PVT veiste intensiivkasvatuses - IPPC Eesti

SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLLParim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses

2. SisukordSAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL ..................................................12. Sisukord .............................................................................................................................. 23. Kirjanduse ja seadusandlike aktide loetelu, kaasatud ekspertide nimekiri ........................ 44. Täitevkokkuvõte .................................................................................................................. 55. Sissejuhatus .........................................................................................................................75.1. Veised tõugude, vanuse- ning toodangurühmade lõikes..............................................85.2. Veiste pidamisviisid.....................................................................................................95.3. Sõnnikuhoidlad.........................................................................................................106. Kulu- ja heitetasemed veiste intensiivkasvatuses ............................................................. 136.1. Toorainete erikulu......................................................................................................136.1.1. Söödakulu................................................................................................................136.1.2. Veekulu....................................................................................................................136.1.3. Energiakulu.............................................................................................................156.2. Heitekogused..............................................................................................................166.2.1. Veisesõnniku üldiseloomustus................................................................................186.2.2. Saasteainete eritumine loomapidamishoones..........................................................196.2.3. Saasteainete eritumine sõnnikuhoidlast..................................................................266.2.4. Saasteainete eritumine sõnniku laotamisel.............................................................276.2.5. Müra........................................................................................................................286.2.6. Jäätmed ...................................................................................................................297. Tehnika vastavusse viimine parima võimaliku tehnikaga .................................................297.1. Hea põllumajandustava..............................................................................................297.1.1. Tegevuste planeerimine...........................................................................................307.1.2. Lauda asukoha valik................................................................................................307.1.3. Töötajate koolitus....................................................................................................307.1.4. Omaseire korraldus ja andmestik............................................................................317.1.5. Remont ja hooldus..................................................................................................317.1.6. Hädaolukord............................................................................................................317.2. Söötmise korraldus.....................................................................................................327.2.1. Üldine taust.............................................................................................................327.2.2. Söötmine.................................................................................................................327.2.3. Jootmine..................................................................................................................347.3. Vee efektiivne kasutamine..........................................................................................377.4. Lüpsmine....................................................................................................................387.4.1. Vaakumseadmed......................................................................................................397.4.2. Piimajahutid............................................................................................................397.4.3. Lüpsiseadmed..........................................................................................................407.5. Energia efektiivne kasutamine...................................................................................457.6. Sõnniku eemaldamine laudast....................................................................................467.6.1. Mobiilsed sõnnikukäitlusseadmed..........................................................................467.6.2. Kettkraapkonveierid................................................................................................467.6.3. Lattkraapkonveierid................................................................................................477.6.4. Skreeperseadmed....................................................................................................477.6.5. Vedelsõnnikusüsteemid...........................................................................................487.7. Heitkoguste vähendamise tehnikad veisekasvatuses.................................................497.7.1. Heitkoguste vähendamine lõaspidamisega lautades...............................................507.7.2. Heitkoguste vähendamine vabapidamisega lautades.............................................507.7.3. Lenduvate saasteainete vähendamine nn. „toruotsa” tehnoloogiatega...................502

7.8. Lõhna vähendamine...................................................................................................517.9. Heitkoguste vähendamine hoidlatest.........................................................................527.9.1. Heitekoguste vähendamine tahesõnnikuhoidlatest.................................................527.9.2. Heitekoguste vähendamine poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidlatest.........................527.9.3. Söödahoidlad...........................................................................................................537.10. Sõnniku töötlemise tehnikad....................................................................................547.10.1. Tahesõnniku komposteerimine..............................................................................547.10.2. Vedelsõnniku aeroobne töötlemine (aereerimine).................................................547.10.3. Vedelsõnniku anaeroobne töötlemine (biogaasi tootmine)...................................557.10.4. Vedelsõnniku keemiline ja/või bioloogiline töötlemine........................................557.11. Sõnniku laotamise tehnikad.....................................................................................557.11.1. Tahesõnnikulaoturid..............................................................................................567.11.2. Vedelsõnnikulaoturid.............................................................................................577.12. Müra vähendamise tehnikad....................................................................................607.12.1. Ventilatsioonisüsteemist lähtuv müra....................................................................607.12.2. Laudatöödest lähtuv müra.....................................................................................607.12.3. Helibarjääride paigaldamine.................................................................................618. Parim võimalik tehnika .....................................................................................................618.1. Hea põllumajandustava..............................................................................................618.2. Veiste intensiivpidamine............................................................................................628.3. Lüpsmine ja lüpsiseadmed.........................................................................................628.4. Sõnniku eemaldamine laudast....................................................................................638.5. Heitekogused õhku....................................................................................................638.6. Energia.......................................................................................................................648.7. Sõnniku ladustamine..................................................................................................648.8. Sõnniku laotamine......................................................................................................659. PVT hindamine ettevõtetes (lautades) .............................................................................. 669.1. Pidamisviis (loomapidamishoone) ja sõnnikueemaldussüsteem...............................679.2. Sõnniku ladustamine ja –hoidlad...............................................................................689.3. Sõnniku laotamine ...................................................................................................689.4. Lüpsisüsteem..............................................................................................................6910. Kokkuvõte .......................................................................................................................693

3. Kirjanduse ja seadusandlike aktide loetelu, kaasatud ekspertidenimekiri1. Eesti Jõudluskontrolli Aastaraamat 2004. Elmatar, 2005, 52 lk.2. Eesti loomakasvatus 2006. aastal. (Piirsalu, M). 2007. – Maamajandus, veebruar, 4…5.3. Electricity and Water Consumption at Milking. Farm Test-Cattle nr. 17. (By Jan Brøgger Rasmussen andJørgen Pedersen) Danish Agricultural Advising Service, National Centre, Building and Technique. Aarhus,2004, 42 pp.4. Fresh Water Needs for Dairy Farms. (D. E. Falk), 2005. http://www.oneplan.org/Stock/DairyWater.shtml.5. Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ningolemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine. – RT I,2002, 41, 258.6. Nitrogen cycles: past, present, and future. (Galloway, J. N., Dentener, F. J., Capone, D. G., Boyer, E. W.,Howarth, R. W., Seitzinger, S. P., Asner, G. P., Cleveland, C. C., Green, P. A., Holland, E. A., Karl, D. M.,Michaels, A. F., Porter, J. H., Townsend, A. R., Vörösmarty, C. J.). 2004.– Biogeochemistry, 70: 153…226.7. Piimanduse käsiraamat. EPMÜ Loomakasvatusinstituut, 2001. Greif, 669 lk.8. Põllukultuuride väetamine. (Koostanud Hennu Nurmekivi). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, 39 lk.9. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus. – RT I, 2002, 61, 375.10. Standard Values for Farm Manure. DIAS report no. 7. (eds. H. D. Poulsen, V. F. Kristensen). 1997, 160pp.11. Livestock’s long shadow, environmental issues and options (Steinfeld, H., Gerber, P., Wassenaar, T.,Castel, V., Rosales, M., de Haan, C). FAO 2006 ] -http://www.virtualcentre.org/en/library/key_pub/longshad/A0701E00.pdf12. Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla jamuude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. – RT I 2001, 72, 443.13. Veeseadus. – RT I, 1994, 40, 655.14. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. (Koostanud Vambola Veinla). JÕNK 1994, 124 lk.15. Veisekasvatushoonete käsiraamat. (Koostanud Vello Luts). AS Rebellis, 2000, 185 lk.16. Water System Design Considerations for Modern Dairies. (J. G. Martin, J. P. Harner, J. F. Smith),Proceedings of the 5th Western Dairy Management Conference, 2001.Juhendi koostamisel osalesid:1. Andres Annuk – Eesti Maaülikool, dotsent2. Allan Kaasik (koostaja) – Eesti Maaülikool, vanemteadur3. Heli Kiiman – Eesti Maaülikool, dotsent4. Meelis Ots – Eesti Maaülikool, teadur5. Olav Kärt – Eesti Maaülikool, professor6. Hennu Nurmekivi – Jäneda Õppe-Nõuande Keskus, peaspetsialist7. Nelly Oinus – OÜ Anu Ait, konsulent4

4. TäitevkokkuvõteKeskkonnakompleksluba on dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagabtegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Kompleksloagasätestatavad nõuded peavad tagame vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil,mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise.Saastus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamineõhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju võihäirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.Heide on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vettevõi pinnasesse.Parim võimalik tehnika (PVT) peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale jaarenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältidavõi, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale.Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab:Tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, tegevuselõpetamise ning käitise sulgemise viisi.Võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat (kodu- või välismaist) nüüdisaegset tehnikat, millekasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagabkeskkonnanõuete parima täitmise.Parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks.Keskkonnakompleksluba on kohustuslik intensiivse veisekasvatusega tegelevale ettevõttele, kus peetakserohkem kui 300 lüpsilehma, rohkem kui 400 lihaveist või üle 600 kuni 24 kuu vanuse noorveise.2004. aastal peeti Eestis ca 260 000 veist, kellest 115 000 olid lüpsilehmad ning 17 000 lihaveised. Karjadesuurus varieerus suurtes piirides. 90 % karjadest olid väiksemad kui 100 looma.Peamine keskkonda ohustav faktor intensiivses loomakasvatuses on sõnnik. Käesolevas juhendis onkompleksselt käsitletud sõnniku ja sõnnikumajandusega seonduvaid küsimusi. Juhend on jagatud järgmisteksolulisemateks alaosadeks: hea põllumajandustava; söötmine, kui väljaheidete koguse ja keemilise koostise otsenemõjutaja; pidamisviisid; sõnniku eemaldamise tehnoloogiad loomapidamishoonetest; sõnniku ladustamine jakäitlemine ning sõnniku laotamine. Käsitletud on ka teisi intensiivse loomakasvatusega kaasnevaidkeskkonnamõjureid (jäätmed, reovesi, müra, vee- ja energia tarbimine).a) Hea põllumajandustava. Hea põllumajandustava põhimõtete järgimine on parima võimaliku tehnika (PVT)rakendamiseks möödapääsmatu. Süsteemne ettevõtte juhtimine ning plaanipärane tegevuste planeeriminevähendab ressursside kulu ning keskkonna koormust ning -riske . Tulenevalt heast põllumajandustavast on PVT:• Pidev töötajate täiendõpe.• Ressursside (energia, vesi, söödad), tekkivate jäätmete (k.a. sõnnik) ning kasutatavate mineraal- jaorganiliste väetiste täpne arvestus.• Juhendid ettenägematute (keskkonnaohtlike) olukordade likvideerimiseks.• Hoolduskavade ja –vahendite olemasolu tagamaks ettevõtte struktuuride ja seadmete tõrgeteta töö.• Reeglipärane materjalide tarnimine ning toodangu ja jäätmete äravedu.• Väetamisplaanide olemasolu.b) Söötmine. Veiste põhisöödaks sõltumata pidamisviisist- ja söömistehnoloogiast on rohusöödad (kõrrelistestja/või liblikõielistest heintaimedest valmistatud silo, vähemal määral hein ja karjamaarohi). Proteiin- jaenergiasöötadena (jõusööt) kasutatakse teravilja (oder, kaer, mais, vähemal määral nisu ja rukis), mitmesuguseidsrotte ja kooke (raps, päevalill, soja, jne). Noorloomade söötmisel kasutatakse piimsöötasid. Samuti on veistesöödaratsioonis oluline koht mineraalsöötadel kui kaltsiumi, fosfori jt. makro- ja mikroelementide ningvitamiinide allikal. Söötmise kaudu on võimalik mõjutada erituvate väljaheidete kogust ja keemilist koostist.PVT on veiste söötmine ratsiooniga, mis koosneb kvaliteetsetest söötadest ja mille toitefaktorite sisaldus vastabloomade füsioloogilisele tarbele. Toitefaktorid, mille sisaldust ratsioonis tuleb jälgida on: kuivaine,5

metaboliseeruv energia, seeduv ja/või metaboliseeruv proteiin, kiud (toorkiud ja/või ADF, NDF), kaltsium ningfosfor. Proteiini ainevahetuse kui potentsiaalse keskkonnasaaste allika (proteiini ainevahetuse üheks olulisemakslõpp-produktiks on väljaheidetest lenduv ammoniaak) hindamisel tuleb lähtuda vatsa proteiini bilansist (VPB) japiima karbamiidi sisaldusest. Veiste füsioloogiline toitefaktorite tarve sõltub geneetilisest toodangupotentsiaalist,vanusest, kehamassist ja laktatsioonifaasist. Füsioloogilisele tarbele vastav söötmine eeldab süstemaatilistsöötade laboratoorset keemilise koostise määramist.c) Pidamisviisid. Veiste pidamisel rakendatakse lõas- ja vabapidamistehnoloogiat. PVT on loomade pidamineviisil, mis tagab nende heaolu ning liigiomase käitumise võimalused. Lõaspidamisega lautades on PVT loomadepidamine optimaalse pikkusega, kuivadel asemetel. Vasikate lõaspidamine ei ole PVT (keelatud loomakaitseseadusega). Vabapidamisega lautades on PVT optimaalse suurusega kuivad puhkelatrid, piisava laiuse ningpindalaga liikumiskäigud, loomade ja puhkelatrite arvu ning söödalava pikkuse vastavus.d) Sõnniku eemaldamise tehnoloogiad. PVT sõnniku eemaldamisel lõaspidamisega laudast on lattkraapkonveierkoos sõnnikupressuriga või skreeperseade koos sõnnikupressuriga. Olemasolevates lõaspidamisega lautades ontingimisi PVT kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega. Uutele(projekteeritavatele) ja/või renoveeritavatele lõaspidamisega lautadele ei ole sõnniku eemaldamine kettkraap- jakaldkonveiersüsteemiga või mobiilsete seadmetega PVT.PVT sõnniku eemaldamisel vabapidamisega laudast on skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrandliikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem või osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes,valg- või uhtkanalite süsteem. Sügavallapanul pidamisviisi puhul on PVT piisavas koguses allapanu, skreepervõimobiilsed seadmed. Olemasolevates vabapidamisega lautades on PVT ka osaline restpõrand söötmispuhkealalja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem. Olemasolevates vabapidamisega lautades on tingimisiPVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikkelder (hoidla)ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine). Uutelevabapidamisega lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega (v.a.sügavallapanul pidamine) PVT.e) Sõnniku ladustamine. PVT on piisava mahutavusega sõnnikuhoidla olemasolu. Tulenevalt seadusandlusestpeab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku. Sügavallapanutehnoloogiaga lautade juurde ei olesõnnikuhoidla rajamine kohustuslik. PVT tahesõnniku säilitamiseks on betoneeritud põhja ja/või seintegalekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva virtsa (uriini ja sademetevee) mahutiga. Uute(projekteeritavate) tahesõnnikuhoidlate puhul on PVT hoidla paigutamine optimaalsele kaugusele asustatudpunktidest, arvestades valitsevaid tuule suundi. PVT tahesõnniku (kuivainesisaldus vähemalt 20 %) säilitamiselaunas on ladustamiskoha (pinnase) katmine lekkekindla materjaliga. Sõnnikuaun tuleb paigutada veekogudestseadusega ettenähtud kaugusele. Sõnnikuauna paigutamine samale kohale kahe järgneva vegetatsiooniperioodivältel on keelatud.PVT vedelsõnniku säilitamiseks on lekke- ja korrosioonikindel; mehhaanilistele-, keemilistel- ja termilistelemõjuritele vastupidav betoon- või teraselementidest hoidla. Hoidlat tühjendatakse regulaarselt (1 kord aastas)tehnilise korrasoleku kontrolliks ning hooldustöödeks. Hoidla väljavooluavad (tühjenduskraanid) on varustatudkahekordse klapiga. Vedelsõnnikut segatakse (homogeniseeritakse) ainult vahetult enne laotamist. PVT on hoidlakatmine kaane, katuse, tendi, present- või plastkangaga, samuti ujuvkattega, mille materjaliks võib ollahekselpõhk, turvas, kergkruus, plastikgraanulid, rapsiõli vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal.PVT vedelsõnniku säilitamisel on ka lekkekindel, mehhaaniliste-, termiliste- ja keemiliste mõjurite suhtesvastupidav plastikmaterjalist laguun-tüüpi hoidla. Hoidla konstruktsioonide tehnilist korrasolekut kontrollitaksening hooldustöid tehakse regulaarselt (1 kord aastas). PVT laguun-tüüpi hoidla katmisel on plastikkate võiujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal.f) Sõnniku laotamine. PVT väetiste kasutamisel lähtub toiteelementide sisalduse laboratoorsest määramisest niisõnnikus kui mullas. PVT on väetiste tasakaalustatud andmine kõlvikutele vastavalt mullastiku ja taimedevajadustele ning keskkonnasäästliku tehnika kasutamine väetiste laotamisel. Vältimaks pinna- ja põhjaveesaastumist sõnniku toiteelementidega ei tohi sõnnikut laotada liigniisketele, üleujutatud, külmunud ja lumegakaetud pindadele, samuti veekogude kallastele.Elurajoonide läheduses (lõhnasaaste) on PVT sõnniku laotamise vältimine nädalavahetustel ning pühade ajal,samuti tuule suuna arvestamine.PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotuskui muldaviimine toimub 4…6 tunni jooksul. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT injekteerimine,samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus. Paisklaotus sõnniku laotamisel rohu- ning karjamaadele ei ole PVT. Paljudesõnniku laotamise tehnoloogiate juures on määravaks teguriks toitainete, eriti ammoniaagi kadudele sõnniku6

kiire muldaviimine laotusjärgselt. Sagedasti nõuab see aga lisainvesteeringut (traktor, kultivaator vms.) jaenergiakulu. Rohu- ja karjamaade puhul ei ole sõnniku muldaviimine mitmete laotusmeetodite korral üldsevõimalik.5. SissejuhatusVeiseid on Eestis kasvatatud piima-, liha- ja veoloomana juba aastasadu. Minevikus peeti veist ka sõnniku kuiorgaanilise väetise produtseerijat. Praegusel ajal on intensiivse veisekasvatuse peamisteks eesmärkideks piimajaliha tootmine.Toodangu produtseerimisel (sünteesimisel) ei kasuta veised söötades sisalduvaid toitaineid täielikult, jääkainedväljutatakse organismist rooja ja uriiniga (joonis 1).Piim39,4 kg N23,2 %Ladestumine1,5 kg N0,9 %Sööt170,0 kg N100 %Loode1,1 kg N0,6 %Roe44,0 kg N25,9 %Uriin84,0 kg N49,4 %Sõnnik karjamaale42,3 kg N24,9 %Emissioon laudas3,5kg N2,0 %Sõnnik hoidlas82,2 kg N48,4 %Emissioon hoidlast14,0 kg8,2 %Sõnnik pärast säilitamist68,2 kg N40,1 %Joonis 1. Lehma (7000 kg piima aastas, valgutoodang 229 kg, karjatamisperiood 120 päeva) lämmastikutarveaastas, selle väljutamine piimaga, ladestumine kehasse ja embrüosse, eritumine uriini ja roojaga ningemissioon lõaspidamisega laudas ning tahesõnnikuhoidlast (säilitusperiood 1 aasta)Intensiivse veisekasvatuse ja keskkonna vahelised vastuolud avalduvad selgepiirilisemalt sõnnikumajandusekorralduse kaudu. Intensiivne ja samas ka keskkonnasõbralik veisekasvatus lähtub heast põllumajandustavastsõltudes söötmisstrateegiast, mille kaudu on võimalik mõjutada produtseeritava sõnniku kogust jatoiteelementide sisaldust; sõnniku käitlemise- (eemaldamine loomapidamishoonest), ladustamise-(sõnnikuhoidlad), töötlemise- (komposteerimine jms.) ja laotamise tehnoloogiast. Peale ülalnimetatu võivadprobleemiks osutuda ka intensiivse tootmise tulemusena tekkivad jäätmed (silo pakkematerjalid jms.), reovesi,müra- ja lõhnasaaste. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ökonoomsele keskkonnaressursside, eeskätt energia ja veetarbimisele.Intensiivse majandamise korral, mille eesmärk on võimalikult suure toodangu (kasumi) saamine, kujunevadsõnnikust pärinevad toitained sageli keskkonna saasteallikaks. Peamisteks riskifaktoriteks ümbritsevalekeskkonnale on sõnniku lämmastik (emissioon atmosfääri ammoniaagi ning lämmastiku oksiididena7

loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel; leostumine nitraatidena pinna- ja põhjavettesõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel) samuti fosfor ja kaalium (leostumine pinna- ja põhjavettesõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel).Intensiivses veisekasvatuses toimuvaid põhilisi protsesse ja tegevusi iseloomustab järgnev blokkskeem (joonis2).Toodangu(piim, liha)töötlemineväljaspoolettevõtetToodangu(piim, liha)töötlemineettevõttesJäätmeteladustamineMatminePõletamineElusloomadeost ja müükEnergiakandjadLoomadepidamineSurnud loomadeladustamineTöötlemineväljaspoolettevõtetMaterjalid (ravimid,kemikaalid, jms.)OmatoodetudsöödadSöötadeladustamineOstusöödadSöötadejahvatamineTöötlemineväljaspoolettevõtetSöötadesegamineReoveeladustamineReoveetöötlemineSõnnikuladustamineTöötlemineja/võikasutamineväljaspoolettevõtetKasutamine ettevõttes (Laotamineja mulda viimine)Joonis 2. Intensiivses veisekasvatuses toimuvad põhilised protsessid ja tegevused5.1. Veised tõugude, vanuse- ning toodangurühmade lõikesToodangu alusel jagunevad Eestis kasvatatavad veisetõud kolme rühma:a) Piimatõud. Piima tootmise eesmärgil kasvatatavad loomad moodustavad Eestis veiste koguhulgastsuurema osa. Tõugudest on esindatud eesti holstein-friis (EHF), eesti punane (EPK) ja vähesel määralka eesti maatõug (EK).b) Lihatõud. Puhtatõulisi lihaveiseid on Eestis suhteliselt vähe. Eesti Jõudluskontrolli aastaraamatu (2004)andmetel on tõugudest arvukamalt esindatud aberdiin-angus, hereford ja limusiin.c) Ristandid. Ristandveiseid kasvatatakse peamiselt liha saamise eesmärgil. Üheks enamlevinudvõimaluseks ristandjärglase saamisel on madala toodanguga piimalehma (viimasel laktatsioonil ennekarjast praakimist) seemendamine lihatõugu pulli spermaga.Vanuse alusel jagunevad veised järgmistesse rühmadesse:a) Vasikad (0…6 kuud).b) Lehmmullikad e. lehmikud (6 kuud…poegimine)c) Pullmullikad e. pullikud (6 kuud…realiseerimine)8

d) Lüpsilehmade) Ammlehmadf) SugupullidEesti karjade struktuurist lähtudes tulevad keskkonnakompleksloa kohuslastena arvesse eelkõige ettevõtted, kuspeetakse lüpsilehmi koos vastava arvu noorloomadega.5.2. Veiste pidamisviisidVeiste pidamisel on levinud kaks tehnoloogiat: lõas- ja vabapidamine. Pidamisviisi valik sõltub veiste vanusest,soost, loomade arvust, olemasolevate/renoveeritavate loomapidamishoonete võimalustest, traditsioonidest jms.a) Lõaspidamine. (Joonis 3). Lõas peetakse tavaliselt lüpsilehmi, harvem ka lehm- ja pullmullikaid. Vasikatelõaspidamine on loomakaitse eeskirjadest tulenevalt keelatud. Lõastatud pidamistehnoloogiagaloomapidamishooned on harilikult soojustatud ehitised. Lõaspidamisega piimakarja laudad on tavaliseltvarustatud torusse-, harvemini kannu- või platsillüpsi seadmetega. Sõnnik eemaldatakse lõaspidamisega laudastkas traktori või skreeperseadmetega. Allapanu kogus, mida vajatakse asemete kuivuse ning loomade puhtusetagamiseks on küllaltki suur. Seetõttu saadakse sellise pidamisviisiga lautadest tahesõnnikut. Suveperioodillõaspeetavaid loomi harilikult karjatatakse, harvemini rakendatakse aastaringset lauaspidamist. Lõaspidamiseeeliseks loetakse loomade individuaalse kohtlemise võimalust. Suurimateks puudusteks on raskused asemepuhtana hoidmisel ning suurem inimtöö kulu.Joonis 3. Lõaspidamislaut 36-le lehmale ja noorkarjaleb) Vabapidamine. (Joonis 4). Võrreldes lõaspidamisega on vabapidamine oluliselt loomasõbralikum, tagadesloomadele paremad liigiomase ja sotsiaalse käitumise võimalused. Lõastamata (individuaal- või rühmasulgudes)võib pidada kõiki ülalnimetatud toodangu- ja vanuserühmi. Vabapidamisega loomapidamishooned võivad ollanii soojustatud kui soojustamata ehitised. Vabapidamisega piimakarja laudad on varustatud lüpsiplatsi võilüpsirobotiga. Vabapidamistehnoloogiaga lautades on võimalik rakendada nii aastaringset laudaspidamist kui kasuvist karjatamist. Sõnnik eemaldatakse vabapidamisega lautadest sõltuvalt lauda konstruktsioonist ningrakendatavast tehnoloogiast kas traktori, skreeperseadmete või valgkanalite süsteemi (restpõrandad) abil.Tulenevalt tehnoloogilisest lahendusest ja kasutatava allapanu kogusest saadakse vabapidamisega lautadest niitahe-, poolvedel kui ka vedelsõnnikut.• Puhke-söötmislatrites (kombilatrites) pidamine. Puhke-söötmislatris pidamine erineb lõaspidamisestainult selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Loomad suletaksepuhke- söötmislatrisse tagantpoolt kapronköiega või lukustab veis ennast kombilatrisse ise, vajutadeskaelaga söödalava piirde küljes olevale kangile. Loomad suletakse latrisse söötmise või sõnnikueemaldamise ajaks. Allapanu vajadus nimetatud pidamistehnoloogia kasutamisel on sarnane lõastatudpidamisviisiga lautadele, saadakse tahesõnnik.• Sügavallapanul pidamine. Loomade puhke- ja lamamisala puhastamine sõnnikust toimub vastavaltvajadusele üks või kaks korda aastas. Loomade puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihileiga päev piisavas koguses allapanu. Kuna allapanu vajadus on suur, siis saadakse sügavallapanulpidamisega lautadest tahesõnnikut.9

• Kaldpõrandal pidamine. Sellise pidamistehnoloogia korral on puhke- ja lamamisala põranda kalle 6…10 %. Allapanu laotatakse lamamisala ülemisele veerandile. Kaldpõranda alumisse serva jõudnudsõnnikukiht murdub sõnnikukäigu horisontaalsele põrandale. Kaldpõrandaga laudad sobivad hästinoorkarja pidamiseks. Allapanu vajadus on suur, saadakse tahesõnnik.• Puhkelatrites pidamine. Puhkelatter on kujundatud nii, et suurem osa väljaheidetest satub sõnnikukäiku.Sellest tulenevalt allapanu vajadus väheneb. Sõltuvalt kasutatava allapanu kogusest saadaksepuhkelatritega laudast poolvedel- või vedelsõnnikut.Joonis 4. Puhkelatritega laut 80-le lehmale ja 40-le noorloomale.c) Lauda ja loomakoha maksumus eri pidamisviiside lõikes. Lauda maksumus sõltub paljudest faktoritest.Eelkõige konstruktsioonist (soe vs külmlaut), tehnoloogia- (lõas- vs. vabapidamine), sõnnikukoristus-, lüpsi- jasöötmisseadmete valikust jne. Loomakoha maksumus oleneb eelkõige loomade arvust laudas. Tabelis 1 ontoodud orienteeruv lauda ja loomakoha maksumus erinevate konstruktsioonide, pidamisviiside ja loomade arvulõikes tuginedes 2007.a. hindadele.5.3. SõnnikuhoidladSõnnikuhoidla peab olema kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi. Sõnnikuhoidlatuleb projekteerida, ehitada ja seda hooldada nii, et see ei põhjustaks põhja- või pinnavee reostumist sõnnikutoitainetega. Vedelsõnnikuhoidlad tuleb ammoniaagi lendumise vähendamise eesmärgil katta. Sõnnikuhoidlapeab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku koguse. Kui loomi peetakse sügavallapanul ning laut võimaldabsäilitada aastase sõnniku koguse, ei ole eraldi sõnnikuhoidla rajamine kohustuslik. Väljaspool sõnnikuhoidlat, nnsõnnikupatareis (aunas) tohib säilitada ainult tahesõnnikut (kuivainesisaldus ≥ 20 %).Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lähtutakse:• loomade liigist, vanusest ja arvust;• hoiustamisperioodi pikkusest;• pidamistehnoloogiast;• allapanu liigist ja kogusest;• laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast;10

• silomahla hoiustamiskohast, kui see suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, lisandub 10 liitrit 1m 3silohoidla mahu kohta.Tabel 1. Orienteeruv lauda ja loomakoha maksumus sõltuvalt konstruktsioonist, pidamisviisist ja loomade arvustPidamisviis/loomakohtade arv Üldmaksumus, milj.kr Loomakoha maksumus, tuh.krMin. Max. Min. Max.LõaspidamineSoojustatud laut30 3,0 3,6 100 12050 4,5 5,5 90 110100 8,0 10,0 80 100VabapidamineSoojustatud laut30 3,0 4,2 100 14070 6,3 9,1 90 130100 8,0 12,0 80 120300 21,0 33,0 70 110500 30,0 50,0 60 1001000 50,0 90,0 50 90VabapidamineSoojustamata laut30 2,4 3,0 80 10070 4,9 6,3 70 90100 6,0 8,0 60 80300 15,0 21,0 50 70500 20,0 30,0 40 601000 30,0 50,0 30 50a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. Toitainete leostumise vältimiseks tuleb sõnnikuauna alus muutaveekindlaks kile või geotekstiiliga. Otse maapinnale rajatud sõnnikupatarei hoiukohta tohib kasutada ainult üheaasta jooksul. Sõnnikuaun peab olema veekogust, allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 m.b) Tahesõnnikuhoidlad. Lihtsaimaks tahesõnnikuhoidlaks on betoneeritud plats (joonis 5), kuhu kuhjatakselaudast eemaldatud sõnnik. Virtsa väljavalgumise takistamiseks ehitatakse sõnnikuplaadi ümber betoonistkaitserant. Eralduv virts kogutakse kokku platsi servas paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldihoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures kogusesallapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine).Joonis 5. Betoonist sõnnikuplaat koos virtsa väljavalgumist takistava kaitserandiga.Tahesõnnikuhoidla otstarbekamaks kasutamiseks (suurem mahutavus) ümbritsetakse ülalnimetatud betoonistsõnnikplaat vähemalt kolmest küljest seintega (joonis 6). Seinte kõrgus on sõltuvalt konstruktsioonilisestlahendusest ja materialist 1,0…1,8 m, millele vastab keskmine tahesõnniku ladustamiskõrgus 1,5…2,0 m.Uue tahesõnnikuhoidla maksumus jääb vahemikku 500…700 kr/m 3 , seejuures kallima variandi puhul onarvestatud ka varikatuse ehitamisega hoidlale.11

Joonis 6. Betoonelementidest seintega tahesõnnikuhoidla.c) Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamisthoidla kõrgus. Laguun-tüüpi hoidla (joonis 7) on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetiherajatis. Seinad ehitatakse monoliitsest raudbetoonist või tehases valmistatud betoonelementidest. Kuna hoidlaasub süvendis, tuleb loomade ja inimeste ohutuse tagamiseks ehitada vähemalt 1,2 m kõrgune kaitsepiire.Laguun-tüüpi hoidla võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist (butüülist). Selliste hoidlate eeliseks onodavus, ehitamise lihtsus ja kiirus. Puuduseks aga materjali purunemisohtlikus hoiustatava vedelsõnnikuhomogeniseerimisel ja väljapumpamisel.Joonis 7. Laguun-tüüpi betoonelementidest poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidla.Laguuntüüpi hoidla maksumus sõltub ehitamiseks kasutatavast materjalist, hoidla mahutavusest ningkonstruktsioonist (avatud pinnaga vs. kaetud hoidla). Suurte (12 000 m 3 ja suuremad) avatud pinnakihigahoidlate orienteeruv maksumus on keskmisel 250 kr/m 3 . Kaetud pinnakihiga (varikatus, ujuvkate) hoidlad jäävadmahutavuselt oluliselt väiksemaks (kuni 2000 m 3 ), seetõttu kujuneb ka nende maksumus oluliselt suuremaks –500 kr/m 3 .Vedelsõnniku- või virtsahoidla võib olla ehitatud ka maa peale või osaliselt süvendisse (joonis 8). Üldjuhul onselline hoidla ringja põhiplaaniga, väiksemad hoidlad võivad olla ka nelinurksed. Hoidla põhi valataksebetoonist. Seinte ehituseks kasutatakse monoliitset või monteeritavat raudbetooni, teraskonstruktsioone võipuitu.Virtsa- või vedelsõnnikuhoidlate täitmine toimub isevoolselt või pumba abil hoidla põhjast.Lekkekindluse pidevaks kontrollimiseks paigaldatakse vedelsõnnikuhoidla põhja alla vettpidav materjal (kile,hüdrobutüül vms). Piki hoidla perimeetrit paigaldatakse drenaažitoru. Kui hoidla läbimõõt on üle 25 m, siis onsoovitav ette näha kaks kontrollkaevu.Betoonelementidest avatud pinnaga, suure mahutavusega (5000 m 3 ja rohkem) hoidla hinnaks kujunebkeskmiselt 360 kr/m 3 . Varikatusega (jäik kate, telkkatus vms.) betoonelementidest hoidla maht on tulenevaltkatusekonstruktsioonide ehitamise komplitseeritusest väikesem (600 m 3 ja rohkem). Varikatuse olemasolusuurendab ka hoidla maksumust, keskmiselt 720 kr/m 3 . Teraskonstruktsioonidest avatud pinnaga sõnnikuhoidlasaab võrreldes betoonelementidest hoidlaga ehitada kõrgema, sellest tulenevalt on sarnase põhjapindalaga hoidlamahutavus suurem (8000 m 3 ja rohkem), kuid tulenevalt materjali maksumusest kujuneb hoidla siiski kallimaks,keskmiselt 450 kr/m 3 . Varikatusega teraskonstruktsioonidest hoidla (mahutavus 2000 m 3 ), hinnaks kujuneborienteeruvalt 750 kr/m 3 . Varikatuse rajamine (telkkatus, jäik kate, PVC kate) olemasolevale laguuntüüpi-,12

etoon- või teraselementidest hoidlale on tehniliselt keerukas (Eestis vastav kogemus puudub). 1 m 2 hoidlapindala katmine maksab arvutuslikult 500…700 kr.Joonis 8. “Acotank” betoonelementidest vedelsõnnikuhoidla.6. Kulu- ja heitetasemed veiste intensiivkasvatuses6.1. Toorainete erikulu6.1.1. SöödakuluVeise füsioloogiline toitefaktorite vajadus (söödavajadus) aastas/perioodis sõltub looma vanusest, kehamassist ,kehamassi juurdekasvust ja geneetilisest toodangutasemest. Reaalne söötade kulu füsioloogilise toitefaktoritetarbe katmiseks oleneb söötade kvaliteedist (toitefaktori kontsentratsioon söödas, seeduvus, söödavus, maitsvusjms) ning söödaratsiooni tasakaalustatusest. Tasakaalustamata söödaratsioon ja ebakvaliteetsed söödadsuurendavad söödakulu, samuti keskkonda erituvate jääkainete (potentsiaalsete saasteainete ) kogust. Tabelis 2on esitatud veiste keskmine söödavajadus vanuse- ja toodangurühmade lõikes aastas/perioodis lähtuvaltkuivaine, lämmastiku ja fosfori kogusest.Tabel 2. Toitefaktorite keskmine vajadus aastas/perioodis toodangu- ja vanuserühmade lõikesVanuse-, toodangurühmKuivainekgEnergiaMJ/kg k.a.ToitefaktorProteiin%LämmastikkgFosforkgPiimalehmad (kehamass 650 kg,toodang 7000 kg)6500 11,0 15,0 170 30Vasikad (0…6 kuud) 700 12,0 16,0 37 2Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 2900 10,5 12,5 58 9Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 3000 10,6 13,0 62 9Söötade kogus (ratsiooni mass), mis katab looma füsioloogilise toitefaktorite tarbe on väga varieeruv. See sõltubeelkõige ratsioonis kasutatavate söötade liigilisest koosseisust ning kuivainesisaldusest. Mida madalam onratsiooni kuivainesisaldus, seda suuremaks kujuneb ratsiooni kogukaal.6.1.2. VeekuluFarmi üldine veevajadus jaguneb tinglikult kahte ossa: loomade joogivesi ja veekulu farmi tehnoloogilisteksvajadusteks (udara, lüpsiseadmete, inventari, hoonete jm pesemine). Viimane moodustab põhilise osa farmistekkivast reoveest.a) Veekulu loomale. Vesi on loomorganismi toitumisel üks tähtsamaid toitefaktoreid, kuna ta osaleb kõikideseluprotsessides – toitainete jt. komponentide transpordil rakku ja rakust välja, toitainete seedeprotsessis jaainevahetuses, jääkainete (uriin, roe, väljahingatav õhk) ja liigse soojuse (higistamine) eemaldamiselorganismist, hoiab tasakaalus organismi vee ja soolade bilanssi ning on oluline osa vedelikust, mis ümbritsebarenevat loodet. Organismi 20-ne protsendilisele veekaotusele järgneb surm. Seetõttu on vajalik, et puhas javärske joogivesi on alati vabalt kättesaadav kõikidele loomarühmadele.13

Veised rahuldavad oma igapäevase veetarbe kolmest allikast: joogiveega, mis moodustab keskmiselt 83% koguvajaminevast veest, söödaga saadava- ning vähesel määral organismis ainevahetuse käigus tekkinud veega.Orienteeruvad joogivee tarbimise määrad on toodud tabelis 3.Tabel 3. Veiste orienteeruv joogivee tarbimine olenevalt keskkonna temperatuurist (kg/p).Vanuse-, toodangurühm/ Piimatoodang Temperatuur °CKehamass, kg kg < 4,5 15,5 26,5Lüpsilehmad635 27 45 55 68635 36 102 121 146635 45 121 143 173Noorloomad90 8 9 12180 14 17 23365 24 30 40545 33 41 55Kinnislehmad635 37 45 61725 39 48 65Päevas tarbitava vee kogust mõjutavad järgmised faktorid:• bioloogiline ja füsioloogiline seisund (laktatsioonifaas) ning tervis;• kehamass, tõug;• söödaratsiooni kuivaine sisaldus ja -söömus;• piimatoodang;• ümbritseva keskkonna temperatuur, niiskus, õhu liikumise kiirus, sademed jm;• söödaratsiooni keedusoola, sooda ja proteiini sisaldus ning koresööda osatähtsus.Vasikad rahuldavad oma joogiveetarbe esialgu täispiima või täispiimaasendajat süües. Vasikate kasvukiiruse jakuivaine söömuse suurendamiseks peab neil puhas vesi alati saadaval olema. Esimesel elunädalal tarbivadvasikad joogivett keskmiselt 1kg, nelja nädala vanuselt aga juba 2,5kg päevas. Vasikate joogivee tarve suurenebtunduvalt kui nende ratsiooni lülitatakse jõu- ja koresööt.Lüpsilehmad tarbivad keskmiselt 3…5 kg vett iga söödud kuivaine kg kohta. Sellele lisandub vesi, mis onvajalik piima sünteesimiseks. Tuleb arvestada, et tarbitava joogivee kogus suureneb nii söödaratsiooni kuivainesisalduse kui ka kuivaine söömuse suurenedes. Ka ümbritseva keskkonna kõrgem temperatuur ja otsenepäikesevalgus suurendavad joogivee tarbimist. Samuti suurendab tarbitava vee kogust söödaratsiooni suuremkeedusoola, sooda ja proteiini sisaldus ning koresööda osatähtsus. Ka piimatoodangu kasvades suureneblehmadel joogivee tarve, kuigi tarbitava vee kogus piimatoodangu kohta väheneb. Lüpsilehmadele saab vajalikuveekulu arvutada järgmise võrrandi alusel (võrrand 1):Võrrand 1. Lüpsilehma veetarve, kg/p = 15,99 + ((1,58 ± 0,271) x (kuivaine söömus, kg/p)) + ((0,90 ± 0,157) x(piimatoodang, kg/p)) + ((0,05 ± 0,023) x (naatriumi söömus, g/p)) + ((1,20 ± 0,106)) x (minimaalne päevanetemperatuur, °C))b) Tehnoloogiline veekulu. Vesi on oluline nii põllumajandusloomade söötmisel kui ka piimakarjakasvatuseskasutatavates tehnoloogilistes protsessides (lüpsmine, sõnniku eemaldamine jne.). Ööpäevane tehnoloogilise veevajadus looma kohta oleneb konkreetsest farmist ja seal kasutatavast tehnoloogiast. 300 kohalistes ja suuremateslüpsikarjafarmides lüpstakse lehmi torusselüpsiseadmetega või lüpsiplatsil. Tehnoloogilise vee vajadus sõltubeelkõige lüpsikordade arvust ööpäevas (kahe- või kolmekordne lüps) ning udara puhastamise viisist.Torusselüpsisüsteem:• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud udarapesulapiga.• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud individuaalse udarapesulapiga.• Udaraid puhastatakse kuiva või niiske ühekordse kasutusega paberist salvrätiga.14

Lüpsiplats:• Udaraid puhastatakse dušist suunatava veejoaga.• Udaraid puhastatakse kuiva või niiske paberist ühekordse kasutusega salvrätiga.• Udaraid puhastatakse vette kastetud ja kuivaks väänatud individuaalse udarapesulapiga.Veekulu on suurim udarate puhastamisel dušivoolikust suunatava veejoaga. Udarate puhastamisel individuaalseteudarapesulappidega lisandub veekulule udarapesulappide pesemiseks kuluv vesi. Keskmiselt kulub ühe lehmakohta päevas udara puhastamisel veejoaga 15 liitrit ning udara puhastamisel kuiva ühekordse salvrätiga 3 liitritvett.Tabelis 4 on toodud minimaalsed tehnoloogilise vee kogused lüpsiviiside lõikes. Farmides kasutatav vesi peabolema kvaliteetne s.o. vastama samadele normidele, mis on kehtestatud inimeste poolt tarbitavale veele.Veekasutus farmides võib erineda kordades.Lüpsilehma päevane veevajadus on vahemikus 180-230 liitrit. Keskmiselt kulub ca kaks kolmandikku farmisvajaminevast veest loomade jootmiseks ja ülejäänud kolmandik tehnoloogilisteks vajadusteks.Tabel 4. Tehnoloogilise vee vajadus sõltuvalt lüpsiviisistLüpsiviisVee kogus lehma kohta päevas, lKannulüps 7Torusselüps 14Lüpsiplats 17Lüpsiprotsessis kasutatavat tehnoloogilist vett ei ole võimalik lõpmatuseni kokku hoida, sest peale lüpsikordatuleb lüpsiinventar pesta. Seda tuleb teha olenevalt lüpsikordade arvust kaks kuni kolm korda ööpäevas. Veekasutamise efektiivsust on võimalik tõsta udara ettevalmistamisel lüpsiks ning lüpsiplatsi ja lehmade ootealadepesemisel. Lüpsisüsteemi- ja inventari pesemine on harilikult automatiseeritud protsess. Seejuures veekasutus onreguleeritud ja häälestatud seadmete tootjafirma poolt. Ökonoomse veekasutuse eelduseks on lauda (farmi)veekulu täpne mõõtmine (veemõõturid).6.1.3. EnergiakuluEnergiakulu registreerimine veiselautades on komplitseeritud tulenevalt tarbimise ööpäevasest, sesoonsest jaklimaatilisest ebaühtlusest. Energiatarbimine on reeglina muutuv ja ei ole selgelt jälgitav. Seega võetakse aluseksaastane energiatarbimine loomakoha kohta. Energiaühikud on erinevad sõltuvalt energiakandja liigist ning lõpptulemusväljendatakse kilovatttundides (kWh) loomakoha kohta.Energiatarve sõltub põhiliselt pidamistehnoloogiast, välistemperatuurist (aastaajast), farmi tehnilisestseisukorrast ning tootmiskultuurist. See võib kõikuda väga laiades piirides.Energiakulu alusel jagunevad veiste pidamisviisid kaheks:• külmlaudas vabapidamine;• lõaspidamine.Üldjuhul jaotatakse tehnoloogilised protsessid energiakasutuse järgi järgmiselt:• sööda ettevalmistamine ja söötmine;• lüpsmine;• sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;• valgustus;• ventilatsioon;• sõnniku eemaldamine.a) Elektrienergia. Elektrienergia on üks kallimaid energia liike, kuid tehnoloogilisteks vajadusteks kõigelihtsamini kasutatav. Ilma elektrit kasutamata on paljusid tehnoloogilisi protsesse võimatu realiseerida.Elektrienergia kasutamist lauda (k.a. olmeruumide) kütteks ja sooja vee saamiseks tuleks võimaluse korralvältida või kasutada seda minimaalselt. Elektrienergia asemel võiks kasutada kas puitu või kerget kütteõli.15

Tabelis 5 on toodud orienteeruv elektrienergia tarbimine 300 loomakohaga laudas, kus sõnnik eemaldataksekraaptransportööriga, sööt jagatakse liikurmasinaga ning lehmi lüpstakse lüpsiplatsil.Tabel 5. Orienteeruv aastane elektrienergia tarbimine lüpsifarmides loomakoha kohtaTootmisprotsess Lõaspidamine Külmlaut ja vabapidaminekWh/loomakohtkWh/loomakohtSööda ettevalmistamine ja söötmine 17,0 - 23,0 1,0 - 3,0Lüpsmine 110,0 - 135,0 190,0 - 210,0Sooja vee ettevalmistamine ja kütmine 130,0 - 180,0 50,0 - 80,0Valgustus 70,0 - 90,0 19,0 - 22,0Sõnniku eemaldamine 105,0 - 135,0 7,0 - 11,0Kokku 432,0 - 563,0 267,0 - 326,0b) Soojusenergia. Tavapäraselt laudaruumi ei köeta, piisab veiste omasoojusest. Soojusenergiat vajatakseteenindus- ja olmeruumide kütteks ning sooja vee valmistamiseks.Sooja vett kasutatakse:• tehnoloogilisteks vajadusteks (lüpsiseadmete pesu, jne);• olmevajadusteks (käte pesu, dušš).Soojusenergiat võidakse saada nii elektrienergia abil, kui ka kütustest. Viimane oleks majanduslikultotstarbekam, kuid operatiivseks väikesemahuliseks soojavee vajaduse rahuldamiseks sobib elektriboiler.c) Kütus. Eesti veisefarmides põhiliselt kasutatavateks kütusteks on diiselkütus, kerge kütteõli ja puit.Diiselkütust kasutatakse liikurmasinate käitamiseks sööda transpordil ja jagamisel, sõnniku eemaldamisel ningmuudel transporttöödel. Kerget kütteõli ja puitu kasutatakse kütte- ning veesoojendusseadmetes soojusenergiatootmiseks ning sooja vee saamiseks. Diiselkütus on kallim kui elektrienergia, kuid liikurmasinates on tavältimatu. Kerge kütteõli on soojatootmiseks odavam võrreldes elektrienergiaga. Odavaim on siiski puit, kuidtehnoloogiliselt on seda küllalt ebamugav kasutada. Kütuste kasutamise struktuur sõltub suurel määral veistepidamisviisist ja on ka lautade kaupa üsna erinev. Tabelis 6 on toodud 300 loomakohaga lauda orienteeruvdiiselkütuse kulu tehnoloogiliste protsesside lõikes loomakoha kohta aastas.Tabel 6. Orienteeruvad diiselkütuse kulud tehnoloogiliste protsesside lõikes loomakoha kohta aastasTehnoloogiline protsess Kg/aasta/loomakoht KWh/aasta/loomakoht 1Sööda jagamine 4,0 – 8,0 48,0 – 96,0Sõnniku eemaldamine 6,0 – 10,0 72,0 – 120,0Kokku 10,0 – 18,0 120,0 – 216,01Diiselkütuse kütteväärtuseks on ca 12,0 kWh/kg6.2. HeitekogusedPeamiseks veisekasvatusest pärinevaks heiteks on sõnnik. Otstarbeka käitlemise korral on sõnnik väärtuslikorgaaniline väetis, mida saab kasutada mullaviljakuse tõstmiseks. Puudulik sõnnikukäitlus on ohtlikümbritsevale keskkonnale, sest sõnnikus leiduvad toitained võivad reostada põhja- ja pinnavett ning atmosfääri.Toitainete kaod võivad tekkida leostumise ja lendumise tõttu nii laudas, hoidlas kui ka põllule laotamisel. Kuifosfor ja kaalium on suhteliselt püsivad (kaod ainult leostumise tagajärjel), siis lämmastikühendid võivad niilenduda kui leostuda. Lämmastikühendite kaod varieeruvad väga suurtes piirides. Keskkonnasäästliku sõnnikukäitlemise tehnoloogia korral jõuab taimedeni kuni 90 % sõnnikus sisalduvast lämmastikust, puudulikutehnoloogia korral aga vähem kui 50 %.Gaasiliste ühendite lisandumist atmosfääri loetakse üheks peamiseks kliima soojenemist põhjustavaks teguriks.Probleemseid ühendeid on mitmeid, vahetult loomakasvatusega seonduvad süsihappegaasi kõrval ka metaan(CH 4) ja lämmastikoksiidid (põhiliselt N 2O). Kliima soojenemisele avaldab enam mõju süsihappegaas, kuna sellekontsentratsioon on atmosfääris suurim, samuti lendub seda võrreldes teiste gaasidega nii looduslikult kui kainimtegevuse tulemusena kõige rohkem. Loomakasvatusega seonduv süsihappegaasi emissioon on maailmamaastaabis siiski suhteliselt tagasihoidlik. Arvutuste kohaselt pärineb keskmiselt 9 % antropogeensestsüsihappegaasi emissioonist kas otseselt (respiratsioon, sõnniku käärimine) või kaudselt (fossiilsete kütustepõletamine söötade ja väetiste tootmisel, saaduste töötlemisel, transpordil, jne) looma- ja linnukasvatusest.16

Oluliselt kriitilisem on olukord metaani ja lämmastikoksiididega (peamiselt dilämmastikoksiid, N 2O). Metaanitekib rohkesti loomade, eriti mäletsejaliste seedeprotsessides ning samuti sõnniku anaeroobsel käärimisel.Aastasest inimtekkelisest metaani emissioonist pärineb looma- ja linnukasvatusest 35…40 %. Lämmastikoksiidetekib sõnniku aeroobsel käärimisel. Inimtekkelises lämmastikoksiidide emissioonis on looma- ja linnukasvatuseosatähtsus ca 65 %. Kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist (40,3 mld t süsihappegaasi ekv)moodustab lendumine looma- ja linnukasvatusest ca 18 % (7,1 mld t süsihappegaasi ekv). Sellest omakorda ca2/3 lendub metaani ja lämmastikoksiididena.Ammoniaaki kui ühte peamist loomakasvatusest pärinevat saasteainet ei loeta kasvuhoonegaasiks, kuna see onatmosfääris suhteliselt ebapüsiv võrreldes metaani ja lämmastikoksiididega. Ammoniaak tekib sõnniku proteiini,eeskätt uriini karbamiidi aeroobsel lagunemisel. Ammoniaak on õhu ja keskkonnasaastaja, mis põhjustabveekogude eutrofeerumist (lämmastikuga üleküllastumine), muldade hapestumist ja lõhnasaastet. 2004. aastalkujunes inimtekkeliseks ammoniaagi emissiooniks ca 47 milj tonni, millest looma- ja linnukasvatus moodustaspõhilise osa, ca 68 %.Eesti looma- ja linnukasvatusest lenduvate saasteainete kogus on maailma maastaabis tühine. TulenevaltStatistikaameti ülevaatest produtseerisid loomad ja linnud 2006. aastal arvutuslikult ca 3,9 milj tonni väljaheiteid(tabel 7).Tabel 7. Loomade ja lindude arvutuslik väljaheidete produktsioon ja selle lämmastikusisaldus 2006. aastalLiik/rühmArvtkVäljaheidete produktsioontLehmad (6225 kg piima aastas) 108 900 2 145 330 12 872Liha- ja noorveised 136 100 1 395 025 5 859Emised, kuldid 37 900 94 750 1 203Põrsad, kesikud, nuumikud 303 300 121 320 1 068Hobused 6 000 40 800 114Lambad ja kitsed 61 500 71 955 532Linnud 1 592 200 5 812 109Kokku 3 874 992 21 757Väljaheidete lämmastiktEestis on viimasel kümnendil loomade pidamistehnoloogiate osas toimunud suured muutused.Piimakarjakasvatuses on toimunud kiire üleminek lõaspidamiselt vabapidamisele, tahesõnniku tehnoloogialtvedelsõnniku tehnoloogiale. Sellest tulenevalt on muutunud ka sõnniku ladustamise, käitlemise ja laotamisetehnoloogiad. Kuna täpne statistika ettevõtetes kasutatavatest tehnoloogiatest puudub, on saasteainete (CH 4, N 20,NH 3) kalkulatsioonid hinnangulised (tabel 8).Loomakasvatuses toimunud tehnoloogilistest muutustest lähtuvalt võib järeldada, et metaani ja ammoniaagikoguemissioon, suhteliselt stabiilse veiste ja sigade arvu, lammaste ja kitsede arvu suurenemise ningvedelsõnniku tehnoloogiate rakendamise tingimustes, on viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud,lämmastikoksiidide lendumine aga vähenenud. Metaani koguemissioonist ca 80 % moodustub seedeprotsessidekäigus. Suures koguses metaani tekib sööda mikrobiaalsel seedel veise ja lamba eesmaos, vähemal määral kahobuse käär- ja umbsooles ning sea jämesooles. Mikrobiaalse seede käigus moodustuva metaani kogusevähendamine on keerukas. Mõnevõrra pärsib metaani teket söödaratsiooni kiusisalduse alandamine ja koredusevähendamine (koresöötade peenestamine). Samuti võib ratsioonile lisada spetsiifilisi metaani teket takistavaidkeemilisi ühendeid. Üha perspektiivsemaks muutub vedelsõnniku anaeroobsel käärimisel tekkiva metaani(biogaasi) kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Viimastel aastatel on Eestiga sarnaste klimaatilistetingimustega piirkondades kasutusele võetud efektiivselt toimivaid biogaasi tootmise ja põletamise seadmeid,mis sobivad ka suhteliselt väikese loomade arvuga ettevõtetele.17

Tabel 8. Saasteainete (CH 4, N 2O, NH 3) emissioon Eesti looma ja linnukasvatusestLiik/rühm Pidamisviis/ Osakaal Sõnniku liik Emissioon, t/aastatehnoloogia % CH 4 N 2O NH 3Emissioon loomapidamishoonestLehmad lõas 50 tahe 5 445 257vaba 50 vedel 5 445 515Liha- ja noorveised lõas 30 tahe 1 960 70vaba 70 vedel 4 573 328Emised: Individuaal/rühmasulg 100 vedel 57 158Põrsad, kesikud, nuumikud rühmasulg 100 vedel 455 147Lambad ja kitsed rühmasulg 100 tahe 492 21Hobused latter 100 tahe 108 4Linnud puuris/põrandal 100 tahe 17Kokku 18 535 1 519Emissioon hoidlastaun 20 tahe 79 34 429hoidla 80 tahe 315 136 1 355hoidla 100 vedel 4 196 12 2 332Kokku 4 590 181 4 116Emissioon laotamisel (> < h – aeg laotamise järgselt mulda viimiseni)Paisklaotus, > 12 h 20 tahe 671Paisklaotus, < 12 h 80 tahe 1 610Paisklaotus, > 12 h 10 vedel 560Paisklaotus, < 12 h 20 vedel 746Muud laotusviisid 70 vedel 653Kokku 4 239Kõik kokku 23 125 181 9 874Loomakasvatuses s.h. veisekasvatuses tekib ka müra- ja lõhnaheidet, samuti mitmesuguseid jäätmeid(olmejäätmed, ohtlikud jäätmed jms.).6.2.1. Veisesõnniku üldiseloomustusSõnnik on looma organismist väljutatud uriini ja rooja ning sellele laudas lisandunud söödajääkide ja allapanusegu. Sõltuvalt pidamistehnoloogiast ja allapanu kogusest saadakse tahe-, poolvedel või vedelsõnnik (tabel 9).Virts on loomade uriin koos sõnnikust väljanõrgunud vedelikega. Tahesõnnik liigitatakse vastavalt kasutatavaleallapanule turba-, põhu, põhu-turba või saepurusõnnikuks. Tahesõnniku säilitamisajast ja –tingimustest sõltuvalteristatakse värsket ehk käärimata ja käärinud (komposteerunud) sõnnikut. Käärinud sõnnik jaguneb omakordapoolkäärinud- (kuivaine kadu 20…30 %), käärinud- (kuivaine kadu 30…60 %) ja kõdusõnnikuks (kuivaine kaduüle 60 %).Tabel 9. Erinevate sõnnikutüüpide omadused.OmadusSõnniku tüüpVedelsõnnik Poolvedel sõnnik Tahesõnnik SügavallapanusõnnikKuivaine sisaldus, % < 8 8…17 18…25 > 25Käitlusviis pumbatav ei ole virnastatav, virnastatav kuni virnastatav üle 2 mpumbatavkolbpumbaga1mSäilituskeskkond hapnikuvaba suhteliselt hapnikuvaene hapnikurikashapnikuvabaMahumass, kg/m 3 1000 750…950 600…750 < 600pH 7 7…9 8…9 8…918

Lõaspidamisega lautades toodetakse enamasti tahe-, vähese allapanu korral ka poolvedelat sõnnikut. Puhke- võipuhke-söötmislatrites pidamisel saadakse peamiselt vedelsõnnikut. Sügavallapanul pidamisviisiga lautadestsaadakse kõrge kuivainesisaldusega tahe- e. sügavallapanusõnnikut. Erinevate sõnnikutüüpide eelised japuudused on toodud tabelis 10.Tabel 10. Sõnnikutüüpide eelised ja puudused+-Vedelsõnnik Poolvedelsõnnik TahesõnnikPumbatav;ühtlane mass peale segamist;õige tehnoloogia korral kõrgelämmastikusisaldus;lihtne doseerida ja ühtlaseltlaotada;võib laotada kasvavateletaimedele;lihtne määrata toitainetekeskmist sisaldust;vajab ainult ühte tüüpi laoturit.Ei saa kasutada allapanu;keskkonnaohtlike gaaside teke;patogeensed bakterid japatogeenid säilitavad eluvõimepikaks ajaks;umbrohuseemneteidanemisvõime säilib;ebameeldiv lõhn.Võib kasutada piiratud kogusesallapanu.Ebaühtlane produkt;suured hoiustamiskulud;raske doseerida ja ühtlaseltlaotada;vajab kahte tüüpi laoturit;madal lämmastikusisaldus;raske määrata toitainetekeskmist sisaldust;patogeensed bakterid japatogeenid säilitavad eluvõimepikaks ajaks;umbrohuseemneteidanemisvõime säilib.Võimalik kasutada suuriallapanukoguseid;komposteerununa sisaldab vähepatogeenseid baktereidpatogeene ja idanemisvõimelisiumbrohu seemneid;parandab mulla struktuuri,saab virnastada;ebameeldiv lõhn puudub.Ebaühtlane produkt;raske doseerida ja ühtlaseltlaotada;raske määrata toitainetekeskmist sisaldust;vajab eraldi hoidlaidtahesõnniku ja virtsaladustamiseks;vajab kahte tüüpi laoturit;suured lämmastikukaod.6.2.2. Saasteainete eritumine loomapidamishoonesa) Väljaheidete kogus ja toiteelementide sisaldus. Väljaheidete koguse määramine looma kohta praktilisestootmises kaalumise teel on komplitseeritud, kui mitte võimatu. Seepärast arvutatakse väljaheidete kogus jakeemiline koostis sageli võrranditest, mis lähtuvad söötade kogusest ja toiteelementide sisaldusest. Loomaorganismist erituvate väljaheidete kogus ja toiteelementide sisaldus sõltub looma toitefaktorite (sööda) tarbests.t. kehamassist, füsioloogilisest seisundist (lüpsilehmade puhul laktatsioonifaasist) ja toodangutasemest, samutisöödaratsiooni struktuurist (söötade valik) ning söötade toiteelementide sisaldusest (söötade kvaliteet). Olulisttähtsust omab ka söödaratsiooni tasakaalustamine erinevate toiteelementide lõikes, kuna looma füsioloogilisttarvet ületavad toitefaktorid eemaldatakse organismist rooja ning uriiniga. Looma organismist erituvat roojakogust mõjutab suurel määral söödaratsiooni kuivaine (orgaanilise aine) seeduvus. Mida parem on see näitaja,seda rohkem toitefaktoreid seedub ning sellevõrra väiksem on ka erituva rooja kogus (võrrand 2).Suur osa jääkprodukte ning teisi mittevajalikke ühendeid eemaldatakse organismist uriiniga. Näitekslämmastikust eritub märkimisväärne osa just uriini karbamiidina. Arvutuste lihtsustamiseks (võrrand 3) onerituva uriini kogus viidud sõltuvusse vastava perioodi rooja kogusega (tabel 11).Võrrand 3. Uriin, kg = roe, kg / k19

Tabel 11. Kordaja k vanuse- ja toodangurühmade lõikesVanuse-, toodangurühmKordaja kPiimalehmad 2,2Ammlehmad 2,0Vasikad (0…6 kuud) 1,5Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 2,0Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 2,0Väljaheidetega eritunud lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kogus leitakse söödaga saadud ning looma organismi jaembrüosse ladestunud ning toodanguga väljutatud toiteelementide koguste vahena (võrrand 4).Võrrand 4. N, P, K väljaheited = N, P, K sööt – ( N, P, K piim + N, P, K juurdekasv + N, P, K embrüo)Tabelis 12 on esitatud lämmastiku, fosfori ja kaaliumi keskmine sisaldus piimas, kehamassi juurdekasvus ningembrüos.Tabel 12. Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldus piimas, kehamassi juurdekasvus ning embrüosLämmastik g/kg Fosfor g/kg Kaalium g/kgPiimalehmadPiim Piima proteiin/6,38 0,68 g/kg (nat. piim) 1,6 g/kg (EKM piim)Juurdekasv 25,6 8,0 1,8Embrüo 29,6 8,0 2,1NoorveisedJuurdekasv 21,2…28,5 6,4…7,3 1,8…2,3Embrüo 29,6 8,0 2,1Ülaltoodud arvutusskeemist lähtuvalt ning arvestades söötade keskmist kogust ja keemilist koostist on tabelis 13esitatud summaarne väljaheidete produktsioon ning selle kuivaine, lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldusveiste vanuse- ja toodangurühmade lõikes.Tabel 13. Summaarne väljaheidete produktsioon (aastas/perioodis) ja selle kuivaine, lämmastiku, fosfori jakaaliumi sisaldus vanuse- ja toodangurühmade lõikesVäljaheited Toiteelementide sisaldusLooma liik, vanuserühm Lämmastik Fosfor Kaaliumt/a/per kg/t kg/a/per kg/t kg/a/per kg/t kg/a/perLehmad, 3000 kg 15,0 5,3 79,7 1,1 15,8 3,0 44,5Lehmad, 4000 kg 16,6 5,5 91,8 1,1 17,9 3,2 53,1Lehmad, 5000 kg 18,2 5,7 103,7 1,1 20,0 3,4 61,9Lehmad, 6000 kg 19,2 6,0 116,2 1,1 22,1 3,7 70,4Lehmad, 7000 kg 21,4 6,0 128,4 1,1 23,5 3,7 79,2Lehmad, 8000 kg 23,0 6,1 140,5 1,1 26,2 3,8 87,7Lehmad, 9000 kg 24,6 6,2 152,7 1,1 28,3 3,9 96,4Lehmad, 10 000 kg 26,2 6,3 164,9 1,2 30,3 4,0 105,0Ammlehmad 8,5 6,7 57,0 0,9 7,7 3,7 31,5Vasikad (0…6 kuud) 2,4 3,8 9,1 0,5 1,2 3,3 7,9Lehmmullikad (6 kuud… 8,0 3,5 28,0 0,7 5,6 3,8 30,4poegiminePullmullikad (6 kuud…realiseerimine)12,5 4,9 61,3 0,6 7,5 3,0 37,5Pidamisviis mõjutab eritatavat väljaheidete kogust ja keemilist koostist minimaalselt.20

) Saasteainete keskkonda sattumise võimalused loomapidamishoones. Lekkekindlate laudakonstruktsioonideolemasolul (põrandad ja sõnnikukäigud) on fosfori-, kaaliumi- ja lahustuvate lämmastikühendite leostuminepinna- ja põhjavette välistatud. Ammoniaaklämmastiku lendumine atmosfääri algab aga koheselt pärastväljaheidete eritumist. Tegurid, mis mõjutavad ammoniaagi lendumist laudas, on mitmekesised:• Kliima s.t. välis- ja sisetemperatuur. Lauda sisetemperatuuri tõustes suureneb ka sõnniku temperatuur,mis põhjustab ammoniaagi emissiooni kasvu. Sageli kaasneb sisetemperatuuri tõusuga õhuvahetusekiirenemine laudas, mis suurendab ammoniaagi lendumist veelgi.• Söödaratsiooni koostis ja selle kasutamise efektiivsus toodangu sünteesil. Proteiini seedeprotsessi üheksvaheproduktiks on ammoniaak, mille liig eemaldatakse organismist kiiresti karbamiidina. Kõrgematoodangutasemega (intensiivsema ainevahetusega) loomad vajavad oma toitefaktorite tarbe katmiseksrohkem ja kontsentreeritumat sööta, seejuures toitefaktorite kasutamise efektiivsus väheneb. Sellesttulenevalt sisaldab proteiinirikkamat söödaratsiooni saanud loomade väljaheide rohkem lämmastikku.Oluliseks ammoniaagi lendumist mõjutavaks teguriks on uriini pH. Mida madalam uriini on pH(happelisus), seda rohkem ammoniaaki lendub.• Loomapidamishoone konstruktsioon ja pidamisviis. Lõaspidamisega lautades lendub vähemammoniaaki, kuna väljaheidetega saastub suhteliselt väike ala. Allapanukoguse suurenedes ammoniaagilendumine väheneb.• Ventilatsioonisüsteem. Ammoniaagi emissioon sõltub õhuvahetuse kiirusest. Mida rohkem ajaühikusõhku vahetub, seda suurem on lenduva ammoniaagi kogus. Loomuliku ventilatsiooniga lautades sõltubõhuvahetuse kiirus välis- ja sisetemperatuuri erinevusest.Lõastatud pidamisviisi korral lendub keskmiselt 5, vabapidamisega lautades 10, sügavallapanul pidamisel aga7% kogu väljaheidetes sisalduvast lämmastikust. Ammoniaagi lendumist laudas suurendab restpõrandate javähese allapanu kasutamine, samuti ebakorrapärane sõnniku eemaldamine. Keskmist ammoniaaklämmastikuemissiooni loomapidamishoonest arvutatakse võrrandi 5 alusel:Võrrand 5. NH 3, kg = N väljaheited, kg x emissioonifaktor / 100Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate pidamisviiside, ning keskmised lenduva ammoniaagi kogusedtoodangurühmade ja –tasemete lõikes on toodud tabelis 14.Tabel 14. Ammoniaagi emissioonifaktorid ja lendumine loomapidamishoones sõltuvalt pidamisviisist ja sõnnikukoristamise süsteemistToodangutase/vanuserühmLehmad, 3000 kgPidamisviis, sõnniku eemaldamisesüsteemEmissiooni-faktor% AastaringnelaudaspidamineNH 3 lenduminekg/loom/aasta/perioodSuvinekarjatamineLõaspidamine, mobiilne5,0 4,0 2,3sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 3,6 2,1sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 3,2 1,9sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 2,8 1,6sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 6,4 3,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 6,0 3,5sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 8,0 4,621

Lehmad, 4000 kgLehmad, 5000 kgLehmad, 6000 kgallapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 6,0 3,5Lõaspidamine, mobiilne5,0 4,6 2,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 4,1 2,4sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 3,7 2,1sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 3,2 1,9sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 7,3 4,3sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 6,9 4,0sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 9,2 5,4allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 6,9 4,0Lõaspidamine, mobiilne5,0 5,2 3,0sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 4,7 2,7sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 4,1 2,4sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 3,6 2,1sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 8,3 4,8sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 7,8 4,5sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 10,4 6,1allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 7,8 4,5Lõaspidamine, mobiilnesõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,5,0 5,8 3,44,5 5,2 3,14,0 4,6 2,73,5 4,1 2,422

Lehmad, 7000 kgLehmad, 8000 kgLehmad, 9000 kgrohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 9,3 5,4sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 8,7 5,1sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 11,6 6,8allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 8,7 5,1Lõaspidamine, mobiilne5,0 6,4 3,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 5,8 3,4sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 5,1 3,0sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 4,5 2,6sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 10,3 6,0sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 9,6 5,6sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 12,8 7,5allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 9,6 5,6Lõaspidamine, mobiilne5,0 7,0 4,1sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 6,3 3,7sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 5,6 3,3sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 4,9 2,9sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 11,2 6,6sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 10,5 6,1sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 14,1 8,2allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 10,5 6,1Lõaspidamine, mobiilnesõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)5,0 7,6 4,523

Lehmad, 10 000 kgAmmlehmadLõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 6,9 4,0sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 6,1 3,6sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 5,3 3,1sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 12,2 7,1sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 11,5 6,7sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 15,3 8,9allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 11,5 6,7Lõaspidamine, mobiilne5,0 8,2 4,8sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 7,4 4,3sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 6,6 3,8sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 5,8 3,4sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 13,2 7,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 12,4 7,2sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 16,5 9,6allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 12,4 7,2Lõaspidamine, mobiilne5,0 2,8 1,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 2,6 1,5sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 2,3 1,3sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 2,0 1,2sõnniku eemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 4,6 2,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed, 7,5 4,3 2,524

sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 4,3 2,5Vasikad (0…6 kuud) Vabapidamine, sügavallapanu 5,0 0,5Vabapidamine, vähene allapanu 7,5 0,7Lehmmullikad(6 kuud…poegimine)Pullmullikad(6 k..realiseerimine)Lõaspidamine, mobiilne5,0 1,4 0,8sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 1,3 0,7sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 1,1 0,7sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 1,0 0,6sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 2,2 1,3sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 2,1 1,2sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 2,8 1,6allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 2,1 1,2Lõaspidamine, mobiilne5,0 3,1 1,8sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, kraapkonveierid,4,5 2,8 1,6sõnnikueemaldus >3 korda päevas,rohke allapanu (avatud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,4,0 2,5 1,4sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Lõaspidamine, skreeperseadmed,3,5 2,1 1,3sõnnikueemaldus > 3 korda päevas,rohke allapanu (suletud süsteem)Vabapidamine, mobiilne8,0 4,9 2,9sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, skreeperseadmed,7,5 4,6 2,7sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine, sõnnikukanalid, vähene 10,0 6,1 3,6allapanuVabapidamine, sügavallapanu 7,5 4,6 2,7Metaani tekke eelduseks on anaeroobne (hapnikuvaba) keskkond. Sellest tulenevalt tekib loomakasvatusespeamine osa metaanist vahetult loomade organismis mikroobne seede tulemusena (tabel 15). Sõnnikukoristamise käigus metaani praktiliselt ei lendu. Metaani emissiooni looma organismist mõjutab söötadestruktuursete süsivesikute (tselluloosi ja hemitselluloosi) sisaldus ning ratsiooni koredus (silo, heina, põhupeenestamine enne söötmist).Tabel 15. Metaani emissioon veise organimist (kg/aasta)VeiserühmMetaani emissioon, kg/aasta/loom25

Lüpsilehmad 100Veised v.a. lüpsilehmad 486.2.3. Saasteainete eritumine sõnnikuhoidlastLekkekindlatest sõnnikuhoidlatest on fosfori-, kaaliumi- ja lahustuvate lämmastikühendite leostumine pinna- japõhjavette välistatud. Sõltuvalt sõnniku liigist ning hoidla konstruktsioonist jätkub erineva intensiivsusegalämmastikühendite lendumine. Lämmastiku kadu sõltub eelkõige sõnnikuhoidla pindalast. Mida suurem onhoidla pindala, seda suuremad on ka võimalikud lämmastiku kaod. Sellest tulenevalt tuleks sõnnikuhoidla rajadamaksimaalselt sügav ja võimalikult väikese pindalaga. Lämmastikühendite lendumisele avaldab märgatavatmõju ka keskkonna temperatuur. Temperatuuri langedes emissioon väheneb. Temperatuuril alla 0°C onlendumine minimaalne. Ammoniaagi emissiooni ladustatud sõnnikust (kg, aastas) kalkuleeritakse lähtuvaltvõrrandist 6:Võrrand 6: NH 3, kg = (N väljaheited, kg – emissioon laudas, kg ) x emissioonifaktor / 100Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate ladustamisviiside lõikes on toodud tabelis 16.Tabel 16. Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate sõnniku ladustamise viiside lõikesHoidla tüüp/säilitusviis Emissioonifaktor, % Leostumine, %N N P KSõnnikuaun, katmata 25…30 5,0 10,0 45,0Sõnnikuaun, kaetud 20,0 5,0 10,0 45,0Tahesõnnikuhoidla, katmata 25…40Tahesõnnikuhoidla, kaetud 15…20Vedelsõnnikuhoidla, laguun, katmata 40…60Vedelsõnnikuhoidla, laguun, kaetud 20…30Vedelsõnnikuhoidla, katmata 15…40Vedelsõnnikuhoidla, ujuvkate 5…20Vedelsõnnikuhoidla, jäik kate 5,0a) Saasteainete eritumine sõnnikuaunast (patareist). Sõnnikuhoidla väliselt tohib ladustada ainult tahesõnnikut,mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 %. Otse maapinnale rajatud sõnniku ladustamise kohta tohib kasutadaainult ühe aasta vältel. Veereostuse vältimiseks tuleb sõnnikupatarei alus muuta veekindlaks kile võigeotekstiiliga. Toitainete, eelkõige lämmastikühendite, lendumise vältimiseks on soovitav sõnnikupatarei kattakile või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu- või mullakihiga.Sademetevesi ning sõnnikupatareist väljanõrguv virts võib sõnnikust välja viia kuni 45 % kaaliumist ning 10 %fosforist. Sõnniku aunas ladustamisel ulatub lämmastiku kadu nii leostumise kui ka lendumise tagajärjel 20…25%-ni.b) Saasteainete eritumine tahesõnnikuhoidlast. Tahesõnnikuhoidlast lendub keskmiselt 20…25 % sõnnikulämmastikust. Lämmastiku lendumist on võimalik vähendada varikatuse rajamisega hoidlale. Selle tulemusenaväheneb ka sademetevee pääs hoidlasse.c) Saasteainete eritumine laguun-tüüpi poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidlast. Laguun-tüüpi sõnnikuhoidlad onharilikult suhteliselt suure pindalaga. Võrreldes teiste hoidlatüüpidega on avatud pinnaga laguun-tüüpivedelsõnnikuhoidlast lämmastikühendite lendumine suurim, ulatudes 40…60 %-ni. Selle vältimiseks tuleb sedatüüpi hoidla katta kilematerjaliga s.t. sõnnik tuleb pumbata kahe kile vahele või katta ujuvkattega (kergkruus,hekselpõhk vms). Eesti klimaatilistes tingimustes on vedelsõnnikuhoidla katmine ujuvkattega problemaatiline,kuna puudub praktiline kogemus selliselt kaetud hoidlate kasutamisest talveperioodil pinnakihi külmudes.d) Saasteainete eritumine ringja põhiplaaniga betoonelementidest või teraskonstruktsioonidest poolvedel- javedelsõnnikuhoidlast. Lämmastikühendeid lendub sellistest hoidlatest avatud pinnakihi korral 30…40 %. Hoidlakatmiseks sobivad 10 cm paksune kergkruusa-, hekselpõhu- või 0,5 cm paksune rapsiõlikiht, ujuvmembraankate, samuti õhutihe katus.Põhiline osa sõnniku säilitamisel tekkivast metaanist moodustub vedelsõnnikuhoidlates anaeroobses keskkonnas,tahesõnnikuhoidlatest on metaani emissioon suhteliselt tagasihoidlik (tabel 17).26

Võrreldes teiste loomakasvatuses tekkivate saasteainetega on lämmastikoksiidide, põhiliselt N 2O (naerugaas),emissioon suhteliselt väike. Peamiseks lämmastikoksiidide emissiooni allikaks on sõnnikuhoidlad.Lämmastikoksiidide tekke peamiseks eelduseks on hapniku olemasolu (aeroobne keskkond). Keskmiseltarvestatakse, et vedelsõnnikuhoidlast lendub 0,1 % ladustatud lämmastikust lämmastikoksiididena, tahesõnnikupuhul vastavalt 2,0 %.Tabel 17. Metaani emissioon sõnniku säilitamisel (kg/aasta/loom)Veiserühm Sõnniku liik Metaani emissioon, kg/aasta/loomLüpsilehmad Vedelsõnnik 29,9Tahesõnnik 3,0Veised v.a. lüpsilehmad Vedelsõnnik 11,2Tahesõnnik 1,16.2.4. Saasteainete eritumine sõnniku laotamiselToitainete kaod laotamisel sõltuvad sõnniku keemilisest koostisest ja laotamise tehnoloogiast. Sõnniku keemilinekoostis (toiteelementide sisaldus) varieerub suurtes piirides, sõltudes söödaratsiooni koostisest, säilitusperioodipikkusest ja töötlemisviisist. Näiteks pikka aega avatult (aunas) säilitatud tahesõnnikus võib lämmastiku- jakaaliumisisaldus olla suhteliselt madal. Tehnoloogiate korral, kus laudaseadmete ja –inventari pesu- ja/või laudaterritooriumilt kogutud sademetevesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse, suureneb vedelsõnniku maht, samal ajalväheneb selle kuivaine- ja toitainete sisaldus mahuühikus.Lämmastik on sõnnikus esindatud nii anorgaanilises (mineraalses) kui ka orgaanilises vormis. Mineraalnelämmastik, põhiliselt ammooniumioonidena (NH 4+ ) on taimede poolt kergesti omastatav, kuid ka kergestiammoniaagina atmosfääri lenduv. Ammooniumlämmastiku konversioonil mullas nitraatlämmastikuks võibesineda kadusid ka denitrifikatsiooni ja leostumise tulemusena. Taimedele kergesti kättesaadava lämmastikukadude peamised põhjused on:• Ammoniaagi lendumine.• Nitraatide leostumine.a) Heide õhku. Laotamise käigus mõjutavad ammoniaagi emissiooni atmosfääri paljud väga erinevad faktorid(tabel 18).Tabel 18. Ammoniaagi emissiooni mõjutavad faktoridFaktor Näitaja MõjuMuld pH Madalama pH-ga (happelisemast) mullast on emissioonväiksemKatioonide vahetuse võime Suur katioonide vahetuse võime vähendab emissiooniNiiskusesisaldusMitmesuunalineKliima Temperatuur Kõrgemal temperatuuril on emissioon suuremSademedSademed vähendavad toitainete kontsentratsioonisõnnikus ja soodustavad nende infiltratsiooni mulda,seetõttu ammoniaagi lendumine väheneb, samal ajalleostumise risk suureneb.Tuule kiirusTuule kiiruse suurenemine suurendab lendumistÕhu niiskusKuivas õhus on emissioon suuremKäitlemine Laotamise meetod Madala emissiooni tasemega tehnoloogiate kasutamineSõnniku liik (tüüp)Ammoniaagi lendumist mõjutab sõnniku kuivaine- jaammooniumlämmastikusisaldus ning pH.Laotamise aeg ja sõnnikudoseerimineSooja, kuiva, päikesepaistelist ja tuulist ilma tuleksvältida. Mida suurem on sõnniku kogus pindalaühikule,seda pikem on toitainete infiltratsiooni aeg.Põllule laotatud, kuid sissekündmata tahesõnniku kergesti omastatavast lämmastikust lendub suhteliselt kiirestiammoniaagina atmosfääri 50…60 %. Ammoniaagi lendumine vedelsõnnikust sõltub kuivainesisaldusest. 6 %kuivainesisalduse juures on ammoniaagi lendumine vedelsõnnikust ca 20 % suurem kui 2 % korral. Ammoniaagiemissiooni (kg) sõnniku laotamisel kalkuleeritakse võrrandi 7 alusel:27

Võrrand 7. NH 3, kg = (N väljaheited, kg – emissioon laudas, kg – emissioon hoidlas, kg) x emissioonifaktor/100Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate laotamistehnoloogiate lõikes on toodud tabelis 19.Tabel 19. Ammoniaagi emissioonifaktorid erinevate laotamistehnoloogiate lõikesLaotamise viis Emissioonifaktor, %Tahesõnniku paisklaotus, muldaviimiseta 60,0Tahesõnniku paisklaotus, muldaviimine > 12 h 50,0Tahesõnniku paisklaotus, muldaviimine < 12 h 30,0Vedelsõnniku paisklaotus, muldaviimiseta 70,0Vedelsõnniku paisklaotus, muldaviimine > 12 h 65,0Vedelsõnniku paisklaotus, muldaviimine < 12 h 55,0Vedelsõnniku lohisvooliklaotus 20,0Vedelsõnniku injektorlaotus (avatud lõhe) 10,0Vedelsõnniku injektorlaotus (suletud lõhe) 1,0Metaani ning lämmastikoksiidide lendumine sõnniku laotamise käigus on minimaalne.b) Heide pinnasele ja/või vette. Suur kogus sööda lämmastikust, fosforist ja kaaliumist eritatakse loomaorganismist väljaheidete (roe ja uriin) koostises. Peale nimetatute sisaldavad väljaheited ka teisi taimede pooltomastatavaid toitelemente, näiteks väävel, magneesium jne. Mitmesugustel põhjustel ei kasutata sõnnikutoiteelemente täielikult ära ja need võivad põhjustada keskkonna saastumist.Reostuse (saaste) saab tinglikult jagada kahte tüüpi: punkt- ja hajusreostus. Veekogu või põhjavee reostuminepunktallikast võib toimuda otseselt sõnnikuhoidla lekkimise, purunemise või ülevoolamise tagajärjel, samutivahetult pärast sõnniku laotamist ning tugevate vihmade tagajärjel. Hajusreostus kahjustab nii õhustikku kuipinna- ja põhjavett. Hajusreostuse allikas ei ole täpselt fikseeritav. Loomakasvatusest tuleneva hajusreostusemõju keskkonnale on pikaajaline.Põllumajandusest (loomakasvatusest) lähtuva pinnase, pinna- ja põhjavee saaste peamisteks allikateks onlämmastik ja fosfor. Reostumist põhjustavad protsessid on:• Lämmastiku leostumine, denitrifikatsioon (NO 2, NO, N 2) ja väljauhtumine.• Fosfori leostumine ja väljauhtumine.c) Lõhnaheide. Lõhnaainete eritumine sõltub sõnniku keemilisest koostisest ning käitlemise, ladustamise jalaotamise tehnoloogiast. Lõhnaainete ja ammoniaagi emissiooni mõjutavad faktorid laotamisel on sarnased (vt.tabel 18).6.2.5. MüraIntensiivsest loomakasvatusest pärinev müra võib osutuda probleemiks juhul, kui loomapidamishooned asuvadelurajoonide vahetus läheduses. Loomapidamishoone siseselt võib pidev kõrge müratase vähendada loomadeheaolu ning põhjustada toodangutaseme langust, samuti mõjuda negatiivselt personali tervisele.Müra tekke veiselautades lähtub:• loomadest (liikumine asemel, söötmis-puhkealal vms),• lauda konstruktsioonist, pidamisviisist (ventilatsiooni-, lüpsiseadmed vms),• söötmisest (söötade segamine, - jaotamine),• sõnniku käitlemisest (sõnniku eemaldamise seadmed)Tabelis 20 on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ning müra tase.28

Tabel 20. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra taseMüra allikas Kestus ööpäevas, h Müra tase, dB MärkusedLoomad (liikumine, häälitsemine) pidev 55..70 Sõltub pidamisviisistSöötmine (traktorid, söödasegistid,-jaoturid)Asemete puhastamine, sõnnikueemaldamine (traktorid, sõnnikueemaldamise seadmed)1…2 90…100 Sõltub pidamisviisist jasöötmistehnoloogiast2…3 90…100 Sõltub pidamisviisist jasõnniku eemaldamisetehnoloogiastLüpsmine 2…8 70…80 Kestus sõltub loomade arvustja lüpsitehnoloogiastVentilatsioon pidev 50…60 Ainult sundventilatsioonigalautades6.2.6. Jäätmeda) Kemikaalide ja ravimite jäägid, õlid ja määrdeained, vanametall, kasutuskõlbmatud auto- ja traktorirehvid,pakkematerjalid, ehitusjäätmed. Põhilise osa jäätmetest moodustavad mitmesugused pakkematerjalid –paberkotid, pappkastid, silopallide või silohoidlate kattekile jms. Ohtlike jäätmete kategooriasse (eraldikogumine, utiliseerimine) kuuluvad kemikaalide- (lüpsiseadmete pesuvahendid jms) ja kasutusaja ületanudravimite jäägid, samuti kasutatud õlid ja määrdeained.Jäätmed kogutakse tavaliselt konteineritesse (ohtliku jäätmed eraldi). Jäätmete transport utiliseerimisele ja/võiladustamispaikadesse on tellitud kas teenustööna vastavatelt firmadelt või organiseeritud ettevõtte siseselt.Ülalnimetatud jäätmete põletamine või matmine on keelatud.b) Loomsed jäätmed. Veisekasvatussaaduste tootmise käigus tekkivad loomsed jäätmed (surnud loomad) tulebutiliseerida (kremeerida) vastavat tegevusluba omavates ettevõtetes. Loomsete jäätmete transport utiliseerimiseleon tellitud kas teenustööna vastavatelt firmadelt või organiseeritud ettevõtte siseselt. Loomsete jäätmetepõletamine või matmine on keelatud.c) Reovesi. Veisekasvatusettevõtetes tekkiv reovesi võib sisaldada sõnniku-, virtsa-, allapanu- ja söödajääke;lüpsiseadmete pesu- ja desinfitseerimisainete jääke ning inimtegevuse jääkprodukte (duširuumid, tualetid).Tavaliselt lisandub reovee hulka ka lauda ümbrusest kanalisatsiooni kaudu kogutav sademetevesi. Seepärastsõltub reovee kogus suurel määral sademete hulgast.Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast võib veisekasvatusettevõttes tekkiva reovee juhtidavedelsõnniku hoidlasse, koguda spetsiaalselt selleks ettenähtud mahutisse ja töödelda kohapeal asuvaspuhastusseadmes või juhtida üldisesse kanalisatsioonisüsteemi.7. Tehnika vastavusse viimine parima võimaliku tehnikaga7.1. Hea põllumajandustavaHea põllumajandustava seisukohtade järgimine on parima võimaliku tehnika (PVT) oluline osa. Vaatamatasellele, et saastekoormuse vähendamise või energia ja vee säästvama kasutamise mõju keskkonnale on keerukashinnata, on selge, et veisekasvatusettevõte optimaalne juhtimine vähendab keskkonnariske. Et parendadakeskkonda säästvat majandamist on parima võimaliku tehnika (PVT) eesmärgid veisekasvatusettevõttesalljärgnevad:• Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõpe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppekorraldamine.• Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus.• Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu saaste teke).• Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku.• Tegevuste süsteemne planeerimine, näiteks sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne.• Väetiste s.h. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine.29

7.1.1. Tegevuste planeeriminePaljud tegevused on etteplaneerimise korral kasumlikumad, võimaldades tööde sujuvamat laabumist ningmittesoovitavate tulemuste vältimist. Näiteks sõnniku laotamine põllule nõuab paljude asjaolude arvestamistning tööde organiseerimist:• Mulla- ning sõnnikuproovide võtmine ning biokeemiliste omaduste määramine.• Analüüsi tulemuste põhjal sõnniku optimaalsete koguste kalkuleerimine.• Ilmastikuolude arvestamine sõnniku laotamisel.• Ümberkaudsete elanike häirimise minimeerimine sõnnikulaotamise perioodil.• Vajalike liikumisteede korrasoleku tagamine.• Tehnika korrasoleku kontroll.• Töötajate informeerimine tegevuskavadest hädajuhtumi korral.Samalaadselt peavad olema läbimõeldud teised tegevused, nagu näiteks kütuse, söötade, mineraalväetiste jt.sisendite transport ettevõttesse ning toodangu, loomade, jääkainete jt. väljundite äravedu ettevõttest.Lepingupartnerite ja hankijate teavitamine ettevõttesisesest tööde ja tegevuste planeerimisest tagabettevõtetevahelise tõrgete ja seisakuteta koostöö.7.1.2. Lauda asukoha valikLaut on investeerimismahukas objekt, mis jääb püsima aastakümneteks. Seetõttu tuleb lauda asukoha valikulhoolikalt läbi mõelda paljud logistilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed aspektid:• Rohumaade paiknemine. Kui loomi karjatatakse ei tohiks karjamaad asuda laudast kaugemal kui 1,5 kmning rohumaad, kust varutakse põhisöötasid kaugemal kui 7 km.• Elamute või lähima asula suhtes peaks laut võimalusel paiknema reljeefilt madalamal ja valitsevatetuulte suhtes allatuult. Samuti ei tohi laut piirata naabrite väljavaadet, takistada juurdepääsuteid, häiridaümbritsevat keskkonda müra, suitsu, halva lõhna jms-ga.• Teedevõrk: Soovitav on ehitada uus laut juba olemasoleva tee äärde. Riigimaantee ääres kehtib 50 mkaitsetsoon, kuhu ehitamine vajab Maanteeameti kooskõlastust. Vallamaanteede kaitsetsooni kehtestabkohalik vallavalitsus.• Vesi ja kanalisatsioon: Laut peab jääma väljapoole puurkaevude II kaitsetsooni (10…15m). Väikemaapinna kalle (>0,003) soodustab heit- ja sademete vee ärajuhtimist.• Pinnase kandevõime, põhjavee tase: Küllaldase kandevõimega pinnasele on odavam ehitada. Põhjavesipeab jääma vähemalt 1,5 m sügavusele.• Energiavarustus: Olemasolevad liinid, alajaamad, tarbimisvõimsused.• Tootmise suurendamise võimalused tulevikus.7.1.3. Töötajate koolitusEttevõtte personal peab tundma kogu tootmissüsteemi. Töötaja peab olema kompetentne tootmistsükli osas,mille eest ta otseselt vastutab. Personal peab oskama näha seoseid erinevate tootmistsükli alaosade vahel.Samuti tuleb personali teavitada tagajärgedest ja riskidest, mida võib enesega kaasa tuua mingi tehnoloogiliseeeskirja eiramine ja/või tehnika (seadme) mitte töökorras olek. Nimetatud seoste, tegevuste/tegevusetuste javõimalike tagajärgede osas tuleb töötajad vajadusel koolitada. Korrapärased täiendkoolitused ja/või väljaõpe onvajalikud uue või ümberkorraldatud tehnoloogia rakendamisel ning uute seadmete kasutuselevõtul.Igale töötajale koostatud personaalsed koolituskavad, kus on näidatud koolituse toimumise aeg ja sisu, annabvõimaluse perioodi, näiteks aasta, möödumisel analüüsida koolitus(t)e tulemuslikkust ja planeerida edaspidisttäiendkoolitust ning väljaõpet. Ettevõtte juht peab võimaldama personalile vajalikku koolitust nii ajaliselt kuifinantsiliselt.Soovituslikult võiks veisekasvatusega tegeleva ettevõtte personali täiendkoolitus ja väljaõpe aastas olla:• Loomadega tegelev töötaja (lüpsjad, karjakud, jne) – 2…10 tundi.• Tehnikaga tegelev töötaja (traktoristid, mehhaanikud, jne) – 2…10 tundi.30

• Spetsialistid ja juhtivtöötajad – 10…20 tundi.7.1.4. Omaseire korraldus ja andmestikOmaseire eesmärgiks on selgus tagajärgedes, mida toob endaga kaasa ühe või teise sisendi kasutamisemuutumine (suurenemine/vähenemine). Indikaatoriteks võivad olla nii majanduslikud (toodangu omahinnatõus/langus), sotsiaalsed (töötingimuste paranemine/halvenemine, töö efektiivsus) kui ka keskkonna(saasteainete emissiooni suurenemine/vähenemine) näitajad. Korrapärane vee, energia (elekter, gaas,vedelkütus), söötade, jäätmete ja väetiste s.h. sõnniku koguste arvestus ja olukorra hindamine on peamiseksomaseire korraldamise aluseks. Võimalikult efektiivse majandamise eesmärgil tuleks omaseire andmeid kogudaloomarühmade, spetsiaalsete tööde ja/või iga põllu kohta eraldi. Omaseire süsteem peab võimaldama tuvastadatekkinud kõrvalekalded normidest.7.1.5. Remont ja hooldusRajatiste, tehnika ja seadmete tehnilist seisukorda ja korrasolekut tuleb perioodiliselt kontrollida. Preventiivsetetegevuste määratlemine ja rakendamine vähendab tõenäosust mittesoovitavate probleemide (hädajuhtumite)tekkeks. Selleks vajalikud instruktsioonid ja käsiraamatud peavad olema personalile kättesaadavad ning töötajadpeavad olema läbinud vastava väljaõppe.Kõik abinõud, mis aitavad hoida puhtust loomakasvatusega tegelevas ettevõttes (söötmis- ja jalutusalade ningloomade asemete regulaarne puhastamine jms), vähendavad keskkonnareostuse tekke võimalusi.Loomakasvatushooned on soovitav varustada termomeetrite ja võimalusel teiste keskkonnaparameetreidfikseerivate mõõteriistadega (õhu niiskusesisaldus, -rõhk jm). Vastavaid näitusid tuleks regulaarselt fikseerida,ennetamaks võimalikke probleeme.Sõnnikuhoidlate lekkekindlust tuleb regulaarselt kontrollida. Vähemalt kord aastas on soovitav sõnnikuhoidlatäielikult tühjendada ja kontrollida seinte ja põhja liite- ning ühenduskohtade korrasolekut. Vajadusel remontidakahjustatud kohad. Lekke avastamisel sõnnikuhoidlast tuleb koheselt korraldada selle remont. Vajaduselkasutada spetsialistide abi remonditööde teostamisel. Juhul, kui sõnnikuhoidla visuaalne vaatlus on raskendatud,on soovitav kord aastas analüüsida põhja- ja pinnavett võimalike lekete avastamiseks.Sõnnikulaotajate (-transpordivahendite) hooldus- ja remonditööd tuleb teha pärast kasutamisperioodi, kui needon puhastatud. Hooldustöödel tuleb järgida tootjafirma instruktsioone ja juhendeid.Igapäevaselt kasutatavate seadmete tehnilist korrasolekut (söödamikserid, sõnnikupumbad jms) tulebregulaarselt kontrollida ja vastavalt ettenähtud graafikule hooldada. Järgida tootjatehase instruktsioone.Igapäevases käibes oleva tehnika ja seadmete kriitilisemate varuosade reserv võiks olla ettevõttes olemas,tagamaks kiire remondi ja hoolduse. Korrapärase hooldustöö saavad teostada ettevõtte spetsiaalse väljaõppesaanud töötajad (tehnikud, mehhaanikud). Keerulisemate ja/või spetsiifilisemate remondi- ja hooldustööde korraltuleb pöörduda tootjafirma spetsialistide poole.7.1.6. HädaolukordLäbimõeldud tegevuskava hädaolukorras aitab personalil (ettevõttel) kiiresti lahendada mittesoovitavaid olukordi(keskkonna reostumise-; seadmete, tehnika ja hoonete kahjustumise ja/või hävimise oht; oht inimeste tervisele jaelule), seadmete avarii, üleujutuse, tulekahju, vandalismi vms korral.Tegutsemise plaan keskkonnareostuse korral.Sõnnikuhoidla projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimaliku lekke oht viia miinimumini. Personal peab olemainstrueeritud tegevuskavast sõnnikuhoidla lekkest tingitud reostuse korral. Vastav tegutsemise plaan peab olemanähtavas kohas. Plaanil peavad olema näidatud vajalikud telefoninumbrid; tegevused, kuidas vältida reostuse(eriti veereostuse) levimist ning ettevaatusabinõud. Lisaks tuleb näidata tegevusplaan, kuidas vähendada gaasideemissiooni, eriti mürgise vesiniksulfiidi (H 2S) teket. Personalile tuleb regulaarselt korraldada reostuselikvideerimise alaseid õppusi.Tegutsemise plaan tulekahju korral.Loomapidamishooned ja ruumid peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.Tulekustutusvahendite korrasolekut tuleb regulaarselt (vastavalt tootjafirma nõuetele) testida. Tegutsemise(loomade- ja inimeste evakuatsiooni) plaan peab olema kõikides ettevõtte hoonetes (ruumides), personalilenähtavas kohas. Plaanil peavad olema näidatud päästeteenistuse telefoninumbrid, tulekustutusvahenditepaiknemine, milliseid kustutusvahendeid kasutada erinevate tulekahjuliikide (õliproduktide süttimine,elektrisüsteemi põleng jms.) korral ning personali ja loomade evakuatsiooniteed. Personali tuleb vastavatest31

tegevuskavadest lähtuvalt instrueerida. Koostöös kohaliku päästeteenistusega tuleb personalile korraldadasüstemaatilisi tulekahju korral tegutsemise õppusi.Toimunud hädajuhtumi likvideerimise järel on soovitav tegevuskavasid korrigeerida vastavalt saadudkogemustele.7.2. Söötmise korraldus7.2.1. Üldine taustSöötmise korraldamisel arvestatakse sellega, et söödad moodustavad kõige suurema kuluartikli veisekasvatuses.Loomadele vajalike toitefaktorite tarbe võimalikult igakülgne ja täpne katmine on eduka piimatootmise alus.Mida täpsemalt on loomade toitefaktorite tarve söödetavate söötadega kaetud, seda tervemad ja pikemakasutuseaga on produktiivloomad, seda vähem eritatakse ainevahetuse käigus kasutamata jäänud toitaineidloodusesse. Produktiivloomi söödetakse normeeritult, st. vastavalt normidele, millised on kalkuleeritud lähtudesloomade vanusest, toodangutasemest ja taotletavatest eesmärkidest.Puhas, värske vesi on veistele alates teisest elunädalast vabalt kättesaadav, see stimuleerib noorloomade kasvu jaarengut. Produktiivloomade toodang sõltub otseselt kvaliteetse joogivee olemasolust.Kõige suurema reostuskoormuse looduskeskkonnale põhjustab veisekasvatuses söödaproteiini ebaõigenormeerimine.7.2.2. SöötmineVeistele söödetakse põhisöötasid (hein, silo, põhk jne) enamasti vabalt. Jõusööda koostise ja kogusegavarieerides kaetakse vajalike toitefaktorite tarve ja tasakaalustatakse söödaratsioon.Erinevad söödad antakse loomadele ette kas eraldi, arvestades optimaalset söötade etteandmise järjekorda võikorraga, segatuna erilistes söödasegistites täisratsiooniliseks segasöödaks (TRSS). Veiste söötmine TRSS-ga onhakanud hoogsalt levima viimastel aastatel, seoses uute vabapidamislautade ehitamisega.Uus söötmistüüp baseerub söödaratsioonil, milles on hästi tasakaalustatud kõik loomale vajalikud toitefaktorid.Eesmärgiks on saada lüpsilehmadelt maksimaalselt palju piima, majanduslikult kõige tasuvamal viisil.Loomadele söödetavad söödad on reeglina laboratoorselt analüüsitud, kvaliteetsed ja suure toiteväärtusega.Söötade säilitamiseks on loodud tingimused, mis ei vähenda säilimise käigus nende toiteväärtust.Söötmistehnoloogia (söötmisviis) sõltub eelkõige karja suurusest, söötade omadustest jms. faktoritest.a) Klassikaline söötmisviis. Klassikalist söötmisviisi rakendatakse peamiselt lõaspidamisega (väiksemates)lautades. Klassikalise söötmisviisi korral antakse söödad loomadele ette eraldi. Toitefaktorite efektiivsemakasutamise tagamiseks tuleb jälgida optimaalset söötade etteandmise järjekorda. Esmalt tuleks loomadele etteanda maitsvamad söödad (jõusööt, srotid) seejärel põhisööt (silo, hein). Päevane söödakogus on tavaliseltjaotatud 2…3 söötmiskorraks. Klassikalise söötmisviisi puhul tuleb tähelepanu pöörata suurte jõusöödakogustejaotamisele. Soovitav ühekordne jõusöödakogus lüpsilehmale ei tohiks ületada 3 kg. Tulenevaltseedefüsioloogilistest iseärasustest lõhustub söödaproteiin veise vatsas kiiresti ammoniaagini, midavatsamikroobid kasutavad oma rakuvalgu sünteesiks. Suurte jõusöödakoguste korral on aga ammoniaagi teke niiintensiivne, et vatsamikroobid ei suuda seda siduda. Liigne ammoniaak eemaldatakse organismist põhiliselturiini karbamiidina s.t. väheneb proteiini kasutamise efektiivsus ning suureneb keskkonda erituvate saasteainetehulk.Klassikalise söötmisviisi puhul on inim(käsitsi)töö osatähtsus suur. Söödad transporditakse söödalavale kastraktori haakes jaoturi, laaduri (põhisöödad), ja/või käsikäruga (jõu-, mineraalsöödad). Põhisöödajaoturite hindsõltub nende mahutavusest, jäädes vahemikku 180 000 (3 m 3 ) kuni 250 000 kr (8 m 3 ).Klassikalise söötmisviisi peamised puudused on:• Vatsamikroobide populatsiooni liigilise koosseisu ebastabiilsus, mis alandab toitefaktorite, eelkõigesöödaproteiini kasutamise efektiivsust. Vatsakeskkonna pH kõikumine suurtes piirides.• Loomadel on valikuvõimalus tarbida rohkem maitsvamaid söötasid.• Problemaatiline on vedelate söötade (praak, pulp) ja mõningate söödalisandite (kibedamaitselised)kasutamine.• Suur tööjõukulu.32

) Rippteel liikuv söödavagun (joonis 9). Rippteel (relsil) liikuvat söödavagunit rakendatakse peamiseltlõaspidamisega lautades jõu- ja mineraalsöötade täpsemaks doseerimiseks. Söödavagun on programmeeritavning sõltuvalt tehnoloogilisest lahendusest mitme punkri ning dosaatoriga, mis võimaldab sööta jaotada vastavaltvajadusele. Rippteel liikuva söödavaguni peamiseks puuduseks on tema suhteliselt kõrge hind. Komplektnesüsteem 100-le lehmale maksab sõltuvalt IT – lahendusest ning lisadest 600…900 tuh. kr, millest söödavagunmoodustab 130…250 tuh. krJoonis 9. Rippteel (relsil) liikuv söödavagunc) Täisratsiooniline segasööt (TRSS) e. polükomponentne monosööt e. miksersööt. Polükomponenentsemonosööda (miksersööda) tehnoloogiat rakendatakse peamiselt vabapidamisega lautades. Söödaratsioonisolevad söödad kaalutakse, vajadusel peenestatakse (silo, hein, põhk) ja segatakse ühtlaselt. Loomadele jaotataksesöötade segu. Miksersööda valmistamise seadmed võivad olla statsionaarsed või mobiilsed (joonis 10).Statsionaarse miksersööda tehnoloogia korral kaalutakse ja segatakse söödad söödaköögis. Söödalavaletransporditakse täisratsiooniline segasööt söödajaoturiga. Enamlevinud on mobiilne tehnoloogia. Ühe, tavaliselttraktori haakes oleva seadmega toimub nii söötade peenestamine, segamine kui ka jaotamine. Mikser onvarustatud elektroonilise kaaluga, mis võimaldab söötasid täpselt doseerida.Polükomponentse monosööda söötmise tehnoloogia rakendamise eelduseks on loomade grupeerimine, kaspiimatoodangu või laktatsioonifaasi alusel. Tavaliselt jaguneb piimakari 4 rühma (negatiivse-, 0- ja positiivseenergiabilansiga ning kinnislehmade rühm). Miksersööda söötmise olulisemad eelised võrreldes klassikalisesöötmisviisiga on:• Suureneb piimatoodang ja piima rasvasisaldus.• Vähenevad kulutused söötadele.• Väheneb ainevahetushaiguste esinemissagedus• Stabiilne vatsamikroobide populatsioon, minimaalne vatsakeskkonna pH kõikumine.• Loomadel puudub võimalus söötasid valida. Söötade tarbimine ratsiooniga ettenähtud proportsioonis.• Mittemaitsvate söötade (söödalisandite) kasutusvõimaluste suurenemine.• Väheneb loodusesse emiteeritavate toitelementide hulk.• Tööjõukulu vähenemine.Tehnoloogia puudusteks on:• Seadmete suhteliselt kõrge maksumus.• Vajadus loomi grupeerida.• Mõnikord osutub vajalikuks olemasolevaid hooneid modifitseerida• Söödaratsiooni koostamine vajab enam teadmisi.33

Joonis 10. Mobiilne söödamikserTabelis 21 on esitatud TRSS seadmete orienteeruv maksumusTabel 21. TRSS seadmete orienteeruv maksumusSeade Maksumus, tuh.kr. MärkusedMin.Max.Lintsöötja 500 900 100-le lehmale, koos statsionaarsesöödamikserigaMobiilne, haagis 300 600 Mahutavus 4…20m 3Iseliikuv 1 200 2 000 Koos silofreesiga, mahutavus 16…20m 3d) Jõusöödaautomaat (joonis 11). Jõusöödaautomaate rakendatakse vabapidamisega lautades, tavaliselt koostäisratsioonilise segasööda tehnoloogiaga. Jõusöödaautomaatide kasutamise eesmärgiks on jõu- jamineraalsöötade (söödalisandite) täpne ja selekteeritud (lisa)söötmine. Jõusöödaautomaatide kasutamiseeelduseks on loomade automaatse identifitseerimissüsteemi (transpondrid või respondrid) olemasolu.Jõusöödaautomaatide kasutamine suurendab söötmistehnoloogia maksumust veelgi. Komplektse lahenduse hind(koos jõusöödapunkri ning -transpordisüsteemiga) 100-le lehmale jääb vahemikku 200…500 tuh. kr.Joonis 11. Jõusöödaautomaat7.2.3. JootminePuhas joogivesi peab veistele olema alati vabalt kättesaadav. Jooturi tüübi valik sõltub pidamisviisist japidamiskeskkonna temperatuurist. Loomade lõaspidamisel kasutatakse peamiselt individuaaljootureid ningvabapidamisel kas individuaal- või grupijootureid.Vee sügavus jooturis peab olema vähemalt 60…70 mm. Jooturi ülemine serv peab joogivee nivoost olema 50…100 mm võrra kõrgemal. Vabapidamise korral on avatud jooturi ülemise serva kõrgus lehma seisutasapinnastmõõdetuna maksimaalselt 850 mm. Lõaspidamise korral peab kahe looma kohta olema vähemalt üks jootur,mille ülemise serva kõrgus looma seisutasapinnast on maksimaalselt 750 mm.34

Loomade jootmiseks tohib kasutada vaid töökorras (mitte lekkivaid) ning kergesti puhastatavaid jootureid.Jooturite puhtust tuleb kontrollida vähemalt üks kord ööpäevas.Jooturid peaksid paiknema kohtades, kus vee reostumisoht sööda-, allapanu jms. materjalidega on minimaalne.Jootureid ei ole soovitav paigaldada söödalavale, kuna söövad ja joovad loomad hakkavad üksteist segama ning(sügav)allapanuga alale, kuna selle ümbrust on raske kuivana hoida. Vabapidamisega lautades peaks jooturi tahajääva käigu laius olema vähemalt 3…3,5 m.Vajalik individuaaljooturite arv või grupijooturi jootmisfront sõltub loomade vanusest, söödakuivainesisaldusest, piimatoodangust ning sööda kättesaadavusest. Jooturite veetootlikkus ei tohiks olla väiksemkui 6…20 liitrit minutis ühe looma kohta, mille tagab toitetorustiku rõhk 2,5…3,5 baari. Individuaalsetekaussjooturite veenõude maht on enamasti 1,5…3,0 liitrit. Avatud künajooturi soovituslik mahutavus on200 liitrit ning see peab olema varustatud tühjendusavaga. Veenõud on harilikult valmistatud plastist,glasuuremailiga kaetud malmist, tsingitud, roostekindlast terasest, betoonist vm. materjalist. Veiste grupiviisiliselpidamisel peab 10 või enama looma korral olema vähemalt kaks jooturit (ühe jooturi kohta arvestataksemaksimaalselt 6…10 lehma).Veiste jootmisseadmeid liigitatakse automatiseerituse, veevoolu reguleerimise, veenõu kuju (kauss, küna) jmtunnuste alusel.Väikeste karjade puhul, aga ka karjamaal kasutatakse jootmisnõusid e. anumaid (joonis 12), mida täidabinimene. Enamlevinud on joogikünad ja –rennid, millest saab korraga juua mitu lehma. Jootmisnõude sagedanevärske veega täitmine suurendab tööjõukulu.Joonis 12. JootmisnõuAutomaatselt veega täituvaid seadmeid nimetatakse jooturiteks. Konstruktsiooni alusel eristataksemitmesuguseid jooturite tüüpe.a) Nivoojooturid (joonis 13). Nivoojooturis juhitakse veevoolu ujukiga.Joonis 13. Nivoojooturb) Ninajooturid (joonis 14). Ninajooturis juhib veevoolu loom, vajutades klapi avamiseks ninaga pedaalile(lingile, hoovale). Klapi sulgeb tavaliselt vedru.35

Joonis 14. Ninajooturc) Kaaljooturid (joonis 15). Veenõu asub kaalukangil ja klapi avamine-sulgemine toimub vastukaaluga seatudtasakaalutingimustel.Joonis 15. Kaaljooturd) Nivoojootesüsteemid (joonis 16). Nivoojootesüsteeme kasutatakse peamiselt kombilatritega võilõaspidamisega lautades. Jooginõud kinnitatakse latrivõrede külge. Tavaliselt on kahe lehma kohta üks jooginõu.Ühe loomarea jooginõusid täidab toitepaak ühendatud anumate põhimõttel. Veetaset toitepaagis reguleerib ujuk.Nivoojootesüsteem eeldab väga täpset paigaldust.Joonis 16. NivoojootesüsteemJoogivee kvaliteedi ja hügieeni seisukohalt ei ole nivoojootesüsteem soovitatav. Jooginõudes olev vesi saastubsöödajääkidega, mis põhjustab vee riknemist. Jooginõusid tuleb regulaarselt söödajääkidest puhastada.e) Elektrisoojendusega jooturid (joonis 17). Elektrisoojendusega jootureid kasutatakse külmlautades, kus laudasisetemperatuur langeb perioodiliselt alla 0°C. Sõltuvalt seadme konstruktsioonist soojendatakse vett vahetultveenõus või on veenõud ühendatud tsirkulatsioonisüsteemi. Otsesoojenduse korral kasutatakse vahetrafot.Levinum kütteelemendi pinge on 24 V ja võimsus 80…3000 W. Sageli kasutatakse elektrisoojendust katoitetorude ümber.36

Joonis 17. Elektrisoojendusega nivoojooturf) Termos(pall)jooturid (joonis 18). Termos(pall)jooturid on suure mahuga (80…110 liitrit) ning harilikult kahejoomiskohaga. Vee külmumine ja reostumine hoitakse ära veepinnal ujuvate pallide ja hästi isoleeritudkorpusega. Kui toitetorustik on korrektselt paigaldatud ja isoleeritud, ei ole termos(pall)jooturi korral karta veekülmumist ka madalatel temperatuuridel.Joonis 18. PalljooturTabelis 22 on esitatud jooturite ning jootesüsteemide orienteeruv maksumusTabel 22. Jooturite ja jootesüsteemide orienteeruv maksumusSeade Maksumus, tuh. kr MärkusedMin.Max.Nivoojootur 10 15 Maht 200 l.Ninajootur 0,2 1Kaaljootur 10 15Nivoojootesüsteem 10 30 Koos torustiku ja filtriga, 1 jooturElektrisoojendusega jooturid 1,210515VäikesedSuuredTermos (pall) jooturid 7 18 1…4 kohaline7.3. Vee efektiivne kasutamineVõrreldes loomade jootmiseks kuluva joogiveega on lehmade lüpsiks ettevalmistamiseks, lüpsi- japiimajahutusseadmete pesemiseks ning lüpsikoja erinevate ruumide korrashoiuks vajalikku veehulka väga raskeeelnevalt hinnata. Kasutatavad veekogused võivad ettevõtete, kasutatavate seadmete jms. Lõikes erinedakordades. Vajalik veehulk sõltub järgmistest faktoritest:• Lüpsiseadmete tüüp. Kannulüpsiseadmete pesuks kulub vähem vett kui pikkade piimatorustike pesuks.• Pesemisseadmete tüüp. Survepesurid kulutavad oluliselt vähem vett.• Personali harjumused ja töövõtted.• Seadmete kaasaaegsus. Üldjuhul kulutavad moodsad seadmed vähem vett.37

• Piimajahuti suurus.• Lehmade asemete puhtus.• Lehmade lüpsiks ettevalmistus. Ühekordsete pabersalvrätikute kasutamisel on veekulu minimaalne.• Lüpsiplatsi ja ooteala puhastusmeetod. Väljaheidete eelnev mehhaaniline koristus vähendab oluliseltpesuveekulu.Viimaste aastate jooksul on välja töötatud erinevaid meetodeid lüpsikojas tekkivate reoveekogustevähendamiseks. Lisaks seadmete pidevale täiustamisele ning survepesurite kasutamisele on laiemalt levimas kareovee korduvkasutamine. Näiteks piimajahuti pesuvett kasutatakse enne reoveepuhastisse või –hoidlassesuunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks. Tabelis 23 on toodud keskmised veevajadused erinevatetoimingute läbiviimiseks lüpsilautades.Tabel 23. Tehnoloogilise vee vajadus veiselautadesOperatsioonLigikaudne veevajadusPiimajahuti pesu5 % jahuti mahutavusest pesu kohta- automaatpesu 190…230 l/pesu- käsitsipesu 115…150 l/pesuPiimatorustik285…475 l/pesu (pikkades lõaspidamisega lautadessuureneb oluliselt)Lüpsiplatsi seadmete pesu45…75 l/pesu, neljatsükliline pesuKannulüpsiseadme pesu115…150 l/pesuMuude seadmete pesu115 l/ööpäevLehmade lüpsiks ettevalmistus- automaatne 4…17 l/pesu- käsitsi 1…7 l/pesuPiimaruumi põrand38…75 l/ööpäevLüpsiplatsi põrand voolikuga pesu190…380 l/pesuWC kasutamine8 l/kordDušširuumi kasutamine60 l/kord7.4. LüpsmineLehmade lüpsmine toimub valdavalt lüpsimasinatega, käsitsilüpsi praktiliselt ei esine.Lüpsiseadme ülesandeks on piima väljutamine udarast ja selle kogumine, millele lisandub üldreeglina ka piimakurnamine ja jahutamine. Mistahes lüpsiseade koosneb vaakumseadmest ja lüpsimasina(te)st.Torusselüpsiseadmetel lisanduvad veel piimaliin ja puhastusseade.Lüpsimasin on seade piima väljutamiseks udarast ja ämbrisselüpsil ka piima kogumiseks (lisandub lüpsiämber).Vaakumseadme ülesandeks on vajaliku hõrenduse ehk vaakumi tekitamine lüpsisüsteemis.Puhastusseade võimaldab lüpsimasinaid ja torusselüpsi korral ka piimaliini puhastada ringsüsteemis. Seadekoosneb juhtautomaadist, lahusemahutist, lahusejaotitest ja torustikust.Piimaliin on ette nähtud piima transportimiseks torusselüpsil lüpsimasinast jahutisse. Üldjuhul kuulub liinipiimatoru koos kraanidega, kogur, pump, piima surve- ehk transporditoru, kurn ja vahel ka mõõturid ningplaatjahuti. Reeglina paigaldatakse piimakogur koos juurdekuuluvaga piimaruumi. Suurtes lautades paigutataksepiimakogurid loomaruumi, millega vähendatakse lüpsivaheaegadel ülestõstetavate piimaliini osade ehk väravatearvu.Piimajahuti ei kuulu otseselt lüpsiseadmete komplekti, kuid on lüpsilaudas möödapääsmatult vajalik. Uuemadjahutid on varustatud puhastusautomaatidega.Kaasaaegsetele lüpsiseadmetele võivad eeltoodule lisanduda mitmesugused automaatika- ja abiseadmed.38

7.4.1. VaakumseadmedÜldjuhul koosneb vaakumseade vaakumpumbast, mida käitab elektrimootor, vaakumballoonist,vaakumregulaatorist, vaakummeetrist ja kraanidega torustikust. Õlipumpadel viiakse väljalasketorustik läbiõlipüüdur-summuti õue. Vaakumseade paigutatakse masinaruumi.Vaakumpumba ülesanne on süsteemist õhu väljapumpamine lüpsiks vajaliku vaakumi tekitamiseks.Enamkasutatavad on õlipumbad. Selliselt nimetatakse kiirekäigulisi rootor-labapumpasid, mille tööpindademäärimiseks kasutatakse määrdeõli. Grafiidist labadega pumbad õlitamist ei vaja. Kasutusel on kavaakumpumbad, mis töötavad vedelikrõnga põhimõttel nn. vesirõngaspumbad (VVP). Uudse lahendusena onmeie farmidesse jõudnud vaakumpumbad, mis töötavad ilma õli ja veeta. Sellistest pumpadest väljuv õhk onpuhas ja soe, seetõttu saab seda kasutada ka kütteks.Vaakumregulaator paigaldatakse lauta suunduvale torustikule. Vaakumliinil peab olema vähemalt üksvaakummeeter, mis peaks paiknema laudas, et lüpsi eel ja ajal oleks võimalik vaakumi taset kontrollida.Vaakumi taseme kõikumine ning liiga tugev vaakum lüpsi ajal soodustab udarahaiguste teket.Vaakumliini võib laudas monteerida tupiku või silmusena. Toru kinnitatakse lehmade kohale sõimevõre külgevõi eraldi tugedele lüpsja käeulatusse ca 1,8 m kõrgusele. Kahe lehma kohta paigaldatakse üks vaakumkraan.Vaakumtorustiku haru viiakse pesuruumi, kus hõrendust kasutatakse puhastusseadmete käitamiseks ja/võilüpsimasinatest puhastusvedelike läbiimemiseks.Vaakumpumba valikul tuleb muude tegurite osas arvestada pumba jõudlusega, s.t. mitu liitrit õhku jõuab pumpajaühikus (tavaliselt minutis) süsteemist välja pumbata. Vajaliku jõudluse täpne arvutamine on keerukas, sestmõjureid on palju. Rahvusvaheline standard ISO 5707 soovitab järgmisi valemeid:• Torusselüps, lüpsimasinaid 2…10; Q = 200 + 30 n, kus Q – pumba vajalik jõudlus, l/min, n –lüpsimasinate arv.• Torusselüps, lüpsimasinaid rohkem kui 10; Q = 500 + 10 (n – 10 ).Tegelikus olukorras tuleb arvestada ka masinaid tootva firma soovitustega.7.4.2. PiimajahutidPiima kvaliteedi tagamiseks tuleb lüpsisoe piim võimalikult kiiresti jahutada. Lüpsiseadmest jõuab piimaruumica 34ºC piim, soovitav säilitustemperatuur on aga keskmiselt 4ºC.Külmuti on seade, mille abil tekitatakse ümbritsevast keskkonnast madalamat temperatuuri välisenergia abil,milleks on valdavalt elektrienergia. Külmuti koosseisu kuulub kompressor koos abiseadmetega (releed, ventiilid,ressiiver jm), kondensaator ja aurusti. Kompressor paneb külmutis ringlema agensi, milleks on madalaaurustumistemperatuuriga aine (freoon, ammoniaak, vms). Kondensaatoris agens vedeldub eraldades soojust,aurustis agens aurustub neelates soojust. Aurusti on paigutatud keskkonda, mida on vaja jahutada.Piimajahutid võib liigitada jahutiteks ja jahuti-säilititeks. Plaatjahuti on tänapäeval ainuke kasutatav jahuti.Taolist jahutit nimetatakse ka eeljahutiks, kuna see sobib piima jahutamiseks enne jahuti-säilitit. Ainultplaatjahutiga piima säilitustemperatuurini viia ei ole võimalik.Jahuti-säilitid on külmutitega varustatud mahutid, mis võivad olla otse- või kaudse jahutusega seadmed. Kaudsejahutusega seadmetes kasutatakse vahe-soojakandjat, milleks võib olla vesi või vastav lahus. Külmuti aurustiasub soojakandja vannis. Soojakandja mahuti võib ümbritseda piimavanni, või olla eraldi. Viimasel juhulpumbatakse soojakandjat jahutuskohale. Otsejahutusega seadmetel kinnitatakse külmuti aurusti piimajahutivälisseinale. Toodetakse ka sukelkülmuteid, kus aurusti paigutatakse vahetult piima sisse.Piima jahuti-säiliteid toodetakse väga erinevates kujundustes ja komplektsustes:• Lahtised – pealt kaanega suletavad mahutid. Puhastatakse käsitsi.• Kinnised – mahuti peal väike luuk. Puhastatakse automaatselt.• Vertikaalsed – mahuti vertikaalne, väiksemad avatud, suuremad suletud.• Horisontaalsed – mahuti horisontaalne.• Kahelüpsi – mahutab ühe päeva piima.• Neljalüpsi – mahutab kahe päeva piima.• Kuuelüpsi – mahutab kolme päeva piima.39

• Kompaktseade – külmuti asub piimamahuti raamil.• Lahusseade – külmuti paikneb eraldi masinaruumis.• Kombiseade – piimamahuti raamil on külmuti kompressor, kondensaator asub eraldi masinaruumis.Arvestades hügieeninõudeid ei ole soovitav kasutada lahtiseid, pealt kaanega suletavaid mahuteid. Ajakohasedon kinnised seadmed, mille puhastamine toimub komplektis oleva puhastusautomaadi poolt. Väiksematelmahutitel on puhasti tavaliselt paagi küljes, suurematel aga eraldi.Töötades eraldab külmuti palju soojust. Kuna eesmärgiks on piima jahutamine ja jahedalt hoidmine, tuleb liignesoojus piimaruumist ära juhtida. Piimalt äravõetavat soojust on soojusvaheti abil võimalik kasutada sooja veetootmiseks või ka lüpsiplatsi kütteks. Arvestatakse, et 1 liitri piima jahutamise arvelt saab soojusvahetitkasutades 0,7 liitrit sooja vett. Nimetatud arv on väga ligikaudne ja sõltub konkreetsetest oludest.7.4.3. LüpsiseadmedLüpsiseadmeid (joonis 19) liigitatakse lüpsmise koha, piima kogumise, teisaldatavuse, lüpsimasina täiuslikkuse,elektroonika kasutamise, automatiseerituse jm tunnuste alusel. Lehmade lüpsmine võib toimuda asemetel,lüpsiplatsil või karjamaal. Meil on senini kõige enam levinud suvise karjatamisega lõaspidamine. Lehmilüpstakse aastaringselt laudas asemetel, karjamaal lüpsmist kasutatakse erandjuhtudel. Valdavalt minnakse üleplatsillüpsile, mis on võrreldes asemellüpsiga efektiivsem ja inimsõbralikum. Piima kogumise viisi järgieristatakse ämbrisse- ja torusselüpsiseadmeid. Ämbrisselüpsil liigub piim lüpsiseadme kollektorist ämbrisse,millega piim kantakse või transporditakse vastava käruga piimaruumi. Torusselüpsiseadmete kasutamiselsuunatakse piim lüpsiseadme kollektorist torustiku kaudu piimaruumi. Teisaldatavuse alusel jaotatakselüpsiseadmed käsitsi kantavateks ja käruga- või rippteel teisaldatavateks. Automatiseerituse all mõistetakseinimese vajalikkust lüpsil. Tänapäeval on enamus kasutatavaid lüpsimasinaid poolautomaatsed, mille puhullüpsja ülesandeks on udara ettevalmistus ja lüpsiseadme allapanek. Muud tööd teeb masin. Täisautomaatsetemasinate puhul asendab inimest robot, inimene on vajalik süsteemi jälgimiseks ning ilmnenud riketekõrvaldamiseks.LüpsiseadmedPaiksedTeisaldatavadAsemetelLüpsiplatsilLaudasLaudasLüpsikojasKarjamaalÄmbrisseTorusseLüpsimasinateteisaldamineKandesRippteelLüpsiplatsi kujuRõngasNelinurkHulknurkLehmade asendKalasabaParalleelTandemKärulJoonis 19. Lüpsiseadmete liigitus40

a) Ämbrisselüpsiseadmed (joonis 20). Ämbrisselüpsiseadmed on mõeldud lõaspeetavate lehmade lüpsiks laudasasemel. Piim lüpstakse masinlüpsiämbritesse ning valatakse sealt transpordinõusse või viiakse kohemasinlüpsiämbriga piimaruumi ja kurnatakse jahutisse. Transpordinõusid veetakse tavaliselt kärul, harvem kakäsitsi.Ämbrisselüpsiseadmed võivad olla nii paiksed kui teisaldatavad. Paiksetel on vaakumseade paigaldatudmasinaruumi, kantakse lüpsimasinaid. Teisaldatavad ämbrisselüpsiseadmed on ette nähtud väikeste karjadelüpsmiseks. Nende vaakumseade on monteeritud kärule, kuhu asetatakse ka üks või kaks lüpsimasinat.Paiksel ämbrisselüpsiseadmel on kolm põhiosa: vaakumseade, lüpsimasinad ja puhastusseade. Piimajahutilüpsiseadme koosseisu ei kuulu. Vaakumpump koos elektrimootori ja tihti ka vaakumballooniga on monteeritudühisele alusele, mis kinnitatakse masinaruumi põrandale või seinale.Teisaldatavad ämbrisselüpsiseadmed on mõeldud väikese karja lüpsmiseks. Kärule on paigaldatud vaakumseade,elektrimootori toide saadakse järellohiseva või rippteel liikuva kaabli abil. Kärul on koht ühele või kahelelüpsiämbrile.Joonis 20. Lüpsmine ämbrisselüpsiseadmegaÄmbrisselüpsiseadmed komplekteeritakse tellija soovi kohaselt. Sobilik masinate arv sõltub lüpsiajast, piimajahutisse toimetamise viisist jt laudatööde korraldusest. Seejuures arvestatakse, et maksimaalne koormus ühelelüpsjale on kolm lüpsimasinat.Ämbrisselüpsiseadme olulisemad puudused on füüsiliselt raske töö piima kandmisel jahutisse ja piimasaastumisoht laudaõhuga. Ämbrisselüpsiseadmete maksumus sõltub lüpsikannude arvust ning sellele vastavavaakumseadme võimsusest. Ühe lüpsikannuga süsteemi orienteeruv hind on ca 13, kahe kannu korral vastavalt30 tuh. kr.b) Torusselüpsiseadmed (joonis 21). Piima transportimise viisilt kuulub torusselüpsi hulka ka platsillüps. Antudjuhul mõeldakse torusselüpsi all lehmade lüpsmist laudas asemel piimatorusse.Joonis 21. Lüpsmine torusselüpsiseadmega41

Torusselüpsiseadme kasutamisel liigub piim lüpsiriistast piimatorusse ja seda mööda kogurisse, kust edasipumbatakse piim mööda transporditorustikku läbi kurna ja plaatjahuti piima jahuti-säilitisse. Piimatorukasutamine piima teisaldamiseks võimaldab:• vabastada lüpsja raskest füüsilisest tööst (piima kandmine);• kindlustada piima kvaliteeti, kuna piim ei puutu kokku lauda õhuga;• piima kiiresti jahutada;• piimaliini tõhusalt puhastusseadme abil puhastada;• rakendada mitmesuguseid lüpsimasina automatiseerimise võtteid, näiteks automaatset lüpsiriistaaltvõttu ja sõõrdumise stimulatsiooni.Torusselüpsil on ka mõningaid puudusi:• lüpsivaakum peab olema tugevam kui ämbrisselüpsi korral;• ülalasuva piimatoru tõttu ja eriti piimatoru tõusude korral, mis on vajalikud lauda sööda- jasõnnikukäikude ületamiseks, tekib tugev vaakumi kõikumine, mis mõjub halvasti udara tervislikuleseisundile ja piima kvaliteedile;• suur materjali- ja ajakulu piimaliini puhastamiseks;• kõikide lehmade piima segunemine, mis tingib probleemsete (haigete) lehmade lüpsmise ämbrisse.Kahe esimese puuduse leevendamiseks kasutatakse lüpsi ajaks allalastavaid piimatorustiku osasid nn väravaid.Eelnevat arvestades ei sobi torusselüps pikkadesse (60…90 m) mitmerealistesse lautadesse.Torusselüpsiseadmete põhilised koostisosad on vaakumseade, lüpsimasinad, piimaliin ja puhastusseade.Lüpsimasinates on võrreldes ämbrisselüpsiga rohkem automatikaelemente.Vaakumseadmes on sõltuvalt lüpsiseadme suurusest üks või mitu vaakumpumpa, vaakumballoon, regulaator javaakummeetrid.Paljud kasutatavad torusselüpsimasinad on poolautomaatsed, kuna lüpsja ülesandeks on ainult udaraettevalmistus, eellüps ja lüpsiriista allapanek. Lüpsiprotsessi juhtimisel võetakse enamasti aluseks piimavooluintensiivsus ja aeg. Vastavalt nende väärtuste muutustele valib automaat sobilikud tööparameetrid: vaakumitaseme, pulsisageduse, imisuhte, lõpulüpsi alguse, altvõtu alguse jms. Automaatlüpsimasina juhtplokk sisaldabpiimaandurit, elektronpulsaatorit ja arvutit.Torusselüpsimasin ripub vaakumtorul, eraldi kandetorul või rippteel. Selline kõrgel asuv tugipunkt võimaldabkasutada lüpsiriista mehhaanilist altvõttu. Selleks on lüpsimasinal tõmbesilinder või vints, mis tõmbabkollektorile kinnitatud nööri abil lüpsiriista udaralt.Piimaliini moodustavad piimatoru koos kraanidega, kogur, pump ja kurn. Klaasist või roostevabast terasest,harvem plastist piimatoru paigutatakse sõimevõre külge või eri kanduritele. Piimatorul peab olema 0,2…0,5 %kalle koguri suunas. Seejuures peab toru paigaldamisel arvestama, et kõrgeimas osas ulatuks lüpsja ühendamalüpsimasinat ja madalaimas osas oleks vajadusel kindlustatud toru alt läbikäimise võimalus. Läbisõidetavatelautade korral peab piimaliin tõusma üle käikude. Selleks on kasutusel aasakujuline piimatoru osa, värav, mislastakse lüpsi ajaks alla piimatoru tasapinda. Niiviisi kindlustatakse piima langusega voolamine kogurisse.Koguris lõpeb piima liikumine vaakumi all olevas liinis. Sealt edasi lööb pump piima mööda survetoru läbikurna jahutuspaaki või –vanni. Sageli paigaldatakse kogur lauta, sest piimaliini viimine üle sööda- jasõnnikukäikude on keerukas ning kulukas. Sellisel juhul on survetoru küllaltki pikk.Puhastusseade on ette nähtud piimaliini ja lüpsimasinate puhastamiseks. Töö põhimõttelt ja ehituselt on vägaerinevaid seadmeid, põhiülesanded on aga kõigil sarnased: lüpsijärgne loputamine ja puhastuslahusegapesemine. Nimetatud toimingutele võib eri seadmete ja seadistuste korral lisanduda lüpsieelne loputamine jadesinfitseerimine, pesemine happelise ja aluselise vahendiga, loputamine pärast pesemist, desinfitseerimine jms.Puhastusseadmeid püütakse maksimaalselt automatiseerida. Nii on kaasaaegsed puhastid varustatud juhtarvutiga,mis juhib kogu tsüklit, kaasa arvatud pesuvahendite doseerimist ja vee soojendamist. Vee, puhastusvahendite jaelektrienergia kokkuhoidmiseks kasutatakse mõnedes seadmetes lahuseid korduvalt. Pesemise efektiivsusesuurendamiseks kasutatakse vee-õhuinjektoreid ja torustikus edasi-tagasi liikuvaid troppe.Torusselüpsisüsteemi orienteeruv maksumus on toodud tabelis 24.42

Tabel 24. Torusselüpsisüsteemi orienteeruv maksumusLehmade arvMin.Maksumus, tuh. krMax.100 300 600200 500 1 000c) Platsillüps (joonis 22). Lüpsiplatsil lüpsmist kasutatakse eelkõige lehmade lõastamata pidamise korral.Sisuliselt on tegemist lühikese piimatorustikuga torusselüpsiseadmega. Lüpsja töökoht on kanalis, mis asublehmade asemetest ligikaudu 0,8…1,0 m võrra madalamal. See loob lüpsjale võimaluse töötada sirge seljaga.Üldjuhul on kanal lauda põrandast madalamal, lehmade asemeid on võimalik tõsta kõrgemale. Sellisel juhulliiguvad lehmad platsile mööda kaldteed, harva ka treppi mööda.Joonis 22. LüpsilatsLüpsipats on lehmade lüpsmiseks sisustatud koht, kus peale lüpsiseadme on lüpsiasemed ja lehmade liikumistsuunavad väravad. Mõnikord toimub lüpsiplatsil ka jõusööda andmine lehmadele. Eestis kasutatakse sedavõimalust harva.Lehmade lüpsmine kohtkindlate masinatega loob võimaluse seadmete maksimaalseks automatiseerimiseks japiima kõrge kvaliteedi tagamiseks. Kaasaaegsed lüpsiseadmed on allasuva piimatoruga, mis tagab stabiilsevaakumi. Lühike piimaliin ja efektiivne seadmete ning udara puhastamine kindlustavad lüpsihügieeni.Lüpsiseade koosneb vaakumseadmest, mille peavaakumtoru kulgeb läbi kaitsekambri kogurini. Harutorudsuunduvad mõlemale platsipoolele, kus nad kinnitatakse lüpsiasemete piirete külge. Sealt saavad toitepulsaatorid ja teised vaakumtoidet vajavad seadmed. Piimatoru on silmusekujuliselt paigaldatud kanali serva allaning lõpeb koguris, kust piim surutakse pumba abil läbi kurna piimaruumis asuvasse jahutisse.Puhastusautomaadilt suundub lahusetoru lüpsikanalisse, mille serva all on nisakannude ühendamiseks pesupeadjaotid.Lüpsimasinad võivad olla nii tavalised, käsitsijuhitavad kui ka automaatsed. Kohtkindel paigaldus võimaldablisaks lüpsiriista altvõtmisele teha mehhaanilist lõpulüpsi. Selleks tõmmatakse vastavate lisaseadmete abillüpsiriista alapoole.Lüpsiplatside kujunduses on kasutusele võetud kaks uudset elementi: lehmade paigaldi ja lüpsikanali muudetavakõrgusega põrand. Paigaldi abil surutakse paralleelplatsil seisvad lehmad vastu lüpsikanali piiret lüpsjalekäeulatusse. Lüpsikanali põranda tõstmine ja langetamine võimaldab töökoha parima ergonoomilise kujunduse(erikasvulised lüpsjad).Laudas rakendatavast tehnoloogiast tulenevalt võib osutuda vajalikuks eel- ja vahel ka järelootealadekasutamine. Väikestes lautades tulevad lehmad platsile ja lähevad lauta tagasi ise, vajadusel ergutab neid lüpsja.Suuremates lautades teeb seda ajaja. Suuremate karjade ajamiseks saab kasutada ka nn mehhaanilist koera.Lüpsiplatse liigitatakse lehmade asetuse järgi üksteise ja lüpsisüvendi suhtes:• tandem – lehmad seisavad lüpsiplatsil paralleelselt süvendiga üksteise järel reas kolonnis;43

• kalasaba – lehmad seisavad lüpsiplatsil süvendi suhtes nurga alla, üksteise suhtes paralleelselt, kuid70…80 cm nihutatult;• paralleel – lehmad seisavad lüpsiplatsil süvendiga risti ning üksteise suhtes paralleelselt.Lüpsikanali kuju järgi jaotatakse lüpsiplatsid: täisnurk-, kolmnurk-, hulknurk-, ring- ja rõngasplatsideks.Loomade vahetumisviisi järgi võivad lüpsiplatsid olla: individuaalse-, rühmiti- ja pideva vahetumisega.Lüpsiplatside orienteeruv maksumus platsi tüüpide ja lüpsikohtade arvu lõikes on toodud tabelis 25.Tabel 25. Lüpsiplatside orienteeruv maksumusPlatsi tüüp Kohtade arv Maksumus, milj. krMin.Tandem 2 x 3 0,6 1,22 x 5 1,0 2,0Paralleel 2 x 10 1,0 2,12 x 12 1,2 2,42 x 24 2,3 4,9Kalasaba 2 x 10 0,8 1,82 x 12 0,9 2,22 x 16 1,2 2,42 x 24 3,9 4,4Karusell 20 2,0 3,130 3,0 4,740 3,7 6,3Max.d) Lüpsirobot. Lüpsiplatside hulka võib arvata ka automaatsed lüpsisüsteemid, kus lehmade lüpsmine toimublüpsiroboti abil ilma inimese otsese osaluseta. Lehmade lüpsmine toimub ööpäevaringselt, välja arvatud 1…2tundi, mis kuluvad seadmete pesemiseks. Keskmiselt lüpstakse lehmi 2,5…3 korda päevas. Sellest tulenevalttõuseb lehmade piimatoodang 10…15 %.Lehmade lüpsmine võib lüpsirobotiga laudas toimuda looma vaba tahte alusel või sunduslikult. Viimasel juhulpääsevad lehmad sööma ainult läbides lüpsiroboti koosseisu kuuluva automaatvärava.Üldjuhul peetakse lehmi lüpsirobotiga laudas aastaringselt sees.Automaatseid lüpsisüsteeme toodetakse ühe- ja mitmekohalistena. Mitmekohalistel on üks robot tavaliselt kolmevõi nelja lüpsilatri kohta, kusjuures loomade udarate pesuks on spetsiaalne pesuboks. Ühekohaliserobotlüpsiplatsi kohta arvestatakse kuni 60 lüpsilehma (koos kinnislehmadega ca 70). Nelja lüpsikohagarobotlüpsiplatsi kohta arvestatakse ca 160 lehma.Piima jahutamiseks paigutatakse automaatse lüpsiseadmega laudas enne põhijahutit eeljahuti. See aitab ära hoidapiima jäätumist tühjas põhijahutis. Samuti võimaldab see põhijahuti pesemist pärast piima äraviimist.Probleemsete lehmade piima eristamine toimub automaatselt piima elektrijuhtivuse alusel. Mittekvaliteetne piimsuunatakse teise jahutisse.Robotlüpsiseadmete orienteeruv maksumus on esitatud tabelis 26.Tabel 26. Robotlüpsiseadmete orienteeruv maksumusLehmade arv / SeadeMaksumus, milj. kr.Min.70 / 1 lüpsikoht 1,9 2,3140 / 2 lüpsikohta 3,6 4,1140 / 2 lüpsikohta, üks robotkäsi 2,1Max.44

7.5. Energia efektiivne kasutamineEnergia kasutamise efektiivsus veisefarmides sõltub eeskätt headest loomapidamistavadest, loomapidamishoonekonstruktsioonist ning tehnoloogia ja seadmete valikust. Õige seadmete ja kütuse valik võimaldab vähendada jakokku koida ekspluatatsioonikulusid. Kokkuhoiumeetmete majanduslik efektiivsus sõltub konkreetsestolukorrast.a) Soojusenergia kulu vähendamine. Soojusenergia tarbimine võib tihti osutuda põhjendamatult suureks. Kõigeüldisemad tarbimise vähendamise võimalused võib jagada kahte rühma:• Organisatsioonilised. Organisatsioonilised meetmed (ei nõua investeeringuid) on kontroll soojaveekasutamise, uste ja akende põhjendamatu lahtioleku ja ruumide temperatuurigraafiku üle.• Kaasaaegsel tehnilisel tasemel olevate kuumutusseadmete ja konstruktsioonielementide(isolatsioonimaterjalide) kasutamine.Ruumide küttekulu vähendamise võimalused:• Dušširuumides on soovitav kasutada reguleeritavat põrandakütet.• Olmeruumide kütmiseks kasutatavad elektriradiaatorid tuleks asendada soovitavalt biomassiga köetavavesikeskküttesüsteemiga (elektrienergia kokkuhoid ca 95 %).• Ruumide kütmiseks on soovitav soojuspumba vahendusel kasutada piima jääksoojust. Piimajääksoojuse täielikumaks ärakasutamiseks on sellises keskküttesüsteemis soovitav kasutadasoojusakumulatsiooni paaki.• Ruumide temperatuuri alandamine töövälisel ajal.• Välispiirete isolatsiooni kontroll ning vigade kõrvaldamine.• Välisuste tihendamine ning suletuse tagamine (automaatsulgurid).• Soojustatud lauda väljuvale õhukanalile soojuspumba paigaldamine.Sooja vee tootmiseks energiakulu vähendamise võimalused:• Kuuma vee tootmine vesikeskkütte kaasabil, kuhu on võimalik juurde ühendada biomassil töötav katelvõi ka päikesepaneel (õige kütte valikul on tasuvus kiire).• Sooja vee tarbimise kontroll. Kohtadesse, kus sooja vett vajatakse periooditi ning vähe (nt. käte pesu),samuti üldkütteseadmetest kaugel asetsevatesse vähese tarbimisega punktidesse, on otstarbekaspaigaldada kiirelektriboilerid.b) Elektrienergia kulu vähendamine. Elektrienergia kulu vähendamise võimalused võib jagada põhimõtteliseltkolme gruppi:• Organisatsioonilised (ei vaja investeeringuid).• Kaasaaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamine.• Elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs.Elektrienergia suurimateks tarbijateks veiselautades on kütte- ja lüpsiseadmed (kompressorid, vaakumpumbad)ning valgustid. Kui kütteks võib ka elektrit mitte kasutada, siis kompressorid ja valgustid töötavad ainultelektrienergiaga. Viimaste puhul on energia kokkuhoid võimalik ainult nende tehnilise taseme kaasajastamise,korrasoleku ja töörežiimide kontrollimise läbi. Loomade söötmisel ja sõnniku eemaldamisel võiks kasutadaliikurmehhanisme elektrit tarbivate seadmete asemel (majanduslik efektiivsus on mõnel juhul väike). Võimaluselon soovitav kasutada loomuliku ventilatsiooni sundventilatsiooni asemel (elektrienergia kokkuhoid 100 %).Elektrienergia baasil ruumide kütmisest ja sooja vee tootmisest tuleks hoiduda.Elektrienergia kokkuhoiu võimalused lüpsiseadmete juures on alljärgnevad:• Sagedusmuunduriga juhtploki lisamine vaakumpumba juhtahelasse (näiteks lüpsiplatsil DeLaval VMSon tasuvusaeg 4,8 aastat).• Regulaarne kompressori lekke puudumise ning töötundide arvu kontroll,• Kuuma vee seadmete tootlikkus peab vastama vajadusele ning vett ei tohiks kuumutada optimaalsestkõrgema temperatuurini.45

• Võimaluse korral võiks kasutada ühte vaakumpumpa kahe lüpsiseadme kohta.• Platsillüpsi kasutamine torusselüpsi asemel (elektrienergia sääst ca 25 %).• Elektrienergia tarbimist fikseerivate mõõturite paigaldamine suuremate tarbijate juurde (näitekskompressor, vaakumpump), mis võimaldab operatiivselt välja selgitada ebanormaalsest töörežiimisttingitud elektrienergia ülekulu.Võimalikud kokkuhoiumeetmed valgustusseadmete kasutamisel on:• Päevavalguslampide kasutamine hõõglampide asemel (elektrienergia kokkuhoid ca 60 %).• Valgustite tööaja vähendamine kooskõlas akendest tuleva päevavalgusega.• Valgustusseadmete korrapärane hooldus ja puhastamine (vähemalt kord aastas).• Pinge ja sagedusega reguleeritavate päevavalguslampide kasutamine.• Liikumisanduritega valgustite paigaldamine koridoridesse ja vähese kasutamisega ruumidesse.7.6. Sõnniku eemaldamine laudastSõnniku laudasisese kogumise ja eemaldamise tehnoloogia valikul lähtutakse järgmistest seisukohtadest:• sõnnikut tuleb koristada vähemalt kaks korda ööpäevas. Sagedane sõnniku eemaldamine laudasthoidlasse vähendab ammoniaagi emissiooni, samuti väheneb seadmete koormus;• seadmestik ei tohi loomi vigastada, häirida müra, heitgaaside, mikrokliima parameetrite järskudemuutustega (külm õhk, tõmbetuul) ega halvendada lüpsja töötingimusi.Sõnniku käitlemise seadmed valitakse lähtuvalt toodetavast sõnniku tüübist, mis sõltub karja suurusest,pidamisviisist, allapanu liigist ja kogusest.7.6.1. Mobiilsed sõnnikukäitlusseadmedMobiilsetest sõnnikukäitlusseadmetest on levinum traktor koos lauplaaduri kopaga. Tehnoloogia eeliseks onuniversaalsus, kuna sõnnikut saab laudas koguda ning hoidlasse laadida ühe seadmega. Üks traktor on kasutatavmitmes laudas ja vajadusel ka teistel töödel. Puuduseks on loomade häirimine müra, heitgaaside, temperatuurijärskude muutuste ja tõmbetuulega. Puhkelatritega laudas saab sõnnikut koristada ainult lehmade lüpsiplatsilviibimise ajal. Sõnnikuhoidla peab paiknema lauda otsas. Mobiilsete seadmetega saab koristada tahe- japoolvedelat sõnnikut. Sügavallapanul pidamisviisi korral (v.a. kaldpõrandal pidamine) on see ainus võimaliksõnniku eemaldamise tehnoloogia.Mobiilne seade ei sobi väikelautadesse, suurlautades on see kasutatav üleminekulahendusena.7.6.2. KettkraapkonveieridKettkraapkonveiereid (joonis 23) kasutatakse kitsaste sõnnikurennidega lõaspidamisega lautades. Süsteemkoosneb horisontaal- ja kaldkonveierist. Kettkraapkonveieri kett liigub betoneeritud sõnnikurennis. Konveieriteketid on kuni 170 m pikad, mis venivad ja nõuavad perioodilist pingutamist. Süsteemi puuduseks on intensiivneliikuvate detailide kulumine, samuti ummistumise võimalus pikakõrreliste sööda- ning allapanujääkidega (hein,põhk). Ammoniaagi emissioon tõrgeteta funktsioneeriva kettkraapkonveieriga laudas on aastakeskmisena 3…5% tasemel. Kuna kaldkonveier võib olla maksimaalselt 10 m pikk, siis sõnnikuhoidla peab olema lauda vahetusläheduses. Kogudes sõnniku kaldkonveierilt traktori järelkärusse tuleb seda süstemaatiliselt tühjendada.Kettkraapkonveieri kasutamise korral toimub sõnniku ladustamine hoidlasse kiht kihi peale, mille tõttuammoniaagi emissioon on suhteliselt suur.Kettkraapkonveieri paigaldamine 100 loomakohaga lauta maksab keskmiselt 80, 200 loomakohaga lautavastavalt 160 tuh. kr46

Joonis 23. Kettkraapkonveier7.6.3. LattkraapkonveieridLattkraapkonveiereid (joonis 24) kasutatakse mistahes loomaridade arvuga lõaspidamisega lautades.Lattkraapkonveier koosneb U-profiiliga latist, millele kinnituvad pööratavad kraabid. Töökäigu algusespöörduvad kraabid renni põhja hõõrdejõu toimel tööasendisse (latiga risti) ning edasi liikudes lohistavadsõnnikukoguse (lohise) väljalaadimiskoha poole. Lati tagasiliikumisel eemalduvad kraabid lohisest japöörduvad lati kõrvale, moodustades viimasega 10…15° nurga. Lati käitab hüdrosilinder. Ühe hüdrojaama abilsaab käitada mitut hüdrosilindrit Lattkraapkonveieri poolt moodustatud lohis liigub ühe kraabi eest teise ette,tänu sellele on süsteemi ummistumine pikakõrreliste sööda- ja allapanu jääkidega minimaalne. Ammoniaagiemissioon tõrgeteta töötava lattkraapkonveieriga laudas jääb aastakeskmisena 3…5 % tasemele. Sõnnikkogutakse lauda otsa või keskele. Hoidlasse ladustamiseks varustatakse lattkraapkonveierid pressuriga. Pressurvõimaldab sõnniku ladustamist lauda lähedal paiknevasse hoidlasse. Värske sõnnik surutakse hoidlas olevasõnnikukihi alla. See võimaldab kasutada väiksema mahutavusega hoidlat, kuna sõnniku ladustamiskõrgussuureneb. Samuti luuakse head tingimused sõnniku käärimiseks. Eelnimetatud põhjustel (väiksem hoidlapindala, värske sõnniku pressimine olemasoleva sõnnikukihi alla) ammoniaagi emissioon hoidlast väheneb.Joonis 24. LattkraapkonveierLattkraapkonveieriga sõnniku eemaldamise süsteemi hind 100 loomakohaga laudas jääb vahemikku 70…210,200 loomakohaga laudas vastavalt 140…370 tuh. kr.7.6.4. SkreeperseadmedSkreeperseadmeid (joonis 25) kasutatakse laiade sõnnikukäikudega, peamiselt vabapidamisega lautades.Kasutatakse skreepereid, mille tööorganit veetakse lati, keti või trossi abil. Tööorganiks võib olla klapp- võitiibskreeper. Esimest tüüpi tööorganit kasutatakse allapanuta või vähese puistallapanu (saepuru, hekselpõhk)korral. Kraabi kõrgus on kuni 200 mm.Sammskreeperiks nimetatakse lativeoga seadet. Tööorgan liigub mööda latti sammhaaval. Lati edasiliikumiselhaakub tööorgan spetsiaalmehhanismi abil latiga ja liigub edasi. Laialipööratud kraabid lohistavad sõnnikut. Latitagasiliikumisel lahutub skreeper latist ja seisab paigal. Kraapide laialipöördumine toimub renni lõpus (ajamipoolt vaadatuna) lati esimesel töökäigul. Kui skreeper on jõudnud koos lohisega väljalaadimiskohani lülitubtööorgani haakumismehhanism ringi ja skreeper hakkab lati tagasiliikumisel koos viimasega sammhaavalliikuma renni lõpu suunas. Kraabid pöörduvad esimese tsükli ajal lati kõrvale. Skreeperi kraapide haardeulatustehakse vastavalt lauda planeeringus ette nähtud sõnnikurenni laiusele.47

Joonis 25. SammskreeperKetiveoga skreeperseadme tööorganeid veetakse keti abil. Enamikul juhtudel paneb kett liikuma kahes rennispaiknevad skreeperid. Töötsükli alguses pöörduvad kraabid renni lõpus laiali ja lohistavad sõnnikuväljalaadimiskohale. Seejärel muudetakse ajami elektrimootori pöörlemissuunda, kett hakkab tagasi liikuma,kraabid pöörduvad kokku ja liiguvad tagasi renni lõppu. Kui ühes rennis teevad kraabid töökäiku, siis teisestühikäiku. Seadmetel esinevad kettkraapkonveieritega analoogilised ketiga seotud puudused. Skreeperitevedamiseks võib kasutada ka trossi või kapronköit. Tross korrodeerub kiiresti, köis aga venib. Sõnnikuladustamiseks hoidlasse tuleb skreeperseadmed varustada kas pressuri ja lattkraapkonveieri võisõnnikupumbaga.Skreeperseadmete tööorganid võivad liikuda ka siis, kui loomad viibivad sõnniku- või söömiskäigus. Ohutusetagamiseks on tööorganite liikumiskiirus töökäigul enamasti 0,04…0,08 m/s.Skreeperseadmeid kasutatakse enamasti vabapidamisega lautades, kus sõnnikuga saastub suur ala ning allapanuei kasutata või kasutatakse minimaalselt. Sellest tulenevalt on ammoniaagi emissioon suhteliselt suur. Sõnnikuoptimaalse eemaldamise korral lendub aasta keskmiselt 5…10 % väljaheidete lämmastikust. Skreeperseadmetekasutamisel ammoniaagi lendumine sõnnikuhoidlast väheneb (vt. p. 7.6.3.).Tabelis 27 on esitatud skreeperseadmete orienteeruv maksumus sõltuvalt loomakohtade arvust laudas.Tabel 27. Skreeperseadmete orienteeruv maksumusLoomakohtade arvMin.Maksumus, tuh. kr.100 170 240200 180 260500 230 300Max.7.6.5. VedelsõnnikusüsteemidVedelsõnnikusüsteeme (joonis 26) rakendatakse vabapidamisega lautades. Allapanu kasutatakse minimaalselt(saepuru, hekselpõhk, turvas) või ei kasutata üldse. Loomade väljaheited kogunevad pilupõranda või restigakaetud kanalisse. See võib olla valgkanal (sõnnik valgub välja pidevalt), paiskanal (sõnnik lastakse väljaperioodiliselt) või uhtkanal (kanali tühjendamine toimub vedeliku joaga uhtumisel). Väljaheidete piludest läbisurumisele aitab kaasa loomade liikumine söömis- ja puhkealal.a) Valgkanalid. Valgkanalid on horisontaalse põhjaga. Väljavoolupoolses otsas (ristkanalisse suubumise kohas)on lävi, mis kindlustab kanalisse 10…20 cm kõrguse vedelikukihi jäämise. Süsteemi käivitamisel lastaksekanalisse vesi. Haisulukuks võib olla kummipõll, mis takistab gaaside tungimist pikikanalisse. Pidevaväljavalgumise tõttu on vedelsõnniku pealispind kaldu. Valgkanali pikkus on piiratud, maksimaalselt 30…40 m.Kanali sügavus sõltub pikkusest, 30 m korral 0,9…1,0 m. Ristkanal on soovitav teha poolringikujuliseristlõikega, siis on valgumistakistus minimaalne.b) Paiskanalid. Paiskanali põhjal on 0,5 % kalle. Kanal on otsast siibriga suletud. Sõnnikut kogutakse 7…10päeva. Sõnniku väljavoolamise kiirendamiseks paiskanalist võidakse kanali lõppu pumbata vedelikku (võetaksepumbakaevu põhjast). Pärast tühjendustsüklit lastakse kanali põhja vesi.c) Uhtkanalid. Uhtkanalite korral pumbatakse pumbakaevu põhjast võetud vedelik kanali lõppu. Pumbakaevupoolses kanali otsas on lävi, mille abil tagatakse, et uhtkanal on alati vähemalt 20 cm ulatuses täidetud. Kanalisügavus on tavaliselt 0,9…1,2 m, laius kuni 1,5 m. Kanalis olevat vedelsõnnikut tuleb iga päev vähemalt üks48

kord segada. Selleks pumbatakse pumpla põhjast kanali lõppu eraldi toru abil vedelsõnnikut. Kanali pikkus võibolla kuni 90 m. Sõnniku eemaldamisel uhtkanalitest ammoniaagi emissioon suureneb.Restpõrandate ja vedelsõnnikusüsteemidega lautades on ammoniaagi emissioon suur. Aasta keskmisena võib seeulatuda 10 %-ni ja enam väljaheidetes sisalduvast lämmastikust. Ammoniaagi intensiivset lendumist põhjustabsuur väljaheidetega saastunud ala (söötmis-puhkeala, pilupõrandad ja restid, ka resti külgpinnad) ningsõnnikukanalite suur avatud pindala. Eriti suureks võib ammoniaagi emissioon kujuneda paiskanalite süsteemikorral, kuna pidevalt lisanduvate väljaheidete tõttu lämmastiku kontsentratsioon kanalites suureneb.Joonis 26. VedelsõnnikusüsteemidVedelsõnnikusüsteemide orienteeruv maksumus on toodud tabelis 28.Tabel 28. Vedelsõnnikusüsteemide orienteeruv maksumusSüsteem Maksumus, tuh. kr MärkusedMin. Max.Valgkanalid / paiskanalid 180 450 Sõltub hoidlate kaugusest ja arvust ningtorustiku tüübistUhtkanalid 180 340 Sõltub hoidlate kaugusest ja arvust ningtorustiku tüübist7.7. Heitkoguste vähendamise tehnikad veisekasvatusesKäesolevas peatükis on käsitletud meetodeid ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad vähendada intensiivsesveisekasvatuses tekkivate keskkonnaohtlike ainet hulka ja piirata nende keskkonda sattumist. Peaminetähelepanu on pööratud lämmastiku kadude, eelkõige ammoniaagi emissiooni vähendamisele. Valdkonnad, millekaudu on võimalik vähendada keskkonnasaastet on järgnevad:• Söötmine. Söötade, eriti söödaproteiini kasutamise optimeerimine võimaldab vähendada väljaheidete jaselles sisalduva lämmastiku kogust.• Lauda sisekliima. Lauda sisetemperatuuri ja õhu liikumise kiiruse optimeerimine. Ühe või mõlemanimetatud parameetri alandamine vähendab ammoniaagi lendumist.• Pidamistehnoloogiad (lauda konstruktsioon, laudaseadmed, sõnniku käitlemine). Ammoniaagiemissiooni alandavateks teguriteks on väljaheidetega saastuva ala vähendamine; optimaalse koguseallapanu kasutamine; optimaalne sagedus sõnniku eemaldamisel laudast hoidlasse; sõnniku füüsikalistevõi keemiliste omaduste muutmine, näiteks pH alandamine; materjalide kasutamine, mida on lihtnepuhastada jne.• Toruotsa tehnoloogiad49

7.7.1. Heitkoguste vähendamine lõaspidamisega lautadesLõaspidamisega laudad on enamasti soojustatud, sundventilatsiooniga loomapidamishooned, kus kasutataksepeamiselt tahesõnniku tehnoloogiaid. Saasteainete eritumist vähendavad:• Optimaalne söötmine vastavalt loomade füsioloogilisele toitefaktorite tarbele. Optimeeritud söötmisetulemusena eritub looma organismist vähem väljaheiteid, mille toiteelementide sisaldus on madalam.• Lämmastiku, eriti ammoniaagi lendumist vähendab sage (vähemalt kaks korda päevas) asemetepuhastamine ja sõnniku eemaldamine laudast.• Piisavas koguses allapanu kasutamine. Levinumateks allapanumaterjalideks on hekselpõhk, freesturvasja saepuru.• Laudainventari (asemete piirded jms.) ja konstruktsioonide (seinad, talad jms) puhastamine neilesattunud väljaheidetest vastavalt vajadusele.• Regulaarne sõnniku eemaldamise süsteemi (kett- ja lattkraapkonveierid; skreeperseadmed) sõlmedepuhastamine, tehniline kontroll ja vajadusele remont.• Lauda ventilatsioonisüsteemi optimaalne kasutamine.7.7.2. Heitkoguste vähendamine vabapidamisega lautadesVabapidamisega laudad on enamasti soojustamata, loomuliku ventilatsiooniga loomapidamishooned, kuskasutatakse poolvedel- ja vedelsõnniku tehnoloogiaid. Saasteainete eritumist vähendavad:• Optimaalne söötmine vastavalt loomade füsioloogilisele toitefaktorite tarbele. Optimeeritud söötmisetulemusena eritub looma organismist vähem väljaheiteid, mille toiteelementide sisaldus on madalam.• Lämmastiku, eriti ammoniaagi lendumist vähendab sage (vähemalt kaks korda päevas) asemetepuhastamine ja sõnniku eemaldamine laudast (valgkanalitest).• Võimalusel allapanu kasutamine.• Laudainventari (asemete piirded jms.) ja konstruktsioonide (seinad, restpõrandad liikumisaladel jms)regulaarne puhastamine neile sattunud väljaheidetest.• Regulaarne skreeperseadme sõlmede puhastamine, tehniline kontroll ja vajadusel remont.• Ammoniaagi emissiooni vähendavate preparaatide lisamine vedelsõnnikule (vedelsõnniku pHregulaatorid, bakteritsiidsed preparaadid).• Optimaalse õhuvahetuse tagamine laudas vastavalt välistemperatuurile ja tuule suunale.7.7.3. Lenduvate saasteainete vähendamine nn. „toruotsa” tehnoloogiategaToruotsa tehnoloogia rakendamisel juhitakse ventilatsiooni kaudu laudast väljapumbatav õhk läbi spetsiaalsetefiltrite. Filtrites seotakse lauda õhus olev lämmastik (ammoniaak). Toruotsa tehnoloogiad on kasutatavad ainultkontrollitava õhuvahetusega (sundventilatsiooniga) põhiliselt soojustatud loomapidamishoonetes, loomulikuventilatsiooniga külmlautadesse need ei sobi.a) Biofiltrid. (joonis 27) Biofiltris juhitakse laudast väljapumbatav saastunud õhk läbi ammoniaaki siduva niiskematerjali kihi. Absorbeerunud ammoniaagi seovad mikroorganismid. Biofiltrid võimaldavad eemaldada 50…90% laudaõhus olevast ammoniaagist.Biofiltrite kasutamisel suureneb lauda vee- ja energiatarve. Samuti on vajalik sõnnikuhoidlate (virtsahoidlate)mahu suurendamine filtrites tekkiva reovee ladustamiseks.b) Keemilised märgpuhastid. (joonis 28) Keemilises märgpuhastis juhitakse laudast väljapumbatav saastunudõhk läbi absorbeerivaid vedelikke sisaldava filtri. Peamiselt kasutatakse absorbentidena lahjendatud väävel- jasoolhapet. Ammoniaak eemaldatakse laudaõhust keemilise rektsiooni tulemusena:2 NH 3 + H 2SO 4 2 NH 4++ SO 42-Keemilised märgpuhastid eemaldavad laudaõhust kuni 90 % ammoniaagist. Keemiliste märgpuhastitekasutamisel suureneb lauda vee- ja energiatarve. Puhastist väljuv reovesi sisaldab sõltuvalt kasutatavastabsorbendist suures koguses sulfaate või kloriide. Seetõttu on keemilise märgpuhasti kasutamisel vajalik eraldireoveemahuti olemasolu.50

Joonis 27. BiofiltridJoonis 28. Keemiline märgpuhasti7.8. Lõhna vähendamineVäljaheidetele (sõnnikule) annavad ebameeldiva lõhna paljud keemilised ühendid: lenduvad rasvhapped,alkoholid (indool, skatool, p-krestool jne), H 2S ja selle derivaadid, ammoniaak ning teised lämmastikühendid(amiinid ja merkaptaanid).Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik mõjutada söödaratsiooni toitefaktoritesisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooni söötmisel (suur proteiini kasutamise efektiivsus) on väljaheidetelämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam.Väljaheidetest (sõnnikust) lähtuva ebameeldiva lõhna lendumist alandavad samuti:• Efektiivne sõnniku käitlemine (õigeaegne eemaldamine loompidamishoonest, piisav kogus allapanu,puhtad loomad, laudainventar ja –piirded).• Sõnniku ladustamine kaetud (varikatusega) hoidlasse.• Vedelsõnnikusüsteemidega lautades (valg-, uht- ja paiskanalid) õhuvoolude vältimine kanalites.Elumajade vahetus läheduses paiknevatest sundventilatsiooniga loomapidamishoonetest pärineva lõhnavähendamiseks (hajutamiseks) on järgmised tehnilised võimalused:• Filtrid (vt. pt. 7.3.3.)• Ventilatsioonisüsteemi väljalaskeavade viimine elumajade suhtes hoone vastasküljele.• Õhu liikumist takistavate (suunavate) barjääride (hekid jms.) rajamine.51

• Hajutamine (kontsentratsiooni vähendamine ruumalaühikus) tulenevalt lauda konstruktsioonist,paiknemisest ja ventilatsioonisüsteemi võimsusest. Olulisemad faktorid, millest oleneb saasteainete(lõhnaainete) kontsentratsioon ruumalaühikus on: saasteaine tekkimise intensiivsus, ventilatsioonimaht, kaugus saasteaine tekke allikast ja saasteaine õhkupaiskamise allika (ventilatsioonikorstna)kõrgus maapinnast.Loomuliku ventilatsiooniga loomapidamishooneid ei ole soovitav rajada väga tuulistesse, samutituulevaiksetesse piirkondadesse. Loomuliku ventilatsiooni korral mõjutab saasteainete lendumist kõige enamõhu liikumise kiirus ja suund. Hoonega paralleelselt puhuva tuule korral on lenduvate saasteainete eritumineväliskeskkonda ca 50 % võrra väiksem võrreldes risti puhuva tuulega. Seepärast soovitatakse loomulikuventilatsiooniga loomapidamishooned ehitada paralleelselt valitsevate tuulte suunaga. Loomulikuventilatsiooniga loomapidamishoonetest lähtuva lõhna vähendamiseks (hajutamiseks) on järgmised tehnilisedvõimalused:• Ventilatsiooniavade avamine/sulgemine vastavalt tuule suunale ja tugevusele.• Õhu liikumist takistavate (suunavate) barjääride rajamine.7.9. Heitkoguste vähendamine hoidlatest7.9.1. Heitekoguste vähendamine tahesõnnikuhoidlatestLahustuvate toitainete pinnasesse ning pinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks peab tahesõnnikuhoidlal (vt.pt. 5.3.) olema lekkekindel põhi ja seinad. Sõnnikukihist väljavalguva vedela fraktsiooni (uriin, sademete vesi)kogumiseks tuleb tahesõnnikuhoidla varustada virtsamahutiga. Tahesõnnikuhoidla on soovitav kattavarikatusega. Varikatusega hoidla ja virtsamahuti võib ehitada väiksema, kuna sellesse ei lisandu sademete vett.Tahesõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku.Lõhna leviku vähendamiseks on soovitav sõnnikuhoidla ehitamisel arvestada valitsevate tuulte suunaga.Sissepääs sõnnikuhoidlasse peaks jääma allatuult. Elamurajoonide vahetus läheduses paiknevadtahesõnnikuhoidlad tuleks ümbritseda õhu liikumist suunavate barjääridega (hekid, puud, varjed).Varikatuse rajamine (telkkatus, jäik kate, PVC kate) olemasolevale hoidlale on tehniliselt keerukas (Eestis vastavkogemus puudub). 1 m 2 hoidla pindala katmine maksab arvutuslikult 500…700 kr.7.9.2. Heitekoguste vähendamine poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidlatestLahustuvate toitainete pinnasesse ning pinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks peab poolvedel- javedelsõnnikuhoidla olema lekkekindel. Vedelsõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu sõnniku. Hoidlalekkekindluse kontroll pärast tühjendamist vähendab keskkonnasaaste riski.Lõhnasaaste suhtes tundlike alade (elurajoonid) läheduses paiknevates hoidlates on soovitav vedelsõnnikutsegada, homogeniseerida ja ümberpumbata ainult sobiva tuule suuna korral.Saaste- ja lõhnaainete lendumist on võimalik vähendada järgmiste võtetega:• Sügavamate ja väiksema pindaalaga hoidlate rajamine. Mida piiratum on õhuga kontaktis olevasõnnikukihi pindala, seda väiksem on emissioon.• Sõnnikuhoidla täitmine mitte maksimaalse mahutavuseni s.o. osaline täitmine. Osaliselt täidetudsõnnikuhoidla seinad toimivad õhu liikumist takistavate barjääridena. Mida väiksem on õhu liikumise(tuule) kiirus sõnniku pinnakihi kohal, seda väiksem on emissioon.• Sõnnikhoidla katmine. Jäiga või elastse katte (katusega) poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidla kasutamiseltuleb järgida ohutusreegleid, kuna mikroobide elutegevuse tulemusena tekib sõnniku käärimiselmetaani ja vähesel määral ka väävelvesinikku. Kõrge välistemperatuuri juures võib hoidla sisemusesnimetatud ühendite kontsentratsioon ületada kriitilise piiri.a) Jäigad katted (katused). Jäigaks materjaliks võib olla betoon, metall (teras), fiiberklaas jms, nii lame- kuikoonusja katusena. Jäika materjali kasutatakse tavaliselt väiksemate sõnnikuhoidlate katmiseks. 25 mdiameetrist suurema hoidla puhul tuleb katus toestada, eriti betoonkatuse korral. Tavaliselt ehitatakse katus jubahoidla rajamise käigus. Katuseta vedelsõnnikuhoidlale katuse ehitamine on keerukas ning kallis. Nimetatud tüüpikatuse minimaalne ekspluatatsiooniaeg on ca 20 aastat. Jäiga katuse rajamine poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidlalevähendab saasteainete emissiooni 70…90 % võrra.52

) Elastsed katted (katused). Elastne e. telkkatus on valmistatud tihedast, spetsiaalselt töödeldud presendist võiplastikmaterjalist. Tavaliselt paigaldatakse elastne katus ringja põhiplaaniga sõnnikuhoidlale. Elastne katus tulebprojekteerida ja ehitada vastupidav keskkonnamõjurite suhtes (lume raskus, tugev tuul). Elastse katuse rajamineon otstarbekas vedelsõnnikuhoidlale, mille diameeter on 15…30 m. Mida suurem on hoidla diameeter, sedatöömahukam ja kallim on katusekonstruktsioon. Elastse katuse rajamine poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidlalevähendab saasteainete emissiooni 80…90 % võrra.Väiksema diameetriga poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidla võib katta ka present- või plastkangaga, mille servad onkinnitatud hoidla seinte ülemistele äärtele ning pingutatud üle äärte rippuvate raskustega. Selline kate tulebvarustada ventilatsiooniavadega, vajadusel ka avadega, mille kaudu toimub hoidla täitmine/tühjendamine jasõnniku segamine.c) Ujuvkatted. Poolvedel- ja vedelsõnnikuhoidla varustamine ujuvkattega on lihtsaim variant lenduvatesaasteainete leviku piiramiseks. Seda on lihtne paigaldada ning rekonstrueerimise kulud on väikesed võipuuduvad üldse. Ujuvkatteks võib olla nii sõnnikukihi pinnale paigutatud kergest (ujuvast) materjalist kaas kuika hekselpõhk, kergkruus, turvas, rapsiõli, plastikgraanulid vms. Mõnede materjalide puuduseks on segunemisevõi lahustumise võimalus vedelsõnnikus, mis halvendab selle kvaliteeti või on ohtlik karjatatavatele loomadele.Hekselpõhk kui ujuvkate ei sobi väga madala (vähem kui 5 %) kuivainesisaldusega vedelsõnniku katmiseks.Põhust katet võivad kahjustada tugev tuul ja vihm. Samuti on oht pumpade ja väljavooluavad ummistumiseks.Põhust ujuvkate vähendab saasteainete emissiooni 60…70 % võrra. Põhust ujuvkatet tuleb igal aastal uuendada.Turbast ujuvkate peaks olema minimaalselt 10 cm paksune. Selline ujuvkate vähendab saasteainete emissiooni90 % ja rohkem. Turbast ujuvkatet tuleb uuendada pärast sõnniku segamist (homogeniseerimist).Kergkruusa või plastikgraanulite kasutamisel sõnnikuhoidla ujuvkattena sõltub kihi paksus materjali osakestesuurusest. Mida väiksem on graanulite diameeter, seda õhem võib olla kiht. Sõltuvalt graanulite suurusestkujuneb kihi paksuseks 3…20 cm. Nimetatud materjalid ujuvkattena vähendavad saasteainete emissiooni 70…90 %.Rapsiõlikiht sõnnikukihi pinnal vähendab saasteainete emissiooni keskmiselt 90 % võrra. Rapsiõli puuduseks onoht, et anaeroobsete protsesside tulemusena tekib tugev rääsunud lõhn.Ujuvkatete puhul peaks vedelsõnnikuhoidla täitmise/tühjendamise ava olema võimalikult hoidla põhja lähedal.d) Ujuvkatted suurtele laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatele. Suured laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlad võib kattaspetsiaalse õhu- ja UV kiirte kindla kilega. Väiksemate laguunide puhul on võimalik kattematerjalina kasutadaka kergkruusa või hekselpõhku. Kilekate vähendab ammoniaagi lendumist 95 % ja rohkem, kergkruus 70…90%. Kile vajadus laguun-tüüpi sõnnikuhoidla katmiseks on suur (kõrge omahind). Kile võib olla kuni 70 %suurem hoidla pindalast, sõltudes selle sügavusest ja piirdevallide kaldest. Tehnoloogiliste võtete järgmise korralpeab kilekate vastu aastaid.Kilega kaetud laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla võib projekteerida kuni 30 % väiksema, kuna sademetevesi eisegune enam sõnnikuga. Kattele kogunenud sademetevesi pumbatakse veekogudesse või kasutataksepõldude/rohumaade niisutamiseks. Seejuures tuleb vältida kattele kogunenud sademetevee saastumist sõnnikuga.Varikatuse rajamine (telkkatus, jäik kate, PVC kate) olemasolevale laguuntüüpi-, betoon- või teraselementidesthoidlale on tehniliselt keerukas (Eestis vastav kogemus puudub). 1 m 2 hoidla pindala katmine maksabarvutuslikult 500…700 kr.7.9.3. SöödahoidladVeiste talvist koresööta – silo – säilitatakse Eestis peamiselt tranšeedes, maapealsetes virnades või pakitaksesuurtesse kilest rullidesse (tunnelitesse). Silo ladustamisel tekkiva jääkvedeliku (silomahla) pinnasesse ningpinna- ja põhjavette sattumise vältimiseks peab silohoidlal olema lekkekindel põhi ja seinad. Samuti ei tohisilohoidlasse valguda sademeid ega pinnavett. Hoidla konstruktsioon peab tagama silomahla kogumise.Sileerimisel tekkiv silomahl tuleb suunata kas spetsiaalsesse mahutisse või virtsahoidlasse. Silomahla hoidlapeab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m 3 silohoidla ruumala kohta. Need tuleb kaitstahüdroisolatsiooniga ning varustada vesilukuga välistamaks õhu sissetungimist silosse.Silotranšee võib konstruktsioonilt olla sarnane betoonelementidest valmistatud tahesõnnikuhoidlaga (joonis 6).Tranšee seinad ja põhi peavad olema siledad ning vastupidavad mehhanismide koormusele, hapetele ning tagamahermeetilisuse. Tähelepanu tuleb pöörata põranda õigele kaldele, et tagada silomahlade ärajuhtimine selleksettenähtud hoidlasse.53

Silo ladustamisel betoneeritud platsil tuleb tähelepanu pöörata eeskätt õigele kaldele (silomahla ärajuhtimine) javeetiheda betoonpinna saamisele. Silo maapealsel ladustamisel tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlatmaterjali (kilet) ja silomahla sidumiseks põhukihti, paksuses, mis välistab silomahla keskkonda valgumise.Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine.Veisekasvatuses kasutatavad kuivsööda hoiukohad võivad põhjustada mõningast tolmu emissiooni. Selle aitabära hoida hoidlate regulaarne ülevaatus ja korrashoid, samuti granuleeritud söötade kasutamine Võimalikkutekkivat tolmuprobleemi vähendab ka kinniste kuivsöödapunkrite kasutamine. Viimaseid on soovitavmõnekuuliste vaheaegadega täielikult tühjendada ja inspekteerida, vältimaks võimalikku kuivsöödasöödaväärtuse langust ning bioloogilist saastumist.7.10. Sõnniku töötlemise tehnikadSuurem osa veisesõnnikust viiakse orgaanilise väetisena mulda töötlemata kujul. Sõnniku töötlemine ettevõttesvõib osutuda vajalikuks/otstarbekaks järgmistel põhjustel:• Biogaasi tootmine. Sõnniku orgaaniline aine töödeldakse mikroobsete protsesside käigus anaeroobseskeskkonnas metaaniks. Metaani kasutatakse elektri- või soojusenergia tootmiseks.• Lõhnasaaste vähendamine sõnniku säilitamisel/laotamisel.• Pinna- ja põhjavee saastumise riski vähendamine. Sõnniku toitainete, eeskätt lämmastiku viiminevähem keskkonnaohtlikesse vormidesse. Lämmastik esineb sõnnikus peamiselt orgaaniliste-(valguliste) ja ammooniumühendite (NH 4+ ) ning nitritite (NO 2- ) ja nitraatidena (NO 3- ). Töötlemisetulemusena konverteeritakse nimetatud ühendid mittelenduvateks või keskkonna suhtes neutraalseksgaasiliseks lämmastikuks (N 2).• Sõnniku kiire ja ohutu transport kaugematesse piirkondadesseEnamikel juhtudel eeldab sõnniku töötlemine spetsiaalset tehnikat (tehnoloogiat) ja on seetõttu kallis.7.10.1. Tahesõnniku komposteerimineTahesõnniku komposteerimine on aeroobne protsess (käärimine). Käärimisprotsessi käigus kerkib temperatuursõnnikukihis 50…70 kraadini. Selle tulemusena enamus patogeene hävib. Komposteerumise tulemusena sõnnikumaht väheneb, kuna osa kuivainest laguneb ning lendub süsihappegaasina, samuti aurustub sõnnikus sisalduvvesi. Komposteerunud sõnniku kuivainesisaldus võib olla suurem kui 85 %.Komposteeritud sõnnikul puudub lõhn, seda on lihtne pakendada ja transportida.Tahesõnnikut saab komposteerida vahetult sõnnikuhoidlas (soovitavalt varikatusega) ja spetsiaalselt selleksrajatud komposteerimisväljakul. Käärimisprotsessi käivitumiseks peab sõnniku kuivainesisaldus olema vähemalt18…20 %. Madalama kuivainesisalduse korral tuleb komposteeritavale materjalile lisada kas hekselpõhku võiturvast. Aeroobseks käärimiseks vajaliku hapniku olemasolu tagamiseks tuleb sõnnikukihti segada. Kunategemist on aeroobse protsessiga, siis komposteerumisel lendub 10…55 % sõnniku lämmastikust ammoniaagina,samuti võib probleemiks osutuda segamise käigus erituv ebameeldiv lõhn. Saasteainete lendumist vähendabsõnnikukihi katmine turba, põhu või saepuruga pärast segamist. Sõltuvalt sõnnikukihi segamise sagedusestkestab komposteerumine 6 kuud ja rohkem.Lisanduv energiakulu kompostsõnniku tootmisel oleneb kasutatavast tehnoloogiast ning segamiskordade arvust.Ühekordsel sõnnikukihi segamisel arvestatakse energiakuluks keskmiselt 5 kWh tonni kohta. Eritehnoloogiaterakendamisel võib energiakulu ulatuda 8…50 kWh/tonn.7.10.2. Vedelsõnniku aeroobne töötlemine (aereerimine)Vedelsõnniku aereerimise (õhustamise) eesmärgiks on vähendada selles ammoniaaklämmastiku sisaldust jalõhnaainete eritumist. Aereerimisel toimub vedelsõnnikus aeroobne käärimine. Oluliseks faktoriks protsessikäivitumisel on välistemperatuur. Madalal temperatuuril (talvel) võib käärimine mitte käivituda. Mikroobsesünteesi tulemusena viiakse osa ammoniaaklämmastikust mittelenduvasse vormi, osa lendub atmosfääri.Aeroobselt käärinud vedelsõnnikut kasutatakse edukalt põllu- ja rohumaade väetamiseks.Vedelsõnnikut saab aeroobselt kääritada (õhutada) vahetult hoidlas. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast ningaereerimise intensiivsusest on energiakulu 1 m 3 vedelsõnniku kääritamisel 10…38 kWh.54

7.10.3. Vedelsõnniku anaeroobne töötlemine (biogaasi tootmine)Anaeroobsete protsesside tulemusena viiakse suur osa vedelsõnniku ammoniaaklämmastikust mittelenduvassevormi, väheneb lõhnaainete emissioon ning langeb orgaanilise aine sisaldus. Vedelsõnniku anaeroobsetöötlemise seadmetes (biogaasi reaktorites) on võimalik kahjutustada ka teisi tootmisprotsessi käigus tekkivaidbioloogilisi jäätmeid (surnud loomad jms). Anaeroobse käärimise saaduseks on biogaas, mis sisaldab ca 50…75% metaani (CH 4) ja 30…40 % süsihappegaasi (CO 2). Ühest kilogrammist sõnniku kuivainest on võimalik tootaca 200 liitrit metaani. Biogaasi kasutatakse elektri- ja/või soojusenergia tootmiseks.Biogaasi reaktori stabiilseks funktsioneerimiseks peab loomade arv karjas olema vähemalt 50 lü.Anaeroobselt töödeldud vedelsõnnikut kasutatakse põllu- ja rohumaade väetamiseks.Vedelsõnniku anaeroobse töötlemise (biogaasi tootmise) seadmed on kallid ja seetõttu tasuvusaeg pikk. 100loomühikuga farmis kujuneb investeeringu mahuks sõltuvalt tehnoloogia keerukusest ca 3…5 milj. krooni.7.10.4. Vedelsõnniku keemiline ja/või bioloogiline töötlemineVedelsõnnikule keemiliste ja/või bioloogiliste preparaatide lisamise eesmärgiks on:• Saaste- (NH 3, H 2S) ja lõhnaainete emissiooni vähendamine• Sõnniku füüsikaliste omaduste muutmine• Toitainete sisalduse suurendamine (väetusomaduste parandamine)• Patogeensete mikroorganismide hävitamine.Preparaadid, mida kasutatakse vedelsõnniku töötlemisel jagunevad:• Ureaasi inhibiitorid. Ammoniaak tekib mikroorganismide elutegevuse tulemusena sõnnikus (peamiselturiini koostises) oleva karbamiidi lagunemisel. Ureaasi inhibiitorid pidurdavad mikroorganismidevastava ensüümi aktiivsust. Siia rühma kuuluvad näiteks fosforamiidid.• pH regulaatorid. Kasutatakse nii anorgaanilisi happeid (fosfor-, sool- ja väävelhape) kui ka kaltsiumijamagneesiumi soolasid. Happed pH alandajana ja sellest tulenevalt sõnniku keskkonnaohtlikkusevähendajana annavad häid tulemusi. Kuna nad on kallid ning nende käitlemine nõuab erivarustust ei olehappeid soovitav farmi tasemel kasutada. Kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, reageerides sõnnikusolevate karbonaatidega, alandavad selle pH-d. Kaltsiumi- ja magneesiumisooli soovitatakse kasutadakoos teiste keemiliste või bioloogiliste lisanditega.• Oksüdeerijad. Oksüdeerivatest ühenditest kasutatakse vesinikperoksiidi (H 2O 2), kaaliumpermanganaati(KMnO 4) ja kaaliumkloraati (KClO 3). Nimetatud ühendite lisamisel sõnnikule vabaneb hapnik, midakasutavad aeroobsed mikroorganismid, anaeroobsed mikroorganismid inaktiveeruvad ning lõhnaainedoksüdeeruvad. Tugevaid oksüdeerijaid ei ole farmi tasemel soovitav kasutada, kuna nende käitleminenõuab erivarustust.• Ensüümid. Pärsivad ühte või mitut sõnnikus toimuvat mikrobiaalset protsessi. Ensüümide kasutaminesõnniku töötlemisel ei nõua erivarustust.• Bakterkultuurid. Bakterkultuure kasutatakse laialdaselt anaeroobse käärimise suunamisel biogaasireaktorites. Metaani tootvate bakterkultuuride lisamisel suureneb metaani saagis. Ammoniaagilendumise vähendamiseks vedelsõnnikuhoidlatest kasutatakse spetsiifilisi ammoniaaklämmastikkusiduvaid bakterkultuure. Bakterkultuuride kasutamine vedelsõnniku töötlemisel ei nõua erivarustust.Vedelsõnniku keemilise ja/või bioloogilise töötlemise efektiivsus sõltub kasutatava preparaadi täpsestdoseerimisest ja ühtlasest segunemisest (segamisest).7.11. Sõnniku laotamise tehnikadTahesõnnikut võib laotada kevadel ja sügisel. Kevadine tahesõnniku laotamine on Eestis käesoleval ajalproblemaatiline. Sõnnikut ei tohi laotada külmunud maale ja lumele. Kuna kevadel mulla agrotehnilisedomadused muutuvad kiiresti (optimaalne külviaeg on lühike) siis ei jätku tahesõnniku nõuetekohasekslaotamiseks ja muldaviimiseks aega. Üheks tahesõnniku kasutamise võimaluseks kevadel on selle laotamine jamulda viimine uutel rajatavatel rohumaadel.55

Tahesõnnikut kasutatakse laialdaselt kesade väetamiseks. Kesade harimise perioodil on ööpäevane keskmineõhutemperatuur veel suhteliselt kõrge, seetõttu tuleb sõnnik kiiresti mulda viia vähendamaks toitainete, eritiammoniaagi kadusid.Parim võimalus tahesõnniku kasutamiseks on sügisesel. Võimalikult hilja (enne 1. novembrit) teostatudsügiskünni alla laotatud tahesõnnikust on toitainete kaod minimaalsed (joonis 29).Vedelsõnniku osatähtsus sõnnikumajanduses suureneb pidevalt. Võrreldes tahesõnnikuga on vedelsõnnikukasutamise võimalused paindlikumad. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast on vedelsõnnikut võimalik laotadakevadel ja sügisel künni alla ning ka juba kasvavatele kultuuridele (taimede maksimaalne kõrgus 25…30 cm).Joonis 29. Lämmastiku kadu aastaaegade lõikesTäpsema väetustulemuse saamiseks tuleb enne sõnniku põllule viimist teha sellest keemiline analüüs põhilistetoitelementide sisalduse selgitamiseks. Vedelsõnnikuproovid tuleb võtta homogeniseeritud (segatud) sõnnikust.Segamata (kihistunud) vedelsõnniku toitainete sisaldus on kihtide lõikes väga ebaühtlane.Vedelsõnnikut tuleb enne laotamist homogeniseerida (segada). Veiste vedelsõnniku segamine vähese settegahoidlates peaks algama vähemalt 4 tundi enne laotamist. Mida paksem on sete, seda kauem tuleb vedelsõnnikutsegada.7.11.1. TahesõnnikulaoturidTahesõnnikulaoturiga laotatava sõnniku kuivainesisaldus peab olema 15 % ja enam. Tahesõnnikulaoturiteühiseks puuduseks on suhteliselt madal tootlikus, kuna laotuslaius ei ole suur. Tulenevalt tahesõnnikuebaühtlasest konsistentsist on selle doseerimine tülikas.Enamlevinud on kolme tüüpi laoturid:a) Rootorpaisklaoturid (joonis 30). Sõnniku laotamine toimub seadme küljelt. Traktori jõuvõtuvõllilt käivituvspetsiifilise konstruktsiooniga rootor paiskab tsentrifugaaljõu toimel mahutis oleva sõnniku välja.Joonis 30. Rootorpaisklaotur56

) Tagant tühjendatavad paisklaoturid (joonis 31). Laotur on varustatud transportööri või muu mehhanismiga,mis toob mahutis oleva tahesõnniku laoturi tagaosas pöörlevate hasplite juurde. Haspleid on 2 või 4, need võivadolla nii vertikaalsed kui horisontaalsed. Täiuslikumatel (täpsemat doseerimist võimaldavatel) seda tüüpilaoturitel on lisaks hasplitele ka laotuskettad.Joonis 31. Tagant tühjendatav paisklaoturc) Mitmeotstarbelised paisklaoturid (joonis 32). Laoturiga saab laotada nii tahe- kui vedelsõnnikut. Seadmekorpus on V-kujuline, sõnniku laotamine toimub küljelt. Sõnniku paiskab laoturist välja kiiresti pöörlev rootor.Sõnnik suunatakse rootorile spetsiaalse mehhanismiga (tiguajam vms).Joonis 32. Mitmeotstarbeline paisklaoturTahesõnnikulaoturite orienteeruv maksumus on toodud tabelis 29.Tabel 29. Tahesõnnikulaoturite orienteeruv maksumusTüüp Maksumus, tuh. kr. MärkusedMin.Max.Rootorpaisklaoturid 172 300 8…14 tMitmeotstarbelised paisklaoturid 390 1200 10…26 t7.11.2. VedelsõnnikulaoturidVedelsõnniku laotamise eeliseks on suur tootlikus (sõltuvalt seadmest võib laotuslaius olla 8…24 m), põldude(mulla) suhteliselt vähene tallamine, eriti tehnoradade olemasolul ning doseerimise täpsus. Puuduseks agasuurem transpordikulu ning intensiivne lõhnaainete ja ammoniaagi lendumine (Tabel 30).Tabel 30. Lämmastiku (ammoniaagi) lendumine erinevate meetoditega laotatud vedelsõnnikustMeetod Ammoniaagi lendumine, %6 h pärast laotamist 96 h pärast laotamistPaisklaotus 55,2 65,6Lohisvoolikutega laotus 10,7 20,4Kamarasse viimine (avatud lõhed) 4,0 9,457

Kamarasse viimine (suletud lõhed) 0,8 0,9Vedelsõnnikulaoturite tüübid on:a) Paisklaoturid (Joonis 33). Paisklaotur koosneb traktori haakes olevast laotusseadmega varustatudvedelsõnniku mahutist. Survestatud vedelsõnniku juga suunatakse vastu kaldu asetsevat plaati, mis pihustabsõnniku laiali ning suurendab laotamise sektorit. Vedelsõnniku paisklaotamisel on rida puudusi:• Suured lämmastiku kaod ammoniaagi lendumise tõttu.• Intensiivne lõhnaainete emissioon.• Ebaühtlane laotamine, doseerimise tülikus.• Problemaatiline kasvavate taimede, eriti rohumaade väetamisel, kuna sõnnikuga saastunud taimedestpole võimalik valmistada kvaliteetset silo (heina), samuti väheneb sellise taimiku söödavuskarjatamisel või haljassöödana.Joonis 33. PaisklaoturVäga madala kuivainesisaldusega (lahjendatud) vedelsõnniku paisklaotuse erivormiks on laotaminevihmutussüsteemidega (Joonis 34). Meetodi rakendamiseks peavad vihmutatavad (väetatavad) alad asumasõnnikuhoidla lähedal (maksimaalselt 300 m). Piisavalt madala kuivainesisaldusega vedelsõnnik on harilikultsuurtes laguun-tüüpi sademeteveele avatud hoidlates, samuti hoidlates, kuhu juhitakse laudaseadmete ja inventaripesu- ning territooriumilt kogutud sademetevesi.Joonis 34. Vedelsõnniku paisklaotamine vihmutussüsteemigab) Lohisvooliklaoturid (Joonis 35). Seade koosneb vedelsõnniku mahutist ning voolikute süsteemist. Voolikud onkinnitatud ühtlaste vahedega (ca 30) cm) spetsiaalsele alusele. Levinumaks lohisvooliklaoturi laiuseks on 12 m.Lohisvooliklaotur suunab vedelsõnniku vahetult mulla pinnale. Tänu kiirele kontaktile mullaga on ammoniaagilendumine oluliselt väiksem. Seade sobib hästi nii põllu- kui ka rohumaade (kasvavate taimede) väetamiseks.Ettevaatlik tuleks olla silo valmistamiseks ja karjatamiseks planeeritud rohumaade väetamisel, kuna esinebmõningast taimede saastumist sõnnikuga. Tulenevalt seadme laiusest ei sobi see väikestele, ebakorrapärase kujuning järskude tõusude ja langustega põldudele.58

Joonis 35. Lohisvooliklaoturc) Pihustitega vooliklaoturid (Joonis 36). Seade on põhimõtteliselt sarnane lohisvooliklaoturiga. Voolikute otsteson spetsiaalsed pihustid, mis viivad sõnniku vahetult mulla pinnale, vähendades taimede vegetatiivosadesaastumise ohtu. Seade sobib hästi nii põllu- kui ka rohumaade (kasvavate taimede) väetamiseks. Pihustitegavooliklaoturi standardlaiuseks on 7…8 m. Seade ei sobi väikestele, ebakorrapärase kuju ning künklikelepõldudele. Kuna pihustid voolikute otstesse on kinnitatud jäigalt, siis tuleb vältida põllu pinnal olevaid kive.Joonis 36. Pihustitega vooliklaoturd) Avatud lõhega injektorlaoturid (Joonis 37). Seade injekteerib vedelsõnniku 50…150 mm sügavuselepinnasesse. Lõhede lõikamiseks kamarasse on seade varustatud spetsiaalsete nugade või ketastega. Lõhedevaheline kaugus on tavaliselt 20…40 cm ning seadme kogulaius 6 m. Injektorist väljapaiskuva sõnnikujoaintensiivsus tuleb reguleerida tasemele, mis välistab sõnniku tungimise mulla pinnale (lõhe üleujutamise).Injektorlaoturid sobivad nii põllu- kui rohumaade (kasvavate taimede) väetamiseks. Täpse doseerimise korraltaimede saastumist sõnnikuga ei esine. Ammoniaagi lendumine on tagasihoidlik. Injektorlaoturid ei sobi vägakivistele põldudele ning rasketele muldadele, kuhu vajaliku sügavusega lõhe lõikamine on problemaatiline võiisegi võimatu.Joonis 37. Avatud lõhega injektorlaotur59

d) Suletud lõhega injektorlaoturid. Seade injekteerib vedelsõnniku 50…200 mm sügavusele pinnasesse.Sõnnikuga täidetud lõhe suletakse injektori järel oleva surveratta või rullikuga. Injektorite vahekaugus ontavaliselt 25…50 cm. Vedelsõnniku laotamise seadmetest on suletud lõhega injektorlaoturid kõigekeskkonnasõbralikumad. Ammoniaagi ja lõhnaainete lendumist praktiliselt ei esine. Vedelsõnniku sügavalepinnasesse injekteerimise korral suureneb nitraatide leostumise oht, samuti võib väheneda taimede saagikusjuurestiku mehhaaniliste vigastuste tulemusena. Suletud lõhega injektorlaoturite kasutamist piirab eelkõigemullastiku seisund. Kivistele ja savirikastele (rasketele) muldadele see ei sobi. Seadme käivitamine vajabvõimsat traktorit.Tabelis 31. on esitatud vedelsõnnikulaoturite orienteeruv maksumus.Tabel 31. Vedelsõnnikulaoturite orienteeruv maksumusTüüp Maksumus, tuh. kr. MärkusedMin.Max.Paisklaotur 300 670 6…20 m 3390 1 500 12…28 m 3Lohisvooliklaotur 560 600 12 m 3 , kallimal variandil laotusorganülestõstetav930 20 m 3 , laotusorgan ülestõstetavInjektorlaotur, avatud lõhe 900 1200 12…20 m 3 , laotuspind 6 mInjektorlaotur, suletud lõhe 1 200 1 500 12…20 m 3 , laotuspind 6 m7.12. Müra vähendamise tehnikadIntensiivsest veisekasvatusest lähtuv müra ei ole tavaliselt oluliseks keskkonnasaaste allikaks. Müra võib osutudaprobleemiks juhul, kui ettevõte (laut) paikneb elurajoonide vahetus läheduses. Laudasiseselt on müratase üheksloomade heaolu ja personali töökeskkonda mõjutavaks faktoriks. Müra intensiivsust vähendavad:• Laudatööde täpne planeerimine• Mürabarjääride kasutamine• Madala müratasemega seadmete kasutamineElurajoonide naabruses paiknevates ettevõtetes tuleks hoiduda kõrge müratasemega tööde tegemisest öösiti janädalalõppudel. Loomi ei tohi põhjusetult häirida, kuna see suurendab samuti laudast lähtuva müra intensiivsust.7.12.1. Ventilatsioonisüsteemist lähtuv müraKardinaalseim moodus ventilatsioonisüsteemist lähtuva müra likvideerimiseks on sundventilatsiooni(ventilaatorid) asendamine loomuliku ventilatsiooniga. Samuti säästab loomuliku ventilatsiooni kasutamineenergiat. Soojustatud lautades ei ole loomuliku ventilatsiooni rakendamine sageli sisekliima parameetritehalvenemise tõttu võimalik.Ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida optimaalne s.t. minimaalne ventilaatorite arv, mis tagab piisavaõhuvahetuse laudas.Sundventilatsiooniga lautades on soovitav kasutada madala müratasemega ventilaatoreid. Ventilaatorist lähtuvamüra intensiivsus kasvab tiiviku diameetri ja pöörlemissageduse suurenedes.Müra levimist (sumbumist) mõjutab ventilaatorite paiknemine laudas. Seintele monteeritud ventilaatoritestlähtuv müra sumbub hoone konstruktsioonides rohkem võrreldes lakke või katusele paigaldatud ventilaatoritega.Mõnevõrra vähendab müra ventilaatorite paigutamine ventilatsioonikorstnatesse. Korstnad tuleks ehitadapuidust. Metall (plekk) korstnaid peaks vältima, kuna need võivad vibratsiooni tõttu mürataset suurendada.Müra (helilainete) levimine (peegeldumine, sumbumine) laudas sõltub piirete jms. materjalist. Siledateltpindadelt helilained tavaliselt peegelduvad, ebatasastel (näiteks heina- ja põhupallid) aga neelduvad.7.12.2. Laudatöödest lähtuv müraIntensiivses veisekasvatuses on enamik tegevusi seotud liikurmasinate (traktorite) kasutamisega. Sellesttulenevalt on esmaseks müra vähendamise aluseks traktorite heitgaasisüsteemide ja summutite korrasolek.60

a) Söötmine. Söötade käitlemisel ja jaotamisel tekitavad müra söödajaotusseadmed (segistid, jaoturid) ningtraktorid. Masinatest põhjustatud müra häirivat mõju, intensiivsust ja kestuste vähendavad:• Söödahoidlate otstarbekas paigutamine võimalikult kaugele elurajoonidest.• Söödahoidlate otstarbekas paigutamine, mis võimaldab traktoritel liikuda optimaalsel trajektooril.Lautades, kus kasutatakse isujärgi (ad libitum) söötmise tehnoloogiat (sööta uuendatakse söödalaval regulaarselt)on loomad rahulikumad. Normeeritud söötmise korral põhjustavad loomad oluliselt rohkem müra, eriti söötadejaotamise ajal.b) Sõnniku käitlemine. Erinevate konveierite ja skreeperseadmete poolt tekitatav laudasisene müra on suhteliselttagasihoidlik. Sõnniku eemaldamisel laudast traktori lauplaaduri või buldooseriga ja transpordil peakssõnnikuhoidla olema paigutatud lauda suhtes optimaalselt (võimalikult lauda lähedale ning eemaleelurajoonidest).c) Lüpsmine. Lüpsmisel on peamisteks müraallikateks vaakumpumbad ja piimajahutusseadmed. Tavapäraselt onnimetatud seadmed (kompressorid) paigaldatud isoleeritud ruumidesse, mis vähendavad mürataset oluliselt.Samuti on soovitav kasutada madalama müratasemega kompressoreid.7.12.3. Helibarjääride paigaldamineHelibarjäärid on efektiivsed kõrgsageduslike helilainete tõkestamiseks. Madala lainepikkusega müra lähebbarjääridest üle või läbi. Helibarjäärid peavad olema heli summutavast materjalist, vastasel juhul peegeldub müratagasi.Efektiivselt piiravad müra levikut lauda territooriumi piirile rajatud taimestikuga kaetud pinnasevallid. Heaksheli summutavaks materjaliks on puit. Pinnasevallide efektiivsuse suurendamiseks võib puidust piirdetara rajadaselle harjale. Ajutise mürabarjäärina saab kasutada ka virnastatud põhupalle.Helibarjääride rajamise vajadus sõltub lauda asukohast. Elurajoonide vahetus läheduses paiknevatel ettevõtetelon see vajalik.8. Parim võimalik tehnikaKäesolevas peatükis käsitletakse tehnoloogiaid, saasteainete eritumist ja tootmiseks vajalike materjalide (söödad,energiakandjad jne.) kulu parima võimaliku tehnika (PVT) aspektist. Parima võimaliku tehnika kirjeldus onsaadud erinevate tehnoloogiliste lahendustega kaasneva saasteainete eritumise ja/või materjalide kuluvõrdlemisel . PVT määratlemise etapid:• Põhiliste keskkonnaprobleemide selgitamine: ammoniaagi ja lõhnaainete lendumine atmosfääri;lämmastiku, fosfori ja kaaliumi leostumine pinnasesse, põhja- ning pinnavette, samuti energia, vee ningmuude materjalide kasutamine.• Ülalnimetatud faktoritega enamseotud tegevuste uurimine.• Madalaima saastetasemega (keskkonnasäästlikuma) tehnoloogia selgitamine lähtuvalt Eestis, EuroopaLiidus ja mujal maailmas teostatud uuringute tulemustest. Tavapäraselt on keskkonnasäästlikutehnoloogia kriteeriumiks saasteainete emissioon atmosfääri ning leostumine.• Majanduslike ja sotsiaalsete faktorite selgitamine, mis mõjutavad tehnoloogiate keskkonnasäästlikkuseparandamist ja saastekoormuse vähendamist, nagu omahind, ekspluatatsioonikulud, ressurssidekokkuhoid, jms.• Parima tehnoloogilise lahenduse (PVT) kirjeldamine koos saasteainete eritumise ja/või materjalide kulunäitajatega.8.1. Hea põllumajandustavaHea põllumajandustava järgimine (vt. pt. 7.1, joonis 2) vähendab paljude keskkonna- ja sotsiaalsete probleemidetekke võimalust ja on seega PVT.61

8.2. Veiste intensiivpidaminea) Söötmine. Veiste söötmine toimub söödaratsioonide alusel, mis koostatakse erinevatele produktiivloomagruppidele eraldi. Looma tervise ja looduskeskkonda silmas pidades on oluline, et ratsioonid kajastaksid kõikideoluliste toitefaktorite tarvet, et need oleksid hästi tasakaalustatud.Sõltumata söötmisviisist (tehnoloogiast) on PVT:• Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid.• Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele).Söötmise tehnoloogia valikul arvestatakse nende positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, loomatervisele ja keskkonnale.Täisratsioonilise segasööda söötmise tehnoloogia kasutamine eeldab häid erialaseid teadmisi. Et loomadel kaobvabadus söötasid valida vastavalt isule ja toitefaktorite tarbele, on oluline ka söötade segamise ühtlikkus.Loomade grupeerimisel arvestatakse nii karja suuruse, produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomadetoitumuse kui tööjõu vajadusega. Lähtutakse põhimõttest, mida enam moodustatakse söötmisgruppe, sedaotstarbekamalt loomi söödetakse ja seda paremini kaetakse nende toitefaktorite tarve. Täisratsioonilisesegasööda söötmisel on PVT:• Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel (vähemalt 4 rühma).• Söötade segamise ühtlikkus.b) Jootmine. Veiste jootmisel sõltumata kasutatavast tehnoloogiast (seadmetest) on PVT:• Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal).• Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad).• Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Samution välistatud allapanu niiskumine joogiveega.8.3. Lüpsmine ja lüpsiseadmedSõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT:• Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet).• Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta (piima kvaliteet).• Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine).Lüpsiseadme valik sõltub lehmade pidamisviisist ja karja suurusest. Lehmade lõaspidamise korral toimublüpsmine asemel, valdavalt kasutatakse torusse-, väikeste karjade puhul ka ämbrisselüpsiseadmeid. Platsillüpsirakendamine lõaspidamisel on väga töömahukas loomade lõastamise ja lehmade liikumise korralduse keerukusetõttu. Väga väikeste karjade puhul (kuni 10 lüpsilehma) kasutatakse enamasti ämbrisselüpsiseadmeid. Võrreldestorusselüpsiseadmega on see oluliselt odavam. Puuduseks on lüpsja füüsiliselt raskem töö piima kandmiselpiimaruumi ja selle valamine piimajahutisse. Samuti esineb oht piima mikrobiaalseks saastumiseks, kuna piimakokkupuudet laudaõhuga on raske vältida. Väikeste karjade (11…50 lehma) puhul kasutatakse nii ämbrisse- kuitorusselüpsiseadet. Keskmised ja suuremad lõaspidamisel karjad (üle 50 lehma) lüpstakse torusselüpsiseadmeabil. Seda kasutatakse olemasolevate hoonete (lautade) puhul. Puuduseks on lüpsja raske töö, süsteemikeerulisem pesu ja kallim ekspluatatsioon.Uute lautade puhul tuleb eelistada vabapidamist ning lüpsmist lüpsiplatsil. Väiksemate karjade (30…70 lehma)lüpsmine toimub eraldipaikneval lüpsiplatsil. Enam kasutatakse tandem- ja kalasaba-tüüpi platse, harvemühepoolseid paralleelplatse. Tandem-tüüpi platsi puuduseks on kõrgem hind, mida kompenseerib hea ülevaadeloomadest. Maksumuse poolest eelistatakse kalasaba-tüüpi lüpsiplatse. Keskmise suurusega karjade (70…150lehma) lüpsmine toimub lüpsiplatil. Enam kasutatakse kalasaba- ja paralleeltüüpi lüpsiplatse. Paralleelplats onvõrreldes kalasaba-tüüpi platsiga veidi suurema jõudlusega, kuid kallim. Tandem-tüüpi platside kasutamist piirabjõudlus (maksimaalselt 2 x 6 kohta). Suured karjad (alates 150 lehma) lüpstakse enamasti paralleel- või karuselltüüpilüpsiplatsil. Paralleel-tüüpi platsil võib lüpsikohtade arv olla 2 x 20 (2 x 40). Karusell-tüüpi lüpsiplatsid onsuure jõudlusega, kuid kallid. Kalasaba-platsi kasutamist piirab jõudlus (maksimaalselt 2 x 14 kohta). Jõudlusetõstmiseks kasutatakse loomade üheaegse väljumise võimalust.62

8.4. Sõnniku eemaldamine laudasta) Lõaspidamisega laudad. Lõaspidamisega laudad on tavaliselt soojapidavad, sundventilatsiooniga ehitised,ehitatud aastakümneid tagasi. Sellest tulenevalt on lõaspidamisega soojapidavaid lautu rekonstrueeritud jatehnoloogiliselt täiustatud. Lõaspidamisega lautadest saadakse tahe-, harvem poolvedelsõnnikut.PVT- st saadav efekt realiseerub järgmiste tingimuste täitmisel:• Piisav allapanu kogus.• Optimaalse sagedusega sõnniku eemaldamine.• Sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek.PVT (parim võimalik tehnika) sõnniku eemaldamisel lõaspidamisega laudast on:• Optimaalse pikkusega asemed. Lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga.• Optimaalse pikkusega asemed. Skreeperseade koos sõnnikupressuriga.Olemasolevates lõaspidamisega lautades on tingimisi PVT kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnnikueemaldamine mobiilsete seadmetega.Uutele (projekteeritavatele) ja/või renoveeritavatele lõaspidamisega lautadele ei ole sõnniku eemaldaminekettkraap- ja kaldkonveiersüsteemiga või mobiilsete seadmetega PVT.b) Vabapidamisega laudad. Vabapidamisega laudad on soojustamata, loomuliku ventilatsiooniga uued võisoojustatud laudast vabapidamiseks kohandatud (rekonstrueeritud) ehitised. Vabapidamisega lautadest saadaksevedel- (poolvedel) või sügavallapanul pidamisviisi korral tahesõnnikut.Loomade heaolust (loomakaitse seadusest) tulenevalt on vabapidamine PVT.PVT sõnniku eemaldamisel vabapidamisega laudast on:• Optimaalse pikkusega puhkelatrid. Skreeperseadmed söötmis-puhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes.Valg- või uhtkanalite süsteem.• Optimaalse pikkusega asemed. Osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes. Valg- võiuhtkanalite süsteem.• Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas koguses allapanu. Skreeper- või mobiilsed seadmed.Olemasolevates vabapidamisega lautades on PVT ka osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudesning paiskanalite süsteem.Olemasolevates vabapidamisega lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal jaliikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikkelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealaltmobiilsete seadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine).Uutele vabapidamisega lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku eemaldamine mobiilseteseadmetega (v.a. sügavallapanul pidamine) PVT.Võrreldes plastik või metallkonstruktsioonidega lendub betoonelementidest restpõrandalt rohkem ammoniaaki.Plastik- ja metallkonstruktsioonide hinnast tulenevalt ei ole need alati PVT.8.5. Heitekogused õhkua) Lõaspidamisega laudad. Lõastatud pidamisviisiga laudas vähendab saasteainete emissiooni atmosfääri (PVT):• Optimaalse suurusega asemed. Loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine jaloomade määrdumine on minimaalne.• Optimaalse laiusega sõnnikukäik. Mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaakilendub.• Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse.• Piisavas koguses allapanu. Allapanu uuendamine asemetel vastavalt vajadusele.Lõastatud pidamisviisi korral lendub atmosfääri tavaliselt vähem saasteaineid kui vabapidamistehnoloogiagalautades.63

) Vabapidamisega laudad. Vabapidamisega laudas vähendab saasteainete emissiooni atmosfääri (PVT):• Optimaalse suurusega puhkelatrid. Loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine jaloomade määrdumine on minimaalne.• Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala,seda vähem ammoniaaki lendub.• Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse.• Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine.• Piisavas koguses allapanu sügavallapanul pidamisviisi korral.Allapanuna leiab kasutust hekselpõhk, turvas ja saepuru. Allapanu kasutamine saasteainete emissioonivähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist on PVT. Turba kasutamist allapanumaterjalina piirabsuhteliselt kõrge hind. Saepuru kasutamisel on probleemiks okaspuusaepurus sisalduvad fenoolid, vaigud jtkeemilised ühendid. Nimetatud ühendid pärsivad okaspuusaepuruga sõnniku lagunemist ning toitainetekättesaadavust sellest. Taimekasvatuse aspektist ei ole okaspuusaepuru kasutamine seetõttu allapanuna soovitav.8.6. EnergiaPVT energia tarbimisel lähtub heast põllumajandustavast, loomapidamishoonete projekteerimisest, tehnoloogianing seadmete valikust, samuti hoonete ja seadmete ekspluatatsioonist ning hooldusest jms.Paljud võimalikud viisid ja vahendid, kuidas energiat efektiivsemalt kasutada on ära toodud punktis 7. 5.Rakendatavaid meetmed tuleb enne kasutamist põhjalikult analüüsida, hinnates majanduslikku efektiivsust võimõnda muud kriteeriumi. Mingit liiki energiakulu vähendamine ei ole alati majanduslikult kõige ökonoomsem.Arvestades ülaltoodut jagunevad energiakulu vähendamise viisid üldjuhul kaheks:• Ühe energialiigi asendamine teisega.• Konkreetse energialiigi tarbimise vähendamine.Näiteks võib tunduvalt vähendada elektrienergia kulu sööda jagamisel või sõnniku eemaldamisel, kuid sedaasendab liikurmasinate kütuse- ning muud täiendavad ekspluatatsioonikulud. Seega võib elektrienergia tarbimisevähendamine osutuda hoopis majanduslikult kahjulikuks. Reaalne majanduslik efekt sõltub alati konkreetsestolukorrast.Parim võimalik tehnika (PVT) veisekasvatuses energiatarbimisest lähtuvalt on:• Loomakasvatushoones on loomuliku ventilatsiooni süsteem (elektrienergia kulu ventilatsioonilepuudub). Soojustatud lautades, kus loomuliku ventilatsiooni rakendamine ei ole võimalik on PVT kasundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne ventilatsioonirežiim).• Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe (energiasääst võrreldes hõõglampidega ca 60 %).• Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimineluminofoorlampidel põhinev valgustusega. Külmlaudas võimaldab nimetatud tehnoloogia säästa veelca 20 % elektrienergiat.• Lüpsiplatsi kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25 %);• Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid. Võrreldes sagedusmuundurita vaakumpumbaga(näiteks lüpsiplats DeLaval VMS) annab nimetatud lahendus 20 kWh elektrienergia kokkuhoiduööpäevas.• Puidu- või biomassikatla kasutamine kesküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks(elektrienergia kokkuhoid võrreldes elekterküttesüsteemiga ca 95 %, kütus odav, katla maksumus onväike).8.7. Sõnniku ladustamineTulenevalt seadusandlusest (PVT) peab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku.PVT tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on:64

• Betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihistväljavalguva uriini, virtsa ja sademetevee mahutiga.• Hoidla paikneb asustatud punktide (elurajoonide) suhtes optimaalselt (kaugus, valitsevate tuultesuund).Täiendavaks positiivseks faktoriks on tahesõnnikuhoidlale rajatud varikatus.PVT poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamisel ning säilitamisel betoon- ja teraselementidest hoidlas on:• Põhja ja seinte lekke- ning korrosioonikindlus.• Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes.• Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ning hooldustööd, soovitavalt kord aastas.• Hoidla väljavoolu e. tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga.• Sõnnikut segatakse ainult üks kord, vahetult enne laotamist.PVT betoon- ja teraselementidest hoidla katmisel on:• Kaas, katus või tent.• Present- või plastkangas, samuti ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, turvas, kergkruus,plastikgraanulid, rapsiõli või mõni muu saasteainete emissiooni vähendav materjal.PVT poolvedel- ja vedelsõnniku säilitamisel laguun-tüüpi hoidlas on:• Põhja ja seinte lekkekindlus• Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes.• Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ning hooldustööd, soovitavalt kord aastas.PVT laguun-tüüpi hoidla katmisel on:• Plastikkate.• Ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendavmaterjal.Olemasoleva laguun-tüüpi hoidla katmise viis ja kattematerjali valik sõltub konkreetsest hoidlast. Mõnel juhul(suure või ebakorrapärase pinnaga hoidla) võib see osutuda väga kalliks ja/või tehniliselt võimatuks.8.8. Sõnniku laotamineAmmoniaagi emissioon sõnniku laotamisel sõltub tehnoloogia (seadmete) valikust. Tehnoloogia, millekasutamisel ammoniaagi emissioon väheneb, langetab tavaliselt ka lõhnaainete lendumist.Kõikidel sõnniku laotamise tehnoloogiatel on oma eripärad (sobimatu mõnele mullatüübile jms.), millega tulebarvestada. Tabelis 32 on esitatud parima võimaliku tehnoloogia (PVT) variandid erinevate sõnniku laotamisemeetodite ja kõlvikute lõikes. Ammoniaagi lendumise vähenemine sõltub väga paljudest sõnniku laotamise ajaltoimivatest faktoritest. Seetõttu on tabelis toodud väärtused orienteeruvad.Paljude sõnniku laotamise tehnoloogiate juures on määravaks teguriks toitainete, eriti ammoniaagi kadudelesõnniku kiire muldaviimine laotusjärgselt. Sagedasti nõuab see aga lisainvesteeringut (traktor, kultivaator vms.)ja energiakulu. Rohu- ja karjamaade puhul ei ole sõnniku muldaviimine paljude laotusmeetodite puhul üldsevõimalik.Üldiselt on PVT sõnniku laotamisel põllumaadele injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus ningpaisklaotus kui muldaviimine toimub 4…6 tunni jooksul. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVTinjekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus. Paisklaotus sõnniku laotamisel rohu- ning karjamaadele eiole PVT.65

Tabel 32. PVT erinevate sõnniku laotamise meetodite ja kõlvikute lõikesKõlvik PVT NH 3 emissioonivähenemine*Rohumaa, põlludtaimede kõrgusega< 30 cmRohumaa, põlludtaimede kõrgusega> 8 cmRohu-, põllumaaRohu-, põllumaaPõllumaaPõllumaaPõllumaaLohisvooliklaotur 30 %(võib olla väiksemkui taimed onkõrgemad kui 10 cm)PihustitegavooliklaoturAvatud lõhegainjektorlaoturSuletud lõhegainjektorlaoturLohisvooliklaotur,sõnnikumuldaviimine 4 hjooksulPaisklaotur,sõnnikumuldaviimine 4…6 h jooksulVõimalikult kiiremuldaviimine(vähemalt 12 hjooksul)Sõnniku liikVedel,poolvedel40 % Vedel,poolvedel60 % Vedel,poolvedel80 % Vedel,poolvedel80 % Vedel,poolvedel60 % Vedel,poolvedel4…6 h: 80 %12 h: 60…70 %Tahe* Võrrelduna paisklaotatud ja muldaviimata vedelsõnnikust lenduva ammoniaagi kogusega.9. PVT hindamine ettevõtetes (lautades)MärkusedEi sobi maadele, millekallak on üle 15 %. Ei saakasutada viskoosset võisuure põhusisaldusegasõnnikut. Efektiivne suurtelja korrapärase kujugakõlvikutel.Ei sobi maadele, millekallak on üle 20 %. Ei saakasutada viskoosset võisuure põhusisaldusegasõnnikut. Efektiivne suurtelja korrapärase kujugakõlvikutel.Ei sobi maadele, millekallak on üle 12 %. Ei saakasutada viskoosset võisuure põhusisaldusegasõnnikut. Seadmeefektiivsus sõltubmullastiku tüübist.Ei sobi maadele, millekallak on üle 12 %. Ei saakasutada viskoosset võisuure põhusisaldusegasõnnikut. Seadmeefektiivsus sõltubmullastiku tüübist.Kõlvikutel, kusmuldaviimine ei olevõimalik onlohisvooliklaoturikasutamine PVTIlma kohesemuldaviimiseta ei olepaisklaoturi kasutaminePVTEfektiivne kõlvikutel, kuson võimalik kiiremuldaviimineTehnilisi lahendusi ja tehnoloogiaid hinnatakse keskkonnareostuse vähenemise, sobivuse (paigaldamine, jms),rakendatavuse (käitamine, jms), ökonoomsuse, loomade heaolu ja maksumuse aspektist. Nimetatud aspektehinnatakse lähtuvalt iga konkreetse ettevõtte (lauda) geograafilisest paiknemisest, klimaatilistest tingimustest,pinnase (mullastiku) tüübist ja struktuurist jms. antud ettevõttele olulistest kriteeriumidest.Intensiivses veisekasvatuses on valdkondadeks (kasutatav/rakendatav tehnika ja/või tehnoloogia), mis otseseltmõjutavad saasteainete eritumist ja potentsiaalset keskkonna reostumist pidamisviis (loomapidamishoone),söötmine, sõnniku eemaldamine laudast, sõnniku käitlemine ja ladustamine ning sõnniku laotamine. Keskkonnareostumise riski vähendab samuti otstarbekas jäätmekäitlus. Teatavatel juhtudel (ettevõte paikneb elurajoonide66

vahetus läheduses) tuleb tähelepanu pöörata tootmisprotsessi mõnedel etappidelTulevikus on perspektiivne ka sõnnikutöötlemistehnoloogiate laialdasem rakendamine.tekkivale mürasaastele.9.1. Pidamisviis (loomapidamishoone) ja sõnnikueemaldussüsteemViimastel aastatel on Eestis rajatud mitmeid vabapidamisega külmlautu. Lõastatud pidamisviisi osatähtsusväheneb. PVT aspektist ei ole võimalik ühte pidamisviisi otseselt teisele eelistada. Lõastatud pidamisviisi korralon saasteainete eritumine loomapidamishoonest väiksem. Vabapidamine tagab loomadele paremadheaolutingimused. Soovitav on uued laudad projekteerida ja ehitada siiski vabapidamissüsteemist lähtuvalt.Tabelis 33 on toodud pidamisviisi (loomapidamishoone) ja sõnnikueemaldussüsteemide võrdlus (hindeskaala).Hindeskaala aluseks on veiste lõastatud pidamine optimaalse pikkusega asemel, laudas, millest sõnnikeemaldatakse kettkraap- ja kaldkonveieriga.Tabel 33. Pidamisviisi (loomapidamishoone) ja sõnnikueemaldussüsteemide hindeskaala 1Pidamisviis/tehnoloogiaLõaspidamine 2 , kettkraap-,kaldkonveierLõaspidamine, lattkraapkonveier,sõnnikupressurLõaspidamine, skreeper,sõnnikupressurLõaspidamine, mobiilsedseadmedVabapidamine, mobiilsedseadmedVabapidamine, osalinerestpõrand, skreeper,sõnnikupressurVabapidamine, osalinerestpõrand, skreeper, valgkanalidVabapidamine, osalinerestpõrand, skreeper, uhtkanalidVabapidamine, osalinerestpõrand, valg- või uhtkanalidVabapidamine, osalinerestpõrand, paiskanalidVabapidamine, sügavallapanu,mobiilsed seadmedVabapidamine (kaldpind),sügavallapanu, skreeper,sõnnikupressurSaasteaineteeritumine 3Loomadeheaolu 4Käitamine,ekspluatatsioonEnergiatarveVeetarveMaksumus0 0 0 0 0 01 0 1 0 0 -11 0 1 1 0 -1-1 -1 -1 -1 0 1-2 1 -1 -1 0 1-1 2 1 1 0 -1-1 2 1 1 0 -1-1 2 1 1 -1 -1-1 2 2 2 -1 -1-2 2 2 2 -2 -1-1 2 2 2 0 1-1 2 0 0 0 -11hindeskaala võrreldava pidamisviisi ja sõnnikueemaldustehnoloogiaga:• 0 – sarnane• -1 – mõnevõrra halvem• -2 – oluliselt halvem• 1 – mõnevõrra parem• 2 – oluliselt parem2Vasikate (0…6 kuud) lõastatud pidamine on keelatud.3Sõltub tehnika ja konstruktsioonide korrasolekust. Lagunenud konstruktsioonid ja amortiseerunud tehnikakasutamine suurendab saasteainete eritumist, ei ole PVT.4Sõltub tehnika ja konstruktsioonide ning loomade parameetrite ja arvu vastavusest. Lühike ase, ebapiisavsöödalava pikkus vms. vähendab loomade heaolu, ei ole PVT67

9.2. Sõnniku ladustamine ja –hoidladVabapidamistehnoloogia laialdane levik suurendab sõnnikumajanduses poolvedel- ja vedelsõnniku osatähtsust.Kui tahesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siispoolvedel- ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladustamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Tabelis 34 ontoodud sõnniku ladustamise ja säilitamise tehnoloogiate hindeskaala. Hindeskaala aluseks on tahesõnnikusäilitamine lekkekindlas, avatud pinnakihiga betoonelementidest hoidlas.Tabel 34. Sõnniku ladustamise ja säilitamise tehnoloogiate hindeskaalaLadustamise ja säilitamise tehnoloogia Saasteainete eritumine Käitamine,ekspluatatsioonMaksumusLekkekindel 1 (betoonelementidest), avatudpinnakihiga tahesõnnikuhoidla0 0 0Lekkekindel (betoonelementidest), varikatusegatahesõnnikuhoidla1 0 -1Lekkekindla põhjaga, kaetud 2 pinnaga sõnnikuaun -1 1 1Lekkekindel (betoon- või teraselementidest)avatud pinnakihiga poolvedel- või0 -1 -1…-2 3vedelsõnnikuhoidlaLekkekindel (betoon- või teraselementidest)katusega 4 poolvedel- või vedelsõnnikuhoidla2 -1 -2Lekkekindel (betoon- või teraselementidest)ujuvkattega 5 poolvedel või vedelsõnnikuhoidla2 -2 -1Lekkekindel (plastikmaterjalist) avatudpinnakihiga laguun-tüüpi poolvedel- või-1 -1 1 6vedelsõnnikuhoidlaLekkekindel (plastikmaterjalist) ujuvkattega 5laguun-tüüpi poolvedel- või vedelsõnnikuhoidla1 -1 01Lekkiv (amortiseerunud) hoidla ei ole mingisugustel tingimustel PVT.2Sõnnikuauna katteks võib olla kile, hekselpõhk, turvas, saepuru vms. saasteainete emissiooni pidurdavmaterjal.3Betoonelementidest poolvedel- või vedelsõnnikuhoidla maksumus on keskmiselt 250…300 kr/m 3 ,teraselementidest hoidlal 350…450 kr/m 3 .4Betoonist või terasest kaas, jäigast materjalist- või telkkatus.5Ujuvkatteks sobib hekselpõhk, turvas, kergkruus, plastikgraanulid, rapsiõli vms. saasteainete emissioonipidurdav materjal.6Plastikmaterjalist vedelsõnnikuhoidla maksumus on keskmiselt 100…150 kr/m 3 .9.3. Sõnniku laotamineSõnniku keskkonnasäästliku laotamise eelduseks on suhteliselt kalli eritehnika olemasolu, eriti poolvedel- javedelsõnniku korral. Saasteainete emissioon ning leostumine sõltub sõnniku laotamise täpsest ajastamisest,mullastiku tüübist jms. faktoritest. Tabelis 35 on toodud enamlevinud sõnniku laotamise tehnoloogiatehindeskaala. Hindeskaala aluseks on tahesõnniku laotamine põllumaale paisklaoturiga ning muldaviimine 6tunni jooksul.68

Tabel 35. Sõnniku laotamise tehnoloogiate hindeskaalaTehnoloogiaSaasteaineteeritumineKäitamine,ekspluatatsioonKasutaminepõllumaalKasutaminevegetatsiooniperioodikestel ja/võirohumaalDoseerimisetäpsusLisatöödevajadus(muldaviimine)MaksumusTahesõnnikupaisklaotamine0 0 + - 0 + 0Vedelsõnnikupaisklaotamine0 0 + - 1 -1 + 0Vedelsõnnikulohisvooliklaotamine1 -1 + + 1 + 2 -1Vedelsõnnikupihustitegavooliklaotamine2 -1 + + 2 + 2 -1Vedelsõnnikuinjektorlaotamine2 -1 + + 2 - -1(avatud lõhe) 3Vedelsõnnikuinjektorlaotamine(suletud lõhe) 3 2 -1 + + 2 - -21Vedelsõnniku paisklaotamine kasvavale taimikule ja/või rohumaadele (muldaviimine ei ole võimalik)suurendab märgatavalt saaste- ja lõhnaainete emissiooni. Ei ole PVT.2Vajalik ainult põllumaal.3Tehnika rakendamine sõltub mullastiku tüübist. Ei sobi kivistele ja savistele (rasketele) muldadele.9.4. LüpsisüsteemLüpsisüsteemi on võimalik hinnata eelkõige piima kvaliteedi, loomade heaolu (udara tervis), lüpsja koormuse jamaksumuse aspektist (tabel 36). Hindeskaala aluseks on torusselüpsisüsteem lõaspidamisega laudas.Tabel 36. Lüpsisüsteemide hindeskaalaLüpsisüsteem Piima kvaliteet Loomade tervis jaheaoluLüpsja koormus(füüsilise tööosatähtsus)MaksumusTorusselüps 0 0 1 0 0 2Ämbrisselüps -2 0 -2 2Platsillüps 2 1 2 -1Robotlüps 2 2 X 3 -21Sõltub stabiilse vaakumi tagamisest lüpsisüsteemis2Sõltub loomade arvust9 s.t. vajaliku piima- ja vaakumliini pikkusest3Robotlüpsiga laudas lüpsjaid ei vajata10. KokkuvõtePVT kriteeriumidele vastavate tehnoloogiate ning seadmete rakendamine vähendab ühelt poolt koormustümbritsevale keskkonnale (saasteainete emissiooni ja leostumise vähenemine) samal ajal paraneb loomadetervislik seisund (madalamad ravikulud) ning inimeste töökeskkonna näitajad. Üheks näitajaks, mille alusel onvõimalik kompleksselt hinnata ettevõttes rakendatavate tehnoloogiate efektiivsust on sõnnikulämmastiku kogus,mis jõuab põllul taimedeni. Kui 2007. aastal maksab mineraalne lämmastikväetis, näiteks ammooniumsalpeeter(NH 4NO 3, lämmastikusisaldus 34 % ) keskmiselt 3 400 kr/t, siis kujuneb kilogrammi lämmastiku hinnaks 10 kr.69

Võttes aluseks eeltoodud näitaja on tabelis 37 kalkuleeritud lendunud (leostunud) lämmastiku maksumus lehmakohta mõningate tehnoloogiliste lahenduste lõikes.Tabel 37. Summaarne lämmastiku kadu (maksumus) erinevate tehnoloogiliste lahenduste lõikesNäitajaPiimatoodang, kg/aasta 7000 9000 9000Väljaheidetega erituv lämmastik, kg/aasta 128 153 153TehnoloogiaLõaspidamine, mobiilne sõnnikueemaldus 2…3 korda päevas(avatud süsteem), rohke allapanu, aastaringne laudaspidamineVabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus > 3 kordapäevas, vähene allapanu, aastaringne laudaspidamineSõnniku ladustamine aunasEmissioonifaktor/leostumine, %5,0 6,4Lämmastiku kaod, kg7,5 11,5 11,525,0 / 5,0Jäiga kattega vedelsõnnikuhoidla 5,0 7,0Katmata laguuntüüpi vedelsõnnikuhoidla 40,0 56,6Tahesõnniku paisklaotus, muldaviimine < 12 h 30,0 25,6Vedelsõnniku injektorlaotus, suletud lõhe 1,0 1,3Vedelsõnniku lohisvooliklaotus 20,0 17,0NäitajaMulda viidud lämmastiku kogus, kg 59,9 133,2 67,9Väljaheidetega eritunud lämmastiku kasutamise efektiivsus, % 46,8 87,1 44,4Lendunud lämmastiku maksumus, kr 681 198 85130,06,170