Mahepõllumajanduse Lehe - Maheklubi

ISSN 1406-9814522/2010Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse väljaanneEuroopa Liit tähtsustabmahepõllumajandustEuroopa Liidu uues põllumajanduspoliitikas, mis pöörab rohkemtähelepanu bioloogilise mitmekesisuse kaitsele, jätkusuutlikupõllumajanduse edendamisele ja CO 2 emissiooni vähendamisele,võib mahepõllumajandusel olla senisest suurem tähtsus.Nii tõdesid Euroopa Liidu kõrgedametnikud kliimamuutustegavõitlemise seminaril aprillis.Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadidirektor Ladislav Miko toonitas:„Mahepõllumajanduse vastu tuntakseüha suuremat huvi, eriti kui aruteluall on nn ökosüsteemi teenused.“ Komisjonitöödokumendis, mis kaasnebEuroopa Liidu mahepõllumajandusearengukavaga aastast 2004, rõhutatakse,et mahepõllumajanduse peamisedpositiivsed mõjud on mulla, bioloogilisemitmekesisuse ja elupaikade kaitse.Väetiste ja pestitsiidide kasutamise piirangparandab aga vee kvaliteeti.Anna Burnett Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadistnentis, et mahetootmiseall on vaid 4% ELi põllumajandusmaast,mis sunnib tõsiselt vähendamasaastust ülejäänud 96%-l. Ta märkis, etnt Prantsusmaal tuleb 50% joogiveestenne selle tarvitamist puhastada pestitsiidijääkidest.Anna Burneti meelest tuleksrohkem toetusraha suunata maaeluarengusse, mahepõllumajandusse ningtoetusi jagada õiglasemalt. FiBLi direktorUrs Niggli kinnitas, et mahepõllumajandussoodustab mullaviljakuse jaselle huumusesisalduse suurenemist.Samuti pakub mahepõllumajandus paljukeskkonnateenuseid: lisaks mullaviljakuselesuureneb mahepõldudel mullaveesidumisvõime, liigiline mitmekesisus,seal leidub 30% rohkem liike kuitavapõldudel, poole võrra rohkem onkasulikku elustikku.Ladislav Miko rõhutas kokkuvõtteks, etEuroopa Liidus, kus põllumajandusmaapind on väga suur, avaldab väikseimginihe säästlikuma põllumajanduse suunassuurt mõju süsiniku sidumisele. Paremelupaikade majandamine, nagusee toimub mahepõllumajanduses,teeb aga põllumajandussüsteemid kliimamuutusesuhtes kohanemisvõimelisemateks.Allikas: EurActive NetworksisuEuroopa Liit tähtsustabmahepõllumajandustTalirüps on perspektiivikasMuudatused mahetootmisetoetuse nõueteslk 1lk 2lk 4Millele peab PRIAst mahetoetusetaotleja tähelepanu pööramalk 5Tootmisviis mõjutab lihakvaliteetilk 6Eesti Maaülikool uurib liikuvtapamajakasutamisevõimalikkust lk 7Mahepõllumajandus HollandisUudisedlk 8lk 9, 11Küprosel keskenduti võitluselekliimamuutuste vastulk 10Mahetootjaid tuleb juurdeTootjad vajavad rohkem infotlk 10lk 11

teadusuuringTalirüps on perspektiivikasRistõielised õlikultuurid, eriti suviraps, on Eesti tavatootmises laialt levinud. Suvirapsi külvipind onodra järel suuruselt teisel kohal. Ristõieline külvikorras on põllu üldist tervist silmas pidades kasulik,tema juureeritised katkestavad mullas elavate teraviljade haigustekitajate arengutsükli. Mahetootmisesaga kasvatatakse rapsi ja rüpsi seni ikka veel väga vähe.Jõgeva SAI mahekatsesse on kaasatud ka talirüps, sordid Prisma ja Largo. Ülevaade katse tulemusteston Mahepõllumajanduse Lehe eelmises numbris (51).Mahetingimustes on eriti keerulinekasvatada suvirapsi, sestputukkahjurid võivad põhjustadatäieliku ikalduse. Näiteks kui onkülvatud puhtimata suvirapsi, võivadmaakirbud idandid juba enne nendemulla pinnale tõusmist täielikult hävitada,nii jäävad põllumehele ainult külvamiserõõm ja tehtud kulutused.Rüpsitaim roheliste kõtrade faasisMahekasvatajale on õlikultuuridestkindlam kasvatada talirapsi ja -rüpsi.Talirapsi talvekindlus on aga talirüpsistväiksem, mis on tingitud tema bioloogilisestiseärasusest. Rapsitaime peavarsalustab kasvu juba sügisel ja kasvukuhik,mis asub varre tipus, on soodsatekasvutingimustega aastal külmade tullesmaapinnast 10-15 cm kõrgusel. Tihtijääb ta lumest välja ning metsloomadsöövad teda väga hea isuga. Samutihakkab taliraps õitsema talirüpsist hiljem,mai keskel. Täisõitsemise ajal onhiilamardikate (Meligethes sp.) liikuminejuba aktiivne ning esineb rüüstet,mis omakorda põhjustab saagi vähenemise.Talirüps on ka madalatel väetusfoonidelandnud head saaki ning seemnetetoorõlisisaldus on olnud suur, seetõttujulgen teda soovitada mahepõldudelkasvatamiseks. Et talirüpsi tuleb külvatavarakult, siis on võimalike eelviljade valikpiiratud. Sobivad näiteks põldhein,varane oder, vili siloks ja haljasväetis.Häid tulemusi võib saada ka talirüpsiotsekülvil kõrde. Talvitumine on otsekülvipuhul isegi parem olnud, sest kõrredaitavad lund taimede ümber kogudaning seal kinni hoida.Külviks tuleks valida väikese kallakugapõld, millele ei tohiks tekkida loike, sesttalirüps ei talu seisvat vett ega jääkoorikut.Enamasti ongi taimede hukkumisepõhjuseks pigem liigvesi, mitte külmakahjustus.Mulla pH peaks olema neutraalnevõi kergelt aluseline, happelisesmullas ei funktsioneeri juured normaalseltning taime varustatus toitainetegaon häiritud, taimed jäävad kiduraksega anna korralikku saaki. Turvasmuldadelvõib talvekindlus olla ebapiisav.1000 seemne mass on talirüpsil 2,5-3,0 g, seega peab külvisügavus olema2-3 cm. Mahetingimustes võiks kasutadasuuremat külvisenormi, 7-8 kg/ha,Fotod: L. Naritssest tihedam taimik surub umbrohtusidparemini alla. Kergetel muldadel jakuiva mulla puhul võib idanemise parandamisekspõldu pärast külvi kergeltrullida. Rullimisega ei tohi hilineda, sestheades tingimustes toimub idaneminekiiresti, juba viie päevaga võivad idandidjõuda mullapinnani.Talirüpsi optimaalne külviaeg on 10.-20. augustini. Septembrikuisel külvil eiole mõtet, taimed võivad küll tärgataja kasvada, aga pikaajalised katsed onnäidanud, et talvekindlus on sel juhultunduvalt väiksem, kevadel on taimikukasv kidur, taimedel kasvab vähe külgharusidja saak jääb väikseks. Sügisel eikahjusta tõusmeid maakirbud (Phyllotretasp.), sest nende aktiivse tegutsemiseaeg on möödas. Talirüpsi eelisekstalirapsi ees on see, et tema kasvukuhiktalvitub mullapinnast allpool, ollesseega ebasoodsate ilmastikutingimusteeest kaitstud, peale selle on rüpsi sügisenelehekodarik karekarvane, mistõttuta ei ole suupärane metsloomadele.Talirüpsi kevadine areng on väga kiirening ta suudab edukalt võistelda enamikuumbrohtudega ja need alla suruda.Ainult kesalill (Tripleurospermuminodorum), mis samuti sügisel leherosetimoodustab, jõuab rüpsiga konkureerida.Kui külv on mingil põhjuselhõre ja tekivad tühikud, siis on tõsineoht, et kesalill risustab põllu. Umbrohtudetõrjeks saab talirüpsi põldu edukaltäestada. Kevadel on rüpsi juurikastugevalt mullas ning kannatab üpris tugevatäestamist. Tuleb jälgida, et töögahiljaks ei jääda. Kui peavars on jubakasvu alustanud, siis äestada enam eitohi, sest kasvu algul on vars habras jamurdub kergesti. Et põhisaak saadaksejust peavarrelt, võib hilinenud äestaminetekitada suurt kahju.Õitsema hakkab rüps mai algul, hiila-

mardikad ilmuvad õitsemise lõpus, kuinad enam märkimisväärset kahju ei tekita,viimastel õitel näha olevad mardikadsöövad sealt õietolmu. Et kahjurputukate,st talirüpsi puhul peamiseltkõdra ja varre peitkärsakatest (Ceuthorrhychussp.) jagu saada, tuleb soodustadaröövtoiduliste putukate (ämblikud,jooksilased jne) ja parasitoidide suurematarvukust põllul. Parim variant on,kui põllu ligidal on looduslik rohumaa.Oma varase õitsemisega ahvatleb talirüpska mesilasi, olles neile väga heakskorjemaaks ajal, kui looduses ei oleveel palju õisi.Vasakul kõrgem on õitsemist lõpetavtalirüps, madalam on õitsemist alustavtalirapsTabel 1. Talirüpsisortide ’Prisma’ ja ’Largo’ seemnesaak ja toorõlisisaldus 2008. ja2009. a Jõgeva Sordiaretuse Instituudi mahe- ja tavakatses (arvutatud seemnete7,5% niiskusesisalduse juures)RüpsisortKülvisenorm,kg/haSeemnesaak,kg/haToorõlisisaldus,%mahe tava mahe tavaPrisma 4 1321 4181 46,8 39,26 1138 4244 45,9 38,97 2183 x 47,2 x8 2519 4376 44,7 38,9Largo 4 2342 4915 45,0 37,46 1910 4517 45,7 37,37 2058 x 45,9 x8 2657 4617 44,4 37,5Keskmine 2016 4475 45,7 38,2Taimehaigustest on ristõielistel kõige levinumkuivlaiksus (Alternaria sp.), selletunneb ära lehtedel ja kõtradel kontsentrilisteringidega pruunide laikude järgi.Esineb veel ka vertitsilloosi (Verticilliumdahliae) ja valgemädanikku (Sclerotiniasclerotiorum). Esimese kindel tunnuson lehelaba ühe poole kuivamine jaseeläbi lehe kõverdumine, teise puhultekib taime varrel hallikas-pruunikaslaik, mis tihti ümbritseb tervet vart mitmesentimeetri ulatuses, varre sees onaga mustad sklerootsiumid, mis meenutavadhiirepabulaid. Muid taimehaigusi(ebajahukaste, tüfuloos, tsülindrosporoos,valgelaiksus) võib esineda väheselmääral ja sõltuvalt konkreetse aasta ilmastikuston enamasti tegu kas keskminenakkuse või üksikute leidudega. Etnakatumist vältida, tuleb kinni hoidakülvikorrast. Ristõielisi ei tohiks samalpõllul kasvatada sagedamini kui 5 aastajärel. Eelviljaks ei sobi liblikõielised, misvõivad levitada valgemädanikku. Talirüpsilesobivad eelviljaks näiteks varaneoder, talioder viliseks, kõrrelisterohkepõldhein, haljasväetiskultuur (mitteliblikõieline), kaer siloks, mustkesa. Ükskülvikorra variant võiks olla näiteks selline:kaer – varane oder – rüps ristikuallakülviga (allakülv sügisel koos rüpsikülviga) – ristik haljasväetiseks (+sõnnikväikese normiga) – talinisu.Jõgeval on ühel aastal tavakatses tehtudtalirüpsile kevadine allakülv punaseristiku ja itaalia raiheinaga. Tulemusedolid head, raihein talus varju vägahästi, ristikut oli pisut vähem, kuid taimedolid rüpsi koristuse ajal ilusti olemas.Mahetingimustes Jõgeval allakülvikogemus puudub. Allakülv on võimalikvariant, kuid siiski tuleb arvestada talirüpsija ristiku ühise taimehaiguse, valgemädanikuohuga.Kindlasti tuleb kasutada ainult kvaliteetsetkülviseemet, kõlujad ja hallikadseemned on sageli kuivlaiksusega nakatunud.Mitte mingil juhul ei tohi külvataseemet, kus on sees valgemädanikusklerootsiumid.Koristusküpseks saab talirüps juuli keskel,ilmad on sel ajal ilusad ning koristadasaab kadudeta. Talirüpsi kõdrad eiavane väga kergelt, see annab võimaluseoodata koristusega, kuni seemneteniiskusesisaldus on langenud allapoolekuivatamisvajadust, ka on täisküpsusesaavutanud seemnetes õlisisaldus suurem.Ilusa ilmaga täisküpsuse faasis koristatudtalirüps tuleks lasta kiiresti läbisorteeri, et lisandid ei annaks oma niiskustseemnetele üle, ning saak on valmiskokkuostu või lattu viimiseks. Kuivatuskulusidon talirüpsi puhul võimaliktäielikult kokku hoida.Koristuse järel tuleb põldu koorida, etpudenenud seeme läheks idanema jasaaks idandid hävitada. Vajadusel tulebkoorimist ja kultiveerimist või äestamistkorrata. Talirüpsist võib saadatülikas umbrohi, kui külvata tema järelkohe kas talinisu või rukist. Kui tavaviljeluseson võimalik herbitsiididegarüpsi taimedest lahti saada, siis mahetingimustesei pruugi äestamine täit tulemustanda. Talvitunud taimi on agapea võimatu äestamisega hävitada, sestrüpsil on tugev ja sügavale tungiv peajuur.Kui peavars ka õnnestub hävitada,kasvavad juurest külgvarred. Rüpsiseeme saab valmis enne vilja koristust,pudeneb maha ja probleem suurenebveelgi. Samal põhjusel ei soovita mahetingimustesviljade otsekülvi rüpsi varde.Küll aga võib külvata kiire algarengugakõrrelisi heintaimi nagu raiheinadja timut, sügisel saab teha esimese niite,millega niidetakse maha ka rüpsi lehed,vähendades nii rüpsil talveks varuainetekogumise võimalusi ja alandadessellega talvekindlust.2008. a augustis tegime Jõgeva SAI-salgust talirüpsi mahekatsega. Katses olikaks sorti ja kaks perspektiivset aretist,uuriti nelja erineva külvisenormi sobivustmahetingimustes. Katse tulemustestkirjutasime ka MahepõllumajanduseLehe eelmises numbris (nr 51).Tavakatse taimik sai kasvuperioodilväetist toimeaines: N – 75; P – 13; K– 62; S – 21 kg/ha. Seemnesaagid olid2009. a tavakatses suured, keskminesaak ületas 4 t/ha, mahetingimustes olisaak poole väiksem. Toorõlisisalduseltaga ületasid maheseemned 7,5 protsendipunktivõrra tavakatse omi. Mahekatsejätkub. 2010. a kevadel viidi läbitalvekindluse hindamine ja rüpsisordidsaid hindeks väga hea.Lea NaritsJõgeva Sordiaretuse Instituutlea.narits@jpbi.ee

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010toetus 2010Muudatused mahetootmise toetuse nõuetesPõllumajandusminister allkirjastas8. aprillil mahepõllumajanduslikutootmise toetuse määruse,mille tekst on suures osas sama, misseni kehtinud põllumajandusministri 2.aprilli 2009 määrusel nr 44. Uus terviktekstkehtestati seoses sellega, et 1. jaanuaril2010 jõustus Euroopa Liidu ühisepõllumajanduspoliitika rakendamiseseadus. Lisaks on määruses tehtud sisulisimuudatusi seoses seni kehtinudmääruse rakendamise käigus ilmnenudvajadustega ning muudatustega teistesMAK 2007-2013 alusel kehtestatudmäärustes ja ELi õigusaktides.Täpsustatud on isik, kes võib toetusttaotleda. Toetust saab taotleda põllumajandusegategelev füüsilisest isikustettevõtja või juriidiline isik, kes taotlebtoetust mahepõllumajandusliku taimekasvatusegategelemiseks kasutatavavähemalt 1,00 hektari suuruse toetusõiguslikupõllumajandusmaa kohta.Võetakse 5-aastane kohustus tegeledapõllumajandusmaal mahepõllumajanduslikutaime- ja loomakasvatusega.Mahepõllumajanduslikke sigu, kodulinde,küülikuid ning mesilasi ei pea 5aastat pidama, kuid nõutav on kohustusalusemaa olemasolu. Juhul, kui taotletaksetoetust rohumaale, siis peab sellelpidama ka vähemalt 0,2 ühikulevastaval hulgal mahepõllumajanduslikkekarjatatavaid loomi hektari kohta.Mesinikud võivad erandina taotledatoetust ühe mesilaspere kohta kuni 0,1hektarile rohumaale, millel ei pea karjatatavaidloomi pidama.Arvestada tuleb, et ka loomadele makstavtoetus peab mahtuma hektari kohtasätestatud keskkonnatoetuste maksimumsummasse,mis on näiteks rohumaahektari kohta 7041 krooni. Selle summaületamisel vähendab PRIA taotletudtoetust seda ületava osa võrra.2010. aastal saavad uut keskkonnasõbralikumajandamise kohustust võttaainult need taotlejad, kellel lõppes2005. a võetud keskkonnasõbralikutootmise toetuse või mahepõllumajanduslikutootmise toetuse 2004-2006 perioodi kohustus.Keskkonnasõbraliku majandamise kohustusegamahetootjad võivad taotledamahepõllumajandusliku tootmisetoetust ka sõidukite liiklemiseks avalikultkasutatava teega piirneva ettevõttetoetusõigusliku maa ääres oleva kuni5 meetri laiuse rohumaa riba kohta.Toetuse määr on sama, mis ribaga külgnevakultuuri kasvatamiseks kasutatavapõllumajandusmaa hektari kohta.Esimest korda on määruses sätestatudpuuvilja- ja marjakultuuri minimaalneistikute arv hektari kohta. Tugeva kasvugaalusel õunapuid peab olema ühehektari kohta vähemalt 100, keskmiseja nõrga kasvuga alusel õunapuid 500.Ploomi, kirsi ja pirni puhul on minimaalneistikute arv hektari kohta 270, astelpajuja aroonia puhul 400 ning sõstra jakarusmarja puhul 800. Vaarikaistikuidpeab olema vähemalt 3000 ja maasikataimi20 000 ühe hektari kohta. Istikudpeavad olema istutatud ühtlaste ridadena.Tegemist on minimaalse istikute tihedusega,mille puhul kõnealune maaon veel toetusõiguslik. Istanduse rajamiseltuleb sellega arvestada ja istutadatihedamalt, sest osa istikuid võib ühelvõi teisel põhjusel välja minna.Baasnõuetes, mida peab täitma koguettevõtte põllumajandusmaal ja põllumajanduslikustegevuses, on tehtudmuudatused seoses niitmise tähtajagaja koolituskohustusega.Rohumaa, mis on rajatud enne taotluseesitamise aastat, tuleb enne 31. juulitvähemalt üks kord niita või peabseal olema karjatatud loomi. 31. juulikspeab niide olema koristatud või hekseldatud.Kuni 5 m laiuse rohumaa riba jaloodusliku rohumaa puhul on niitmistähtaeg20. august ja pool-looduslikukoosluse puhul 1. oktoober. Karjamaanakasutatava rohumaa hooldamine tagatakseasjakohase loomkoormusegakarjatades, kuid ebapiisava tulemusekorral niidetakse rohumaa üle. Nimetatudtoimingute tegemist peab kogutaotlusel märgitud maa-alal olema võimalikvisuaalselt tuvastada. Niitmise jakarjatamise nõudeid ei kohaldata heinaseemneja heintaimede energiakultuurinakasvatamise korral ning kunikaheaastase haljasväetisena kasutatavarohumaa puhul sissekünni aastal.Taotleja või tema ettevõtte töötaja, kestegeleb mahepõllumajandusliku tootmisega,peab kohustuse võtmise aasta1. novembriks olema osalenud vähemalt12 tundi mahepõllumajanduslikutootmise algkoolitusel ja 5. kohustuseaasta1. juuniks 12 tundi täiendkoolitusel.Algõppekoolitusel ei pea osalema,kui kohustuse võtmise aastaleeelnenud 5 aasta jooksul on osaletudvähemalt 12 tundi mahepõllumajanduslikutootmise alg- või täiendkoolitusel.Uue kohustuse võtmise aastal tulebselleks koos toetuse taotlusega esitadakoolitusel osalemist tõendavate dokumentide(tunnistuste) koopiad. Info koolitustetoimumise kohta on leitav veebilehtedeltwww.pria.ee, www.pikk.ee jawww.maheklubi.ee.Muudetud on tingimused, millisel juhulsaab loomade karjatamise toetusesaaja asendada oma kohustuse täielikultmahepõllumajandusliku tootmisetoetuse kohustusega. Asendada saabsel juhul, kui loomade karjatamise toetusesaamise nõuete kohased loomadkantakse mahepõllumajanduse registrissemahepõllumajanduslikult peetavateloomadena ja vähemalt 2 ühikulevastaval hulgal mahepõllumajanduslikkekarjatatavaid loomi peetakse algsekarjatamise kohustuse kohustusperioodilõpuni. Selles sättes arvestatakse loomadeühikud karjatamise toetuse nõuetekohaselt.Kui karjatamise toetuse kohustuse asendabisik, kellel on kehtiv mahepõllumajanduslikutootmise toetuse kohustus,loetakse kohustusperioodiks lühemataega kestnud kohustuse kestus. Juhulkui kehtivat mahepõllumajanduslikutootmise toetuse kohustust ei olnud, siisalgab uus 5-aastane mahepõllumajanduslikutootmise kohustus.Määrusele on lisatud rakendussäte, millekohaselt praegu ravim- ja maitsetaimedeloetelus olevaid köömnet javalget sinepit käsitatakse alates 1. jaanuarist2011 õlikultuurina. Muudatuson põhjendatud sellega, et neid kultuu-

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010re kasvatatakse suurtel pindadel ja koristataksekombainiga ning nende kasvatamisekstehtavad kulutused ei olevõrreldavad väikestes ravim- ja maitsetaimedeistandustes tehtavate kulutustega.Kui nõuetele vastavate mahepõllumajanduslikutootmise toetuse taotlusterahastamise summa ületab kohustuseaastaksmääratud tegevuse rahastamiseeelarve, vähendab PRIA nii põllumajandusmaakui ka loomade kohtamakstava toetuse määra võrdeliselt.Seega tuleb toetuse taotlemisel arvestada,et sama määraga toetust ei pruugikohustusperioodi lõpuni saada.Millele peab PRIAst mahetoetuse taotlejatähelepanu pööramaMarika RubergPõllumajandusministeeriummarika.ruberg@agri.eeMahetootmise toetus kuulubmaaelu arengukava (MAK)põllumajanduslike keskkonnatoetustehulka. Eesti põllumajandustootjadon saanud seda taotleda 2000.aastast alates, algul riikliku toetusenaning edaspidi MAK 2004-2006 ja 2007-2013 programmperioodide reeglite alusel.Mahetootmist toetatakse eesmärgigasäilitada ja suurendada bioloogilist jamaastikulist mitmekesisust ning säilitadaja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti.Samuti on eesmärk toetada mahepõllumajandusearengut ja konkurentsivõimet.Toetusega hüvitatakse kulutusi,mis on tavatootmisega võrreldes suuremad,ning saamata jäävat tulu.MAK 2007-2013 ja Eesti mahepõllumajandusearengukava eesmärk aastaks2013 on 2000 mahetootjat ja 120 000ha mahepõllumajanduslikku maad, kodumaistemahetoodete osa Eesti toiduturulpeaks kasvama 3%-le. Mahepõllumajanduseregistri andmeil oli Eestismöödunud aasta lõpuks 1278 mahetootjat.Mahepõllumajanduslikku maadoli neil kokku ligi 103 000 hektarit, mitteharitavaidalasid taimesaaduste korjamiseksoli 19 ettevõttel kokku 35 659hektarit. Maheloomakasvatusega tegeles800 ettevõtet, neist mahemesindusega20.MAK 2004–2006 raames maksti mahepõllumajanduslikutootmise toetust kolmekultuurigrupi kaupa: pikaajalised/looduslikud rohumaad, põllukultuuridja püsikultuurid ning köögiviljad, ravimjamaitsetaimed. Alates 2009. aastaston mahetootjatel lisaks sellele võimalustaotleda toetust mahepõllumajanduslikultpeetavate karjatatavate loomade,kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperedekohta.2009. aastal taotles PRIAst MaaeluArengukava 2007-2013 raames mahepõllumajanduslikutootmise toetust 978klienti. Maaelu Arengukava 2004-2006raames jätkas kohustust 232 taotlejat.Kõige rohkem taotlusi laekus 2009. aastalVõrumaalt (112), kõige vähem Ida-Virumaalt (21). Pindade arvestuses taotletienim toetust Tartumaal (8 944,0 ha)ja Võrumaal (8 525,3 ha).Mahedalt peetavate karjatatavate loomadetoetuse taotlejaid oli kokku 577.Kõige rohkem oli neid Saaremaal (84taotlust) ja kõige vähem Lääne-Virumaal(12 taotlust). Mahepõllumajanduslikultpeetavate kodulindude, sigade,küülikute ja mesilasperede toetusetaotlejaid oli kokku 44, kõige rohkem(8) Saaremaal; mitte ühtegi taotlust eiesitatud Hiiumaal ja Järvamaal.2009. aastal rakendus uus nõueUut mahepõllumajandusliku tootmisetoetuse 5-aastast kohustust said 2009.aastal võtta ainult FIEd või juriidilisedisikud. Kahjuks osa taotlejaid ei mõistnud,et peavad end ettevõtjana registreerima,või siis oli FIEdel 2009. alõpuks tegemata vajalik muudatus maksu-ja tolliametis (nõue FIEd äriregistrisseümber registreerida). Et käesolevalaastal seda probleemi ei tekiks, siis palumetaotlema tulles see asi kindlasti järelekontrollida ja veenduda, et ettevõtteandmed on kantud äriregistrisse.Numbrid, mida taotluselekirjutatakse, peavad olemakontrollitudProbleeme on tekitanud see, et taotleja,kelle põllud on kantud mahepõllumajanduseregistrisse, kasutab Põllumajandusametileja PRIAle dokumenteesitades oma põldude kohta erinevaidandmeid. Erinevused seisnevad põllunumbritesvõi põllumassiivinumbrites.Tõenäoliselt on sellistel juhtudel taotlejadPRIAle taotlust esitades aluseks võtnudmitte põlluraamatu, vaid eelmiselaastal esitatud pindalatoetuste taotluse.Põllumassiivide korral on aga Põllumajandusametisseesitatud vanad põllumassiividekaardid. Juhime tähelepanu,et kõigi mahepõllumajandusliku tootmisetoetuse taotlusele märgitud põldudenumbrid peavad olema samad, misPMA dokumentides ja põlluraamatus!Vastasel juhul ei ole võimalik tuvastadapõldude mahetunnustatust ning toetustnende põldude osas ei saa maksta.Kohustus läbida koolitusMahepõllumajandusliku tootmise toetusetaotleja peab kohustuse võtmiseaastal osalema vähemalt 12 tundi mahepõllumajanduslikutootmise algkoolitusel.Taotleja, kes oli kohustuse võtmiseaastale eelnenud kolme aastajooksul osalenud mahepõllumajanduslikutootmise, töötlemise või turustamisekoolitusel, ei pidanud algkoolitustläbima. Enamik läbitud koolitustest tuvastatiPRIAs, võttes aluseks Põllumajandusministeeriumisaadetud koolitusteregistreerimislehed. Koolitusteläbimine jäi tuvastamata juhul, kui registreerimislehelpuudus ettevõtte nimi,kelle eest koolitus läbiti, või ei jõudnudregistreerimislehed PRIAsse. Alatesaastast 2010 peab taotleja uuele mahepõllumajanduslikutootmise kohustuseleüleminekul juba koos toetuse taotlusegaesitama PRIAle nende tunnistustekoopiad, mis tõendavad, et ta on eelmise5 aasta jooksul läbinud koolitusevähemalt 12 tunni ulatuses. See peaksaitama vältida probleeme koolituselosalemise tuvastamisega Vt ka M. Rubergiartikkel lk 4.Erisus rohumaade puhulMahepõllumajandusliku tootmise toetuston õigus taotleda mahepõlluma-

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010Rootslaste ulatuslikus uuringus võrreldituhandeid tava- ja maheveiseid. Selgus,et maheveiseliha on rasvavaesem ninglihakeha sisaldab rohkem tailiha. Samujanduslikuskasutuses oleva rohumaa(v.a kuni kaheaastane külvikorras olevja heinaseemnepõld) kohta, mille igahektari kohta peetakse majandusüksusesvähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgalmahepõllumajanduslikke karjatatavaidloomi.Kuni 2-aastases külvikorras oleva rohumaapuhul loetakse heintaimede külviaasta,sealhulgas allakülvina tehtavakülvi aasta, rohumaade vanuse arvestamiselnullaastaks. Kui taotleja soovibmahetoetust taotleda kuni 2-aastasekülvikorras oleva rohumaa kohtavõi haljasväetisena kasutatava rohumaakohta, peab ta põldude loetelus vastavapõllu kohta märkima ’X’ veergu Haljasväetisenakasutatav rohumaa. 2009.aastal jäi taotlejatele ebaselgeks, et põldudeloetelus tuleb vajalik märge tehahaljasväetisena kasutatava rohumaa jaheinaseemepõldude kohta.Mahepõllumajandusliku taimejaloomakasvatuse nõuete rikkujatoetust võidakse vähendadaMAK 2007-2013 mahepõllumajanduslikutootmise toetuse taotlemisel tulebarvestada, et kui Põllumajandusameton kontrolli käigus teinud kindlaks, ettaotleja on kohustuseaastal rikkunudMahepõllumajanduse seaduses sätestatudnõudeid, vähendatakse PRIAs taotletudtoetust iga rikutud nõude kohtakuni 25%. Toetust vähendades võetaksearvesse rikkumise tõsidust, ulatust japüsivust.Tänavune taotlusperiood kestab 21.maini. Täpsemat informatsiooni mahepõllumajanduslikutootmise toetusekohta leiab PRIA kodulehelt aadressilwww.pria.ee.Jana AdariPRIAjana.adari@pria.eeteadusuuringudTootmisviis mõjutab liha kvaliteetiViimaste aastatega on mahelihanõudlus suurenenud, sest inimesedväärtustavad üha rohkemtoidu kvaliteeti. Kvaliteetne lihaei ole ainult väljanägemiselt ilus, pehme,lõhnalt ja värvuselt meeldiv, vaidsisaldab ka kasulikke ühendeid ningon vaba põllumajanduslike kemikaalideja loomade raviks kasutatavate antibiootikumidejääkidest. See kõik agasõltub paljudest asjaoludest – pidamistingimustest,loomade geneetikast jatervisest, sööda kvaliteedist, looma tapaeelsestseisundist, tapajärgsest lihakäitlemisest jms.Mahe- ja tavaliha kvaliteeti võrdlevaiduuringuid on maailmas tehtud vähe,mistõttu ei saa kindlalt väita, et mahejatavaliha kvaliteedierinevused oleksidtäielikult tõestatud.Mitmes uuringus on siiski täheldatud, etmahedalt kasvatatud koduloomade ja -lindude liha on polüküllastamata rasvhapeterikkam, sest maheloomad saavadpalju rohusööta, eriti liblikõielisi.On leitud, et mahe veise- ja vasikalihasisaldab rohkem polüküllastamata rasvhappeidkui tavaliha. Polüküllastamatarasvhapped on inimese organismileasendamatud. Nad mängivad olulistrolli aju talitluses, nt mälu arenemisesning organismi kasvus ja arengus.Ühed olulisemad küllastamata rasvhappedon omega-3 ja omega-6 rasvhapped.Omega-3 rasvhapetel on mitmesmõttes kasulik toime. Nad aitavadennetada südame-veresoonkonnahaigusi,alandavad vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust.On täheldatud, etomega-3 rasvhapped vähendavad kapõletikulist reaktsiooni liigesevalude janahaprobleemide korral. Omega-6 osalebkudede elutegevuses ja kasvamises,samuti immuunkaitseks vajalike valkudetootmises. Omega-6 üleannustamisegavõib aga kaasneda ebameeldivaidkõrvalmõjusid: suureneb põletike oht jaorganism muutub vastuvõtlikumaks vabaderadikaalide rünnakule. Aja jooksulvõib see põhjustada vähki.Tervislikkuse seisukohast on tähtis, ettoidus oleks omega-6 ja omega-3 suheoptimaalses vahemikus 2:1-4:1. On leitud,et maheveiselihas on see suhtarvväiksem kui tavaveiselihas ja enamastijääb optimaalsesse vahemikku. Tavalihasvõib omega-6 rasvhappeid olla isegiüle 9 korra rohkem kui maheveiselihas.Praegu on Eestis mahelihana müügil ainult Märjamaa Lihatööstuseveise- ja tallelihast valmistatud tootedFoto: A. Vetemaa

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010Peamised allikad:ti hinnati maheveise lihakeha EUROPisüsteemi järgi kõrgemate punktidegakui tavaveise lihakeha.Uurimisandmetel sisaldab mahekanalihavähem rasva ja rohkem omega-3polüküllastamata rasvhappeid.Põhjus peitub vabalt peetavate kodulinduderohusöödas, sest rohi sisaldabväga suurel määral küllastamata rasvhappeid.Ka organoleptilisel hindamisel(liha välimus, maitse, lõhn) on mahekanalihasaanud rohkem punkte kui puurikanadeliha. Katsed on näidanud, etmahekanalihal on madalam pH. Sellearvatavad põhjused on lindude heaolu,paremad pidamistingimused ja vaba liikumine,mis kõik vähendavad stressi.On teada, et liha pH mõjutab lihaskiustruktuuri ning vastavalt ka veepidamisvõimetja liha värvust. Itaallaste katsedon näidanud, et vabalt peetavate kanadeliha sisaldab märksa rohkem rauda.Mahelambalihas on leitud tavalambalihastrohkem lihasesisest rasva, mis teebliha mahlakamaks. Võrreldes tavalambalihagaon maheliha hinnatud maitsvamaks,põhjuseks suurem omega-3rasvhapete ja linoleenhapete sisaldus.Samasuguseid uurimistulemusi on saanudmitmel pool maailmas.Rembialkowska, E. (2004). The impact of organic agriculture on food quality.Rembialkowska, E., Srednicka, D. (2009). Organic food quality and impact on humanhealth.Lairon, D. (2009). Nutritional quality and safety of organic food. A review.Olsson, V., Pickova, J. (2005) The influence of production systems on meat quality,with Emphasis on pork.Olsson, V., Andersson, K., Hansson, I., Lundström, K. (2003). Differences in meat qualitybetween organically and conventionally produced pigs.Castellini, C. (2005). Organic poultry production system and meat characteristics.Barbieri, G., Macchiavelli, L., Rivaldi, P. (2008). Protein quality and content of nitrite,nitrate and metals in commercial samples of organic and conventional cold meats.Grashorn, M. A., Serini, C. (2006). Quality of chicken meat from conventional and organicproduction.Angood, K. M., et al. (2007). A comparison of organic and conventionally-producedlamb purchased from three major UK supermarkets: Price, eating quality and fatty acidcomposition.Oksbjerg, N., Strudsholm, K., Lindahl, G., Hermansen, J. E. (2005). Meat quality offully or partly outdoor reared pigs in organic production.Russo, C., Preziuso, G. (2005). Organic beef production system: carcass and meat quality.Smith, G.C., Heaton K.L., Sofos, J.N., Tatum, J.D. (1997). Residues of antibiotics, hormonesand pesticides in conventional, natural and organic beef.O´Keeffe, M. et al. (2001). Food residue database.Castellini, C., Mugnai, C., Dal Bosco, A. (2002). Effect of organic production systemon broiler carcass and meat quality.Veterinaar- ja Toiduamet, www.vet.agri.eeSealiha kvaliteet sõltub väga suurelmääral söödast, eriti selle proteiinisisaldusest.On täheldatud, et mahedaltpeetud sigade liha on vintskem, kuidväiksemate küpsetuskadudega kui tavasealiha.Samas on leitud, et mahesingipH on üldjuhul madalam. Seda peetakseheaks näitajaks, sest liiga kõrgepH soodustab roiskumisbakterite arenemist.Taimekaitsevahend võivad looma organismisattudes akumuleeruda liha rasvkudedesse.Taimekaitsevahendite jääkeon lihas siiski avastatud üsna harva.Mõnedes uuringutes on tavaveiseliha ja-sealiha rasvast leitud keskkonnale jainimese tervisele väga kahjulikke organokloriidija organofosforit sisaldavaidpestitsiidijääke, samuti PCB-de jääkeja raskemetalle. Tavasealihas ja -kanalihason leitud ka antibiootikumide jääke.Eestis teeb Veterinaar- ja Toiduametigal aastal loomse toidu saasteaineteseiret. 2005. aastal avastati tavatootmisestpärit loomade puhul antibiootikumidejääke noorlooma lihast ningjärgnevatel aastatel ravimite jääke veiseneerudest.Analüüsitud uuringute põhjal võib öelda,et maheliha sisaldab võrreldes tavalihagarohkem organismile asendamatuidrasvhappeid. Seniste uurimistulemustealusel on raske teha põhjapanevaid järeldusi,sest asjaolusid, mis mõjutavadliha kvaliteeti, on palju, alustades loomapidamisest ja lõpetades liha küpsetamisega.Ülevaate koostas: Darja MattEesti Maaülikoole-mail: darja.matt@emu.eeuuringudEesti Maaülikool uurib liikuvtapamaja kasutamise võimalikkust EestisPaljudel loomakasvatajatel, eritiväiketootjatel, ei ole võimalusttöödelda oma toodangut sellisekvaliteedini, et saaks liha ja lihatooteidturustada kohalikul turul või eksportida.Esimene takistus on tapavõimalustevähesus.Maheloomi on praegu võimalik tappakahes tunnustatud tapamajas – Märjamaalja Saaremaal. Eriti Lõuna-Eesti talunikelejäävad need aga liiga kaugele.Üks võimalus oleks kasutada liikuvtapamajasid,mis sobivad mahe-, väike-ja nišitootjale. Arvestades seda, ettransport pika maa taha tekitab loomadelestressi, võiks liikuvtapamaja ollahea lahendus ka liha kvaliteedi seisukohalt.Eesti Maaülikool teeb Põllumajandusministeeriumitellimisel eeluuringu, milleülesanne on selgitada liikuvtapamajamajanduslik otstarbekus ja pakkuda lahendusiliikuvtapamaja kasutuselevõtugaseotud tehnoloogilistele ja toiduohutuseprobleemidele.Selle aasta augustis esitatakse ministeeriumilepõhjalik analüüs, majandusarvestusedja ettepanekud, missugusedliikuvtapamajade variandid võiksid Eestiskõne alla tulla.Kontakt: Lembit LepasaluEesti Maaülikoole-mail: lembit.lepasalu@emu.ee

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010ülevaadeMahepõllumajandus HollandisHolland on oma 4,15 mln hektarisepindala ja 16,5 mln rahvaarvugaLääne-Euroopa üksväiksemaid ja kõige tihedamalt asustatudriike. Põllumajanduslikku maadon siin 1,9 mln hektarit ja põllumajandustootjaidkokku 75 000 (2008). Mahepõllumajanduseosa on Hollandissuhteliselt väike. 2008. aastal oli mahemaadvaid 2,6 % kogu põllumajandusmaast.Viimastel aastatel on mahemajapidamistearv jäänud enam-vähemsamaks, kuid nende pind on suurenenud(tabel 1).Tootmine ja turgSuurema osa, pea kolmveerandi mahepõllumajandusmaastmoodustavad rohumaad,rohumaadele järgnevad köögi-ja puuviljakasvatus, teraviljakasvatusning kartulikasvatus (joonis 1).Kõige suurem mahetootmisvaldkondon piimakarjakasvatus. 2009. a oli piimakarju339. Lisaks neile peeti 68 ettevõttespiimakitsi ja 15 ettevõttespiimalambaid. 2008. a moodustas maheettevõtetetoodang kogu piimatoodangust4,3% (kasv võrreldes 2007.aastaga 16,9%). Pool mahepiimasaadustestjõuab tarbesse supermarketite,veerand eripoodide ja viiendik toitlustusettevõtetekaudu. Supermarketidsoovivad müüa rohkem Hollandis toodetudmahejuustu, kuid seda piirab kohalikutooraine vähesus.Kiirelt laienev valdkond on linnukasvatus.2009. a oli munatootjaid ligi 170ja linnulihatootjaid ligi 20. Mahemunademüük kasvas 2008. a 28%, moodustadeskogu turust 6,6%, mahelinnulihaTabel 1. Mahepõllumajandusmaa jamahetootjad 2008. aMahepõllumajanduslikmaaOsa kogu põllumajandusmaast50435 ha2,6%Kasv 2007/2008 7,3%Mahetootjate arv 1473Osa kõigist tootjatest 1,9 %Kasv 2007/2008 0,5%Allikas: Bio Monitor Jaarrapport 20083002502001501005002007 2008Tavapoed Eripoed Toitlustus MuudmüügikanalidJoonis 2. Mahetoidu turustuskanalite müügikäive(mln eurot)vastavad protsendid olid 34 ja 0,9. Pea80% mahemunadest müüdi supermarketites.Maheseakasvatajaid oli 2009. a ligi 100.Sealiha müük suurenes 2008. a võrreldeseelmise aastaga 15%.Põllumaal kasvatatakse suhteliselt paljuköögivilja ja kartulilt (kokku 5500 ha)ning teravilja loomasöödaks. 2008. aastamüügiandmed näitavad, et võrreldeseelmise aastaga vähenes kartuli müük(-2,1 %, 27,2 mln eurot), kuid rohkemmüüdi köögi- (+5 %, 87,9 mln eurot) japuuvilju (+7,4 %, 25 mln eurot).Hollandile omaselt on kasvuhoonetoodangtähtsal kohal ka mahepõllumajanduses.Kasvuhoonepinda oli 2009. aumbes 100 hektarit, sellest 72 hektarilkasvatati tomatit, paprikat, kurki ja suvikõrvitsaid.70% kogu toodangust läksekspordiks.Lühiajalinerohumaa3%Teravili10%Puu- jaköögivili12%Hollandi kontrollorganisatsiooniSKAL logo2007. aastal 518,9 mln euro väärtusegaHollandimaheturg kasvas 2008. aastal12,4% (583,4 mln euroni, sh toitlustamine).Maheturu osa kogu toiduturustoli 2,1% (2007. aastal 2%).Kõige suuremaks turustuskanaliks ontavalised supermarketid, kuid eripoodidekäes on pea sama suur osa maheturustning nad etendavad märksa suurematrolli kui enamikus Euroopa riikides(joonis 2).Kiirelt ja edukalt on maheturule tulnudtoitlustus. Valitsuse seatud eesmärklähtuda valitsusasutuste söögikohtadehangetes 2010. aastaks alati jätkusuutlikutoitlustuse kriteeriumidest (kohalikudomavalitsused 75% hangetepuhul) on mahetoitlustuse arengut tõhusaltedendanud. Jätkusuutliku toitlustusekriteeriumid hõlmavad mitte ainulttoidu toorainet, aga ka seadmeid, transporti,pakendit jm. Toidu puhul peab40% toidu põhitoorainest moodustamakas mahetoit või mõnele muule jätkusuutlikkusekriteeriumile (nt loomadpeavad olema karjatatud, tootmine onkeskkonnasõbralik, kasvuhoonemajanduson energiasäästlik) vastavalt toodetudtoit.Uuringud näitavad, et hollandlased ostavadmahetoitu eelkõige selle tervislikkuseja hea maitse pärast. Keskmiseltkulutati 2008. a Hollandis mahetoiduleinimese kohta 31,5 eurot aastas, mis olivaid pisut rohkem kui Euroopas keskmiselt(29 eurot).Ligi pool Hollandi mahetoodangusteksporditakse, peamised turud on Sak-Söötis maa1%Muu2%Püsirohumaa72%Joonis 1. Mahepõllumajanduslikmaakasutus 2008. a

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010samaa, Belgia, Suurbritannia ja Skandinaaviamaad.KontrollHollandis on ainult üks mahepõllumajandusesertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus– Skal. Sertifitseeritud ettevõttedsaavad oma mahetoodangulkasutada Skali ökomärki ECO (vt lk 8).2009. aastal kontrollis Skal umbes 1500põllumajandustootjat ning 1250 töötlejatja turustajat.Hollandlased on üsna aktiivsed ka teistesriikides, eelkõige arengumaades.Endine SKAL International on aga nüüdsaanud osaks suurest rahvusvahelisestsertifitseerimisorganisatsioonist ControlUnion.Mahepõllumajanduspoliitika2001. aastal sõnastas Põllumajandus-,Keskkonna- ja ToidukvaliteediministeeriumLNV mahepõllumajanduspoliitikaeesmärgid, seades selle keskmesse turuleorienteeritud mahetoomise. Peamineeesmärk oli suurendada mahepõllumajanduslikkumaa osa 10%-ni aastaks2010. Selle saavutamise ühe vahendinanähti mahetootmise teadusuuringuidning see suurendas ministeeriumi toetustteadusuuringutele 3 mln eurolt aastal1999 rohkem kui 10 mln eurole aastal2003.2004. a tehti mahepõllumajanduspoliitikahindamine ning koostati uus arengukavaaastateks 2005-2007, mille kinnitasParlament ja mille eesmärgid olidsõnastatud järgmiselt:• 10 % kogu põllumajandusmaastaastaks 2010 majandatud mahepõllumajanduslikult,• mahetoodete turuosa aastaks 20075%,• rohkem innovaatilisi jätkusuutlikkelahendusi aastaks 2007.2007. a lõpuks oli selge, et neid plaaneei ole võimalik täita, ning aastate 2008-2011 arengukava eesmärgid sõnastatihoopis tagasihoidlikumalt:• tarbijate kulutused mahetoodetelepeaksid suurenema 10% aastas,• mahemaa pind peaks suurenema5% aastas,• rakenduslike teadusuuringute eelarvesttuleb eraldada 10% mahesektorile.Allikad: www.organic-europe.netwww.organicholland.comuudisedEuroopa Liit ootab arvamusi pärast 2013. aastatrakenduva ühise põllumajanduspoliitika kohtaUus logo tuleb juba sellel suvelEuroopa Liidus on käivitunudametlik avalik konsultatsioon,teemaks ühine põllumajanduspoliitikapärast 2013. aastat.Ühine põllumajanduspoliitika ei oleainult põllumajandusettevõtjatele suunatudpoliitika, see puudutab koguühiskonda. Euroopa põllumajandusestähtsustatakse eelkõige toiduohutust,kuid ka muid valdkondi: maastik,tööhõive, keskkond ja kliimamuutus.Põllumajanduse ja maaelu arengu volinikDacian Ciolos kutsub kõiki asjasthuvitatud ELi kodanikke ja organisatsiooneosalema ÜPP tulevikku, põhimõtteidja eesmärke käsitlevas arutelus.Euroopa Liit on avanud veebilehe„Ühine põllumajanduspoliitika pärast2013“ http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/debate/,kus igaükssaab otse saata oma seisukoha mis tahesELi ametlikus keeles, eelistatud onsiiski inglise või prantsuse keel. Arvamusioodatakse hiljemalt 3. juuniks2010. Need vaadatakse paari päevajooksul läbi, et oleks tagatud nendevastavus osalemistingimustele, jaavaldatakse samal veebilehel.Arvamused võetakse kokku aruandes,mida esitletakse Brüsselis 19.-20. juulinitoimuval konverentsil. Aruanne onkonverentsi tarbeks inglise ja prantsusekeeles, kuid suve lõpuks avaldataksesee kõigis ELi ametlikes keeltes.Mahepõllumajanduse Koostöökogupeab mai lõpus töökoosoleku, kusvõetakse kokku Eesti mahesektori ettepanekudja esitatakse need Põllumajandusministeeriumile.Koostöökoguootab samuti ettepanekuid maheettevõtjatelt,selleks palume kontakteerudakas oma organisatsiooni kaudu võiKoostöökogu praeguse eesistuja MaaülikooliMahekeskusega, e-mail:elen.peetsmann@emu.ee.ToimetusEuroopa Liidu uus mahelogo onkohustuslik ka Eesti mahetoodangulEuroopa Komisjon avaldas 31.märtsil Euroopa Liidu Teatajasuue Euroopa mahelogo kasutamisemääruse (EÜ) nr 271/2010.Alates 1. juulist 2010 on uut ELi mahelogokohustatud kandma kõik pakendatudmahetooted, mis on toodetudELi liikmesriikides ja vastavadnõuetele. Vabatahtlikult võib logo kasutadaka ELis toodetud mittekinnispakismahetoodetel või kolmandatestriikidest imporditud mahetoodetel.Logo jõuab turule kaheaastase üleminekuperioodiga.See tähendab, etkuni 1. juulini 2012 võib kasutadaenne uue logo kehtima hakkamist olemasolnud pakendeid ja silte, kus uutlogo veel peal ei ole. Uut logo võibkasutada juba ka enne 1. juulit 2010.Uuel logol on rohelisel taustal 12 lehekujuliseltpaiknevat tähte. Logomuutmine või muude elementidegaühendamine pole lubatud, kuidseda võib kasutada koos olemasolevateriigisiseste (nt Eestis ökomärk)või eraorganisatsioonide märgistega.Miinimumkõrgus on 9 mm,eriti väikestel pakenditel erandina 6mm. Logo võib kasutada ka mustvalgena,kas valged tähed mustal taustalvõi vastupidi. Samuti on lubatud muuvärv, kui sildil, millel logo kasutatakse,on vaid ühte värvi tekst ja graafika,nt sinine.ELi mahepõllumajanduse veebilehelthttp://ec.europa.eu/agriculture/organic/eu-policy/logo_etsaab igakülgsetteavet logo kasutamise kohta, samutisaab sealt logo alla laadida erinevatesgraafilistes formaatides.Toimetus

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010konverentsKüprosel keskenduti võitlusele kliimamuutuste vastuVeebruari alguses oli Põhja-Küprosel Famagustas rahvusvaheline mahepõllumajanduse konverents,kus käsitleti mahepõllumajanduse tähtsust ja potentsiaali keskkonnaprobleemide leevendamisel.Osa võttis üle 200 inimese 24 riigist. Eestit esindasid Eesti Maaülikooli töötajad.Konverentsil selgitasid maailmanimegateadlased taastumatuteenergiaallikate ja sünteetilistekemikaalide kasutamisega seotud probleemening pakkusid neile lahendusi.Lähema 50 aasta jooksul kogeb tervemaailm fossiilsete kütuste nappust,seetõttu tuleks põllumajanduses vähendadasõltuvust välistest sisenditest ningkasutada eelkõige kohalikke ja taastuvaidressursse ning majandada säästlikumalt.Väetiste tootmine on aga vägaenergiamahukas. Näiteks võtab mineraalselämmastikväetiste tootmine 1%kogu fossiilsete kütustega saadud energiast.Lisaks sellele kulub kütust ka põllumajanduskemikaalidetranspordiks janendega põldude töötlemiseks.Timothy LaSalle (Rodale Instituut, USA)rääkis põllumajanduse ja kliima seostest.30% maailma inimtekkelistest kasvuhoonegaasidesttekib põllumajanduses,kui võtta arvesse ka sisendite, shväetiste, taimekaitsevahendite ja loomasöödatootmine. Mahetootmine onüks võimalik lahendus vähendamakspõllumajanduse osa kasvuhoonegaasideemissioonis. Mahepõllumajanduseskasutatavad orgaanilised väetised,sobiv külvikord ja kattekultuurid võimaldavadatmosfäärist mulda sidudamärkimisväärse koguse süsinikku. Sõltuvaltkonkreetsest praktikast võib seeolla 100-1000 kg/ha aastas. Rodale Instituudiarvutuste järgi on süsiniku sidumisemeetmeid rakendades võimalikvähendada globaalset CO 2 emissioonikuni 40%. Et lämmastiku ja süsinikutasakaal mullas on üks peamisi mullakvaliteedi näitajaid, siis saadakse tasakaalustatudviljelusega põldudelt kasuuremat saaki. Rohkem süsinikku mullasparandab otseselt selle veesidumisvõimet,mistõttu on sellistel põldudelvähem põuakahjustusi ning vee kättesaadavusekõikumistest tingitud stressitaimedele.Et rohumaade muldasid parandada,soovitatakse loomi mitte liiga tihti ühelja samal maal karjatada. Taimestikuletuleb anda aega taastumiseks, siis suurenebühtlasi tema juurte biomass. Kuiloomad söövad taime pealsed ära, surebosa juurtest, sest maapealne osa eisuuda enam juuri toitainetega varustada.Juurte suremine ja kõdunemine lisabmulda orgaanilist ainet, parandabmulla struktuuri ja kvaliteeti.Nüüd on poliitikud ja maaelu arendajadalgatanud arutelu, kas tuleks osakliimamuutuste vastu võitlemise rahastsuunata põllumajandusse, teisisõnumaksta talunikele otsetoetust süsinikusidumise eest.Claude Aubert (Prantsusmaa), üks IFO-AMi asutajaid 1972. aastal, rääkis pikemalttoidutootmise mõjudest globaalseskontekstis. Näiteks Lõuna-Ameerikaskasvatatakse soja, mis imporditaksesöödana Euroopasse ning loomsed saadusedeksporditakse omakorda Aafrikasseja Aasiasse. Selline ahel toimubpeaaegu kõigi tootegruppide puhul.Claude Aubert rõhutas ka üksikisikuvõimalusi keskkonnahoidlikumalt toitudaning jagas konkreetseid soovitusi:tarbida tuleks võimalikult kohalikkupäritolu hooajalist toitu, võimalusel mahetoitu;taimse toidu osa menüüs tuleksmitmekesistada ja suurendada, nädalastuleks süüa 20-30 liiki taimi; eelistadatuleks liha ja kala, mida on võimalikultvabalt ja looduslähedaselt kasvatatud,ja süüa seda mõistlikus koguses.Lisaks teaduslikele ettekannetele andisKüprose konverents positiivse sõnumi,et igaüks meist saab oma tegevuse javalikutega ka globaalsete probeemidelahendamisele kaasa aidata.Sirli Pehme, Merje Toome,Eve Veromann, Elen PeetsmannEesti Maaülikoolsirli.pehme@emu.eeuudisedMahetootjaid tuleb juurdeTänavusel taotlusperioodil esitatimahepõllumajanduse alustamiseksPõllumajandusametile 177taotlust kokku umbes 17 000 ha maaga.Kuigi võrreldes eelmise aastaga on taotlejaidveidi vähem, võib siiski öelda, ethuvi mahetootmise vastu pole vaibunud.Samuti tundub, et maheettevõttedmuutuvad järjest suuremaks: alustajatekeskmine suurus on üle 95 ha, praeguregistris olevatel aga 80 ha.10Tegelikke mahetootmisega alustajaidon lõpuks tõenäoliselt veidi vähem, sestleidub ka neid, kes taotluse tagasi võtavadvõi jäävad mingil põhjusel tunnustamata.Samuti on taotlejate hulgas 5maheettevõtet, kes lisasid tootmisvaldkonnanaseemnekasvatuse.Kõige rohkem oli alustajate hulgas ainulttaimekasvatusega tegelevaid ettevõtteid(85), taime- ja loomakasvatustsoovis mahedana tunnustada 79 ettevõtet.Vaid mõnel ettevõttel oli tegevusalanamärgitud veel seemnekasvatusvõi mesindus. Kaugelt kõige rohkemtunnustamise taotlusi esitati Tartumaal(27), rohkem oli neid veel Pärnu- (19),Võru- (18) ja Viljandimaal (17). Kõigevähem, ainult neli mahetootjat, tulebjuurde Hiiumaal. Olgu aga öeldud, etsuur osa sealsest põllumajandusmaaston juba praegu mahe.Toimetus

mahepõllumajanduse leht 52 2/2010uudisedSeemnekasvatus on vajalik ja võimalikMahepõllumajanduses tulebkasutada maheseemet ja vaiderandina, kui maheseemetpole saada, võib maha külvata puhtimatatavaseemne, sedagi Põllumajandusametinõusolekul. Et Eesti maheseemneregistris on pakkuda vaid üksikute liikideja mõnede sortide seemet, siis väljastasPõllumajandusamet ka tänavutavaseemnete, -seemnekartuli ja -paljundusmaterjalikasutamise üldloa, miskehtib 1. märtsist kuni 1. juulini 2010.Üldluba ei antud suviodrale, suvinisule,tomatile, aedoale ja itaalia raiheinale.Seni kui registris on nende kultuuridemaheseeme olemas, peavad tootjadostma maheseemet või Põllumajandusametilepõhjendama, miks registris olevsort nende tootmisse ei sobi.Seemne ja paljundusmaterjali tootmise,ettevalmistamise ja turuleviimisegategelda soovivaid ettevõtteid oli aprilliseisuga maheregistris 12, selle valdkonnatunnustamise taotlejaid on 10.Arvestades, et maheseemet saab kasvatadajuba esimese üleminekuaastapõllumaal, siis võiks kohalikku maheseemetpeagi turul tunduvalt rohkemloota.Käesoleva aasta alguses korraldas EestiMahepõllumajanduse Sihtasutus maheseemnekasvatamise koolitustsükli, kustutvustati maheseemnekasvatuse üldisinõudeid ja tehnoloogiaid ning täpsemaltanti infot liblikõieliste heintaimede,teraviljade ning kartuli ja köögiviljadeseemne kasvatamise kohta. Ilmnestootjate huvi maheseemnekasvatusevastu, tõsisemad huvilised saavad koolituseraames tasuta abi ka nõustajalt.Koolitus toimus MAK meetme 1.1 raames,toetas Euroopa Liit. Seda tsüklit onkavas järgmisel kevadel korrata.ToimetusSeptembris valitakse parimat mahetoodetPõllumajandusministeerium korraldab12. septembril TallinnasRocca al Mare vabaõhumuuseumisleivapäeva ja suure sügislaadaraames mahepõllumajandust ningmahetoitu tutvustava ürituse. Peetakseseminar, tehakse tootetutvustusi,müüakse mahetoitu ja valitakse parimmahetoode. Konkursile oodatakse Eestimahetoidu töötlejatelt innukat osavõttu.ToimetusParima lihaveisekasvatajatiitli pälvismahetootjaHeal tasemel tõuaretus tõi OÜAberdeen Top Genetics juhileMeelis Marmorile sel kevadelparima lihaveisekasvataja tiitli. Vaidpaari aastaga tipptõufarmiks tõusnudOÜ Aberdeen Top Genetics peab Jõgevamaalmahedalt Eestimaa ühte suurimatpuhtatõuliste aberdiin-angustekarja. Lihaveistega, nagu ka mahetootmisegaalustati alles 2007. aastal, loomadtoodi kohale Šotimaalt. Veisedmüüakse valdavalt tõuloomadeks. Lihaksviiakse tapale vaid paar loomakuus. Ettevõtte puhtatõuliste lihaloomadeliha on tarbijate poolt kõrgelt hinnatud.Parima lihaveisekasvataja aunimetustannab välja Maaelu Edendamise Sihtasutus,selle eesmärk on tunnustada innovaatilistja efektiivset tootmist ningavaldada tunnustust inimestele, kellepanus lihaveisekarjade kasvatusse onolnud arvestatav kogu Eesti ulatuses.ToimetusuuringTootjad vajavad rohkem infotSSelle aasta alguse koolitustel palutitootjatel täita ankeete, millesuuriti, kust nad otsivad mahepõllumajanduseinformatsiooni, nende rahulolusaadud infoga ning teadmiste vajadustettevõtte paremaks toimimiseks.Kokku analüüsiti 140 ankeeti. Üle poolevastanud ettevõtetest olid segatüüpi,21%-l oli suunitlus taimekasvatusja 14%-l loomakasvatus. Nii köögiviljakuika marjakasvatajaid tuli ligi viiendik.Vastanutest 43% pöörduvad nõustajapoole vähem kui kord aastas või üldsemitte, 31% kasutab abi üks kord aastasning 26% isegi mitu korda aastas.Nõu saadakse eelkõige atesteeritudkonsulentidelt (63%), kuid ka teistelttootjatelt ning erialaorganisatsioonidelt.Kõige rohkem saavad tootjad mahepõllumajandusinfotkoolitustelt ja seminaridelt(94%), internetist (74%, enimPRIA ja PMA veebilehtedelt), Põllumajandusametist(66%) ja ajakirjandusest(60%, Mahepõllumajanduse Leht,Maaleht, Maamajandus). Eelkõige soovitaksegiinfot internetist, aga ka ajakirjandusestja koolitustelt.Mahetootjatel paluti hinnata infot pakkuvateteenuste kvaliteeti. Kõige kõrgemahinde sai mahenõustajate töö. Hästihinnati koolitusi ning teiste tootjate jaerialaorganisatsioonide nõuannet.Üle poole vastanutest märkis, et ettevõtteparemaks toimimiseks vajaksidnad rohkem teavet müügivõimalustening uue tehnika ja tehnoloogia kohta.Probleemina toodi sageli esile umbrohu,eriti tuulekaera ja orasheina tõrje.Rohkem infot sooviti veel sobivatening vastupidavamate sortide ja tõugudekohta. Huvi tuntakse ka turunduse jatöötlemise info vastu, siin nimetati raskuseksjust väikesi koguseid ning keerulistja kulukat logistikat.Uuringu viis läbi Eesti MahepõllumajanduseSihtasutus ELi Leonardo daVinci projekti “Creating a platform forcommunication between science andpractice in organic food system” raames.Samasugune uuring tehti projektiülejäänud 11 partnerriigis.Darja Matt11

postiaadressüritused7. juuni 20103rd European OrganicCongressGreen New Deal for SustainableFood ChainsMadrid, Spain(kuupäev muudetud, varem 27. mai)www.organic-congressifoameu.org21.-22. juuni 20104rd European OrganicCongressThe New Organic RegulationRome, Italywww.organic-congressifoameu.org6.-9. oktoober 2010Food Quality & Food Safety9th Congress of the SpanishSociety of Organic AgricultureLleida, Spainseae@agroecologia.netwww.agroecologia.nettrükised, internetNõuetele vastavus 2010Koostanud Ökoloogiliste Tehnoloogiate KeskusToimetanud A. Peepson, M. Mikk, M. KarjatseKujundus ja trükk AS EcoprintVälja andnud PõllumajandusministeeriumISSN 978-9949-462-01-8 (trükis), ISSN 978-9949-462-02-5 (võrguväljaanne)Tallinn 2010, 24 lkTrükis annab ülevaate nõuetele vastavuse nõuetest. Tutvustatakse häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusining kohustuslikke majandsamisnõudeid. Esitatakse õigusaktidest tulenev infoning nõuete selgitused ja lisainfo.Internetis on trükis saadaval veebilehtedel www.pria.ee, www.pma.ee jawww.maheklubi.eeOrganic AquacultureEU Regulations (EC) 834/2007, (EC) 889/2008, (EC) 710/2009BACKGROUND, ASSESSMENT, INTERPRETATIONToimetanud Andrzej Szeremeta, Louisa Winkler, Francis Blake, Pino LemboVälja andnud IFOAMi ELi grupp koostöös IAMBga (Istituto Agronomico Mediterraneo di Bari)Brüssel 2010,34 lk.Väljaandes tutvustatakse Euroopa Liidu mahevesiviljeluse määrust ja selgitatakse selles kehtestatudnõudeid. Samuti arutletakse mahevesiviljeluse tulevikuperspektiivide üle.Ingliskeelne trükis on internetis saadaval IFOAMi ELi grupi veebilehelwww.ifoam-eu.org/positions/publications/aquaculture/Väljaandja:Ökoloogiliste Tehnoloogiate KeskusVeebikeskkond www.maheklubi.ee ootab lugema mahepõllumajanduse infot jauudiseid meilt ja mujalt. Siit leiab teavet teadusuuringute, projektide ning koolituste jamuude sündmuste kohta ning enamiku Eestis välja antud mahepõllumajanduse trükistest,sh Mahepõllumajanduse Lehe.Tuglase 1-6, 51014 TartuTel 742 2051, faks 742 2746e-mail: mahepm@gmail.cometaja: Merit MikkToimetaja: Airi VetemaaThe Newsletter publishes overviews,research articles, newsand practical advice on organicfarming.Trükk: Ecoprint ASMaaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfond: Euroopainvesteeringud maapiirkondadesse