PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
Veised rahuldavad oma igapäevase veetarbe kolmest allikast: joogiveega, mis moodustab keskmiselt 83% koguvajaminevast veest, söödaga saadava- ning vähesel määral organismis ainevahetuse käigus tekkinud veega.Orienteeruvad joogivee tarbimise määrad on toodud tabelis 3.Tabel 3. Veiste orienteeruv joogivee tarbimine olenevalt keskkonna temperatuurist (kg/p).Vanuse-, toodangurühm/ Piimatoodang Temperatuur °CKehamass, kg kg < 4,5 15,5 26,5Lüpsilehmad635 27 45 55 68635 36 102 121 146635 45 121 143 173Noorloomad90 8 9 12180 14 17 23365 24 30 40545 33 41 55Kinnislehmad635 37 45 61725 39 48 65Päevas tarbitava vee kogust mõjutavad järgmised faktorid:• bioloogiline ja füsioloogiline seisund (laktatsioonifaas) ning tervis;• kehamass, tõug;• söödaratsiooni kuivaine sisaldus ja -söömus;• piimatoodang;• ümbritseva keskkonna temperatuur, niiskus, õhu liikumise kiirus, sademed jm;• söödaratsiooni keedusoola, sooda ja proteiini sisaldus ning koresööda osatähtsus.Vasikad rahuldavad oma joogiveetarbe esialgu täispiima või täispiimaasendajat süües. Vasikate kasvukiiruse jakuivaine söömuse suurendamiseks peab neil puhas vesi alati saadaval olema. Esimesel elunädalal tarbivadvasikad joogivett keskmiselt 1kg, nelja nädala vanuselt aga juba 2,5kg päevas. Vasikate joogivee tarve suurenebtunduvalt kui nende ratsiooni lülitatakse jõu- ja koresööt.Lüpsilehmad tarbivad keskmiselt 3…5 kg vett iga söödud kuivaine kg kohta. Sellele lisandub vesi, mis onvajalik piima sünteesimiseks. Tuleb arvestada, et tarbitava joogivee kogus suureneb nii söödaratsiooni kuivainesisalduse kui ka kuivaine söömuse suurenedes. Ka ümbritseva keskkonna kõrgem temperatuur ja otsenepäikesevalgus suurendavad joogivee tarbimist. Samuti suurendab tarbitava vee kogust söödaratsiooni suuremkeedusoola, sooda ja proteiini sisaldus ning koresööda osatähtsus. Ka piimatoodangu kasvades suureneblehmadel joogivee tarve, kuigi tarbitava vee kogus piimatoodangu kohta väheneb. Lüpsilehmadele saab vajalikuveekulu arvutada järgmise võrrandi alusel (võrrand 1):Võrrand 1. Lüpsilehma veetarve, kg/p = 15,99 + ((1,58 ± 0,271) x (kuivaine söömus, kg/p)) + ((0,90 ± 0,157) x(piimatoodang, kg/p)) + ((0,05 ± 0,023) x (naatriumi söömus, g/p)) + ((1,20 ± 0,106)) x (minimaalne päevanetemperatuur, °C))b) Tehnoloogiline veekulu. Vesi on oluline nii põllumajandusloomade söötmisel kui ka piimakarjakasvatuseskasutatavates tehnoloogilistes protsessides (lüpsmine, sõnniku eemaldamine jne.). Ööpäevane tehnoloogilise veevajadus looma kohta oleneb konkreetsest farmist ja seal kasutatavast tehnoloogiast. 300 kohalistes ja suuremateslüpsikarjafarmides lüpstakse lehmi torusselüpsiseadmetega või lüpsiplatsil. Tehnoloogilise vee vajadus sõltubeelkõige lüpsikordade arvust ööpäevas (kahe- või kolmekordne lüps) ning udara puhastamise viisist.Torusselüpsisüsteem:• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud udarapesulapiga.• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud individuaalse udarapesulapiga.• Udaraid puhastatakse kuiva või niiske ühekordse kasutusega paberist salvrätiga.14
Lüpsiplats:• Udaraid puhastatakse dušist suunatava veejoaga.• Udaraid puhastatakse kuiva või niiske paberist ühekordse kasutusega salvrätiga.• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud individuaalse udarapesulapiga.Veekulu on suurim udarate puhastamisel dušivoolikust suunatava veejoaga. Udarate puhastamisel individuaalseteudarapesulappidega lisandub veekulule udarapesulappide pesemiseks kuluv vesi. Keskmiselt kulub ühe lehmakohta päevas udara puhastamisel veejoaga 15 liitrit ning udara puhastamisel kuiva ühekordse salvrätiga 3 liitritvett.Tabelis 4 on toodud minimaalsed tehnoloogilise vee kogused lüpsiviiside lõikes. Farmides kasutatav vesi peabolema kvaliteetne s.o. vastama samadele normidele, mis on kehtestatud inimeste poolt tarbitavale veele.Veekasutus farmides võib erineda kordades.Lüpsilehma päevane veevajadus on vahemikus 180-230 liitrit. Keskmiselt kulub ca kaks kolmandikku farmisvajaminevast veest loomade jootmiseks ja ülejäänud kolmandik tehnoloogilisteks vajadusteks.Tabel 4. Tehnoloogilise vee vajadus sõltuvalt lüpsiviisistLüpsiviisVee kogus lehma kohta päevas, lKannulüps 7Torusselüps 14Lüpsiplats 17Lüpsiprotsessis kasutatavat tehnoloogilist vett ei ole võimalik lõpmatuseni kokku hoida, sest peale lüpsikordatuleb lüpsiinventar pesta. Seda tuleb teha olenevalt lüpsikordade arvust kaks kuni kolm korda ööpäevas. Veekasutamise efektiivsust on võimalik tõsta udara ettevalmistamisel lüpsiks ning lüpsiplatsi ja lehmade ootealadepesemisel. Lüpsisüsteemi- ja inventari pesemine on harilikult automatiseeritud protsess. Seejuures veekasutus onreguleeritud ja häälestatud seadmete tootjafirma poolt. Ökonoomse veekasutuse eelduseks on lauda (farmi)veekulu täpne mõõtmine (veemõõturid).6.1.3. EnergiakuluEnergiakulu registreerimine veiselautades on komplitseeritud tulenevalt tarbimise ööpäevasest, sesoonsest jaklimaatilisest ebaühtlusest. Energiatarbimine on reeglina muutuv ja ei ole selgelt jälgitav. Seega võetakse aluseksaastane energiatarbimine loomakoha kohta. Energiaühikud on erinevad sõltuvalt energiakandja liigist ning lõpptulemusväljendatakse kilovatttundides (kWh) loomakoha kohta.Energiatarve sõltub põhiliselt pidamistehnoloogiast, välistemperatuurist (aastaajast), farmi tehnilisestseisukorrast ning tootmiskultuurist. See võib kõikuda väga laiades piirides.Energiakulu alusel jagunevad veiste pidamisviisid kaheks:• külmlaudas vabapidamine;• lõaspidamine.Üldjuhul jaotatakse tehnoloogilised protsessid energiakasutuse järgi järgmiselt:• sööda ettevalmistamine ja söötmine;• lüpsmine;• sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;• valgustus;• ventilatsioon;• sõnniku eemaldamine.a) Elektrienergia. Elektrienergia on üks kallimaid energia liike, kuid tehnoloogilisteks vajadusteks kõigelihtsamini kasutatav. Ilma elektrit kasutamata on paljusid tehnoloogilisi protsesse võimatu realiseerida.Elektrienergia kasutamist lauda (k.a. olmeruumide) kütteks ja sooja vee saamiseks tuleks võimaluse korralvältida või kasutada seda minimaalselt. Elektrienergia asemel võiks kasutada kas puitu või kerget kütteõli.15
- Page 1 and 2: SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA K
- Page 3 and 4: 7.8. Lõhna vähendamine...........
- Page 5 and 6: 4. TäitevkokkuvõteKeskkonnakomple
- Page 7 and 8: kiire muldaviimine laotusjärgselt.
- Page 9 and 10: d) Lüpsilehmade) Ammlehmadf) Sugup
- Page 11 and 12: • silomahla hoiustamiskohast, kui
- Page 13: etoon- või teraselementidest hoidl
- Page 17 and 18: Oluliselt kriitilisem on olukord me
- Page 19 and 20: Lõaspidamisega lautades toodetakse
- Page 21 and 22: ) Saasteainete keskkonda sattumise
- Page 23 and 24: Lehmad, 7000 kgLehmad, 8000 kgLehma
- Page 25 and 26: sõnnikueemaldus >3 korda päevas,v
- Page 27 and 28: Võrreldes teiste loomakasvatuses t
- Page 29 and 30: Tabel 20. Põhiliste müra tekitava
- Page 31 and 32: • Spetsialistid ja juhtivtöötaj
- Page 33 and 34: ) Rippteel liikuv söödavagun (joo
- Page 35 and 36: Loomade jootmiseks tohib kasutada v
- Page 37 and 38: Joonis 17. Elektrisoojendusega nivo
- Page 39 and 40: 7.4.1. VaakumseadmedÜldjuhul koosn
- Page 41 and 42: a) Ämbrisselüpsiseadmed (joonis 2
- Page 43 and 44: Tabel 24. Torusselüpsisüsteemi or
- Page 45 and 46: 7.5. Energia efektiivne kasutamineE
- Page 47 and 48: Joonis 23. Kettkraapkonveier7.6.3.
- Page 49 and 50: kord segada. Selleks pumbatakse pum
- Page 51 and 52: Joonis 27. BiofiltridJoonis 28. Kee
- Page 53 and 54: ) Elastsed katted (katused). Elastn
- Page 55 and 56: 7.10.3. Vedelsõnniku anaeroobne t
- Page 57 and 58: ) Tagant tühjendatavad paisklaotur
- Page 59 and 60: Joonis 35. Lohisvooliklaoturc) Pihu
- Page 61 and 62: a) Söötmine. Söötade käitlemis
- Page 63 and 64: 8.4. Sõnniku eemaldamine laudasta)
Lüpsiplats:• Udaraid puhastatakse dušist suunatava veejoaga.• Udaraid puhastatakse kuiva või niiske paberist ühekordse kasutusega salvrätiga.• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud individuaalse udarapesulapiga.Veekulu on suurim udarate puhastamisel dušivoolikust suunatava veejoaga. Udarate puhastamisel individuaalseteudarapesulappidega lisandub veekulule udarapesulappide pesemiseks kuluv vesi. Keskmiselt kulub ühe lehmakohta päevas udara puhastamisel veejoaga 15 liitrit ning udara puhastamisel kuiva ühekordse salvrätiga 3 liitritvett.Tabelis 4 on toodud minimaalsed tehnoloogilise vee kogused lüpsiviiside lõikes. Farmides kasutatav vesi peabolema kvaliteetne s.o. vastama samadele normidele, mis on kehtestatud inimeste poolt tarbitavale veele.Veekasutus farmides võib erineda kordades.Lüpsilehma päevane veevajadus on vahemikus 180-230 liitrit. Keskmiselt kulub ca kaks kolmandikku farmisvajaminevast veest loomade jootmiseks ja ülejäänud kolmandik tehnoloogilisteks vajadusteks.Tabel 4. Tehnoloogilise vee vajadus sõltuvalt lüpsiviisistLüpsiviisVee kogus lehma kohta päevas, lKannulüps 7Torusselüps 14Lüpsiplats 17Lüpsiprotsessis kasutatavat tehnoloogilist vett ei ole võimalik lõpmatuseni kokku hoida, sest peale lüpsikordatuleb lüpsiinventar pesta. Seda tuleb teha olenevalt lüpsikordade arvust kaks kuni kolm korda ööpäevas. Veekasutamise efektiivsust on võimalik tõsta udara ettevalmistamisel lüpsiks ning lüpsiplatsi ja lehmade ootealadepesemisel. Lüpsisüsteemi- ja inventari pesemine on harilikult automatiseeritud protsess. Seejuures veekasutus onreguleeritud ja häälestatud seadmete tootjafirma poolt. Ökonoomse veekasutuse eelduseks on lauda (farmi)veekulu täpne mõõtmine (veemõõturid).6.1.3. EnergiakuluEnergiakulu registreerimine veiselautades on komplitseeritud tulenevalt tarbimise ööpäevasest, sesoonsest jaklimaatilisest ebaühtlusest. Energiatarbimine on reeglina muutuv ja ei ole selgelt jälgitav. Seega võetakse aluseksaastane energiatarbimine loomakoha kohta. Energiaühikud on erinevad sõltuvalt energiakandja liigist ning lõpptulemusväljendatakse kilovatttundides (kWh) loomakoha kohta.Energiatarve sõltub põhiliselt pidamistehnoloogiast, välistemperatuurist (aastaajast), farmi tehnilisestseisukorrast ning tootmiskultuurist. See võib kõikuda väga laiades piirides.Energiakulu alusel jagunevad <strong>veiste</strong> pidamisviisid kaheks:• külmlaudas vabapidamine;• lõaspidamine.Üldjuhul jaotatakse tehnoloogilised protsessid energiakasutuse järgi järgmiselt:• sööda ettevalmistamine ja söötmine;• lüpsmine;• sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;• valgustus;• ventilatsioon;• sõnniku eemaldamine.a) Elektrienergia. Elektrienergia on üks kallimaid energia liike, kuid tehnoloogilisteks vajadusteks kõigelihtsamini kasutatav. Ilma elektrit kasutamata on paljusid tehnoloogilisi protsesse võimatu realiseerida.Elektrienergia kasutamist lauda (k.a. olmeruumide) kütteks ja sooja vee saamiseks tuleks võimaluse korralvältida või kasutada seda minimaalselt. Elektrienergia asemel võiks kasutada kas puitu või kerget kütteõli.15
Change language