"Õppenõustamissüsteemi arendamine" 2008- 2011 - Innove

Õppenõustamisprogrammavab võimalusedIrene Käosaar, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajaESFi programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“on kestnud neli aastat ning olnud üksüldhardussüsteemi edendamise häid näiteidEestis.Kogu haridussüsteem on viimasel aastakümnel liikunudselles suunas, et tagada võimalikult hea hariduskõigile meie lastele arvestades nende isikupäraja võimekust. Kõigil lastel on isikupära; on omahuvid ja ootused tulevikule; on oma õpistiilid; onkodu, mis toetab enam või vähem nende hariduslikkukäiku – kõik lapsed väärivad tuge hea haridusenäol. Meie koolisüsteemis õpib ligi 20% lapsi, kedaon nende haridusliku tee jooksul oluline eriliselttoetada ja pakkuda veidi suuremat tähelepanu. Justneed lapsed, nende pered ja õpetajad on olnud selleprogrammi sihtrühmaks.Programmi raames loodi nõustamismudel, milleeesmärk on koondada erinevad nõustamisteenusedja -asutused ühtseks võrgustikuks ning nende koostöökaudu tagada last toetavate tegevuste kvaliteetja kättesaadavus. Programmi lisaväärtuseks sai koolisisesenõustamisteenuse levimine ja uue kvaliteeditekkimine. Inimesed, kes selles programmis ühel võiteisel moel kaasa on löönud, on seda teinud suurepühendumise ja soojusega.On valdkondi, milles ei saa töötada inimesed, keson ükskõiksed, täis lahterdavaid stereotüüpe ningkelle jaoks edukuse mõiste haridussüsteemis piirdubvaid numbriga „5“ – õppenõustamine on just üksselliseid valdkondi. Müts maha nende inimeste ees,kes on koostanud ja korraldanud koolitusi, kaasa nudkoolide meeskondi ning nõustanud õpetajaid ja lapsevanemaid.Kindlasti on olnud kõigil ühes või teisesolukorras lootusetuse hetki, kuid neist on üheskoosüle saadud ja tänu igaühe panusekillukesele suursüsteem tööle saadud.Üks Euroopa Liidu erinevate riikide haridussüsteemidehindamise kriteeriume on koolist väljalangevuseprotsent. Eesti on alati olnud ja on jätkuvalthariduse usku maa – meie ühiskonnas, meie kodudesja maailmavaates on haridus väga tähtsal kohal.Ilmselt osaliselt just seetõttu on meil põhikoolistväljalangevus olnud Euroopa Liidu liikmesriikidestkesk miselt madalam – samas ei tohi sellele teadmiseleliiga suurt tähendust anda, sest seni, kunipõhikooli ei lõpeta kasvõi ühe Eesti pere üks laps, onselles vallas veel palju teha.Õppenõustamiskeskuste süsteemne töö on kindlastiolnud üks põhjusi, miks koolist väljalangevuseprotsent on Eestis viimastel aastatel jõudsalt langenud.Väljalangevus päevase õppevormi 7.–9. klassides oli:••2006–2007. õppeaastal 1,6 %,••2009–2010. õppeaastal 0,6 %.Väljalangevus päevase õppevormi gümnaasiumiesimesel aastal oli:••2006–2007. õppeaastal 1,4 %,••2009–2010. õppeaastal 1,0 %.2013. a eesmärgiks on seatud väljalangevus alla1 %. Selle mõjuna paranevad võimalused edasiõppimiseksja toimetulekuks elus.Õigeaegne erivajaduse märkamine, sellega pidevtegelemine ja toe pakkumine nii õpetajatele kuilastevanematele hoiab lapsed koolis – usun, et sellegaon nõus ka suurimad õppenõustamise skeptikud. See,et laps on käitumisprobleemidega, ei käi koolis, et talon sõltuvusprobleemid – need ei ole põhjused, vaidtagajärjed, mis on enamasti tekkinud just seepärast,et lapse jaoks kriitilisel hetkel ei ole tema (või temapere) saanud piisavalt toetust, et edasi minna. Nõustamissüsteemon andnud tuge paljudele õpetajatele,et nad märkaksid, hooliksid ja arendaksid lapsi, kesvajavad teistsugust tähelepanu.Võime olla uhked, et oleme käivitanud Eesti üldharidussüsteemitoetava ja rikastava programmi,mille abil on Eestile juurde tulnud hulga säravaid jarahulolevaid silmi. Tänan kõiki tegijaid, kes on programmiarendamisel kaasa löönud – tänu teile onEesti saanud jälle killuke paremaks!5

Kuidas me programmi tegimeProgrammijuhtide Riina Otti ja Piret Kamberiga ajas juttu Madli LeikopProgrammijuhid on inimesed, kes teavad kõike.Või peaaegu kõike. Nad teavad, kui palju oneelarves raha alles, mitmendas sahtlis on kirjaklambrid,kuidas tuleb täita aruande vormi, kui paljutuleb õunakoogile kaneeli lisada, millal toimub järgminekoolitus, kust leiab soodsaima üüriga konverentsisaalining mis on koordinaator X-i mobiilinumber.Ükskõik, mida neilt ei küsiks, nad teavad vastust.Või kui kohe ei tea, siis otsivad seni, kuni leiavad vastuse.Töö lihtsalt on selline…Õppenõustamissüsteemi arendamise programmilon tegutsemisaja jooksul olnud kaks programmijuhti:Piret Kamber (endise perekonnanimega Tislar) jaRiina Otti. Piret alustas, Riina jätkas.Kuidas te õppenõustamisprogrammi juurdejõudsite, kuidas ise seda mäletate?Piret Kamber: „Mina tulin eksamikeskusesse 2008.aastal programmi kirjutama, mitte ainult õppenõustamise,vaid ka hariduslike erivajadustega õpilasteõppevara arendamise programmi. Kuna sihtgruppoli kahel programmil suuresti sama, siis oli loogiline,et neid asju koos kirjutada. Alguses oli väga tihe kontaktharidus- ja teadusministeeriumiga – Tiina Kivirannaja Merike Mändlaga üldharidusosakonnast.Tuli luua millestki miski lootuses, et see ongi see, misvõiks programmi elama panna.“Nii et raha ka alguses ei olnud?Piret Kamber: „Olid teada numbrid, et enam-vähemsellises mahus võiksid programmid olla. Aga idee luuasüsteem tekkis ikkagi koos tegemisest, mõtlemisest,kirjutamisest. Ja püüdest süsteem struktuurifondidesseka ära mahutada. Teema iseenesest on mullekogu aeg südamelähedane olnud, nii et mul ei olnudraske otsustada, kas liituda programmiga või mitte.“Oled sa nõustamist või eripedagoogikat õppinud?Piret Kamber: „Õpin nüüd eripedagoogikat. Tänuõppenõustamisprogrammile küpses minus teadmine,et see ongi minu tee, mida minna. Programmialguses sai palju kokku puututud eripedagoogide,logopeedide, psühholoogidega. See kõik mõjutasminu otsust, ja 2010. aasta sügisest olen TallinnaÜlikooli tudeng. Mul läheb hästi ja valitud erialameeldib väga, väga, väga!“Sina alustasid programmi juhtimisega, siis jäidkoju väikest poega kasvatama. Aga edasisteletegevustele oli alus pandud?Piret KamberPiret Kamber: „Jah. Olime saanud liikuma, kohtumisedkoostööpartneritega olid toimunud, lepingudsõlmitud. Mida mina ei jõudnud näha, oli reaalseltteenuste pakkumine sihtgrupile, see jäi Riinakanda. Minu töö oli tõesti ainult programmi käivitamine:ühelt poolt kirjutamine, teisalt koostöölepetesõlmimine partneritega. Aga põnev oli.“Riina Otti jõudis õppenõustamisprogrammi juhtimaklassikalisel moel: märkas lehes kuulutust, kandideerisja sai positiivse vastuse. Aasta oli siis 2008,töö sai üle võetud 2009. aasta jaanuarist. Kuna paarkuud varem olid tööle asunud ka esimesed piirkondlikudkoordinaatorid, saigi õppenõustamisteenusegakohtadel algust teha.Riina Otti: „Otsisin sel hetkel uut kohta ja miski selleskuulutuses rääkis minuga. Üks asi on sisemine veendumus,et see on minu teema, teine asi on kohale tulla janäha neid inimesi, kes saavad kolleegideks. Siis tundsinlõplikult, et jah, siin on minu koht. Alguses ei saanud mamitte tuhkagi aru. Kogu see Euroopa bürokraatiavärkoli ikka raske, selles mõttes olin koostööpartneritegaühes paadis, et me kõik õppisime. Dokumentatsioon6

näis suruvat meid peaaegu vastu maad. Nüüdseks onpaberite tähtsus taandunud tänu sellele, et reeglid onpaigas: kõik teavad ja järgivad neid.Jätkasime 2008. aastal alguse saanud piirkondlikekoordinaatorite koostööseminaridega ja tasapisihakkas asi minema. Kiirelt sai selgeks, et piirkondlikustõppenõustamissüsteemist ülevaate saamiseksainult seminaridest ei piisa. Tuleb ikka kohal käia, isenäha. Olemegi koos sisukoordinaatori ja raamatupidajagakeskustele tiiru peale teinud, kõike näinud,teame, mis kuskil toimub. Sageli on käikudele kaasatudka haridus- ja teadusministeeriumi esindaja.Mõnel pool on teenuse pakkumine läinud väga edukaltkäima, maakond toetab, lausa lust ja lillepidu,mis toimub. Ja on selliseid kohti, kus on vaja veelteavitustööd teha.“Miks ühes kohas nõustamiskeskus töötab tulemuslikultja teisal tuleb ikka veel takistusi ületada?Riina Otti: „Oleneb, kas ja kuidas on teadvustatudning aru saadud, mis on õppenõustamine ja milleksseda vajatakse. Õppenõustamine mõistena võib tekitadaka segadust. Ülikoolides on ju samuti teenusenaõppenõustamine, aga see on hoopis midagi muud.Kui kohapeal on inimene, kes teemast süttib, kes tegutsebeesmärgipäraselt, on hea eestvedaja ningtaganttõukaja, siis piirkondlik õppenõustamiskeskustoimib. Koordinaator peaks selline inimene olema…“Aga kohaliku omavalitsuse toetuseta piirkondliknõustamiskeskus siiski hakkama ei saa?Riina Otti: „Jah, ja seda on ka näha. Programmist annametoe, millest tasuda koordinaatori ja teenusepakkujate palgad. Muud tegevuskulud tuleb kattapartneril, st kohalikul omavalitsusel.“Piret Kamber: „Kui programmi sai loodud jamõeldud, mis aitaks õppenõustamissüsteemi luua,siis see oli teadlik valik, et rahastame võimalikultühelaadseid kulusid. Koostööpartnereid on palju,ja kui oleksime valiku väga kirjuks ajanud, oleks kaabikõlblikkuse osas riske rohkem olnud. Partneridsaid ju aru, et ainult töötasudest nõustamine käimaei lähe, ning alul tekitas see probleeme. Selgitustöödsai palju tehtud.“Riina Otti: „On näha, et partnerid on panustanudruumidesse, sidevahendid on olemas, transportvajadusel tagatud. Partnerite poolt on tänaseksöeldud, et jätkusuutlikud on nad ainult siis, kui riigitugi jätkub vähemalt sellisel kujul nagu praegu. Pärisüksi ei suuda nad jätkata. Võti on ikka koostöö. Meiesiin majas saame koordinaatori kätt hoida ja öelda,et te olete nii-i-i-ii tublid! Aga töö tehakse mujal.Nii et kõik koordinaatorid on kangelased, keskusteerialaspetsialistid sangarid ja kõik õppenõustamissüsteemitoetavad omavalitsused väga-väga tublid!“Kuidas spetsialistid keskustesse tööle leiti? Teadaju on, et neid napib koolidesse, lasteaedadesse…Riina Otti: „See oli iga keskuse enda otsustada –kes tegi sihtotsingut, kes hanke korras. Eks omaRiina Ottimaakonna paremaid ikka teati, neid sai ka lihtsalt„ära räägitud“. Valus on, et keskused on nii koormatud.Esmatasandil spetsialiste ju ei ole, piirkondlikõppenõustamiskeskus võtab paratamatult ka sellekoormuse kanda. Loodame siiski tuge ja abi uuestpõhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kus on määratudkooli HEV-meeskonna miinimumkoosseis.“Mis on teie meelest programmijuhi töö – olla tegevjuht,otsustaja, allkirjastaja, toetaja, ametnik?Riina Otti: „Programmil on 18 koostööpartnerit plusssisukoordinaator pluss väiksemaid toetajaid peogapeale. Nad kõik annavad oma panuse, et programmellu viia. Minu nägemuses on programmijuht tugiisik,kes aitab programmi kui tervikut käigus hoida, kellelon ülevaade toimuvast. Vahel peab olema karm jategema otsuseid, mis ei meeldi. Ja kui kuskil on vajapai teha, siis see on ka programmijuhi võimuses.“Piret Kamber: „ Minu ideaal oli see, et saaks ühehästitoimiva meeskonna mängima. Tajusin ja antika tagasisidet selle kohta, et eurobürokraatigategelemine nö programmi tipus leevendab vastutustkohapeal ja annab kindlust, et nad ei ole üksi.Mina püüdsin aidata programmi käivitada. Mis toimumahakkas, põhines ikkagi nende tööl, kes olidnõustamiskeskustes.“Teie rõõmuhetk selle programmi jooksul?Riina Otti: „Minu jaoks on see kõige-kõige alles tulemas–siis, kui on selge, et õppenõustamissüsteemijätkuvaks tegevuseks on riigipoolne toetus olemas.Siis on selge, mille nimel sai vaeva nähtud. Arvan, eton kohutavalt suur pettumus, kui võetakse lihtsaltraha ära. Kõik selgub siis, kui 2012. aasta riigieelarvevastu võetakse. Aga pisikesi rõõme on kogu aeg!“Piret Kamber: „Minu suurim rõõmuhetk oli esimenekoostööpartnerite kokkusaamine, kus ma ürituselõpus kergendusega tajusin: huh, nad kõik tahavadkiseda rasket koormat vedada, ma ei ole üksi!Eestimaal on palju tugevaid ja teotahtelisi inimesi,kellele läheb õppenõustamise teema väga korda jakes selle eest pühendunult seisavad.“Ja lõpetuseks – mida teie jaoks tähendab sõna„õppenõustamine“?7

Riina (muigega): „Võime standardi lahti võtta ja sealtlugeda…“Oi ei, standardit palun mitte!Riina Otti: „Mina tean seda, et kui mul on ühel hetkelmudilasega mure ja keegi mind ei aita ning omamõistus enam ei võta, siis õppenõustamiskeskuseson spetsialistid, kes vaatavad mu mudilase üksipulgiüle ja ütlevad, et sa võiksid nii ja nii edasi minna,seda ja seda teha.“Piret Kamber: „Minu jaoks on see ka tugi või toetus.Mitte ainult lastele, vaid ka vanematele, õpetajateleja spetsialistidele. See on lapse arengu ja kasvamisetoetamine.“Nõukoja toetus oliprogrammiperele olulineMerike Mändla, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert,programmi nõukoja liigeTänapäeva kooli ülesanne on pakkuda haridust,tuge ja arenguvõimalust kõigile õppuritele.Tegemist ei ole aga homogeense rühmaga,õpilased erinevad üksteisest isiksusomaduste, võimete,aga ka kultuurilise või sotsiaalse tausta poolest.Erinevate õpilastega töötades ei piisa tihtiluguõpetaja omandatud teadmistest ja oskustest, vaidigale õpilasele sobiliku õppekorralduse ja võimetekohaseõppekava väljaselgitamiseks ning tema arengutoetamiseks võib vaja minna spetsialistide abi.Eeskuju oli võtta kahelt keskuselt2008. aastal käivitus õppenõustamissüsteemi arendamiseprogramm, mille eesmärk oli luua kõigispiirkondades õppenõustamiskeskused, et tagadaühtlasem nõustamisteenuse kättesaadavus ja tõstanõustamise kvaliteeti. Haridusmaastikul küll tunnetativajadust koordineeritud õppenõustamisteenustejärele, kuid eeskuju keskuste võrgustikuloomisel ja käivitamisel oli tegelikult võtta ainultÕppenõustamisprogrammi nõukoja liige Merike Mändla kõige kallimatega.8

kahelt keskuselt – Pärnu ja Tartu linnas tegutsevaltõppenõustamiskeskuselt. Kuigi mõlemad keskusedtöötasid hoogsalt ja tulemuslikult, olid naderinäolised ning erinevatel alustel loodud. Seega –missugune peaks olema üleriigiline õppenõustamiskeskustemudel ning kuidas see peaks toimima,oli väga raske öelda.Nõukoda toetas, nõustas, kooskõlastasEt tagada võimalikult efektiivne ning sihtrühma jaerinevate osapoolte ootustele vastav programmielluviimine, kuulata ja arvestada nende arvamusega,samuti nõustada programmi elluviijat nii tegevusteväljatöötamisel kui ka strateegiliste otsuste tegemisel,moodustati programmi juurde nõukoda.Nõukotta kuuluvad sihtgrupi esindajatena VelloSaliste (Eesti Eripedagoogide Liit), Enn Kirsman (EestiLastevanemate Liit), Taimi Saarna (Eesti MaaomavalitsusteLiit), Hille Ilves (Eesti Linnade Liit), AiriPüss (Tallinna Heleni Kool). Programmi elluviijate jarakendajate poolt on nõukogusse kaasatud MargeKõiva (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, kuni2010 sügiseni), Liisa Mämets (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus,alates sügisest 2010 kuni septembrini2011) ja Aimi Püüa (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus),Margit Rammo (SA Innove) ja MerikeMändla (Haridus- ja Teadusministeerium).Nõukoja ülesanne oli jälgida programmi kulgu,sh nõustada elluviijat, kooskõlastada iga-aastaneeelarve ja tegevuskava ning tagada, et rahastamisotsusedoleksid läbipaistvad, ausad ja kaalutletud.Samuti kuulab nõukoda ära ja kinnitab iga tegevusaastaaruande. Programmi koordinaator ja programmijuhton nõukoja koosolekutel andnud alatipõhjaliku ülevaate programmi tegevustest ning eesseisvatestülesannetest.Nii sai nõukoda muudatuste puhul kaasa rääkidaning vajadusel ettepanekuid teha, nõustada elluviijattegevuste planeerimisel ja elluviimisel, sh kariigihangete kutsete ettevalmistamisel. Põhjalikultarutati läbi koolitushankega seonduv, täpsustatikoolituste mahtu ja teemasid. Sõna sai sekka öeldudhankedokumentide koostamisel veebiportaaliloomise ja arendamise ning üleriigilise nõustamisteenuserahulolu uuringu läbiviija leidmiseks.See, et nõukoja töös osales SA Innove esindajanakarjääriteenuste arenduskeskuse juhataja MargitRammo, andis hea võimaluse vaadelda paralleelseltESFi programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“tegevusi ning lõimitumalt kogu nõustamisvaldkondaja keskuste arengut kavandada. Nii mõnigiseminar ja konverents sai kavandatud koostöös.Peab aga ütlema, et õppenõustamiskeskustekäivitamine ja nõustamisvõrgustiku loomine ei olekõikjal läinud sugugi valutult. Inimesed on erinevad,suhtumine on erinev. Nii mõnigi kord tuli nõukogusarutluse alla võtta teemad, kuidas aidata mingit piirkondaning mis meetmeid tarvitusele võtta, et teenustvõimalikult hästi arendada ja kättesaadavaksteha. Ühine eesmärk on lapse harmooniline areng.Selleks, et programm edeneks ning me kõik jagaksimeühiseid põhimõtteid ja liiguksime eesmärgisuunas, on vaja koostööd. Koostöö tähendab kaühise teabe jagamist, ühist mõistete süsteemi ja teooriatausta,lugupidavat suhtumist üksteisesse ning kaoskuslikku juhtimist, et kõik meeskonna liikmedsaaksid oma rolli täita, et töö toimuks koordineeritultnii programmimeeskonna siseselt kui ka välistepartneritega.Nõukoja liikmed täitsid ka esindusfunktsiooni,tutvustades programmi ja selle tegevusi nii omaorganisatsioonis kui ka laiemalt, vahendades samasinformatsiooni ka programmi rakendajale.Koostöö jätkub edaspidigiVaatamata sellele, et ESFi programm „Õppenõustamissüsteemiarendamine“ lõpeb, jätkub kindlastikoostöö meie väliste partneritega ja nende programminõukotta kuulunud esindajatega. On ju varajanemärkamine ja sekkumine olulisim valdkond erivajadustegalaste ja nende perede toetamisel, nõudesulatuslikku dialoogi ja koostööd väga erinevateltasanditel. Lapse harmooniline areng sõltub sellest,kuivõrd suudavad kooliharidus ja kodune keskkondning ühiskond laiemalt üksteist täiendada, lapse vajadusimärgata ning lapsele vajalikku tuge pakkuda.• • • • •9

Ekspertide kogu töötas väljaõppenõustamise standardiLemme Randma, programmi ekspertide kogu liige, Viimsi Kooli tugikeskuse juhatajaLemme Randma, ekspertide kogu liigeOsalesin programmi „Õppenõustamissüsteemiarendamine“ töös kaks aastat.Nende aastate sisse mahtus materjalideläbitöötamist, palju vaidlusi, koolitusi ja seminare.Valmis said alusdokumendid õppenõustamiskeskuste(ÕNK) käivitamiseks (nt õppenõustamisestandard). Leidsime kokkulepped ja määrad,mis näitavad, et teenust pakutakse kvaliteetselt.Tegevus toetas ka minu tööd Viimsi kooli tugikeskusejuhina.Kogu seda aega iseloomustas ka palju ebakindlust– mis saab siis, kui Euroopa rahad lõpevad? Kas riikon valmis jätkama süsteemi arendamist? Selle ajagaarenesid ÕNKid väga palju: tööle asusid spetsialistid,loodi oma süsteemid, et kõik toimiks, sõlmiti kokkuleppeidharidusasutustega jpm. Usun, et väga paljudkoolid ja lasteaiad on juba harjunud ÕNKilt tugesaama, abi aktsepteeritakse.Keeruline olukordÕppenõustamiskeskuste olemasolu on minu arvatesoluline – seda eriti kohtades, kus spetsialisteigasse haridusasutusse napib. Kõikidel koolidel eiole võimalik palgata erinevaid spetsialiste (see sõltubnt kooli suurusest), kes erinevate probleemidegategeleksid. Ja vahel on vaja arvamust väljastpoolt– kedagi, kes saaks vaadata probleemile otsaeelarvamuste- ja hoiakutevabalt. Situatsioon onkeeruline: kui kohapeal on niigi vähe spetsialiste, siiskuidas tekitada veel kaks tasandit? ÕNKi spetsialistidekaader peab olema kvalifitseeritud ja kogemustega– seda rohkemgi, kui tavaspetsialist lasteaiasvõi koolis.Eetiline pool on see, et sama spetsialist, kes onkoolis, ei saa olla ka õppenõustamiskeskuses. Teine,positiivne külg on, et õpilasel, õpetajal, lapsevanemalon vähemalt koht, kuhu abi saamisekspöörduda. Ja see on vajalik! Meie koolides on hariduslikuerivajadustega lapsi aina rohkem ja õpetajadkoolis sageli päris üksi. Maakonnas peab olemakoht, kus on võimalik saada ärakuulamist ja abi. Enamikõppenõustamiskeskuseid tõestasid oma vajalikkustmaakonnas – nende nõu ja olemasolu kasutatiaktiivselt ja oldi rahul spetsialistide tööga.Näen tulevikuperspektiivis õppenõustamiskeskusterolli maakonna koolitus-, seminari-, supervisiooni-ja kovisioonikeskusena. See on koht, kuhukoonduvad mured ja probleemid ning vastavatkoolitajat on lihtsam maakonda kutsuda. Sellisedühised koolitused aitavad luua ühist kultuuri ja üksteistparemini mõista.Diskussioon viib parima lahenduseniEkspertide kogu väärtuseks pean samuti, et olimespetsialistidena väga erinevad. See andis võimalusenäha palju eri vaatenurki, saime väidelda ja usun,et meie diskussioonid viisid ka parima tulemuseni.Üheskoos sai käidud õppenõustamiskeskusteseminaridel ja suhtlesime juhtidega ka otse. Praktikutearvamus töösolevate dokumentide kohta jaarutelud nende üle olid väärtuseks omaette. See tõiekspertide kogu liikmed lähemale ÕNKide tegevuseleja juhtidele. Eriarvamused ja -mõistmisedsaid lahti räägitud.Arvan, et selline väga erinevate spetsialistidekogu peaks jääma ka edaspidi. See oleks kogu, keslahendab ette tulevaid probleeme ja töötab väljauusi strateegiaid ning oleks keskustele nõustajaks.Palju võimalusi ja tööd kogu süsteemi arendamisekson veel ees.10

Ekspertide kogu liikmedEkspertide I kogu töötas ajavahemikul15.10.2008–30.06.2009. Eksperdid osalesid õppenõustamisestandardi väljatöötamises, programmitegevusplaani koostamises, nõustamisteenuserahastamise aluste ja õppenõustamiskeskusterahastamise mudeli väljatöötamises, välisriikidekogemuste kaardistamisel ja analüüsimisel. Ekspertidekogu toel selgitati välja, missugune on ühe võiteise piirkonna vajadus nõustamisteenuse järele.I ekspertkogu liikmed:••Ada Lumiste, ekspertide kogu esimees, RiiklikEksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, programmikoordinaator;••Hene Binsol, Tartu Hiie Kooli direktori asetäitjaõppealal;••Marika Leemet, Tallinna I Internaatkooli abikoolijuhataja;••Ene Mägi, Tallinna Ülikooli dotsent;••Reet Nigol, Lasteaed Mängupesa logopeed;••Urve Raudsepp-Alt, Tallinna Haridusameti peaspetsialist;••Krista Saadoja, Oru Põhikooli õpetaja;••Luule Tiirmaa, Võhma gümnaasiumi õppealajuhataja.II ekspertkogu töötas ajavahemikul 3.11.2009–30.06.2011. Eksperdid osalesid õppenõustamiskeskusteteenuse kvaliteedi aluste ja kvaliteedihindamise põhimõtete väljatöötamises; valmistasidette küsitluse õppenõustamisteenuse kättesaadavuseja teenusega rahulolu kohta, tegid tulemustepõhjal ettepanekuid süsteemi arendamiseks; osalesidõppenõustamisalase metoodikakeskuse kontseptsiooniväljatöötamises; koostasid õppenõustamisalaseveebiportaali lähteülesande.II ekspertkogu liikmed:••Ada Lumiste, ekspertide kogu esimees, RiiklikEksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, programmikoordinaator;••Hene Binsol, Tartu Hiie Kooli direktori asetäitjaõppealal;••Lemme Randma, Viimsi Kooli tugikeskusejuhataja;••Ene Mägi, Tallinna Ülikooli dotsent;••Urve Raudsepp-Alt, Tallinna Haridusametipeaspetsialist; Tallinna Õppenõustamiskeskuseprojektijuht••Luule Tiirmaa, Võhma gümnaasiumi õppealajuhataja.• • • • •11

Printsidki vajavad nõustamist.Õppereis TaaniUrve Raudsepp-Alt, Tallinna Õppenõustamiskeskuse projektijuht,programmi ekspertide kogu liigeTaanist rääkides tuleb ilmselt kõigepealt meeldemuinasjutuvestja Hans Christian Andersen,seejärel vast Kopenhaageni väga omapäraseõhustiku ja arhitektuuriga linnaosa Christiania ningklassiku poolt kuulsaks kirjutatud Taani prints Hamletja Kronborgi loss.Ometi ei käinud õppenõustamisprogrammiekspertide kogu liikmed Taani Kuningriigis Hamletijälgi otsimas, 2009. aasta mais toimunud õppereisieesmärgid olid hoopis asisemad: tutvuda Taaniõppenõustamissüsteemiga, et ammutada inspiratsioonioma tööks.Õppereisi käigus külastati Taani haridusministeeriumi,Hoje-Taastrupi pedagoogilise ja psühholoogilisenõustamise keskust, Freja autistide kooli,riiklikku õppenõustamiskeskust VISO ja Fyni nõustamiskeskusteelkooliealistele lastele.Taanis on kohustuslik 9klassiline haridus. Kooliminnakse seitsmeaastaselt. Eelkooli klass ja lisaks10. klass on vabatahtlikud. Põhikoolile järgneb kolmaastat gümnaasium. Taani kool on tuntud omarõhuasetuse poolest grupitööle, eneseväljendamisningesinemisoskusele.Kõige rohkem kasutavad Taanis pedagoogilise japsühholoogilise nõustamisteenuse ehk õppenõustamisevõimalusi – mõneti isegi üllatuslikult –õpetajad. Nad vajavad abi ning häid nõuandeid niisuhtlemisprobleemide lahendamisel klassis kui suhtlemiselvanematega, aga ka näiteks korra tagamiseltunnis. Teenuse pakkujatel on tööd palju, järjekordon ukse taga; õpetajad oskavad hinnata professionaalidetuge.Et spetsialiste napib, loodi õpetajatele võimaluspärast 3aastast pedagoogistaaži läbida aastanekursus logopeedi kutse saamiseks, seda võimalustkasutatakse palju. Õppenõustamine on nõustatavaletasuta. Oluliseks peetakse lapse vajadustestlähtumist.Taani hariduselus on esiplaanil sotsiaalsed probleemid,muret teeb psühholoogide nappus koolides.Koolist väljakukkumise protsent on siiski väike.Erivajadustega laste toetamiseks on Taanis töölerakendatud efektiivne õppenõustamissüsteem. Vajalikkuteenust pakutakse omavalituse ning riiklikultasandil, kogu valdkonda koordineerib ministeeriumiseraldi osakond.Piirkondlik pedagoogilis-psühholoogilinenõustamiskeskus (Educational-PsychologicalCounselling – PPR) töötab igas omavalitsuses.Üksuses on tööl psühholoogid, logopeedid, nõustajadja nõunikud, kelle ülesanne on nõustada ja toetadapiirkonna lapsi, lapsevanemaid ja koolide ninglasteaedade pedagooge. Ressurss tööks tuleb kohalikultomavalitsuselt.PPR on sarnane meie I tasandi (haridusasutusetasand) teenusega. Taanis on spetsialistid lihtsaltkoondunud ühte munitsipaalsesse keskusesse, teenustosutamas käiakse enamasti konkreetsetes asutustes.Arvan, et sellist mudelit võiksid kasutada kameie omavalitsused, ressursi efektiivsuse seisukohaltoleks see ilmselt õigustatud.Riiklike nõustamis- ja ressursikeskuste (TheNational Organisation for Knowledge and SpecialistConsultancy – VISO) võrgustikku kuulub keskneüksus (VISO Central Unit), üleriigiline ekspertidevõrgustik (VISO Experts – 140 eksperti erinevatespiirkondades) ja 14 ressursi- ja nõustamiskeskust(VISO Ressource Centres) üle riigi.Töö VISO keskustes koosneb erinevatest etappidestja tegevustest: vajaduste väljaselgitamine (testimine,lapse jälgimine, info kogumine); uuringutekokkuvõtte koostamine; võimalike lahendusteedeleidmine (õppemeetodid, -vahendid, teraapiad);ühise raporti koostamine – otsus ja soovitused lapsetoetamiseks. Iga juhtumi puhul on hästi oluline kaeneseanalüüs – mis õnnestus, mis mitte, millisedolid takistused jms. Lisaks organiseeritakse keskustejuures lapsevanemate toetusgruppe (sarnaste probleemidegalaste vanematele), toimub perenõustamine,pedagoogide nõustamine jm.Meie piirkondlikud õppenõustamiskeskusedpeaksid samuti olema ressursikeskused, kus erinevatelosapooltel on võimalik saada eelkõige pedagoogilis-psühholoogilistnõustamist. Taani näidekinnitab, et süsteemi toimimiseks on väga tähtis tihekoostöö erinevate keskuste ja spetsialistide vahel:pidevad kohtumised, koostööseminarid, spetsialistidevahetused, visiidid jm. Oluline on üleriigiliseekspertide võrgustiku (infobaasi!) loomine, mis võimaldaksvajadusel saada nõustamist spetsiifilisematesvaldkondades (autism, ADHD, sõltuvushäiredjm). Ka meie piirkondlikud keskused peaks olemaedaspidi rahastatud riiklikult, vähemalt osaliselt.12

Tähtis on hoiakute muutmine.Õppereis LeetuRuuda Lind, Tallinna Õppenõustamiskeskuse koordinaatorHea kogemuse saamiseks ja uute teadmisteomandamiseks ei pea kaugele reisima, teinekordpiisab, kui naabrite juures ringi vaadata.Leedus on õppenõustamissüsteem tugeval järjel, kolleegidetööga käisid Eesti õppenõustamiskeskuste piirkondlikudkoordinaatorid 2009. a aprillis tutvumas.Kuuldi-nähti-kogeti palju kasulikku.Leedu kolm tasanditLeedu õppenõustamissüsteem on kolmetasandiline:1. tasandi nõustamine toimub koolides, õpilasinõustavad oma koolis töötavad spetsialistid. Enamikuskoolides on tööl eripedagoogid ja logopeedid,psühholooge igale poole ei jagu.2. tasandi nõustamine toimub piirkondlikes munitsipaal-õppenõustamiskeskustes,kus antakse pedagoogilis-psühholoogilinehinnang lapse võimetele,vajadusel ka psühholoogilist abi, toetatakse lapsevanemaidja õpetajaid nõuannetega edaspidiseks.3. tasandi nõustamine toimub vabariiklikusõppenõustamiskeskuses, kus osutatakse ekspertidepoolt nõustamisteenust juhul, kui eelnevate nõustamistekäigus on tekkinud lahkarvamusi või kuivanem ei ole nõus saadud soovitustega.Utenas kogemusi saamasÕppereisil külastasime teise tasandi õppenõustamiskeskust50 000 elanikuga linnas Utenas. Keskuson tegutsenud 5 aastat, seal on tööl psühholoogid,logopeedid, eripedagoogid, surdopedagoog, tüflopedagoog,arst-neuroloog ja psühholoogi assistent.Ka keskuse juhatajal on logopeedi kutse ja vajaduselnõustab temagi.Teise tasandi õppenõustamiskeskuse prioriteedidon abi andmine koolidele, õpilastele, vanematele:info jagamine, nõustamine; koolide ja haridusasutustekülastamine konkreetsete juhtumite puhul.Õpetajate kompetentsuse tõstmine tööks erivajadustegalastega: metoodikate õpetamine, kohtumisedkoolides, hoiakute muutmine jm.Teise tasandi rahastamine toimub osaliselt õpilasegakaasas käivast nn „korvikesest”, kuhu konkreetseleerivajadusega õpilasele antakse tugiteenustejaoks raha. Kulutused katab osaliselt riik ja osaliseltkohalik omavalitsus nö munitsipaaltaseme rahastajana.Ainult maakondlikul tasemel rahastamist eritiei toimu, sel tasemel antakse muud toetust, mitteotseselt rahalist abi.Vilniuses kogemusi saamasKolmanda, riikliku tasandi keskus on Leedu haridus-ja teadusministeeriumi allasutus ning sellepeamine eesmärk on arendada eripedagoogilist japsühholoogilist tugisüsteemi ning koordineeridaesimese ja teise tasandi tugisüsteeme. Siin toimubõppevara koostamine, korraldatakse koolitusi spetsialistidelening koondatakse infot toimuva kohta.Vilniuse keskuses ei tegele töötajad ainult lasteuuringute ja nõustamisega, koostööd tehaksepaljude pedagoogiliste-meditsiiniliste ning psühholoogilisteteenistustega ja institutsioonidega. Tegevussuundija ülesandeid on palju: töötatakse väljamaterjale ja metoodikaid uuringute läbiviimiseks jatestimiseks; kogutakse informatsiooni spetsialistidetöö ja kasutatavate metoodikate kohta; tehaksekoostööd Vilniuse Ülikooli jt teadusasutustega,antakse välja eripedagoogilisi materjale; tehaksepraktilisi õppepäevi ja töötube õpetajatele; osaletaksevalitsuse preventatiivsetes programmides;osutatakse ekspertteenust, kui nõustamisel 2. tasandinõustamiskeskustes on tekkinud lahkarvamusivõi kui vanem vaidlustab nõustamistulemused jasoovitused.Mida eeskujuks võtta?Koostöös koolide ja lasteaedade tugivõrgustikuspetsialistidega võiks eeskujuks võtta Leedu teiseastme õppenõustamiskeskuse tööprintsiibi, et kokkuvõtted-soovituseduuringutest ja nõustamistesttehakse ühise arutluse tulemusena, vajadusel kaasateska lapsevanemaid. See tagaks kõigi osapoolteühtlase informeerituse ja võimalikult laiapõhjalisedsoovitused lapsevanemale ning koolile ja lasteaiale.Eredalt jäi õppevisiidist meelde Utena teise astmeõppenõustamiskeskuse külastamine ja juhatajapoolt rõhutatu – töös vanematega ja õpetajategaon väga tähtis hoiakute muutmine. Lapse aitaminesaab siis tõsiselt toimuda, kui inimeste hoiakud abisuhtes on positiivsed ja vanemad ei kahjusta tahtmatultoma lapsi, langetades otsuseid, mis lastetegelikke vajadusi ei arvesta.Kasutegur õppevisiidist oli reaalne – saadi ideid igapäevastekstegevusteks ja valdkondade koostööks.13

Keskuste spetsialistid koostööseminaril rühmatööd tegemas.Koostöö nõustamiskomisjonidegaEkspertide kogu tegi pöördumise Eestis tegutsevatelenõustamiskomisjonidele ja palus ülevaadetnende töökorralduse ja nõustamise käigus tekkinudprobleemidest. Lisaks paluti neilt infot, kui palju ontoimunud nõustamisi erinevates valdkondades jamillised on nende ettepanekud koostööks.Peeti otstarbekaks komisjonide liikmete kaasamistõppenõustamiskeskuse töösse, sest nii saadakse igajuhtumiga põhjalikumalt tutvuda. Koostöös nõustamiskeskusegasaab nõustamiskomisjon rohkem informatsioonilapse kohta, komisjoni liikmed on lapseja vanemaga varem kohtunud, otsuse langetamineon kaalutletum ja lapsevanem altim koostööd tegema.Samuti on eelnevalt kohtutud pedagoogide võisotsiaaltöötajatega ning arutatud erinevaid lapseõpetamise ja toetamise võimalusi.Leiti, et õppenõustamiskeskus saab olla otsesekskoostööpartneriks nii koolidele kui ka lasteasutustele,samas ka nõuandvaks organiks perekonnale.Nõustamissüsteemi jätkamine ESFi programmilõppedesNõustamissüsteemi kolmest tasandist on praegupuudu veel viimane – töö riiklikus metoodikakeskuses.Ekspertide arvates võiks sellise keskusenimetus olla Riiklik Õppenõustamiskeskus, selle tegevusepõhieesmärk oleks riikliku hariduspoliitikarakendamise toetamine õppenõustamise kaudu,õppenõustamissüsteemi arendamine ja suunaminening koostöö teiste nõustamisvaldkondadega. Loodavaüleriigilise keskuse ülesanded oleksid näitekskoostöö õppenõustamisega tegelevate ametiasutusteja organisatsioonidega Eestis ning välisriikides;õppenõustamise alase teabe kogumine jaedastamine; õppenõustamisalaste metoodiliste jajuhendmaterjalide koostamise korraldamine; teabe-ja õppepäevade ning koolituste korraldamine;erijuhtumitega tegelevate nõustajate töö koordineerimine;nõustamiskeskuste tegevuse ja nõustamisteenustekvaliteedi hindamise süsteemi arendamine,hindamise ja seire korraldamine jm.Teenusega ollakse rahulÕppenõustamiskeskused on oma piirkonnas praeguseksjuba küllaltki tuntud ja enamikus neist on kaspetsialistide juurde ootejärjekorrad. 2010.a talvelviisime läbi telefoniküsitluse haridusasutuste seas,kas nad on teadlikud oma piirkonnas tegutsevastõppenõustamiskeskusest ning kas keskuste teenuseidkasutatakse. Olid üksikud piirkonnad, kusõppenõustamiskeskust mõnes haridusasutuses eiteatud. Päris paljud vastused andsid põhjust rõõmustamiseks:suur hulk haridusasutusi oli nõustamisteenusteaktiivsed kasutajad ja oldi õnnelikud, etselline võimalus on nende jaoks avanenud.Viimase, Praxise poolt 2011. aastal läbi viiduduuringu põhjal võib öelda, et rahulolu õppenõustamiskeskusteteenustega on väga kõrge. Teenusteleligipääsu probleemid teravalt esile ei tule. Positiivneon, et õppenõustamise spetsialiste usaldatakse.Uuring tõi siiski esile, et koolid ja lasteaiad sooviksidedaspidi tugiteenuseid suuremas mahus kasutada,seda just kohapeal, koolis või lasteaias toimuvategrupi- või individuaalnõustamistena.Kindlasti oleksid keskused nõus rohkem teenuseidosutama, kuid kahjuks piirab seda ressursside vähesus.Programm toetab nelja valdkonna spetsialistidetööd, mis on samuti ilmselgelt vähe, kuid peamearvestama, et tegu on Euroopa Liidu stardirahaga.Paralleelselt peab toimima maakondlik õppenõustamiskeskustetugi- ja arendustöö, seda enam, etpärast ESFi programmi lõppu tuleb meil tegutsedaise ja oma vahenditega toime tulla.15

Harjumaa Õppenõustamiskeskusloodab koostööle valdadegaKaia Petser, Harjumaa õppenõustamiskeksuse koordinaatorAnija mõisas asuv MTÜ Koostöökoda alustasõppenõustamisteenuse pakkumisega 2009.aasta oktoobris. Keskuse töö käivitamisepõhimured olid seotud oma vajalikkuse tõestamiseganii tulevastele partneritele kui ka teistele asutustele.Tänaseks on Harjumaa kohalike omavalitsuste,koolide ning lasteaedade töötajate informeeritusHarjumaa Õppenõustamiskeskuse (ÕNK) töö spetsiifikastsuurenenud ning ÕNKi tugispetsialistideteenuseid kasutatakse julgemalt.Oleme jõudnud oma meeskonnaga järeldusele, etabivajajate hulk on Harjumaal suur ning õppenõustamisprogrammiston eriti abi just Tallinnast kaugemalasuvatele piirkondadele, kus tugisüsteemidtäielikult puuduvad või toimivad lünklikult.Olukord on piirkonniti erinevHarjumaa suuruse tõttu on olukord õppenõustamisegapiirkonniti vägagi erinev. On omavalitsusi,kes on mõistnud, et koostöö Harjumaa ÕNKiga onlaste arengu toetamiseks kasulik ning eluliselt hädavajalik.Sellest oleneb valla tulevik pikemas perspektiivis,tegu on ju oma valla lastega. Need kohalikudomavalitsused on väga toetavad, kaasavad meidvõrgustikutöösse ning on igati koostööaltid.Samas on omavalitsusi, kelle töötajad on küllaru saanud nõustamise vajalikkusest, kuid kesisedmajandusnäitajad ei võimalda Harjumaa ÕNKi teenustsisse osta, sest transport tuleb vallal ise maksta.Kahjuks on ka omavalitsusi, kellega koostöö onväheseks või olematuks jäänud, sest leitakse, et meieabi ei ole vajalik.Muresid jagub, aga motivatsioon on kõrgeESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine“rahaline toetus 2011. aastaga lõpeb;tuleb tunnistada, et õppenõustamiskeskuse lähiajatöökorralduses on hetkel palju lahtisi otsi.Nii näeme vajadust nõustamiskeskuse ruumidekska Tallinnas, kuhu lapsevanemal oleks vahel kergemtulla kui Anijasse. Aastajagu oleme suutnud mõnin-Harjumaa ÕNKi töötajad Anija mõisa ees: vasakult logopeedid Pille Tina-Kuusik, Ingrid Veskiväli ja Olga Bogdanova ningpsühholoog Merle Rohtmets. Tagareas vasakult: sotsiaalpedagoog Helena Uri, psühholoog Maret Kasepalu ja koordinaatorKaia Petser. (Pildilt puudub psühholoog Olga Dulberg).16

gaid abivajajaid aidata Tallinnas tänu OÜ Aarika suurelevastutulelikkusele. Paldiskist või VasalemmastAnija mõisa tulek võtaks ju terve päeva!Meie spetsialistid ise on kõrgelt motiveeritud ningvalmis teenuse osutamist jätkama. Samas rahamuredkummitavad: kuidas hoida keskus tulevikus vastavaltõppenõustamisstandardile avatuna 20 tundi nädalas,kuidas palgata spetsialiste, osta vajalikke töövahendeidja finantseerida täiendkoolitusi…Nii mõnigi meie spetsialist oleks valmis täiskohagatöötama, kui vaid ressursse leitaks. Samas võib nõudlushoopis väheneda: riigipoolse toetuseta läheksidteenused täiel määral tasuliseks ja nii võib abi vähekindlustatudperedes jääda õigeaegselt saamata.Me näeme vajadust pöörata suuremat tähelepanujust eelkooliealistele lastele ja nende vanematele,sest läbimõeldud ja efektiivne õppenõustaminekoolieelses eas vähendaks oluliselt hilisemaidpöördumisi keskuste poole. Loodame, et efektiivnekoostöö õppenõustamisteenusest huvitatud valdadegajätkub ka pärast ESFi programmi lõppu.Meelde jääb palju headMeenub juhtum, kus kooli tugitöötajad ning lapsevanemarvasid, et Harjumaa Õppenõustamiskeskuson kui kontrollorgan, kes hindab lapse seisunditning kooli tugiteenuste spetsialistide tööd. Kui nadaga mõistsid, et ÕNKi spetsialistid tulid selleks, etlast ning tema arengupotentsiaali toetada ja kooliõpetajate ning tugiteenuste töötajate informeeritustsuurendada, neid eriala spetsiifikast lähtuvaltnõustada, siis ärevus ja vastupanu kadus ningkoostöö kulges efektiivselt.Soojalt meenutame Tartu Ülikoolis läbitud nõustamiskursust.See oli praktiline, äärmiselt huvitav ja lektoridolid väga professionaalsed. Väga kasulik oli kasee, et eksamikeskuse poolt korraldatud ühisseminaridelsaime jagada kogemusi, rõõme ja muresidkolleegidega teistest õppenõustamiskeskustest.HUPS – hiidlased uurivad,pingutavad ja sõuavadTiina Talusaar, HUPSi õppenõustamise koordinaator;Svetlana Reinmets, HUPSi eripedagoog; Krista Leisberg, HUPSi logopeedMargit Kagadze, nõustamiskeskuse juhatajaHiiumaa – maa keset merd, väike, aeg voolabomasoodu, kõik tunnevad peaaegu kõiki.Külalised ütlevad ikka: „Kui hea rahulik teil siinon!“ Ja siiski on Hiiumaa osa suurest maailmast kooskõigi selle rõõmude ja muredega…Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeksus HUPS(lühend motost „Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua!“)on Kärdla linna allasutus, mille tegevuspiirkond onterve Hiiu maakond. Koostöö kohalike omavalitsustegasujub järjest paremini. Enamik Hiiumaa omavalitsusiostab HUPSist esimese tasandi õppenõustamisteenustja HUPSi spetsialistid osutavad teisetasandi teenust lisaks Kärdlale peaaegu kõigile omavalitsusteleka kohapeal.ESFi programmi toel 2008. aastal HUPSis käivitunudõppenõustamine on saarel kenasti juurdunud,hiidlased on selle omaks võtnud. Programmi algusesoli peamine laste ja lastevanemate individuaalnenõustamine, järjest olulisemaks on muutunud agavõrgustikutöö, kus HUPSi spetsialistide kaasabilkäivitatakse erinevad toetavad tegevused konkreetsejuhtumi lahendamiseks.HUPSi eripedagoogi Svetlana Reinmetsa meelest onprogramm aidanud hiidlastel aru saada, et koos arutamiselvõib olla suurem väärtus kui üksi mõtlemisel:„Hea meeskonnatöö ja innovaatilised inimesed on taganudkeskuse suurepärase tööle rakendumise. Paljudlapsevanemad, lapsed ja lasteasutused tahavad ja oskavadjuba pöörduda meie poole, kui vajavad spetsialistideabi. Oluline tähtsus on ka ümarlaudadel. Tänukoostööle omavalitsustega oleme ennetanud mitmeidkriitilisi haridusolukordi. Siiski on mõned juhtumid jäänudhea lahenduseta või on meie maja töötajate koordineerimisellahendamisjärgus.”17

Selles majas tegutseb HUPS.Kuidas jätkame programmi lõppedes?See küsimus puudutab kõiki Eesti õppenõustamiskeskusi.Loodetavasti leitakse koostöös riigi jakohalike omavalitsustega konstruktiivne lahendus –on ju nõustamiskeskustest saanud haridusmaastikulahutamatu osa. 2011. aasta kevadel kohtusimekõigi omavalitsuste esindajatega ümarlaudades, etparandada koostööd, täpsustada ootusi ja planeeridaõppenõustamise jätkumist pärast programmilõppemist. Ümarlaudu on planeeritud läbi viia kõigiomavalitsuste esindajatega kord poolaastas.Lahenduste otsinguilHUPSi spetsialistid teevad oma tööd pühendunultja südamega. Mõnikord on tulemused loodetustparemadki…Logopeed-eripedagoog Krista Leisberg toob omatööst toreda näite: „Ema pöördus meile murega, ettema 4aastasel pojal pole veel r-häälikut. Vastuvõtuletulles selgus, et ema ise kasutab uvulaarset,kurgus moodustatud r-i. Kuigi peegli ees tegi harjutusilaps, oli ema juba esimese kokkusaamise lõpuksteinud suuri edusamme ning omandanud normikohaser-i moodustamise põhimõtted.”Üks ema, kelle kaks poega said samuti selgeksr-tähe ja üks neist vabanes ka kogelemisest, kiitis:„HUPSi majas oli tore ja sõbralik õhkkond, lapsedtulid nõustamisele rõõmuga, sest see oli lõbusaltmänguline. Mõtlesin, et võiksin tulevikus ise sedaeriala õppima minna.”Nii heas kui halvasEnt õppenõustamiskeskusesse ei pöörduta ainultsiis, kui asjad halvasti. Gümnaasiumiõpilane kirjutas:„Läksin eripedagoogi nõustamisele, sest mul oli sellinepealtnäha kentsakas probleem, mis tegelikult onaga paljude koolinoorte seas levinud; mul pidevaltkoolis igav, sest jõudsin ülesannetega varem valmiskui teised ja ülejäänud ajaga polnud midagi pealehakata. Olin kuulnud, et HUPSi juures tegutseb eripedagoog,kes kasutab loovaid meetodeid ja kelleseansil osalemise eest ei pea maksma. Kuna mullekõikvõimalikud loovad meetodid väga meeldivad, siisotsustasin asja ära proovida ja tulemus oli positiivne.Eripedagoog suutis mu loomingust (pidin joonistama)lugeda välja selliseid aspekte, mille pealeise ealeski ei tuleks. Kuna olin oma seansilt saanudpositiivse elamuse, viisin eripedagoogi kokkumaakondliku noortekoguga, et nendelgi oleks koolitusegamingi kokkupuude. Sel puhul pidime mekamba peale ehitama ühise savist linna. Saime praktiseeridanii koos töötamist kui ka oma loomingulisioskusi. Kõik noortekogu liikmed jäid koolitusseansigaväga rahul ja olid ühel meelel nõus, et tahaksveel millestki sellisest osa saada.Julgen eripedagoogi nõustamist soovitadakõigile, kes vähegi selle järele vajadust tunnevad –tagajärjed saavad olla ainult head!”Niisiis: HUPS töötab selle nimel, et igast lapsestkujuneks õnnelik ja hästi toimetulev täiskasvanu.Õppenõustamisel on selles kindel koht!18

Ida-Viru Õppenõustamiskeskustoetab lapse individuaalsustInna Kivimäe, logopeed; Ingrid Part, eripedagoog;Riina Türkel, psühholoog; Kerly Paju, Ida-Viru ÕNKi koordinaatorIda-Viru Õppenõustamiskeskus (ÕNK) alustastööd 2008. aasta oktoobris, koordinaator oli MarisToomel. Alustamine viibis, kuna ei leitud eesti keeltvaldavaid spetsialiste. Alates 2009. aasta juunisttöötavad keskuses eripedagoog Ingrid Part, logopeedInna Kivimäe ja psühholoog Riina Türkel, kesnõustavad ka Lääne-Viru ÕNKis. Meie keskus asubJõhvis, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL)büroos, kus on ka meie töökabinet.Napib eesti keelt valdavaid logopeede2009. aasta suvel tutvusime ise maakonna lasteasutusteja tugiteenust pakkuvate asutustega (OÜCorrigo, psühhiaatriakeskus, MTÜ Virumaa Lasteja Perede Tugikeskus, Jõhvi noorukite ravirehabilitatsioonikeskusjt) ning alustasime tugispetsialistideolemasolu kaardistamisega koolides ja lasteaedades.Selgus, et maakonnas napib just eestikeelt valdavaid logopeede ja psühholooge, puudusttunneme ka eralogopeedi teenusest.Samal sügisel alustasime ÕNKi teavitustöögakohalikes omavalitsustes ja lasteasutustes, pärastseda suurenes koheselt nõustamisele pöörduvateinimeste arv. Tagasisideküsitlustest selgus, et ÕNKispetsialiste usaldati neutraalse suhtumise ja professionaalsusepärast ning nende poole julgeti korduvaltpöörduda.Tähtis on suhtlemisoskusKaheaastase kogemuse põhjal võime öelda, et väljasõidudlasteasutustesse on olnud väga tõhusad.Teeb rõõmu, et koolides on ka juhtkond mõistnudtugisüsteemi vajalikkust. Mitmed koolid ja lasteaiadon meid korduvalt tagasi kutsunud. Eriti aktiivsetkoostööd tegime Iisaku Gümnaasiumiga. Kool oliväga tänulik, sest järjepidevate nõustamiste tulemusenalahenesid seal mitmed probleemid ja paranesmikrokliima. Paljude lasteasutuste juhid ja vanemadväitsid, et on väga hea, kui spetsialistid sõidavad kohaleja tegutsevad kliendile harjumuspärases keskkonnas.Meie töös kõige tähtsam suhtlemisoskus,paindlikkus ja tahe koos lahendusi leida.Meie prioriteediks on olnud varajane märkamineja lapse individuaalsuse toetamine. Oleme pidanudlühiloenguid ja korraldanud ümarlaudu lastevanemateleja õpetajatele, kirjutanud artikleidmaakonna ajalehes ning IVOLi koduleheküljel.Muret valmistab nõustamisteenuste osutajateosalise tööajaga töötamine ja edaspidine rahastamine.Ida-Viru maakond on väga suur ja nõudlusei kata pakkumist. Märgiksime ka töömahu suurenemistseoses veebipõhise töökeskkonna kasutuselevõtmisega.Kõik nõustamisjuhtumid tuleb veebivastavasse vormi sisestada ning see võtab aega.Tööhetked Narva-Jõesuu Keskkoolis. Vasakult koordinaator Kerly Paju, eripedagoog Ingrid Part ja logopeed Inna Kivimäe.19

Hea kontakt omavalitsustega annab kindlustundeIda-Viru Omavalitsuste Liit on meid toetanud niimateriaalselt kui ka moraalselt. Probleemide tekkimisekorral oleme alati abi saanud IVOLi tegevjuhiltUrve Eriksonilt. Tegutseme selles suunas, etIda-Viru ÕNK oleks jätkusuutlik ka pärast ESFi toetuselõppemist. Kindlasti tahaksime ka edaspidi jätkataIVOLi alluvuses, see tagab omavalitsustega heakontakti ning annab kindlustunde.Mis on meelde jäänud?Eredalt on meelde jäänud väljasõit Kukruse lasteaeda„Tuvike”, kus õpetajad ja lapsevanemad kutsusidmeid doktoriteks. Järgmisel nõustamisel nimetasidmeid juba professoriteks, lasteaia juhtkond usaldasmeid väga ning aktsepteeris meie soovitusi.Koolitustest on eriti meelde jäänud TÜ lektori ÜlleKuusiku poolt loetud J. Strebeleva metoodika, midame kasutame oma igapäevatöös. Väga hea oli kuulatalektorit, kes ise on suurte kogemustega praktik.Meelde jäid ka tema poolt korraldatud õppepäevadteemal „Vaimse arengu probleemidega laste arenguhindamine ja toetamine“, mida viisid läbi Moskvaõppejõud J. Strebeleva ja A. Zakrepina. Sealt tekkismõte koos Lääne-Viru Õppenõustamiskeskusegatutvuda Moskvas eriõppeasutuste ja nende korrektsioonitööga.Huvitav oli osapoolte koostööseminar 23.–24. septembril2010 Rahvusraamatukogus, kus kõik ÕNKidpidi plakatite abil oma tegevusi tutvustama. Kuiomanäolised ja kirevad olid lahendused!Spetsialiste jagatakse ja otsitakseIda-Viru ÕNKil on pidev koostöö Lääne-Viru ÕNKiga,sest spetsialiste jagatakse kahe maakonna vahel.Kuna Ida-Viru maakond on väga suur, siis otsustati, etNarvas võiksid olla omaette spetsialistid. Nii töötabki2010. aasta sügisest seal psühholoogina SergeiDžalalov. Kahjuks ei leitud ka pärast mitut konkurssiNarva logopeedi-eripedagoogi, kes valdaks riigikeelenaeesti keelt. Ida-Virumaal on palju Venemaalõppinud hea ettevalmistusega logopeede-eripedagooge,kuid probleemiks jääb neil ikka eesti keeleoskus.Maakonna eripära on ka see, et meil elab paljuainult vene keelt valdavaid inimesi ning suur hulkmeie nõustamisi toimus vene keeles.Südamega tehtud tööDetsembris 2010 tuli keskusesse tööle uus koordinaatorKerly Paju. Ta suutis end kiiresti kurssi viiakeskuse tööga ja on olnud meile igati toeks. Tekkinudon teotahteline, ühtehoidev ja üksteist toetavmeeskond, kes teeb oma tööd südamega.Kaheaastase töökogemuse põhjal võime öelda,et meie meeskonna väljasõidud lasteasutustesse janõustamised keskuses on olnud värvikad ja vägameeldejäävad, me oleme sellest ka ise palju õppinudja saanud juurde suuri kogemusi. Oluline on keskusemeeskonna ühtne mõtlemine ja koostöö.Jõgevamaa Nõustamiskeskusotsib kuldset keskteedMaire Mällo, eripedagoog; Ülle Särg, psühholoog;Maire Püss, Jõgevamaa Nõustamiskeskuse koordinaatorMTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse loodudJõgevamaa Nõustamiskeskus alustas tegutsemistjuba 1999. aastal. Algselt pakkus keskuskriisiabi, hiljem lisandusid noorte teavitamine,psühholoogiline nõustamine, karjäärinõustamine,pere- ja seksuaalnõustamine, võlanõustamine. Õppenõustamisprogrammigaliitus keskus 2008. aastal.Meeldiv töökeskkond, praktiline õpeEripedagoog Maire Mällo: „Programmi käivitamineja nõustamistegevus alates 2009. aasta jaanuariston meie maakonnas kulgenud plaanipäraselt. Jagasimeoma töörühmaga Jõgevamaa viieks piirkonnaks.Palju on spetsiifilisi muresid ja enamastisõltuvad need tööle võetud personalist ning kohalikestoludest. Näiteks piirkonnas, kus lasteaias puudub logopeed,on lastevanemate mured seotud logopeedilisteprobleemidega. Kus puudub koolis sotsiaalpedagoog võipsühholoog, on mured seotud peresuhetest tulenevatepsühholoogiliste probleemidega. Muidugi on piirkondi,kus spetsialistid on moodustanud tugeva võrgustiku.Kõige positiivsemaid tulemusi annavad otsesedkohtumised lasteaedades ja koolides õpetajate, lastevanemateja omavalitsuse ametnikega. Lastegatöötavad spetsialistid annavad endast parima, etlapsed tunneksid ennast hästi nii lasteaias kui koolis.Tihti on vaja julgustavat sõna, toetust ja ka infot, kelleltja kus vajadusel kohe abi ning nõu saada.20

Jõgevamaa Nõustamiskeskuse psühholoog Ülle SärgMeeldiv koostöö on olnud lasteaedade ja koolidejuhtidega. Meenuvad teabe- ja õppepäevad ningümarlauad koos õpetajatega, mis alati tõid kokkuhulgaliselt huvilisi. Näiteks lasteaiaõpetajatele korraldatudõppepäev teemal „Täna tuleb tore päev“,mis oli ajendatud samanimelisest raamatust. AutorMerike Lillo tutvustas põnevat ja praktilist õppematerjalikasutamiseks igapäevases töös nii lasteaedadeskui algklassides. Õppepäeval „Õppimineon õpitav” said pedagoogid hulganisti materjaliõpioskuste õpetamise kohta. Tagasiside osalejatepoolt on olnud positiivne ja soovitakse veel praktilisijätkukursuseid.Kasulikku teavet ja uusi oskusi on andnud sisukadkoolitused ja kohtumised teiste õppenõustamiskeskustespetsialistidega. Täname MTÜJõgevamaa Nõustajate Ühenduse juhatust õppenõustamisprogrammispetsialistidele meeldivatöökeskkonna loomise eest.“Eredad muljed ühistegemistestPsühholoog Ülle Särg: „Meelde on jäänud külaskäikRakverre Lääne-Viru Õppenõustamiskeskusesseaugustis 2010: saime mõtlemisainet edaspidiseks,kuidas erinevate ja kohati vastuoluliste reeglitening nõuannete rägastikus omal äranägemisel niitoimetada, et klient saaks abi ega kannataks kahju jaise nõustajana ka seadust ei rikuks.Meelde jäid Maire Mällo korraldatud teabepäevadTabiveres: karismaatilised lektorid Merike Lillo jaPiret Hion, soe vastuvõtt, meeldiv keskkond TabivereVabaajakeskuses. Ainesektsiooni käivitamise võludja valud: väga vajalikud koostöökontaktid ja toredadinimesed. Aga kokkusaamisi raskendab kõikidelesobiva aja leidmine (erinev töögraafik ja -koormus),logistilised probleemid ja sõltuvus transpordist.Rahalise toetuse taotlemine suuremateks ettevõtmisteksei kandnud vilja.Kasulik, vaheldusrikas ja emotsionaalne oli„Nõustamise koolitus õppenõustamiskeskustespetsialistidele“ Tartu Ülikoolis 2009. a novembrist2010. a maini. Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudipoolt käivitatud agressiivsuse leevendamisetreeningprogrammi (ALT-programmi) katsetasimelähima kooli käitumisprobleemidega noortega,tegime esimesed pisikesed edusammud ja saimejulguse edasi proovida.Toredad olid tutvustavad külaskäigud maakonnalasteaedadesse: laste vaatlus rühmades, vestlusedpedagoogide ja lapsevanematega, kokkuvõtvadümarlauad. Armsad väikekoolid, kus õpetajatel onaega ja pühendumist laste probleemidesse süvenedaja julgust vajadusel ka nõu küsida. Õpetajad, keson tulnud laste toetamiseks ise abi küsima.”Kuldse kesktee leidmine võib olla keerulineKoordinaator Maire Püss: „2009. aastal, kui nõustamisprogrammigaalustasime, ei olnud mul õrnaaimugi, mis tegelikult ees ootab. Täna võin kergendatulthingata: sai leitud väärt spetsialistid, kellegavõib minna läbi tule, vee ja isegi vasktorude, kui vaja!Teenuse osutamine toimib praeguseks sujuvalt jatõrgeteta. Eripedagoog Maire Mällo, psühholoogidÜlle Särg ja Tiiu Urva on oma kogemustepagasigaolnud tõeliselt briljantsed kaaslased raskel õppenõustamismaastikul.Koostööd tuleb teha ju erinevateosapooltega, nii lasteaia, kooli, laste, nendevanemate kui omavalitsustega. Kuldse kesktee leidmineon mõnikord äärmiselt keeruline. Nõustajatejaoks on tähtis lapse heaolu, hakkamasaamine siin japraegu ning tulevikus.Meie koostöö omavalitsustega jaguneb praegukaheks: omavalitsused, kes toetavad õppenõustamisteenuseosutamist ja omavalitsused, kes nõustamisteenuseidoma valla inimestele ei soovi ning teenustsisse ei osta. Üldiselt on Jõgevamaa inimesedteenusest teadlikud ja kasutavad usinasti võimalusi,mida neile pakkuda on. Küsimus on, kuidas minnaedasi siis, kui programmipoolne rahastus lõpeb.Selge on, et omavalitsused üksi oma jõududega siinhakkama ei saa.Jõgevamaal toimib psühholoogiline nõustaminejuba 1999. aastast ning psühholoogid on jõudumöödaõppenõustamisteenust varemgi osutanud. Seegameie tegevus jätkub: nimekirja jäävad karjäärinõustamine,psühholoogiline nõustamine koos perenõustamiseja kriisiabiga, noorte teavitamine.Õppenõustamise teenus nagu muudki nõustamisteenusedon äärmiselt vajalik, seda väidavadisegi need asutused ja inimesed, kes seda otseseltei kasuta, sest spetsialistid on endal kohapeal olemas.Lootus jääb, et riik otsustab siiski õppenõustamisprogrammileedaspidiseks oma tuge pakkuda.Ootame ja loodame. Täname koostööpartnereid!“21

Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuson tuleviku suhtes kindelEve Siilak, KENKi juhataja, õppenõustamissüsteemi programmi koordinaator;Liis Salum, logopeed-eripedagoog; Aale Lavrikov, logopeed-eripedagoog;Silva Ott, psühholoog; Marianna Metsla, psühholoogSihtasutus Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus (KENK)asutati 4. veebruaril 2000. aastal Järvamaa OmavalitsusteLiidu volikogu otsusega. Eesmärk oliluua kaasaegsetele nõuetele vastav noorte info-,nõustamis- ja koolituskeskus Kesk-Eesti regioonis.Keskuse loomise hetkest alates oleme pakkunudnoortele tasuta noorsootöö-, karjääri- ja psühholoogilisenõustamise teenust.Keskuse arengukavas aastateks 2005–2008 oliplaanis pakutavate teenuste hulka suurendada,korraldades logopeedi, eripedagoogi, lastepsühhiaatrija noortearsti vastuvõtte, kuid ressursside puudumisetõttu jäi see maksimaalses mahus teostamata.2005–2007 töötas keskuses sotsiaal pedagoog.Programm tõi spetsialiste juurdeESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine2008–2011“ käivitamisega Järvamaal asusid2009. aasta algusest meie keskuses tööle programmikoordinaator ja psühholoog. Väiksema koormusegalisandusid kaks logopeed-eripedagoogi, lisaks veelüks psühholoog ning sotsiaalpedagoog.Kuna meie keskus on pakkunud oma teenuseidomavalitsustele juba 11 aastat, siis meid ja meietegemisi maakonnas teatakse, keskus on pidevasarengus, töötajad innovaatilised ja klientide tagasisidepositiivne. Oleme piirkondlik tugi- ja arenduskeskuskoolidele, noortekeskustele ja selle programmiraames ka koolieelsetele lasteasutustele.Rõõm on tõdeda, et üha aktiivsemalt pöörduvadmeie poole ka lasteaiaõpetajad. Pakume oma teenuseidnii keskuses kohapeal kui ka omavalitsusteskohtadel – koolis, lasteaias, noortekeskuses.Lasteaiad rõõmustavadÕppenõustamise teenuse osutamine on olnud meileväga positiivne ja arendav kogemus, samuti on seevajalik teenuse sihtrühmale. Kui näiteks noorsootööspetsialistid on olemas kõigis 12-s Järva maa omavalitsuses,siis tugiteenuste spetsialiste napib, eriti maalja väiksemates omavalitsustes.Piiratud töömahule vaatamata on saavutatudhea koostöö enamiku maakonna koolieelsete lasteasutustega,samuti on käidud suures osas koolides,kus kohapeal puuduvad vastava ala spetsialistid.Eriti rõõmustavad lasteaiad, kellel puudus varemigasugune nõustamisteenuse kasutamise võimalus.Väga oluline ongi toetada ja nõustada lasteaiaealiselapse vanemaid, et ennetada hilisemaid probleemekoolis. Nõustajad on kursis kohapealse olukorragamaakonna eri paigus. Positiivne on, et nõustamiskeskusepoole on pöördunud paljud lapsevanemadomal algatusel.Väga meeltülendav on see, kui haridusasutustejuhid ning õpetajad rõõmustavad ja ootavad sindkui spetsialisti kohapeal, annavad siirast positiivsettagasisidet ning on huvitatud ka edaspidisest koostööst,spetsialisti võetakse kui „oma maja inimest“.See näitab, et vastav teenus on vajalik. Loomulikulton spetsialistile suur töövõit ka see, kui lapse vanemon tänulik ja väljendab oma rahulolu. Tore, kuikohapeal on tänu nõustamisele midagi reaalseltmuutunud: näiteks on õpilane saanud endalesobiva ja võimetekohase õppevormi.Õpilasabi ümarlaudMeil toimib hästi maakondlik võrgustikutöö, kusosalevad koolide tugispetsialistid ning omavalitsusteharidus-, sotsiaal- ja noorsootöö valdkonnaspetsialistid. Enne programmi rakendumist korraldasimeoma keskuses koolituse „Õpilasabi ümarlauapõhimõtted“ (2008. a, koolitajad Tiia Lister ja JaanaVasama). Veel sel sügisel plaanime kutsuda seminarileHEV-koordinaatorid ja tugiteenuste spetsialistid,et värskendada teadmisi õpilasabi ümarlauatoimimisest koolis.Mitmes koolis on toimunud lahenduse otsiminejust õpilasabi ümarlaudades, kus on osalenud lapsevanem,meie nõustajad, õpetajad, noorsootöötajadjt. Selline koostöövorm toimib väga efektiivselt,annab tihti kiirema ja parema tulemuse.Keskuse psühholoog ja logopeed-eripedagoog onkaasatud maakondliku nõustamiskomisjoni ja alaealistekomisjoni töösse. Spetsialistidele oleme pakkunudenesetäiendamise võimalusi, samuti on osaletudprogrammi raames pakutud koolitustel. Väga22

ahul ollakse nõustamise jätkukoolitusega õppenõustamisespetsialistidele. See andis uusi teoreetilisiteadmisi ja kinnitust, et ollakse õigel teel. Koolitusoli ka hea võimalus tutvuda teiste keskuste töötajatega.Hea tundega meenutatakse Anu Virovere mõtteidnõustajaks olemisest. Suurepärane oli koordinaatoriteõppekäik Võru- ja Põlvamaale.Kindlasti jätkame!Seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduserakendumisega vaatavad omavalitsused üha lootusrikkamaltmeie keskuse poole. Kevadisel koostööseminariloli teemaks õppenõustamisprogrammikasutegur kohalikus omavalitsuses. Esitasime meiepoolt koostatud nõustamisteenuste võrgustikumudelit, tõime välja positiivse tagasiside sihtrühmalt.Oleme koos arutanud ka I tasandi nõustamisteenuseosutamise võimalustest meie keskuse poolt.Mis saab nõustamiskeskusest pärast programmilõppu? Kuna meie keskus on multifunktsionaalne, siispärast programmi lõppemist töötame kindlasti edasi!Koostöös Järvamaa Omavalitsuste Liiduga leiamelahendused õppenõustamisteenuste edasiseks osutamiseks.Meile jääb ju maakonna noorsootöö koordineerimine,karjääriteenuste osutamine ning mitteformaalseõppe võimaluste pakkumine maakonnanoortele ja noortega tegelejatele.Läänemaa Õppenõustamiskeskus –sild nõustamise teise tasandiniKristin Veltri, eripedagoog; Siiri Karm, logopeed;Piret Konsap, sotsiaalpedagoog; Tiina Kütt, psühholoog;Marina Nairismägi, logopeed; Talis Vare, koordinaatorSarnaselt paljude Eesti maakoolidega tunti kaLäänemaal teravat puudust eripedagoogidestja logopeedidest. Suur osa klassi- ja aineõpetajatestpolnud saanud eripedagoogilis-metoodilisttäiendavat koolitust. Õpilaste probleeme ei suudetudanalüüsida süsteemselt, koostöös erispetsialistide,aineõpetajate ja lastevanematega.Probleemi leevendamiseks loodi 2007. a jaanuarisLääne Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnainitsiatiivil MTÜ Läänemaa Õppenõustamiskeskus.Eesmärgiks seati eripedagoogiline nõustamine,logopeedilise abi osutamine ning õpiabi korraldamine.Õppenõustamiskeskus pakkus teenustkoolieelikutele, õpilastele, lastevanematele, õpetajatele.Esialgu töötas Läänemaa Õppenõustamiskeskusesvaid üks eripedagoog-logopeed, kelletöö põhieesmärk oli pakkuda nõustamisteenust niieripedagoogika kui logopeedia valdkonnas. Prioriteediksseati töö koolieelikutega.Läänemaa Omavalitsuste Liit tunnustas MTÜ tegevustnõustamisteenuse pakkumisel maakonnas jatoetas rahaliselt selle tegevust. 2007. aastal rahastasidomavalitsused MTÜ tegevust sedavõrd, et ei tekkinudvajadust küsida lastevanematelt teenustasu.2007. aasta juunis kolis Läänemaa Õppenõustamiskeskusuutesse ruumidesse Haapsalus. AadressilPosti 25 asub keskus tänini. Meie poole on võimalikregistreerida nii veebikeskkonnas, meilitsi kui telefoniteel, avatud oleme 25 tundi nädalas.Tehtud on palju, palju veel teha2008. aasta jaanuaris liitus Läänemaa ÕppenõustamiskeskusESFi poolt finantseeritava programmiga„Õppenõustamissüsteemi arendamine”, mille tulemusenasuudeti järjest tõhusamalt rakendada nõustamisteenusterinevatele sihtrühmadele. Tänasekson meil võimalik saada psühholoogilist, eripedagoogilist,logopeedilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist.Keskuse neli töötajat on tegevad ka maakondlikusnõustamiskomisjonis.Järjest kasvab abisaajate hulk – näiteks selle aastaII kvartalis menetlesid keskuse töötajad juba enamkui 100 hariduslikku erivajadusega juhtumit.23

Läänemaa Õppenõustamiskeskuse spetsialistid: (vasakult) sotsiaalpedagoog Piret Konsap, eripedagoog Kristin Veltri,logopeed Marina Nairismägi, psühholoog Tiina Kütt, logopeed Siiri Karm. Ees koordinaator Talis Vare.Tööd on palju tehtud, kuid palju on veel teha. Sedajust reeglite paikasaamiseks esimese ja teise tasanditöö vahel. Alati ei lähe nägemus eri tasandite töösisust nõustatavatega kokku. Seda võiks illustreeridakaks näidet.Õppenõustamiskeskus on objektiivne kohtEsimene näide. Läänemaal on mitmes koolis olemassotsiaalpedagoogid, Haapsalu Linnavalitsuses töötavadkoolisotsiaaltöötajad. Oleme teinud nendegakoostööd, et välja selgitada, mida nemad meilt ootavadning kuidas saaksime eelkõige sotsiaalpedagoogilistnõustamist veelgi paremini korraldada. Nendenägemuse kohaselt on õppenõustamiskeskusobjektiivne, alternatiivne võimalus nõustamiseks,kui koolis või omavalitsuses olevad tugisüsteemidei sobi või kui koolis või omavalitsuses vastavadspetsialistid puuduvad. Lisaks oodatakse õppenõustamiskeskuseltpigem konkreetseid korrigeerivaidtegevusi ja teenuseid kui üldist sotsiaalpedagoogilistnõustamist.Teekond eriti kõrgetasemelise abi juurdeTeine näide. Nõustamisele õppenõustamiskeskuselogopeedi juurde saabus lasteaialaps koos vanemaga.Esmasel nõustamisel selgus, et laps käib ka lasteaialogopeedi juures ning probleem, mille pärasttuldi, on juba peaaegu kõrvaldatud. Olukorra selgitamiseksvõttis logopeed ühendust lapse õpetajagalasteaiast ja küsis, miks laps, kes oli abi saanud lasteaialogopeedilt, veel ka õppenõustamiskeskusessesaadeti. Vastusest selgus, et õpetaja arvates vajaslaps lisaks lasteaia logopeedile abi veelgi ning taarvas, et on hea, kui laps saab õppenõustamiskeskusest„seda eriti kõrgetasemelist abi juurde.“Selles juhtumis on mitu mõtlemapanevat seika.Esiteks, haridusasutused pole veel täielikult mõistnudõppenõustamiskeskuse kui teise tasandi nõustamisteenuseolemust. See võib avalduda olukorrasnagu eelnevalt kirjeldatud, kus juba abi saanudlaps saadetakse igaks juhuks veel ka keskusesse„üle vaatamisele“. Aga see võib avalduda ka olukorras,kus tõeliselt probleemne laps, kelle abistamisegalasteaia personal ise hakkama ei saa, jäetakseõppenõustamiskeskusesse saatmata, sest lihtsaltpole mõistetud keskuse funktsiooni. Siin on suurteavitamistöö Läänemaa Õppenõustamiskeskuselendal veel ära teha.Teiseks, õppenõustamiskeskus on jätnud endastmaha märgi kui „eriti kõrgetasemelise abi saamise“kohast. Ühest küljest on see muidugi suur liialdus,kuna abi saamise kvaliteet sõltub pigem abi andjastkui asutusest. Teisest küljest aga on väga hea,et Läänemaa Õppenõustamiskeskust peetakse sellisekskohaks, kust saab kõrgemal tasemel abi. Siitjääb püsima lootus, et kui haridusasutus enam üldseei tea, mida mõnes olukorras edasi teha, tulevad nadon probleemiga meie juurde.24

Lääne-Viru Õppenõustamiskeskustähtsustab varajast märkamistIngrid Part, eripedagoog; Inna Kivimäe, logopeedLääne-Viru Õppenõustamiskeskuse spetsialistidLääne-Viru Õppenõustamiskeskus alustas omategemistega 2009. aasta kevadel koosseisus(pildil vasakult) psühholoog Riina Türkel, eripedagoogidIngrid Part ja Lena Jaago, koordinaatorMonica Jaanimets ja logopeed Inna Kivimäe. Keskusasub Rakveres, ajaloolise Vallimäe vahetus naabruses.Alustasime aktiivse teavitustööga kohalikes omavalitsustes,lasteaedades ja koolides. Kohvilauataga leidsime alati ühise keele ja meid võeti ruttuomaks. Ühtlasi hakkasime sihtrühmadele osutamanõustamisteenust. Pärast teavitusüritusi suurenesõppenõustamiskeskusesse pöördumiste arv. Kaardistasimeka, kui palju on maakonna lasteaedadesja koolides tugispetsialiste. Ilmnes, et puudus oneelkõige psühholoogidest. Klientide seas võitsimekiiresti poolehoiu, kuna keskuse asukoht on soodneja lapsevanematele meeldib neutraalne pind kohtumisteks.Tagasisideküsitluste põhjal võib öelda, etspetsialiste hinnatakse just suure töökogemuse, heasuhtlemise ja professionaalsuse pärast.Nõukoda aitab ja toetab2009. aasta kevadel loodi õppenõustamiskeskuse(ÕNK) juurde nõukoda, kuhu kuuluvad oma alaspetsialistid: koolijuht, kohaliku omavalitsuse haridusspetsialist,psühhiaater ja sotsiaalpedagoog. Seevõimaldab keskuse tegevust paremini planeerida.Oleme koos nõukojaga teinud mõttetalguid ja väljasõite,nad on olnud abiks ÕNKi arengukava koostamisel.Nõukotta kuuluv psühhiaater viib regulaarseltläbi supervisioone ja aitab lahendada raskemaidjuhtumeid.Tähtis on varajane märkamineLääne-Viru Õppenõustamiskeskuse prioriteediks onvarajase märkamise tähtsustamine, see tähendabkeskendumist tööle lasteaedade ja koolide algklassideosaga.Meie nõustamisstatistika näitab kõneprobleemidegalaste suurt arvu maakonnas. Samas eiole maakonnas piisavalt logopeede ja puudub katasandusrühm. Nii tekkiski koostöös Haljala lasteaiaja kohaliku omavalitsusega plaan selline rühm luua.Kui kõik läheb hästi - saame toreda logopeedi, rahaõpetajate koolituseks ja rühmaruumi sisustamiseks– võib mõte juba sel sügisel teoks saada.Meid on vaja!Head meelt teeb, et Lääne-Viru Õppenõustamiskeskuseston kujunenud üksteist arvestav jatoetav meeskond, kes oma tööst rõõmu tunneb.Esmaseks suhtlejaks klientidega on alati rõõmsameelnekoordinaator Monica Jaanimets, kes oskabinimesi kuulata, on paindlik ja klienti toetav.Meie kõigi enesehinnangut on mõjutanud positiivnetagasiside – nõustamistest on olnud abinii lastele kui lastevanematele, koolidele ja lasteaedadele.Oleme väljastanud logopeedilisi, psühholoogilisining eripedagoogilisi vaatlustulemusilasteasutustele, psühhiaatritele, nõustamiskomisjonilening isegi kohtule.Algusaastast on eriti meelde jäänud koostöö RoelaPõhikooliga, kus saime häid tulemusi väga rasketejuhtumite lahendamisel. Meenub ka erakordnelogo peediline nõustamine, kus nõustatav oli 35aastane.Ta kõnest puudus r-häälik; otsides r-häälikutasõnu, oskas ta puuet varjata nii oma pereliikmetekui ka võõraste eest. Õppenõustamiskeskus omaneutraalsusega oli esimene koht, kuhu klient julgespöörduda!Tihe on olnud koostöö teiste õppenõustamiskeskustega:Jõgeva-, Valga-, Võru-, Lääne- jaViljandimaa ÕNKidega. Kuna jagame spetsialisteIda-Virumaa ÕNKiga, siis koordinaatoriteomavaheline side on olnud pidev. Kahes kohasnõustavad Ingrid Part, Inna Kivimäe jaRiina Türkel.25

Lääne-Viru ÕNKi ja eksamikeskuse koostöös toimunud seminaril Rakveres 2010. aasta augustis.Muredest saame üle2011. aasta aprillist on ÕNKi töökeskkond veebipõhine,mis on kaasaegne ja hea, kuid on ka halbu külgi: suurajakulu, kui mitu spetsialisti tegeleb ühe juhtumiga;tehnilised tõrked ja paberikulu arhiveerimisel.Probleeme tekitab ka see, et nõustajad ei saa täielikultpühenduda ÕNKi tööle, sest töötavad põhikohagateistes asutustes.Oleme uhked oma koostööpartneri Lääne-ViruOmavalitsuste Liidu (VIROL) üle, kes on meid toetanudnii moraalselt kui ka materiaalselt. Koos oleme teinudühisüritusi - jõululõunad, ÕNKi aastapäevad jt.Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus vaatab optimistlikulttulevikku. Usume, et oleme jätkusuutlikudjust suuresti koostöös VIROL-iga. Tahame anda professionaalset,metoodilist, neutraalset nõu abivajajateleja olla püsiv osa Lääne-Virumaa hariduselus.Põlvamaa Õppenõustamiskeskusaitab ka peresidHeido Sinivee, Põlva ÕNKi koordinaator; Anneli Veeret, psühholoogÕppenõustamisprogrammi nõul ja jõul on PõlvaMaavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna koosseisuloodud Põlvamaa Õppenõustamiskeskus,kus töötavad kõrvuti õppenõustamise ja karjäärinõustamisespetsialistid. Praeguseks on tagatud kõigiprogrammis nõutud teenuste kättesaadavus. Lisakskoordinaatorile on ametis psühholoog, eripedagooglogopeedja sotsiaalpedagoog.Tuleb tajuda lapse keskkondaKoordinaator Heido Sinivee: „Meie käsutuses onkolm tööruumi, saame kasutada maja saale koolitusteja infopäevade läbiviimiseks. Maavalitsusesasumise plussiks on igapäevane vahetu kokkupuudeharidus- ja sotsiaalosakonna spetsialistidega,eriti lastekaitsespetsialistiga. Haridusasutusedkasu tavad keskuse teenuseid usinalt. Samuti toimibkoostöö nõustamiskomisjoni ja alaealiste komisjoniga.Meie eripedagoog-logopeed on nõustamiskomisjoniliige ja koordinaator on alaealistekomisjoni esimees.Nõustamised toimuvad enamasti keskuses, entsageli on otstarbekas sõita ka kohtadele. Hariduslikeerivajadusega (HEV) lapse uuringu oluliseks tahukspeame tema käitumise jälgimist kollektiivis, tun-26

Põlvamaa Õppenõustamiskeskuse psühholoog AnneliVeeret usub, et hoolimine ja üksteisega arvestamine onpositiivsete muudatuste alus.nisituatsioonis; tähtis on last ümbritseva keskkonnaja võimaluste tajumine ning kaardistamine. Meiepoole pole pöördutud mitte ainult üksikute HEVlasteküsimustes, vaid on palutud appi analüüsimaja lahendama „raskete” klasside olukordi tervikuna.Igakuiselt on töös keskeltläbi 30 juhtumit.”Pereteraapia aitabPsühholoog Anneli Veeret: „Keskusesse on hakanudlapsevanemad pöörduma juba üksteisesoovitusel, ehk siis info levib ja abivajajad julgevadtulla. Üha rohkem pöördutakse eelkooliealistelastega, mis on vägagi tervitatav. Mida varemprobleemiga tegelema hakatakse, seda kiiremaid japaremaid tulemusi on loota. Paljud laste halva käitumisepõhjused peituvad sageli vanemate ja vanavanematevahelistes kesistes suhetes, kus lapsedsaavad tekkivatest pingetest osa enda kanda jakäituvad seejärel lastekollektiivis väljareageerivalt,et halvast tundest vabaneda. Pereteraapia on meiekeskuses väga kohane, sest vanemad vajavad abija konkreetseid nõuandeid kohe ja meie saameneid operatiivselt pakkuda. Kui kogu pere teeb omasuhetes, käitumises, harjumustes, hoiakutes muudatusi,on loota, et sümptomaatilised lapsed saavadoma raskustele leevendust ning ümbritsevateinimeste elu läheb oluliselt kergemaks.Mõnede koolide-lasteaedadega on tekkinud heakoostöö ja ma saan tagasisidet lapse käitumisekohta. Olen näinud peresid, kes on tõeliselt tänulikud,et omavahelised suhted on paremaks läinudja peresisesed pinged oluliselt vähenenud. Ja peresuhtlusekvaliteet, üksteisega arvestama õppimineja hoolimise väljanäitamine ongi positiivsete muudatustealuseks. Hästi on töötanud ümarlauad. Kuinii kodu kui ka kool/lasteaed panustavad korragamuudatustesse, on see tänuväärne tugi probleemsekäitumise kiirel muutmisel.Kuidas edasi? Mulle tundub, et keskuse tööson väga oluline roll pereteraapial. Lisaks koostöölasteaedade-koolidega (ümarlauad, infopäevad).Rohkem võiks keskusesse pöörduda pedagooge,seni on seda võimalust veel vähe kasutatud.”Vaja on Eesti ÕppenõustamiskeskustKoordinaator Heido Sinivee: „Keskuse tulevik sõltubsuuresti sellest, millised on edasised otsusedriigi tasandil. Olen kaunis veendunud, et riigipoolserahastuseta maakondlikud keskused püsima ei jääks.Kohalikud omavalitsused peavad enamasti omaülesandeks kohalikku 1. astme nõustamist ja ühtsesmaakondlikus süsteemis, selle täiemahulises rahastamisesnad vaevalt kokku lepivad. Näiteks PõlvamaaÕppenõustamiskeskuse arengusse pole kohalikudomavalitsused seni panustanud. Maakondlikudkeskused koos riigi vastava metoodilise keskusegavõiksid seetõttu jääda riigi hallata, olles koondatudühtsesse süsteemi, ehk isegi ühte asutusse. Sedavähemalt seni, kuni on toimunud maakonna tähendustmuutev ja funktsioone täpsustav haldusreform.Õppenõustamiskeskuste koordinaatorid üle Eesti töökohtumisel Põlvas juunis 2010.27

Lähiaastatel võiks seetõttu alustada tööd haridus-ja teadusministeeriumi hallatav riiklik asutusEesti Õppenõustamiskeskus, mille harukontoridoleks igas maakonnas. Nõnda saaks töö käia ühtlustatudpõhimõtete ja metoodika alusel, olekstagatud ühtne juriidiline alus, teenuse otstarbekaskoordineeritus ja stabiilne areng, sest see ei sõltuksenam kohalikest poliitilistest meeleoludest egaomavalitsuste kokkuleppevõimest. Loodava keskusejuurde võiks kuuluda ka karjäärinõustaminening muudki hariduse tugiteenused. Ühesõnagavõiks keskus endas hõlmata – nii nagu tema nimigieeldaks – haridusasutuste nõustamise laia spektrit.Ent seni, kuni read korrastuvad, püüame arendadaja pakkuda võimalikult head teenust olemasolevatestingimustes. Soovime tihendada võrgus tikku,pakkuda koolitusi ja aidata luua sobivat kasvukeskkondahariduslike erivajadustega lastele.”Pärnu Õppenõustamiskeskustoetub pikaajalisele kogemuseleLea Mardik ja Kersti Kesküla, Pärnu Õppenõustamiskeskuse koordinaatoridPärnu ÕNKi koordinaator Lea MardikKui Pärnu Õppenõustamiskeskus (ÕNK) allkirjastas2008. aasta detsembris Riikliku Eksami- jaKvalifikatsioonikeskusega partnerluslepingu,et osaleda programmis „Õppenõustamissüsteemiarendamine”, oli Pärnumaal õppenõustamisteenustpakutud juba 15 aastat. Oli olemas tegutsevkeskus, kus töötasid eripedagoogid-logopeedid,psühholoogid ja kooli sotsiaalnõustajad. Lisaks kuuluskeskuse koosseisu Pärnu noorte infopunkt, kustöötasid karjäärinõustajad ja noorteinfo spetsialist.Ühistes aruteludes leidsid keskuse spetsialistid ühasagedamini end mõttelt, et oleks vaja tõhustada jauuele tasemele viia seda keskuse tegevusvaldkonda,mida me täna tunneme mõiste all „teise tasandinõustamine“.Esialgu omal nõul ja jõulProgrammiga seonduvat arendustööd soodustasidelujõuline koostöövõrgustik ja pikaajalised partnerlussuhtednii haridus-, sotsiaal- kui muude külgnevatevaldkondadega. Hea meel on tõdeda, et needsuhted ei hõlmanud mitte ainult Pärnu linna, milleallasutusena keskus tegutseb, vaid arvestatavalmääral kogu maakonda.Aastaid on õppenõustamiskeskuse juures töötanudmaakondlik nõustamiskomisjon, koostöö onolnud tihe. Enamik komisjoni suunatud lastest oneelnevalt uuritud ning nõustatud keskuse spetsialistidepoolt. Aja jooksul kujunesid ÕNKis välja spetsialistid,kes olid valmis väljakutseteks ja vastutuseks,mida pakkusid kooli või lasteaia pinnalt välja kasvanudjuhtumid. Kuuldes programmist „Õppenõustamissüsteemiarendamine“ oli meil hea meel, et riigitasandil on oluliseks peetud arendada valdkonda,mida Pärnus siiani omal nõul ja jõul oli püütud arendada.Koostöövõrgustik annab tugeÕppenõustamisprogrammis osalemine on meiekeskuse meeskonnale kinnitanud, et oleme olnudõigel kursil. Keskuse töö on programmiaastate jooksulmuutunud süsteemsemaks, oleme õppinudnimetama asju õigete nimedega. Väga hea on tehatööd, kui saad oma õnnestumisi, kogemusi, ideid,kahtlusi jagada kolleegiga ükskõik kust Eesti otsast.Laienenud koostöövõrgustik on andnud meile tugeigapäevases töös.Samas on isegi koostöös teiste maakondlikekeskustega väga raske tagada nõustamisteenuseühtlane üleriigiline areng. Oleme kogenud, et elujõulineja kvaliteetne teise tasandi nõustamisteenuseeldab süsteemset koolitust ning metoodilist tugespetsialistidele. Paremad võimalused selleks lookskolmanda tasandi keskus, üleriigiline metoodikakeskus.Tagasiside rõõmustab tegijaidSuur on olnud meie rõõm pakkuda tasuta nõustamisteenustkõigile Pärnu maakonna abivajajatele.Seetõttu leiab meie keskusesse tee üha enam lap-28

sevanemaid, õpetajaid, lapsi ning lastega töötavaidspetsialiste. Tänu ESFi programmile on märkimisväärseltlaienenud teenuste ampluaa.Et teada saada, kuidas haridusasutuste juhid jateised koostööpartnerid hindavad meie poolt pakutavateteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, olemeläbi viinud veebipõhise küsitluse maakonna haridusasutustejuhtidele, koostööpartnerite seminari jafookusgruppide intervjuud.Haridusasutuse tüübist ja piirkonnast lähtuvaltkohtusime 2011. a kevade lõpul, suve hakul nelja erinevafookusgrupiga: Pärnu linna koolide ja lasteaedadeõppealajuhatajad ning maapiirkonna koolideja lasteaedade õppealajuhatajad. Vaatamata õppeaastalõpule ja pingelisele eksamiperioodile leidisenamik kutsutuid võimaluse paari tunni jooksulmõelda koos meiega HEV-laste toetamise võimalustele,omavahelisele koostööle ja tulevikuvisioonile.Intervjuudest jäid kõlama mitmed võtmeteemad,mida õppenõustamiskeskuse edasist tegevustplaneerides ja eesmärke seades silmas pidada.Info kättesaadavust pakutavate teenuste kohtapidasid õppealajuhatajad heaks. Arenguvõimalusenanähti õpetajate teadlikkuse tõstmist. Õpetajakui võtmeisiku teadlikkus õppenõustamiskeskusevõimalustest on vajalik erivajaduslike laste janende vanemate toetamisel ning kaasava haridusepõhimõtete rakendamisel. Maapiirkonna koolideja lasteaedade õppealajuhatajate ettepanekul onPärnu ÕNKil plaanis oma tegemisi kajastada vallalehtedes, mis on tasuta kättesaadavad suurele osalemeie sihtgrupist.Intervjuudes osalejate arvates on Pärnu ÕNKipoolt pakutavad teenused kättesaadavad, asukohthea ja töötingimused kaasaegsed. Mõneti erinebfookusgrupis osalejate hinnang 1. ja 2. tasandi teenustele.1. tasandi teenuste ebapiisavus on probleemiksnii linnas kui maapiirkonnas, eriti viimases.Positiivseks peeti Pärnu linnas 1. tasandi sotsiaalnõustajateja psühholoogide koondumist õppenõustamiskeskusesse.Võimalus nõustada neutraalselpinnal on oluline teenuse kättesaadavuse jakonfidentsiaalsuse seisukohast. Teise tasandi nõustamisteenusekättesaadavust ja kvaliteeti hindasidõppealajuhatajad väga heaks. Selgitamist vajabendiselt 2. tasandi sotsiaalnõustaja töö sisu. Mittealati ei oska lasteaedade ja koolide spetsialistid selleteenuse võimalusi täiel määral kasutada.Pärnu ÕNKil on potentsiaaliPaljude probleemide lahendused peituvad koostöös.Õppenõustamiskeskus peab koostööd, meeskonnatöödja võrgustikutööd oma põhiväärtusteks,ka õppealajuhatajad tõid oma vastustes nendeolulisuse välja.Tulevikku vaadates näevad õppealajuhatajadPärnu ÕNKi potentsiaali areneda koolitus- jametoodikakeskuseks. Koolitused ja loengud loovadvõimaluse koostöö tihendamiseks õppenõustamiskeskusteja haridusasutuste vahel, mis omakordaparandab esimese ja teise tasandi teenuse kättesaadavustja kvaliteeti.Meeliülendav ja innustav oli tagasiside leheltlugeda ühe kooli õppealajuhataja kommentaari:„On väga hea, et Pärnu piirkonnas tegutseb sellineprofessionaale koondav haridusvaldkonda toetavorganisatsioon, kes otsib koolidega aktiivseid kontaktening valdab partnerlusmeetodeid. Suur tänu!Vestlusringis on Pärnu ÕNKi spetsialistid ja maakonna sotsiaalpedagoogid. Kevad 2011.29

Hea koostöö eeldab kindlasti ka koolipoolset informeeritustning head tahet koostööks. Kutse ümarlaudatuletas seda meile meelde.“Fookusgruppides osalenud õppealajuhatajadei olnud kitsid kiitusega õppenõustamiskeskuseaadressil, küll aga tundsid nad muret tuleviku ees –mis saab siis, kui programmi raames enam tasutateenuseid ei pakuta ja viimase kolme aasta jooksulloodu ei osutu rahaliste vahendite nappuse tõttujätkusuutlikuks?Aitäh programmile!Töötame lootuses, et programmi toel elluviidudarendustegevus ei sumbu riigi majanduslikust olukorrasttingitud kokkuhoiuvajadusse. Kogu programmivältel on olnud tugevalt tunda kohalike omavalitsustesisulist toetust ja valmisolekut koostööks.Takistused tekivad siis, kui mängu tulevad pikaajalisedrahalised kokkulepped.Kohalikele omavalitsustele on väga oluline näha,et süsteem, millesse nende rahalist panust oodatakse,on riigile nii tähtis, et seda ka riiklikult tasandilttoetatakse.Üks on kindel – tänu õppenõustamisprogrammileon eesti haridusellu süstitud arvestatav doos kaasavahariduse vaimu, mille mõju kestab veel loodetavastipikka aega.Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskusaitab väikekooleLiivia Vacht, Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse õppenõustamise koordinaatorIga kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline tagadaoma õpilaste nõustamine ja teavitamine. Raplaskäivitati selle tarvis oktoobrist 2009 ESFi programmitoel õppenõustamisteenus. Teenust osutame SARaplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse juures. Meiepartneriteks on Raplamaa Omavalitsuste Liit jaRapla Maavalitsus.Kohalikud omavalitsused on keskust aidanudiga-aastase tegevustoetusega. See on mõeldud kakeskusesse koondatud teistele programmidele (karjäärinõustamine-ja info, noorteinfo ja projektid).Meil töötab viis osalise koormusega spetsialisti:eripedagoog, logopeed, kaks psühholoogi ningsotsiaalpedagoog.Spetsialiste on siiski vähe. Paljudes meie maakonnakoolides ja lasteaedades pole tugiteenused kättesaadavad.Nii on keskuse spetsialistidel sageli vajasõita kohtadele ja osutada ka esmatasandi teenust.Keskuse spetsialistid tegelevad ka teismelistega,kel on raskusi koolis aktsepteeritava käitumisega.Probleemsele käitumisele eelneb või sellega kaasnebsageli õpiraskus, mis viib õpihuvi vähenemisele.See omakorda võib esile kutsuda negatiivsetunnustuse otsimise ning koolitööst eemalehoidmise.Siin on keskuse spetsialistid kaasanud koostöössemaakonna psühholoogiateenistuse, nõustamiskomisjoni,alaealiste komisjoni, karjäärinõustaja,lapsevanemaid ja õpetajaid.Keskuse psühholoog Pille Kuldkepp:„Kui umbes neli aastat tagasi kuulsin esimest korda,et EL ja Eesti riik on käivitamas programmi, mis suunatudõpiraskustega laste abistamisele, siis tundsinsuurt rõõmu, isegi üllatust – kas tõesti? See idee tundusväga, väga inimlik ja vajalik. Olen palju aastaidtöötanud lastega, kellel koolis ja elus ei lähe kuigihästi ja kelle abistamiseks puudus terviklik süsteem.Pean Raplamaa õppenõustamisüksuse suurimakstugevuseks seda, et oleme nende kahe aasta jooksulkäinud väga palju väikestes maakoolides ja lasteaedades,kus kohapealne nõustamisvõimalus puudub.Lihtsalt meie maakond on juba selline, et mõnestkülast või alevikust keskusesse sõiduks kulub tervepäev ja alati pole ühistranspordiga seegi võimalik.Paljud lapsed ja vanemad jäävad igasuguse abita.Oleme koos logopeediga või eraldi kohtunud lasteja nende vanematega, õpetajatega. Vanemal on olnudvõimalus näha, kuidas ja mida lapse arengu toetamiseksreaalselt saaks teha (näiteks kõne arendamiseharjutused) ja nad on tõesti tänulikud olnud. Sellesttänulikkusest jääb isegi veidi piinlik tunne, sest lõpukson see ju meie töö. Aga samas näitab see, kui väga onkoolides vaja õpetajatele tuge ja abi!Reaalne, mitte vaid paberil eksisteeriv koostööon suur väärtus. Minule on hästi põnev ja arendavolnud näiteks kahekesi töötamise kogemus; näha,kuidas logopeed ja eripedagoog lapsega töötavad,millistele asjadele tähelepanu pööravad jne. Japärastine arutelu koos – kes mida märkas.Minu jaoks on õppenõustamisprogrammis osaleminesuur privileeg. Et selline programm onloodud, annab ühiskonnale tugeva signaali sellest,et lapsed, koolid, õpetajad on olulised ninglisab ka kaalu spetsialistide arvamusele. Õppe-30

Vasakult: Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse eripedagoog Sirje Vaher, sotsiaalpedagoog Gerttu Aavik, psühholoog UrveUusberg, õppenõustamiskoordinaator Liivia Vacht. Ees istuvad: psühholoog Pille Kuldkepp ja logopeed Anu Käsk.nõustamiskeskuse töötaja arvamust mistaheslaste heaolu puudutavates küsimustes võetakseminu mulje põhjal veidi tõsisemalt kui„lihtsalt“ psühholoogina, samas seab see mulle kasuurema vastutuse ja kohustuse areneda. Tänuprogrammile oleme saanud vähemalt kakssuurepärast pikemat koolitust ja väga rikastavoli koos olla teiste maakondade õppenõustamisspetsialistidega.”Keskuse sotsiaalpedagoog Gerttu Aavik:„Õppenõustamisprogrammi ajal on toimunud mitmeidmaakonna spetsialiste koondavaid üritusi, kusprogrammi võimalused on paremini selgeks saanud,näiteks käidi Viimsi Kooli tugisüsteemiga tutvumas.Positiivseid emotsioone pakkus lastevanemateleja spetsialistidele korraldatud seminar-koolituspäev„Lähme edasi!”, mida modereeris Hannes Hermakülaning toetas sotsiaalministeerium.Programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine”osapoolte koostööseminar 23.–24. septembril2010 Rahvusraamatukogus jättis parimavõimaliku mulje. Väga nautisin Anu Virovere eetikateemalistettekannet ning võimalust oma valdkonnaspetsialistidega ühe laua taga istuda ning kogemusivahetada. Üritus andis motivatsiooni ja jaksamistedasiseks.”Oleme teiega, kes te meid vajateVanemad, õpetajad ja lapsed on info- ja nõustamiskeskuseteenused teadvustanud, seda kinnitabpöördumiste regulaarsus ja põhjused. Arvulised näitajadkasvavad. Jätkuvalt on vaja tegeleda teavitustööga.Põhikoolist väljalangevus ning süvenenudsotsiaalne ja majanduslik kihistumine on toonudkaasa üha suureneva sotsiaalnõustamise vajaduseharidussüsteemis.Sagedased on juhtumid, kus noore inimese käitumineja tundeelu on väga häiritud ja hakkabsegama igapäevast toimimist, seega võib tegemistolla psüühikahäirega. Ümbritsevate jaoks tekitabenim probleeme lapse agressiivne käitumine. Paljudeljuhtudel on see mõne psüühikahäire sümptomvõi kaasnev probleem. Meil suur soov ja vajadus, etmeie meeskonnaga liituks lastepsühhiaater.Lahendusi otsides oleme korraldanud mitmeidtänuväärseid koolitusi õpilasgruppidele, lastevanemateleja õpetajatele: „Väärtushinnangud.Konflikt ja konfliktiga toimetulek”, „Probleemkäitumine:põhjused ja sekkumine”, mitmed koolitusedning loengud HEV-teemadel. Keskuse eestveda miselon loodud maakonna tugiteenuste aine sektsioon,tugigrupid aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastevanematele.Nõustamiskeskuse jätkumiseks on äärmiselt vajalikriigipoolne abi ja tugi, kuna omavalitsuste rahalisedvõimalused ei kata keskuse vajadusi. RaplamaaInfo- ja Nõustamiskeskuse õppenõustamisspetsialistidemeeskond loodab ja usub, et nõustamisteenuson abivajajatele jätkuvalt kättesaadav. Oleme teiega,kes te meid vajate.31

Saaremaa Õppenõustamiskeskuson maakonnale vajalikMaret Metsmaa, koordinaator; Anu Konks, eripedagoog; Eveli Kallas, psühholoog;Daili Tuuling, sotsiaalpedagoog; Piret Kaminskas-Uskel, logopeedSaaremaa ÕNKi töötajad (taga vasakult): psühholoog EveliKallas, koordinaator Maret Metsmaa, logopeed Piret Kaminskas-Ustel.Ees sotsiaalpedagoog Daili Tuuling (vasakul) jaeripedagoog Anu Konks.Programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine”alustas Saare maakonnas 2008. a sügisel. Programmipartneriks on Kuressaare linnavalitsus.Saaremaa Õppenõustamiskeskus alustas nõustamisteenuseosutamist 1. märtsist 2009. Enne seda toimisvaid maakondlik nõustamiskomisjon, ei olnud kesksetasutust, kuhu hariduslike erivajadustega laste puhulnõu ja konsultatsiooni saamiseks pöörduda.Vajadus nõustamiskeskuse järele oli maakonnasolemas, seda on kinnitanud Saaremaa ÕNKini jõudnudtagasiside lastevanematelt ja haridussüsteemitugispetsialistidelt.Saaremaa ÕNKi käivitamine Saare Maavalitsuseharidus- ja sotsiaalosakonna ning Kuressaare linnasotsiaalosakonna, samuti haridus- ja kultuuriosakonnatoel läks probleemideta. Keskusel ei olnudalguses oma ruume. Nõustamisi viisid spetsialistidläbi Kallemäe Kooli Kuressaare filiaali ruumides.1. augustist 2009 sai Saaremaa ÕNK oma kabinetidSaare Maavalitsuse hoones Kuressaare kesklinnas.Õppenõustamiskeskuse majanduskulude katmisekssõlmisid kõik Saare maakonna omavalitsusedSaaremaa Omavalitsuste Liidus lepingu. Lepingugasätestatakse iga omavalitsuse panus SaaremaaÕppenõustamiskeskuse majanduskulude katmisel,aluseks on võetud kuni 19aastaste laste arv omavalitsuses.Nüüd, 2011. aasta sügisel saame tõdeda, et olemevajalik koostööpartner koolidele, lasteaedadele,omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Seda kinnitasid kamaakonna haridusasutused 2011. aasta jaanuarisSaaremaa ÕNKi poolt läbi viidud küsitluses.Mõned näited vastustest küsimusele, milline onhinnang pakutava teenuse vajalikkuse kohta: „Vajalik.On tekkinud küünarnukitunne, et keegi on valmisabistama, kui kooli meetmetest väheks on jäänud.Hea, et on spetsialistid, kelle poole pöörduda. Saabrääkida väljaspool kooli probleemidest. Nõuandeidsaab õpetaja ja lapsevanem. Keskus on kooliväline,ei ole kooliga kaasnevat stressiolukorda. Spetsialistidomavad maakonna kohta üldisemat teavet. Onlisaressurss koolidele HEV-lapse toetamisel. Tänukeskusele on lapsel ja lapsevanemal võimalik saadaühest kohast kätte just neile vajalik-sobilik teenus.Eriti hea on keskuse kaudu kättesaadav psühhiaatrilinenõustamine.”Pärast programmi lõppuSaaremaa Omavalitsuste Liidu esindajad onväljendanud arvamust, et kui riiklik rahastus katabkasvõi senises mahus õppenõustamiskeskusespetsialistide palgad, siis omavalitsused toetavadmajanduskulude katmist nagu seni. Sellisel juhuloleks nõustamisteenus kliendile tasuta. Teenusetasuliseks muutumise korral on päris kindel, et mittekõik ei suuda selle eest maksta.Kogu õppenõustamiskeskuse tegevuse rahastamineomavalitsuste poolt ei ole Saaremaa omavalitsustelejõukohane. Seega sõltub Saaremaa ÕNKjätkusuutlikkus pärast ESFi programmi lõppemistriigipoolsest rahastamisest.Positiivseid näiteidNäeme oma tegutsemise positiivseid tulemusiselles, et meie kaasabil on võimalik tulla lastepsühhiaatrivastuvõtule õppenõustamiskeskuse ruumidesse.Lastepsühhiaater nõustab kogu lapsegaseotud võrgustikku: vanemaid, õpetajaid, sotsiaaltöötajaidjt spetsialiste.Meie keskuse töötajate kaasabil oleme leidnudnii mõnegi sobiva õppevormi keerulisele HEVlapsele.Oleme koondanud maakonna koolide jalasteaedade tugisüsteemide inimesi, tõhustanudnende omavahelist koostööd. Oleme keskuse spetsialistideosalusel ja kaasabil käivitanud autistlikelaste vanemate tugigrupi tegevuse. Oleme Saaremaakonna nõustamiskomisjoni ja alaealiste komisjoniaktiivne koostööpartner.32

Õppenõustamiskeskuses on spetsialistidest moodustunudmeeskond, kes üheskoos arutavad keerulisijuhtumeid ning püüavad leida laste, vanemateja õpetajate probleemidele parima lahenduse.TunnustusestSaaremaa Õppenõustamiskeskus on saanud tunnustuseKuressaare Linnavalitsuselt: „Aasta tegu hariduses”2009. Parim tunnustus on aga tulnud lapse-vanemalt, kes oma lapse tõsise psüühilise probleemigameie poole jõudes kinnitas pisarsilmil, et küll onhea, et olemas olete. Ta oli suures mures juba lootustkaotamas, kuni leidis info Saaremaa Õppenõustamiskeskusekohta.Teine tunnustus tuli ühe maakooli õpetaja poolt:„Küll on hea, et ma tean, kuhu pöörduda, kui omanõu ja jõud on otsa saanud.“Tallinna Õppenõustamiskeskusväärtustab hoolivustRuuda Lind, Tallinna õppenõustamiskeskuse koordinaatorUrve Raudsepp-Alt, Tallinna õppenõustamiskeskuse projektijuhtTallinna Õppenõustamiskeskus (TÕNK) alustasprojektipõhiselt praktilise nõustamistegevusepakkumisega 2009. aasta septembris. Enneseda oli ettevalmistav periood: vajaduste kaardistamine,spetsialistide otsing ning linna toel tööksvajalike ruumide leidmine, sisustamine ja vahenditemuretsemine. Keskus tegutseb aadressil E. Vilde tee120, meie käsutuses on kuus vajalikult sisustatudruumi, infotehnoloogia- ja õppevahendid.Kliendile on juurdepääs teenustele tagatud niiveebipõhiselt, telefonitsi, meili teel kui ka kohaletulles. Kõige enam leiab kasutamist veebipõhinepöördumine. Keskuse prioriteet on meeskonnatöö –lapse võimalikult igakülgne nõustamine ja ühiseltparima sobiva lahenduse leidmine.TÕNKi poole pöörduvad lapsevanemad, vahel kalapse pere teised liikmed, õpetajad, sotsiaalpedagoogid,lastekaitsetöötajad, lasteaedade juhatajad,perearstid, koolide ja lasteaedade spetsialistid jt.Pöördutakse muredega, mis on seotud lapse probleemidegaperes, lasteaias või koolis.Teavitus kandis viljaTeavitustegevuseks ja välisvõrgustiku kaasamisekson korraldatud hulgaliselt infoseminare erinevatelehuvigruppidele – koolide ja lasteaedade spetsialistid,haridusasutuste juhid ja õppealajuhatajad, lastekaitsetöötajad ja tervishoiutöötajad. Käidud on kaharidusasutustes kohapeal infoseminare läbi viimas.Tänu piisavale teavitustegevusele ollakse üldiseltteadlikud keskuse olemasolust ja ka sellest, millistelapse probleemide ja muredega võib abi saamisekspöörduda.Keskuses on nõustamistegevusega praegu hõivatud25 spetsialisti. Kuna tegutsetakse projektina,on spetsialistid tööle rakendatud töövõtulepingu120010008006004002000Eripedagoogiline Logopeediline PsühholoogilineSotsiaalpedagoogilineJoonis 1. Erinevate spetsialistide nõustamiskordade arvperioodil 01.09.2009 – 31.08.2011.alusel. Nõustatakse põhiliselt eesti ja vene keeles,kuid vajadusel on pakutud ka soome- ning inglisekeelsetnõustamist. Keskuses on algusest saadikpakutud kõigi nelja valdkonna – eripedagoogiline,logopeediline, psühholoogiline, sotsiaalpedagoogiline– nõustamisteenust. Ülevaate kahe õppeaastanõustamiste arvust erinevates valdkondades annabjoonis 1.TÕNKi töös kasutatakse individuaalset nõustamist,juhtumipõhist ja temaatilist grupinõustamist,perenõustamist, juhtumipõhist ja temaatilistkaugnõustamist.Hea on töötamine meeskonnitiKõige rohkem kasutatavad spetsialistid individuaalsenõustamise võimalusi (ülevaade joonisel 2),sest lapse toetamiseks ning vajalike soovitusteandmiseks on oluline just lapse vajaduste kindlakstegemine.Laps viibib nõustamisel kas üksi või koos33

5004003002001000Eripedagoogiline Logopeediline PsühholoogilineSotsiaalpedagoogilineJoonis 2. Individuaalses nõustamises osalenud laste arvajavahemikus 01.09.2009 – 31.08.2011.Vasakud tulbad poisid, paremad tüdrukud.täiskasvanud esindajaga. Individuaalsel nõustamiselvõib nõustamise sisuks olla näiteks lapse võimetekindlakstegemine ja toimuva selgitamine täiskasvanuleja/või soovituste andmine lapse edasiseharidustee osas (nt soovitus pöörduda psühhiaatrivastuvõtule, soovitus pöörduda nõustamiskomisjoni)või ühe täiskasvanu nõustamine konkreetselapsega seotud küsimustes (nt konkreetsed juhisedja harjutused lapsega tegelemiseks). Ka grupinõustamistepuhul selekteeritakse välja need juhtumid,mis vajavad süvendatult nõustamist ja nende lastegajätkatakse individuaalselt. Vajadusel minnakseindividuaalselt nõustamiselt üle perenõustamiseleja muidugi kasutatakse ka kaugnõustamist kas telefonivõi elektroonilise posti teel. Keerulisematejuhtumite korral lähebki nõustamine ühest vormistüle teise vormi. Väga hea on töötamine meeskonniti,vajadusel ka välisvõrgustiku kaasamine ja lapseletugisüsteemi kujundamine.Nõustamisprotsess võib kesta kuidNäitena võib tuua nõustamisjuhtumi, kus nõustamisprotsessalgas varakevadel ning kestis juunikeskpaigani. Nõustamistele kaasati spetsialiste niiõppenõustamiskeskusest kui ka väljastpoolt, toimusrida perenõustamisi, kus olid lisaks vanemateleka lapse vanavanemad. Võrgustikukoostöös osalesidlapse senise kooli esindajad, linnaosa lastekaitsetöötaja,alaealiste komisjoni sekretär, erinoorsootöötaja,lapse senine psühholoog. Laps ja peresoovitati pereteraapiasse, samuti vajas laps individuaalsetpsühholoogilist teraapiat. Keskuse poolseltnõustasid last mitmel korral eripedagoog, psühholoogja sotsiaalpedagoog. Nõustaja jälgis lasttema koolis õppetundides ja vahetunnis, sotsiaalpedagoogtutvustas vanematele erinevate koolidepakutavaid võimalusi. Õpivõimalusi uuriti mitmeskoolis, sealhulgas ka erakoolis. Uuriti linnaosa poolsetvõimalust toetada vanemat õppemaksu tasumiseljuhul kui erakool sobivaimaks osutub. Lõpptulemusenalõpetas laps oma senises koolis klassi, misnõustamise algperioodil tundus võimatuna. TalleÕppenõustamisprogrammi suveseminar Põlvamaal 2010. Tallinna Õppenõustamiskeskuse projektijuht Urve Raudsepp-Altkeerutab tantsusamme koos kohaliku rahvatantsijaga.34

soovitati edasiseks sobiv kool. Nõustati ka lapse tulevastõpetajat, kes tutvus lapse ja perega ning kelleleanti nõu, kuidas kujunenud olukorras pareminitoime tulla. Eriti hästi toimis võrgustikutöö ja kogupikk nõustamisprotsess oli tulemuslik.Koostööpartneriteta ei saaTallinna õppenõustamiskeskusel on palju koostööpartnereid– Tallinna haridusasutused, Tallinna Haridusamet,Tallinna laste nõustamiskomisjon, TallinnaPerekeskus, teised Eesti õppenõustamiskeskused,erinevad MTÜd, mis pakuvad näiteks lastele teraapiavõimalusijt. Väga hea koostöö on linnaosadelastekaitsetöötajatega.Igapäevased mured puudutavad pigem lahenduseleidmist konkreetse lapse probleemidele –jätkuvalt on puudu süsteemset logopeedilist abiandvaid logopeede, järjekorrad psühholoogideleerinevate teraapiate saamiseks on pikad, paljudlapsed vajaksid näiteks ka kindlat tugiisikut, kesnendega igapäevaselt tegeleks. Ebakindel on kaTÕNKi tulevik – lõplikku otsust jätkamiseks veel eiole. Riiklik toetus aitaks seda ebakindlust kindlastioluliselt vähendada.Keskuse spetsialistide töö ei ole pelgalt probleemidelelahenduste otsimine ja leidmine, tegevuson kantud kindlatest väärtustest. Kõige olulisemväärtus on hoolivus. Kui vanem tunnetab, et temalapse probleemide ja muredega tegeleva spetsialistitöö on kantud hoolivusest lapse ja pere suhtes,tekib vastastikune usaldus ja koostöö, mis viibkilõpuks parima võimaliku lahenduseni.Hariduse Tugiteenuste Keskus:koostöö, mitmekülgsus ja kogemusedAna Kontor, Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja,ESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine“ Tartumaa koordinaatorTartus osutatakse juba 1998. aastast alates õppenõustamist,mis praegu hõlmab eripedagoogilist,logopeedilist, psühholoogilist jasotsiaalpedagoogilist nõustamist. Hariduse TugiteenusteKeskuses (HTK) on neli allkeskust:••Noortenõukeskuses tegeletakse lastele janoortele määratud arendus- ja õppenõustamisega.••Vanemate tugikeskus annab perele, lähisugulasteleeelkõige kasvatustegevust soodustavatteavet ja oskuseid.••Kompetentsikeskuses toimub õpetajate, tugispetsialistide,HEV-õpilaste õppe koordineerijate,haridusametnike nõustamine ja koolitamine.••Rehabilitatsioonikeskuse töö on 3–18aastastelepuudega lastele ja alaealiste komisjoni soovitusegakuni 18aastastele noortele rehabilitatsiooniteenuseosutamine. Viimast alustati aprillis2011, seega oleme selles valdkonnas allesalgajad.Kokkuvõtteks võib öelda, et Tartus on õppenõustamiskeskus,kust saavad kogu Tartumaa koolieelsedlapsed ja õpilased, nende vanemad, õpetajad,tugi teenuste spetsialistid lapse arendamist ningõpetamist toetavat kompetentset ning erapooletutnõustamist. Soovitused baseeruvad uuringutel ningeeldavad lapse käitumise ja suhtlemise eripära põhjalikkuanalüüsimist ja suunamist.Kus nõustatakse? Kes nõustavad?Nõustamine toimub Tartus, Tähe t 56. Keskuseruumid valmisid Tartu Linnavalitsuse ning Norraja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismidetoel projekti „Tartumaal avalike haridusliketugiteenuste arendamine – TAHTA“ raames.Keskus tegutseb neis ruumides 2010. a aprillist.35

HTK arengukava tegemine. Vasakult: eripedagoogid Sirje Uibo ja Pille Toome, karjäärinõustaja-psühholoogv Jana Saluoks,juhataja Ana Kontor, logopeed Hene Binsol, psühholoog Ly Erg, logopeed Ülle Kuusik, psühholoog Tõnu Jürjen, sekretär GerliAalja.Nõustajatena ja õpiabirühmade õpetajatena tegutseb18spetsialisti, neist seitsmel on magistri-, üheldoktorikraad, lisaks on vanemõpetaja ja logopeedmetoodikuametijärkudega spetsialiste. Üks psühholoogneljast, Ly Erg, omab koolipsühholoogidekutsekvalifikatsiooni viiendat taset. Kord nädalas onnõustamistegevusse kaasatud ka lastepsühhiaaterdr Aime Meos. Õppenõustamist osutavad õigedinimesed, need, kes oskavad ja suudavad aidataarengu-, õppimis- ja käitumisprobleemidega last.Puu kui koostöö sümbolHariduse Tugiteenuste Keskuse logol on puu, milleokstest võime välja lugeda koostööd, mitmekülgsustning kogemusi. Oksad kinnituvad tüvele, missümboliseerib toetust ja tugevust.Esmane on oma töötajate igapäevane tööalanekoostöö, mis toob kasu nõustamistegevusse endasse.Keskuse spetsialistide jaoks ei piisa sellest,mida omavahel arutatakse, lapsevanemateleedastatakse, õpetajatele soovitatakse. Koostöösseon kaasatud koolide tugispetsialistid, nõustamistvajava lapse õpetajad, lastevanemad. Üha sagedasemakson muutunud ümarlauad, kus osaleb kindlastika laps ise ja keskuses temaga tegelevad spetsialistid.2011. a sügisest on loota süsteemi täienemistHEV-õpilaste õppe koordineerijaga.Koostöö hõlmab ka keskuse spetsialistide osalusthariduslikke erivajadusi käsitlevates haridusministeeriumija Tartu Ülikooli töörühmades, samuti TartuLV haridusosakonna ainesektsioonides osalemist võijuhtimist, üliõpilaste õppenõustamisalase praktikajuhendamist.Mitmekülgsus ja uudsed lähenemisedHariduse Tugiteenuste Keskuse sihtrühm on nooredvanuses 3-26 aastat. Koolieelsete laste puhul onoluline varajane märkamine, hindamine ja sekkumine.Sel alal on väga nõutud spetsialistid ÜlleKuusik, Marika Padrik ja Galina Manajenkova. Kooliealistevajadusteks on aga õpioskuste taseme hindamineja nende etapiviisiline õpetamine, samutimotiveerimine. THK-s rakendatakse nii motiveerivaintervjueerimise metoodikat kui ka motiveerivatkarjäärinõustamist.Uudsena võib nimetada 6–7aastaste laste rühmapõhistsotsiaalsete probleemide lahendamisoskusteõpetamist. Grupitöö sai alguse 2010. aasta oktoobris,kokku kohtuti 28 korda. Grupis oli kuus kus6–7aastast last (5 poissi ja 1 tüdruk), juhendasidpsühholoogid Ly Erg ja Jana Saluoks ning sotsiaalpedagoogMerily Tensing-Kruusla.Töö käigus õpetati lastele arutelude, mängudening loovtööde kaudu suhtlemisprobleemide lahendamiseksvajalikke eeloskusi, sh laiendati sõnavara.Lapsed said juurde enesekindlust, avatust, sallivust,esinemisjulgust ja teistega arvestamise oskust, saadiesmased meeskonnatöö kogemused. Väidet kinnitavadväikesed seigad viimaselt kohtumiselt. Üksalgselt vaikseks ja tagasihoidlikuks peetud osalejapidas laste, vanemate ja juhendajate ees omal algatuselsisuka ning asjakohase kõne. Samuti oli liigutav36

näha, kuidas kaks pikka aega omaette tegutsenudja teistega suhtlemist vältinud poissi olid saanudnii lähedasteks, et ei kartnud viimasel kohtumiselteineteist hüvastijätuks emmata. Ise otsisid pilgugakinnitust, et kõik neid märkaksid ja tegu oleks heakskiidetud.Tihe koostöö oli ka grupis osalenud laste vanematega.Juhendajad saatsid vanematele iganädalaseltkokkuvõtte tunnis toimunust, et soovi korral õpitutkodus kinnistada. Lisaks oli igal vanemal võimalussaada nõustamist individuaalselt.Hea algatus ja esmased kogemused on loonudnõudluse grupitöö järele ka alanud õppeaastal.Uuendusena haaratakse meeskonnatöösse eripedagoogMerit Hallap, kes toetab suhtlemisoskustearendamise kõrval kooliks ettevalmistust. Tegevustalustab teismeliste noorte suhtlemisoskuste arendamisegrupp. Rühmatöö plaani on kokku pannudja entusiastlikult tegevust ette valmistanud psühholoogTõnu Jürjen ja sotsiaalpedagoog MerilyTensing-Kruusla.Kogemused on vajalikudNõustamistöös lähtutakse põhimõttest – mida probleemsemon laps oma õpivõimekuse, õpioskuste,käitumise või suhtlemise osas, seda läbimõeldumpeab olema tema arendamine, õpetamine, nõustamine,seda teadlikum ja targem peab olema temaõpetaja või nõustaja.Eripedagoogidena töötavad spetsialistid tegelevadnõustamistööks vajalike pedagoogilise diagnostikavahendite koostamisega. Selle töö eelduseks onpõhjalik õppekavade, õppevara, õpetamismetoodikatetundmine. Eripedagoogide Pille Toome, SirjeUibo ja psühholoog Tõnu Jürjeni ühistööna peaksalanud õppeaastal valmima veel juhendmaterjalõpioskuste taseme hindamise ja nende etapiviisilineõpetamise tarbeks.Kogemustest rääkides ei saa mainimata jättaeripedagoogide osalust õppevara ja juhendmaterjalidekoostamisel õpiraskustega lastele. Trükist onilmunud lugema-kirjutama õpetamiseks aabits jatöövihikud koos õpetajaraamatuga; uudse lähenemisegateksti mõistmise algoskuste kujundamisetöövihik; tekstülesannete mõistmise ja lahendamiseoskuste arendamise kogumik jne.Voldikud lapsevanematele.Lastevanemate tarbeks on koostatud viis enamesinevaterivajadust käsitlevat voldikut lapse õpiraskustest,keskendumisprobleemidest, õpimotivatsioonist,sotsiaalsetest oskustest ja andekusest.Et täita teise tasandi õppenõustamiskeskuse funktsioone,on määratud oma töötajate hulgast igaleTartu linna koolile tugiisik, kes hoiab „kätt pulsil“ javajadusel toetab või suunab koolis tööd HEV-lastega.Üks valdkond on olnud õpilase individuaalsearengu jälgimise kaardi täitmine. Näitlikustagu sedatööd HTK logopeedi Galina Manajenkova suunavtöö ja osalus Tartu Annelinna Gümnaasiumi sisekoolituses.Õppimisraskustega Jänku jasuhtlemisprobleemidega KaruKooli tugispetsialistid olid eelnevalt koostanudteemakohased jutukesed hariduslike erivajadustegametsloomadest. Loomade prototüüpideksolid reaalsed faktid ja tõelised juhtumid koolielust –andekas Kakuke, üliaktiivne ja käitumisprobleemidegaHilpharakas Hanna; Karu, kelle suhtlemisprobleemidtekkisid karupere lahkumineku tagajärjelja õpiprobleemidega Jänku Kõõrdsilm.Alljärgnevalt 3. klassi Jänku kirjeldus.Esimeses klassis puudus Jänku tihti tundidest võihilines neisse. Ta õppis küll lugema, aga ei saanud aruloetu sisust. Ülesannetest lahendas ta ainult neid, misolid seotud kapsaste ja porganditega.Jänku lemmiktunniks on kehaline kasvatus, kõigeenam õnnestub tal mäkkejooks. Kuna mäest allajooksmine on üpris keeruline, siis laseb õpilane Kõõrdsilmsealt alla kukerpallitades.Kõige enam meeldivad talle vahetunnid. Eriti tunnebta rõõmu teisest vahetunnist, kui algklassiloomadlähevad sööklasse. Talle meeldib hapukapsasupp jaborš.Jänkuke ise tahab sõbrustada loomadega, agateised peavad teda hooplejaks ja argpüksiks. Jänkulon küll pikad kõrvad, aga tähelepanelikult õpetajatkuulata ei suuda. Ka käppa tõsta ta ei oska. Tunnis esitabta alati palju küsimusi, ta küsib kõike alati mitu kordaüle, teeb aga ikka nii, nagu tema vasak käpp tahab.Kõõrdsilm näeb halvasti tahvlile ning sellepärast kirjutabta sageli pinginaabri vihikust maha. Ta kirjutabhooletult ja teeb palju kirjavigu.Teises klassis on Kõõrdsilm õppinud porgandeid liitma,aga lahutada ei oska. Korrutustabelit ei suuda ta kuidagimeelde jätta, aga jagada oskab, eriti porgandeidja kapsaid, ka puuvilju. Koduseid ülesandeid ta ei tee,sest neid pole päevikusse kirjutatud.Jänku emal on kuus last, ka temal ei ole mahti jälgidapoegade õppetööd. Jänku isa töötab välismaal ja koduskäib harva. Jänku saab pere olukorrast aru, tal onemast ja isast kahju. Et ema aidata, hoolitseb ta õdedevendadeeest, viib neid lasteaeda, mängib nendega.37

Välimuselt on Jänku väga sümpaatne: kohevakarvaga, hallikat värvi ja suurte tumedate silmadega.Kõõrdsilm peab end ilusaks ja targaks. Talle meeldibkui teda kiidetakse ja talle maiustusi pakutakse.Tähelepanekute ja puuduva info fikseerimiselening analüüsimisele järgnesid Jänku tugevuste jaarendustegevuse põhimõtete väljatoomine. Lõpukssõnastati soovitused õppetöö jõukohastamiseks.HTK kui kompetentsikeskusAsjakohase nõustamise ja koolituse järele on aastaidolnud vajadus ja huvi. Abi on küsitud nii Tartust, Tartumaaltkui ka kaugemalt. Näitlikustagu seda üheõppeasutuse direktori kiri, mõistetavalt kärbitudkujul.Võtan Teiega ühendust X koolist, et küsida, kas HariduseTugiteenuste Keskus tegeleb ka teiste maakondadekoolide nõustamisega. Nimelt oleme jõudnudäratundmiseni, et vajaksime oma õpilaste tugitegevustekavandamisel spetsialistide abi.Oleme kutseõppeasutus ning kõnealune kontingenton põhikoolijärgsed õppurid, keda päevases õppes on ca100. Oleme Teist kuulnud väga palju positiivset ningseetõttu otsustasimegi otse küsida, kas oleks võimaliknendes küsimustes teiega konsulteerida ja võimalikukoostöö üle arutada.Muidugi arutame ja nõustame! Tõestab ju sellinetunnustav pöördumine, et oleme vajalikud ja teemeõiget ning õigel tasandil tööd. Võib väita, et olemetäitmas õppenõustamiskeskuste 2. tasandi ülesandeidja osaliselt tegeleme juba 3. tasandil.Lõpetuseks – õppenõustamine oli Tartus enne ESFiprogrammi „Õppenõustamissüsteemi arendamine“,on tõestanud oma vajalikkust programmi tegevuseajal ja jätkab kindlalt oma tegevust ka pärast programmilõppu.Valgamaa Õppenõustamiskeskusetegusad kaks ja pool aastatEndla Lõkova, psühholoog; Õnne Naaris, sotsiaalpedagoogValgamaa Õppenõustamiskeskus (ÕNK) ontegutsenud juba 2,5 aastat ja see aeg on olnudhuvitav ja arendav. Põnev on olla ühe uue süsteemiloomise juures, see on meile värske kogemus.ESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine“jooksul oleme saanud tutvuda Valgamaakoolide ja lasteaedadega, kokku puutunud nendemurede ja rõõmudega. Koostöö spetsialistide vahelon olnud vastastikuselt arendav. Juhtumite käsitleminemeeskonnatöös on andnud uue kogemuse javaatenurga probleemidele. Oleme endile teadvustanud1. ja 2. tasandi nõustamise.Logopeed peab saama ülevaate probleemistErinevatel tasanditel nõustamine koolipsühholoogija sotsiaalpedagoogi igapäevatöös väga selgepiiriliseltei eristu.Õppenõustamiskeskuse logopeedi kõige tähtsamtöö on esmalt probleemi diagnostika ja lapse kõnearengu taseme hindamine. Oluline on nõustadaõpetajaid ja lapsevanemaid, kuidas toimida, kui lapselon lugemis- ja kirjutamisprobleemid; anda nõuhäälduspuuete puhul artikulatsiooniharjutuste valikuksja läbiviimiseks; valida tegutsemisstrateegiaidjuhuks, kui lapse kodune keel ja kooli õppekeel erinevad.Vastutus on olnud väga suur ja kõige raskem onsaada nõustatava probleemist lühikese ajaga täielikülevaade. Tihti oli eelinfo nõustatava kohta vägapuudulik. Tööd kergendas oluliselt see, kui ennenõustamist saime tutvuda lapse iseloomustusega.Siis oli keskuse spetsialistidel võimalus juhtum ennenõustama hakkamist läbi arutada.Tõdesid võib olla mituÕppenõustamine on suunatud ennekõike õpiraskustegalastele, samuti lastevanematele, õpetajateleja tugispetsialistidele. Eripedagoogil oli tööalguses päris raske end nõustajana määratleda.Oli raske endale tunnistada, et tõdesid võib ollamitu ja nõustaja oma ei pruugi olla kõigile vastuvõetav.Lapsevanemal on õigus oma lapsegatalitada parema äranägemise järgi. Nõustajaparimaks omaduseks on teadagi ärakuulamineja nõustatava juhatamine talle vastuvõetavalahenduseni. Töö käigus on lisandunud väga väärtuslikudteadmised ja kogemused ning oskuserinevates olukordades hakkama saada.Õppenõustamiskeskustes tegutsevad spetsialistidkõikjalt Eestist osalesid nõustamiskoolitusel. Seeoli väga kasulik ja huvitav ning rekreatiivne, samashea võimalus kokku saada ja kogemusi vahetadaning üksteise tegemistest innustust saada.38

Õppenõustaja õpib pidevalt ka ise.Nõustaja ei tee imetÕNK on väga oluline tasuta nõustamisteenusepakkumise koht. See, et nõustamisteenus tuuakseinimesele koju kätte, säästab nii aega kui ka raha.Mingil määral võib see ka olla puuduseks, kuna inimeseoma vastutus ja panus võib jääda väikseks.Tihti oodatakse nõustajalt imet, kus vestluse tulemuselpeaks probleem iseenesest lahenema. Paljudeljuhtudel ei saagi probleemiga muud teha, kuioma vaatenurka muuta. Lapsevanemale ja õpetajateleon vaatenurga muutmine ja oma käitumisekorrigeerimine sageli ainuke võimalus probleemilõksust vabaneda. Sellise kaudse lahenduseni jõudminenõustamise teel pole sugugi lihtne, sest tulebmõista oma mõjuvõimu suhetes.Need aastad on näidanud, et vajadus sellise teenusejärgi on ilmselge. Järjest rohkem pöörduvadabi saamiseks meile lasteaiad. Mida varem probleemidegategelema hakatakse, seda paremad ontulemused. Puudusena võib tuua Valgamaa ÕNKispetsialistide 0,2-koormuse, mis ei katnud tegelikestprobleemidest tingitud vajadusi maakonnas.Nõustamiskeskus ei ole konkurentÕNK on loodud igasse maakonda. Tartu ja Pärnukeskused, mis on tegutsenud juba aastaid, näitavad,et selliselt töötamine on võimalik ja vajalik. Mõlematasandi nõustamisteenuse väärtustamine Eestiharidussüsteemis on veel lapsekingades ja vajaksselgitamist nii teenuse kasutajate kui ka haridusjuhtidehulgas. Nõustamiskeskused ei tohiks saadakonkurendiks koolides ja lasteaedades esmatasanditööd tegevate spetsialistidega. Kahel tasandil pakutavnõustamisteenus saab olla abikõlbulik üksteisttäiendades ja toetades.Viljandimaa Vasem paremühendab nõustamisteenusedLea Aavik, Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskuse Vasem parem eripedagoog;Reet Nigol, Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskuse Vasem parem koordinaatorMTÜ Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskusVasem parem (VNÕK) on tegutsenud 2007.aastast ja aasta hiljem sai keskus ESFi programmi„Õppenõustamissüsteemi arendamine”partneriks Viljandimaal.Keskus Vasem parem toetab abivajajaid 1. ja 2.tasandi nõustamisteenuseid osutades.1. tasandilnõustavad kaks psühholoogi, psühhiaater, eripedagoogja õpiabi õpetajad. ESFi programmi raamestöötavad 2. tasandi õppenõustajatena eripedagoogLea Aavik, logopeed-eripedagoog Katrin Inso, koordinaatorReet Nigol, sotsiaalpedagoog Margit Pajo,psühholoog Ene Raudla. Kokku osautab nõustamisteenustkümme inimest.ESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine”toel on õppenõustamisteenuste osutajadja koordinaator saanud koolitused; toimunud onõppenõustamiskeskuste koostööseminarid; nõustamisteenusedon kättesaadavad kogu Viljandimaal;VNÕKi spetsialistid (paremalt) Lea Aavik, Katrin Inso, ReetNigol, Margit Pajo ja Ene Raudla.pakutud on süsteemset nõustamisteenust ja aidatudlahendada kliendi probleem teda ühest kohastteise jooksutamata; ühendatud on erinevaid nõusta-39

TÜ Teaduskooli direktor Viire Sepp konverentsil „Erinevus onmeie tugevus“.misteenuseid; toetatud on tugisüsteemide koostöötekkimist; loodud on toimivad koostöövõrgustikudkohalike omavalitsuste sotsiaal- ja haridusala ametnikening spetsialistidega.Ainus tee edasi viib sissepoole (B. Franklin)Õppenõustajate tähtsaimad eesmärgid on varajanemärkamine, kohene sekkumine ja toimivate koostöövõrgustikeloomine. Pärast õppenõustamisteenusteosutamist analüüsime üheskoos haridusasutustejuhtkonna ja õpetajatega tehtut ning aitameluua asutusesisest süsteemi erivajadustega lasteõpetamiseks. Mõtleme koos, mida on õpetajaskonnalja lastevanematel täiendavalt vaja: arutelusid,temaatilisi nõustamisi, lepitusi erinevate osapooltevahel; koolitusi, mis annavad teadmisi ja oskusi ningaitavad õpetajal ennast paremini tunda; teraapiaid,kovisiooni või supervisiooni. Meil on seda tehes mitmeideeliseid: nõustajad on väljastpoolt organisatsiooni,valdavad professionaalselt erinevaid nõustamismetoodikaid,on neutraalsed.Konverents „Erinevus on meie tugevus”Üheks õnnestunud ettevõtmiseks võib pidada 2011.a märtsis Viljandi Õppenõustamiskeskuse ja TartuÜlikooli Teaduskooliga koos korraldatud konverentsi„Erinevused on meie tugevused“, mis käsitles lasteandekust ja võimekust. Rõhutati, et lapsed on andekaderineval moel, pedagoogide ja lastevanemateülesanne on märgata laste võimeid õigel ajal, neidtoetada ja arendada.Konverentsil esinesid ettekannetega haridus- jateadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantslerKalle Küttis, Tartu Ülikooli (TÜ) haridusteadusteinstituudi direktor professor Jaan Kõrgesaar,Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskuse Vasemparem õppenõustamise koordinaator Reet Nigol,TÜ Teaduskooli direktor Viire Sepp, TÜ Teaduskooliuuringute assistent ja Tallinna Ülikooli doktorantViktoria Neborjakina, TÜ füüsikainstituudi kosmosejamilitaartehnoloogiate töörühma liige doktorantKaupo Voormansik. Konverents töötas kahes sektsioonis.Esimeses räägiti andekate laste kognitiivsetevõimete arendamisest ning tööst andekate laste gakodus, lasteasutuses ja koolis. Teises sektsiooniskeskenduti sellele, et andekad lapsed on õnnelikuderineval moel ning käsitleti nende emotsionaalseidja sotsiaalseid vajadusi.Huvi konverentsi vastu oli suur, osales palju lasteaedadeja koolide õpetajaid, erispetsialiste, haridusasutustejuhte ja lapsevanemad. Tagasiside oliväga positiivne ja osalejate sooviks olid arutelud jakoolitused samal teemal. Selleks avanes võimalus25. augustil, kui toimus Tallinna Ülikooli doktorantViktoria Neborjakina koolitus teemal „Erinevad õpistiilidja nende kasutamine“.Seal, kus kohtuvad meie tugevused, sünnivadolulised muutusedTäname südamest meie toetajaid: Riiklikku EksamijaKvalifikatsioonikeskust, Viljandimaa OmavalitsusteLiitu, Viljandi Maavalitsust, Viljandi Linnavalitsust,kohalikke omavalitsusi, Viljandi maakonna alaealistekomisjoni, SA Britanniat ja nõukoda, kes on meidaidanud nõu ja finantseerimisega loomaks maakondlikkuõppenõustamiskeskust. VNÕK on leidnudkoha nõustamisteenuste osutajatena Viljandimaahariduselus ning eelpool nimetatute toel soovimejätkata kompetentse nõustamiskeskusena ka pärastESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine”lõppemist.• • • • •40

Võrumaa Õppenõustamiskeskuson arenev organisatsioonPille Sõrmus, Võrumaa Õppenõustamiskeskuse koordinaatorVõrumaa Õppenõustamiskeskus (VÕNK) asubVõru linnas Liiva tänaval majas nr 21. Õppenõustamiskeskusekoordinaator on MirjamKolpakov, sotsiaalpedagoog Ene Klaar, eripedagoogPiret Kahre, logopeed Külli Lendsaar, psühholoogidIngrid Ojaperv ja Tea Ausin.Vajadus ühtse õppenõustamisteenuse järelemaakonnas oli haridusasutuste poolt määratletudjuba 2003. aastal ning täpsustus Võrumaa haridusearengukavas 2006–2010. Märtsis 2008 tutvustatiVõrumaa kohalike omavalitsuste juhtidele ESFiprog rammi „Õppenõustamissüsteemi arendamine“.Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatus toetas programmirakendamist ja maavanem toetas Võru Linnavalitsustprogrammi partnerina.Sihtgrupp, huvigrupp, koostööpartnerVÕNKi sihtgruppideks on nõustamisteenuse vahetudtarbijad: lapsed ja õpilased, lapsevanemad,õpetajad ja tugispetsialistid, kohalike omavalitsustesotsiaaltöötajad. Meie huvigruppideks on institutsioonidja nende juhid: haridusasutuste ja kohalikeomavalitsuste juhid, kohalike omavalitsuste üksused,haridusasutuste hoolekogud, kes kõik on huvitatud,et maakonnas oleks võimalik eesmärgistatulttoetada laste ja õpilaste arengut ning nõustadalaste vanemaid ja lastega töötavaid spetsialiste.VÕNKi koostööpartnerid toetavad keskuse tegevustja soovivad panustada keskuse arendamisse.Koostööpartneriteks on Võrumaa OmavalitsusteLiit, Võru Maavalitsus, Lõuna-Eesti õppenõustamiskeskused,Lõuna-Eesti HEV-õpilaste koolid, OÜKarjääripõld. Märkimisväärne on olnud KOVide toetavroll. Võrumaa Omavalitsuste Liit katab keskusemajanduskulud.Võru Linnavalitsuse ettepanekul nimetati programmipartneriks MTÜ Võru Noortekeskus. 2009. arenoveeritud Võru Laste- ja Pereabikeskuse hooneasub noortekeskusega samal krundil ning mõlemaasutuse teenuseid kasutavad Võrumaa omavalitsusteelanikud. Õppenõustamiskeskuse esimesekskoordinaatoriks sai Ulvi Mustmaa. Alates märtsist2010 jätkas koordinaatorina Pille Sõrmus, augustist2011 Mirjam Kolpakov. Töökeskkonnaks on hubanemaja nõustamisruumide ja konverentsisaaliga.Sisuline töö sujubTänu Võru Maavalitsuse haridusosakonna pikaajaliseleeeltööle sujus Võrumaa Õppenõustamiskeskusesisuline töö hästi. Prioriteetideks on41

Võrumaa Õppenõustamiskeskuse hubane maja.laste ja vanemate nõustamine, koostöö maakonnatugispetsialistidega ja varajane sekkumine. Enim ontoimunud individuaalseid ja perenõustamisi, kõigesagedamini on nõu soovinud lapsevanemad. Oluliselkohal on teavitus- ja arendustegevus. Iga kuusaadab koordinaator koolidele, lasteaedadele, lapsevanematelejt huvilistele elektroonilise infokirjakuu ettevõtmiste kohta.Lastevanemate vestlusringid toimusid regulaarselt,ÕNKi spetsialistide eestvedamisel vesteldimitmesugustel kasvatusteemadel. Õppenõustamiskeskuseinitsiatiivil moodustati hüperaktiivsete lastevanemate ja lastega töötavate inimeste tugigrupp.2010. aasta lõpuks valmis tartlaste infomapi „Aitalast!“ eeskujul oma infomapp, mille eesmärgiks onpakkuda lapsevanematele ja õpetajatele teavetabivõimaluste kohta lastel ilmnevate probleemidepuhul, eelkõige nende teemade kohta, millega onnõustamiskeskuse poole enim pöördutud.VÕNKi töökorraldus on paindlik. Kliendigakokkuleppel leitakse sobiv nõustamise aeg ja koht.Kõik nõustajad on majas ühel päeval nädalas, teistelnädalapäevadel vastavalt kokkulepetele. Keskuson klienditeeninduseks avatud vähemalt 20 tundinädalas. Alati ei peagi klient keskusesse tulema, järjestpopulaarsem on väljasõiduteenus. Koolid ja lasteaiadon kasutanud aktiivselt grupinõustamise teenust.Programm tõi kokku õppenõustajad üle EestiProgrammi raames toimunud koolitused ja kokkusaamisedon pakkunud vajalikke teadmisi, andnudvõimaluse kogemuste vahetamiseks ja nõupi-damiseks. Ühistes vestlusringides oleme tõdenud,et probleemid on maakondades paljuski sarnased.Meenuvad nõustajakoolitused Tartus, konverentsTallinnas Rahvusraamatukogus, seal toimunud vestlusring,milles täpsustati õppenõustamiskeskustespetsialistide ülesandeid, toodi välja kitsaskohad jaotsiti võimalusi nende parandamiseks.Maakondade õppenõustamiskeskuste töötajatevahel on toimunud töised ja sisukad, ent ka meeleolukadkogemuste vahetamise päevad, nagu Jõgevamaapoolt korraldatud kokkusaamine Kuremaajärvel, milles osalesid Läänemaa ja Võrumaa ÕNK.Suur tänu Pärnumaa ja Hiiumaa inimestele, kes jagasidlahkelt nõu vastalustanud Võrumaa ÕNKiperele. Asjalik ja tore oli Lõuna-Eesti keskuste kokkusaamineVõrus. Suurt rõõmu valmistab klientideabisaajatepositiivne tagasiside, mis on kinnitusekskeskuse vajalikkusest. Nii tore on näha, millise näogainimene uksest sisse tuleb ja millisega lahkub.Mõnikord on see vahe südantsoojendavalt suur.Panustame sellesse, et keskus jätkaks tööd ka programmilõppedes. Päris selge veel pole, mis saab.VÕNKi arendamise tulemusena on loodud VõrumaaLaste- ja Pereabikeskus, mis on pidevalt arenev jaajas kohanev organisatsioon, mis väärtustab preventiivsetja innustavat tööd ning toetab sellegasihtgruppide toimetulekut. KOVid on nõustamisteenustejätkumise vajadust teadvustanud, kuidkindlaid kokkuleppeid ei ole. Lootus on riigipoolselefinantseeringule vähemalt endises mahus.Võrumaa Õppenõustamiskeskuse töötajad ontänulikud kõigile programmi partneritele.42

Tartu Hiie Kool – kuulmis- ja kõnepuudegalaste nõustamiskeskus EestisHene Binsol, Tartu Hiie Kooli õppealajuhataja, õppenõustamisprogrammimeeskonna vastutav spetsialistSurdologopeed Reeli Misiniene, psühholoog Janne Jehe,logopeedid Hene Binsol ja Urve Kullam õppenõustamisprogrammiseminaril Rahvusraamatukogus 2010. a septembris.Tartu Hiie Kool on riigikool, kus on võimalikkuulmis- ja kõnepuudega lastel kogu Eestistomandada põhikooli haridus ning kuulmispuudegakoolieelikutel saada koolieelset ettevalmistust.Ühtse meeskonnana pakub Hiie Kool ainukoolina2. tasandi õppenõustamisteenust puudest lähtuvaltkuulmis- ja kõnepuudega lastele, nende vanemateleja nendega töötavatele isikutele kogu Eestis õppejakasvatusprobleemide lahendamiseks, kohanemisvõimeparandamiseks ja isiksuse arenemisvõimalusteväljaselgitamiseks.Nõustajatena töötavad suurte kogemustega(kõigil eripedagoogidel ja logopeedidel on vähemalt25aastane töökogemus kuulmis- või kõnepuudegalastega töötamisel), vastava haridustasemega(ma gistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) jaspetsiaalse erialase täiendkoolituse saanud spetsialistid.Vajaduse ning lapsevanema nõusoleku korraltehakse koostööd TÜ Kliinikumi Kõrvakliinikukuulmis- ja kõnestamisosakonna spetsialistidegakuulmise seisundi ja abivahendite soovitamisening valiku osas (kuuldeaparaadid, imp lantaadid,FM-süsteem jne) ning TÜ Kliinikumi Laste kliiniku jaPsühhiaatria kliiniku lasteosakonnaga.Uus sihtgrupp – kuulmisimplantaadiga lapsedViimastel aastatel on uue sihtgrupina lisandunudnõustatavate ringi kuulmisimplantaadiga lapsed,kelle õpetamine vajab hoopis uut lähenemist jametoodikat. Nende õpetamist on vaja alustada sellest,et viiakse kokku erinevad helid ja nende tekitajad– vihmasabin, kontsaklõbin, kella tiksumine,suure koera haukumine, väikese koera klähvimine...Selles valdkonnas on palju avastamisrõõmu nõustajatelegi.Keskuse töökorraldus on paindlik. Kui väljaspoolTartut elav lapsevanem koos lapsega on tulnud Tartussearsti juurde või muid asju ajama, siis püütakseleida võimalus nõustamine läbi viia sel päeval, etvältida lapsevanemate liigset aja- ja rahakulu. Kui onvajadus jääda nõustamisele mitmeks päevaks (lapsekõne- ja kuulmisetaseme määramine, ettevalmistusrühmavõi klassi tundides tehtava jälgimine jne),saab kool üle Eesti abi saama tulnud lastele ja nendesaatjatele pakkuda ka ööbimisvõimalust. Vajadusellähevad nõustajad ka elukohajärgsesse haridusasutussevõi maakondlikku nõustamiskeskusesse lapsenõustamiseks kohale.Hiie kooli nõustajatele teeb rõõmu, kui nadsaavad aidata, ent see tähendab palju ka tagasisidemõttes – ise usud küll, et teed head tööd, aga kuiseda kinnitab ka kõrvalseisja, siis see on hoopis suuremakaaluga tunnustus. Üheks selliseks näiteks onalljärgnev lugu.Pea laiali otsasRapla poiss Karl seletab eripedagoog Ulvi Raidlale,kuidas ta vanasõnu mõistab. Näiteks „pea laiali otsas“?Abiks on Hiie Kooli spetsialistide loodud spetsiaalnearvutipõhine õppevara, mis võtab arvessejust siinsete laste erivajadusi. Ka Ulvi Raidla kabineton kujundatud kuulmispuudega lastele sobivaks –seal puudub igasugune kaja, spetsiaalsed seinajapõrandakatted summutavad kõrvalise müra – niion võimalik eripedagoogi ja logopeedi juttu täpsemaltja paremini kuulda. Karl ei ole Hiie kooli poiss,ta on siin kolmandat korda koos isaga nõustamisel.Karl õpib neljandas klassis ja on tugeva kuulmislangusega,aga mitte päris kurt ja tänu kuuldeaparaadileon ta siiamaani tavakoolis hakkamasaanud. Tükati siiski üle kivide ja kändude, tunnistabKarli isa. „Viieaastasena ta veel korralikult ei rääkinud,aga seitsmeselt oli arengus juba nii palju järele võtnud,et võis minna tavakooli. Esimeses-teises klassissai ta enam-vähem hakkama, kolmandas läks kõikallamäge. Käitumisprobleemid kasvasid nii suu reks,et pidime ta koduõppele jätma,“ meenutab isa. „Tavakooliõpetajad lihtsalt ei ole valmis selliste las tega43

tegelema. Karli probleemid tulenevad sellest, et taei kuule, mida ta tegema peab ja tunnis pole ju võimalikigat asja üle küsida. Lõpuks jõudis meieni infoHiie koolist.“Isa tunnistab, et need korrad Tartu koolis on Karliuskumatult palju aidanud. Nõustamise käigus saababi ja toetust nii Karl kui kogu pere, aga mis veeltähtsam – ta muutub enesekindlamaks ja julgemaks.Karl ei salga, et talle meeldib väga Hiie koolis. Sealon vahetunniski vaikne ja mis veel oluline – ta onteistega seal õppivate lastega sarnane. Ei norita.Kuna lapsevanemad ja haridusasutused on Hiiekooli üles leidnud, on pöördujaid palju, spetsialistidenõuannete ja soovitustega arvestatakse ningtagasiside nõustamisalasele tegevusele on olnudposi tiivne, – siis on selge, et kool jätkab nõustamisteenusepakkumist ka pärast programmi lõppemist.Lisaks on veel ka võimalus sõlmida lepingud piirkondlikenõustamiskeskustega, et pakkuda õppenõustamisteenustkuulmis- ja kõnepuudega lastele piirkondlikeõppenõustamiskeskuste kaudu.Tartu Emajõe Kool on õppenõustamiskeskusnägemispuudega lasteleAnne Kõiv, Tartu Emajõe Kooli õppenõustamiskeskuse kontaktisikMaila Jürgenson, Tartu Emajõe Kooli õpetaja, nõustajaNägemispuudega laste erikooli, Tartu EmajõeKooli pedagoogid on vajadusel alati oma nõuja abi jaganud, kuid tänu ESFi programmile„Õppenõustamissüsteemi arendamine“ on teenusmuutunud varasemaga võrreldes tunduvalt kättesaadavamaks– oleme jõudnud kõigisse maakondadesse– ja nõustamisest on saanud kooli olulinetegevusvaldkond. Headmeelt teeb, et seoses programmigaon nõustamist pakkuvate spetsialistide arvsuurenenud ning programmi käigus on nõustajadsaanud täienduskoolitust.ESFi programmi raames osutab Tartu Emajõe Kooliõppenõustamiskeskus teenuseid üle Eesti. Pimedaidja vaegnägevaid lapsi on küll vähe, kuid neid onigas maakonnas. Nägemispuue on samas väga erilinepuue, mis nõuab nõustajatelt spetsiifilisi teadmisi.Nägemispuudespetsialiste pole aga Eestis kuigipalju, nad töötavad põhiliselt ainult kahes nägemispuudelisteerikoolis: Tartu Emajõe Koolis ja TallinnaHeleni koolis.TeavitustegevusÜks tegevussuund on teavitustegevus. Oleme korraldanudteabepäevi ja koolitusi nägemispuudegalastega töötavatele pedagoogidele ningharidusametnikele. Koolituste käigus oleme tutvustanudteoreetilisi seisukohti, jaganud praktilisinäpunäiteid ning andnud võimaluse rollimängudekaudu kogeda, mida tunneb nägemispuudeline.Tagasiside koolitustelt on näidanud lastevanemate,haridustöötajate ja ametnike huvi valdkonna vastu,samuti suurt vajadust informatsiooni järele. Infojagmise teel suureneb inimeste arv, kes on teadlikudnägemispuude poolt põhjustatud probleemidest.Juhtumipõhine tööTeine tegevussuund on juhtumipõhise töö arendamine.Nägemispuude eripärast tulenevalt ontõhusaks nõustamiseks vaja sõita nõustama pimedavõi vaegnägeva lapse elukohta või kooli, et tutvudalapse igapäevase keskkonnaga ning jälgida teda sealtegutsemas. Saades ülevaate lapse nägemiskasutusest,tehtud kohandustest jms, on nõustamineasja kohasem ja tulemuslikum. Tihtipeale on ilmnenudka, et lapse õppimise ja tegutsemise kergendamiseksseni tehtu on õige ja oluline. Mõnikord onaga nõustaja soovitused õpetajale vägagi vajalikud.Enesestmõistetavalt ei pruugi ju tavakooli õpetajadolla teadlikud raske nägemispuudega lapse õpetamisemetoodikast, abivahenditest ja õppematerjalidekohandamise võtetest ning selle tutvustaminevõib anda ahhaa-elamuse ning rõõmu nii õpetajalekui lapsele.Töösse paned hingeTartu Emajõe Kooli õpetaja, nõustaja Maila Jürgenson:„Esimene nõustamine jääb meelde sama hästinagu esimene armuminegi: lähed südame värinal japaned sellesse kogu oma hinge ja jõu. Emotsionaalsedon olnud kohtumised lapsevanematega. Puudegalaps peres nõuab suuremat hoolt ja tähelepanukui sama vana eakaaslane. Olen kuulnud tänusõnuja näinud liigutuspisaraid, kui lapsevanemad on arusaanud, et nende poeg või tütar saab abivahenditeja õpetajate abil jätkata õpinguid kodukoolis ja miskõige tähtsam: saab elada oma kodus ega pea sõitmaõppima kuhugi kaugele. On olnud ka juhuseid,kus kodu valib nägemise halvenemise korral erikooliõppima asumise. Kõige parem tunne on olnud siis,44

Hetk koolitunnist. Vaegnägija saab abi digitaalsest luubist.kui teistkordsel külastamisel märkasin, et minu soovitusteston kasu olnud, nendega arvestatakse, nttüdrukule oli raske heegeldamine nii käsitöötunniskui kodus. Lahendus oli lihtne: lõng ja heegelnõelpeavad olema kontrastsed. Klassi paljud õpilasednägid halvasti – põhjuseks oli toolide ja laudadevale kõrgus.“Nägemispuude alast nõustamist on väga vajaProgrammi käigus oleme kogenud väga palju positiivset.Rõõm on selle üle, et paljud nägemispuudegalapsed on n-ö üles leitud ja saavad nüüd õpetustvastavalt oma erivajadustele.Tuleviku osas oleme veidi murelikud: pole teada,kas ja kuidas nõustamistegevust edaspidirahastatakse. Oluliseks peame ka, et nägemispuudegalaste õppenõustamise koordineerimisegategelev inimene oleks tasustatud, programmisttasustati spetsialistide tööd. Sellisel juhulsaaks koordinaator panustada rohkem aega jaenergiat keskuse ning teenuste arendamisse.Kokkuvõttes võib öelda, et tunnetame suurt vajadustnägemispuude alase nõustamisega jätkamisejärele. Programmi käigus oleme saanud olulisi kogemusi,mis võimaldavad tööd paremini korraldadaning teenuste sisu arendada. Tihenenud on koostöömaakondlike keskustega ning teenused jõuavadjärjest rohkemate abivajajateni.Nägemispuudega õpilaste kaasamisega tavakoolidesseon paljudes arenenud riikides nägemispuudelisteerikoolid muutunud ressursi-/nõustamiskeskusteksning mõnikord ongi nende põhitöökssaanud tavakoolides õppivate laste nõustamine jakursuste korraldamine lastele, nende vanematele jaõpetajatele. Loodame, et Tartu Emajõe Koolgi muutublähiaastatel kool-keskuseks, kus saavad nõustamisteenuseidkõik abivajajad.• • • • •45

Konverents, infopäev, seminarNeed kolm pealkirjas mainitud töö- ningsuhtlemisvormi on mistahes programmitööjuures loomulikud, vajalikud ja vältimatud.See on võimalus saada uusi teadmisi, vahetada informatsiooni,suhelda kolleegidega silmast silma,küsida spetsialistidelt ja programmi elluviijatelt;sellised kokkusaamised aitavad programmi tegevusteja arengutega kursis olla.Selles peatükis on põgus ülevaade ESFi programmi„Õppenõustamissüsteemi arendamine“raames toimunud konverentsidest, infopäevadestja koostööseminaridest 2008–2011. Kokkusaamistematerjalid, ettekannete slaidid ning esitlused leiabeksami keskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee.2008 – rõhk on alustamisel ja üksteise tundmaõppimiselKõigepealt saadi kokku Tallinnas: programmi partneriteesimene koostööseminar 19. septembril.Esimesele koostööseminarile olid oodatud partneridpiirkondlikest nõustamiskeskustest. Kokkutulnuileanti ülevaade senitegutsenud nõustamiskeskustetööst ja nõustamisteenuse olukorrast. Eesmärk oli ühtlasitutvustada partnerluslepingut ning valmistada ette spetsialistideolemasolu kaardistamist.• • •Pärnus kohtusid keskuste koordinaatorid: programmipartnerite kogemuste vahetamise ja koostööseminar16. oktoobril Pärnu Õppenõustamiskeskuses.Teisele koostööseminarile kogunesid piirkondlikeõppenõustamiskeskuste koordinaatorid. Kahe päevajooksul õpiti üksteist tundma, harjutati tegevuskavadekoostamist, saadi ülevaade programmigaseotud dokumentidest ning tehti ettepanekuid,kuidas paremini selgust saada iga piirkonna spetsialistideolemasolus ja vajaduses.• • •Kuidas korraldada hankeid: keskuste koordinaatoritekoostööseminar 4.–5. detsembril Haapsalus.Selgemaks sai ESFi programmi reegliterohke rahalinepool: missugused on programmi kululiigid; miksja millal peab keskus välja kuulutama hanked; mison väljamaksetaotlus jpm.Õppenõustamisprogrammi avakonverentsist osavõtjad.46

Avakonverentsil. Missuguste oskustega inimesi vajab Eesti tulevikus?Teema üle arutles Riigikogu liige Eiki Nestor.2009 – aktiivselt suhtlevad keskuste piirkondlikudkoordinaatoridTarkust raamatupidajatele: programmi partneriteraamatupidajate infopäev 26. jaanuaril RiiklikusEksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses.Selgust saadi programmide raamatupidamise korraldamises,riigihangetes ja auditeerimises.• • •Mida teha andmetega: õppenõustamiskeskuste piirkondlikekoordinaatorite infopäev 27. veebruaril Tallinnas.Isikuandmete töötlemine on nõustamiste juures vältimatu.Kuidas andmetega seadusekohaselt ümberkäia, saigi infopäeval selgemaks.• • •AVAKONVERENTS: Euroopa Sotsiaalfondi programmide„Õppenõustamissüsteemi arendamine” ja „Karjääriteenustesüsteemi arendamine” ühine avakonverents„Iga inimene on hinnas!“ toimus 26. märtsilTallinnas Reval Hotell Olümpia konverentsikeskuses.Päeva läbivad teemad olid oskus valikuid teha ningtulevast tööteed seada; julgus nõu ja toetust küsidaning seda anda.Konverentsipäeva esimeses pooles räägiti muudatustesttänases ühiskonnas ja sellega seonduvatestväljakutsetest, pealelõunal arutati väiksematesgruppides mõlema programmiga seonduvaid tegevusi.Paneelteemad olid „Tööturg 21. sajandil“ (E.Nestor), „Tuleviku inimene – väärtus omaette“ (H.Aasmäe), „Appi! Koostöö õpilasabi ümarlauas“ (J.Vasama).Konverentsi korraldasid Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusja SA Innove KarjääriteenusteArenduskeskus. Konverentsile olid kutsutud programmidepartnerid, õppenõustamiskeskuste, teavitamis-ja nõustamiskeskuste esindajad ja valdkondadearendamisest huvitatud koostööpartnerid. Vtwww.innove.ee/10702• • •Arengukava koostamine: piirkondlike koordinaatoritekoostööseminar 10.–11. juunil Jõgevamaal.Kahe päevaga sai selgemaks, miks on õppekeskuselvaja arengukava ja kuidas seda koostada. Valmisidrühmatööd.• • •Tutvumine ainukoolidega: piirkondlike koordinaatoritekoostööseminar 30. septembril Tartus.Tutvuti Tartu Emajõe Kooli ja Tartu Hiie Kooli tööga;saadi ülevaade muudatustest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.47

2010 – koostööseminaride aastaFookuses nõustamisteenus: Lääne-Eesti õppenõustamiskeskustekoostööseminar 23. märtsil Kärdlas.Seminaril osalesid Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaaja Pärnumaa keskuse töötajad, õpetajad, tugispetsialistid.Keskenduti õppenõustamiskeskuste jätkusuutlikkusele,individuaalse õppekava koostamisele,kutsesuunitlusele koolis ja loovteraapia praktilistelenippidele.Infot õppevara kohta: piirkondlike koordinaatoritekoostööseminar 12. mail Tartus. Kokkutulnudsaid ülevaate sotsiaalpedagoogilisest, logopeedilisest,psühholoogilisest ja eripedagoogilisestnõustamisest õppenõustamiskeskuses. Tutvuti ESFiprogrammis „HEV-õpilaste õppevara arendamine“valmivate õppematerjalidega.• • •Mis toimub Jõgevamaal: Jõgeva-, Lääne- ja Võrumaaõppenõustamiskeskuse spetsialistide ja koordinaatoriteeteabepäev 9. juunil Kuremaal. Märksõnu:koostöö vajalikkus, keskuste rahastamine, lapseprobleemide varajane märkamine.• • •Kuidas hinnata kvaliteeti: piirkondlike koordinaatoritekoostööseminar 28.–30. juunini Kuressaares ja Kärdlas.Selgeks said õppenõustamisteenuste kvaliteedihindamise põhimõtted, tutvuti Saaremaa ja Hiiumaaõppenõustamiskeskuste tööga.• • •Märka last: Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaaja Harjumaa õppenõustamiskeskuse töötajatekoostööseminar 23. augustil Rakveres. Põhiteemaoli seksuaalselt väärkoheldud lapsed ja nendeabistamine, koostöö politseiga.• • •Nõustajaks olemise võlu ja valu: programmi osapooltekoostööseminar 23.–24. septembril Tallinnas.Kas nõustajaks olemine on õigus, kohustus või vastutus?Kuidas sünnib koostöö, missugune koostöö onelujõuline? Kuidas õppenõustajad saavad panustadavaldkonna arengusse? Seminaril osalesid õppenõustamissüsteemiarendamise programmi kõikosapooled: nõukoja ja ekspertide kogu liikmed, keskustespetsialistid ja piirkondlikud koordinaatorid.Seadus selgeks: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduseteemaline koostööseminar õppenõustamiskeskustemeeskondadele ja nõustamiskomisjonideliikmetele novembris ja detsembris 2010.Pärnus olid 29. novembril koos Pärnu-, Lääne-, HiiujaSaaremaa õppenõustajad; Tartus 30. novembrilTartu-, Põlva-; Valga- ja Võrumaa spetsialistid; Rakveres15. detsembril Tallinna, Harjumaa, Lääne- jaIda-Virumaa õppenõustajad; 16. detsembril PaidesJärva-, Rapla-; Viljandi- ja Jõgevamaa keskuse töötajad.Räägiti kaasavast haridusest ja HEV-õpilasteõppekorraldusest lähtuvalt seadusandlusest.48

• • •Erilised lapsed: ESFi programmide „HEV-õpilasteõppevara arendamine“ ja „Õppenõustamissüsteemiarendamine“ ühine teabepäev 10. detsembrilTartus. Eripedagoogid, õpetajad, sotsiaaltöötajad,nõustajad ja lapsevanemad said infot erivajadustegalaste toetamise kohta Eesti haridussüsteemis;HEV-koordinaatori rollist koolis; õppevara ja õppekavadekoostamisest HEV-õpilastele.2011 – kokkuvõtete tegemise aastaSisehindamine: piirkondlike koordinaato ritekoos tööseminar 2. märtsil Tallinnas. Saadi uusiteadmisi õppeasutuste sisehindamisest ningtoodi selgust programmi viimase aasta tegemistesse-toimetamistesse.• • •Lihtsustatud õppekava: piirkondlike koordinaatoriteja õppenõustamiskeskuste spetsialistide koostööseminar25. mail Tallinnas. Põhjalikult analüüsitikõike, mis seotud põhikooli lihtsustatud õppekavaning toimetulekuõppe rakendamisega.Ja ongi kõik: ESFi programmi „Õppenõustamissüsteemiarendamine“ koostööd kokkuvõttev seminar„Märka, toeta ja tegutse” 4. novembril Tallinnas.49

Lisa 1. Valik õppenõustamistkajastavaid materjale meediasAlljärgnevalt on loetletud õppenõustamist ja õppenõustamisprogrammikajastavaid artikleid ningtele- ja raadiosaateid Eesti meedias. Kõik toodudmaterjalid on kättesaadavad internetis.• • •Eksamikeskuse ESFi programme tutvustav „Õpileht“Postimehes 10. mail 2011. Õppenõustamisest kirjutasMTÜ Viljandimaa nõustamis- ja õpiabikeskuseVasem Parem õppenõustamiskoordinaator ReetNigol: „Õppenõustamise ilu, võlu ja valu“. Link• • •Põlvamaa Õppenõustamiskeskuse koordinaatoriHeido Sinivee artikkel „Erivajadustega Kiir, Toots,Tõnisson, Arno…“ Õpetajate Lehes 5. novembril2010. Link• • •Sirje Rattuse artikkel „Lapsed hädas: kui kool tundubvastik ja õppimine ei edene“ ajalehes Pealinn 25. oktoobril2010. Link• • •Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse õppenõustamisekoordinaatori Liivia Vachti artikkel „Õppenõustamine– kellele ja milleks“ portaalis eestielu.ee14. oktoobril 2010. Link• • •Eesti Eripedagoogide Liidu väljaande „Eripedagoogika“35. number oli tervenisti pühendatudõppenõustamisele. Oktoober 2010. Link• • •Õppenõustamissüsteemi arendamise programmiosapoolte koostööseminari (23.–24.09 2010 Rahvusraamatukogus)kajastus Aktuaalses Kaameras 24.septembril 2010. Eesti keeles, Vene keeles• • •Uudis „Õppenõustajad seavad tulevikuplaane“Tiigri hüppe SA haridusportaalis Koolielu 23. septembril2010. Link• • •Harjumaa Õppenõustamiskeskuse logopeedi IngridVeskiväli artikkel „Kes on erivajadustega lapsja kuidas me saame teda aidata?“ Õpetajate Lehes28. mail 2010. Link• • •HTMi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoniartikkel „Erivajaduste varajasest märkamisest jasekkumisest“ Õpetajate Lehes 30. aprillil 2010. Link• • •Meeli Parijõgi „Mida teha, mida muuta, et laps tahaksõppida?“ Õpetajate Lehes 3.04.2010. Link• • •Leili Seili artikkel „Õppenõustamiskeskus leevendabtasapisi spetsialistide nappust“ ajalehes Sakala 22.märtsil 2010. Link• • •Koostöös Vikerraadioga oli 2010. a märtsikuus „Huvitaja“saates eetris neli õppenõustamisteenusttutvustavat saatelõiku, kus sõna said õppenõustamiskeskustespetsialistid, lapsevanemad ja õpetajad.Intervjuud on järelkuulatavad eksamikeskusekodulehelt. Link• • •MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse õppenõustamisekoordinaatori Maire Püssi artikkel „Õppenõustamineaitab raskustesse sattunud õpilasi“ ajalehes„Vooremaa“ 19. detsembril 2009. Link• • •Ajalehes Den za Dnjom ilmus oktoobris 2010 eksamikeskuseESFi programme tutvustav teemaleht, shartikkel õppenõustamissüsteemi arendamisest. Link50

Pärnu Õppenõustamiskeskuse logopeed-eripedagoogiMargit Tamme artikkel „Nõustatud ja nõustamataerivajadustega lapsed“ Õpetajate Lehes 18.septembril 2009. Link• • •ESFi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine“programmijuhi Riina Otti ja programmikoordinaatori Ada Lumiste artikkel „Õppenõustamiskeskusestsaab abi laps, vanem ja lapsega töötavisik“ Tiigrihüppe SA haridusportaalis Koolielu 29.septembril 2009. Link• • •Lastekaitse liidu liikme Ants Tammari artikkel „Erivajadustegalastega ristteel: kuhu minna?“ ÕpetajateLehes 14. augustil 2009. Link• • •Ene Pajula artikkel „Erivajadus ei ole puude viisakamnimetus“ Õpetajate Lehes 12. juunil 2009. Link• • •Karin Klaus „Õppenõustamine jõuab igasse Pärnumaanurka“, Pärnu Postimees 22. mail 2009. Link• • •Raivo Juuraku artikkel „Nõustamiseks 70 miljonit“Õpetajate Lehes 3. aprillil 2009. Link• • •Katrin Jüriso artikkel „Õpiraskustega laste osakaalon ligikaudu 20%“ ERR-i uudisteportaalis 26. märtsil2009. Teemakajastus ETV hommikuprogrammisTerevisioon. Link• • •Eksamikeskuse ESFi programme tutvustav „Õpileht“Eesti Päevalehes 17. veebruaril 2009. Õppenõustamisestkirjutasid Tartumaa nõustamis- jaõpiabikeskuse juhataja Ana Kontor („Nõu ja abiKroonuaia tänavast“) ja HTM-i üldharidusosakonnapeaekspert Merike Mändla („Nõustamist võib vajaminna igaühel“). LinkEesti Erapedagoogide Liidu väljaande „Eripedagoogika“31. number oli tervenisti pühendatudnõustamistemaatikale. November 2008.• • •HTMi üldharidusosakonna peaeksperdi MerikeMändla artikkel „Nõustamisteenus kõigile kättesaadavaks“Õpetajate Lehes 31.10.2008. Link• • •Programmdokument. Haridus- ja teadusministrikäskkiri nr 840 3. juulist 2008.Väljavõte programmdokumendist: Programm„Õppenõustamissüsteemi arendamine” on loodud„Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia2007–2013” ja sellest tuleneva „Inimressursi arendamiserakenduskava” alusel prioriteetse suuna „Elukestevõpe” meetme „Teavitamis- ja nõustamissüsteemiarendamine” rakendamiseks. Programm on koostatud„Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse”§ 12 lg 4 ja § 20 lg 1 alusel.Programmi üldeesmärk: Piirkondlike õppenõustamiskeskusteloomise ja nõustamiskvaliteedi arendamisekaudu on paranenud nõustamisteenusekättesaadavus õpilaste koolist väljalangevuse ennetamiseksja noorte edasise toimetuleku ning konkurentsivõimesuurendamiseks igapäevaelus ja tööturul.Programmi alaeesmärgid: õppenõustamissüsteemiarendamine on käivitatud; nõustamisteenuse pakkumineon tagatud kõigis piirkondades; nõustamisteenuseosutajad on koolitatud. Link• • •Õppenõustamise standardProgrammi ekspertide kogu poolt välja töötatudõppenõustamise standardis on sätestatud õppenõustamisegaseotud mõisted, õppenõustamiseeesmärk, sihtrühmad, õppenõustamiskeskuse ülesanne,nõustajate ülesanded, nõustamisteenusevormid, nõustamise protsess, nõustamisteenuseosutamise ja arendamise põhimõtted, nõustamisedokumenteerimine, nõustaja töökoormus ja teenuseosutamise maht, nõustamisteenuste kvaliteeditaga mine, keskuse arengukava. Standardist lähtuvadõppenõustamiskeskused oma igapäevatöösning arengukavade koostamisel. Link51

Lisa 2.Õppenõustamiskeskuste kontaktidHarjumaa ÕppenõustamiskeskusAnija mõis, Harjumaa 74402Tel: 608 4325e-post: harjuonk@gmail.comwww.koostyykoda.eeJõgevamaa Nõustajate Ühendus MTÜPiiri 4, Jõgeva 48307Tel: 776 0166e-post: mairepu@hot.eewww.jmnk.eePärnu ÕppenõustamiskeskusMetsa 1, Pärnu 80010Tel: 443 1436e-post: onk@onk.eewww.onk.eeTallinna ÕppenõustamiskeskusE. Vilde tee 120, 12618Tel: 653 2190; 6404657e-post: oppenoustamiskeskus@tln.edu.eewww.tonk.eeHiiumaa Teavitamis- ja NõustamiskeskusUus tn 2 b, Kärdla 92413Tel: 462 2545e-post: info@hups.eewww.hups.eeSA Kesk-Eesti Noorsootöö KeskusLai 33, Paide 72720Tel: 385 1489e-post: kengike@hot.eewww.kenk.eeSA Raplamaa Info- ja NõustamiskeskusTallinna mnt 14, Rapla 79513Tel: 489 4541e-post: rink@raplantk.eewww.rink.eeTartu Hariduse Tugiteenuste KeskusTähe 56, Tartu 50103Tel: 746 1000e-post: htk@tartu.eewww.tugiteenused.tartu.eeaIda-Virumaa Omavalitsuste LiitKeskväljak 1-301, Jõhvi 41531Tel: 337 0422e-post: ivol@ivol.eewww.ivol.eeLäänemaa ÕppenõustamiskeskusPosti 23, Haapsalu 90502Tel: 472 5640e-post: laanemaa.noustamiskeskus@hot.eewww.lonk.eeSaaremaa ÕppenõustamiskeskusLossi 1, Kuressaare 93819Tel: 452 0523e-post: Maret.Metsmaa@kuressaare.eewww.kuressaare.eeValgamaa ÕppenõustamiskeskusViljandi 82, Valga 68205Tel. 764 1823e-post: valgaopiabi@gmail.comwww.jaanikese.edu.ee52

Lääne-Viru ÕppenõustamiskeskusKreutzwaldi 5 (Korpus C), Rakvere 44314Tel: 325 8064; 325 8065e-post: monica.jaanimets@virol.eewww.virol.eeViljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskusVasem paremVabaduse 4, Viljandi 71020Tel: 533 16 125e-post: vilnoustamiskeskus@gmail.comwww.viljandimaa.ee/noustamiskeskusPõlvamaa ÕppenõustamiskeskusKesk 20, Põlva 63308Tel: 7998 948post: polvaonk@gmail.comwww.polvamaa.eeProgrammi kaasatud ainukoolid:Tartu Emajõe KoolVabaduse pst 9, Tartu 51004Tel: 742 3727e-post: kool@tek.tartu.eewww.tek.tartu.eeTartu Hiie KoolHiie 11, Tartu 51006Tel: 742 2291e-post: hiiekool@hiie.tartu.eewww.hiie.tartu.eeVõru NoortekeskusLiiva 21, Võru 65609Tel: 782 3003e-post: info@vorunoortekeskus.eewww.vorunoortekeskus.eeProgrammi elluviija:Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuswww.ekk.edu.ee53

• • • • •54

■■••■■•■•■55