PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

Tabel 20. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra taseMüra allikas Kestus ööpäevas, h Müra tase, dB MärkusedLoomad (liikumine, häälitsemine) pidev 55..70 Sõltub pidamisviisistSöötmine (traktorid, söödasegistid,-jaoturid)Asemete puhastamine, sõnnikueemaldamine (traktorid, sõnnikueemaldamise seadmed)1…2 90…100 Sõltub pidamisviisist jasöötmistehnoloogiast2…3 90…100 Sõltub pidamisviisist jasõnniku eemaldamisetehnoloogiastLüpsmine 2…8 70…80 Kestus sõltub loomade arvustja lüpsitehnoloogiastVentilatsioon pidev 50…60 Ainult sundventilatsioonigalautades6.2.6. Jäätmeda) Kemikaalide ja ravimite jäägid, õlid ja määrdeained, vanametall, kasutuskõlbmatud auto- ja traktorirehvid,pakkematerjalid, ehitusjäätmed. Põhilise osa jäätmetest moodustavad mitmesugused pakkematerjalid –paberkotid, pappkastid, silopallide või silohoidlate kattekile jms. Ohtlike jäätmete kategooriasse (eraldikogumine, utiliseerimine) kuuluvad kemikaalide- (lüpsiseadmete pesuvahendid jms) ja kasutusaja ületanudravimite jäägid, samuti kasutatud õlid ja määrdeained.Jäätmed kogutakse tavaliselt konteineritesse (ohtliku jäätmed eraldi). Jäätmete transport utiliseerimisele ja/võiladustamispaikadesse on tellitud kas teenustööna vastavatelt firmadelt või organiseeritud ettevõtte siseselt.Ülalnimetatud jäätmete põletamine või matmine on keelatud.b) Loomsed jäätmed. Veisekasvatussaaduste tootmise käigus tekkivad loomsed jäätmed (surnud loomad) tulebutiliseerida (kremeerida) vastavat tegevusluba omavates ettevõtetes. Loomsete jäätmete transport utiliseerimiseleon tellitud kas teenustööna vastavatelt firmadelt või organiseeritud ettevõtte siseselt. Loomsete jäätmetepõletamine või matmine on keelatud.c) Reovesi. Veisekasvatusettevõtetes tekkiv reovesi võib sisaldada sõnniku-, virtsa-, allapanu- ja söödajääke;lüpsiseadmete pesu- ja desinfitseerimisainete jääke ning inimtegevuse jääkprodukte (duširuumid, tualetid).Tavaliselt lisandub reovee hulka ka lauda ümbrusest kanalisatsiooni kaudu kogutav sademetevesi. Seepärastsõltub reovee kogus suurel määral sademete hulgast.Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast võib veisekasvatusettevõttes tekkiva reovee juhtidavedelsõnniku hoidlasse, koguda spetsiaalselt selleks ettenähtud mahutisse ja töödelda kohapeal asuvaspuhastusseadmes või juhtida üldisesse kanalisatsioonisüsteemi.7. Tehnika vastavusse viimine parima võimaliku tehnikaga7.1. Hea põllumajandustavaHea põllumajandustava seisukohtade järgimine on parima võimaliku tehnika (PVT) oluline osa. Vaatamatasellele, et saastekoormuse vähendamise või energia ja vee säästvama kasutamise mõju keskkonnale on keerukashinnata, on selge, et veisekasvatusettevõte optimaalne juhtimine vähendab keskkonnariske. Et parendadakeskkonda säästvat majandamist on parima võimaliku tehnika (PVT) eesmärgid veisekasvatusettevõttesalljärgnevad:• Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõpe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppekorraldamine.• Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus.• Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu saaste teke).• Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku.• Tegevuste süsteemne planeerimine, näiteks sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne.• Väetiste s.h. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine.29