Vao Agro KMH aruanne ELLE 150811 - Keskkonnaamet

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksVao Agro AS Veski veisefarmikeskkonnakompleksloamuutmise taotlusekeskkonnamõju hindamisearuanneEelnõu avalikustamiseksTallinn2011Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 1/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksNimetusVersioonVao Agro AS Veski veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise taotlusekeskkonnamõju hindamineAvalikustamiseksTöö nr 10/KH/65-1Aeg august 2011ArendajaKMH koostajaKMH juhtekspertOsalejadAS Vao AgroAadress: Vao küla, Väike-Maarja vald, 46230 Lääne-VirumaaTelefon/faks: 3220214/3220214Kontaktisik: Meelis RobamE-post: meelis@kaubi.eeEstonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)Reg nr 10705517Aadress: Liivalaia 21-40, 10118 TallinnTelefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699E-post: elle@environment.eeKaupo Heinma, MSc (keskkonnakorraldus)litsents nr. KMH 0130Pille Antons, MSc (geograafia; linna- ja tööstusmaastike korraldus)Krista Jüriado, MSc (geoökoloogia)Kaido Soosaar, PhD (geograafia)Ave Tähepõld, MSc (keskkonnakorraldus)Kasutustingimused© Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguseobjekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilmaEstonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud.Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kuiviidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.2/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksSISUKORD1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 52 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ............................................................................... 73 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS ..............................................114 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ..............................................................................125 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ........136 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG156.1 Asukoht ja maakasutus ..................................................................................................... 156.2 Sotsiaalne keskkond ......................................................................................................... 176.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ..................................................................................... 186.4 Põhjavesi ......................................................................................................................... 196.5 Pinnavesi ......................................................................................................................... 226.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedus ................................................ 236.7 Kliima .............................................................................................................................. 236.8 Kaitsealused objektid ........................................................................................................ 257 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................................307.1 Territooriumi üldine kirjeldus ............................................................................................. 307.2 Olemasolev tegevus.......................................................................................................... 328 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD ........................................358.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed .............................................................................. 358.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud .................................................................................... 429 NULLALTERNATIIVI MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...........................................................469.1 Mõju elusloodusele ........................................................................................................... 469.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule ..................................................................................... 469.3 Mõju majanduskeskkonnale .............................................................................................. 4610 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ....................................................................................4710.1 Farmi ümberehitus ........................................................................................................... 4710.2 Farmi tegevus .................................................................................................................. 4910.3 Farmi sulgemine ............................................................................................................... 5111 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ................5311.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................. 5311.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang .................................................. 5512 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ................5812.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................................ 5812.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang ............... 7013 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VASTUVÕTVALE KESKKONNALE ...................................................7514 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ..............77Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks15 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS .....7816 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLEREAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ........8217 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NINGNENDE PAREMUSJÄRJESTUS ........................................................................................................8317.1 Metoodika ........................................................................................................................ 8317.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ................................ 8418 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS .............................................................8819 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA ................8920 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ..........................9021 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................9122 KASUTATUD MATERJALID .....................................................................................................9323 LISAD ..............................................................................................................................944/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks1 SISSEJUHATUSKeskkonnamõju hindamise (KMH) objekt on Vao Agro ASi keskkonnakompleksloa muutmisetaotlus. Vao Agro AS taotleb kehtiva keskkonnakompleksloa (reg. nr. KKL/300461) muutmist seosesfarmikompleksi rekonstrueerimise ja laiendamisega. Sisuliselt on KMH objektiks Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas Veski farmi katastriüksusel (92701:001:0008) asuva lüpsifarmirekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitustööde järgne tegevus.Hinnatava tegevuse eesmärgiks on farmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitatudfarmis veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus kavandatakserajada uus vabapidamislaut olemasoleva lüpsikarja lauda laiendusena ning rekonstrueeridaolemasolevaid lautu.Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on kokku 546 lüpsilehma kohta ja 546noorloomakohta. Olemasolevas olukorras on veisefarmi keskkonnakompleksloaga määratudtootmisvõimsus 340 lehmakohta ning 460 noorloomakohta.Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on:• olemasoleva veisefarmi rekonstrueerimine ja laiendamine;• ümberehitatud veisefarmi käitamine ja• veisefarmi sulgemine tegevuse lõpetamisel.Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamiseja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS.Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaameti Viru regioon AS Vao Agrokeskkonnakompleksloa muutmise taotluse menetluses. Algatamise aluseks on keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 27 ja 35. § 6 lg 1 p 27 sätestab, et olulisekeskkonnamõjuga tegevus on niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450lüpsilehma. Veski farmis on eelnimetatud künnisvõimsus ületatud.Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on:• teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekkavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältidavõi minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;• anda keskkonnakompleksloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsetealternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõjuvältimise või minimeerimise võimaluste kohta.Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on:Arendaja: Vao Agro ASOtsustaja: Keskkonnaameti Viru regioonJärelevalvaja: Keskkonnaameti Viru regioonEkspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana juhteksperdi,Kaupo Heinma (litsents nr. KMH 0130), juhtimisel.Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliseltmõjutada võib, on:• naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalikepiirangute, kui täiendavate võimalustega) ja keskkonnatingimuste osas;• Vao küla elanikud keskkonnaseisundi osas;• Väike-Maarja valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks• naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalusteosas;• Väike-Maarja Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise,arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamiseosas;• Lääne-Viru maavalitsus vähemalt planeeringute suunamise osas;• Keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalveosas;• keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimustepüstitamise ja lahenduste suunamise osas;• teised huvirühmad.6/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKAKeskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, miskaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi(aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvadsaasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus).Nii olemasolevate tegevuste jätkumise (alternatiiv 0) kui planeeritava tegevuse (alternatiiv 1) juuresantakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest ningseejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest.Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisendväljundanalüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbeleja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevusetagajärjed on eraldi välja toodud nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele.Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesijne) lõikes. Hinnangute andmisel on arvestatud, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhullühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised.Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuureslähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:- sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;- elusloodus;- majanduskeskkond.Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale on antud kavandatava tegevuse kõiki erinevaidetappe (ehitustegevus ning ümberehitatud farmi käitamine) arvestav koondhinnang. Samadelpõhimõtetel on erinevate etappide keskkonnamõjule koondhinnang antud ka alternatiivide võrdlusejuures.Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 1).Olemasolev olukorra kirjeldusKavandatava tegevuse kirjeldusOlemasoleva olukorragakaasnevad tagajärjedKavandatud tegevusegakaasnevad tagajärjedNullalternatiivigakaasnevad mõjudKavandatava tegevusega kaasnev muutusvõrreldes olemasoleva olukorragaMõju eluslooduseleMõju sotsiaalkeskkonnale(inimese tervis ja heaolu)Mõju majanduskeskkonnaleJoonis 1. Keskkonnamõju hindamise metoodika.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksAlljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milleskeskkonnamõju hinnati.Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati arendaja ja projekteerija esitatavaid andmeid, midaanalüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika(PVT) kirjeldust 1 .Hinnangu andmisel on kasutatud võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumiselvõi kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on kasutatud eksperthinnangut.Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatudteistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehkhinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad.Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku käitlemise keskkonnamõju hinnati erinevate metoodikate abil.Näiteks sõnnikukoguste ja –käitluse mõju hindamiseks kasutati keskkonnaministeeriumijuhendmaterjali „Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine” ja PVT kirjeldust. Sõnnikukäitlusemõju põhjaveele hindamiseks lähtuti kogumiku „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” toodudpõhimõtetest. Lisaks mainitutele kasutati üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis onmärgitud vastavates peatükkides.Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevateandmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati vesikonna veemajanduskavas toodudteabega. Heitvee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid.Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi kirjeldusi ningehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samutipiirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Olemasolevate andmete põhjal illustreerivageoloolise läbilõike koostamiseks kasutati sellekohast arvutitarkvara: programme WinLog 4 ningWinFence. Seejuures on aruandes esitatud kirjeldustes säilitatud rakendusgeoloogiliste allikmaterjalideautorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks.Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete jauuringutulemuste põhjal. KMH käigus võeti ELLE OÜ atesteeritud veeproovivõtja (Kaido Soosaar,atesteerimistunnistuse nr 956/11) poolt põhjaveeproovid kolmest farmi ja Põltsamaa jõe vaheliselealale jäävast kaevust, mida analüüsiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklaborislämmastikuühendite osas. Analüüsitulemused ja proovivõtuprotokollid on esitatud aruande lisas 4.Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati keskkonnaministri määrusega 2 kinnitatud metoodikaidsaasteainete heitkoguste arvutamiseks. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saasteatasemehindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisas 1.Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutusedon teostatud arvutiprogrammiga ADMS 4. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooliteadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. SIAELLE Lätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005. aastateisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ.Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister 3 .ADMS 4.0 on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete levikudiagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid.Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut kasutatavaveisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutati sisend-väljundanalüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutati prognoositavate kasutatavate ainete pakendi võiaine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldati, et kasutatakse samu aineid võinende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldati valikuvõimaluste esinemisel, etkasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke.1 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ (2007).2 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid.Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrus nr 48.3 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.8/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksMõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealusteleobjektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad)ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistud on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana japõllumajanduslike tootmishoonete maana, seega puudus vajadus läbi viia täiendavat kooslusteuuringut.Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatieksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadudtagasiside põhjal.Vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt.Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilistEesti põhikaarti). Hajumiskaartide ja teiste ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutatiMapInfo Professional arvutitarkvara.Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmedEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmed pärinevad Väike-Maarja meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Klimaatiliste tingimusteväljaselgitamiseks kasutati EMHI avalikke andmebaase.Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalsetvaatlust, asukoha külastustega ELLE OÜ ekspertide poolt.Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd,töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides.Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu.Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi.Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemeleomistatud väärtuse. Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastavapeatüki juures (ptk 17.1)Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 1) juhtekspert KaupoHeinma juhtimisel.Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondadekaupa.Kaupo HeinmaPille AntonsKaido SoosaarKrista JüriadoInimese tervis X XPinnas ja maastik X XVeesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X XÕhusaasteXJäätmetekeXMüra ja vibratsioonXValgusXSoojusXKiirgus X XLõhnXAve TähepõldEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksKaupo HeinmaPille AntonsKaido SoosaarKrista JüriadoAve TähepõldTaimestik X XLoomastikXMajanduskeskkondXKaitstavad loodusobjektid X X X XKultuuripärand X XGeoloogiaXKaardiekspertXAlternatiivide võrdlus X X XKvaliteedikontrollX10/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSELÜHIKIRJELDUSHinnatava tegevuse eesmärgiks on farmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitatud farmisveiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks.Selleks, et tootmine Veski veisefarmis oleks majanduslikult jätkusuutlik, on planeeritud lüpsikarja laudalaiendamine. Parandamaks loomade heaolu ning farmikompleksi vastavust keskkonnanõuetele,kavandatakse ühtlasi vanade loomapidamishoonete ja abirajatiste kaasajastamist (s.h. uute sõnnikujasilohoidlate rajamist). Rekonstrueerimis- ja laiendustööd võimaldavad farmikompleksis kasutuselevõtta kaasaegse tehnoloogia ning jätkata veiste pidamist suurendatud mahus.Ümberehituse vajadus on tingitud peaasjalikult kahest asjaolust: tänapäevase parima võimalikutehnika kasutus loomapidamis- ja keskkonnanõuete täitmisel ning majanduslik tõhusus.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks4 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINEKeskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamiseerinevaid võimalusi.Käesoleva arenduse eesmärgiks on Veski farmi ümberehitamine, et jätkata selles piimakarja pidamistja piima tootmist. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile.Kuna farmi suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõjueelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõjuhindamise programmi koostamiseks, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsedalternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Alternatiivide valik ning eelhindamine toimusarendaja ja eksperdi koostöös.Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:- olema vastavuses õigusaktidega;- vastama eesmärgile;- olema majanduslikult teostatavad;- olema tehniliselt teostatavad;- vastama parimale võimalikule tehnikale;- nendega ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju.Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad farmi ehitamist mujale. Arendaja soov on ümberehitada juba tegutsev Veski farm, mitte viia see mujale. Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtminemõnel muul otstarbel kui piimakarja pidamine, kuna Vao Agro ASi tegevusalaks on veisekasvatus.Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.Reaalseid tegevuse alternatiive, mida veisefarmi rajamise seisukohalt hinnatakse, on kaks. Esiteksolukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning farm jätkab olemasolevas mahus jakasutusel oleval tehnoloogilisel baasil, olukord oluliselt ei muutu. Tegemist on nn nullalternatiiviga(alternatiiv 0). Seejuures peab ka nullalternatiiv olema reaalne ehk eelduseks on, et selle tegevusedpeavad vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele ja parimale võimalikule tehnikale.Teiseks olukord, kus Veski veiselaudas viiakse läbi rekonstrueerimis- ja laiendustööd veistekasvatamiseks tootmismahus kuni 546 lüpsilehma ning vastavas proportsioonis noorloomi. Kavandatavtegevus on hindamisel kui Alternatiiv 1.Alternatiiv 1 juures on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Lisaks arendaja esmastestvõimalustest ja vajadustest tulenevale farmikompleksi ümberehitusele, mis on alusekskeskkonnakompleksloa muutmise taotlusele, on perspektiivse reaalse alternatiivina arvestatud kafarmikompleksi kõigi loomapidamishoonete rekonstrueerimist. Samuti on hinnatud sõnnikumahutirajamist sõnnikulaguuni alternatiivina.Reaalsete alternatiivide lühikirjeldus on esitatud järgmises peatükis (ptk. 5).12/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks5 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETEALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSNullalternatiiv ehk olemasolev olukordLisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn 0-alternatiivi, kus kavandatavatarendust ei toimu, vaid jätkub olemasolev tegevus ning farmi maht lähiajal oluliselt ei muutu. 0-alternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt praegustest tegevustest. Olemasolevasolukorras on Veski veisefarm tegutsev veisefarm, millele on väljastatud kehtivkeskkonnakompleksluba. Keskkonnakompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on 340lehmakohta ja 460 noorloomakohta. Farmikompleks koosneb ühest uuest vabapidamislaudast kooslüpsi-olmeplokiga ning kolmest teineteisega vahehoonete abil ühendatud vanemast laudahoonest.Lisaks paiknevad kinnistul söödahoidlad, sõnnikuhoidlad ja puurkaev.Alternatiiv 1Kavandatavaks tegevuseks on ühe uue vabapidamislauda kasutuselevõtt 277-le lüpsilehmale. Lisaksrajatakse uus vedelsõnnikuhoidla ja uus silohoidla. Arenduse elluviimiseks on kavandatud järgmisedtegevused:• koostatakse kavandatavate rajatiste projektdokumentatsioon;• viiakse läbi farmi ehitustegevuse ja laiendatud farmi käitamise keskkonnamõju hindamine;• valmistatakse territoorium ette ehituseks;• ehitatakse/rekonstrueeritakse loomapidamishooned ja abirajatised;• paigaldatakse sisseseade ja tehnoloogilised seadmed, sh. söötmis- ja jootmisseadmed,lüpsiseadmed, sõnniku eemaldamise seadmed jne;• vajalikus mahus rajatakse uued kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed;• korrastatakse farmi ümbrus;• võetakse farmihooned kasutusse.Eesmärgid saavutatakse praeguste kavade kohaselt etapiviisiliselt.Rekonstrueerimistöid käsitletakse kahes mahus ehk kahe (tehnoloogilise) alamalternatiivina. Karjaorienteeruv suurus ja struktuur on mõlema mahu puhul eeldatavalt sama ning erinevused esinevadeeskätt noorloomade pidamistehnoloogias. Enamus tegevusi on alamalternatiividel seetõttu ühised.Alternatiiv 1a on farmikompleksi laiendamine ja osaline rekonstrueerimine, lähtudes arendajaesmastest võimalustest ja vajadustest ning keskkonnanõuetest. Alamalternatiiv vastabkeskkonnakompleksloa muutmise taotluses esitatud olukorrale. Lisaks uue lüpsikarjalauda rajamiselerekonstrueeritakse vanemast olemasolevast kompleksist üks laut poegimislaudaks ning üks vahehoonevasikalaudaks.Alternatiiv 1b on farmikompleksi vanema hoonetekompleksi perspektiivne täielik rekonstrueerimine.Kui keskkonnakompleksloa taotlus on esitatud arvestusega, et farmikompleksi vanadest lautadestsuudetakse esmases järjekorras rekonstrueerida vaid osad, siis täiendavalt hinnatakse kahenoorloomalauda rekonstrueerimist. Alamalternatiiv lisati eesmärgiga anda otsustajalelisainformatsiooni tuleviku arendustööde kohta.Tulenevalt erinevuste väiksusest kehtivad käesolevas aruandes esitatud hinnangud mõlemaalamalternatiivi kohta, kui ei ole märgitud teisiti. Alternatiiv 1a ja 1b targajärgede ja mõjudeerinevused ilmnevad ning on eraldiseisvalt välja toodud eeskätt järgmistes valdkondades:• sõnnikuteke - alternatiiv 1a puhul tekib noorloomalautades tahesõnnik, alternatiiv 1b puhulminnakse üle vedelsõnnikutehnoloogiale;• välisõhu saasteainete hajumine - erinev heide noorloomalautadest tulenevaltpidamistehnoloogia muutusest ning muudetud ventilatsioonilahendusest.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksAlternatiiv 1c on farmikompleksi laiendamine ja rekonstrueerimine, kasutades sõnniku hoiustamisetehnoloogilise lahendusena sõnnikumahuteid.Uue vabapidamislauda rajamisega kaasneb vajadus täiendava vedelsõnnikuhoidla rajamiseks.Majanduslikest võimalusest sõltuvalt on arendaja esmane valik lahendada vedelsõnniku hoiustaminelaguun-tüüpi sõnnikuhoidla rajamisega (arvestatud alamalternatiivide a ja b juures).KMH programmi koostamisel tehti ettepanek analüüsida ja hinnata alternatiivsetevedelsõnnikuhoidlate sobivust ning töökindlust lisaks laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlale. Kaasaegsesvedelsõnniku hoiustamises on laguuni reaalseks alternatiiviks, mida käsitleda, betoon- võiteraselementidest sõnnikumahuti. Planeeritud mahutavuse saavutamiseks on ühe sõnnikulaguuniasemel vajalik kahe sõnnikumahuti rajamine.Mahutite rajamine ja ekspluateerimine on käesolevas aruandes käsitletud kui alternatiiv 1c. Kahetehnoloogilise lahenduse (sõnnikulaguun või sõnnikumahutid) targajärgede ja mõjude erinevused oneraldiseisvalt välja toodud järgmistes valdkondades:• hädaolukorrad• välisõhu saasteainete hajumine.14/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks6 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNAKIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDIHINNANG6.1 Asukoht ja maakasutusKavandatava tegevuse läbiviimise asukoht on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Vao külasVeski farmi katastriüksusel (92701:001:0008). Farmi kinnistu asub Vao küla põhjaosas, külakeskusesse on farmist ligikaudu kilomeeter (Joonis 2).Veski farmi maaüksuse kasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Maaüksuse pindala on 20,76 ha,millest 5,41 ha moodustab õuemaa; 13,04 ha haritav maa; 1,11 ha looduslik rohumaa ning 1,2 hamuu maa. Ehitiste alune maa hõlmab 1,13 ha suuruse ala.Valdavalt on Veski farm ümbritsetud põllumaadega, mis asuvad maatulundusmaa sihtotstarbelistelkinnistutel. Lähimad elumajad jäävad farmikompleksist ligikaudu 300 m kaugusele lõunasse (Lillaka,Juhanirahva) ja edelasse (Toominga).Farmikompleksist ca 500 m kauguselt möödub Põltsamaa jõgi. Farmikompleksist edelasse (ca 1,4 km)jääb Tallinn-Tartu raudtee.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 2. Veski farmi asukohakaartFarmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.16/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksTabel 2. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed 4NimiTunnusAndrekse92701:001:0261Obediku92701:001:0093Juhanirahva92701:001:0044Lillaka92701:001:0750Eha92701:001:0821Tihase92701:001:0071Toominga92701:001:0111Keerdoja92701:001:0048Salme92701:001:0121SihtotstarvePindala kokku(ha)haritav maalooduslikrohumaametsamaaÕuemaa, sh.(ha)ehitusalunemaaMaatulundusmaa 16,5 16,3 0,2Maatulundusmaa 5,86 5,64 0,22Maatulundusmaa 8,16 7,81 0,14 0,11 0,04 0,1Elamumaa 0,36 0,1 0,19 0,07 0,02Maatulundusmaa 5,28 4,77 0,29 0,11 0,02 0,11Maatulundusmaa 21,19 16,81 0,40 3,79 0,19Maatulundusmaa 6,0 5,7 0,2 0,2 0,1Maatulundusmaa 14,28 13,50 0,34 0,44Maatulundusmaa 13,05 12,38 0,67muu maa, sh.veealune maa6.2 Sotsiaalne keskkondVao küla elanike arv on 01.01.2011. aasta seisuga 391. 5 Lähimaks esmatasandi tõmbekeskuseks Vaokülale on Väike-Maarja alevik ca 5 km kaugusel. Väike-Maarja aleviku elanike arv 01.01.2011. aastaseisuga on 1902. 6 Alevikus paiknevad haridus- ja kultuuriasutused, samuti on alevikus olemasolulisemad esmase tasandi teenindusasutused. Vao külas paiknevate teenustena ja ühiskondlikehoonetena saab välja tuua kaupluse, Aavere hooldekodu, päevakeskuse ning Vao tornlinnusespaikneva muuseumi. Vao mõisakompleksis (vt ka ptk 6.8) on MTÜ Vao Ratsaklubi kavandanudrenoveerimis- ja arendustöid hobuste treeningväljakute rajamiseks ja turismiteenuste pakkumiseks.Lähimad käitist ümbritsevad elumajad jäävad farmi territooriumist umbes 300 m kaugusele lõunasseja edelasse.4 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee5 Väike-Maarja valla veebileht, http://www.v-maarja.ee/6 Väike-Maarja valla veebileht, http://www.v-maarja.ee/Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks6.3 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhiVao küla paikneb Pandivere kõrgustiku lõunanõlval. Veski veisefarm asub lainja moreentasandikunõos.Pinnakatte paksus on Väike-Maarja vallas väga vahelduv. Palju on alla 2 meetrise pinnakattegakaitsmata põhjaveega alasid, haritavast maast moodustavad sellised ligikaudu kolmandiku. Rohkem onkaitsmata alasid valla kesk-, ida- ja põhjaosas (Aburi, Koonu, Ärina, Väike-Maarja, Triigi, Rastla,Pudivere, Vao), kuid ka kohati lääneosas (Aavere ja Pikevere ümbruses). 7 Pinnakate koosneb vallasvaldavalt glatsiaalsetest setetest (saviliiv-, harvem liivsavimoreenist) ning seljandike piirkonnasliustikujõelistest liivadest-kruusadest.Veski veisefarmi territooriumi geoloogiline iseloomustus on esitatud alljärgnevas tabelis ningillustreerival joonisel. Farmi territooriumil katab maapinda ca 0,4 m paksune mullakiht, mille allpaikneb saviliivmoreen. Moreenkihi all, orienteeruvalt 3-5 m sügavusel lasub mergliline ja kohatilõheline lubjakivi. Kohati võib pinnakatte paksus olla ka väiksem. 8 Lubjakivide all avanevadÜlemordoviitsiumi Pirgu ja Porkuni lademe dolomiidistunud lubjakivid 9 .Tabel 3. Geoloogiline iseloomustus puurkaevu arvestuskaardi ja ehitusgeoloogiliseuurimistöö põhjalPinnase/kivimi GeoloogilinekirjeldusindeksKihi paksus (m)Muld Q IV 0,4Saviliivmoreen Q IIIgl 2-5Lubjakivi S 1 25Tihe lubjakivi O 3 >23Joonis 3. Farmi territooriumi geoloogiline profiil (koostaja ELLE OÜ)Väike-Maarja valla muldade boniteet on keskmisest kõrgem. Vao küla piirkonnas esinevad peamiseltleostunud mullad, rähkmullad ja kahkjadlee tunud mullad.7 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2019.8 EKE Projekt, 1974. Rakvere rajooni Vao sovhoosi Veski farmi II ehitusjärk. Ehitusgeoloogiline aruanne.9 http://register.keskkonnainfo.ee18/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks6.4 PõhjavesiPiirkonnas saab eraldada 4 põhjaveekogumit: Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ning Kambriumi-Vendi. Esimeseks püsivaks põhjaveekihiks on Alamsiluri Juuru lademelubjakividega seotud vesi.Ühisveevarustuse seisukohalt tähtsaimaks on ca 45 m paksuse Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademelubjakividega seotud põhjaveekiht. Paikneb see üldiselt 30–80 m sügavusel maapinnast. Lubjakividesolevad põhjaveevarud moodustuvad kohapeal sademetest või sulavetest, mis infiltreeruvad läbipinnase või voolavad lubjakivilõhedesse. 10Veski farmi territooriumil on üks puurkaev (passi nr A-422-M, katastri nr 3030). Kaev on rajatud 1959.aastal 53 m sügavusena Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. 11 Puurkaevu geoloogiline ehitus on toodudeespool (Tabel 3). 2011. aasta jaanuaris vastas puurkaevu vesi kõigi näitajate osas joogiveenõuetele. 12Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Väike-Maarjavald nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel. Veski farm asub nõrgalt kaitstud põhjaveegaalal. Kaitsmata põhjaveega alade paiknemine Vao külas on esitatud Joonis 4.10 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-201911 Puurkaevu arvestuskaart. Puurkaev katastri nr 3030.12 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokoll nr TA1101119-BT/KTEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 4 Pandivere nitraaditundlik alaVao küla jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku alasse. Nitraaditundlikuks loetakseveeseaduse alusel ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustadanitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikusttegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Nitraaditundlik ala on määratud VabariigiValitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alakaitse-eeskiri“ (RT I 2003, 10, 49). Kaitse-eeskirjaga on määratletud kaitsmata põhjaveega pae- jakarstialad ning kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata20/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamisekspõhjaveega aladel. Ühtlasi on nitraaditundlikule alale veeseaduse aluselkeskkonnanõuded põhja- ja pinnavee kaitseks.kehtestatud rangemadOletatav põhjavee voolu suund alal on maastikule ja ehitusgeoloogilisele aruandele tuginedes kagusuunas.Vastavalt kohalikult omavalitsuselt ja elanikelt saadud informatsioonile on Vao külas minevikus olnudprobleeme Veski farmi ja Põltsamaa jõe vahelisele alale jäävate kaevude kvaliteediga, milleskahtlustati kunagisi siloauke. Viiteid siloaukudest tulenevale võimalikule reostusele on seejuures juba1970ndate allikmaterjalides ehk praktiliselt rajamise järgsest ajast 13 . Käesoleval ajal poleveekvaliteedis probleeme enam täheldatud.Osa majapidamiste kaeve saavad vee moreenist, osa lubjakivide veekihist.Keskkonnamõju hindamise raames viidi nimetatud alal läbi ühekordne kaevude veekvaliteedi uuringjuuli keskel. Proovikohtadeks valiti kolm erakaevu põhimõttel, et nad iseloomustaksid koguprobleemset ala (,Joonis 5). Kaevudes analüüsiti lämmastikuühendeid.Kaevude sügavust mõõta ei olnud võimalik. AS Maves 2007. aastal läbi viidud uuringu põhjal onsalvkaevude sügavus Vao külas kuni 4,5 m ning puurkaevude sügavus kuni 37 m. 14 Omanike ütlusteletuginedes on proovivõtukaevudest sügavaim Juhanirahva kinnistu oma.Ammooniumioonide (NH 4 ) sisalduse osas kaevudes ei olnud, sisaldus jäi kõigis proovivõtukohtadesalla määramise täpsuse piiri 0,01 mg/l (piirsisaldus joogiveeks kasutatavas vees on 0,5 mg/l 15 ).Ammoonium on joogivee indikaatornäitaja, mis pinnalähedases põhjavees annab tunnistust nnvärskest (hiljutisest) reostusest. Ammoonium näitab eeskätt põllumajanduslikust tegevusest võikohalike kanalisatsioonisüsteemide (kogumiskaevude vms) mittekorrasolekust johtuvatpõhjaveereostust.Kaevude veeproovide nitraatioonide (NO 3 ) sisaldus oli kolmest kaevust kahes joogiveenormide piires:19 mg/l kohta Koppase maaüksusel ja 20 mg/l kohta Marguse maaüksusel. Juhanirahva maaüksuselesines nitraatiooni joogiveele määratud piirsisalduse (50 mg/l) ületamist, nitraadisisaldus oli 53 mg/l.Nitraadid võivad põhjavette sattuda läbi väetiste kasutamise, olmereovete kaudu või vihmagasadenedes. Kuna teistes samaaegselt võetud proovides oli nitraadisisaldus enam kui kaks kordamadalam, ei saa Juhanirahva kaevu puhul välja tuua otsest põhjuslikku seost farmi tegevusega. Teguvõib olla varasema reostuse ilmingu (praeguseks likvideeritud sovhoosiaegsete siloakude mõju jäljed)või n.ö. juhusliku sisalduse kõrgenemisega.Võrdluseks saab tuua, et Pandivere nitraaditundliku ala, kuhu Vao küla jääb, regulaarseire kaevudeveeproovide keskmine nitraatioonide sisaldus oli 2010. aastal 24,2 mg/l, 2009. aastal 35,4 mg/l ning2008. aastal 32,4 mg/l. Väike-Maarja vallas on seejuures nitraatioonide sisaldus põhjavees keskmisestkõrgem. 50 mg/l piirsisaldust ületati nii 2010. a kui 2009. a mõlemas Väike–Maarja vallas asuvasseirevõrku jäävas puurkaevus. 16 2007. aastal Vao külas läbi viidud uuringul selgus, et 12 uuritudkaevust kolmes ületasid lämmastikuühendid joogivee piirväärtuseid ning keskmine nitraadisisaldusküla kaevudes oli 45mg/l 17 .Kuna tegu oli ühekordse proovivõtuga, ei ole tulemused piisavalt esinduslikud, et kirjeldada piirkonnapüsivat üldist põhjaveeseisundit. Muutused maapinnalähedases põhjavees võivad toimuda vägakiiresti, väetiste kasutamise ja ebasoodsate ilmastikuolude koosmõjul võib veekvaliteet ka kiirelthalveneda. Samas võib sügavamate kihtide puhul kuluda ka rohkelt aastaid, enne kui muutunudkeskkonnatingimused kontsentratsioonide näol nähtavaks muutuvad.13 EKE Projekt, 1974. Rakvere rajooni Vao sovhoosi Veski farmi II ehitusjärk. Ehitusgeoloogiline aruanne.14 AS Maves, 2007. Kiltsi aleviku ja Vao küla kaevude veekvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine.15 Sotsiaalministri määrus 31.07.2001 nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“(RTL 2001, 100, 1369)16 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2010. Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2010. a.17 AS Maves, 2007. Kiltsi aleviku ja Vao küla kaevude veekvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks,Joonis 5. Proovivõtukaevud Vao külas6.5 PinnavesiVeski farm asub Ida-Eesti vesikonnas Peipsi alamvesikonnas. Farmist ca 500 m kauguselt möödubPõltsamaa jõgi (veekogumi kood 1030000_1). Põltsamaa jõgi on 164,5 km pikk ning 1297,2 km 2suuruse valgalaga. Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on veekogu hinnatud kesises seisundisolevaks. Kesise seisundi peamiseks põhjuseks on paisud ehk kalade rändeteede tõkestamine. 18Põltsamaa jõgi on Keskkonnaministri 18.10.2002 aasta määrusega nr 58 („Lõheliste ja karpkalalasteelupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõudedning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“) määratud lõheliste elupaiganakaitstavaks veekoguks (RTL 2002, 118, 1714). Veekogu kuulub ka Vao–Väike-Maarja maantee sillastAlevisaare peakraavini Keskkonnaministri 15.06.2004 aasta määrusega nr 73 "Lõhe, jõeforelli,meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse" (RTL 2004, 87 1362). 1918 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava19 Keskkonnaministri määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu.“(RTL 2004, 87 1362)22/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks6.6 Punktreostusallikad, välisõhu seisund, teed ja liiklustihedusOluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba.Informatsioon üldise välisõhu kvaliteedi kohta antud piirkonnas puudub. Keskkonnaministeeriumiavaliku keskkonnalubade infosüsteemi alusel on Väike-Maarja vallas Vao külas välisõhu saastelubaväljastatud Vao Soojatarbijate Ühistule soojusenergia tootmiseks. Piirkonna välisõhu seisunditmõjutavad lisaks eramajapidamiste kütmine, põllumajandustegevus ja transpordikoormus teedel.Veski farmist ligikaudu 1 km kaugusel asub mustkattega Vao kõrvalmaantee (17140). Vao teeliiklussagedus on 2006. aastal läbi viidud liiklussageduse loenduse andmetel 436 autot ööpäevas. 20 .Vao Soojatarbijate Ühistule on väljastatud ka vee erikasutusluba veevõtuks Vao keskuse puurkaevustning heitvee suublasse juhtimiseks Vao biopuhastist Põltsamaa jõkke.6.7 KliimaLähim kliimavaatluste läbiviimise koht Veski farmikompleksile on Eesti Meteoroloogia ja HüdroloogiaInstituudi (EMHI) Väike-Maarja meteoroloogiajaam. Käitis asub Väike-Maarja meteoroloogiajaamastlinnulennult ligikaudu 4 km kaugusel edelas. Alljärgnevad kliimanormid on esitatud Väike-Maarjameteoroloogiajaama andmete põhjal 21 .Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 4,6 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevanekeskmine õhutemperatuur on 16,2 °C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 21,4 °C. Üle 19 °Ctõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning augustis.Joonis 6. Keskmine õhutemperatuur aastatel 1971-2000Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -5,7…-6,2°C ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid -3,1...-3,2 °C. Keskmine minimaalne temperatuur onviimatinimetatud kuudel -8,5...-9,4 °C.Tabel 4. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel (1971-2000)Näitaja Kuu TemperatuurKõige soojema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Juuli 16,2°CKõige soojema kuu keskmine maksimaalnetemperatuurJuuli21,4°C20 AS Teede Tehnokeskus, 2009. Liiklusloenduse tulemused 2006. aastal.21 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksKõige külmema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Veebruar –6,2°CKõige külmema kuu keskmine minimaalne temperatuur Veebruar –9,4°CSuvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 °C. Novembrist märtsini langeb keskminemullatemperatuur alla 0 °C, olles kõige madalam jaanuaris-veebruaris (-7...-8 °C).Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas 676 mm, mis on mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest– 646 mm. Sademeterohkem aeg on juunist oktoobrini. Enim sademeid langeb maapinnale augustis,92 mm. Juunis on aga suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt 67,8 mm).Joonis 7. Sademed 1971-2000 aastate keskmineKõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar, märts ja aprill, mil sademete hulk on 29...32 mm.Aastas on kokku keskmiselt 131 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist päevadest langebvihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 8 Tuulteroos (koostanud ELLE, Väike-Maarja meteoroloogiajaama 2005. aastavaatlusandmetel)6.8 Kaitsealused objektidMaastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektidLähim looduskaitseala Veski farmile on ligikaudu 1,7 km kaugusel farmist ida suunas asuv Ebaveremaastikukaitseala. Maastikukaitseala on ca 50 ha suurune ja on moodustatud Ebavere mäe jaNõmme-Ebavere servamoodustise ilmekaima vormi – Ebavere oosi - kaitseks. 22 Ebavere mägi onPandivere kõrgustikus kõrguselt kolmas (absoluutne kõrgus 146 m, suhteline 44 m).22 Vabariigi Valitsuse määrus nr 246 „Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjeldusekinnitamine“ RT I 1998, 98, 1580Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 9. Lähimad looduskaitsealad ja kaitsealused objektidEbavere maastikukaitseala kuulub ka rahvusvahelisse Natura 2000 alade võrgustikku Ebavereloodusala kooseisus. Ebavere loodusala (EE0060215) on moodustatud I lisa elupaigatüüpide ja II lisaliikide elupaikade kaitseks. I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on rohunditerikkad kuusikud26/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks(9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on karvane maarjalepp (Agrimoniapilosa). 23Käitisest umbes 1 km kaugusel kagu suunas Vao pargis asub kaitstav looduse üksikobjekt Vao lehis.Lehise ümbermõõt on 1,3 m ja kõrgus 21 m. Üksikobjekti piiranguvöönd on 50 m. 24Piirkonna kaitsealade ja kaitsealuste üksikobjektide valitseja on Keskkonnaameti Viru regioon.Lähematest veekogudest on kaitsealuste liikidega seotud farmist idas ja lõunas asuv Põltsamaa jõgi,mis on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu 25 (vt ka ptk 6.5).KultuurimälestisedKäitisele lähimad kultuurimälestised asuvad Vao külas, ca 400-1000 m kaugusel farmist kagus (Joonis11). Farmi eeldatavas mõjupiirkonnas asub 15 kultuurimälestisena kaitse alla võetud objekti 26 . Kõikkaitsealused objektid on arhitektuurimälestised ning välja toodud alljärgnevas tabelis.Tabel 5. Kultuurimälestised kavandatava tegevuse lähiümbruskonnasObjekti nimetus registrinumber Objekti kaugus farmistVao mõisa tuuleveski 16093 400 mVao tornlinnus 16092 1000 mVao mõisa tall-tõllakuur 16094 1000 mVao mõisa pritsikuur 16106 1050 mVao mõisa magasiait 16105 900 mVao mõisa karjalaut 16104 900 mVao mõisa rehi 16103 800 mVao mõisa saun 16102 900mVao mõisa valitsejamaja 16101 900 mVao mõisa meierei 16100 1000 mVao mõisa sepikoda 16099 1000 mVao mõisa kuivati 16098 1000 mVao mõisa karjalaudad 16097 1100 mVao mõisa viinavabrik 16096 900 mVao mõisa ait 16095 1000 mKõik arhitektuurimälestised kuuluvad Vao mõisakompleksi. Mõis ehitati esinduslikult välja 1770.-80.aastail. Mõisa peahoone, hilisbarokne ühekorruseline puuehitis on hävinud, säilinud on kõrvalhooned,mis moodustavad esindusliku mõisakompleksi Vao ürgoru kaldal. Lähim mõisakompleksi kuuluv hoone- tuuleveski jääb farmist 400 m kaugusele. Teised hooned ja tornlinnus jäävad umbes 1 km kaugusele.23 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“RTL 2004, 111, 175824 http://register.keskkonnainfo.ee25 Keskkonnaministri määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu.“(RTL 2004, 87 1362)26 http://register.muinas.ee/Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 10. Vao tornlinnus (Foto: ELLE OÜ)Mõisakompleksi kuulub ka Vao tornlinnus, mis rajati 15. sajandi lõpus. Tornlinnus on ruudukujulisepõhiplaaniga neljakorruseline paekivist tornehitis, mille peatähtsus oli kaitsefunktsioonil. Linnusrestaureeriti 1986. a.28/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 11. Lähimad kultuurimälestisedEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks7 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS7.1 Territooriumi üldine kirjeldusMaaüksuse ja olemasolevate hoonete visuaalne ülevaatus viidi läbi eksperdi ja arendaja esindajatepoolt põhjalikumalt 11.01.2011. Varasemalt on ELLE OÜ eksperdid 12.05.2010 teostanud Veskiveisefarmi ülevaatuse nitraaditundliku ala üle 10 loomühikuga farmide sõnnikukäitluse jasõnnikuhoidlate inventuuri käigus.Farm asub Veski farmi katastriüksusel (92701:001:0008). Veski farmi maaüksuse maakasutusesihtotstarve on maatulundusmaa. Maaüksuse pindala on 20,76 ha, millest 5,41 ha moodustabõuemaa; 13,04 ha haritav maa; 1,11 ha looduslik rohumaa ning 1,2 ha muu maa. Ehitiste alune maahõlmab 1,13 ha suuruse ala.Veski farmikompleks koosneb 2011. aasta suve seisuga ühest uuest vabapidamislaudast koos lüpsi- jaolemplokiga ning kolmest omavahel vahehoonetega ühendatud vanemast laudast. Lisaks paiknevadfarmi territooriumil vajalikud abirajatised. Farmikompleksi (käitisesse) kuuluvad hooned ja rajatised onesitatud asendiplaanil Joonis 12:• lüpsikarjalaut (pos. 1);• lüpsi- ja olmeplokk (pos. 2);• laut kinnislehmadele ja vasikatele (pos. 3);• laut noorloomadele ja poegivatele lehmadele (pos. 4);• laut noorloomadele (pos. 5);• vasikalaudaks kohandatud vahehoone (pos. 6);• abiruumidega vahehoone (pos. 7);• söödahoidla (pos. 8);• rajamisel tahesõnnikuhoidla (pos. 9);• vedelsõnnikuhoidla (pos. 11);• likvideerimisel silotranžeed (pos. 14);• kaalumaja (pos. 15);• puurkaev-pumpla (pos. 16).Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.KMH programmis ning Vao Agro ASi keskkonnakompleksloa muutmise taotluses on kavandatavategevusena välja toodud ka olemasoleva söödahoidla tahesõnnikuhoidlaks rekonstrueerimine.Käesoleva aruande koostamise ajaks on nimetatud töö läbi viimisel ning uue tahesõnnikuhoidlakasutuselevõtt on ka olemasoleva olukorra jätkumise (nullalternatiivi) keskkonnanõuetele vastavuseksperspektiivis vajalik tegevus. Seetõttu on uut tahesõnnikuhoidlat arvestatud osana jubanullalternatiivist.Samuti on praktiliselt lõpetatud vanade, osaliselt puurkaevu sanitaarkaitsetsooni ulatunud silohoidlatelikvideerimine. Seetõttu ei arvestata silohoidlatega nullalternatiivi tagajärgede ja mõjude hindamisel.30/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 12. Kasutusel hooned ja rajatised olemasolevas olukorras (Alternatiiv 0)Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks7.2 Olemasolev tegevusTootmismahtVao Agro AS-ile on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba KKL/300461, milles käitise ülesseatudtootmisvõimsuseks on 340 lehmakohta ja 460 noorlooma kohta. Sellest lähtuvalt on olemasolevaolukorra puhul arvestatud alljärgnevas tabelis toodud karja struktuuriga. Loomade reaalne arv jalautade vahel jaotumine sõltub karja hetkestruktuurist (nt on muutuv vasikate ja mullikate vahekord,kinnislehmade osakaal kõigist lehmadest jms). Ka käesoleva aruande koostamise hetkel olilaudakompleksis noorloomi siintoodust mõnevõrra vähem.Tabel 6. Farmi suurus 0-alternatiivi puhulnrplaanilloomapidamishoone1 Laut 1 Lüpsilaut 2693Laut 3Kinnislehmadeja vasikate lautpeetavad loomagrupid ja orienteeruv loomade arvlüpsilehmad noorloomad vasikad6 Laut 4 Vasikalaut 404 Laut 5 Noorloomalaut 128 365 Laut 6 Noorloomalaut 196Kokku 269 324 100 107Loomühikuid 269 194 20 10760noorloomad üle24 kuu võikinnislehmad71PidamistehnoloogiaKaasaegses lüpsikarjalaudas peetakse lüpsvaid lehmi. Lehmi peetakse aastaringselt vabapidamiselpuhkelatrites. Puhkelatrite ridade arv on 3+3. Lehmi peetakse põhuasemetel. Vabapidamisel loomadeliikumine lauda sees ei ole piiratud. Loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudestfaktoritest.Lehmade lüpsmine toimub paralleel-tüüpi lüpsiplatsil. Osaliselt toimub farmis ka torusselüpsitehnoloogia kasutamine. Piim kogutakse ja jahutatakse lüpsiplokis asuvas piimaruumis, kus sedahoitakse kuni üleandmiseni piimatöötlejale.Kinnislehmi peetakse vabapidamisel vähesel allapanuga. Noorloomi peetakse sõltuvalt loomagrupist jalauda sektsioonist kas lõas või vabapidamisel. Lautades kasutatakse allapanuna põhku ja saepuru.Vasikalaudas peetakse vasikaid põhu allapanul rühmasulgudes.Loomade söötmine toimub söötmiskäigust. Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse vastavaltloomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Vastavalt ratsioonile antakse söödanasilo, lisaks jõusööta, kvaliteetset heina ja põhku. Selleks, et kõik lehmad söönuks saaksid, peab söötolema lehmadele söödalaval alati kättesaadav. Loomade jootmiseks kasutatakse külmumiskindlaidjootureid.Veekasutus ja reoveekäitlusVett kasutatakse farmis:• loomade jootmiseks,• lüpsiseadmete pesuks,• ruumide pesuks,32/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks• töötajate olmevajadusteks.Joogi- ja olmevett võetakse farmi varustuseks krundil paiknevast olemasolevast puurkaevustkatastrinumbriga 3030.Reoveekäitlus on lahendatud erinevalt sõltuvalt reovee tekkeallikast. Piimaruumist, lüpsiplatsilt jalüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Olmereovesi suunatakse olmeplokikõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgselt vedelsõnnikuhoidlatesse.Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi suunatakse teekatendite ja maapinnavertikaalplaneerimise kaudu hoonetest eemale territooriumi madalamatesse kohtadesse, kust vesiimbub loomulikul teel pinnasesse.SõnnikukäitlusPuhkelatrites pidamise tõttu toodetakse lüpsikarjalaudas vedelsõnnikut. Asemeid puhastataksevastavalt vajadusele lüpsi ajal. Sõnnik eemaldatakse lautade sõnnikukäikudest skreeperseadmetegasõnnikukanalisse, kust see läbi pumpla pumbatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Sõnniku hoiustamiseks onolemas vedelsõnnikumahuti.Vanemas laudakompleksis tekib tahesõnnik, mis eemaldatakse mobiilse seadmega. Seni lükati sõnniklauda otstes olevatesse sõnnikukanalitesse, kust transporditi ladustamiseks põlluaunadesse. Käesolevaaruande koostamise ajal on endine küün tahesõnnikuhoidlaks ümberehitamisel. Perspektiivishoiustatakse olemasoleva olukorra jätkumisel sõnnikut eeldatavalt tahesõnnikuhoidlas ning sellelelisaks vajalikul määral aunades.Sõnniku laotamiseks on ettevõttel kasutada oma tehnika. Vedelsõnniku laotamine toimublohisvooliklaoturiga. Sõnnikut laotatakse nii kevadel kui sügisel. Sõnniku laotamine toimubvedelsõnniku laotusplaani ning põlluraamatu alusel.JäätmekäitlusPeamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:• loomsed jäätmed (lõpnud loomad);• taimsed jäätmed (söödajäätmed jms);• segaolmejäätmed;• söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);• ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed).Vao Agro AS rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsetejäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevadjäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavalejäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejalesaatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-le.Energia kasutamineEnergiat vajatakse farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides:• sööda ettevalmistamine ja söötmine;• lüpsmine ja piima jahutus;• sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;• valgustus ja ventilatsioon;• sõnniku eemaldamine.Lautades küte puudub, kütet kasutatakse lüpsi- ja olmeplokis. Ruumide soojaga varustamisekskasutatakse graanulküttel katelt, mis soojendab ka olmevett. Tehnoloogilist vett soojendatakseEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamisekselektriboileritega. Jahutusseadmed töötavad elektrienergial ning neid kasutatakse lüpstud piimajahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril.Farmi teenindav transportEnamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu).Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.VeterinaarohutusFarmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must”pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haiged veised paigutatakse teistest lehmadest eraldi.Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile asukohagaVäike-Maarjas.Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutusenõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktidenõuetele. Veski veisefarmi teenindab Vao Agro ASi enda veterinaararst.34/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks8 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJEDJA KESKKONNAMÕJUD8.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjedAlljärgnevalt on antud hinnang olemasolevate tegevuste tagajärgedest eeldusel, et olulisi muutusikinnistul ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastamaõigusaktide ja väljastatud keskkonnakompleksloa nõuetele.Farmikompleksi tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgnevaljoonisel.LoomadTöötajadSöötRavimidAbimaterjalidValgusMüraTransportHeide õhkuSuurenenudtranspordikoormusElekterVesiLüpsikarja pidamine Veski veisefarmisPiimHädaolukorraohtSõnnikJäätmedReovesiTransportJoonis 13. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatesttagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:- heide välisõhku (s.h. lõhn);- sõnnikuteke;- veekasutus;- reoveeteke;- jäätmeteke;- mürateke.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksAlljärgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.8.1.1 Heitmed välisõhkuKäesolevas alapeatükis kirjeldatakse Veski veisefarmis olemasoleva tegevuse tulemusel tekkivakeskkonnamõju üht olulisemat aspekti – mõju välisõhu seisundile. Kuna välisõhu saastatus onveeprobleemide kõrval üks olulisemaid keskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda siinkohalulatuslikumalt käsitletud.SaasteallikadVeski farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidla.Lautadest juhitakse saasteained välisõhku nii läbi lahtiste katuseharjade kui ka korstnate kaudu.Sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused saasteallikate kohtajärgnevad allpool vastavate saasteallikate kaupa (Tabel 7). Saasteallikate asendiplaan on välja toodudalljärgneval joonisel (Joonis 14).Joonis 14. Olemasolevate saasteallikate asendiplaan36/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksOlemasolev Veski lüpsifarm koosneb ühest lüpsilehmalaudast ning poegimis- ja vasika- ja kahestnoorloomalaudast. Territooriumil asub ka üks vedelsõnnikumahuti. Lautades tekkiv tahesõnniklükatakse sõnnikukanalitesse ning viiakse põlluaunadesse. Perspektiivis võetakse eeldatavalt kasutusserekonstrueeritud tahesõnnikuhoidla.Saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud järgnevas tabelis.Tabel 7. Saasteallikate parameetridSaaste-allikanrSaaste-allikasKõrgus, mMõõtmed, mArvutuslik diameeter,mMaht-kiirus,m3/sTemperatuur,°CVanuse/toodangurühmPidamisviisLoomade arvKarja-tamiseperiood, päeviaastasS1 Lüpsilaut 11,3 1 tk57,6x0,6S3S4S5S6S7AunPoegimis-lautVasikalautKinnislehmadNoorloomalautNoorloomalautVedelsõnnikuhoidla,mahutiSõnnikuaun10 5 tk0,45x0,458 1 tk0,5x0,36,6 13,8 Külm laut,6 kraadikõrgem kuivälistemp.1,1 5,0 Külm laut,6 kraadikõrgem kuivälistemp.,mitte alla 0kraadi0,44 0,9 Külm laut,6 kraadikõrgem kuivälistemp.,mitte alla 0kraadi8 1 tk 2x2 2,25 6,4 Külm laut,6 kraadikõrgem kuivälistemp.,mitte alla 0kraadi8 1 tk 2x2 2,25 7,6 Külm laut,6 kraadikõrgem kuivälistemp.,mitte alla 0kraadi4 ø 44 44 0,1m/slähedane välistemperatuuriga- - - - lähedane välistemperatuurigaLüpsilehmad(10000 kg)VasikadVasikadLehmmullikad(6kuustpoegimiseni)Lehmmullikad(6kuustpoegimiseni)Vabapidamine,skreeperseadmed,sõnnikueemaldus>3 korda päevas,vähene allapanuvabapidamine,sügavallapanuLõaspidamine,sõnnikueemaldusmobiilsevahendiga, rohkeallapanuvabapidamine,sügavallapanuLõaspidamine,sõnnikueemaldusmobiilsevahendiga, rohkeallapanuLõaspidamine,sõnnikueemaldusmobiilsevahendiga, rohkeallapanu269 060 071 040 0164 0196 120- - - -- - - -Lüpsilehmade pidamisega kaasneb peamiselt vedelsõnniku teke, mis suunataksevedelsõnnikumahutisse. Vasikaid peetakse sügavallapanul ning noorloomi rohke allapanuga.Tahesõnnik suunatakse olemasolevas olukorras auna.Sisendandmed heitkoguste arvutamiseks (sh loomade arv ja pidamisviis) on esitatud ammoniaagiheitkoguste arvutamise tabelis. Kui täpset pidamisviisi ei ole määruses nimetatud, siis on valitud lähimpidamisviis.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksKäesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid, kunanendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad.Lisaks liikuvatele saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutadaerinevad tegevused:• sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekib tolmuheide;• teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolmteedelt;• territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;• sõnniku väljavedamisel suureneb ammoniaagi heide;• sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heidevälisõhku.Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kunaheide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib heide sõltudakasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik, injektor vms), mulla või pinnase parameertitest (tihedus,tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus,õhuniiskus) jms.HeitkogusedVälisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused on siinkohal tulemuste lihtsamaks jälgimiseks väljatoodud summaarse koondtabelina. Heitkoguste arvutused viidi läbi saasteallikate kaupa ning vastavadtäpsemad tabelid põhimõtteliste arvutuskäikudega on esitatud käesoleva aruande lisas 2.Tabel 8 Aasta jooksul Veski farmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsedheitkogused (t/a).SaasteaineAastane heitkogus, t/aNH 3 18,536CH 4 73,208N 2O 0,439Olemasolevas olukorras tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatav tegevusegakaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud peatükis 12.1.1.38/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks8.1.2 SõnnikutekeOlemasolevas olukorras tekib Veski veisefarmi lüpsilehmalaudas vedelsõnnik ning vanemateloomapidamishoonete kompleksis tahesõnnik. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused on esitatudalljärgnevas tabelis.Tabel 9. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused nullalternatiivi puhulLoomarühm Loomade arv Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonnilooma kohta 27 kokku 8 kuuaastas aastas koguslüpsilehmad 269 21 5649 3766looma kohtaaastaskokkuaastas8 kuukoguskinnislehmad 71 12 854 568noorloomad 360 4,8 1728 1152vasikad 100 2,0 200 133Kokku 5649 3766 2782 1853Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiseltkuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikudlaotuspinnad nii lämmastiku kui fosfori arvestuses.Tabel 10. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ningminimaalne vajalik laotuspindLoomarühm Nüld sisaldus 28 Aastas toodetavsõnnik kokkuAastas toodetavN kokkuMinimaalnevajalik põllupindkg/t t kg halüpsilehmad 3,3 5646 18631,8 109,6kinnislehmad 4,6 854 3928,4 23,1Alternatiiv 1anoorloomad 4,5 1728 7776 45,7vasikad 4,5 200 900 5,3Kokku 31235,9 183,727 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, ASMaves, 2005.28 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, ASMaves, 2005.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksTabel 11. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalnevajalik laotuspind.LoomarühmPüld sisaldus 29Aastas toodetavsõnnik kokkuAastas toodetavP kokkuMinimaalnevajalik põllupindkg/t t kg halüpsilehmad 0,5 5646 2823 112,9Alternatiiv 1akinnislehmad1,06 854 905,2 36,2noorloomad 1,3 1728 2246,4 89,9vasikad 0,84 200 168 6,7Kokku 6142,6 245,7Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotadasõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik vähemalt 346 ha laotuspindu. Vao Agro AS-l onkasutuses kokku ca 905 ha haritavat maad, sellest ca 677 ha kuulub Vao Agro AS-le või onkasutusvalduses ja ca 228 ha on renditud pind.8.1.3 VeekasutusVeisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks javahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Joogi- ja olmevettvõetakse farmi varustuseks krundil paiknevast olemasolevast puurkaevust.Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud alljärgnevastabelis. Tuginedes veemõõtjate 2010. aasta näitudele, oli Veski farmi reaalne veekasutus eelmiselaastal 13547 m 3 ehk tegelikult tunduvalt väiksem. Lubatud veevõtt farmi puurkaevust on kehtivakeskkonnakompleksloa alusel 26749 m 3 aastas ning 73,3 m 3 ööpäevas.Tabel 12. Arvutuslik veetarve veiste jootmiseksLoomagrupp Arv Keskmineveetarve 30 ,l/öpVeetarve kokku,m 3 /öpLüpsilehmad 340 120 40,8 14892Noorloomad 460 9-41 (25) 11,5 4197,5Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm) 17, lehma kohta 5,7 2080,5Kokku 58 21170Veetarve kokku,m 3 /aastas29 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, ASMaves, 2005.30 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses40/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks8.1.4 Reovee tekeOlmereovesi suunatakse olmeploki kõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgseltvedelsõnnikuhoidlatesse. Olmereovee osa farmi koguveetarbes on marginaalne. Piimaruumist,lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse.Sademevesi juhitakse hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt muruga kaetud pinnasesse.8.1.5 JäätmetekePeamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:• loomsed jäätmed (surnud loomad);• olmejäätmed;• pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);• ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained)Alljärgnevas tabelis on ära toodud nii kehtivas keskkonnakompleksloas toodud jäätmekogused kuireaalne jäätmeteke eelneva aasta põhjal.Tabel 13. Orienteeruvad tekkivate jäätmete kogused liikide kaupa 31 .JäätmeliikTekkekoht2010. aastareaalne kogus, taastasKogus kehtivaskeskkonnakompleksloas,t aastasLoomsed jäätmed Lõpnud loomas farmis 7,4 10,0Olmejäätmed Farmi igapäevane tegevus 3,2 8PakendijäätmedSööda varumine, kemikaalidekasutamine, farmi olmetegevus2,7 108.1.1 MüratekeFarmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmiteenindavast transpordist.Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonetekonstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline,samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamine farmi käitamisegakaasnev müra eraldub aga teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta jaabimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid.Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.Tabel 14. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmiseadmetel allikas PVT 32 , veokitel normid.Müra allikasKestus Müra tase, Märkusedööpäevas, h dBLoomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55-70 Sõltub pidamisviisistSöötmine (traktorid, sööda segistid, -jaoturid)1-2 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast31 Tabelis toodud kogused Veski lauda 2010. aasta jäätmearuande andmetel32 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksMüra allikasKestus Müra tase, Märkusedööpäevas, h dBAsemete puhastamine, sõnniku 2-3 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiasteemaldamineLüpsmine 2-8 70-80 Sõltub loomade arvust jatehnoloogiastSuuremad veokid 2-8 84-90 Normidega kehtestatud mürataseMüra mõõtmisi täpse reaalse mürataseme leidmiseks Veski farmi territooriumil või selle lähiümbruseseksperdile teadaolevalt teostatud ei ole.8.1.2 HädaolukorraohtHädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reoveeärajuhtimisega ning sõnniku käitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku võilevib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Võimalike tekkivateavariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.8.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud8.2.1 Mõju maastikule ja pinnaseleVeski farmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida olemasolevas olukorras toimuvtegevus (selle tegevuse jätkumine) ei muuda. Amortiseerunud vanemad laudad rikuvad mõnetifarmikompleksi visuaalset muljet maastikus. Kompleks asub siiski külakeskusest eemal.Kinnistul ei kavandata pinnasetöid ega kasutata ohtlikke aineid (nt. piimaseadmete pesu- jadesinfitseerimiskemikaalid, kütus) koguses, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju pinnaseseisundile.Peamine mõju pinnasele tuleneb sõnnikukäitlusest ja seda eelkõige väljaspool farmi territooriumi –põlluaunade alustel aladel ning laotuspindadena kasutatavatel põldudel. Ettevõttel on kasutuselpiisaval arvul põllumaid sõnniku laotamiseks, mis väldib pinnase liigset toitainekoormust.Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui pinnasele võib hinnata neutraalseks.8.2.2 Mõju pinnaveeleFarmi käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitveekäitlus, samuti piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalide ja kütuse käitlemine.Veski farmi tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid ja heitvett pinnaveekogusse. Loomadeväljaheited kogunevad vedel- ja tahesõnnikuhoidlasse. Sõnnik laotatakse vastavalt põllumassiivideleettenähtud kogustele vegetatsiooniperioodi jooksul. Põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguselaotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitlusenõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile.Farmi territoorium paikneb Põltsamaa jõe läheduses. Põltsamaa jõkke ei viida farmi käitamiselsaasteaineid ega rikuta jõe veerežiimi. Mõju veekogule saab tekkida avariiolukordades või korrektseidtootmispraktikaid eirates. Tegevuste nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnaveekogudele puudub.Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele võib hinnata nõrgalt negatiivseks8.2.3 Mõju põhjaveeleVõimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevatemikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette.42/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksKeskkonnamõju hindamise avalikul arutelul toodi välja, et minevikus on piirkonnas olnud probleemekaevuvee kvaliteediga ning võimalikuks põhjuseks võisid olla Veski farmi probleemsed silohoidlad.Käesoleva aruande koostamise ajaks on probleemsed silohoidlad likvideerimisel/likvideeritud. Samution parandatud tahesõnniku ladestusvõimalusi. Nullalternatiivi puhul ei ole seega neist negatiivset mõjupõhjaveele (ega pinnasele) ette näha.Olemasolevas olukorras toimuv tahesõnniku põlluaunades hoiustamine ei ole soovitatav praktikatulenevalt asukohast Pandivere nitraaditundlikul alal. Põlluaunade asukohti peab hoolikalt valima,jälgides põhjavee kaitstust (s.h. karstinähte), reljeefi jm tegureid. Toitainete põhjavette leostumise ohtsõltub nii aunade asukohast, aunas hoiustamise ajast kui ilmastikutingimustest.Mõju põhjaveele võib avalduda ka sõnnikulaotuspindadel, eriti kuna piirkond jääb nitraaditundlikulealale, kus levivad kaitsmata põhjaveega alad ning karstinähud. Vao Agro ASi põldude pindala on piisavtekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks, samuti probleemsete piirkondadevältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohikstekkida olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Tegevuse reaalne mõju sõltubtootmispraktikatest.Arendaja esitatud andmete alusel jääb tegelik põhjavee tarbimine allapoole kompleksloagakehtestatud piirkoguseid. Selline põhjavee tarbimise maht ei põhjusta olulist negatiivset mõjupõhjaveevarule.Järeldus: Nullalternatiivi mõju põhjavee kvaliteedile võib hinnata neutraalseks ning mõjupõhjavee kvantiteedile nõrgalt negatiivseks.8.2.4 Mõju välisõhu seisundileSelgitamaks mõju välisõhu seisundile, teostati välisõhu saasteainete hajumisarvutused.Hajumisarvutustes võeti korraga arvesse nii farmihoonetest kui ka sõnniku hoiustamisest eralduvatesaasteainete heitkogused. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustegaolukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed.Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühetunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtustsaasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust võisaasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset.Vastavalt välisõhu kaitse seadusele 33 , kui saasteallikast välisõhku suunatava saasteaine kohta ei olekehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutuselselle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti töökeskkonna õhuslubatud piirnormist. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siison võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18mg/m 3 (N 2 O piirnorm -keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädalajooksul – 180 mg/m 3 ).Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisalduselevälisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratudpiirväärtust töökeskkonna õhus.Arvutimudeli abil on määratud territooriumil paiknevate saasteallikatest välisõhku paiskuvatesaasteainete koosmõju ja tekkivad kontsentratsioonid. Tootmisterritooriumi piiril tekkiva saastetasemevõrdlus saastetaseme ühe tunni piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 15).Tabel 15.Veski veisefarmi hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega.SaasteainePiirväärtus, 1hkeskmine, µg/m 3Saasteaine maksimaalnetekkiv kontsentratsioon,µg/m 3Saasteaine maksimaalne tekkivkontsentratsioon farmiterritooriumi piiril, µg/m 333 RTI 2004, 43, 298. Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksSaasteainePiirväärtus, 1hkeskmine, µg/m 3Saasteaine maksimaalnetekkiv kontsentratsioon,µg/m 3Saasteaine maksimaalne tekkivkontsentratsioon farmiterritooriumi piiril, µg/m 3Ammoniaak NH 3 200 416,54 ca 200DilämmastikoksiidN 2O18000 (ohututase)1,596 < 1,6Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ammoniaagi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetase ületablubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidla vahetus läheduses. Piirväärtuse isojoon ületab kafarmi maaüksuse piiri hoidlapoolses küljes, kuid seda vaid paar meetrit. Naabermaaüksus, milleltoimub piirväärtuse ületamine, on sihtotstarbelt maatulundusmaad, ning seal ei ole eluhooneid.Saastatuse taseme kaart ammoniaagi hajumise kohta on esitatud aruande lisas 3.Käitise tegevuse mõjupiirikonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogusmoodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsentivälisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korralulatub ammoniaagi alusel leitud mõjupiirkond kuni 450 m kaugusele farmi territooriumist. Seejuureson mõjupiirkonnal maksimaalne ulatus farmist põhjas põllumaadel, Vao küla elamuteni vastavadkontsentratsioonid ei ulatu.Dilämmastikoksiidi maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävadalla lubatud piirväärtuste nii territooriumi siseselt, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures. Seegavälisõhu saastetaset ei ületata. Dilämmastikoksiidi kohta teostati hajumisarvutused, kuid kuna tekkivadkontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarti koostatud.Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suurendada nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamiseperioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms.Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmijuurdepääsuteedelt.Järeldus: Mõju välisõhu seisundile on nullalternatiivi puhul mõõdukalt negatiivne.8.2.5 Mõju müratasemeleEnamuse farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neistloomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suuruseganegatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid farmi teenindavate sõidukitetranspordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teistesõidukitega).Järeldus: Müra mõju farmi piirkonnas on eeldatavasti nõrgalt negatiivne.8.2.6 Mõju kliimaleOlemasolevas olukorras on farmi mõju kliimale väike. Mõju on eelkõige seotud loomade elutegevusesttingitud metaani heitega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitega. Olemasoleva farmitegevusmahtude puhul pole tõenäoline olulise negatiivse mõju teke kliimale.Järeldus: Nullalternatiivi mõju kliimale võib hinnata neutraalseks8.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandileVeski farmi vahetus asukohas ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte või kaitsealasid. Farmiterritooriumil ja väljaspool territooriumi (sõnnikulaotuspinnad) toimuva sõnnikukäitlusega kaasnevmõju ei too kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis.44/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksRiiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi laudakompleksi katastriüksusel ei asu. Lähimatelekultuurimälestistele (Vao mõisakompleksiga seotud rajatised ja Vao tornlinnus) kavandatav tegevusotsest mõju avalda. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhnaleviku farmi ümbritsevatele aladele.Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele võib hinnata neutraalseks8.2.1 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemeleVeski farmi tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võikspõhjustada negatiivset keskkonnamõju.8.2.2 Kaudne mõjuKaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas.Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõjupinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhulavaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas.Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Veski farmi segaolmejäätmete prügilasseladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine Loomsete JäätmeteKäitlemise AS-is. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugedaelektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Kaudsed mõjud, misavalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Vao Agro AS kontrolli all.Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veistepidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks.Järeldus: Nullalternatiivi kaudseid mõjusid võib hinnata nõrgalt negatiivseks8.2.3 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundileVao farmi mõjupiirkonda ei jää teisi suuri loomapidamiskomplekse, millega võiks oluline koosmõjuilmneda. Üldiselt ümbritsevad farmikompleksi peamiselt maatulundusliku sihtotstarbega põllu- jarohumaad.Teatud määral võib koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju:• farmi teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõjuvälisõhu kvaliteedile;• välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikutlaotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;• põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.Olemasoleva farmi tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju.Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistes alapeatükkides on mõjude hindamisel nende aspektidegaarvestatud, siis ei ole siinkohal neid ükshaaval välja toodud.Järeldus: Nullalternatiivi puhul on koosmõju teiste tegevustega nõrgalt negatiivne.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks9 NULLALTERNATIIVI MÕJU VASTUVÕTVALEKESKKONNALE9.1 Mõju eluslooduseleVeski farmi territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutuselpõllumajandusliku maana. Samuti ei ole territoorium loomade liikumistrajektooriks. Nullalternatiivipuhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule võiloomastikule.Järeldus: Nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule on eeldatavalt neutraalne.9.2 Mõju inimese tervisele ja heaoluleInimese tervist võiksid mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevashindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatudpiirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervistnegatiivselt.Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnnikukäitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn. Saasteainetemaksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid olemasoleva tegevuse puhul jäävad maapinnalähedastesõhukihtides Veski farmi territooriumist väljaspool alla lubatud piirväärtuste, mistõttu negatiivset mõjuinimese tervisele eeldatavalt ei ole. Farmi mõjupiirkonda iseloomustavad saasteainetekontsentratsioonid ei ulatu Vao küla elamualadeni ega ka oluliste kultuurimälestisteni.Samas võib ebameeldiv lõhnahäiring suurendada nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamiseperioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms.Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmijuurdepääsuteedelt.Puurkaevudest võetud proovide tulemused näitasid, et ühes kaevus (Juhanirahva) ületas nitraatidetase joogiveele lubatud piirmäära 50 mg /l ehk on võimalik otsene oht veetarbijatele. Teistespuurkaevudes oli nitraatide tase alla 25 mg/l ehk vesi vastab joogivee nõuetele. Kuigi ühe kaevu veeson nitraatide sisaldus üle piirnormi ei ole võimalik määrata põhjus-tagajärg seost farmi tegevuse japuurkaevu veekvaliteedi suhtes nullalternatiivi jätkumisel. Pigem võib eeldada, et nullalternatiivi puhulon farmi tehnoloogiline tase selline, et mõju põhjavee kvaliteedile tavaolukorras on neutraalne.Amortiseerunud vanemad farmihooned mõjutavad ala visuaalset väärtust. Seesuguse mõju hindamineon üsna subjektiivne ning enamasti hindaja maitseküsimus. Ekspert lähtub siinkohal asjaolust, et farmasub põllumajanduspiirkonnas ning hooned on seal asunud juba aastakümneid.Järeldus: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt neutraalne, mõju inimese heaolule nõrgaltnegatiivne.9.3 Mõju majanduskeskkonnaleOlemasoleva olukorra jätkudes säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikuleja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguidning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendustetanõrgeneda.Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks.46/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUSKavandatavaks tegevuseks on Veski veisefarmi laiendamine ja rekonstrueerimine ning veiste pidamisejätkamine mõnevõrra suurendatud mahus. Ümberehituse tingib vajadus tõsta farmi tootmiseefektiivsust ning parandada nii loomade heaolu kui keskkonnakaitseliste aspektide arvestamist.Kavandatav tegevus on KMH käsitluses alternatiiv 1 ehk „Ümberehitatud farm”. Tuvastamaks tegevusekõigi etappide võimalikke keskkonnamõjusid, käsitletakse nii farmikompleksi ümberehitamist(ehitustöid), farmi ümberehituse järgset tegevust kui farmi sulgemist tegevuse lõpetamisel.Kirjeldustes on tuginetud peamiselt arendaja poolt antud informatsioonile.Rekonstrueerimistöid käsitletakse seejuures kahes mahus ehk kahe (tehnoloogilise) alamalternatiivina.Karja orienteeruv suurus ja struktuur on mõlema mahu puhul eeldatavalt sama ning erinevusedesinevad eeskätt noorloomade pidamistehnoloogias kahes olemasolevas laudas. Enamus tegevusi onalamalternatiividel seetõttu ühised.10.1 Farmi ümberehitusHetkel kuuluvad Veski veisefarmi kompleksi üks lüpsikarjalaut ning noorloomalaudad, lisaksabirajatised (sõnnikumahuti, söödahoidlad jm). Laiendustöödega lisatakse uus lüpsikarjalautolemasoleva lauda pikendusena. Samuti rekonstrueeritakse osaliselt olemasolevad noorloomalaudad jaabirajatised.Laiendus- ja rekonstrueerimistööde käigus viiakse läbi järgmised tegevused (alternatiiv 1a):- rajatakse olemasoleva lüpsikarja lauda pikendusena uus vabapidamislaut 277 loomale (pos.10,Joonis 15);- rajatakse loomade käigukoridor laudast lüpsiplokki;- rekonstrueeritakse olemasolev vanem laut 97-kohaliseks poegimislaudaks (pos. 3);- rekonstrueeritakse olemasolev vahehoone 60-kohaliseks vasikalaudaks (pos. 6);- rekonstrueeritakse olemasolev söödahoidla tahesõnnikuhoidlaks (pos.9);- rajatakse uus vedelsõnnikuhoidla (pos. 12);- rajatakse vajalikud torustikud vedelsõnniku pumpamiseks hoidlasse ja hoidlast väljalaadimiseks;- rajatakse uus silohoidla (pos. 13).Täiendavate rekonstrueerimistööde käigus (alternatiiv 1b) rekonstrueeritakse lisaks eeltoodule:- kaks olemasolevat vana lauta kaasaegseteks noorloomalautadeks (pos. 4 ja 5, Joonis 15);- lautade vahehoone (pos. 7);- söödahoidla (küün) (pos. 8).Söödahoidla tahesõnnikuhoidlaks rekonstrueerimine viiakse eeldatavalt läbi ka nullalternatiivi puhul.Farmikompleks sisustatakse vajalikus osas uue sisseseadega. Rajatud ja rekonstrueeritud hoonedsaavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad.Olemasolevate hoonete ehitusmaht rekonstrueerimistööde käigus ei muutu. Farmi ümberehitus einõua ka uute juurdepääsuteede rajamist. Teatud määral võivad muutused toimudaterritooriumisiseses liikluskorralduses.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 15. Veski farmi hooned ja rajatised alternatiiv 1 puhul.Ehitustööde lõppedes korrastatakse rajatiste ümbrus rajatakse/taastatakse haljastus. Ehitustegevusekäigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse ülejäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmelubaomavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kusnõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.48/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks10.2 Farmi tegevusTootmismahtKavandatava tegevuse tulemusel hakkab tööle ümberehitatud veisefarm. Farmikompleksi laiendus- jarekonstrueerimistööde lõppemisel peetakse loomi nii olemasolevates kui uues loomapidamishoones.Keskkonnakompleksloa muutmist taotletakse tootmismahule 546 lehma ning orienteeruvalt 546noorlooma.Rekonstrueeritavate hoonete maksimaalne mahutavus on projektdokumentatsiooni põhjal nimetatudarvudest suurem (Tabel 16), kuid taotletava tootmismahu juures on arvestatud karja reaalsetperspektiivset optimaalset struktuuri. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kuna noorloomikasvatatakse eeskätt piimakarja taastootmiseks, on KMH aruandes esitatud loomade arv ja jaotuminehinnanguline ning sõltub karja hetkestruktuurist (nt on muutuv vasikate ja mullikate vahekord,kinnislehmade osakaal kõigist lehmadest jms). Niisamuti on alljärgnevas tabelis toodud loomadejaotumine lautade vahel indikatiivne (nt võib noorloomalautades olla ka vasikaid jms).Tabel 16. Kavandatav farmi suurus alternatiiv 1 puhulnrplaanilloomapidamishoonemaksimaalseltloomakohti1 Laut 1 Lüpsilaut 269 26910 Laut 2 Uus lüpsilaut 277 277peetavad loomagrupid ja orienteeruv loomade arvlüpsilehmad noorloomad vasikad3 Laut 3 Poegimislaut 97 496 Laut 4 Vasikalaut 60 544 Laut 5 Noorloomalaut 314 130 865 Laut 6 Noorloomalaut 233 227Kokku 546 357 140 49Loomühikuid 546 214 28 49noorloomad üle24 kuu võikinnislehmadPidamistehnoloogiaOlemasolevas ja projekteeritavas lüpsikarjalaudas peetakse lüpsvaid lehmi. Lehmi peetakseaastaringselt vabapidamisel puhkelatrites. Puhkelatrite ridade arv on 3+3. Olemasolevas laudaspeetakse loomi põhuasemetel, uues laudas kummimattidel. Vabapidamisel loomade liikumine laudasees ei ole piiratud. Loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudest faktoritest.Lehmade lüpsmine toimub paralleel-tüüpi lüpsiplatsil. Osaliselt jätkub farmis ka torusselüpsitehnoloogia kasutamine. Piim kogutakse ja jahutatakse lüpsiplokis asuvas piimaruumis, kus sedahoitakse kuni üleandmiseni piimatöötlejale.Vasikalaudas peetakse vasikaid allapanul rühmasulgudes. Vajadusel saab haiged loomad eraldadaravisulgu. Poegimislaudas on mattidega puhkelatrid veistele üle 24 kuu ning kohad poegivatelelehmadele grupisulgudes.Olemasolevates noorloomalautades jätkub Alternatiiv 1a puhul noorloomade nii vaba- kuilõaspidamine sõltuvalt loomagrupist. Lautades kasutatakse allapanuna põhku ja saepuru.Alternatiiv 1b puhul on mõlemad noorloomalaudad üle viidud puhkelatrites pidamisele ning kasutuselon vedelsõnniku tehnoloogia.Loomade söötmine toimub söötmiskäigust. Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse vastavaltloomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Vastavalt ratsioonile antakse söödanasilo, lisaks jõusööta, kvaliteetset heina ja põhku. Selleks, et kõik lehmad söönuks saaksid, peab söötEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseksolema lehmadele söödalaval alati kättesaadav. Loomade jootmiseks kasutatakse lüpsilautades jarekonstrueeritud lautades külmumiskindlaid grupijootureid.Veekasutus ja reoveekäitlusVett kasutatakse farmis:• loomade jootmiseks,• lüpsiseadmete pesuks,• ruumide pesuks,• töötajate olmevajadusteks.Joogi- ja olmevett võetakse farmi varustuseks krundil paiknevast olemasolevast puurkaevustkatastrinumbriga 3030.Reoveekäitlus on lahendatud erinevalt sõltuvalt reovee tekkeallikast. Piimaruumist, lüpsiplatsilt jalüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Olmereovesi suunatakse olmeplokikõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgselt vedelsõnnikuhoidlatesse.Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi suunatakse teekatendite ja maapinnavertikaalplaneerimise kaudu hoonetest eemale territooriumi madalamatesse kohtadesse, kust vesiimbub loomulikul teel pinnasesse.SõnnikukäitlusPuhkelatrites pidamise tõttu toodetakse lüpsikarja lautades ning poegimislaudas vedelsõnnikut.Asemeid puhastatakse vastavalt vajadusele lüpsi ajal. Sõnnik eemaldatakse lautade sõnnikukäikudestskreeperseadmetega sõnnikukanalisse, kust see läbi pumpla pumbatakse vedelsõnnikuhoidlatesse.Vasikalaudas tekib tahesõnnik, mis eemaldatakse mobiilse vahendiga.Alternatiiv 1a puhul tekib noorloomalautades allapanu kasutamisel jätkuvalt tahesõnnik. Sõnnikeemaldatakse mobiilse seadmega (traktoriga) ning kogutakse tahesõnnikuhoidlasse.Alternatiiv 1b puhul minnakse noorloomalautades üle vedelsõnnikutehnoloogiale. Sõnnikukäitlustoimub analoogselt lüpsikarja lautadele.Sõnniku hoiustamiseks on olemas vedelsõnnikumahuti mahutavusega ca 5100 m 3, lisaks rajatakselaguun-tüüpi sõnnikuhoidla mahutavusega 9000 m 3 . Tahesõnniku hoiustamiseks on rekonstrueeritudhoidla.Sõnniku laotamiseks on ettevõttel kasutada oma tehnika. Vedelsõnniku laotamine toimublohisvooliklaoturiga. Sõnnikut laotatakse nii kevadel kui sügisel. Sõnniku laotamine toimubvedelsõnniku laotusplaani ning põlluraamatu alusel.JäätmekäitlusPeamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:• loomsed jäätmed (lõpnud loomad);• taimsed jäätmed (söödajäätmed jms);• segaolmejäätmed;• söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);• ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed).Vao Agro AS rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsetejäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevadjäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavalejäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejalesaatekirja vastu.50/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksLoomseid jäätmeid hoitakse kuni jäätmete käitlejale üle andmiseni eraldi selleks ettenähtud hoiukohasning antakse käitlemiseks üle Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-le. Jäätmed veetakse ära vastavaltveterinaarnõuetele ja vajadusele ning kavandatakse nii, et oleks välditud nakkuse oht.Energia kasutamineEnergiat vajatakse farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides:• sööda ettevalmistamine ja söötmine;• lüpsmine ja piima jahutus;• sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;• valgustus ja ventilatsioon;• sõnniku eemaldamine.Lautades küte puudub. Kütet kasutatakse jätkuvalt lüpsi- ja olmeplokis. Ruumide soojagavarustamiseks kasutatakse graanulküttel katelt, mis soojendab ka olmevett. Tehnoloogilist vettsoojendatakse elektriboileritega.Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril.Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat.Loomapidamishoonete rajamise ja rekonstrueerimisepuhul peetakse silmas rakendatavate seadmete jatehnoloogia energiasäästlikkust ning energiakadude vähendamist. Rajatavatesse jarekonstrueeritavatesse lautadesse on planeeritud loomulik ventilatsioon. Seega puudub elektrienergiakulu ventilatsioonile.Farmi teenindav transportEnamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu).Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute, kuid farmile ligipääsuks on kindlasti vajalikkattega Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere kõrvalmaantee ja Vao tee kasutamine ning Vao külast farmijuurde toova kohaliku kruusatee kasutamine.VeterinaarohutusKeskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsetejäätmete käitlemise nõuete järgimine. Farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate jamasinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haigedveised paigutatakse teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üleLoomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Kuni lõpnud loomade üleandmisenipaigutatakse need selleks ettenähtud kohta.Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutusenõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktidenõuetele. Veski veisefarmi teenindab Vao Agro ASi enda veterinaararst.10.3 Farmi sulgemineFarmi tegevuse mistahes asjaoludest tingitult lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagabjääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt,detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmisulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti farmi sulgemisel.Farmi sulgemisel rakendatavad meetmed:• farmis peetavate loomade äravedu ja üleandmine kas teistele loomakasvatajatele võitapamajale;• sõnniku eemaldamine ja nõuetekohane kõrvaldamine;Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks• lautade puhastamine muudest abimaterjalidest;• farmiseadmete seiskamine ja konserveerimine, tehnika müümine või kasutuselevõtt teistesettevõtte osades;• farmihoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine;• kütuse ja kemikaalide varude eemaldamine;• veetorustiku tühjendamine ja puurkaevu sulgemine;• käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevate jäätmete jäätmekäitlejatele üleandmine;• farmi territooriumile kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine.Peale tegevuse lõpetamist tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitiselikvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tavajaohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.52/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JAEELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG11.1 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjedKäesolevas peatükis kirjeldatakse ehitustegevusega kaasnevaid sisend-väljund analüüsil leitudvõimalikke tagajärgi.Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud Veski farmi alal kavandatava ehitustegevuse erinevad etapid.Seejuures ei ole kavandatava tegevuse alamalternatiive eraldi välja toodud, sest ehitustegevusetagajärjed ja mõjud on sarnased, varieerudes vaid ajas ja ulatuses.Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem jubamõjuvaldkondade kaupa.Joonis 16 kirjeldab ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud,et töid teostatakse, kasutades erinevaid mehhanisme. Ehitustegevusele järgneb ümbruse korrastaminening haljastuse (taas)rajamine, mille sisendid ja väljundid on suhteliselt sarnased.Heitmed välisõhkuMüraValgusVibratsioonKütus(sh tolm)EnergiaEhitus- javiimistlusmaterjalidSeadmedMasinad jatöövahendidTöötajadHoonete ja rajatisterekonstrueerimine japüstitamineAvariide jatööõnnetuste ohtJäätmed (pakendi-,koristus-, ehitus-,haljastus- japinnasejäätmed)Pinnase tallamine jaümberpaigutamineJoonis 16. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitamisega kaasneda võivatesttagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.Suur osa ehitusetapi mõjudest tuleneb ehitust teenindavast transpordist - ehitusmaterjaleehitusplatsile vedavatest veokitest ning ehitusjäätmeid äravedavatest veokitest. Alljärgnev jooniskirjeldabki olulisi sisendeid ja väljundeid seoses transpordiga.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksHeitmedvälisõhkuMüraValgusKütusMasinad jatöövahendidKooremAutojuhtTransport(ehitusmaterjalide veodehitusele ning jäätmetevedu ehitusplatsilt)KoormusteekatteleAvariiohtKooremJoonis 17. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedesteesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.Farmi ümberehitusega kaasnevate peamiste tagajärgedena saab välja tuua järgmised:• ehitustegevusega kaasnev võimalik müra, tolm ja teised heitmed välisõhku,• ajutine transpordikoormuse tõus,• tekkivad jäätmed,• pinnase teisaldamine,• teatav maastikupildi muutumine.Müra ja heitmed välisõhku (sh tolm)Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete jaliikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea igaehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koosselle lõppemisega. Ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid peavad vastama majandus- jakommunikatsiooniministri määrusega 34 kehtestatud lubatud helivõimsuse tasemetele.Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku kaerinevaid saasteaineid (CO, CO 2 , NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eritipeenikesed osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti.Ehitusmaterjalide vedu teostavad transpordivahendid kasutavad lisaks suurematele maanteedeleveoteedena Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere kõrvalmaanteed, Vao teed ja kohalikku kruuskattega teed.Enamus transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate abivahenditekohaletoimetamiseks kasutatakse ka sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastavraskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradele. Eeskätt kohalikul katteta teel toobtranspordikoormuse tõus kuival aastaajal kaasa suurenenud tolmu lendumise alal.JäätmetekeEhitustööde käigus tekib ehitusmaterjalide jäätmeid ning pakendeid. Rekonstrueerimistööde käigusvõib teatud määral tekkida ka n.ö. lammutusjäätmeid (nt katusekattematerjali vahetamisel).34 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.08.2005. a määrus nr 87 „Nõuded välitingimustes kasutatavateseadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele“54/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksValguse, kiirguse ja vibratsiooni tekeEhitustegevuse käigus ei ole ette näha kiirguse eraldumist. Vibratsiooni võib esineda nt pinnasetihenduse juures. Tavapärasest suuremal määral valguse eraldumine territooriumilt kaasneb juhul, kuiehitatakse pimedal ajal.Pinnase teisaldamine ja maastiku muutumineVeski veisefarmi laiendamisel ja rekonstrueerimisel puudub vajadus suuremahuliste pinnasetöödetegemiseks. Farmi ümberehitamise käigus tehtavate pinnasetööde käigus hoonete ja rajatisteasukohas eemaldatud pinnas hoiustatakse nii, et kasvukihti saab hiljem kasutada haljastustöödel jamuud pinnast territooriumi planeerimisel täitepinnasena. Nt laguuni rajamisel kasutatakse laguunilerajatavast süvisest saadav pinnas hoidlat ümbritsevate vallide rajamiseks.Uusi rajatisi on planeeritud kolm (lüpsikarja laut, vedelsõnnikuhoidla ning silohoidla). Kõik uuedhooned rajatakse kaasaegsetena ning olemasoleva tootmishoonestuse vahetusse lähedusse.HädaolukorradEhitusvaldkond on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid. Tööõnnetused võivad esineda erititöötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohugaliikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel.Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitaksekõiki ohutusnõudeid, on hädaolukordade ilmnemine välditav.11.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnangAlamalternatiivi 1a ja 1b ehitusetapi tööde erinevus seisneb eeskätt täiendavalt kahe olemasolevalauda rekonstrueerimises. Täiendavate tööde maht ja iseloom ei nõua nende eraldiseisvat käsitlemist,mistõttu alljärgnevad hinnangud on antud mõlema alamalternatiivi kohta ühiselt.11.2.1 Mõju maastikule ja pinnaseleVeski veisefarmi laiendamisel ja rekonstrueerimisel puudub vajadus suuremahuliste pinnasetöödetegemiseks. Rajatiste alt eemaldatavat pinnast kasutatakse ära territooriumi sees. Pinnasereostusevältimiseks rakendatakse keskkonnaohtlike ainete (nt. kütused) kasutamisel ettevaatusabinõusid ningtagatakse valmisolek õnnetusjuhtumiste puhul tegutsemiseks.Uus laut ja abirajatised on osaks olemasolevast tootmiskompleksist ning kohanduvad seetõttu üldisemaastikupildiga. Rekonstrueerimistööd parandavad eeldatavasti olemasoleva hoonestuse üldist ilmet.Farmi ümberehitamine ei too kaasa negatiivset mõju pinnase seisundile ja maastikule.Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on eeldatavalt nõrgalt positiivne.11.2.2 Mõju pinnaveeleFarmi ümberehitusel puuduvad antud mõjuvaldkonna puhul olulised tagajärjed: heitvett ei teki ja sedaei juhita suublasse, samuti ei muudeta pinnaveerežiimi. Olulist negatiivset mõju pinnaveele ei kaasne.Järeldus: Mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne.11.2.3 Mõju põhjaveeleÜmberehituse käigus ei ole ette nähtud suurenenud põhjaveevõttu. Ohutusnõuete täitmisel ning farmiterritooriumil paikneva puurkaevu sanitaarkaitseala järgimisel puudub oht reoainete sattumisekspõhjavette.Järeldus: Mõju põhjaveele on eeldatavalt neutraalne.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks11.2.4 Mõju välisõhu seisundile ja müratasemeleFarmi ümberehituse olulisemad tagajärjed on ehitus- ja pinnasetööde käigus tekkiv müra, tolm javibratsioon. Ehitusplatsil toimuval tegevusel on lokaalne mõju, mis eeldatavasti olulisel määralterritooriumist väljapoole ei ulatu. Ümbritsevaid maid mõjutab tõenäoliselt enam läbiviidavate töödeteenindamiseks vajalike sõidukite tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmijuurdepääsuteel. Kuna tegu on kruuskattega teega kaasneb kuival aastaajal raskesõidukite liikumisegalisaks kõrgenenud müratasemele ka tolmu lendumise kasv.Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust leevendatakse töökorralduslike jatehniliste meetmete rakendamisega.Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms)töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnevõhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgmisega.Järeldus: Mõju välisõhu saastetasemele ja müratasemele on nõrgalt negatiivne.11.2.5 Mõju kliimaleFarmi ümberehituse tegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratud ehitus- jalammutusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega (näiteks sisepõlemismootoritekasutamisel CO 2 heite näitajatega). Kavandatavad tegevused viiakse läbi mahus, mis ei põhjustaolulise mõju teket kliimatingimustele.Järeldus: Mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.11.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandileFarmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei halvene loodusobjektidele ja kultuuripärandi seisund, kunaväljaspool farmi maaüksust ei põhjustata olulist negatiivset keskkonnamõju. Ka ajutinetranspordikoormuse kasv teedel ei mõjuta eeldatavalt kultuurimälestiste seisukorda või külastatavust.Järeldus: Mõju kaitsealustele objektidele võib lugeda neutraalseks.11.2.7 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemeleFarmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei teki keskkonnaseisundit oluliselt mõjutavat valguse,kiirguse ja vibratsiooni taset.Järeldus: Mõju võib lugeda neutraalseks.11.2.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundileKaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Kaudnemõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse.Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas avaldub välisõhku eralduvate heitmetesadenemisega sademetest maapinnale. Selline kaudne mõju avaldub pinnasele, taimedele ning teistelekeskkonnaelementidele. Ehitusjäätmete käitlemine selliste tööde tegemiseks luba omavatesettevõtetes toob aga kaasa keskkonnamõjusid nendes käitluskohtades. Kaudsed mõjud, mis avalduvadteiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all, kuid arendaja saab neilelepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada.Järeldus: Kaudne mõju ehitustegevusest keskkonnaseisundile on pigem nõrgaltnegatiivne.11.2.9 Koosmõju teiste tegevustega keskkonnaseisundileKoosmõju võib avalduda juhul, kui piirkonnas toimub samaaegselt teisi ehitus või rekonstrueerimistöid.Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta56/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksVeski farmi vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise koosmõju tekke. Teatav koosmõju võibtäheldatav olla olemasoleva transpordiga.Järeldus: Koosmõju ehitustegevusest on pigem nõrgalt negatiivne.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks12 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JAEELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG12.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjedKavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib kõigi tehnoloogiliste lahenduste puhul) koossisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.LoomadTöötajadSöötRavimidAbimaterjalidValgusMüraTransportHeide õhkuSuurenenudtranspordikoormusElekterVesiLüpsikarja pidamine Veski veisefarmisPiimHädaolukorraohtSõnnikJäätmedReovesiTransportJoonis 18. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatesttagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:- heide välisõhku (s.h. lõhn);- sõnnikuteke;- veekasutus;- reoveeteke;- jäätmeteke;- mürateke.12.1.1 Heitmed välisõhkuAlternatiivid, mida välisõhu juures hinnatakse ja võrreldakse, seisnevad farmihoonete puhulpidamisviiside erinevuses. Loomade arv jääb eri alternatiivide puhul samaks. Samas osaliseltmuutuvad ventilatsiooni puudutavad andmed.58/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksSaasteallikadVeski farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidlad.Lautadest juhitakse saasteained välisõhku nii läbi lahtiste katuseharjade kui ka korstnate kaudu.Sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused saasteallikate kohtajärgnevad allpool vastavate saasteallikate kaupa.Kavandatavas olukorras koosneb Veski lüpsifarm kahest lüpsilehmalaudast ning poegimis- ja vasikaningkahest noorloomalaudast. Territooriumil asub kaks vedelsõnnikuhoidlat ja üks tahesõnnikuhoidla.Saasteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 19).Joonis 19. Saasteallikate asendiplaan, alamalternatiivid 1a ja 1bEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksAlamalternatiiv 1a on keskkonnakompleksloa taotlusele vastav olukord. Alamalternatiivi saasateallikateparameetrid on esitatud järgnevas tabelis.Tabel 17. Saasteallikate parameetrid alternatiiv 1a korralSaasteallika nrSaasteallikasKõrgus, mMõõtmed, mArvutuslik diameeter,mMahtkiirus, m3/sTemperatuur, °CVanuse/toodangurühmPidamisviisLoomade arvKarjatamise periood,päevi aastasS1 Lüpsilaut 11,3 1 tk57,6x0,6S2 Lüpsilaut 11,3 1 tk57,6x0,6S3S4S5S6S7S8S9VasikalautPoegimislautNoorloomalautNoorloomalautlähedane välistemperatuurigaVedelsõnnikuhoidla,mahutiVedelsõnnikuhoidla,laguunTahesõnnikuhoidla10 6 tk0,85x0,856,6 13,8 Külm laut,6 kraadi kõrgemkui välistemp.6,6 14,2 Külm laut,6 kraadi kõrgemkui välistemp.2,35 2,5 Külm laut,6 kraadi kõrgemkui välistemp.,mitte alla 0kraadi1,2 16,4x1,2 5 1,2 Külm laut,6 kraadi kõrgemkui välistemp.,mitte alla 0kraadi8 1 tk 2x2 2,25 7,0 Külm laut,6 kraadi kõrgemkui välistemp.,mitte alla 0kraadi8 1 tk 2x2 2,25 8,8 Külm laut,6 kraadi kõrgemkui välistemp.,mitte alla 0kraadi4 ø 44 44 0,1m/s3,8 47,3x50,3 55 0,1m/s2 20,1x31,4 28,350,1m/slähedane välistemperatuurigalähedane välistemperatuurigaLüpsilehmad(10000 kg)Lüpsilehmad(10000 kg)Lüpsilehmad(10000 kg)VasikadVabapidamine,skreeperseadmed,sõnnikueemaldus>3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine,skreeperseadmed,sõnnikueemaldus>3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine,skreeperseadmed,sõnnikueemaldus>3 korda päevas,vähene allapanuvabapidamine,sügavallapanu269 0277 049 054 0Vasikad vabapidamine, 86 0sügavallapanuLehmmullikad(6 kuustpoegimiseni)Lõaspidamine,sõnnikueemaldusmobiilse vahendiga,rohke allapanu130 0Lehmmullikad Lõaspidamine, 116 120(6 kuust sõnnikueemalduspoegimiseni) mobiilse vahendiga,rohke allapanuLehmmullikad Vabapidamine, 111 120(6 kuust sõnnikueemalduspoegimiseni) mobiilse vahendiga,vähene allapanu- - - -- - - -- - - -60/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksAlamalternatiiv 1b puhul on arvestatud, et rekonstrueeritakse olemasolevad noorloomalaudad. Sellegaseoses muutuvad ventilatsioonikorstnate parameetrid ning loomade pidamistehnoloogia nendeslautades. Vastavad parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis, teiste saasteallikate parameetrid onsamad, mis alamalternatiivi 1a puhul.Tabel 18. Noorloomalautade saasteallikate parameetrid alternatiiv 1b korralSaaste-allika nrSaaste-allikasKõrgus, mMõõtmed, mArvutuslikdiameeter, mMahtkiirus, m3/sTemperatuur, °CVanuse/toodangurühmPidamisviisLoomade arvKarjatamiseperiood, päeviaastasS5S6NoorloomalautNoorloomalaut8 13 tk0,85x0,858 13 tk0,85x0,851,73 7,0 Külm laut,6 kraadikõrgem kuivälistemp.,mitte alla 0kraadi1,73 8,8 Külm laut,6 kraadikõrgem kuivälistemp.,mitte alla 0kraadiVasikadLehmmullikad(6 kuustpoegimiseni)Lehmmullikad(6 kuustpoegimiseni)vabapidamine,sügavallapanuVabapidamine,skreeperseadmed,sõnnikueemaldus>3 korda päevas,vähene allapanuVabapidamine,skreeperseadmed,sõnnikueemaldus>3 korda päevas,vähene allapanu86 0130 0227 120Lisaks on hinnatud olukorda, kus sõnnikulaguuni asemel oleks kasutusel sõnnikumahutid sama suuremahutavusega. Sõnnikumahutite levinud standardkõrguseks on 4 meetrit. Saavutamaks 9000 m 3mahutavust, peaks kumbagi mahuti läbimõõt olema sel juhul ca 38 m. Farmikompleksi musta tsooniehk kavandatava laguuni asukohta kahe nii suure mahuti rajamine ei ole võimalik, kuna tagatud eioleks piisav teenindusmaa hoidlate vahelisel alal. Seetõttu oleks vajalik rajada 6 m kõrgused mahutid(läbimõõt ca 31 m), mis reaalseks kasutusmugavuseks peaksid olema tõenäoliselt teatud määralrajatud pinnase sisse.Mahutite eeldatavad parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis.Tabel 19. Rajatavate sõnnikuhoidlate parameetrid alternatiiv 1c korralSaasteallikanrS8aS8bSaasteallikasVedelsõnnikuhoidla,mahutiVedelsõnnikuhoidla,mahutiKõrgus,mMõõtmed,mArvutuslikdiameeter, mMahtkiirus,m3/sTemperatuur, °C6 ø 31 31 0,1 m/s lähedane välistemperatuuriga6 ø 31 31 0,1 m/s lähedane välistemperatuurigaEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksMahutite eeldatav paiknemine on esitatud alljärgneval joonisel.Joonis 20. Saasteallikate asendiplaan, alamalternatiiv 1cHeitkogusedVälisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused on siinkohal tulemuste lihtsamaks jälgimiseks väljatoodud alternatiivide (alternatiivid 0, 1a, 1b ja 1c) võrdlustabelitena. Heitkoguste arvutused viidi läbisaasteallikate kaupa ning vastavad täpsemad tabelid põhimõtteliste arvutuskäikudega on esitatudkäesoleva aruande lisas 2.Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed (nii laudad kuisõnnikuhoidlad) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses.62/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksTabel 20. Aasta jooksul Veski farmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsedprognoositavad kogusedSaasteaineAastane heitkogus, t/aAlternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1cNH 3 18,536 34,299 33,833 28,118CH 4 73,208 108,858 110,607 110,607N 2O 0,439 0,288 0,122 0,122Võrdlus alternatiivsete pidamisviiside ja sõnnikuhoidlate erinevuse kohta saasteainete nii aastaste kuihetkeliste heitkoguste põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites. Seejuures võrdleb esimene tabelloomapidamishoonetest eralduvate heitkoguste erinevusi ning teine tabel sõnniku hoiustamise viisisttingitud erinevusi.Tabel 21 Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel - loomapidamishoonedLoomade arvPidamisviisLämmastikuproduktsioonväljaheidetegasõnnikuhoidlasse,t/aAmmoniaagiaastane heitkogus,t/aAmmoniaagihetkeline heitkogus,g/sDilämmastikoksiidiaastane heitkogus,t/aDilämmastikoksiidihetkeline heitkogus,g/sMetaani aastaneheitkogus, t/aMetaani hetkelineheitkogus, g/sNULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1a ALTERNATIIV 1b ALTERNATIIV 1c1 lüpsilehma-, 1poegimis-, 1 vasikaja2 noorloomalautaLisandub 1 lüpsilehmalaut,rekonstrueeritakse vasikajapoegimislaudadLisandub 1lüpsilehmalaut,rekonstrueeritaksevasika-, poegimisjanoorloomalaudadLisandub 1lüpsilehmalaut,rekonstrueeritaksevasika-, poegimis- janoorloomalaudad800 looma(sh 269 lüpsilehma,100 vasikat, 71kinnislehma ja 360lehmmullikat)Lüpsilehmad: vabapidamine, skreeperseadmed,sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu;vasikad: vabapidamine, sügavallapanu; noorloomad:lõaspidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga,rohke allapanu või vabapidamine, sõnnikueemaldusmobiilse vahendiga, vähene allapanu1092 looma(sh 595 lüpsilehma, 140 vasikat ja 357 lehmmullikat)Vabapidamine, skreeperseadmed,sõnnikueemaldus >3 korda päevas, väheneallapanu;vasikad: vabapidamine, sügavallapanu;67,124 109,505 109,505 109,5054,354 7,867 7,993 7,9930,138 0,249 0,253 0,2530,463 0,242 0,132 0,1320,015 0,008 0,004 0,00466,840 95,816 95,816 95,8162,119 3,038 3,038 3,038Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksHeitkoguste võrdlemisel saab täheldada, et alternatiivide 1a, 1b ja 1c puhul suuri heitkogusteerinevusi ei ole.Tabel 22 Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel - sõnnikuhoidladLoomade arvPidamisviisHoidla tüüpKatmisviisAmmoniaagi heiteväheneminesõnnikuhoidlast, %Lämmastikuproduktsioonväljaheidetegasõnnikuhoidlasse, t/aAmmoniaagilenduminesõnnikuhoidlast, t/aAmmoniaagilenduminesõnnikuhoidlast, g/sMetaani lenduminesõnnikuhoidlast, t/aMetaani lenduminesõnnikuhoidlast, g/sDilämmastikoksiidiaastane heitkogus, t/aDilämmastikoksiidihetkeline heitkogus,g/sNULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1a ALTERNATIIV 1b ALTERNATIIV 1c800 looma(sh 269 lüpsilehma, 1001092 loomavasikat, 71 kinnislehma(sh 595 lüpsilehma, 140 vasikat ja 357 lehmmullikat)ja 360 lehmmullikat)Lüpsilehmad: vabapidamine, skreeperseadmed,sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu;vasikad: vabapidamine, sügavallapanu; noorloomad:lõaspidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga,rohke allapanu või vabapidamine, sõnnikueemaldusmobiilse vahendiga, vähene allapanuÜks vedelsõnnikumahutiø 44mm,tahesõnnikuhoidla ø28,35 mmMahuti - ujuvkate;tahesõnnikuhoidla -katmataMahuti - 80%;tahesõnnikuhoidla - 60%Üks vedelsõnnikumahuti ø 44m,üks vedelsõnnikulaguun ø 55 m;tahesõnnikuhoidla ø 28,35 mMahuti - ujuvkate;laguun - kaetud;tahesõnnikuhoidla - katmataMahuti - 80%;laguun - 70%;tahesõnnikuhoidla - 60%Vabapidamine, skreeperseadmed,sõnnikueemaldus >3 korda päevas,vähene allapanu;vasikad: vabapidamine,sügavallapanu;Kolmvedelsõnnikumahutit ø44m, 31m ja 31m ;tahesõnnikuhoidlaø28,35mMahutid - ujuvkate;tahesõnnikuhoidla -katmataMahuti - 80%;tahesõnnikuhoidla - 60%60,966 99,548 99,421 99,42114,182 26,432 25,839 20,1250,450 0,838 0,819 0,6386,368 13,042 14,791 14,7910,202 0,414 0,469 0,4690,439 0,228 0,122 0,1220,014 0,007 0,004 0,004Erinevate alternatiivide heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et mõnevõrra rohkem tekibammoniaaki alternatiivide 1a ja 1b rakendumisel ning vähem alternatiivi 1c rakendumisel. Selliseerinevuse tingib asjaolu, et laguunist lendub tulenevalt hoidla suuremast pinnast protsentuaalseltrohkem ammoniaaki kui mahutist.Metaani heitkogused on mõnevõrra suuremad alternatiivide 1b ja 1c korral. Antud tulemuse tingibasjaolu, et antud alternatiivide puhul peetakse noorloomi noorloomalautadesvedelsõnnikutehnoloogial, kust lendub rohkem metaani kui tahesõnnikutehnoloogial.64/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks12.1.2 SõnnikutekeVeisepidamise tulemusena tekib nii tahesõnnik kui ka vedelsõnnik.Alternatiiv 1a puhul tekib vedelsõnnik lüpsilehmalautades ja poegimislaudas ning tahesõnnikvasikalaudas ja noorloomalautades. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused on esitatud alljärgnevastabelis.Tabel 23. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused alternatiivi 1a puhulLoomarühm Loomade arv Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonnilooma kohta 35 kokku 8 kuuaastas aastas koguslüpsilehmad 546 21 11 466 7644looma kohtaaastaskokkuaastas8 kuukogusnoorloomad 406 4,8 1949 1299vasikad 140 2,0 280 187Kokku 11466 7644 2229 1486Alternatiiv 1b puhul tekib vedelsõnnik lüpsilehmalautades, poegimislaudas ning noorloomalautades.Tahesõnnik tekib peamiselt vasikalaudas. Arvutuslikud tekkivad sõnnikukogused on esitatudalljärgnevas tabelis.Tabel 24. Tekkivad arvutuslikud sõnnikukogused alternatiivi 1b puhulLoomarühm Loomade arv Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonnilooma kohta 36 kokku 8 kuuaastas aastas koguslüpsilehmad 546 21 11466 7644Looma kohtaaastaskokkuaastas8 kuukogusnoorloomad 406 7,5 3060 2040vasikad 140 2,0 280 187Kokku 14526 9684 280 187Kavandatava tegevusega suureneb vedelsõnniku teke farmis. Vedelsõnnikuhoidla vajalikuksmahutavuseks loomakoha kohta loetakse 15-18 m 3 lüpsilehmadel ning 9-10 m 3 üle 1 a vanustelnoorloomadel 37 . Vedelsõnniku teke on suurem alternatiiv 1b puhul, kus vedelsõnnikuhoidlatemahutavuseks tuleks arvestada maksimaalsete väärtuste alusel 13888 m 3 . Olemasolevavedelsõnnikuhoidla mahutavus on ca 5100 m 3 , planeeritava uue hoidla mahutavus ca 9000 m 3 .Planeeritav mahutavus on seega eeldatavalt piisav mõlema alamalternatiivi jaoks.Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, etsõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning35 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium,AS Maves, 2005.36 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium,AS Maves, 2005.37 Luts, V., 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kuifosfori arvestuses.Tabel 25. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ningminimaalne vajalik laotuspind.Loomarühm Nüld sisaldus 38 Aastas toodetavsõnnik kokkuAastas toodetavN kokkuMinimaalnevajalik põllupindkg/t t kg halüpsilehmad 3,3 11466 37837,8 222,6Alternatiiv 1anoorloomad 4,5 1949 8770,5 51,6vasikad 4,5 280 1260 7,4Kokku 47868,3 281,6lüpsilehmad 3,3 11466 37837,8 222,6Alternatiiv 1bnoorloomad 3,2 3060 9792 57,6vasikad 4,5 280 1260 7,4Kokku 48889,8 287,6Tabel 26. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ningminimaalne vajalik laotuspind.Loomarühm Püld sisaldus 39 Aastas toodetavsõnnik kokkuAastas toodetavP kokkuMinimaalnevajalik põllupindkg/t t kg halüpsilehmad 0,5 11466 5733 229,32Alternatiiv 1anoorloomad 1,3 1949 2533,7 101,348vasikad 0,84 280 235,2 9,408Kokku 8501,9 340,1Alternatlüpsilehmad 0,5 11466 5733 229,3238 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium,AS Maves, 2005.39 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium,AS Maves, 2005.66/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksLoomarühm Püld sisaldus 39 Aastas toodetavsõnnik kokkuAastas toodetavP kokkuMinimaalnevajalik põllupindkg/t t kg hanoorloomad 0,5 3060 1530 61,2vasikad 0,84 280 235,2 9,408Kokku 7498,2 299,9Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotadasõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik vähemalt 340 ha laotuspindu.Vao Agro AS-l on kasutuses kokku ca 905 ha laotuspindu (haritavat maad), sellest ca 677 ha kuulubVao Agro AS-le või on kasutusvalduses ja ca 228 ha on renditud pind. Sõnnikulaotamisest tulenedavõivaid negatiivseid mõjusid minimeeritakse sobivate laotusalade valikuga ning sõnniku võimalikultkiire mulda viimisega.Alljärgneval joonisel on välja toodud olulisemad võimalikud sõnnikulaotusalad (põllumassiividena) ningpeamised võimalikud sõnnikuveoteed. Tegelikud laotuspinnad konkreetsetel aastatel pannakse paikakoostatavates sõnnikulaotusplaanides.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJoonis 21 olulisemad võimalikud sõnnikulaotusalad ning peamised sõnnikuveoteed12.1.3 VeekasutusVeisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks javahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Joogi- ja olmevettvõetakse farmi varustuseks krundil paiknevast olemasolevast puurkaevust katastrinumbriga 3030.68/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksOlemasoleva kogemuse põhjal on hinnanguline ümberehitatud Veski lüpsifarmi veevajadus umbes25000 m 3 aastas. Arvutuslik loomade joogivee tarve on esitatud alljärgnevas tabelis.Tabel 27. Prognoositav veetarveLoomagrupp Arv Keskmineveetarve 40 ,l/öpVeetarve kokku,m 3 /öpVeetarve kokku,m 3 /aastasAlternatiiv 1Lüpsilehmad 546 120 65,5 23907,5Noorloomad 546 9-41 (25) 13,65 4982,3Tehnoloogiline vesi (lüpsiplats jm) 17, lehma kohta 9,3 3394,5Kokku 88,45 32284,312.1.4 Reovee tekeOlmereovesi suunatakse olmeploki kõrval paiknevasse septikusse ning puhastusjärgseltvedelsõnnikuhoidlatesse. Olmereovee teke võrreldes olemasoleva olukorraga oluliselt ei kasva.Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse ning sellekogus on eeldatavasti võrdne või mõnevõrra väiksem tehnoloogilise vee tarbest.12.1.5 JäätmetekePeamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:• loomsed jäätmed (surnud loomad);• olmejäätmed;• pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);• ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained)Olmejäätmete kogus on eeldatavalt sarnane nullalternatiivile. Vastavalt loomade arvule suurenebloomsete ja ohtlike jäätmete hulk, samuti pakendijäätmete kogus.12.1.1 MüratekeFarmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmiteenindavast transpordist.Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonetekonstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline,samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamine farmi käitamisegakaasnev müra eraldub aga teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta jaabimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid.Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.40 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatusesEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksTabel 28. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmiseadmetel allikas PVT 41 , veokitel normid.Müra allikasKestus Müra tase, Märkusedööpäevas, h dBLoomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55-70 Sõltub pidamisviisistSöötmine (traktorid, sööda segistid, - 1-2 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiastjaoturid)Asemete puhastamine, sõnniku 2-3 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiasteemaldamineLüpsmine 2-8 70-80 Sõltub loomade arvust jatehnoloogiastSuuremad veokid 2-8 84-90 Normidega kehtestatud müratase12.1.2 HädaolukorraohtHädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reoveeärajuhtimisega ning sõnniku käitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhkuvõi levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette.Sõnnikukäitluse juures on oluliseks aspektiks võimalik sõnniku lekkimine sõnnikuhoidlast.Geomembraaniga vooderdatud laguunide puuduseks loetakse materjali purunemisohtlikkustvedelsõnniku segamisel ja väljapumpamisel. Samas ei saa ka betoon- või teraselementidest hoidlaidlugeda täielikult avariikindlaks. Lekkekindluse pidevaks kontrollimiseks paigaldataksevedelsõnnikuhoidla põhja alla vettpidav materjal. Kõigile kaasaegsetele vedelsõnnikuhoidlatelerajatakse lekete avastamiseks ka drenaažitorud ning kontrollkaevud.Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärasehooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik miinimumini viia.12.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevatekeskkonnamõjude hinnang12.2.1 Mõju maastikule ja pinnaseleMaastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis ning on seega arvesse võetudvastava teema juures. Rajatud loomapidamishooned ja vedelsõnnikuhoidlad kuuluvad jubaolemasoleva farmikompleksi juurde ning tänu kaasaegsele välimusele ning n.ö. kõrvalisele asukohaleei riku vaateid.Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Eeldusel, et farmi käitamisel järgitaksekeskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule,puuduvad farmi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Positiivseksmõjuks võib lugeda sõnniku aunas hoiustamise lõppemist kogu farmi rekonstrueerimisel.Mõju pinnasele avaldub ka läbi vedelsõnniku laotamise. Vedelsõnnikus sisalduvad peamised toitainedon lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks sisaldab sõnnik veel teisi aineid nagu hormoonid,antibiootikumid ja toidust pärinevad raskmetallid. Pinnasesse sattumisel võivad mõju avaldada kasõnnikus sisalduvad bakterid ja patogeenid. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusiarvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis. Kui sõnniku laotamisel lähtutakse parimastvõimalikust tehnikast ja heast põllumajandustavast, ei oma sõnniku laotamine ohtu pinnasele vaidtõstab mullaviljakust.41 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.70/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJäreldus: Mõju maastikule ja pinnasele on eeldatavalt neutraalne.12.2.2 Mõju pinnaveeleFarmi territoorium paikneb Põltsamaa jõe läheduses. Põltsamaa jõkke ei viida farmi käitamiselsaasteaineid ega rikuta jõe veerežiimi vee võtu või vee juhtimise kaudu.Farmi tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused ontehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ja laotamisel ningavariiolukorrad. Avariiolukordadega seonduvat on käsitletud ptk 12.1.2.Pinnaveekogusid, eriti põldudelähedasi ojasid ja kraave, võib mõjutada sõnniku laotamine. Kõiginõuete täitmisel (laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotusplaanile, lumega kaetud jakülmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosusminimeeritud.Järeldus: Mõju pinnaveele on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.12.2.3 Mõju põhjaveeleVõimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevatemikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke onvõimalik juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Tehnoloogiliste jakeskkonnanõuete täitmisel on taoline olukord välditud ning farmi tegevus ei põhjusta negatiivset mõjupõhjavee kvaliteedile.Kuna sõnnikukäitlus farmis muutub kinnisemaks (vedelsõnnik pumbatakse hoidlatesse läbi torustikku)ning rajatakse kaasaegsed silohoidlad, siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja seeläbipõhjavette farmi territooriumilt väheneb. Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnnikulaotamisel ja mulda viimisel. Taolist mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgmisegasõnniku laotamisel ning laotuspindade valikuga.Loomade arvu suurenemisega kasvab märkimisväärselt farmi veetarve ehk põhjaveevõtt.Loomapidamishoonete veevarustuseks kasutatakse Veski farmi territooriumil olevat 53 m sügavustOrdoviitsiumi veekihti avavat puurkaevu. Lubatud veevõtt kaevust on käesoleval ajal 73,3 m 3ööpäevas. Tuginedes senisele Veski farmi reaalsele veetarbele, ei ületa planeeritav veekasutuseeldatavalt nimetatud kogust. Kaevu tootlikkus (deebit) on puurkaevu arvestuskaardi andmetel 828m 3 ööpäevas.Järeldus: Farmi tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on eeldatavasti neutraalne.Põhjavee kvantiteedile on mõju eeldatavasti nõrgalt negatiivne.12.2.4 Mõju välisõhu seisundileVeisefarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhus teostati saasteainete hajumisarvutused igaalamalternatiivi kohta. Hajumisarvutustes võeti korraga arvesse nii farmihoonetest kui kasõnnikuhoidlast eralduvate saasteainete heitkogused. Hajumisarvutuste käigus selgitati väljahalvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus onmaksimaalsed.Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta alternatiivide kaupa on toodudalljärgnevas tabelis. Saastatuse taseme kaardid ammoniaagi hajumise kohta on esitatud aruandelisas. Dilämmastikoksiidi kohta on küll teostatud hajumisarvutused, kuid kuna tekkivadkontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarte koostatud.Tabel 29. Hajumisarvutuste tulemusedAmmoniaak (NH3)Maksimaalne tekkiv saastetase,µg/m 3(tekib farmi territooriumil)Alternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1c416,54 493,37 590,65 473,33Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksMaksimaalne saastetasetootmisterritooriumi piiril, µg/m 3 * ca 250 ca 250 ca 250 ca 250Maksimaalne tekkiv saastetase,Dilämmastikoksiidµg/m(N2O)(tekib farmi territooriumil)**1,596 14,11 2,94 3,04* Ammoniaagi piirväärtus (1 tunni keskmine, µg/m 3 ) tootmisterritooriumi piiril on 200 µg/m 3** Dilämmastikoksiidi ohutu tase on 18000 µg/m 3Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühetunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtustsaasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust võisaasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset.Vastavalt välisõhu kaitse seadusele 42 , kui saasteallikast välisõhku suunatava saasteaine kohta ei olekehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutuselselle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti töökeskkonna õhuslubatud piirnormist. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siison võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18mg/m 3 (N 2 O piirnorm -keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädalajooksul – 180 mg/m 3 ).Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisalduselevälisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratudpiirväärtust töökeskkonna õhus.Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ammoniaagi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetase ületabkõigi alternatiivide (s.h. olemasolev olukord) lubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidla vahetusläheduses. Kuna hoidlad on planeeritud farmi maaüksuse serva, ületab lubatud piirväärtuse isojoonfarmi hoidlapoolsetes külgedes ka maaüksuse piiri, kuid seda enamuste alternatiivide puhul vaid paarmeetrit. Halvimaks olukorraks on alternatiiv 1b, kus ületamine ulatub ca 8 meetrini. Kuna Vao külakeskus jääb hoidlatest vastassuunda (teisele poole farmi) võib hoidlate paigutust maaüksuse piirilpidada siiski asjakohaseks. Naabermaaüksused, millel toimub piirväärtuse ületamine, on sihtotstarbeltmaatulundusmaad, ning seal ei ole eluhooneid. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuna valitud onhalvimad klimaatilised tingimused, võib sellist olukorda reaalsuses esineda vaid üksikutel päevadelaastas.Käitise tegevuse mõjupiirikonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogusmoodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsentivälisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korralulatub ammoniaagi alusel leitud mõjupiirkond kõigi kavandatav tegevuse alternatiivide puhul Vao külaelamumaadeni. Olulisi erinevusi elamu- ja ühiskondlikel aladel moodustuvate kontsentratsioonide osaskavandatava tegevuse alternatiivide lõikes modelleerimisel ei ilmnenud.Dilämmastikoksiidi maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävadalla lubatud piirväärtuste nii territooriumi siseselt, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures. Seegavälisõhu saastetaset ei ületata. Dilämmastikoksiidi kohta teostati hajumisarvutused, kuid kunatekkivad kontsentratsioonid ei ole märkimisväärsed, ei ole hajumiskaarti koostatud.Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suurendada eeskätt sõnniku segamise, vedamise ja laotamiseperioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms.Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmijuurdepääsuteedelt.Tulemustest saab järeldada, et kuigi alamalternatiivide lõikes erinevad küll tekkivad saastetasemetemaksimumid, siis väljapoole farmi territooriumi piire jõudvates saastetasemetes eeldatavalt olulisierinevusi ei ilmne. Võrreldes olemasoleva olukorraga laieneb kavandatava tegevuse puhul farmimõjupiirkond.42 RTI 2004, 43, 298. Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.72/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksJäreldus: Mõju välisõhu seisundile on kõigi alamalternatiivide puhul mõõdukaltnegatiivne.12.2.5 Mõju müratasemeleEnamuse farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neistloomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suuruseganegatiivset keskkonnamõju.Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid farmi teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osakskogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Samas ei toimu farmisuurenemisel tingimata transpordikoormuse samaväärset kasvu. Teatud veod nagu nt piima võiolmejäätmete vedu toimuvad ka planeeritavas olukorras eeldatavalt sama sagedusega kuiolemasolevas olukorras.Järeldus: Müra mõju farmi piirkonnas on eeldatavasti nõrgalt negatiivne.12.2.6 Mõju kliimaleFarmi mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud metaani heitmega ningvähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitmega. Vaatamata sellele, et loomakasvatusestlähtuvate kasvuhoonegaaside mõju on rahvusvaheliselt tunnistatud (kuni 4% metaani koguheitmestglobaalselt), ei ole selle vähendamiseks Eestis meetmeid rakendatud. Lähtudes kliimamuutustemastaapsusest ning farmi suhteliselt väiksest panusest, võib öelda, et kavandatud mahus tegevusteläbiviimine ei too eeldatavalt kaasa negatiivset mõju kliimale.Järeldus: Mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.12.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandileVeski farmi vahetus asukohas ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte või kaitsealasid. Farmiterritooriumil ja väljaspool territooriumi (sõnnikulaotuspinnad) toimuva sõnnikukäitlusega kaasnevmõju ei too kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Territooriumilt lähtuvsaasteainete heide välisõhku ei mõjuta loodusobjekte. Vedelsõnniku laotamine laotusplaani alusel jakeskkonnanõudeid järgides ei too samuti kaasa olulist negatiivset mõju loodusobjektide seisundile.Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi laudakompleksi katastriüksusel ei asu. Lähimatelekultuurimälestistele (Vao mõisakompleksiga seotud rajatised ja Vao tornlinnus) kavandatav tegevusotsest mõju ei avalda. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhnaleviku farmi ümbritsevatele aladele.Järeldus: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on eeldatavaltneutraalne.12.2.8 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemeleVeski farmi tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võikspõhjustada negatiivset keskkonnamõju.12.2.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõjuKaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas.Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõjupinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhulavaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas.Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Veski farmi segaolmejäätmete prügimäeleladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine Loomsete JäätmeteEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksKäitlemise AS-is. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugedaelektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid.Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veistepidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks.Järeldus: Kaudne mõju on nõrgalt negatiivne.12.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundileKoosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevarumõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus)ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistesalapeatükkides on mõjude hindamisel nende aspektidega arvestatud, siis ei ole siinkohal neidükshaaval välja toodud.Vao farmi mõjupiirkonda ei jää teisi suuri loomapidamiskomplekse, millega võiks oluline koosmõjuilmneda. Lähim töötav kompleks asub Kiltsis, linnulennult ca 3 km kaugusel.Järeldus: Koosmõju on nõrgalt negatiivne.74/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks13 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU VASTUVÕTVALEKESKKONNALE13.1.1 Mõju elupaikadele, taimestikule ja loomastikuleFarmi ümberehituse olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase teisaldamineuute rajatiste alt. Tegemist on olemasoleva tootmisterritooriumiga, mis on pikalt olnudpõllumajanduslikus kasutuses. Territooriumil puuduvad väärtuslikud taimekooslused.Samuti ei ole territoorium loomade liikumistrajektooriks. Ehitusaegne ja töötavat farmi teenindavtransport toimub mööda olemasolevaid maanteid ega põhjusta seega lisaohtu loomadele.Kavandatava tegevusega (nii ehitusega kui ümberehitatud farmi käitamisega) ei toimu muutusi, misvõiksid kaasa tuua uusi olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule.Järeldus: Mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.13.1.2 Mõju inimese tervisele ja heaoluleInimese tervist võiksid mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevashindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatudpiirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervistnegatiivselt.Ei ehitusperioodil ega ümberehitatud farmi käitamisel ei ole ette näha farmi tegevusest tulenevatkehtestatud piirväärtuste ületamist lähimatel elumaadel või ühiskondlikult kasutatavatel aladel.Inimese tervist kavandatud tegevus seega eeldatavalt ei kahjusta.Elanike heaolu võib farmi ümberehituse perioodil mõjutada eelkõige ehitustööde käigus tekkiv müra jatolm. Ehitusplatsil toimuvate tegevuste mõju on lokaalne ega ulatu eeldatavalt olulisel määralelamuteni. Läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekibtavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel, mis mõjutab läbi müra jatolmu teeäärseid elanikke. Mõju sõidukite liikumisest on ajutise iseloomuga.Laiendatud farmi käitamisel on kohalikele elanikele häirijaks loomakasvatusele iseloomuliku lõhnatekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarja kasvatamine, mistõttu ebameeldivalõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatestaspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne.Veski veisefarm on olemasoleva töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnaseeldatavalt teatud määral harjutud. Loomade arvu suurenemise ja uue sõnnikuhoidla rajamisegavälisõhu saasteainete foon siiski tõuseb. Võrreldes olemasoleva olukorraga laieneb farmimõjupiirkond, ulatudes ka Vao küla elamualadeni. Välisõhku eralduvad saasteained võivad põhjustadaebameeldiva lõhna teket ja levikut eelkõige perioodil, mil toimub sõnniku segamine, väljavedu jalaotamine.Hajumisarvutustest tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud piirväärtustegaselgub, et saasteainete, v.a ammoniaagi, maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonidmaapinnalähedastes õhukihtides jäävad saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade jaühiskondlike alade (k.a. teed) juures alla lubatud ühe tunni keskmistele piirväärtustele.Farmi tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile, sest kogu farmisisenesõnnikukäitlus toimub kinnistes ja veekindlates süsteemides. Samuti on rajatud uus ning lekkekindelsilohoidla. Kuna kõigest ühe proovi põhjal ei ole võimalik määrata põhjus-tagajärg seost Juhanirahvamaaüksusel asuva kaevu veekvaliteedi ja farmi tegevuse vahel, võib nimetatud kaevus nitraatidesisaldus jätkata endiselt joogiveele kehtestatud normide ületamist.Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. Farmi ümberehitusepositiivseks tagajärjeks on ka farmikompleksi korrastamine - hoonete ja rajatiste kaasajastamine.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksRekonstrueerimisega paraneb visuaalne vaade maaüksusele ning parandatakse keskkonnakaitsegaarvestamist farmis.Järeldus: Mõju sotsiaalsele keskkonnale (inimese tervisele ja heaolule) on eeldatavaltnõrgalt negatiivne.13.1.3 Mõju majanduskeskkonnaleVao Agro AS ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaisepiimaga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbifarmikompleksi jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohalikuomavalitsuse tulubaasile.Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavatestootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Ehitusperiood annab tööd ehitussektoristöötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele.Kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetasemefooni, mis võib vähesel määral mõjutada piirkonna rekreatiivset atraktiivsuus. Valdavad tuuled onpiirkonnas edelast, mis tähendab et farmist tulenevad lõhnaained suunatakse farmist pigem Vao külakeskusest eemale. Häiring võib esineda eeskätt sõnniku segamisel laotusperioodil (üldjuhul kevadel jasügisel) ning ebasoodsaimate ilmastikutingimuste korral.Eeldatavalt ei pärsi farmi tegevus turismiprojektide arengut piirkonnas, nagu nt ratsaspordiarendamine.Järeldus: Mõju majandusele on pigem nõrgalt positiivne.76/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks14 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJEDJA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANGKäitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nendelikvideerimine. Läbi viiakse järgmised tegevused:• Laudas olevad veised realiseeritakse (loomad müüakse).• Laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldaksevastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise.• Laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest.• Silo- ja söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse).• Farmis kasutusel olev tehnika (nt lüpsiseadmed) müüakse või võetakse kasutusele teistesettevõtte osades.• Ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse.• Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustataksepumbamaja) ja tagatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine.• Veetorustik tühjendatakse.• Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, loomsed jaohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nendenõuetekohase käitlemise.• Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute jaloomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumi suletus tagatakse kuni käitise likvideerimisenivõi üleandmiseni järgmisele omanikule.Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega onarendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks.Farmi sulgemisega kaovad veiste intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku,jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääbkompleks alles maastikumärgina.Järeldus: Farmi sulgemisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks15 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJUVALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETEKIRJELDUSPeamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on:• ehitustegevusega kaasnev ajutine häiring farmi laiendamise ja rekonstrueerimise ajal• heitmed välisõhku (sh tolm ja lõhn) farmikompleksist;• heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel.• mõju põhjaveele läbi veetarbimise;Järgnevalt on antud ülevaade meetmetest, mille rakendamine farmis võimaldab leevendadaeeldatavat negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, etsoovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondadesning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.EhitustegevusPeamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseidkeskkonnamõjusid on heitmed välisõhku (sh tolm), müra ja vibratsiooni teke, jäätmeteke ning avariija õnnetuste oht.Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajalkokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid onvõimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neidettenähtud otstarbel tööajal.- Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid.Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismidetööaega ning kasutades töökorras seadmeid.- Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi.Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta.Külavahelisel teel väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25-30 km/h) vähendab tolmu õhkupaiskumist koormast ja teekattelt.- Müra mõju on võimalik vähendada, töötades mürarikkamate seadmetega võimalusel ainulttööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingitöö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikesemüratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras.- Teatud ehituse etappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt. papp, plast, kile, vahtplast vms.)võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetegatuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleksehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust.Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendadajäätmete ladestamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju.- Avariiolukordade esinemise tõenäosust ehitamisel on võimalik viia miinimumini kasutadestöökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Liiklusest tingitudavariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga.Heitmed välisõhkuPeamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavaltsaasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja healoomapidamistava rakendamine. PVT-st on ülevaade esitatud käesoleva peatüki lõpus.78/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksVäljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik mõjutada ka söödaratsioonitoitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku jalõhnaainete kontsentratsioon madalam.Kaebuste esinemisel on võimalikuks lisameetmeks õhu liikumist suunava barjääri (hekk vms.)rajamine. Kuna sõnnikuhoidlad on territooriumil planeeritud elamutest võimalikult kaugele ning teiselepoole laudakompleksi, siis esmases lahenduses haljastusbarjääri vajadus eeldatavalt puudub.Sõnniku vedu ja laotamineVedel- ja tahesõnniku laotamisel tuleb järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ninghead põllumajandustava.Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotadakevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule. 43Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põlluomanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega.Õigel ajal ning kogustes sõnniku laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust.Sõnnikuvedu tuleb teostada võimalikult lühikese ajavahemiku vältel ning võimalusel tööpäevadel.Sõnnikuvedu peab toimuma kinnistes ning töökorras masinatega, vältides sõnniku kandumist teeleveoki rataste küljest.Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks vältida ebasoodsaid tuulesuundi, pidades eelkõige silmas Vao külaelanikke. Vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad.VeekasutusFarmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirataloomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piiratalõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalikvähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehkrakendatakse nö head majapidamistava.Parim võimalik tehnikaVao Agro AS Veski farm on keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et tegevus peabtoimuma vastavuses parimale võimalikule tehnikale (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusalaja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine onkulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagabkeskkonnanõuete parima täitmise.Alljärgnevas tabelis (Tabel 30) on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud VaoAgro ASi poolt kavandatavat kasutusele võetava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldus põhineb EestiMaaülikooli poolt koostatud juhendmaterjalile „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parimvõimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”.Tabel 30. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-gaParim võimalik tehnika (PVT)Hea põllumajandustava (PVT ptk. 8.1, 7.1)Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on PVT tehaalljärgnevat:- Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe- ja koolitusvajadusemääratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine.- Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetistening sõnniku täpne arvestus.- Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatusaaste teke).Veski farmi kavandatava tegevuse vastavusPVT-leVeski farmis järgitakse head põllumajandustavaning rakendatakse kirjeldatud meetmeid.Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele43 Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium,AS Maves, 2004, TallinnEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksParim võimalik tehnika (PVT)- Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine,tagamaks nende pideva töökorras oleku.- Tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine,toodangu ja jäätmete äravedu jne.- Väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine.Veiste söötmine ja jootmine (PVT ptk. 8.2.)Sõltumata söötmisviisist on PVT:- Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorseltanalüüsitud söötasid.- Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma)füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele).Täisratsioonilise segasööda söötmisel on PVT (ptk. 8.2.):- Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel- Söötade segamise ühtlikkus.Loomade jootmisel on sõltumata jootmisviisist PVT:- Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal).- Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad).- Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda jaallapanujääkidega on minimaalne.Lüpsmine ja lüpsiseadmed (PVT ptk. 8.3)Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT:- Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomadeheaolu, piima kvaliteet).- Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta(piima kvaliteet).- Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet,ökonoomne vee kasutamine).Sõnniku eemaldamine laudast (PVT ptk. 8.4)Vabapidamisega lautadest sõnniku eemaldamisel on PVT optimaalsepikkusega puhkelatrid; skreepersseadmed söötmis-puhkealal; valgvõiuhtkanalite süsteemOlemasolevatest lõaspidamisega lautadest sõnniku eemaldamisel ontingimisi PVT sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega.Heitkogused õhku (PVT ptk. 8.5)Vabapidamisega lautades vähendab saasteainete heidet atmosfääri:- Optimaalse suurusega puhkelatrid.- Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud.- Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse.- Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavatematerjalide kasutamine.Lõaspidamisega lautades vähendab saasteainete heidet atmosfääri:- Optimaalse suurusega asemed.- Optimaalse laiusega sõnnikukäik.- Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse.- Piisavas koguses allapanu. Allapanu uuendamine asemetelvastavalt vajadusele.Energia (PVT ptk. 8.6)PVT energiatarbimisel veisekasvatuses on:- Loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautadessundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalneventilatsioonirežiim).- Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe.- Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomulikuvalgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhinevavalgustusega.- Lüpsiplatsi kasutamine.- Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid.Veski farmi kavandatava tegevuse vastavusPVT-leVeski farmis kasutatakse loomade grupeerimistning söödaratsioon koostatakse vastavaltloomarühma söötmisnormidele.Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVTnõuetele.Veski farmis kavandatav jootmistehnoloogiavastab toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele.Veski farmis rakendatakse platsillüpsi, osadelloomadel ka torusselüpsi.Kasutatav tehnoloogia vastab PVT nõuetele.Veski farmis toimub vabapidamislautadestsõnniku eemaldamine skreeperseadmetega,olemasolevatest lõaspidamisega lautadestmobiilsete seadmetega.Lautadest sõnniku eemaldamise tehnika vastabPVT nõuetele.Veski farmi lautades rakendatakse välisõhkusuunatavate heitkoguste vähendamise meetmeidvastavalt PVT nõuetele.Veski farmi lautades kasutatakse loomulikkuventilatsiooni ja kombineeritakse luminofoorlampeloomuliku valgustusega. Loomade lüpsminetoimub lüpsiplatsil. Farmis on kasutuselpuitpelletitel töötav katel.Farmi energiakasutus vastab PVT nõuetele.80/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksParim võimalik tehnika (PVT)- Puidu- või biomassikatla kasutamine keskküttesüsteemissoojusenergia ja sooja vee saamiseks.Sõnniku ladustamine (PVT ptk. 8.7):Eestis kehtib veeseaduse §26 2 alusel nõue, et sõnnikuhoidla peabmahutama vähemalt 8 kuu sõnniku.Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT:- Põhja ja seinte lekkekindlus.- Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste jakeemiliste mõjurite suhtes.- Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd,soovitatavalt kord aastas.Tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT järgmine:- Betoneeritud alusega lekkekindel hoidla, mis on varustatudsõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga.- Hoidla paikneb asustatud punktide suhtes optimaalselt (kaugus,valitsevate tuulte suund).PVT vedelsõnnikuhoidla katmisel on plastikkate või ujuvkate, millematerjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteaineteemissiooni vähendav materjal.Sõnniku laotamine (PVT ptk. 8.8)Sõnniku laotamise üldnõuded tulenevad hea põllumajandustavapõhimõtetest ja õigusaktide nõuetest. Sõnniku laotamisel on PVT:- Põllumaadel injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus ningpaisklaotus kui muldaviimine toimub 4–6 tunni jooksul.- Rohu- ja karjamaadel: injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus.Veski farmi kavandatava tegevuse vastavusPVT-leVeski farmi kavandatav vedelsõnnikuhoidlarajatakse vastavuses PVT nõuetele nii mahu kuika konstruktsiooni poolest. Hoidla on territooriumipiirides kavandatud lähimast elamute jaühiskondlike hoonetega asulast võimalikultkaugele.Sõnniku hoiustamine Veski farmis vastab PVTnõuetele.Vao Agro AS kasutab lohisooliklaoturit.Kavandatav sõnnikulaotuse tehnika ja korraldusvastab PVT nõuetele.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks16 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSEHINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JASELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEVASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGUPÕHIMÕTETELEKavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on:• maa – nii käitise asukoht kui haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena;• põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena;• sööt – teravili, silo;• kütuse ja energiatootmise toore.Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvatarengut. Kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas ning vastab säästva arengu põhimõtetelejärgmistel põhjustel:• edendatakse taastuva ressursi kasutamist (söödad, söödalisandid);• edendatakse kohalikku tööhõivet;• suurendatakse kodumaise toidutoorme baasi.82/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks17 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATEREAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGANING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS17.1 MetoodikaAlternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi.Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemeleomistatud väärtuse.Kriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda:• mõju elusloodusele,- mõju taimedele- mõju loomadele- mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele- mõju looduskaitsealadele• mõju sotsiaalsele keskkonnale- mõju inimeste tervisele- mõju inimeste heaolule- mõju kultuuripärandile• mõju majanduskeskkonnale.- mõju makromajandusele- mõju kohalikule majandusele- mõju tööhõiveleSellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevatekeskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele, sh inimese tervisele jaheaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata.Neid valdkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedimuutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud, lähtudes kavandatavast tegevusest ningasukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust. Alternatiivide võrdlusesse poleeksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel onkasutatud vaid neid elemente, millel tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust arvestades, võibolla mõju eelpool nimetatud neljale mõjuvaldkonnale.Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kummalegi alternatiivileon antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnaleon antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel onantud mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnaleantuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk midasuurem kaal seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda.Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksTabel 31).84/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksTabel 31. Mõju iseloomu hindamise skaalaPunktidSelgitus4 Väga tugev positiivne mõju3 Tugev positiivne mõju2 Mõõdukas positiivne mõju1 Nõrk positiivne mõju0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub-1 Nõrk negatiivne mõju-2 Mõõdukas negatiivne mõju-3 Tugev negatiivne mõju-4 VälistavVõrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.17.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavastkeskkonnamõjustAlternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis(Tabel 32. ). Mõju suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.Veisefarmi tegevuse mõju hindamisel on arvestatud nii ehitustegevusega kui farmi käitamisegakaasnevaid mõjusid. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antudtavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehkhädaolukorrarisk on välja toodud ning selle mõju hinnatud eraldi.Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt läbi looduskeskkonna. Ainult kaudsetemõjude all on võetud arvesse ka teisi võimalikke mõjusid.Tabel 32. Alternatiivide võrdlus.Hinnatav kriteeriumMõjukaalAlternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1cMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokku1. Mõju elusloodusele 3 -0,6 -0,6 -0,6 -0,61.1. Mõju maastikumuutusest1.2. Mõju pinnasemuutusest1.3. Mõju pinnaveekvaliteedi muutusest1.4. Mõju pinnaveekvantiteedi muutusest1.5. Mõju põhjaveekvaliteedi muutusest0,4 0 0 0 0 0 0 0 00,5 0 0 0 0 0 0 0 00,4 0 0 0 0 0 0 0 00,4 0 0 0 0 0 0 0 00,1 0 0 0 0 0 0 0 0Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksHinnatav kriteerium1.6. Mõju põhjaveekvantiteedi muutusest1.7. Mõju välisõhukvaliteedi muutusest1.8. Mõju müratasememuutusest1.9. MõjuhädaolukordadestMõjukaalAlternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1cMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokku0,1 0 0 0 0 0 0 0 00,2 0 0 0 0 0 0 0 00,3 0 0 0 0 0 0 0 00,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,41.10. Kaudsed mõjud 0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,22. Mõju inimesetervisele ja heaolule2.1. Mõju maastikumuutusest2.2. Mõju pinnasemuutusest2.2. Mõju pinnaveekvaliteedi muutusest2.3. Mõju pinnaveekvantiteedi muutusest2.4. Mõju põhjaveekvaliteedi muutusest2.5. Mõju põhjaveekvantiteedi muutusest2.6. Mõju välisõhukvaliteedi muutusest2.7. Mõju müratasememuutusest2.8. Mõjuhädaolukordadest4,5 -2,9 -3,9 -3,9 -3,90,1 0 0 0 0 0 0 0 00,2 0 0 0 0 0 0 0 00,2 0 0 0 0 0 0 0 00,2 0 0 0 0 0 0 0 00,9 0 0 0 0 0 0 0 00,8 -1 -0,8 -1 -0,8 -1 -0,8 -1 -0,81 -1 -1 -2 -2 -2 -2 -2 -20,4 0 0 0 0 0 0 0 00,4 -2 -0,8 -2 -0,8 -2 -0,8 -2 -0,82.9. Kaudsed mõjud 0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 -1 -0,33. Mõjumajanduskeskkonnale3.7.Mõju maastikumuutusest3.6. Mõju pinnasemuutusest3.5.Mõju pinnaveekvaliteedi muutusest3.4. Mõju pinnaveekvantiteedi muutusest3.5. Mõju põhjaveekvaliteedi muutusest2,5 -0,6 -0,6 -0,6 -0,60,1 0 0 0 0 0 0 0 00,1 0 0 0 0 0 0 0 00,1 0 0 0 0 0 0 0 00,1 0 0 0 0 0 0 0 00,2 0 0 0 0 0 0 0 086/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksHinnatav kriteerium3.6. Mõju põhjaveekvantiteedi muutusest3.7. Mõju välisõhukvaliteedi muutusest3.8. Mõju müratasememuutusest3.9. Mõju maa väärtusemuutusestMõjukaalAlternatiiv 0 Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 1cMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokkuMõjusuurusMõjuhinnangkokku0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 -1 -0,30,3 -1 -0,3 -2 -0,6 -2 -0,6 -2 -0,60,1 0 0 0 0 0 0 0 00,3 0 0 0 0 0 0 0 03.10. Mõju tööhõivest 0,3 1 0,3 1 0,3 1 0,3 1 0,33.11. Mõju piirkonnaarengust3.12. Mõjuhädaolukordadest0,3 0 0 1 0,3 1 0,3 1 0,30,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,23.13. Kaudsed mõjud 0,1 -1 -0,1 -1 -0,1 -1 -0,1 -1 -0,1Kokku -4,1 -5,1 -5,1 -5,1Sõnnikuhoidla valik (alamalternatiivi 1c analüüs)Majanduslikest võimalusest sõltuvalt on arendaja esmane valik lahendada laiendatud farmivedelsõnniku hoiustamine laguun-tüüpi sõnnikuhoidla rajamisega (arvestatud alamalternatiivide a ja bjuures). Alamalternatiivina hinnati aga ka betoon- või teraselementidest sõnnikumahutite rajamist(alamalternatiiv 1c).Vedelsõnniku hoiustamine nii laguunis kui mahutis on loetud parimaks võimalikuks tehnikaks.Alljärgnevas tabelis on toodud vedelsõnniku ladustamise viiside hindeskaala ujuvkattega hoidlatele.Tabel 33 Vedelsõnniku hoiustamise tehnoloogia hindeskaala (ujuvkattega hoidlad) 44Ladustamise ja säilitamise tehnoloogiaLekkekindel betoon- või teraselementidestvedelsõnnikuhoidla(alamalternatiiv 1c)Lekkekindelvedelsõnnikuhoidla(alamalternatiiv 1a ja 1b)laguun-tüüpiSaasteaineteeritumineKäitamine,ekspluatatsioonMaksumus2 -2 -1 -11 -1 0 0hindepunktidTabelist järeldub, et laguuni summaarne hindepunkt on erinevaid aspekte arvestades kõrgem.Laguun-tüüpi hoidla eeliseks mahuti ees on väiksem maksumus ning ehitamise kiirus. Sõnnikuhoidlavajalikuks mahutavuseks on planeeritud 9000 m 3 . Selle mahutavuse jaoks tuleks ühe sõnnikulaguuniasemel rajada kaks vedelsõnnikumahutit, mis tõstab omakorda ka maksumust. Arendaja hinnangul eipruugi mahutite rajamisel jätkuda ressursse kõigi teiste planeeritud ehitus- ja rekonstrueerimistöödeteostamiseks.44 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksPeamiseks mahuti eeliseks loetakse väiksemat purunemisohtu ja väiksemat saasteainete eritumist.Hoidla purunemist käsitletakse avariiolukorrana ning seda on käsitletud vastavates peatükkides.Avariide avastamiseks on rakendatud vastavad meetmed.Hindamaks saasteainete hajumist mõlema hoidla tüübi puhul, teostati vastavad hajumisarvutused.Tulemused näitasid, et tekkiv maksimaalne saasteainete kontsentratsioon, mis tekib hoidlate vahetusläheduses, oleks mahutite rajamisel madalam. Samas ei esine olulisi erinevusi saastetasemekontsentratsioonis territooriumi piiril ja sellest väljaspool. Seejuures on saastetasemed territooriumistväljaspool mahutite puhul kõrgemad. Ka farmi mõjupiirkond välisõhusaaste osas jääb mõlemalahenduse puhul suuresti sarnaseks.Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et sõnnikulaguuni asemel mahutite rajamisega kaasnevadpositiivsed aspektid ei kaalu üles selleks vajalikke lisainvesteeringuid.17.2.1 JäreldusedAlternatiivide võrdlusest ja paremusjärjestusest selgub, et väikseima mõjuga on nullalternatiiv. Sellinetulemus on ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ka mõjud.Antud juhul tarbitakse kavandatava tegevuse puhul loodusvarasid ning väliskeskkonda heidetaksesaasteaineid suuremas koguses, kui nullalternatiivi puhul.Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõiktoimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ningon hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust.Kavandatava tegevuse hindamisel on arvestatud ka võimalikke mõjusid ehituse etapist.Kavandatava tegevuse peamised mõjuvaldkonnad tavatingimustel on: suurem heide välisõhku japõhjavee tarbimine.Põhjavee tarbimine ning mõju põhjavee tasemele on nõrgalt negatiivne. Samas eeldabkeskkonnamõju hindamise ekspert, et ei võeta põhjavett koguses, mis võiks omada olulist negatiivsetmõju elusloodusele, inimese tervisele või sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale.Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist.Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Seda võib pidada sotsiaalseks mõjuks.Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt. Välisõhu saaste osasületatakse modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumipiiril ent sedagi mõne meetri võrra. Nendel aladel, aga puuduvad elamualad ning seetõttu olulist mõjuinimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale eeldatavasti ei avaldu, sest piirväärtused on kehtestatudinimeste tervise kaitseks.Kavandatava tegevuse erinevate tehnoloogiliste lahenduste ehk käsitletud alamalternatiivide erinevusilmneb samuti eelkõige sõnnikukäitluses ja sellega seotud välisõhu saastamises. Välisõhusaastemodelleerimise tulemused ei toonud aga välja olulisi erinevusi mõjus välisõhule, mistõttu ei erine kakavandatava tegevuse alamalternatiivide n.ö. summaarsed keskkonnamõjud.Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata olulist negatiivset mõju ümbritseva keskkonnaseisundile sh inimese tervisele ning heaolule.88/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks18 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLIKORRALDAMISEKSKäesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks,lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatestmõjudest.Soovitused keskkonnaseire teostamiseks on järgmised:Keskkonnamõju hindamise raames viidi Veski farmi ja Põltsamaa jõe vahelisele alale jääval alal läbiühekordne kaevude veekvaliteedi uuring, mille käigus avastati joogivee piirsisaldust ületav nitraadi(NO 3 ) sisaldus Juhanirahva kinnistus kaevus. Kuna teistes piirkonna uuritud kaevudes oli vastavnäitaja tunduvalt madalam, ei saa välja tuua otsest põhjuslikku seost Veski farmi tegevusega.Kontrollimaks nimetatud kaevu veekvaliteeti, on soovitav teostada korduv proovivõtt nimetatudkaevust kaevu omaniku, kohaliku omavalitsuse või Vao Agro ASi eestvõttel hiljemalt 1 aastamöödumisel.Keskkonnaeksperdi soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle:- Seadmete (eriti ventilatsiooniseadmete, jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll;- Sõnnikumahutite kontroll lekete avastamiseks;- Pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine;- Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll;- Hea majapidamistava rakendamise kontroll;Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks19 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JAAVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTAKMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 16.05-31.05.2011. KMH programmi avalikustväljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.05.2011.Avalikust väljapanekust teavitamise korraldas Keskkonnaameti Viru regioon.KMH programmi avalik arutelu Vao külas Vao Päevakeskuses 31.05.2011.a. Avalikul arutelul osaleskaheksa inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused onkajastatud arutelu protokollis. Kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid saabus avaliku väljapaneku jooksulkaks – kohalikult omavalitsuselt (Väike-Maarja Vallavalitsus) ning naaberkinnistu omanikult. Kirjadelevastati kirjalikult, neis tehtud ettepanekud võeti arvesse ning KMH programmi tehti asjakohaseidtäiendusi.Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni kirjaga 07.07.2011nr V 6-7/11/18417-5.Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu ülevaade lisatakse pealeavaliku arutelu toimumist.90/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks20 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDEKOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSEDOlulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõju hindamisel ja aruandekoostamisel ei ilmnenud.Veisefarmi ekspluateerimine mõjutab peamiselt sotsiaalset keskkonda. Iga hindamine on sedasubjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal.Sotsiaalsele keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel.Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi andaadekvaatset pilti. Samuti on lõhna mõju erinev ning sõltub inimese haistmismeelest, harjumusest jne.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks21 KOKKUVÕTEKäesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Vao Agro ASi keskkonnakompleksloa muutmisetaotlus. Vao Agro AS taotleb kehtiva keskkonnakompleksloa (reg. nr. KKL/300461) muutmist seosesVeski farmikompleksi rekonstrueerimise ja laiendamisega. Veski farm asub Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Vao külas katastriüksusel (92701:001:0008). Olemasolevas olukorras on veisefarmikeskkonnakompleksloaga määratud tootmisvõimsus 340 lehmakohta ning 460 noorloomakohta.Hinnatava tegevuse eesmärgiks on farmi rekonstrueerimine ja laiendamine ning ümberehitatud farmisveiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus kavandatakse rajadauus vabapidamislaut olemasoleva lüpsikarja lauda laiendusena ning rekonstrueerida olemasolevaidlautu. Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on kokku 546 lüpsilehma kohta ja 546noorloomakohta.KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:• Alternatiiv 0 - olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning farm jätkabolemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil.• Alternatiiv 1 - viiakse läbi rekonstrueerimis- ja laiendustööd veiste kasvatamisekstootmismahus kuni 546 lüpsilehma ning vastavas proportsioonis noorloomi.Alternatiiv 1 juures on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Lisaks arendaja esmastestvõimalustest ja vajadustest tulenevale farmikompleksi ümberehitusele, mis on alusekskeskkonnakompleksloa muutmise taotlusele, on perspektiivse reaalse alternatiivina arvestatud kafarmikompleksi kõigi loomapidamishoonete rekonstrueerimist. Samuti on hinnatud sõnnikumahutiterajamist sõnnikulaguuni alternatiivina.Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on:• ehitustegevusega kaasnev ajutine häiring farmi laiendamise ja rekonstrueerimise ajal• heitmed välisõhku (sh tolm ja lõhn) farmikompleksist;• heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel.• mõju põhjaveele läbi veetarbimise;Sellest tulenevalt on peamiseks oluliseks mõjutatavaks keskkonna-komponendiks välisõhkning mõjuvaldkonnaks sotsiaalne keskkond. Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmetelõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtteterritooriumil ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid lube omavatele ettevõtetele.Hindamisel leiti, et veiste kasvatamise ja piima tootmisega kaasnevad peamised olulisedtagajärjed on:- Heitmete eraldumine välisõhku;- Mürateke;- Veetarbimine;- Sõnnikuteke;- Reovee teke;- Jäätmeteke.Mõjuvaldkonnad, millele farmi tegevuse käigus olulist mõju avaldatakse on välisõhk ja põhjavesi.Välisõhu saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et ammoniaagi maksimaalselt tekkivkontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides territooriumi piiril ületab lubatudpiirväärtust. Piirväärtusele vastav kontsentratsioon saavutatakse vähem kui 10 meetrikaugusel territooriumi piirist. Lähimatel elamualadel jäävad ammoniaagikontsentratsioonid oluliselt alla poole kehtestud piirväärtust.92/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. AvalikustamiseksFarmi teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva müratasemesuurenemine jääb eeldatavasti tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi.Kavandatava veevõtu mõju hindamisel põhjaveele järeldas keskkonnamõju hindamise ekspert, etveevõtul on põhjavee kvantiteedile jätkuvalt negatiivne mõju, kuid veevõtt ei ületa puurkaevutootlikkust. Seega ei mõjutataks farm ümbruse elanikele kättesaadava vee kogust.Sõnnikukäitluse seisukohalt on tegemist kinnise süsteemiga. Sõnnikut hoitakse lekkekindlasolemasolevas mahutis ning rajatavas laguunis kuni põldudele laotamiseni. Normaalsetestöötingimustes esineb otsene mõju vaid välisõhule.Mõju sotsiaalsele keskkonnale peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii farmitegevusest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Laotamisest tulenev mõju esineb periooditi.Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest lisaks säilitatavateletöökohtadele suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb Eesti piimatootmine.Keskkonnamõju hindamise tulemusena tulenevalt ei kaasne Veski farmi laiendamisegaolulist keskkonnamõju.Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatelemõjudele, on aruande peatükis 15 esitatud nende mõjude võimalikke leevendusmeetmed. Kuna VaoAgro AS planeerib kasutusele võtta parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, siisleevendusmeetmetena on kirjeldatud konkreetseid lisameetmeid, mis aitavad tagajärgi vähendadaning seeläbi mõjusid leevendada.Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/94

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks22 KASUTATUD MATERJALIDÕigusaktid:Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalasedõigusaktid.Avalikud andmebaasid ja registrid:Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspxEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klisKeskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.eeKultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.eeMaanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/Juhendmaterjalid:Animal Feeding Operations. Technical Workgroup Report on: Air Emissions Characterization,Dispersion Modeling, and Best Management Practices. The Iowa Department of Natural Resources.Animal Feeding Operations Technical Workgroup. 12/15/04A process-based approach for ammonia emission measurements at a free-stall dairy. Texas A&MUniversity. 2004. http://caaqes.tamu.edu/Publications/AM2004ASAE.pdfGeneric Environmental Impact Statement on Animal Agriculture: A Summary of the Literature Relatedto Air Quality and Odor (H). University of Minnesotal.http://www.eqb.state.mn.us/geis/LS_AirQuality.pdfImproved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems. University of Guelph.Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Sõnniku keskkonda säästevhoidmine ja käitlemine.Luts, V., 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine.Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat.Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EPMÜ,2005.Sustainable Animal Production, http://agriculture.de/acms1/conf6/ws4.htmMuu:AS Maves, 2007. Kiltsi aleviku ja Vao küla kaevude veekvaliteedi ja tehnilise seisukorra hindamine.AS Teede Tehnokeskus, 2011. Liiklusloenduse tulemused 2010. aastal.EKE Projekt, 1974. Rakvere rajooni Vao sovhoosi Veski farmi II ehitusjärk. Ehitusgeoloogilinearuanne.Keskkonnaministeerium, 2010. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118)Puurkaevu arvestuskaart. Puurkaev katastri nr 3030.Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi katseprotokoll nr TA1101119-BT/KTVäike-Maarja valla veebileht, http://www.v-maarja.eeVäike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2019. Tartu 200794/94 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ

Vao Agro AS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Avalikustamiseks23 LISADLisa 1. Veiste elutegevusest lähtuvate heitkoguste arvutamise metoodikaLisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamineLisa 3. Välisõhu saasteainete hajumiskaardidLisa 4. Piirkonna kaevude proovivõtuprotokollid ja analüüsiaktidLisa 5. Kasutatud lühendidLisa 6. Kasutatud mõistedLisa 7. Veski veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll(k.a. programmi tutvustava ettekande slaidid) ja arutelul osalenute nimekiriLisatakse peale KMH aruande avaliku arutelu toimumistLisa 8. Veski veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta esitatud kirjalikudettepanekud ja küsimused ning nende vastusedLisatakse peale KMH aruande avaliku arutelu toimumistEstonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/95