida vahetult sõnnikuhoidlas (soovitavalt varikatusega) ja spetsiaalselt selleksrajatud komposteerimisväljakul. Käärimisprotsessi käivitumiseks peab sõnniku kuivainesisaldus olema vähemalt18…20 %. Madalama kuivainesisalduse korral tuleb komposteeritavale materjalile lisada kas hekselpõhku võiturvast. Aeroobseks käärimiseks vajaliku hapniku olemasolu tagamiseks tuleb sõnnikukihti segada. Kunategemist on aeroobse protsessiga, siis komposteerumisel lendub 10…55 % sõnniku lämmastikust ammoniaagina,samuti võib probleemiks osutuda segamise käigus erituv ebameeldiv lõhn. Saasteainete lendumist vähendabsõnnikukihi katmine turba, põhu või saepuruga pärast segamist. Sõltuvalt sõnnikukihi segamise sagedusestkestab komposteerumine 6 kuud ja rohkem.Lisanduv energiakulu kompostsõnniku tootmisel oleneb kasutatavast tehnoloogiast ning segamiskordade arvust.Ühekordsel sõnnikukihi segamisel arvestatakse energiakuluks keskmiselt 5 kWh tonni kohta. Eritehnoloogiaterakendamisel võib energiakulu ulatuda 8…50 kWh/tonn.7.10.2. Vedelsõnniku aeroobne töötlemine (aereerimine)Vedelsõnniku aereerimise (õhustamise) eesmärgiks on vähendada selles ammoniaaklämmastiku sisaldust jalõhnaainete eritumist. Aereerimisel toimub vedelsõnnikus aeroobne käärimine. Oluliseks faktoriks protsessikäivitumisel on välistemperatuur. Madalal temperatuuril (talvel) võib käärimine mitte käivituda. Mikroobsesünteesi tulemusena viiakse osa ammoniaaklämmastikust mittelenduvasse vormi, osa lendub atmosfääri.Aeroobselt käärinud vedelsõnnikut kasutatakse edukalt põllu- ja rohumaade väetamiseks.Vedelsõnnikut saab aeroobselt kääritada (õhutada) vahetult hoidlas. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast ningaereerimise intensiivsusest on energiakulu 1 m 3 vedelsõnniku kääritamisel 10…38 kWh.54