PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

• Võimaluse korral võiks kasutada ühte vaakumpumpa kahe lüpsiseadme kohta.• Platsillüpsi kasutamine torusselüpsi asemel (elektrienergia sääst ca 25 %).• Elektrienergia tarbimist fikseerivate mõõturite paigaldamine suuremate tarbijate juurde (näitekskompressor, vaakumpump), mis võimaldab operatiivselt välja selgitada ebanormaalsest töörežiimisttingitud elektrienergia ülekulu.Võimalikud kokkuhoiumeetmed valgustusseadmete kasutamisel on:• Päevavalguslampide kasutamine hõõglampide asemel (elektrienergia kokkuhoid ca 60 %).• Valgustite tööaja vähendamine kooskõlas akendest tuleva päevavalgusega.• Valgustusseadmete korrapärane hooldus ja puhastamine (vähemalt kord aastas).• Pinge ja sagedusega reguleeritavate päevavalguslampide kasutamine.• Liikumisanduritega valgustite paigaldamine koridoridesse ja vähese kasutamisega ruumidesse.7.6. Sõnniku eemaldamine laudastSõnniku laudasisese kogumise ja eemaldamise tehnoloogia valikul lähtutakse järgmistest seisukohtadest:• sõnnikut tuleb koristada vähemalt kaks korda ööpäevas. Sagedane sõnniku eemaldamine laudasthoidlasse vähendab ammoniaagi emissiooni, samuti väheneb seadmete koormus;• seadmestik ei tohi loomi vigastada, häirida müra, heitgaaside, mikrokliima parameetrite järskudemuutustega (külm õhk, tõmbetuul) ega halvendada lüpsja töötingimusi.Sõnniku käitlemise seadmed valitakse lähtuvalt toodetavast sõnniku tüübist, mis sõltub karja suurusest,pidamisviisist, allapanu liigist ja kogusest.7.6.1. Mobiilsed sõnnikukäitlusseadmedMobiilsetest sõnnikukäitlusseadmetest on levinum traktor koos lauplaaduri kopaga. Tehnoloogia eeliseks onuniversaalsus, kuna sõnnikut saab laudas koguda ning hoidlasse laadida ühe seadmega. Üks traktor on kasutatavmitmes laudas ja vajadusel ka teistel töödel. Puuduseks on loomade häirimine müra, heitgaaside, temperatuurijärskude muutuste ja tõmbetuulega. Puhkelatritega laudas saab sõnnikut koristada ainult lehmade lüpsiplatsilviibimise ajal. Sõnnikuhoidla peab paiknema lauda otsas. Mobiilsete seadmetega saab koristada tahe- japoolvedelat sõnnikut. Sügavallapanul pidamisviisi korral (v.a. kaldpõrandal pidamine) on see ainus võimaliksõnniku eemaldamise tehnoloogia.Mobiilne seade ei sobi väikelautadesse, suurlautades on see kasutatav üleminekulahendusena.7.6.2. KettkraapkonveieridKettkraapkonveiereid (joonis 23) kasutatakse kitsaste sõnnikurennidega lõaspidamisega lautades. Süsteemkoosneb horisontaal- ja kaldkonveierist. Kettkraapkonveieri kett liigub betoneeritud sõnnikurennis. Konveieriteketid on kuni 170 m pikad, mis venivad ja nõuavad perioodilist pingutamist. Süsteemi puuduseks on intensiivneliikuvate detailide kulumine, samuti ummistumise võimalus pikakõrreliste sööda- ning allapanujääkidega (hein,põhk). Ammoniaagi emissioon tõrgeteta funktsioneeriva kettkraapkonveieriga laudas on aastakeskmisena 3…5% tasemel. Kuna kaldkonveier võib olla maksimaalselt 10 m pikk, siis sõnnikuhoidla peab olema lauda vahetusläheduses. Kogudes sõnniku kaldkonveierilt traktori järelkärusse tuleb seda süstemaatiliselt tühjendada.Kettkraapkonveieri kasutamise korral toimub sõnniku ladustamine hoidlasse kiht kihi peale, mille tõttuammoniaagi emissioon on suhteliselt suur.Kettkraapkonveieri paigaldamine 100 loomakohaga lauta maksab keskmiselt 80, 200 loomakohaga lautavastavalt 160 tuh. kr46