12.07.2015 Views

PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Võrreldes teiste loomakasvatuses tekkivate saasteainetega on lämmastikoksiidide, põhiliselt N 2O (naerugaas),emissioon suhteliselt väike. Peamiseks lämmastikoksiidide emissiooni allikaks on sõnnikuhoidlad.Lämmastikoksiidide tekke peamiseks eelduseks on hapniku olemasolu (aeroobne keskkond). Keskmiseltarvestatakse, et vedelsõnnikuhoidlast lendub 0,1 % ladustatud lämmastikust lämmastikoksiididena, tahesõnnikupuhul vastavalt 2,0 %.Tabel 17. Metaani emissioon sõnniku säilitamisel (kg/aasta/loom)Veiserühm Sõnniku liik Metaani emissioon, kg/aasta/loomLüpsilehmad Vedelsõnnik 29,9Tahesõnnik 3,0Veised v.a. lüpsilehmad Vedelsõnnik 11,2Tahesõnnik 1,16.2.4. Saasteainete eritumine sõnniku laotamiselToitainete kaod laotamisel sõltuvad sõnniku keemilisest koostisest ja laotamise tehnoloogiast. Sõnniku keemilinekoostis (toiteelementide sisaldus) varieerub suurtes piirides, sõltudes söödaratsiooni koostisest, säilitusperioodipikkusest ja töötlemisviisist. Näiteks pikka aega avatult (aunas) säilitatud tahesõnnikus võib lämmastiku- jakaaliumisisaldus olla suhteliselt madal. Tehnoloogiate korral, kus laudaseadmete ja –inventari pesu- ja/või laudaterritooriumilt kogutud sademetevesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse, suureneb vedelsõnniku maht, samal ajalväheneb selle kuivaine- ja toitainete sisaldus mahuühikus.Lämmastik on sõnnikus esindatud nii anorgaanilises (mineraalses) kui ka orgaanilises vormis. Mineraalnelämmastik, põhiliselt ammooniumioonidena (NH 4+ ) on taimede poolt kergesti omastatav, kuid ka kergestiammoniaagina atmosfääri lenduv. Ammooniumlämmastiku konversioonil mullas nitraatlämmastikuks võibesineda kadusid ka denitrifikatsiooni ja leostumise tulemusena. Taimedele kergesti kättesaadava lämmastikukadude peamised põhjused on:• Ammoniaagi lendumine.• Nitraatide leostumine.a) Heide õhku. Laotamise käigus mõjutavad ammoniaagi emissiooni atmosfääri paljud väga erinevad faktorid(tabel 18).Tabel 18. Ammoniaagi emissiooni mõjutavad faktoridFaktor Näitaja MõjuMuld pH Madalama pH-ga (happelisemast) mullast on emissioonväiksemKatioonide vahetuse võime Suur katioonide vahetuse võime vähendab emissiooniNiiskusesisaldusMitmesuunalineKliima Temperatuur Kõrgemal temperatuuril on emissioon suuremSademedSademed vähendavad toitainete kontsentratsioonisõnnikus ja soodustavad nende infiltratsiooni mulda,seetõttu ammoniaagi lendumine väheneb, samal ajalleostumise risk suureneb.Tuule kiirusTuule kiiruse suurenemine suurendab lendumistÕhu niiskusKuivas õhus on emissioon suuremKäitlemine Laotamise meetod Madala emissiooni tasemega tehnoloogiate kasutamineSõnniku liik (tüüp)Ammoniaagi lendumist mõjutab sõnniku kuivaine- jaammooniumlämmastikusisaldus ning pH.Laotamise aeg ja sõnnikudoseerimineSooja, kuiva, päikesepaistelist ja tuulist ilma tuleksvältida. Mida suurem on sõnniku kogus pindalaühikule,seda pikem on toitainete infiltratsiooni aeg.Põllule laotatud, kuid sissekündmata tahesõnniku kergesti omastatavast lämmastikust lendub suhteliselt kiirestiammoniaagina atmosfääri 50…60 %. Ammoniaagi lendumine vedelsõnnikust sõltub kuivainesisaldusest. 6 %kuivainesisalduse juures on ammoniaagi lendumine vedelsõnnikust ca 20 % suurem kui 2 % korral. Ammoniaagiemissiooni (kg) sõnniku laotamisel kalkuleeritakse võrrandi 7 alusel:27

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!