PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
Joonis 6. Betoonelementidest seintega tahesõnnikuhoidla.c) Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamisthoidla kõrgus. Laguun-tüüpi hoidla (joonis 7) on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetiherajatis. Seinad ehitatakse monoliitsest raudbetoonist või tehases valmistatud betoonelementidest. Kuna hoidlaasub süvendis, tuleb loomade ja inimeste ohutuse tagamiseks ehitada vähemalt 1,2 m kõrgune kaitsepiire.Laguun-tüüpi hoidla võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist (butüülist). Selliste hoidlate eeliseks onodavus, ehitamise lihtsus ja kiirus. Puuduseks aga materjali purunemisohtlikus hoiustatava vedelsõnnikuhomogeniseerimisel ja väljapumpamisel.Joonis 7. Laguun-tüüpi betoonelementidest poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidla.Laguuntüüpi hoidla maksumus sõltub ehitamiseks kasutatavast materjalist, hoidla mahutavusest ningkonstruktsioonist (avatud pinnaga vs. kaetud hoidla). Suurte (12 000 m 3 ja suuremad) avatud pinnakihigahoidlate orienteeruv maksumus on keskmisel 250 kr/m 3 . Kaetud pinnakihiga (varikatus, ujuvkate) hoidlad jäävadmahutavuselt oluliselt väiksemaks (kuni 2000 m 3 ), seetõttu kujuneb ka nende maksumus oluliselt suuremaks –500 kr/m 3 .Vedelsõnniku- või virtsahoidla võib olla ehitatud ka maa peale või osaliselt süvendisse (joonis 8). Üldjuhul onselline hoidla ringja põhiplaaniga, väiksemad hoidlad võivad olla ka nelinurksed. Hoidla põhi valataksebetoonist. Seinte ehituseks kasutatakse monoliitset või monteeritavat raudbetooni, teraskonstruktsioone võipuitu.Virtsa- või vedelsõnnikuhoidlate täitmine toimub isevoolselt või pumba abil hoidla põhjast.Lekkekindluse pidevaks kontrollimiseks paigaldatakse vedelsõnnikuhoidla põhja alla vettpidav materjal (kile,hüdrobutüül vms). Piki hoidla perimeetrit paigaldatakse drenaažitoru. Kui hoidla läbimõõt on üle 25 m, siis onsoovitav ette näha kaks kontrollkaevu.Betoonelementidest avatud pinnaga, suure mahutavusega (5000 m 3 ja rohkem) hoidla hinnaks kujunebkeskmiselt 360 kr/m 3 . Varikatusega (jäik kate, telkkatus vms.) betoonelementidest hoidla maht on tulenevaltkatusekonstruktsioonide ehitamise komplitseeritusest väikesem (600 m 3 ja rohkem). Varikatuse olemasolusuurendab ka hoidla maksumust, keskmiselt 720 kr/m 3 . Teraskonstruktsioonidest avatud pinnaga sõnnikuhoidlasaab võrreldes betoonelementidest hoidlaga ehitada kõrgema, sellest tulenevalt on sarnase põhjapindalaga hoidlamahutavus suurem (8000 m 3 ja rohkem), kuid tulenevalt materjali maksumusest kujuneb hoidla siiski kallimaks,keskmiselt 450 kr/m 3 . Varikatusega teraskonstruktsioonidest hoidla (mahutavus 2000 m 3 ), hinnaks kujuneborienteeruvalt 750 kr/m 3 . Varikatuse rajamine (telkkatus, jäik kate, PVC kate) olemasolevale laguuntüüpi-,12
etoon- või teraselementidest hoidlale on tehniliselt keerukas (Eestis vastav kogemus puudub). 1 m 2 hoidlapindala katmine maksab arvutuslikult 500…700 kr.Joonis 8. “Acotank” betoonelementidest vedelsõnnikuhoidla.6. Kulu- ja heitetasemed veiste intensiivkasvatuses6.1. Toorainete erikulu6.1.1. SöödakuluVeise füsioloogiline toitefaktorite vajadus (söödavajadus) aastas/perioodis sõltub looma vanusest, kehamassist ,kehamassi juurdekasvust ja geneetilisest toodangutasemest. Reaalne söötade kulu füsioloogilise toitefaktoritetarbe katmiseks oleneb söötade kvaliteedist (toitefaktori kontsentratsioon söödas, seeduvus, söödavus, maitsvusjms) ning söödaratsiooni tasakaalustatusest. Tasakaalustamata söödaratsioon ja ebakvaliteetsed söödadsuurendavad söödakulu, samuti keskkonda erituvate jääkainete (potentsiaalsete saasteainete ) kogust. Tabelis 2on esitatud veiste keskmine söödavajadus vanuse- ja toodangurühmade lõikes aastas/perioodis lähtuvaltkuivaine, lämmastiku ja fosfori kogusest.Tabel 2. Toitefaktorite keskmine vajadus aastas/perioodis toodangu- ja vanuserühmade lõikesVanuse-, toodangurühmKuivainekgEnergiaMJ/kg k.a.ToitefaktorProteiin%LämmastikkgFosforkgPiimalehmad (kehamass 650 kg,toodang 7000 kg)6500 11,0 15,0 170 30Vasikad (0…6 kuud) 700 12,0 16,0 37 2Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 2900 10,5 12,5 58 9Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 3000 10,6 13,0 62 9Söötade kogus (ratsiooni mass), mis katab looma füsioloogilise toitefaktorite tarbe on väga varieeruv. See sõltubeelkõige ratsioonis kasutatavate söötade liigilisest koosseisust ning kuivainesisaldusest. Mida madalam onratsiooni kuivainesisaldus, seda suuremaks kujuneb ratsiooni kogukaal.6.1.2. VeekuluFarmi üldine veevajadus jaguneb tinglikult kahte ossa: loomade joogivesi ja veekulu farmi tehnoloogilisteksvajadusteks (udara, lüpsiseadmete, inventari, hoonete jm pesemine). Viimane moodustab põhilise osa farmistekkivast reoveest.a) Veekulu loomale. Vesi on loomorganismi toitumisel üks tähtsamaid toitefaktoreid, kuna ta osaleb kõikideseluprotsessides – toitainete jt. komponentide transpordil rakku ja rakust välja, toitainete seedeprotsessis jaainevahetuses, jääkainete (uriin, roe, väljahingatav õhk) ja liigse soojuse (higistamine) eemaldamiselorganismist, hoiab tasakaalus organismi vee ja soolade bilanssi ning on oluline osa vedelikust, mis ümbritsebarenevat loodet. Organismi 20-ne protsendilisele veekaotusele järgneb surm. Seetõttu on vajalik, et puhas javärske joogivesi on alati vabalt kättesaadav kõikidele loomarühmadele.13
- Page 1 and 2: SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA K
- Page 3 and 4: 7.8. Lõhna vähendamine...........
- Page 5 and 6: 4. TäitevkokkuvõteKeskkonnakomple
- Page 7 and 8: kiire muldaviimine laotusjärgselt.
- Page 9 and 10: d) Lüpsilehmade) Ammlehmadf) Sugup
- Page 11: • silomahla hoiustamiskohast, kui
- Page 15 and 16: Lüpsiplats:• Udaraid puhastataks
- Page 17 and 18: Oluliselt kriitilisem on olukord me
- Page 19 and 20: Lõaspidamisega lautades toodetakse
- Page 21 and 22: ) Saasteainete keskkonda sattumise
- Page 23 and 24: Lehmad, 7000 kgLehmad, 8000 kgLehma
- Page 25 and 26: sõnnikueemaldus >3 korda päevas,v
- Page 27 and 28: Võrreldes teiste loomakasvatuses t
- Page 29 and 30: Tabel 20. Põhiliste müra tekitava
- Page 31 and 32: • Spetsialistid ja juhtivtöötaj
- Page 33 and 34: ) Rippteel liikuv söödavagun (joo
- Page 35 and 36: Loomade jootmiseks tohib kasutada v
- Page 37 and 38: Joonis 17. Elektrisoojendusega nivo
- Page 39 and 40: 7.4.1. VaakumseadmedÜldjuhul koosn
- Page 41 and 42: a) Ämbrisselüpsiseadmed (joonis 2
- Page 43 and 44: Tabel 24. Torusselüpsisüsteemi or
- Page 45 and 46: 7.5. Energia efektiivne kasutamineE
- Page 47 and 48: Joonis 23. Kettkraapkonveier7.6.3.
- Page 49 and 50: kord segada. Selleks pumbatakse pum
- Page 51 and 52: Joonis 27. BiofiltridJoonis 28. Kee
- Page 53 and 54: ) Elastsed katted (katused). Elastn
- Page 55 and 56: 7.10.3. Vedelsõnniku anaeroobne t
- Page 57 and 58: ) Tagant tühjendatavad paisklaotur
- Page 59 and 60: Joonis 35. Lohisvooliklaoturc) Pihu
- Page 61 and 62: a) Söötmine. Söötade käitlemis
Joonis 6. Betoonelementidest seintega tahesõnnikuhoidla.c) Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamisthoidla kõrgus. Laguun-tüüpi hoidla (joonis 7) on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetiherajatis. Seinad ehitatakse monoliitsest raudbetoonist või tehases valmistatud betoonelementidest. Kuna hoidlaasub süvendis, tuleb loomade ja inimeste ohutuse tagamiseks ehitada vähemalt 1,2 m kõrgune kaitsepiire.Laguun-tüüpi hoidla võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist (butüülist). Selliste hoidlate eeliseks onodavus, ehitamise lihtsus ja kiirus. Puuduseks aga materjali purunemisohtlikus hoiustatava vedelsõnnikuhomogeniseerimisel ja väljapumpamisel.Joonis 7. Laguun-tüüpi betoonelementidest poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidla.Laguuntüüpi hoidla maksumus sõltub ehitamiseks kasutatavast materjalist, hoidla mahutavusest ningkonstruktsioonist (avatud pinnaga vs. kaetud hoidla). Suurte (12 000 m 3 ja suuremad) avatud pinnakihigahoidlate orienteeruv maksumus on keskmisel 250 kr/m 3 . Kaetud pinnakihiga (varikatus, ujuvkate) hoidlad jäävadmahutavuselt oluliselt väiksemaks (kuni 2000 m 3 ), seetõttu kujuneb ka nende maksumus oluliselt suuremaks –500 kr/m 3 .Vedelsõnniku- või virtsahoidla võib olla ehitatud ka maa peale või osaliselt süvendisse (joonis 8). Üldjuhul onselline hoidla ringja põhiplaaniga, väiksemad hoidlad võivad olla ka nelinurksed. Hoidla põhi valataksebetoonist. Seinte ehituseks kasutatakse monoliitset või monteeritavat raudbetooni, teraskonstruktsioone võipuitu.Virtsa- või vedelsõnnikuhoidlate täitmine toimub isevoolselt või pumba abil hoidla põhjast.Lekkekindluse pidevaks kontrollimiseks paigaldatakse vedelsõnnikuhoidla põhja alla vettpidav materjal (kile,hüdrobutüül vms). Piki hoidla perimeetrit paigaldatakse drenaažitoru. Kui hoidla läbimõõt on üle 25 m, siis onsoovitav ette näha kaks kontrollkaevu.Betoonelementidest avatud pinnaga, suure mahutavusega (5000 m 3 ja rohkem) hoidla hinnaks kujunebkeskmiselt 360 kr/m 3 . Varikatusega (jäik kate, telkkatus vms.) betoonelementidest hoidla maht on tulenevaltkatusekonstruktsioonide ehitamise komplitseeritusest väikesem (600 m 3 ja rohkem). Varikatuse olemasolusuurendab ka hoidla maksumust, keskmiselt 720 kr/m 3 . Teraskonstruktsioonidest avatud pinnaga sõnnikuhoidlasaab võrreldes betoonelementidest hoidlaga ehitada kõrgema, sellest tulenevalt on sarnase põhjapindalaga hoidlamahutavus suurem (8000 m 3 ja rohkem), kuid tulenevalt materjali maksumusest kujuneb hoidla siiski kallimaks,keskmiselt 450 kr/m 3 . Varikatusega teraskonstruktsioonidest hoidla (mahutavus 2000 m 3 ), hinnaks kujuneborienteeruvalt 750 kr/m 3 . Varikatuse rajamine (telkkatus, jäik kate, PVC kate) olemasolevale laguuntüüpi-,12
Change language