KESKKONNAKOMPLEKSLUBA - IPPC Eesti

Loa registreerimisnumberLoa taotluseregistreerimisnumberKeskkonnalubade Infosüsteemi(KLIS) registreerimisnumber1. Käitajaandmed2. Käitiseandmed3.Tegevusala4. LoaandjaandmedKESKKONNAKOMPLEKSLUBAL.KKL.PÕ-4622837-12-5/05/1465462281.1. Ärinimi/Nimi Põlva Peekon OÜ1.2. Äriregistrikood/Isikukood 106016111.3. Aadress Mäeltküla Viiratsi vald 70101telefon/faks 435 1901e-postpolva.peekon@mail.ee2.1. Käitise nimetus Lutsu seafarm2.2. Käitise aadress Lutsu küla Põlva vald Põlvamaa2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Terje Küla, keskkonnaspetsialisttelefon/faks 435 1965, 514 0338 / 435 1919e-postpolva.peekon@mail.ee2.4. Käitise territoriaalkoodEHAKi järgi ja geograafilised 4575 Koordinaadid (L-Est) X=6438850, Y=685750koordinaadid3.1 Põhitegevusala nimetus javastav EMTAKi kood012313.2. Muude tegevusaladenimetused ja vastavad EMTAKikoodid3.3. Tegevus- võialltegevusvaldkondadenimetused, millele onSigade intensiivkasvatuskompleksluba antud3.4. Käitises ülesseatudKohtade arv 12212 (võõrdepõrsas 4156, kesik ja nuumik 8056);tootmisvõimsustoodang ca 25000 nuumsiga aastas3.5. Käitise lubatud tööaeg 24 tundi päevas4.1. Asutuse nimi Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistus4.2. Äriregistrikood 700012314.3. Aadress Kooli 1 Räpina 645044.4. Loa koostanud ametnik:nimi, ametikohtMeelis Järvemägi keskkonnakorralduse ja vee peaspetsialisttelefon/faks 799 8193e-postmeelis.jarvemagi@polva.envir.ee

Kasutusel olevate seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (PVT-le)TootmisetapidKasutusel olevad seadmed jatehnoloogiaKasutusel olevate seadmete ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadPVTallikasValitud PVT nimetusPVT tehnoloogilised,erikulude ja heitenäitajad1 2 3 4 5 6 7Vastavusmärge1. Söötmine2. Veekasutus3. Sektsioonidepesu/desinfektsioonKuivsöödaautomaadid –granuleeritud sööt; Jooginiplidasetsevad söödaküna kohalLõhna, ammoniaagi, tolmu lenduvuseminimiseerimine.IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3Eraldi välja ei tooda kombinatsioon veesäästumeetmetegaSihtarvud puuduvadKinnised sööda liinidSööda sattumine vedelsõnnikusse onvälditud, tolmu vähendamine nii siseõhus kuiJahvälisõhus.Vedelsöötmine Vadaku kasutamine söödatoorena JahSöödaretseptide optimeerimine,eelkõige madalaproteiinisisaldusega söödakasutamine eri loomadeerinevates kasvufaasides.Ensüümide kasutamineKaasaegse jootmistehnoloogiarakendaminePesuprotsesside optimeerimineVee tarbimise arvestusEnnetav meede. a) lämmastikuühenditeheitmete vähenemine b) Tasakaalustatudretseptuuriga söödas on toitained söödastmaksimaalselt omastatavad ja seeduvad.c)teiste lõhnaühendite heitmete vähenemine.Ennetav meede. a) Fosfori täielikumseeduvus ja tasakaal söödas. b) Ammoniaagikui ka aromaatsete ühendite heitmetevähenemineKuivsööda-automaadid ning vee tarbiminesigadel toimub nippel- kopsik süsteemist.• Survepesu rakendamine, • Pesutsüklirakendamine - niisutamine ,• Pesulveetarbimise arvestusVeekoguste mõõtmineIPPC Brefdoc,Peatükk5.2.1IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.1IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3IPPC Brefdoc,PeatükkBREF toob söötade optimeerimise eri kasvueas loomadesöötmisel ühe olulisema lämmastikuheitmete vähendamiseallikana. Lutsu seafarm rakendab söötade valikul madalaproteiini sisaldusega söötade kasutust koos aminohappeidsisaldavate söödalisanditega. Söötade koostist jälgitaksepidevaltBREF toob söötade optimeerimise eri kasvueas loomadesöötmisel ühe olulisema Fosforiheitmete vähendamiseallikana. Samuti anorgaanilise kõrge seeduvusegafosforsöödalisandi ja fütaasi kasutamist. Kavas rakendadasöötade valikul söötade kasutust koos fütaasi ja kõrgeseeduvusega anorgaaniliste fosforsöödalisanditega.Söötadekoostist jälgitakse.BREF ei näe ette söötmisel olulist veekoguse vähendamisteraldiseisva meetmena. Veekasutust söötmisel vaadataksepigem optimaalset veekasutuse kaudu, mis on ette nähtudfarmis söötmistehnoloogia ja söödaretseptuuriga.Joogivesi peab sigadele olema pidevalt kättesaadav. BATitaset ei ole välja toodud. Rõhutatakse veekogustemõõtmist. Farmis kasutatava veekoguse üle peetaksearvestust.BREF ei näe ette olulist veekoguse vähendamisteraldiseisva meetmena. Juhtimisvõtted veekasutuse parimavõimaliku tehnikana on veekoguste arvestus ja veekadudevähendamine. Lutsu seafarm peab tarbitud vee arvestust jamis on oluline analüüsi alus. Kadude vähendaminesaavutatakse seadmete ja vahendite korrashoiuga ja kiireremondi ning korrapärase hooldusega.BREF ei näe ette olulist veekoguse vähendamisteraldiseisva meetmena. Juhtimisvõtted veekasutuse parimavõimaliku tehnikana on veekoguste arvestus ja veekadudetinglikudlämmastikusisaldusedsöödas: põrsadJahJahTinglikudfosforisisalduse tasemed Jahsöödas g/kg: põrsadEi eelista ühtegijootmisviisiPuuduvadPuuduvadJahJahJah

4. Juhtimisvõtted5. Vedelsõnnikueraldamine,hoidmine jakasutamineVeekadude jälgimine javähendamineKinnised söödaliinidSeadmete ja vahendite korrashoid,korrapärane hooldus ja remontTolmutekke vähendamineSöödaretseptide optimeerimine Õhuheitmete vähendamineVeetrasside ja jootmissüsteemidekontroll ja rõhuregulaatoridJooginiplid künade kohalLekete ja heitvee vähendamineVee kasutuse optimeerimineEnsüümide kasutamine söödas Õhuheitmete vähendamineTaimeõli söödasManure cooling –sõnnikujahutamine kanalisVedelsõnnikukanalitetühjendussüsteem.Vedelsõnnikutorustik-süsteempunnidega ja kanalitegaKaasaegse pesemistehnoloogiarakendamine: survepesuritekasutamineÕhuheitmete vähendamineAmmoniaagi lendumise vähendamine.Pidamistingimuste parandamineVedelsõnniku koguse vähenemine,õhuheitmete vähenemine (nii lauda siseõhkukui ka ventilatsiooni kaudu välisõhku),tarbitava veekoguse vähenemine (kanalitepesu pole vajalik)Vedelsõnniku tekke vähenemine5.2.3 vähendamine. Kadude vähendamine saavutatakseseadmete ja vahendite korrashoiuga ja kiire remondi ningkorrapärase hooldusega.IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3BREF ei näe ette olulist veekoguse vähendamisteraldiseisva meetmena. Juhtimisvõtted veekasutuse parimavõimaliku tehnikana on veekoguste arvestus ja veekadudevähendamine. Kadude vähendamine saavutatakseseadmete ja vahendite korrashoiuga ja kiire remondi ningkorrapärase hooldusega.IPPC BrefSööda kadude vähendamine saavutatakse seadmete jadoc,vahendite korrashoiuga ja kiire remondi ning korrapärasePeatükkhooldusega .5.2.1IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.1IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.1IPPC Brefdoc,Peatükk4.6.3.10IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.2IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.3Sõnnikukanalist tulevat soojust kasutatakse veesoojendamisel.PuuduvadSurvepesur JahPesueelse niisutamise-leotamise Heitvee koguse vähenemine, tekkiva IPPC Bref Niisutussüsteemi kasutamine JahJahJahJahJahJahJahJahJahJah3

Vedelsõnnikukogumine jahoidmineVedelsõnnikutransport jalaotaminepõldudele6. Energiakasutus– valgustus7. Soojuse jaenergia tootmine8. Loomsetejäätmete käitlus9. Olmejäätmetekoguminerakendamine lautadepuhastamisel, lautade pesueelneniisutussüsteemvedelsõnniku koguse vähenemineVedelsõnnikuPinnase-, pinnavee-, põhjavee- jabetoonrõngasmahutid (3 x 6000mõhureostuse vähenemine3)Kaetud mahutid, kinnine pumplaLaotustehnoloogialohisvooliksüsteemikasutuselevõttKoostöölepingudmaakasutajatega vedelsõnnikulaotamiseksVedelsõnniku laotusplaanidekooskõlastamine PõlvamaaKeskkonnateenistusegaVedelsõnniku- ja veekogustemõõtesüsteemi kasutuselevõttVedelsõnniku koostisemääramineEnergiasäästlikudpäevavalguslambidGaasikatlamajaKeskkonnareostusriski vähendamine,õhuheitmete vähendamineKinnised konteinerid Loomade surma %Toimub valikkogumine (paber,olmeprügi, ohtlikud jäätmed)Vedelsõnniku laotamine on ühtlane jamaapinnalähedane, väheneb õhuheitmete javeeheitmete kogusVedelsõnniku laotamine vastab lepingugasätestatud tehnoloogilistele- jakeskkonnakaitse nõueteleVedelsõnniku laotamine vastab laotusplaaniskehtestatud keskkonnakaitse nõuetele jaajakavaleKasutatava veekoguse ja tekkivavedelsõnniku koguse kontroll jaoptimeerimineVedelsõnniku kui mullaviljakust tõstvakõrvaltoote kasutusvõimaluste uuring,omaseire näitajate kontrolla) Gaasikatlamaja - kulude vähendamine, b)energiatõhususe tõstmine, c) madalaimvõimalik heitmete kogus välisõhkufossiilsete kütuste põletamisel, d) pinnase- japõhjavee reostusohu väheneminevedelkütuste hoidmiselt, e) avariiohu - jariski vähenemine jnedoc,Peatükk5.2.3IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.5IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.5IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.7IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.7IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.7IPPC Brefdoc,Peatükk5.2.4IPPC Brefdoc,Peatükk4.3.4Betoonrõngasmahutid JahKaetud hoidlad kergkruusa või põhuga JahLohisvooliksüsteem JahBREF ütleb , et energiatõhusa valgustuse kasutamine onPVT.LaotusperioodilJahJahJahJahEnergiasääst võrreldeshõõglampidega ca 60% JahBREF ei ütle midagi PVT kohta soojuse tootmiseks.Samuti käsitleb Põhjamaade PVT soojuse tootmise viisidepuhul parimana parimaid soojustehnika saavutusi,Seos PVT-ga sõltuberistamata sealjuures tööstusharusid, millised soojustenergiabilansist.kasutavad. Maagaasi kasutamine on üldtunnustatud parimvõimalik ja keskkonnahoidlikum energiatootmise viisfossiilsetest kütustest.Loomsete Jäätmete Käitlemise AS Sihtarvud puuduvad JahTahkeid jääke ei põletata JahJah4

TOORME, ABIMATERJALIDE VÕI POOLTOODETE SÄILITAMINEJA KASUTAMINETabel 1. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid, pooltooted võikemikaalidEKNkaubakoodToore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutaminenrlubatud kogussäilitamisviis,mahutiüheaegselt hoitav tehnoloogia-lubatud maksimaalne tegevusala võilubatud erikulu, tonni,plaanilnimetuskokku, jääbm 3 tooteühiku kohta,võitüüpkogus, tonni, m 3 protsesstonni/a, tootesse,g/kWh või kg/MWhkaardilm 3 /a %1 2 3 4 5 6 7 8 9TooreJõusööt (seafarmis on kasutusel punker-ladu 10 x 20 t ja ladustatava toorme mahton 200 t. Punkris hoitakse järgnevaid toormeid: nisu, oder, kaer, mais, sojasrott,rapsikook, hernes, mida kasutatakse kohapeal jõusööda valmistamiseks. Samutikasutatakse punkreid valmissööda hoidmiseks.Punkerhoidla5Lisas 6-2nr 7200.0 t Sigade söötmine 4600.0 t/a 1001001909971 NisuLisas 6-2Punkerhoidlanr 7Sööda tootmine 1001003009071 OderLisas 6-2Punkerhoidlanr 7Sööda tootmine 1001004000071 KaerLisas 6-2Punkerhoidlanr 7Sööda tootmine 1001005900071 MaisLisas 6-2Punkerhoidlanr 7Sööda tootmine 1001515110000 SojasrottLisas 6-2Punkerhoidlanr 7Sööda tootmine 100PremixidKottidesLisas 6-1nr 2320.0 t Sööda tootmine 520.0 t/a 1002309909900 VP Starter sööt KottidesLisas 6-1nr 2440.0 t Sööda tootmine 1120.0 t/a 100400110 Vadak VaatidesLisas 6-113000.0140.0 m3 Sööda tootminenr 28t/a100RapsikookLisas 6-2Punkerhoidlanr 7Sööda tootmine 100HernesLisas 6-2Punkerhoidlanr 7Sööda tootmine 100Abimaterjalid4405000000 Saepuru Puistes 15.0 m3 allapanu 15.0 m3/aRavimid,vaktsiinidVeterinaarne menetlusVeterinaaria Lisas 6-1(Kogused vastavaltlaosnr 27vetarsti tellimusele)0.5 t/a 100Pooltootedpuuduvad

KemikaalidpuuduvadTabel 2. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid, pooltooted või kemikaalidToore, abimaterjalid, pooltooted võikemikaalidEKNkaubakoodnimetussäilitamisviis,mahuti tüüpSäilitamine Kasutamine Ohtlik ainenrplaanilvõikaardillubatudmaksimaalneüheaegselt hoitavkogus,tonni, m 3tegevusala võitehnoloogiaprotsesslubatudkogus,tonni/a,m 3 /alubatud erikulu,tonni, m 3 CAS /EINECS/tooteühiku kohta,ELINCSg/kWh võinrkg/MWh tnimetusohukategooriaR –lauseS –lausesisaldus toormes,abimaterjalides,pooltoodetes võikemikaalides, %1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14Toore- puuduvad - - - - - - - - -Abimaterjalid2710194136 Diiselgeneraatori diiselPooltootedKemikaalidDesinfektsioonivahendidpuuduvadpuuduvad200 l metallmahutimis asubgeneraatoriküljes/all põhjasPlastmassistkanister japaberkottLisas 6-1nr 25Lisas 6-1nr 270.2 t ElektrikatkestusekorralVeterinaarnemenetlus sektsioonidesinfitseerimine0.4 m3/a68334-30-5 Diiselkütus F R10R400.2 t/a Stalosan F TR 38,R 41S36/37S2;S24/25,S 26-Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamineToode Ohtlik aine SäilitamineCAS/EINECS/maksimaalneEKNkaubakood nimetus ohu-nrELINCS nimetus R–lause S–lause sisaldus tootes, % säilitamisviis, mahuti tüüpkogus,kategooria plaanil või kaardilnrtonni, m 31 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11ei säilitata6

Tabel 4. Meetmed toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide tõhusaks kasutamiseks või taaskasutamisekspidevTegevusedMeetme kirjeldusMeetme rakendamisetähtaeg1 2 3Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide tõhusOtseseid erimeetmeid ei kasutata, järgitakse PVT, vt PVT tabel söötmine, pesukasutamineToorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalideei kasutatataaskasutamineErimeetmeid ei kasutata, üldmeetmena välditakse toorme ja abimaterjalide raiskamist ja uue desinfikant aine valimisel lähtutakseMuud asjakohased tegevusedselle keskkonnasõbralikkusestTabel 1. Lubatud veevõtt veehaarete kaupaVeehaare Lubatud veevõtt, m 3koordinaadidkvartalis«Riigi veekatastri» kood nimetus nr plaanil või kaardil tunnis ööpäevas aastasidapikkus põhjalaius I kv II kv III kv IV kv1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12Põhjaveekiht11327 Lutsu pk 1 685 533 6 438 902 Lisa 7- 2 nr 8 33 2900 2900 2900 2900 1160011326 Lutsu pk 2 685 529 6 438 899 Lisa 7- 2 nr 8 33 2900 2900 2900 2900 11600Tabel 2. Veevõtu seireKasutatavad mõõteriistad jaVeehaareMõõtepunktSeire Kasutatud määramismeetodseadmedProovi analüüsiMõõdetav näitajaveekatastrinr plaanilsagedus (mõõtmis- või arvutusmeetod) koordinaadid nr plaanil nimetus, kalibreeri- teostav labornimetuskoodvõi kaardilidapikkus põhjalaius või kaardil tüüp mise sagedus1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12PõhjaveekihtLisa 7- 2 nrLisa 7- 2 nrVastavalt EV11327 Lutsu pk 1 Tarbitud veehulk Pidev Veearvesti 685 533 6 438 90288MõõteseaduseleLisa 7- 2 nrLisa 7- 2 nrVastavalt EV11326 Lutsu pk 2 Tarbitud veehulk Pidev Veearvesti 685 529 6 438 89988Mõõteseadusele11327 ja Lutsu pk 1 Lisa 7- 2 nrIga kolme685 533; 6 438 902; 6 Lisa 7- 2 nrPõhjaveetaseTunnustatud mõõtmismeetod11326 ja pk 28aasta järel685 529 438 899 811327 ja Lutsu pk 111326 ja pk 2Lisa 7- 2 nr8Vee keemiline koostis (vähemaltelektrijuhtivus, pH, NH4+, NO2+,NO3-, üldraud, O2)1 kordaastasTunnustatud mõõtmismeetod685 533;685 5296 438 902; 6438 899Lisa 7- 2 nr8Vastavalt EVMõõteseaduseleAkrediteeritudlabor7

Tabel 3. VeekasutusVeehaare (veekogu või põhjaveekiht)Kasutatav veehulkKasutusalam 3veekatastri kood nimetus nr plaanil või kaardil veeliik tuh m 3 /aI kv II kv III kv IV kv lubatud vee erikulu, m3 tooteühiku kohta1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11Olmevesi 11326 ja 11327 Lutsu pk nr 1 ja nr 2 Lisa 7- 2 nr 8 Põhjavesi 0,430 107,5 107,5 107,5 107,5Pesemis- või puhastusprotsessides 11326 ja 11327 Lutsu pk nr 1 ja nr 2 Lisa 7- 2 nr 8 Põhjavesi 0,200 0,050 0,050 0,050 0,050Muu 11326 ja 11327 Lutsu pk nr 1 ja nr 2 Lisa 7- 2 nr 8 Põhja-vesi 22,570 5642,5 5642,5 5642,5 5642,5Kokku 23.2 5750.05 5750.05 5750.05 5750.05Tabel 4. Meetmed vee tõhusaks kasutamiseks, taaskasutamiseks ja kaitseksTegevusedMeetme kirjeldusMeetme rakendamisetähtaeg1 2 3Vee tõhuskasutamineVt PVT punktid 2, 3 ja 4koheseltPõhja- ja pinnavee Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, heintaimede niitmine, veeseire. Majandustegevusekaitsekitsenduste täitmise eest sanitaarkaitsealal vastutab veehaarde omanik (valdaja)pidevPõhja- ja pinnavee Tagada lekkekindel vedelsõnnikukäitlussüsteem ja vedelsõnnikuhoidlad. Vedelsõnniku laotamine peab toimuma vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kinnitatudkaitsevedelsõnniku laotamisplaanile. Vedelsõnnik tuleb laotada sobivate seadmetega, mis vastavad PVT nõuetele.koheseltVee taaskasutamine Ei ole võimalik sest veterinaarne ristsaastumise risk kõrge -8

KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINETabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine liikide kaupaEKNkaubakoodnimetusväävlisisaldus,%tuhasisaldus,%Kasutatav kütusaluminekütteväärtus,MJ/kg; gaas,MJ/Nm 3kokkuEnergia tootmine, MWh/aKogus, tonni/a; gaas, tuh m 3 elekter soojus ja aurruumidelubatud erikulu, tonnikütmiseks ja sise-või m 3 tooteühikutootmisprotsessisolmevee trans-pordikskg/MWhmuu kohta, g/kWh või kokku omatarvetarve müük omamüükkokkusoojendamiseks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17GaasikütusMaagaas (maagaasi kasutab katlamaja käitaja Fortum2711 21 Termest AS, kes toodab lepingu alusel sooja käitaja298.6 298.6 tuh- - 33.9 MJ/kg00 tootmistegevuseks, väljastatud on vastav välisõhutuh m3 m32500 2500saasteluba)Vedelkütus2710 1945Kerge kütteõli 0,18 0,01 43.0 MJ/kg 0.4 t/aTabel 2. Energia tarbimine kasutusalade kaupaEnergia tarbimine, MWh/a, MJth/aMuuKasutusalaelekter, MWh/a soojus, MJth/a aur, MJth/akasutusalamuu lubatud erikulu, MWhmuu lubatud erikulu, MJthmuukokku omatoodangkokku omatoodangkokku omatoodangtarnija tooteühiku kohtatarnija tooteühiku kohtatarnija1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13Tootmisetappidelõikes: Seakasvatus 952.0952.02500.0 2500.0380.0 kWh/tMWh/aMWh/aMWh/a MWh/a1000.0 kWh/tTootmisetappidelõikes: Valgustus200.0200.0MWh/aMWh/a80.0 kWh/tTootmisetappidelõikes: Ventilatsioon 600.0600.0MWh/aMWh/a240.0 kWh/tTabel 3. Meetmed energia ja kütuse tõhusaks kasutamiseks või taaskasutamiseksTegevused Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg1 2 3Kütuse ja energia tõhus kasutamine Erimeetmeid ei kehtestata9

VÄLISÕHU SAASTAMINETabel 1. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmedEMTAKikoodTegevusala,tehnoloogiaprotsess, -seadetehnoloogiaprotsessid ja -seadmednimetus, tüüparvtöötundidearv aastasnimetus, tüüpPüüdeseadmedarvpuhastusaste,%projekt tegelikefektiivsuskontrollisagedusCAS nrVälisõhku eralduv saasteainenimetuslubatud aasta keskmineheitkogus väljuvate gaasidemahuühiku kohta, mg/Nm 3Saasteallika nrplaanil või kaardil1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13447664-01231 Lauda üldventilatsioon8760 Puuduvad - - - -Ammoniaak (NH3) - Taotluse lisa 9-1korstnat41-710101- Lämmastikoksiid0-44-0(NOx)01231 Sõnnikumahutid3mahutit8760Kergkruusmahutitekatmiseks3 mahutitkaetud0 75-79040301Katlamaja (käitaja Fortum TermestAS, välisõhu saasteluba nrL.ÕV.PÕ-42497)1 8600 Puuduvad - - - -7783-06-47664-41-710102-44-00 630-08-0VOCcom0Vesiniksulfiid (H2S) - Taotluse lisa 9-1Ammoniaak (NH3) -Lenduvad orgaanilisedühendid (LOÜ)Lämmastikoksiid(NOx)Süsinikdioksiid (CO) 97,5Lenduvad orgaanilisedühendid (LOÜ)-97,5 Taotluse lisa 9-16,510

Tabel 2. Saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkogusedSaasteallikas Saasteaine Püüdeseadmed Lubatud heitkogusefektiivsuskontrollinr plaanil võipuhastusaste, % puhastusaste, %maksimaalnenimetus CAS nr nimetus nimetus, tüüp arvkaardilprojektijärgnetegelikhetkeline, g/ssagedustonni/a1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11Taotluse lisa 9-1Lauda 7664-41-üldventilatsioon 7Ammoniaak (NH3) Puuduvad - - - - 0,479 15,10174-82-8 Metaan (CH4) - - - - - 2,474 78,30210102-44-0Lämmastikoksiid (NOx) - - - - - 0,7 22,079Taotluse lisa 9-1 Sõnnikuhoidlad 7664-41-77783-06-4Ammoniaak (NH3)Kergkruus mahutitekattena3 kaetudmahutit75-79 - - 0,59 18,606Vesinikdisulfiid (H2N) 0,159 5,014Lenduvad orgaanilised ühendid(LOÜ)0,737 23,242Tabel 3. ÄkkheidenimetusSaasteallikasnr plaanil või kaardilÄkkheitepõhjusÄkkheitekestusVälisõhku eralduv saasteaineäkkheite lubatud kogusCAS nr nimetus väljuvate gaaside mahuühiku kohta maksimaalne hetkeline, mg/Nm³ maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a1 2 3 4 5 6 7 8 9Tehnoloogiline äkkheidePuudubAvariiline äkkheidePuudub11

Tabel 4. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupanr plaanilvõikaardilSaasteallikasnimetusavaläbimõõtD, mVäljuvate gaasideparameetridväljumis-kõrgusH, mmahtkiirusV t m 3 /stemperatuurT,°CCASnrnimetusVälisõhku eralduv saasteainemaksimaalnehetkelineheitkogus M, g/ssadenemistegurFsaastetasemepiirväärtusSPV 1 ,µg/m 3maksimaalnearvutusliksaastetaseC m , µg/m 3Saastetaseme arvutuse tulemusedmaksimaalsesaastetasemetekkimise kaugussaasteallikastX m, msuhekaugus saasteallikast,kussaavutataksesaastetasemepiirväärtus SPV 1 , m1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15Lauda üldventilaitsioonTaotluse44 x7664-(ventilatsioonikorstnad 448 294 20 Ammoniaak (NH4) 0,479 1 200 47,03 - 0,24 -lisa 9-10,9141-7tk)10102- Lämmastikoksiid0,7 1 200 59,59 - 0,3 -44-0(NOx)Taotluselisa 9-1Sõnnikumahutid (3 tk) 3 x 36m3 0,09 207783-06-47664-41-7Vesiniksulfiid(H2S)Lenduvadorgaanilised ühendid(LOÜ)0,159 1 8 24,26 - 3,03 -0,737 1 - 112,47 - - -Ammoniaak (NH3) 0,59 1 - 90,03 - 0,45Tabel 5. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõjuCASnrSaasteaine Arvutuslik saastetase Peamised saasteallikadsaaste-suhesuhetaseme Saastepiir-nimetusväärtusSPV 1 ,µg/m 3allikatearvmaksimaalnearvutusliksaastetase ΣC m,µg/m 3maksimaalse saastetasemetekkimise kaugus tootmisterritooriumipiirist, X m ,m12saastetasetootmis--territooriumipiirilΣ Çµg/m 3foonisaaste- suhetase tootmisterritooriumipiirilC, µg/m 3nr plaanil võikaardilsaasteallika osakaalmaksimaalsesaastetasemepõhjustamisel,%1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13Lauda7664-0 (tootmisterritooriumiAmmoniaak (NH3) 200 2 100,440,5 90 0,45 - 0,45 üldventilatsioon,41-7sees)sõnnikumahutid10102-44-0Lämmastikoksiid(NOx)Lenduvadorgaanilised ühendid200 2 33,44- 1 617,450 (tootmisterritooriumisees)0 (tootmisterritooriumisees)0,3 50 0,25 - 0,25- 110 - - -Laudaüldventilatsioon,katlamaja korstenSõnnikumahutid,katlamaja korsten100100100

7783-06-4630-08-0(LOÜ)Vesinikdisulfiid(H2S)8 1 133,21Süsinikoksiid (CO) 10000 1 14,870 (tootmisterritooriumisees)0 (tootmisterritooriumisees)3,03 23 2,88 - 2,88 Sõnnikumahutid 1000,0015 10 0,001 - 0,001 Katlamaja korsten 100Tabel 6. Meetmed välisõhu saastamise piiramiseksTegevused Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg1 2 3Toruotsa tehnoloogia rakendamisel juhitakse ventilatsiooni kaudu laudastLenduvate saasteaineteväljapumbatav õhk läbi spetsiaalsete filtrite (biofiltrid, keemilisedvähendamine nn "toruotsa"märgpuhastid). Biofiltrid võimaldavad eemaldada 50…90% laudaõhustehnoloogiategaolevast ammoniaagist, keemilised märgpuhastid kuni 90% ammoniaagist.Sõnnikumahutite katmine 10 cm paksuse kergkruusa kihiga, misSõnnikumahutite katminevähendab saasteainete lendumistKanalites asuva sõnniku jahutussüsteemi (manure cooling) käivitamine,Vedelsõnniku jahutussüsteem mille üheks eesmärgiks on sõnniku temperatuuri alandamine jaammoniaagi lendumise vähendamine.Kütte- jaLautade kütte ja ventilatsioonisüsteemide ülevaatamine ja optimeerimine,ventilatsioonisüsteemidemis aitab vähendada saasteainete lendumistoptimeerimineTäiendava kõrghaljastuserajamineKäitises ülesseatudtootmisvõimsuse vähendamineIstutatakse tootmisterritooriumile puid, põõsaid, mis aitab parandadahajumistingimusiKäitaja vähendab käitise ülesseatud tootmisvõimsust sedavõrd, etkäitisest eralduvad saasteained ei põhjusta välisõhu saastetasemepiirväärtuste ületamist ja põhjustab lähimate elamute juures ebameeldivatlõhnataju.Meedet rakendatakse järgnevatel juhtudel: 1) välisõhu kvaliteedi seire teostamisel selgub, et seirepunktis(tootmisterritooriumi piiril) ületatakse välisõhu saastetaseme piirväärtusi ja käitaja ei rakenda muid loa andjapoolt heaks kiidetud meetmeid välisõhu saastamise piiramiseks; 2) peale loas toodud meetmete rakendamistlõhnaainete vähendamiseks on loa andjale esitatud kaebus, mille alusel on läbi viidud lõhnaainete esinemisemääramine ja on selgunud, et saasteallikas põhjustab lähimate elamute juures ebameeldivat lõhnataju ningkäitaja ei rakenda muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid lõhnaainete heitkoguste vähendamiseks.Meetme rakendamise tähtajaks on 6 kuud alates eelnimetatud välisõhu kvaliteedi seire või lõhnaainemääramise läbiviimisest alates.01.01.200701.07.2007Igapäevane tegevus01.10.2007Meedet rakendatakse järgnevatel juhtudel: 1) välisõhu kvaliteedi seire teostamisel selgub, et seirepunktis(tootmisterritooriumi piiril) ületatakse välisõhu saastetaseme piirväärtusi ja käitaja ei rakenda muid loa andjapoolt heaks kiidetud meetmeid välisõhu saastamise piiramiseks; 2) peale loas toodud meetmete rakendamistlõhnaainete vähendamiseks on loa andjale esitatud kaebus, mille alusel on läbi viidud lõhnaainete esinemisemääramine ja on selgunud, et saasteallikas põhjustab lähimate elamute juures ebameeldivat lõhnataju ningkäitaja ei rakenda muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid lõhnaainete heitkoguste vähendamiseks.Meetme rakendamise tähtajaks on 6 kuud alates eelnimetatud välisõhu kvaliteedi seire või lõhnaainemääramise läbiviimisest alates.13

VIBRATSIOON JA VÄLISÕHUS LEVIV MÜRATabel 1. Vibratsioon ja välisõhus leviv müraVibratsiooni allikas,Nr plaanil võiLubatud päevane Lubatud öineMüra leviala kategooriamüra allikaskaardiltasetase1 2 3 4 5MüraTranspordivahendite ja tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra ettevõttevälisterritooriumilVibratsioonLisa nr 10-1III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-,teenindus- ja tootmisettevõtted)65 dB 55 dBOlulised vibratsiooniallikad käitises puuduvad - - - -Tabel 2. Meetmed vibratsiooni ja välisõhus leviva müra vältimiseks või vähendamiseksTegevused Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg1 2 3MüraMürataseme mõõtmine Plaani koostamine mürauuringute läbiviimiseks ja mürauuringute läbiviimine Kui tekib kahtlus, et käitise tegevusest tulenev müra põhjustab häiringuid lähedalasuvates elamutesVEEHEIDETabel 1. Veesaasteallikad ja reovee puhastamineSaasteallikas Saasteaine Reovee puhastamineSaasteaine lubatud kogus,tonniPuhasti nr plaanil võinõutavsisaldus heitvees, mg/lkvartalisnr plaanil võiCAS/ EINESC/ ELINCSkaardilpuhastusaste, %nimetusnimetusaastaskaardilnrenne lubatud pärastprojektitegelikI kv II kv III kv IV kvpuhastust puhastustjärgne1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14ei juhita heitvettsuublasse14

Tabel 2. Heitvee ühiskanalisatsiooni juhtiminenr plaanil võikaardilSaasteallikas Ühenduskoht ühiskanalisatsiooniga Heitvee lubatud vooluhulk, m 3Veeettevõte,heitvee käitleja, sõlmitudlepingu nrnimetuskoordinaadid ööpäevas kvartalis aastasnr plaanil võinimetus idapikkulaiuspõhja-kaardil keskmine maksimaalne keskmine maksimaalne keskmine maksimaalne1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13ei juhita heitvettühiskanalisatsiooniTabel 3. Heitvee suublad või väljalaskmed ning lubatud vooluhulgadSaasteallikas Saasteaine Suubla või väljalase Lubatud vooluhulk, m 3nr plaanil või kaardil nimetus CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus lubatud sisaldus heitvees, mg/l kood nimetus suubla pindala koordinaadid idapikkus koordinaadid põhjalaius aastas I kv II kv III kv IV kv1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15andmed puuduvadTabel 4. ÄkkheideSaasteaineSuubla või väljalaskme kood Äkkheite põhjus Äkkheite kestus CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus maksimaalne sisaldus, mg/lÄkkheite kogus, tonni/a1 2 3 4 5 6 7andmed puuduvadTabel 5. Meetmed veesaaste või reovee hulga vähendamiseksTegevused Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg1 2 3andmed puuduvad15

JÄÄTMEHOOLDUSTabel 1. Sissetulevate ja väljaminevate jäätmete liigid ja kogusedjäätmekoodJäätmed Sissetulek Väljaminek, tonni/atekibtaaskasutatakse kõrvaldataksenimetusohtlikkustonnisaadakse teistelt kokku, kogumine, shvedutoodanguühikutonni/a ettevõtjatelt, tonni/a tonni/a sorteerimineR-D-kogus koguskood koodkohta1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1402 010220 0121*20 030102 010602 0598Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavadjäätmedantakse teisteleettevõtjateleLoomsete kudede jäätmed t 0,08 27 27 27 27Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunudallapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedeladfarmiheitmedo 0,05 0,05 0,05 0,05Prügi (segaolmejäätmed) t 10 10 10 10t 20541 20541 20541 20541 20541 R10 20541 20541Vadak t 13000 13000 13000 R3 13000kokkuTabel 2. Kõrvaldamiseks lubatud jäätmete piirkogused kalendriaasta jooksulJäätmed Kõrvaldamiseks lubatud piirkogus Jäätmekäitluskohtjäätmekood nimetus tonni/a tonni/kvartalis asukoht, prügila liik iseloomustus, vastavus sanitaar- ja keskkonnanormidele1 2 3 4 5 6None Jäätmeid ei kõrvaldataTabel 3. Meetmed jäätmehoolduseksTegevused Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg1 2 3Jäätmete taaskasutamine Olmejäätmetest tuleb lahus koguda vähemalt paber ja pappKoheselt16

HEITESEIRETabel 1. Välisõhu kvaliteedi seireCASnrSaasteaine Saasteallikas Mõõtepunkti asukohtLubatudmääramis-koordinaadidnr plaanil Seire sagedusnrmeetod (mõõtmis- plaanilnimetus nimetus võivõi arvutusmeetod) võiida- põhjakaardilkaardilpikkus laiusKasutatavadmõõteriistad ja seadmednimetus,tüüpProovi analüüsi teostavlaborVälisõhu kvaliteediseirejaama asukohtkoordinaadididapikkus1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15LaudaÜks kord aastas RahvusvaheliseltAkrediteeritud labor (Eesti7664- AmmoniaakTaotluseüldventilatsioon,(suvekuudel), üldtunnustatud - Y=685901 X=6438871 - - Keskkonnauuringute - - -41-7 (NH3)lisa 9-1sõnnikumahutidvähemalt 24hmeetodKeskus OÜ)74-82-87783-06-4Metaan (CH4)Vesinikdisulfiid(H2S)Laudaüldventilatsioon,sõnnikumahutidSõnnikumahutidTaotluselisa 9-1Taotluselisa 9-1Üks kord aastas(suvekuudel),vähemalt 24hÜks kord aastas(suvekuudel),vähemalt 24hRahvusvaheliseltüldtunnustatudmeetodRahvusvaheliseltüldtunnustatudmeetod- Y=685901 X=6438871 - -- Y=685901 X=6438871 - -Akrediteeritud labor (EestiKeskkonnauuringuteKeskus OÜ)Akrediteeritud labor (EestiKeskkonnauuringuteKeskus OÜ)aadresskalibreerimissageduspõhjalaius- - -- - -Tabel 2. Veesaasteallika väljalaskme seireSaasteallikasVälja-Mõõtepunkti asukoht SaasteainelaskmekoodSeiresagedusLubatud määramismeetod (mõõtmisvõiarvutusmeetod)Kasutatavad mõõteriistad jaseadmednimetuskoordinaadidnr plaanil võinr plaanil võiCAS/EINECS/kalibreerimissageduskaardilkaardilidapikkulaiuspõhja-nimetusnimetus, tüüpELINCS nr1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13ei teostataseiretProovi analüüsiteostav labor17

Tabel 3. Veekogu seire väljalaskme mõjupiirkonnasSaasteallikas Veekogu Mõõtepunkti asukoht SaasteaineVäljalaskmekoodSeiresagedusLubatud määramismeetod(mõõtmis- või arvutusmeetod)Kasutatavad mõõteriistad jaseadmednimetuskoordinaadidnr plaanilnimi veekatastri nr plaanilCAS/ EINECS/nimetus, kalibreerimissagedusvõi kaardilkood või kaardilidapikkulaiuspõhja-nimetusELINCS nrtüüp1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15ei teostataseiretProovi analüüsiteostav laborTabel 4. Jäätmete tekke seireJäätmedMeetmed jäätmete tekke seire korraldamisekskood nimetus ohtlikkus1 2 3 4xx xxxxxx xxxx*Kõik jäätmeliigidJäätmenimistus tärniga(*) märgitud jäätmeliigidKäitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevastTava- jaohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud,ohtlikudtaaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmetejäätmedsihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.OhtlikudjäätmedKäitaja peab arvestust peavad arvestust tema poolt koostatud, saadud ja edasiantud ohtlike jäätmete saatekirjade kohta nende registreerimisnumbrite alusel, tehesvastavad sissekanded selleks ettenähtud ¸urnaali või elektroonilisele andmekandjale. Ohtlike jäätmete saatekirju ja eelnimetatud sissekandeid säilitatakse vähemalt viieaasta jooksul.Tabel 5. Heite keskkonnamõju seireKeskkonnamõjuMeetmed keskkonnamõju seire korraldamisekspõhjustav tegur1 2VedelsõnnikumahutidKontrollida mahuteid peale tühjendamist, drenaazi kontrolli teostada pidevalt. Järgida hoidlate katmist, vajadusel lisada kergkruusa.Järgida vedelsõnniku laotusplaani. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Enne vedelsõnniku laotamist võtta hoidlastsõnniku ühekordsed proovid (analüüsida kuivainesisaldust, Nüld, Püld). Analüüsi tulemused esitada Põlvamaa keskkonnateenistusele. Juhul kui ilmneb vedelsõnniku laotamisest tulenevLäga laotaminetekkinud reostus, tuleb koostada abinõude plaan edaspidise reostuse vältimiseks ning tagada tekkinud kahjude kompenseerimine. Sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma sõnniku keskkondasattumise18

Tabel 6. Meetmed heiteseire tõhustamiseksTegevused Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg1 2 3andmed puuduvadMUUD ASJAKOHASED MEETMEDTegevusedMeetme kirjeldusMeetmerakendamisetähtaeg1 2 3Muud asjakohasedtegevusedMuud asjakohasedtegevusedMuud asjakohasedtegevusedMuud asjakohasedtegevusedPuhastustöödKäitaja peab kompleksloa kehtivuse aja jooksul ja vähemalt viis aastat pärast loa kehtetuks tunnistamist säilitama kõik talle kuuluvad kompleksloa taotlemisega, kompleksloaandmisega, kompleksloaga määratud seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumendid ja andmed. Dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja jaKeskkonnainspektsiooni nõudmisel.Käitaja teatab loa andjale: kompleksloaga määratud seire andmed kompleksloas ettenähtud nõuete kohaselt; viivitamatult igast õnnetusest, mis oluliselt mõjutab keskkonda võiinimeste tervist; igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, mis võib avaldada mõju keskkonnale; kavandatavast käitaja vahetumisest.Kompleksloa objektiks oleva tehnilise ümberkorralduse võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloanõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud.Käitaja on kohustatud loa andja või keskkonnakaitseinspektori nõudmisel: osutama käitist kontrollivale riigi keskkonnakaitseinspektorile igakülgset abi, tagama tallejuurdepääsu kompleksloas määratud proovivõtu- ja seirepunktidele ning võimaldama neil koguda informatsiooni seaduses sätestatud kohustuste täitmise kohta; esitama loaandjale kompleksloa andmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks vajalikud andmed ja osutama käitist üle vaatavale loa andjale igakülgset abi kompleksloa nõuetetäitmise selgitamisel.Saastuse tekkimisel ning kui saastus on lähtunud käitisest, peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumataasjaolust, kas saastus on tahtlik või tuleb ettevaatamatusest. Kui käitaja ei täida kohustust likvideerida saastus, korraldab likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seadusessätestatud korras Keskkonnainspektsioon.KoheseltKoheseltKoheseltNõudmsielSaastuse tekkimiselTegevuse Käesoleval ajal ei ole ette näha käitise sulgemist, mistõttu ei nähta ette meetmeid keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks. Kui tulevikus peaks tekkima vajadus käitise Enne käitise võilõpetaminevõi selle osa sulgemiseks, siis esitatakse vastav kava lisadokumendina. selle osa sulgemistPinnase kaitse Käitise territooriumil asuv nõuetele mittevastav masuudimahuti tuleb puhastada ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt. 01.01.2008KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDIDAjutise erandi sisu Ajutise erandi kehtimise tähtaegalgus lõpp1 2 3andmed puuduvad19

KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADEARVESTAMINEJrknrEsitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus1 2 3 4 5Osaliselt arvestatud. Vastavalt loa taotluse tabelile „Üheltootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju” ületabvesiniksulfiidi saastetase tootmisterritooriumi piiril (23 µg/m³)keskkonnaministri määrusega „Välisõhu saastatuse taseme piir-,sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisaldusehäiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusestteavitamise tase” vesiniksulfiidile kehtestatud saastatuse taseme ühetunni keskmise piirväärtuse (8 µg/m³) 2,88 korda. Vastavalt välisõhukaitse seaduse paragrahvile 79 keeldutakse loa andmisest, kui uuestvõi rekonstrueeritavast paiksest saasteallikast eralduv saasteaine12345Madis Hütt(Lutsu külaelanikeesindaja)Madis Hütt(Lutsu külaelanikeesindaja)Divesiniksulfiidi (H2S) lendumine õhku on märgatavaltsuurem, kui seda lubavad normid. Arendaja selgitustekohaselt on arvutused tehtud olukorras, kusvedelsõnniku mahutid on katmata. 3/4 reostust pärinebseafarmist, 1/4 mahutitest. Kui mahutid katta, siis 3/4reostust jääb ikkagi. Tehakse ettepanek koostadaarvutustele sõltumatu ekspertiis.Kättesaadavad pole vedelsõnniku laotusplaanid jalepingud.Madis Hütt Alustatud on tootmisega, kuigi ehitis pole valmis ning(Lutsu küla puudub kasutusluba ja keskkonnakompleksluba. Taolineelaniketegevus pole seadusega kooskõlas. Teavitadaesindaja)asjaomaseid isikuid.Madis Hütt(Lutsu külaelanikeesindaja)Madis Hütt(Lutsu külaelanikeesindaja)Ei ole teostatud ümbruskonna kaevude kaardistamist jaanalüüse, kuigi tootmine juba käib. Kui tekibkeskkonnareostus, võib käitaja väita, et reostus ontekkinud varem.Ei ole arvestatud mingilgi määral Lutsu küla jaümbruskonna elanike vastuseisuga lõhnareostuse osas.heitkogus põhjustab välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisepiirväärtuse ületamise. Loa andja pidas vajalikuks täpsustadahajususarvutuste tulemusi otsese mõõtmise teel ja lisada vastavaseirenõude tabelisse „Välisõhu kvaliteedi hindamine”. Kui välisõhukvaliteedi seire teostamisel selgub, et seirepunktis(tootmisterritooriumi piiril) ületatakse välisõhu saastetasemepiirväärtusi, tuleb rakendada parima võimaliku tehnika meedetvähendada saasteainete hulka nn "toruotsa" tehnoloogiatega või muidloa andja poolt heaks kiidetud meetmeid välisõhu saastamisepiiramiseks. Sellekohane meede lisati tabelisse „Meetmed välisõhusaastamise piiramiseks”.Arvestatud. Käitaja esitas vedelsõnniku laotusplaani ja see kinnitatiloa andja poolt 04.10.2006 nr 37-12-5/1366. Laotusplaan ja sellegaseotud materjalid on kättesaadavad loa andja juures, igaüks võibnendega tutvuda esitades sellekohase teabenõude.Arvestatud. Teavitatud on Keskkonnainspektsiooni Põlva bürood jaPõlva Vallavalitsust.20Kuna divesiniksulfiid saab sõnnikust tekkida anaeroobses(hapnikuvabas) keskkonnas, siis tavatingimuste (kõik Eestisrakendatavad pidamistehnoloogiad) on farmisiseselt nimetatud gaasiteke praktiliselt olematu (seepärast pole ka vastavaid näitajaid).Seega ei pidanud loa andja farmihoones tekkiva divesiniksulfiidiarvestamist vajalikuks.Arvestatud. Käitaja on esitanud loa andjale Lutsu seafarmi ümbrusetalukaevude põhjavee seisundi hinnangu (Eesti Geoloogiakeskus,-2006). Aruanne on kättesaadav loa andja veebilehelwww.polva.envir.ee.Käitaja ei nõustunud oma kirjas 11.05.2006 nr 3-5/4 väitega, etarendaja on jätnud täielikult arvestamata ümbruskonna elanike pooltOsaliselt arvestatud. Käitaja peab tagama, et rakendatud meetmedtehtud ettepanekud lõhnareostuse vähendamise osas. Arendaja pooltoleksid piisavad, et lõhnaained ei põhjustaks ümbruskonnasvalitud tehnoloogia vastab parima võimaliku tehnika kirjeldusele,ebameeldivat lõhnataju. Kui esineb sellekohaseid kaebusi, võidaksemaksimaalselt on välditud mistahes heitmete teket seakasvatusealgatada lõhnaaine määramine.tootmisprotsessist. Arendaja on rajanud kõrghaljastuse hoone Lutsuküla poolsesse külge ning võtnud kohustuse rajada veel--

67Madis Hütt(Lutsu külaelanikeesindaja)PõlvaVallavalitsusHinnata lõhnaaine tasetLäbi on viidud lõhnaaine määramine, käitaja poolt on esitatudtegevuskava lõhnaaine vähendamiseks.tootmisterritooriumile kõrghaljastust. Loa andja hinnangul ei saaväita, et loa käitaja ei oleks ettepanekutega arvestanud.Kooskõlastas loa taotluse märkusteta - -LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUSAndmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus1 2 3 4JäätmearuannePaberkandjal kahes eksemplaris või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavaltJäätmearuanne, mis käsitleb käitaja Vastavalt keskkonnaministri määruseledigitaalallkirja seadusele või autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnaministeeriumijäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal, "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmeteInfo- ja Tehnokeskuse hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemiesitatakse 20. jaanuariks.ulatus ja aruande esitamise kord" .(https://jats.keskkonnainfo.ee).Välisõhu saastamisega seotudtegevuse aruanneSaastetasu arvutussaasteainete viimiselvälisõhkuVeekasutuse aastaaruanneVee erikasutuse kvartaalnearuannePaberkandjal kolmes eksemplaris või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavaltdigitaalallkirja seadusele.Paberkandjal ühes eksemplaris või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavaltdigitaalallkirja seadusele.Paberkandjal kahes eksemplaris või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavaltdigitaalallkirja seadusele.Paberkandjal ühes eksemplaris või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavaltdigitaalallkirja seadusele.Käitaja esitab välisõhu saastamisega seotudtegevuse aruande aruandeaastale järgnevaaasta 15. jaanuariks.Käitaja esitab saastetasu arvutuse PõlvamaaKeskkonnateenistusele hiljemalt igalekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.Veearuanne esitatakse üks kord aastas,hiljemalt esimeseks veebruariks.Käitaja esitab aruande hiljemalt igalekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.Põhjaveeanalüüside andmed Paberkandjal koopiad ühes eksemplaris Üks kord aastasVastavalt keskkonnaministri määrusele"Välisõhu saastamisega seotud tegevusestaruandmise kord ja vorm".Vastavalt keskkonnatasude seadusele ja sellealamatele õigusaktideleVastavalt veekasutuse aruande vormileVeemõõtja näidud kvartali alguses ja lõpus,väljapumbatud vee kogus kvartalis, veeerikasutustasu arvutus vastavalt kehtivale veehinnale.Keemiline analüüs (vähemalt elektrijuhtivus,pH, NH4+, NO2+, NO3-, üldraud, O2)Vedelsõnniku laotusandmed Paberkandjal ühes eksemplaris kord aastasVedelsõnniku toimeaineteinfoPaberkandjal ühes eksemplaris Enne laotusperioodi algust Analüüsitud vedelsõnniku toimeainete infoTeavitada loa andjat või Keskkonnainspektsiooni koheselt telefoni teel. Viie tööpäevaTeave avariide, õnnetuste,jooksul esitada loa andjale paberkandjal ühes eksemplaris või e-postiga kkt@polva.envir.eeMahus, mis annab loa andjale piisavatulekahjude jmsPeale vahejuhtumi toimumistselgitus toimunud vahejuhtumi ja selle tagajärgede likvideerimiseks rakendatud meetmeteülevaate.vahejuhtumite kohtakohta.Kompleksloa objektiks olevatehnilise ümberkorraldusekirjeldusPaberkandjal ühes eksemplaris või e-postiga kkt@polva.envir.eeEnne tehnilist ümberkorraldustMahus, mis annab ülevaate tehnilisestümberkorraldusest ja selle keskkonnamõjust21

KOMPLEKSLOA NÕUETE IGA-AASTASE ÜLEVAATUSE TULEMUSEDAasta Tulemus1 2andmed puuduvadKOMPLEKSLOA VAIDLUSTAMINE JA KOMPLEKSLOA ANDMISE PÕHJENDUSKompleksloa vaidlustamineKompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusedloa andmisel)Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistuse juhataja otsus 23.01.2007 nr 37-1-4/169Käesolevat luba on võimalikvaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebusehalduskohtusse«Halduskohtumenetluse seadustikus»(RT I 1999, 31, 425; 96, 846; 2000,51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002,29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376)sätestatud korras või vaidekompleksloa andja kaudu keskkonnaministrile«Haldusmenetluseseaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002,53, 336; 61, 375) sätestatud korrasPõlva Peekon OÜ (registrikood 10601611, edaspidi käitaja) esitas Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistusele kui loa andjale keskkonnakompleksloa taotlusekirjaga 22.09.2005 nr 3-2/13. Koos taotlusega esitati kompleksloa taotluse riigilõivu tasumist tõendav dokument nr 5495 (16.09.2005). Taotlus saabus ja registreeriti Põlvamaakeskkonnateenistuses 23.09.2005 nr 37-12-5/1465.Tuginedes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise (edaspidi SKVK) seaduse § 7 lg 3 punktile 9 on kompleksluba nõutav tegutsemisel loomakasvatuses. LähtudesVabariigi Valitsuse määruse “Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloataotluste esitamise tähtaegade kehtestamine” § 9 lg 1 punktist 1 on kompleksluba nõutav sigade intensiivkasvatusel käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale (kehamassigaüle 30 kg) või 750 emisele. Põlva Peekon OÜ Lutsu seafarmis on ülesseatud 12 212 kohta, põhitoodang aastas on ligikaudu 25 000 nuumsiga (kehamassiga 8-110 kg). Seega onkäitisele keskkonnakompleksluba nõutav.Tuginedes SKVK seaduse §-le 11 kontrollis loa andja kompleksloa taotluse nõuetekohasust. Loa taotlusmaterjalides olid käitise asukohakaardile kandmata veehaarded koossanitaarkaitsealadega ja piirnevate alade maakasutuse sihtotstarbe liigid, puudusid projekteerija ja ehitaja andmed ning andmed kavandatavate investeeringute kohta parimavõimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamiseks. Samuti puudus teave veevõtuseadmete kohta ja võetava vee ning kasutamiseks vajaliku vee kvaliteedi võrdlev hinnang. Lisaksoli õhusaasteallikate paiknemine kaardil (lisa 9-1) ebapiisavalt välja toodud. Samuti polnud taotlusmaterjalid koostatud võrdsetes eksemplarides.Loa andja määras oma kirjaga 14.10.2005 nr 37-12-5/1465 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks ühe kuu ajalise tähtaja, tagastades taotluse. Käitaja esindajale anti 18.10.2005 loaandja juures selgitusi loa taotluse puuduste kohta. Keskkonnakompleksloa täiendatud taotlus esitati käitaja poolt kirjaga 08.11.2005 nr 3-2/35, mis saabus ja registreeriti loa andjapoolt 15.11.2005. Loa andja kontrollis täiendatud taotlust ning edastas 23.11.2005 materjalid täiendavate paranduste sisseviimiseks koos kontrollküsimustiku tabeliga, määratespuuduste kõrvaldamise tähtajaks 06.12.2005. Täiendused esitati loa taotleja poolt 01.12.2005.Lähtuvalt SKVK seaduse §-le 11 kontrollis loa andja kompleksloa taotluse nõuetekohasust. Kontrollimise käigus selgus, et taotlusmaterjalid vastavad nõuetele. Tulenevalteeltoodust pidas loa andja esitatud andmeid piisavaks loa menetlemiseks ja võttis oma otsusega 05.12.2005 nr 37-1-4/205 käitaja keskkonnakompleksloa taotluse nr 37-12-5/1465menetlusse.Lähtudes SKVK seaduse §-le 10 esitab loa andja kompleksloa taotluse kolmanda eksemplari pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist käitise asukoha järgsele linna- võivallavalitsusele, kes esitab kuu aja jooksul pärast kompleksloa taotluse saamist loa andjale kirjalikult oma seisukoha. Kompleksloa taotlus esitati Põlva Vallavalitsusele27.12.2005. Põlva Vallavalitsus kooskõlastas loa taotluse oma kirjaga 31.01.2006 nr 9-4/36-1. Vallavalitsuse seisukoht oli, et neile esitatud andmete kohaselt võib järeldada, ettegevus, mille jaoks kompleksluba taotletakse, vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja võimaldab täita keskkonnanormatiive.SKVK seaduse §-le 29 kohaselt teatab loa andja kompleksloa taotluse saamisest kompleksloa taotleja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kompleksloa taotlusenõuetele vastavuse kindlakstegemisest alates 21 kalendripäeva jooksul. Loa andja võib kompleksloa taotleja kulul teatada kompleksloa taotluse saamisest ka käitise asukohajärgses kohalikus ajalehes. Loa andja paneb kompleksloa taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemisest alates viie tööpäeva jooksul oma asukohas avalikkusele juurdepääsetavaspaigas välja teate kompleksloa taotluse saamise kohta. Loa andja teatas kompleksloa taotluse saamisest loa taotleja kulul väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2005 jamaakonnalehes Koit 06.12.2005. Loa andja pani teate kompleksloa taotluse saamise kohta välja oma asukohas Räpina Kooli 1 ja veebilehel www.envir.ee/IPPC. Loa andjateavitas 06.01.2006 posti teel käitise läheduses asuvate kinnistute omanikke. Loa taotlusest teavitati ka Keskkonnainspektsiooni Põlva bürood. Samuti avalikustati kompleksloataotlus loa andja veebilehel www.polva.envir.ee.SKVK seaduse §-le 321 kohaselt viidi 02.02.2006 läbi avalik istung asja õigeks otsustamiseks loa andja initsiatiivil. Avalikult istungil tutvustati kompleksloa taotluse sisu ja22

arutati üleskerkinud probleeme. Selgus, et käitaja on alustanud tegevust. Lepiti kokku, et loa andja, keskkonnainspektsioon ja piirkonna elanike esindaja tutvuvad käitisegakohapeal. Samuti teavitati loa andjat, et piirkonna elanikud esitavad oma vastuväited ja ettepanekud loa taotluse kohta kirjalikult.Käitise kohapealne ülevaatus teostati 15.02.2006. Käitise kohapealse ülevaatuse käigus uusi olulisi asjaolusid ei selgunud. Loa taotluses oli kajastamata käitise territooriumil asuvnõuetele mittevastav masuudihoidla. Loa tabelisse „Muud asjakohased meetmed” lisati nõue, et käitise territooriumil asuv nõuetele mittevastav masuudimahuti tuleb puhastadaohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt hiljemalt 01.01.2008.Loa taotluse kohta esitas 28.02.2006 viis kirjaliku ettepanekut ja vastuväidet Lutsu küla elanike esindaja Madis Hütt. Ettepanekuid arvestati alljärgnevalt, nende sisu jaarvestamismärge on esitatud ka kompleksloa tabelis „Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsusepõhjendamine” (nr 1-5).Ettepanek 1. Divesiniksulfiidi (H2S) lendumine õhku on märgatavalt suurem, kui seda lubavad normid. Arendaja selgituste kohaselt on arvutused tehtud olukorras, kusvedelsõnniku mahutid on katmata. 3/4 reostust pärineb seafarmist, 1/4 mahutitest. Kui mahutid katta, siis 3/4 reostust jääb ikkagi. Tehakse ettepanek koostada arvutustelesõltumatu ekspertiis.Osaliselt arvestatud. Loa taotluses on ühe välisõhku eralduva saasteainena käsitletud divesiniksulfiiti. Arvestatud on vaid sõnnikuhoidlast eralduva divesiniksulfiidi kogusega(toetudes Minnesotas läbiviidud uuringule). Taotleja selgituste kohaselt puudusid algandmed, et arvutada farmihoonetest lähtuvat divesiniksulfiidi saastet.Küsimuse lahendamiseks küsiti arvamust Eesti Maaülikooli vanemteadurilt dr Allan Kaasikult. Arvamuse kohaselt tuginedes PVT juhendmaterjalile „IPPC Reference Documenton Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs” loomakasvatuses väävelvesiniku emissiooniga ei arvestata. Kuna väävelvesinik saab sõnnikust tekkidaanaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas, siis tavatingimustel (kõik Eestis rakendatavad pidamistehnoloogiad) on farmisiseselt nimetatud gaasi teke praktiliselt olematu (seepärastpole ka vastavaid näitajaid). Sõnnikuhoidlast (eriti vedelsõnniku puhul) mõningane (siiski marginaalne) väävelvesiniku emissioon esineb (soodustavateks teguriteks kõrgevälistemperatuur, suure koguse sõnniku pikk säilitusperiood).Seega ei pidanud loa andja farmihoones tekkiva divesiniksulfiidi arvestamist vajalikuks. Küll aga pidas loa andja vajalikuks divesiniksulfiidi kajastamist loas, kuna lähtudes loataotluse tabelist „Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju” ületab vesiniksulfiidi saastetase tootmisterritooriumi piiril (23 µg/m³) keskkonnaministrimäärusega „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusestteavitamise tase” vesiniksulfiidile kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtust (8 µg/m³) 2,88 korda. Käitaja selgituste kohaselt vähendab mahutite katmineheiteid poole võrra.Välisõhu kaitse seaduse § 79 kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui uuest või rekonstrueeritavast paiksest saasteallikast eralduv saasteaine heitkogus põhjustab välisõhusaastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist. Loa andja pidas vajalikuks täpsustada hajususarvutuste tulemusi otsese mõõtmise teel ja lisada vastava seirenõudetabelisse „Välisõhu kvaliteedi hindamine”. Kui välisõhu kvaliteedi seire teostamisel selgub, et seirepunktis (tootmisterritooriumi piiril) ületatakse välisõhu saastetasemepiirväärtusi, tuleb rakendada PVT meedet vähendada saasteainete hulka nn "toruotsa" tehnoloogiatega või muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid välisõhu saastamisepiiramiseks. Sellekohane meede lisati tabelisse „Meetmed välisõhu saastamise piiramiseks”.Ettepanek 2. Kättesaadavad pole vedelsõnniku laotusplaanid ja lepingud.Arvestatud. Keskkonnaministri määruse „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise jahoidmise nõuded” § 12 kohaselt koostab üle 300 loomühiku loomi pidav isik, kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusalapindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. Vedelsõnniku laotamisplaani kinnitab enne vedelsõnniku laotamistkeskkonnateenistus.Loa taotluses on märgitud, et vedelsõnniku laotusplaan esitatakse loa andjale detsembriks 2005. Laotusplaani esitatud ei olnud, käitajalt küsiti sellekohast lisateavet. Käitaja esitasvedelsõnniku laotusplaani ja see kinnitati loa andja poolt 04.10.2006 nr 37-12-5/1366. Laotusplaan ja sellega seotud materjalid on kättesaadavad loa andja juures, igaüks võibnendega tutvuda esitades sellekohase teabenõude.Ettepanek 3. Alustatud on tootmisega, kuigi ehitis pole valmis ning puudub kasutusluba ja keskkonnakompleksluba. Teavitada asjaomaseid isikuid.Arvestatud. Teavitatud on Keskkonnainspektsiooni Põlva bürood ja Põlva Vallavalitsust.Ettepanek 4. Ei ole teostatud ümbruskonna kaevude kaardistamist ja analüüse, kuigi tootmine juba käib. Kui tekib keskkonnareostus, võib käitaja väita, et reostus on tekkinudvarem.Arvestatud. Käitaja on esitanud loa andjale Lutsu seafarmi ümbruse talukaevude põhjavee seisundi hinnangu (Eesti Geoloogiakeskus, 2006). Aruanne on kättesaadav loa andjaveebilehel www.polva.envir.ee.23

Ettepanek 5. Ei ole arvestatud mingilgi määral Lutsu küla ja ümbruskonna elanike vastuseisuga lõhnareostuse osas.Osaliselt arvestatud. Käitaja ei nõustunud oma kirjas 11.05.2006 nr 3-5/4 väitega, et on jätnud täielikult arvestamata ümbruskonna elanike poolt tehtud ettepanekud lõhnareostusevähendamise osas. Käitaja poolt valitud tehnoloogia vastab PVT kirjeldusele, maksimaalselt on välditud mistahes heitmete teket seakasvatuse tootmisprotsessist. Käitaja onrajanud kõrghaljastuse hoone Lutsu küla poolsesse külge ning võtnud kohustuse rajada veel tootmisterritooriumile kõrghaljastust.Loa andja hinnangul ei saa väita, et käitaja ei oleks ettepanekutega arvestanud. Samas peab käitaja tagama, et rakendatud meetmed oleksid piisavad, et lõhnaained ei põhjustaksümbruskonnas ebameeldivat lõhnataju. Kui esineb sellekohaseid kaebusi, võidakse algatada lõhnaaine määramine.Madis Hütt esitas oma kirjaga 06.07.2006 loa Adale elanike avalduse ebameeldiva lõhnaaine esinemise kohta. Avalduse saabus ja registreeriti 07.07.2006 nr 37-12-5/1465.Avalduse kohaselt paluti abi sealägast tulenevast haisust vabanemisest Põlva vallas Lutsu külas. Rõhutati, et hais levib eriti läänetuultega ja on eriti tugev madalrõhkkonna korral.Samuti viidati probleemile, et kuna ebameeldiv hais esineb juba praegu, võib see muutuda veelgi häirivamaks juhul, kui farm hakkab tööle täie võimsusega. Paluti võtta nimetatudküsimus menetlusse ning võimaluse korral arutada probleemi kohalike elanikega. Lähtudes Põlvamaa keskkonnateenistuse juhataja otsusest 20.07.2006 nr 37-1-4/156 algatatilõhnaaine määramine Põlva vallas Lutsu külas Põlva Peekon OÜle kuuluva seafarmi ümbruses. Kuna lõhnaaine määramise tulemused olid olulised keskkonnakompleksloamenetluse jätkamiseks ja otsuse tegemiseks, pikendas loa andja SKVK seaduse § 14 lg 2 alusel kompleksloa menetlemise tähtaega.Selgus, et mõõtmistulemustele tuginedes võib saasteallikas lähimate elamute juures põhjustada ebameeldivat lõhnataju. Kuna farm pole täielikult valminud ja töötab praegu poolevõimsusega, võib tulevikus lõhnaaine eraldumine suureneda (mahutite täitmine, loomade arvu kasv), kui ka väheneda (sõnniku jahutussüsteemi käivitamine). Seega või vajalikuksosutuda kordusmõõtmine, kui kaebused jätkuvad. Käitajal tuli esitada aga välisõhu kaitse seaduse § 34 lg 6 kohane lõhna vähendamise tegevuskava ja asuda seda täitma. Käitajaesitas tegevuskava oma kirjaga 26.09.2006 nr 3-5/9 ja selle täiendatud variandi 20.11.2006 nr 3/5-17.SKVK seaduse § 321 kohaselt viidi 29.09.2006 läbi täiendav avalik istung asja õigeks otsustamiseks Lutsu küla esindaja Madis Hüti kui huvitatud isiku taotlusel. Avalikultistungil anti vastus eelnevalt tõstatatud küsimustele, tutvustati läbiviidud lõhnaainete määramist ja käitaja tegevuskava. Jätkuvalt tõstatati peamise probleemina ebameeldiv haiskäitise ümbruses, mis häirib ümbruskonnas elavaid inimesi. Toodi esile, et välisõhu kaitse seaduse kohaselt peavad korstnad olema 5 meetrit saasteallikast. Ebaselgeks jäi, kasnimetatud nõue on arvestusega saasteallika põrandast või laest. Loa andja lubas seaduse mõtet täpsustada.Välisõhu kaitse seaduse § 66 lg 2 järgi tuleb käitise projekteerimisel arvestada, et saasteaineid välisõhku väljutavad korstnad, ventilatsiooniavad ja -torud oleksid vähemalt viismeetrit kõrgemal saasteallikast, kuni viiekümne meetri kaugusel eluhoonetest ning oleksid täidetud välisõhu kaitse seaduse §-is 27 sätestatud nõuded. Keskkonnaministeeriumiseisukoht on, et selle paragrahvi mõte on selles, et tagada saasteainete maksimaalne hajuvus maapinnalähedases õhukihis. Teiste sõnadega saasteainete väljumiskõrgus peab olemavähemalt 5 m kõrgemal saasteallika katusest, mitte maapinnast. See nõue kehtib juhul, kui elumajad paiknevad lähemal kui 50 m. Üldjuhul korstna kõrgus määratakse lähtudeshajumisarvutuste tulemustest.Saasteallikale lähemal kui 50 m eluhooneid ei paikne, seega määratakse korstna kõrgus hajuvusarvutuste tulemusena. Seoses sellega palus loa andja lisada loa taotluselelõhnaainete hajuvusarvutused, kus on arvestatud saasteainete väljumiskõrguse tõstmisega (nt 3-5 m katusest). Loa taotleja esitas lõhnaaine modelleerimistulemused, kusfarmihoone korstna kõrgust oli tõstetud 5 m. Olulist efekti nimetatud abinõu lõhnaaine hajuvuse parandamisel ei anna.Käitaja poolt koostatud lõhnaainete vähendamise tegevuskavas toodud meetmed kandi loa tabelisse „Meetmed välisõhu saastamise piiramiseks”. Samas pole loa andja veendunud,et käitaja poolt lõhnaaine vähendamiseks rakendatavad meetmed on piisavad. Käitaja selgituste kohaselt on tehtud kõik, et lõhnaainete teket vähendada. Samas on tuvastatud, etkäitis võib põhjustada ebameeldivat lõhnataju. Kui peale lõhnaainete vähendamise tegevuskava ja loas toodud meetmete rakendamist lõhnaainete vähendamiseks on loa andjaleesitatud kaebus, mille alusel on läbi viidud lõhnaainete esinemise määramine ja on selgunud, et saasteallikas põhjustab lähimate elamute juures ebameeldivat lõhnataju ningkäitaja ei rakenda muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid lõhnaainete heitkoguste vähendamiseks, tuleb rakendada PVT meedet vähendada saasteainete hulka nn "toruotsa"tehnoloogiatega või muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid välisõhu saastamise piiramiseks. Sellekohane meede lisati tabelisse „Meetmed välisõhu saastamisepiiramiseks”.Lähtudes SKVK seaduse § 14 lg 5 saadeti 27.11.2006 loa eelnõu käitajale seisukohavõtuks. Samuti saadeti 27.11.2006 SKVS seaduse § 32 lg 2 järgi loa eelnõu Lutsu küla elanikeesindajale Madis Hütile, Põlva Vallavalitsusele ja Keskkonnainspektsiooni Põlva büroole. Käitaja esitas ettepanekud oma kirjaga 22.12.2006 nr 3-5/18 ja e-kirjaga 08.01.2007,muid ettepanekuid loa eelnõu kohta ei esitatud.Ettepanek 1. Parandada eelnõu tegevusala alapunkt 3.3 sigade intensiivkasvatus seakasvatuseks EMTAK nimistu kohaselt.Arvestamata jäetud. Põhitegevusala (01231 Seakasvatus) EMTAK järgi on toodud punktis 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkonna nimetus punktis 3.3 on määratud VabariigiValitsuse määruse „Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotlusteesitamise tähtaegade kehtestamine” § 9 lg 1 punkti 1 alusel (sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale (kehamassiga üle 30 kg) või 750 emisele).Ettepanek 2. Parandada eelnõu tabelit „Kasutusel olevate seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (PVT-le)”.Arvestatud. Alalõiku 5 „Manure cooling – sõnnikujahutamine kanalis” täpsustatud: sõnnikukanalist tulevat soojust kasutatakse vee soojendamisel. Alalõik 7 rida „Energiatõhusate24

valgustite kasutamine” asendatud „Gaasikatlamaja”. Alalõik 7 soojusvahetite rida kustutatud.Ettepanek 3. Täiendada tabelit „Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid, pooltooted või kemikaalid”Arvestatud. Tabelisse kantud selgitus jõusööda toorme säilitamise ja jõusööda valmistamise kohta, maksimaalne üheaegselt hoitav jõusööda ja selle toorme kogus määratud kogupunkerhoidla kohta.Ettepanek 4. Parandada sõnnikuhoidlate diameeter.Arvestatud. Tabelis „Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa” märgitud, et sõnnikuhoidlate diameeter on 36 m.Ettepanek 5. Jätta ära tabelis „Meetmed välisõhu saastamise piiramiseks” meede „Lenduvate saasteainete vähendamine nn "toruotsa" tehnoloogiatega”, kuna käitajal ei oleusaldusväärseid andmeid, et nimetatud „toruotsa” tehnoloogia võimaldab lauda õhust eemaldada 50...90% ammoniaagist, keemilised märgpuhastid kuni 90% ammoniaagist.Farmi hoonest väljub õhk 44 ava kaudu, mida pole käitaja hinnangul tehniliselt võimalik tsentraliseerida ühtsesse filtersüsteemi. Käitaja kinnitas jätkuvalt, et Lutsu farmiventilatsioon on PVT, mida kasutatakse tänapäeval kaasaegsete seafarmide tehnolooguliste lahenduste juures kogu Euroopas. Biofiltrite teema võib tunduda huvipakkuv, kuidkäitajale pole teada ainsatki sigalat, kus sellist süsteemi töös näha saaks. Kui lugeda Interneti materjale, siis on ehitatud erinevaid katsefiltreid, kuid arvestades nende maksust jaekspluatatsioonikulu ning saavutatavat efekti, ei saa käitaja arvates neid veel PVT-ks pidada. Seega jääks käitaja arvates oodata, kuna antud teema väljuks katsetamise faasist jaleiaks seakasvatuses kasutuselvõttu.Arvestamata jäetud. Käitaja poolt valitud PVT-kirjelduse „Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs” p 4.6.5.1 tabelist 4.25lähtuvalt võimaldab biofilter lauda õhust eemaldada 50...90% ammoniaagist ja tabelist 4.26 lähtuvalt keemiline märgpuhasti kuni 90% ammoniaagist. PVT-kirjelduse referentsis„Dutch Notes on BAT for Pig- and Poultry Intensive Lifestock Farming” (http://virtualcentre.org/en/dec/toolbox/Tech/IKCbat.pdf) kirjeldatakse filtrite kasutamist Hollandis jubaenne 1999 aastat. Nõustuda võib väitega, et filtrite paigaldamine ja töös hoidmine on kulukas.Meetme kehtestamisel on loa andja arvestanud, et loa andmine on võimalik vaid siis, kui käitis ei põhjusta välisõhu saastetaseme piirväärtuste ületamist väljaspool käitisetootmisterritooriumi ja ebameeldivat lõhnataju lähimate elamute juures. Enne loa andmist on tuvastatud, et käitis võib põhjustada ebameeldivat lõhnataju lähimate elamute juures(Lõhnaaine määramine Põlva vallas Lutsu külas OÜ Põlva Peekon seafarmi ümbruses, 2006); samuti on hajuvusarvutuste (Põlva Peekoni OÜ Lutsu seafarmikeskkonnakompleksloa taotlus, 2005) tulemusel selgunud, et võidakse ületada saastetaseme piirväärtusi tootmisterritooriumi piiril. Kompleksloa vastava nõude kohaseltrakendatakse kõnesolevat meedet järgnevatel juhtudel: 1) välisõhu kvaliteedi seire teostamisel selgub, et seirepunktis (tootmisterritooriumi piiril) ületatakse välisõhu saastetasemepiirväärtusi ja käitaja ei rakenda muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid välisõhu saastamise piiramiseks; 2) peale loas toodud meetmete rakendamist lõhnaainetevähendamiseks on loa andjale esitatud kaebus, mille alusel on läbi viidud lõhnaainete esinemise määramine ja on selgunud, et saasteallikas põhjustab lähimate elamute juuresebameeldivat lõhnataju ning käitaja ei rakenda muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid lõhnaainete heitkoguste vähendamiseks.Seega pole meetme rakendamine igal juhul nõutav, vaid seda rakendatakse loas märgitud juhtudel. Käitaja on esitanud lõhnaainete vähendamise tegevuskava, seal toodudmeetmeid on kantud kompleksloale. Samas pole loa andja veendunud, et rakendatavad meetmed tagavad välisõhu hea seisundi. Rakendatavate meetmete efektiivsust tegelikkuseshinnatakse seireandmete põhjal (välisõhu kvaliteedi seire; lõhnaaine esinemise määramine). Kõnesolev tingimuslik meede on lisatud, et käitajal ei tekiks õigustatud ootust, etkäitis võib tegevust jätkata ka juhul, kui rakendatud on kõik loa meetmed, kuid sellest hoolimata põhjustab käitis välisõhu saastetaseme piirväärtuste ületamist või ebameeldivatlõhnataju. Kui käitaja poolt välja pakutud ja rakendatud meetmed tagavad eesmärgi täitmise st käitis ei põhjusta ebameeldivat lõhnataju elamute juures ja saastetasemepiirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumit, siis ei tule kõnesolevat meedet rakendada.Samuti annab meede võimaluse rakendada muid toimivaid, loa andja poolt eelnevalt heaks kiidetud meetmeid. Kuna käitaja väitel on rakendatud kõiki PVT võimalusi saasteaineteja lõhnaainete tekke vähendamiseks ning käitaja hinnangul on nn „toruotsa” tehnoloogia rakendamine tehniliselt keerukas ja liiga kulukas, siis jääb loa andja hinnangul ainsaksvõimaluseks saasteainete vähendamiseks vähendada käitise ülesseatud tootmisvõimsust. Parema mõistetavuse huvides on loa andja lisanud tabelisse „Meetmed välisõhusaastamise piiramiseks” ka sellekohase meetme.Kokkuvõtlikult on luba antud tingimusel, et peale kõigi käitaja poolt kavandatud meetmete rakendamist ei tohi käitis põhjusta välisõhu saastetasemete ületamist või ebameeldivatlõhnataju. Kui välisõhu kvaliteedi seire või lõhnaaine määramise käigus tuvastatakse, et saastetaseme piirväärtusi ikkagi ületatakse või põhjustab saastaallikas ebameeldivatlõhnataju, peab käitaja rakendama nn „toruotsa” tehnoloogiaid, vähendama käitise ülesseatud tootmisvõimsust või rakendama muid loa andja poolt heaks kiidetud meetmeid.Ettepanek 6. Muuta loa eelnõu tabelis „Meetmed välisõhu saastamise piiramiseks” tegevuse „Vedelsõnniku jahutussüsteem” rakendamise tähtaeg 01.01.2007 tähtajaks01.01.2008.Osaliselt arvestatud. Käitaja ei põhjenda, mille tõttu nimetatud PVT-meetme rakendamise edasilükkamist taotletakse. Oma e-kirjas 08.01.2007 käitaja selgitab, et kuigi antudseade on PVT loetelus kirjeldatud, ei ole sellise seadme olemasolu seadusega nõutud (nagu näiteks 8 kuu mahus vedelsõnniku hoidla). Käitaja on võtnud kohustuse vedelsõnnikujahutussüsteem installeerida hiljemalt 01.01.2008. Kui jõutakse varem, peetakse seda heaks. Kui loa andja leiab, et see tuleks kasutusel olevate seadmete ja tehnoloogia vastavuse25

PVT tabelis seniks maha võtta, siis on käitaja sellega nõus.Loa andja ei nõustu väitega, nagu oleks PVT rakendamine käitajale vabatahtlik ja see ei ole seadusega nõutud. Lähtudes SKVK seaduse § 4 peab parim võimalik tehnika vastamategevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Ka jäätmeseaduse § 29, veeseaduse § 9 ja välisõhu kaitse seaduse § 79 viitavad kohustuselekasutada parimat võimalikku tehnikat. Konkreetsete seadme olemasolu konkreetses käitises ei saagi nõuda seadusega, vaid see otsustatakse SKVK seaduse §-ist 15 lähtuvaltkompleksloa taotluse aluseks oleva tegevuse laadi ja käitise geograafilist asukohta ning saastuse vältimise põhimõtteid arvestades. Loa andja otsus peab põhinema taotlusesesitatud teabel; loa taotluse menetlemisel kogutud andmetel; keskkonnamõju hindamisega saadud teabel; taotluse avalikustamise käigus saadud teabel ja seisukohtadel;õigusaktides sätestatud nõuetel; parima võimaliku tehnika kasutamise nõuetel.Käitaja poolt valitud parima võimaliku tehnika kirjeldus „Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs” (peatükk 5.2.2) peabPVTks vedelsõnniku jahutussüsteemi. Vedelsõnniku jahutamine võimaldab alandada sõnniku temperatuuri ja vähendada oluliselt emissioone välisõhku (HN3 kuni 70%). Ka omataotluses on käitaja näidanud vedelsõnniku jahutussüsteemi olemasolu ja selle vastavust PVTle, taotluses pole mainitud, et nimetatud meedet rakendatakse hiljem. Seega onmenetlusosalised oma arvamuste ja vastuväidete andmisel arvestanud, et nimetatud meede on käitaja poolt rakendatud käitise tegevuse alustamisel ja see on tingimus loa saamisel.Taotluse avalikustamise käigus oli peamiseks üleskerkinud probleemiks käitisest välisõhku eralduvad saasteined sh ebameeldivad lõhnaained. Loa andja poolt on tuvastatud, etkäitis võib põhjustada ebameeldivat lõhnataju lähimate elamute juures. Käitaja poolt esitatud lõhnaainete vähendamise tegevuskavas on sõnniku jahutussüsteemi käivitamineüheks peamiseks meetmeks lõhnaainete eraldumise vähendamiseks. Ei saa pidada põhjendatuks võimalikku olukorda, et meetme liiga hilisel rakendamisel peaksid ümberkaudsedelanikud taluma pikaajaliselt (loa andmisest kuni 01.01.2008) ebameeldivat lõhnaainet. Loa andja on ka meetme vajaduse üle otsustamisel arvestanud, et tegemist on käitisega,mis ületab keskkonnakompleksloa künnisvõimsust mitmekordselt; samuti on tegemist SKVK seaduse § 39 alusel uue käitisega, kus PVT meetmeid tuleks rakendada juba käitisetegevuse alustamisel.Kokkuvõtlikult arvestades ülaltoodut on loa andja hinnangul vedelsõnniku jahutussüsteem konkreetses käitises PVT, mille rakendamine on kohustuslik. Arvestades, et seadmepaigaldamine võtab aega ja võttes aluseks loa eelnõus märgitud tähtaja (01.01.2007) ja käitaja pakutud tähtaja (01.01.2008), määrab loa andja kompromissina loale tähtajaks01.07.2007.Tulenevalt eelnevast otsustan:väljastada Põlva Peekon OÜ-le keskkonnakompleksluba nr L.KKL.PÕ-46228.Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.PÕ-46228 annab õiguse tegutsemiseks loomakasvatuses sigade intensiivkasvatusel Lutsu seafarmis ülesseatud 12 212 kohaga,põhitoodanguga ligikaudu 25 000 nuumsiga aastas (kehamassiga 8-110 kg). Lähtudes loa taotlusest, keskkonnamõju hindamise aruandest (ELLE OÜ, 2005), SKVK seadusest jamuudes õigusaktides sätestatud nõuetest ning esitatud seisukohtadest ja arvamustest kehtestati heite piirväärtused; PVT meetmed; müra vältimise või vähendamise meetmed;toorme, abimaterjalide maht ja meetmed; energia kasutamise maht; vee kasutamise maht ning meetmed; tekkivate jäätmete lubatavad kogused; jäätmehoolduse meetmed; saastusetagajärgede likvideerimise meetmed; jäätme- ja heiteseire korralduse, sealhulgas sõltumatu akrediteeritud või tunnustatud labori kontrolli ulatuse; keskkonnamõju seire korraldusenõuded; loa andjale käitise andmete esitamise viis ja sagedus ning andmete ulatus.Loa andja Jaanus Kala, juhataja ...................................................................................... 23.01.2007(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)Loa vastu võtnud isik ........................................................................................................................(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)26