PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

4. TäitevkokkuvõteKeskkonnakompleksluba on dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagabtegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Kompleksloagasätestatavad nõuded peavad tagame vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil,mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise.Saastus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamineõhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju võihäirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.Heide on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vettevõi pinnasesse.Parim võimalik tehnika (PVT) peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale jaarenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältidavõi, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale.Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab:Tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, tegevuselõpetamise ning käitise sulgemise viisi.Võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat (kodu- või välismaist) nüüdisaegset tehnikat, millekasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagabkeskkonnanõuete parima täitmise.Parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks.Keskkonnakompleksluba on kohustuslik intensiivse veisekasvatusega tegelevale ettevõttele, kus peetakserohkem kui 300 lüpsilehma, rohkem kui 400 lihaveist või üle 600 kuni 24 kuu vanuse noorveise.2004. aastal peeti Eestis ca 260 000 veist, kellest 115 000 olid lüpsilehmad ning 17 000 lihaveised. Karjadesuurus varieerus suurtes piirides. 90 % karjadest olid väiksemad kui 100 looma.Peamine keskkonda ohustav faktor intensiivses loomakasvatuses on sõnnik. Käesolevas juhendis onkompleksselt käsitletud sõnniku ja sõnnikumajandusega seonduvaid küsimusi. Juhend on jagatud järgmisteksolulisemateks alaosadeks: hea põllumajandustava; söötmine, kui väljaheidete koguse ja keemilise koostise otsenemõjutaja; pidamisviisid; sõnniku eemaldamise tehnoloogiad loomapidamishoonetest; sõnniku ladustamine jakäitlemine ning sõnniku laotamine. Käsitletud on ka teisi intensiivse loomakasvatusega kaasnevaidkeskkonnamõjureid (jäätmed, reovesi, müra, vee- ja energia tarbimine).a) Hea põllumajandustava. Hea põllumajandustava põhimõtete järgimine on parima võimaliku tehnika (PVT)rakendamiseks möödapääsmatu. Süsteemne ettevõtte juhtimine ning plaanipärane tegevuste planeeriminevähendab ressursside kulu ning keskkonna koormust ning -riske . Tulenevalt heast põllumajandustavast on PVT:• Pidev töötajate täiendõpe.• Ressursside (energia, vesi, söödad), tekkivate jäätmete (k.a. sõnnik) ning kasutatavate mineraal- jaorganiliste väetiste täpne arvestus.• Juhendid ettenägematute (keskkonnaohtlike) olukordade likvideerimiseks.• Hoolduskavade ja –vahendite olemasolu tagamaks ettevõtte struktuuride ja seadmete tõrgeteta töö.• Reeglipärane materjalide tarnimine ning toodangu ja jäätmete äravedu.• Väetamisplaanide olemasolu.b) Söötmine. Veiste põhisöödaks sõltumata pidamisviisist- ja söömistehnoloogiast on rohusöödad (kõrrelistestja/või liblikõielistest heintaimedest valmistatud silo, vähemal määral hein ja karjamaarohi). Proteiin- jaenergiasöötadena (jõusööt) kasutatakse teravilja (oder, kaer, mais, vähemal määral nisu ja rukis), mitmesuguseidsrotte ja kooke (raps, päevalill, soja, jne). Noorloomade söötmisel kasutatakse piimsöötasid. Samuti on veistesöödaratsioonis oluline koht mineraalsöötadel kui kaltsiumi, fosfori jt. makro- ja mikroelementide ningvitamiinide allikal. Söötmise kaudu on võimalik mõjutada erituvate väljaheidete kogust ja keemilist koostist.PVT on veiste söötmine ratsiooniga, mis koosneb kvaliteetsetest söötadest ja mille toitefaktorite sisaldus vastabloomade füsioloogilisele tarbele. Toitefaktorid, mille sisaldust ratsioonis tuleb jälgida on: kuivaine,5