12.07.2015 Views

PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Veised rahuldavad oma igapäevase veetarbe kolmest allikast: joogiveega, mis moodustab keskmiselt 83% koguvajaminevast veest, söödaga saadava- ning vähesel määral organismis ainevahetuse käigus tekkinud veega.Orienteeruvad joogivee tarbimise määrad on toodud tabelis 3.Tabel 3. Veiste orienteeruv joogivee tarbimine olenevalt keskkonna temperatuurist (kg/p).Vanuse-, toodangurühm/ Piimatoodang Temperatuur °CKehamass, kg kg < 4,5 15,5 26,5Lüpsilehmad635 27 45 55 68635 36 102 121 146635 45 121 143 173Noorloomad90 8 9 12180 14 17 23365 24 30 40545 33 41 55Kinnislehmad635 37 45 61725 39 48 65Päevas tarbitava vee kogust mõjutavad järgmised faktorid:• bioloogiline ja füsioloogiline seisund (laktatsioonifaas) ning tervis;• kehamass, tõug;• söödaratsiooni kuivaine sisaldus ja -söömus;• piimatoodang;• ümbritseva keskkonna temperatuur, niiskus, õhu liikumise kiirus, sademed jm;• söödaratsiooni keedusoola, sooda ja proteiini sisaldus ning koresööda osatähtsus.Vasikad rahuldavad oma joogiveetarbe esialgu täispiima või täispiimaasendajat süües. Vasikate kasvukiiruse jakuivaine söömuse suurendamiseks peab neil puhas vesi alati saadaval olema. Esimesel elunädalal tarbivadvasikad joogivett keskmiselt 1kg, nelja nädala vanuselt aga juba 2,5kg päevas. Vasikate joogivee tarve suurenebtunduvalt kui nende ratsiooni lülitatakse jõu- ja koresööt.Lüpsilehmad tarbivad keskmiselt 3…5 kg vett iga söödud kuivaine kg kohta. Sellele lisandub vesi, mis onvajalik piima sünteesimiseks. Tuleb arvestada, et tarbitava joogivee kogus suureneb nii söödaratsiooni kuivainesisalduse kui ka kuivaine söömuse suurenedes. Ka ümbritseva keskkonna kõrgem temperatuur ja otsenepäikesevalgus suurendavad joogivee tarbimist. Samuti suurendab tarbitava vee kogust söödaratsiooni suuremkeedusoola, sooda ja proteiini sisaldus ning koresööda osatähtsus. Ka piimatoodangu kasvades suureneblehmadel joogivee tarve, kuigi tarbitava vee kogus piimatoodangu kohta väheneb. Lüpsilehmadele saab vajalikuveekulu arvutada järgmise võrrandi alusel (võrrand 1):Võrrand 1. Lüpsilehma veetarve, kg/p = 15,99 + ((1,58 ± 0,271) x (kuivaine söömus, kg/p)) + ((0,90 ± 0,157) x(piimatoodang, kg/p)) + ((0,05 ± 0,023) x (naatriumi söömus, g/p)) + ((1,20 ± 0,106)) x (minimaalne päevanetemperatuur, °C))b) Tehnoloogiline veekulu. Vesi on oluline nii põllumajandusloomade söötmisel kui ka piimakarjakasvatuseskasutatavates tehnoloogilistes protsessides (lüpsmine, sõnniku eemaldamine jne.). Ööpäevane tehnoloogilise veevajadus looma kohta oleneb konkreetsest farmist ja seal kasutatavast tehnoloogiast. 300 kohalistes ja suuremateslüpsikarjafarmides lüpstakse lehmi torusselüpsiseadmetega või lüpsiplatsil. Tehnoloogilise vee vajadus sõltubeelkõige lüpsikordade arvust ööpäevas (kahe- või kolmekordne lüps) ning udara puhastamise viisist.Torusselüpsisüsteem:• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud udarapesulapiga.• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud individuaalse udarapesulapiga.• Udaraid puhastatakse kuiva või niiske ühekordse kasutusega paberist salvrätiga.14

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!