PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

Võrrand 7. NH 3, kg = (N väljaheited, kg – emissioon laudas, kg – emissioon hoidlas, kg) x emissioonifaktor/100Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate laotamistehnoloogiate lõikes on toodud tabelis 19.Tabel 19. Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate laotamistehnoloogiate lõikesLaotamise viis Emissioonifaktor, %Tahesõnniku paisklaotus, muldaviimiseta 60,0Tahesõnniku paisklaotus, muldaviimine > 12 h 50,0Tahesõnniku paisklaotus, muldaviimine < 12 h 30,0Vedelsõnniku paisklaotus, muldaviimiseta 70,0Vedelsõnniku paisklaotus, muldaviimine > 12 h 65,0Vedelsõnniku paisklaotus, muldaviimine < 12 h 55,0Vedelsõnniku lohisvooliklaotus 20,0Vedelsõnniku injektorlaotus (avatud lõhe) 10,0Vedelsõnniku injektorlaotus (suletud lõhe) 1,0Metaani ning lämmastikoksiidide lendumine sõnniku laotamise käigus on minimaalne.b) Heide pinnasele ja/või vette. Suur kogus sööda lämmastikust, fosforist ja kaaliumist eritatakse loomaorganismist väljaheidete (roe ja uriin) koostises. Peale nimetatute sisaldavad väljaheited ka teisi taimede pooltomastatavaid toitelemente, näiteks väävel, magneesium jne. Mitmesugustel põhjustel ei kasutata sõnnikutoiteelemente täielikult ära ja need võivad põhjustada keskkonna saastumist.Reostuse (saaste) saab tinglikult jagada kahte tüüpi: punkt- ja hajusreostus. Veekogu või põhjavee reostuminepunktallikast võib toimuda otseselt sõnnikuhoidla lekkimise, purunemise või ülevoolamise tagajärjel, samutivahetult pärast sõnniku laotamist ning tugevate vihmade tagajärjel. Hajusreostus kahjustab nii õhustikku kuipinna- ja põhjavett. Hajusreostuse allikas ei ole täpselt fikseeritav. Loomakasvatusest tuleneva hajusreostusemõju keskkonnale on pikaajaline.Põllumajandusest (loomakasvatusest) lähtuva pinnase, pinna- ja põhjavee saaste peamisteks allikateks onlämmastik ja fosfor. Reostumist põhjustavad protsessid on:• Lämmastiku leostumine, denitrifikatsioon (NO 2, NO, N 2) ja väljauhtumine.• Fosfori leostumine ja väljauhtumine.c) Lõhnaheide. Lõhnaainete eritumine sõltub sõnniku keemilisest koostisest ning käitlemise, ladustamise jalaotamise tehnoloogiast. Lõhnaainete ja ammoniaagi emissiooni mõjutavad faktorid laotamisel on sarnased (vt.tabel 18).6.2.5. MüraIntensiivsest loomakasvatusest pärinev müra võib osutuda probleemiks juhul, kui loomapidamishooned asuvadelurajoonide vahetus läheduses. Loomapidamishoone siseselt võib pidev kõrge müratase vähendada loomadeheaolu ning põhjustada toodangutaseme langust, samuti mõjuda negatiivselt personali tervisele.Müra tekke veiselautades lähtub:• loomadest (liikumine asemel, söötmis-puhkealal vms),• lauda konstruktsioonist, pidamisviisist (ventilatsiooni-, lüpsiseadmed vms),• söötmisest (söötade segamine, - jaotamine),• sõnniku käitlemisest (sõnniku eemaldamise seadmed)Tabelis 20 on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ning müra tase.28