Tabel 11. Kordaja k vanuse- ja toodangurühmade lõikesVanuse-, toodangurühmKordaja kPiimalehmad 2,2Ammlehmad 2,0Vasikad (0…6 kuud) 1,5Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 2,0Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 2,0Väljaheidetega eritunud lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kogus leitakse söödaga saadud ning looma organismi jaembrüosse ladestunud ning toodanguga väljutatud toiteelementide koguste vahena (võrrand 4).Võrrand 4. N, P, K väljaheited = N, P, K sööt – ( N, P, K piim + N, P, K juurdekasv + N, P, K embrüo)Tabelis 12 on esitatud lämmastiku, fosfori ja kaaliumi keskmine sisaldus piimas, kehamassi juurdekasvus ningembrüos.Tabel 12. Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldus piimas, kehamassi juurdekasvus ning embrüosLämmastik g/kg Fosfor g/kg Kaalium g/kgPiimalehmadPiim Piima proteiin/6,38 0,68 g/kg (nat. piim) 1,6 g/kg (EKM piim)Juurdekasv 25,6 8,0 1,8Embrüo 29,6 8,0 2,1NoorveisedJuurdekasv 21,2…28,5 6,4…7,3 1,8…2,3Embrüo 29,6 8,0 2,1Ülaltoodud arvutusskeemist lähtuvalt ning arvestades söötade keskmist kogust ja keemilist koostist on tabelis 13esitatud summaarne väljaheidete produktsioon ning selle kuivaine, lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldus<strong>veiste</strong> vanuse- ja toodangurühmade lõikes.Tabel 13. Summaarne väljaheidete produktsioon (aastas/perioodis) ja selle kuivaine, lämmastiku, fosfori jakaaliumi sisaldus vanuse- ja toodangurühmade lõikesVäljaheited Toiteelementide sisaldusLooma liik, vanuserühm Lämmastik Fosfor Kaaliumt/a/per kg/t kg/a/per kg/t kg/a/per kg/t kg/a/perLehmad, 3000 kg 15,0 5,3 79,7 1,1 15,8 3,0 44,5Lehmad, 4000 kg 16,6 5,5 91,8 1,1 17,9 3,2 53,1Lehmad, 5000 kg 18,2 5,7 103,7 1,1 20,0 3,4 61,9Lehmad, 6000 kg 19,2 6,0 116,2 1,1 22,1 3,7 70,4Lehmad, 7000 kg 21,4 6,0 128,4 1,1 23,5 3,7 79,2Lehmad, 8000 kg 23,0 6,1 140,5 1,1 26,2 3,8 87,7Lehmad, 9000 kg 24,6 6,2 152,7 1,1 28,3 3,9 96,4Lehmad, 10 000 kg 26,2 6,3 164,9 1,2 30,3 4,0 105,0Ammlehmad 8,5 6,7 57,0 0,9 7,7 3,7 31,5Vasikad (0…6 kuud) 2,4 3,8 9,1 0,5 1,2 3,3 7,9Lehmmullikad (6 kuud… 8,0 3,5 28,0 0,7 5,6 3,8 30,4poegiminePullmullikad (6 kuud…realiseerimine)12,5 4,9 61,3 0,6 7,5 3,0 37,5Pidamisviis mõjutab eritatavat väljaheidete kogust ja keemilist koostist minimaalselt.20
) Saasteainete keskkonda sattumise võimalused loomapidamishoones. Lekkekindlate laudakonstruktsioonideolemasolul (põrandad ja sõnnikukäigud) on fosfori-, kaaliumi- ja lahustuvate lämmastikühendite leostuminepinna- ja põhjavette välistatud. Ammoniaaklämmastiku lendumine atmosfääri algab aga koheselt pärastväljaheidete eritumist. Tegurid, mis mõjutavad ammoniaagi lendumist laudas, on mitmekesised:• Kliima s.t. välis- ja sisetemperatuur. Lauda sisetemperatuuri tõustes suureneb ka sõnniku temperatuur,mis põhjustab ammoniaagi emissiooni kasvu. Sageli kaasneb sisetemperatuuri tõusuga õhuvahetusekiirenemine laudas, mis suurendab ammoniaagi lendumist veelgi.• Söödaratsiooni koostis ja selle kasutamise efektiivsus toodangu sünteesil. Proteiini seedeprotsessi üheksvaheproduktiks on ammoniaak, mille liig eemaldatakse organismist kiiresti karbamiidina. Kõrgematoodangutasemega (intensiivsema ainevahetusega) loomad vajavad oma toitefaktorite tarbe katmiseksrohkem ja kontsentreeritumat sööta, seejuures toitefaktorite kasutamise efektiivsus väheneb. Sellesttulenevalt sisaldab proteiinirikkamat söödaratsiooni saanud loomade väljaheide rohkem lämmastikku.Oluliseks ammoniaagi lendumist mõjutavaks teguriks on uriini pH. Mida madalam uriini on pH(happelisus), seda rohkem ammoniaaki lendub.• Loomapidamishoone konstruktsioon ja pidamisviis. Lõaspidamisega lautades lendub vähemammoniaaki, kuna väljaheidetega saastub suhteliselt väike ala. Allapanukoguse suurenedes ammoniaagilendumine väheneb.• Ventilatsioonisüsteem. Ammoniaagi emissioon sõltub õhuvahetuse kiirusest. Mida rohkem ajaühikusõhku vahetub, seda suurem on lenduva ammoniaagi kogus. Loomuliku ventilatsiooniga lautades sõltubõhuvahetuse kiirus välis- ja sisetemperatuuri erinevusest.Lõastatud pidamisviisi korral lendub keskmiselt 5, vabapidamisega lautades 10, sügavallapanul pidamisel aga7% kogu väljaheidetes sisalduvast lämmastikust. Ammoniaagi lendumist laudas suurendab restpõrandate javähese allapanu kasutamine, samuti ebakorrapärane sõnniku eemaldamine. Keskmist ammoniaaklämmastikuemissiooni loomapidamishoonest arvutatakse võrrandi 5 alusel:Võrrand 5. NH 3, kg = N väljaheited, kg x emissioonifaktor / 100Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate pidamisviiside, ning keskmised lenduva ammoniaagi kogusedtoodangurühmade ja –tasemete lõikes on toodud tabelis 14.Tabel 14. Ammoniaagi emissioonifaktorid ja lendumine loomapidamishoones sõltuvalt pidamisviisist ja sõnnikukoristamise süsteemistToodangutase/vanuserühmLehmad, 3000 kgPidamisviis, sõnniku eemaldamisesüsteemEmissiooni-faktor% AastaringnelaudaspidamineNH 3 lenduminekg/loom/aasta/perioodSuvinekarjatamineLõaspidamine, mobiilne5,0 4,0 2,3sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 3,6 2,1sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 3,2 1,9sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 2,8 1,6sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 6,4 3,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 6,0 3,5sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 8,0 4,621