PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

Joonis 25. SammskreeperKetiveoga skreeperseadme tööorganeid veetakse keti abil. Enamikul juhtudel paneb kett liikuma kahes rennispaiknevad skreeperid. Töötsükli alguses pöörduvad kraabid renni lõpus laiali ja lohistavad sõnnikuväljalaadimiskohale. Seejärel muudetakse ajami elektrimootori pöörlemissuunda, kett hakkab tagasi liikuma,kraabid pöörduvad kokku ja liiguvad tagasi renni lõppu. Kui ühes rennis teevad kraabid töökäiku, siis teisestühikäiku. Seadmetel esinevad kettkraapkonveieritega analoogilised ketiga seotud puudused. Skreeperitevedamiseks võib kasutada ka trossi või kapronköit. Tross korrodeerub kiiresti, köis aga venib. Sõnnikuladustamiseks hoidlasse tuleb skreeperseadmed varustada kas pressuri ja lattkraapkonveieri võisõnnikupumbaga.Skreeperseadmete tööorganid võivad liikuda ka siis, kui loomad viibivad sõnniku- või söömiskäigus. Ohutusetagamiseks on tööorganite liikumiskiirus töökäigul enamasti 0,04…0,08 m/s.Skreeperseadmeid kasutatakse enamasti vabapidamisega lautades, kus sõnnikuga saastub suur ala ning allapanuei kasutata või kasutatakse minimaalselt. Sellest tulenevalt on ammoniaagi emissioon suhteliselt suur. Sõnnikuoptimaalse eemaldamise korral lendub aasta keskmiselt 5…10 % väljaheidete lämmastikust. Skreeperseadmetekasutamisel ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast väheneb (vt. p. 7.6.3.).Tabelis 27 on esitatud skreeperseadmete orienteeruv maksumus sõltuvalt loomakohtade arvust laudas.Tabel 27. Skreeperseadmete orienteeruv maksumusLoomakohtade arvMin.Maksumus, tuh. kr.100 170 240200 180 260500 230 300Max.7.6.5. VedelsõnnikusüsteemidVedelsõnnikusüsteeme (joonis 26) rakendatakse vabapidamisega lautades. Allapanu kasutatakse minimaalselt(saepuru, hekselpõhk, turvas) või ei kasutata üldse. Loomade väljaheited kogunevad pilupõranda või restigakaetud kanalisse. See võib olla valgkanal (sõnnik valgub välja pidevalt), paiskanal (sõnnik lastakse väljaperioodiliselt) või uhtkanal (kanali tühjendamine toimub vedeliku joaga uhtumisel). Väljaheidete piludest läbisurumisele aitab kaasa loomade liikumine söömis- ja puhkealal.a) Valgkanalid. Valgkanalid on horisontaalse põhjaga. Väljavoolupoolses otsas (ristkanalisse suubumise kohas)on lävi, mis kindlustab kanalisse 10…20 cm kõrguse vedelikukihi jäämise. Süsteemi käivitamisel lastaksekanalisse vesi. Haisulukuks võib olla kummipõll, mis takistab gaaside tungimist pikikanalisse. Pidevaväljavalgumise tõttu on vedelsõnniku pealispind kaldu. Valgkanali pikkus on piiratud, maksimaalselt 30…40 m.Kanali sügavus sõltub pikkusest, 30 m korral 0,9…1,0 m. Ristkanal on soovitav teha poolringikujuliseristlõikega, siis on valgumistakistus minimaalne.b) Paiskanalid. Paiskanali põhjal on 0,5 % kalle. Kanal on otsast siibriga suletud. Sõnnikut kogutakse 7…10päeva. Sõnniku väljavoolamise kiirendamiseks paiskanalist võidakse kanali lõppu pumbata vedelikku (võetaksepumbakaevu põhjast). Pärast tühjendustsüklit lastakse kanali põhja vesi.c) Uhtkanalid. Uhtkanalite korral pumbatakse pumbakaevu põhjast võetud vedelik kanali lõppu. Pumbakaevupoolses kanali otsas on lävi, mille abil tagatakse, et uhtkanal on alati vähemalt 20 cm ulatuses täidetud. Kanalisügavus on tavaliselt 0,9…1,2 m, laius kuni 1,5 m. Kanalis olevat vedelsõnnikut tuleb iga päev vähemalt üks48