PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

Oluliselt kriitilisem on olukord metaani ja lämmastikoksiididega (peamiselt dilämmastikoksiid, N 2O). Metaanitekib rohkesti loomade, eriti mäletsejaliste seedeprotsessides ning samuti sõnniku anaeroobsel käärimisel.Aastasest inimtekkelisest metaani emissioonist pärineb looma- ja linnukasvatusest 35…40 %. Lämmastikoksiidetekib sõnniku aeroobsel käärimisel. Inimtekkelises lämmastikoksiidide emissioonis on looma- ja linnukasvatuseosatähtsus ca 65 %. Kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist (40,3 mld t süsihappegaasi ekv)moodustab lendumine looma- ja linnukasvatusest ca 18 % (7,1 mld t süsihappegaasi ekv). Sellest omakorda ca2/3 lendub metaani ja lämmastikoksiididena.Ammoniaaki kui ühte peamist loomakasvatusest pärinevat saasteainet ei loeta kasvuhoonegaasiks, kuna see onatmosfääris suhteliselt ebapüsiv võrreldes metaani ja lämmastikoksiididega. Ammoniaak tekib sõnniku proteiini,eeskätt uriini karbamiidi aeroobsel lagunemisel. Ammoniaak on õhu ja keskkonnasaastaja, mis põhjustabveekogude eutrofeerumist (lämmastikuga üleküllastumine), muldade hapestumist ja lõhnasaastet. 2004. aastalkujunes inimtekkeliseks ammoniaagi emissiooniks ca 47 milj tonni, millest looma- ja linnukasvatus moodustaspõhilise osa, ca 68 %.Eesti looma- ja linnukasvatusest lenduvate saasteainete kogus on maailma maastaabis tühine. TulenevaltStatistikaameti ülevaatest produtseerisid loomad ja linnud 2006. aastal arvutuslikult ca 3,9 milj tonni väljaheiteid(tabel 7).Tabel 7. Loomade ja lindude arvutuslik väljaheidete produktsioon ja selle lämmastikusisaldus 2006. aastalLiik/rühmArvtkVäljaheidete produktsioontLehmad (6225 kg piima aastas) 108 900 2 145 330 12 872Liha- ja noorveised 136 100 1 395 025 5 859Emised, kuldid 37 900 94 750 1 203Põrsad, kesikud, nuumikud 303 300 121 320 1 068Hobused 6 000 40 800 114Lambad ja kitsed 61 500 71 955 532Linnud 1 592 200 5 812 109Kokku 3 874 992 21 757Väljaheidete lämmastiktEestis on viimasel kümnendil loomade pidamistehnoloogiate osas toimunud suured muutused.Piimakarjakasvatuses on toimunud kiire üleminek lõaspidamiselt vabapidamisele, tahesõnniku tehnoloogialtvedelsõnniku tehnoloogiale. Sellest tulenevalt on muutunud ka sõnniku ladustamise, käitlemise ja laotamisetehnoloogiad. Kuna täpne statistika ettevõtetes kasutatavatest tehnoloogiatest puudub, on saasteainete (CH 4, N 20,NH 3) kalkulatsioonid hinnangulised (tabel 8).Loomakasvatuses toimunud tehnoloogilistest muutustest lähtuvalt võib järeldada, et metaani ja ammoniaagikoguemissioon, suhteliselt stabiilse veiste ja sigade arvu, lammaste ja kitsede arvu suurenemise ningvedelsõnniku tehnoloogiate rakendamise tingimustes, on viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud,lämmastikoksiidide lendumine aga vähenenud. Metaani koguemissioonist ca 80 % moodustub seedeprotsessidekäigus. Suures koguses metaani tekib sööda mikrobiaalsel seedel veise ja lamba eesmaos, vähemal määral kahobuse käär- ja umbsooles ning sea jämesooles. Mikrobiaalse seede käigus moodustuva metaani kogusevähendamine on keerukas. Mõnevõrra pärsib metaani teket söödaratsiooni kiusisalduse alandamine ja koredusevähendamine (koresöötade peenestamine). Samuti võib ratsioonile lisada spetsiifilisi metaani teket takistavaidkeemilisi ühendeid. Üha perspektiivsemaks muutub vedelsõnniku anaeroobsel käärimisel tekkiva metaani(biogaasi) kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Viimastel aastatel on Eestiga sarnaste klimaatilistetingimustega piirkondades kasutusele võetud efektiivselt toimivaid biogaasi tootmise ja põletamise seadmeid,mis sobivad ka suhteliselt väikese loomade arvuga ettevõtetele.17