PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti
• Kaldpõrandal pidamine. Sellise pidamistehnoloogia korral on puhke- ja lamamisala põranda kalle 6…10 %. Allapanu laotatakse lamamisala ülemisele veerandile. Kaldpõranda alumisse serva jõudnudsõnnikukiht murdub sõnnikukäigu horisontaalsele põrandale. Kaldpõrandaga laudad sobivad hästinoorkarja pidamiseks. Allapanu vajadus on suur, saadakse tahesõnnik.• Puhkelatrites pidamine. Puhkelatter on kujundatud nii, et suurem osa väljaheidetest satub sõnnikukäiku.Sellest tulenevalt allapanu vajadus väheneb. Sõltuvalt kasutatava allapanu kogusest saadaksepuhkelatritega laudast poolvedel- või vedelsõnnikut.Joonis 4. Puhkelatritega laut 80-le lehmale ja 40-le noorloomale.c) Lauda ja loomakoha maksumus eri pidamisviiside lõikes. Lauda maksumus sõltub paljudest faktoritest.Eelkõige konstruktsioonist (soe vs külmlaut), tehnoloogia- (lõas- vs. vabapidamine), sõnnikukoristus-, lüpsi- jasöötmisseadmete valikust jne. Loomakoha maksumus oleneb eelkõige loomade arvust laudas. Tabelis 1 ontoodud orienteeruv lauda ja loomakoha maksumus erinevate konstruktsioonide, pidamisviiside ja loomade arvulõikes tuginedes 2007.a. hindadele.5.3. SõnnikuhoidladSõnnikuhoidla peab olema kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi. Sõnnikuhoidlatuleb projekteerida, ehitada ja seda hooldada nii, et see ei põhjustaks põhja- või pinnavee reostumist sõnnikutoitainetega. Vedelsõnnikuhoidlad tuleb ammoniaagi lendumise vähendamise eesmärgil katta. Sõnnikuhoidlapeab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku koguse. Kui loomi peetakse sügavallapanul ning laut võimaldabsäilitada aastase sõnniku koguse, ei ole eraldi sõnnikuhoidla rajamine kohustuslik. Väljaspool sõnnikuhoidlat, nnsõnnikupatareis (aunas) tohib säilitada ainult tahesõnnikut (kuivainesisaldus ≥ 20 %).Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lähtutakse:• loomade liigist, vanusest ja arvust;• hoiustamisperioodi pikkusest;• pidamistehnoloogiast;• allapanu liigist ja kogusest;• laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast;10
• silomahla hoiustamiskohast, kui see suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, lisandub 10 liitrit 1m 3silohoidla mahu kohta.Tabel 1. Orienteeruv lauda ja loomakoha maksumus sõltuvalt konstruktsioonist, pidamisviisist ja loomade arvustPidamisviis/loomakohtade arv Üldmaksumus, milj.kr Loomakoha maksumus, tuh.krMin. Max. Min. Max.LõaspidamineSoojustatud laut30 3,0 3,6 100 12050 4,5 5,5 90 110100 8,0 10,0 80 100VabapidamineSoojustatud laut30 3,0 4,2 100 14070 6,3 9,1 90 130100 8,0 12,0 80 120300 21,0 33,0 70 110500 30,0 50,0 60 1001000 50,0 90,0 50 90VabapidamineSoojustamata laut30 2,4 3,0 80 10070 4,9 6,3 70 90100 6,0 8,0 60 80300 15,0 21,0 50 70500 20,0 30,0 40 601000 30,0 50,0 30 50a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. Toitainete leostumise vältimiseks tuleb sõnnikuauna alus muutaveekindlaks kile või geotekstiiliga. Otse maapinnale rajatud sõnnikupatarei hoiukohta tohib kasutada ainult üheaasta jooksul. Sõnnikuaun peab olema veekogust, allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 m.b) Tahesõnnikuhoidlad. Lihtsaimaks tahesõnnikuhoidlaks on betoneeritud plats (joonis 5), kuhu kuhjatakselaudast eemaldatud sõnnik. Virtsa väljavalgumise takistamiseks ehitatakse sõnnikuplaadi ümber betoonistkaitserant. Eralduv virts kogutakse kokku platsi servas paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldihoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures kogusesallapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine).Joonis 5. Betoonist sõnnikuplaat koos virtsa väljavalgumist takistava kaitserandiga.Tahesõnnikuhoidla otstarbekamaks kasutamiseks (suurem mahutavus) ümbritsetakse ülalnimetatud betoonistsõnnikplaat vähemalt kolmest küljest seintega (joonis 6). Seinte kõrgus on sõltuvalt konstruktsioonilisestlahendusest ja materialist 1,0…1,8 m, millele vastab keskmine tahesõnniku ladustamiskõrgus 1,5…2,0 m.Uue tahesõnnikuhoidla maksumus jääb vahemikku 500…700 kr/m 3 , seejuures kallima variandi puhul onarvestatud ka varikatuse ehitamisega hoidlale.11
- Page 1 and 2: SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA K
- Page 3 and 4: 7.8. Lõhna vähendamine...........
- Page 5 and 6: 4. TäitevkokkuvõteKeskkonnakomple
- Page 7 and 8: kiire muldaviimine laotusjärgselt.
- Page 9: d) Lüpsilehmade) Ammlehmadf) Sugup
- Page 13 and 14: etoon- või teraselementidest hoidl
- Page 15 and 16: Lüpsiplats:• Udaraid puhastataks
- Page 17 and 18: Oluliselt kriitilisem on olukord me
- Page 19 and 20: Lõaspidamisega lautades toodetakse
- Page 21 and 22: ) Saasteainete keskkonda sattumise
- Page 23 and 24: Lehmad, 7000 kgLehmad, 8000 kgLehma
- Page 25 and 26: sõnnikueemaldus >3 korda päevas,v
- Page 27 and 28: Võrreldes teiste loomakasvatuses t
- Page 29 and 30: Tabel 20. Põhiliste müra tekitava
- Page 31 and 32: • Spetsialistid ja juhtivtöötaj
- Page 33 and 34: ) Rippteel liikuv söödavagun (joo
- Page 35 and 36: Loomade jootmiseks tohib kasutada v
- Page 37 and 38: Joonis 17. Elektrisoojendusega nivo
- Page 39 and 40: 7.4.1. VaakumseadmedÜldjuhul koosn
- Page 41 and 42: a) Ämbrisselüpsiseadmed (joonis 2
- Page 43 and 44: Tabel 24. Torusselüpsisüsteemi or
- Page 45 and 46: 7.5. Energia efektiivne kasutamineE
- Page 47 and 48: Joonis 23. Kettkraapkonveier7.6.3.
- Page 49 and 50: kord segada. Selleks pumbatakse pum
- Page 51 and 52: Joonis 27. BiofiltridJoonis 28. Kee
- Page 53 and 54: ) Elastsed katted (katused). Elastn
- Page 55 and 56: 7.10.3. Vedelsõnniku anaeroobne t
- Page 57 and 58: ) Tagant tühjendatavad paisklaotur
- Page 59 and 60: Joonis 35. Lohisvooliklaoturc) Pihu
• silomahla hoiustamiskohast, kui see suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, lisandub 10 liitrit 1m 3silohoidla mahu kohta.Tabel 1. Orienteeruv lauda ja loomakoha maksumus sõltuvalt konstruktsioonist, pidamisviisist ja loomade arvustPidamisviis/loomakohtade arv Üldmaksumus, milj.kr Loomakoha maksumus, tuh.krMin. Max. Min. Max.LõaspidamineSoojustatud laut30 3,0 3,6 100 12050 4,5 5,5 90 110100 8,0 10,0 80 100VabapidamineSoojustatud laut30 3,0 4,2 100 14070 6,3 9,1 90 130100 8,0 12,0 80 120300 21,0 33,0 70 110500 30,0 50,0 60 1001000 50,0 90,0 50 90VabapidamineSoojustamata laut30 2,4 3,0 80 10070 4,9 6,3 70 90100 6,0 8,0 60 80300 15,0 21,0 50 70500 20,0 30,0 40 601000 30,0 50,0 30 50a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. Toitainete leostumise vältimiseks tuleb sõnnikuauna alus muutaveekindlaks kile või geotekstiiliga. Otse maapinnale rajatud sõnnikupatarei hoiukohta tohib kasutada ainult üheaasta jooksul. Sõnnikuaun peab olema veekogust, allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 m.b) Tahesõnnikuhoidlad. Lihtsaimaks tahesõnnikuhoidlaks on betoneeritud plats (joonis 5), kuhu kuhjatakselaudast eemaldatud sõnnik. Virtsa väljavalgumise takistamiseks ehitatakse sõnnikuplaadi ümber betoonistkaitserant. Eralduv virts kogutakse kokku platsi servas paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldihoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures kogusesallapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine).Joonis 5. Betoonist sõnnikuplaat koos virtsa väljavalgumist takistava kaitserandiga.Tahesõnnikuhoidla otstarbekamaks kasutamiseks (suurem mahutavus) ümbritsetakse ülalnimetatud betoonistsõnnikplaat vähemalt kolmest küljest seintega (joonis 6). Seinte kõrgus on sõltuvalt konstruktsioonilisestlahendusest ja materialist 1,0…1,8 m, millele vastab keskmine tahesõnniku ladustamiskõrgus 1,5…2,0 m.Uue tahesõnnikuhoidla maksumus jääb vahemikku 500…700 kr/m 3 , seejuures kallima variandi puhul onarvestatud ka varikatuse ehitamisega hoidlale.11