Sinu Mets-marts_2012.pdf - Erametsakeskus

SinuNr 26MetsMetsa õppeleht22. märts 2012Vaid istutamisestei piisaLk 4Kärntõbi pidurdub?Lk 16Nahkhiired metsasLk 24Toetuste määrusmuutubLk 32

metsaomanikmetsaomanikMets nagu liivakastAUTORI fOTOdkui püstise võsa puhul. Aga kui kogukraami maha võtad, siis mida õgarditeleette sööta järgmisel talvel?Ainult istutamineuut metsa ei anna.PEETER KRIMMmetsaomanikPärast lageraiet pistsin 2007. aastaloma kuuehektarisse metsatukkamulda 10 000 kuuse potitaime, lisakslooduslikele mändidele.Istutamisele järgnes kolm nädalatpõuda ja 30kraadist kuumust – neljandiktaimedest kõrbes, loomulikult eritilagendikel.Esimese suve tegelesin potitaimedeõigesse kohta tõstmisega, sest ülikoolipoistebrigaad oli neid põmmutanudkuhu juhtus. Seetõttu jäi lohakile rohutallamine ja viiendik kuuskedest läkskõrge maltsa saagiks.Kaks talve vaatasin pealt, kuidas kitsedlatvu nahka panid, muidugi lagendikel,sest ega kits võsas turnida viitsi. Siisotsustasin nende söögilaua Cervacoliganässu keerata. Aine töötas hästi – pärasttalve leidsin vaid paar ärahammustatudlatva, mis olid samasse maha sülitatud.Kolmas, 2009. aasta suvi oli niiskeja jahe, täitsin edukalt “auke” kohalikemetsataimedega. 2010 kevadel liigutasinnatuke, siis tuli tapvalt kuum suvi jaistutada sai jälle sügisel.Kapitaalne hävitustööMullu aprillis läksin sinisilmselt metsa,käed sügelemas ning lootes, et sobivailmaga paistab sügiseks tunneli lõpustvalgus – nagu vaja, iga kahe-kolmemeetri tagant taim, sest olen loomultmaksimalist.Looduse hävitustööd nähes läksid parakukäed taskusse ja maad võttis mustmasendus. Ühest 1–1,5 m kõrgusestnoorendikust oli põder põlvekõrguseltüle käinud nagu vikatiga, Cervacolist olisaanud talle mõnus krõmpsutis.Kitsed olid poole meetri kõrguselttõmmanud 10cm ringi peale 1,5meetristelemändidele...Kõige kehvem lugu oli 0,5 ha peal,mis asub naabri suvekodust 100–150 mkaugusel. Jänesed ja hiired olid koostöösteinud puhta töö. Seal oli hiirtel lume allsula maa peal käinud talvel tõeline orgia,maapind oli põhjalikult üles küntud.Hämmastas, et kümmekond 70–80cm mändi, mille olin sügisel sihi servapannud, olid söödud kapitaalselt rootsuks,Cervacoliga latvu poleks nagu olnudki.Sama saatus ühel kahemeetriselmännil, okkad puu all maas – järelikultpolnud see mänd lume all pikali olnud.Nii peen töö ja hambajäljed ei sobinudkitsele, aga jänes ju puu otsa ei roni.Küsisin targematelt, aga targemaks eisaanud. Metsiku õunapuu okstega olirohkem kui 2 m kõrgusel sama mõistatus.Tappev lumiLisaks kõigele toredale olid taimed lumestpikali surutud. Teatavasti pidavatise püsti tõusma. Jälgisin neist üht tüüpilisttee ääres paar nädalat. Kuusetaimealumine püstine oks ajas end tähtsalttaeva poole, latv pigem langes alla.Sain aru, et oksast tehakse uus latv ja vanastladvast saab oks, tagajärjeks äbarik.Võimalik, et 30 aasta pärast ei saaenam midagi aru. Siiski otsustasin päästa,mis päästa annab, unustada istutamiseja võtta ette hullumeelne töö – tokitadakõik viltused taimed. Selleks kuluskogu istutamiskõlblik aeg kuni suvisepõuani.Aasta enne seda olin tokitanudmõnd üksikut taime. Siis panin tähele,et liiga tugev tokk jäi hiljem taimelekoormaks. Seekord tegin nõrgemadtoed. Enamik taimi jaksaski ise edukaltseista juba nädala pärast, mõnele jätsintoki külge kauemaks. Tüve painutusharjutusedtaimede tervisele siiski kasuksei tulnud – kasvud jäid üldjuhul lühemaks,kui oleks pidanud.Sügisene Cervacoli tõmbamise ringvõtab küll kõvasti aega, aga see-eest käidPastataolineCervacolja lahusenakasutatavPlantskyddon ulukitepeletamiseksmõeldudvahendid.Lumevaalitudkuusk.Kellegi toidulaud õunapuu otsas.läbi kõik taimed ja saad täpse ülevaateolukorrast. Kord üle möksitud helesininelatv paistab hästi silma.Kuna suvel olin tähele pannud, etmaitsvaimad on olnud männi ülemisedpungad, ei tõmmanud enam Cervacoliainult ladvale alt üles, vaid tilgutasinka pungadele – head isu! Arvan, et kuivanudaine halba mõju punga arengulepole vaja karta. Punga jõud on suur.Akrobaadid rotid?Eelmisel suvel ütles naabrimees juhuslikult:“Mitu kilo mürki olen hiirtele jarottidele söötnud, aga vähemaks neidjäänud pole.” Mul lõi punane lamp peashelendama – kas need tundmatud män-nirüüstajad olidki rotid, nad on ju uskumatudakrobaadid?Kujutasin küll ette tehnikat, kuidasrott mööda mändi üles ronib, ja õunapuuoks on ju jäik, kõnni nagu möödaasfalti. Ilmselt on rottidel-hiirtel naabrimehesuvetalus talvine staap – ikkagiparem kui lageda taeva all. Sealt korraldataksesõjaretki ümbruskonda, kus kaminu noored kuused-männid.Järgmise mõtte juures oleksin tahtnudendale tappa anda: nende kümnekalli männi tüved olin sügisel (lisaksCervacolile, mis tõmmatakse ladvale)võõbanud Plantskyddiga üle kaitseks jänesteeest. Aga mille peale rott veel tulebkui mitte verelõhna peale. Kui nadKas tõesti rotid?enne ei teadnud, et männikoor süüakõlbab, siis mina õpetasin!Juhul kui keegi veel ei tea, siis Plantskyddpeletab taimetoitlasi verelõhnaga.Cervacol ei lõhna, vaid paneb suu “liivatäis”. Rottidele, kes järavad ka betooni,kama kaks. Kui loomadel nälg ikka vägakõva, ei aita kumbki.Uus idee ja võsa rollKatsetasin sügisel “kriisipiirkonnas” igivanaainet lupja. Minu kui puhastuskeemiaspetsialisti mõistus ütleb, et imetajamagu töötab happega. Lubi kui leelison vastupidise toimega, seega peaksta vähemasti kõva kõhuvalu tekitama niitaimetoitlastele kui kõigesööjatele. Eksnüüd kevadel ole tulemused näha, sedaenam et see talv on üsna sarnane eelmisega– korralikult lund ja sula maa.Jätsin märkimata, et ega ei söödudainult mu okaspuid, palju rohkem pandipintslisse võsa – väga tore. Tore polesee, et võsaks peeti ka tamme. Oleksinma väga korralik ELi kodanik, kellel eimingit võsa, poleks mul raudselt ühtegikuuske ega mändi alles.Seepärast olin viimatisel sügisel võsahävitamisel kahtlev ja ettevaatlik. Hilissügiselraiutud võsaga pole probleemi,kooritakse edukalt talvel ära ja kasutegur-kättesaadavusmitu korda suuremSarvekangelased sokudTõeliselt on mulle närvidele käinud sokud,kes puht lõbu pärast koorivad sarvede“teritamiseks” 1,5–2meetrisi mände.Just selliseid, millest nad aasta pärastenam jagu ei saaks, ja just lageda peal,sest neil ju vaja kepselda ümber puuoma väge näidates.Männid meeldivad neile ilmselt sellepärast,et kiire kasvu tõttu on neil alumisioksi suht vähe ja puud viibutavadvastu nagu tõelised “vaenlased”.Kaks kevadet olen nüüd võõbanudpintsliga sobivas mõõdus männid Plantskyddigaüle – tulemus on maksimaalne.Pärast sellist tööd inimeste hulkaminnes peab muidugi olema ettevaatlik.Hüppasin kord läbi külapoest ja täheldasinuksel, et müüja pilk jäi mulle pidamapikemaks kui vaja. Vaatasin ennast:riided puha verepritsmeid (Plantskyddilahus on tumepunane) täis, ilmseltnägu ka. Politseid siiski ei kutsutud.Puu ravib endTeooriat, et ladva ärasöömine rikub jäädavaltpuu struktuuri, mina ei usu. Jah,paneb põdema ja kasvu aeglustab küll.Näiteks nendel kuuskedel, mida lasksinkaks talve süüa, võttis põdemine aegakaks suve. Alles kolmandaks sügiseksvirutasid kasvu nagu vaja.Kui vaadata metsataimi, tihedad misjube, on ilmselgelt neil korduvalt latvasöödud. See ei keela neil ühel aastalpõrutada selline antenn, et kits sellestenam ei hooli.Puu ravib ennast üsna hästi. Näiteks10 aastat tagasi langetasin lepa neljameetriselekuusele kaela, pooleks murdus.Arvasin, et jokk, kuid mõni aastahiljem märkasin, et ühest oksast oli tehtuduus latv. Nüüd otsisin seda kuusketükk aega – vaid väike jõnks tüves sees.***Kibelen nüüd metsa vaatama, kes sealkõnnivad, ja vajadusel hiirtele-rottidele“staabi” juurde “kõhutäidet” viima, nälgpeaks neil ju majas olema.Pikk-kõrvade ja sarvekandjate seaspeab loodetavasti korda kohalik kordnikilves. Kui n-ö veab lumega, saab kevadeljälle tokitada.4sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 5

metsaomanikmetsaomanik6Ka taimedepäritoluon tähtisKultiveerimismaterjal jaotataksealgmaterjali järgi kolme kategooriasse.EDA TETLOVkeskkonnaametimetsauuendusepeaspetsialistMetsa kultiveerides teeb omanikpikaajalise mõjuga otsuse. Seetõttuon väga tähtis, et uuendamiselkasutatav kultiveerimismaterjaloleks võimalikult hea ning et istutus-külvoleks tehtud õigel ajal ja hästi.Põllumehel on võimalik juba järgmiselaastal viga parandada, kui sai valitudebasobiv viljasort. Metsamehel võibtehtule tagantjärele hinnangu andmiseksminna aastaid või aastakümneid.Mitu kategooriatMetsa kultiveerimiseks kasutatav materjal(seemned-taimed) on lähtuvaltpärinemise kohast jaotatud kategooriatesse.Pärinemise koha all (kõnekeeleska päritolu) on mõeldud puid, puuderühma või puistut, kust konkreetnematerjal algselt pärineb. Näiteks taimekategooria ei tule mitte sellest, millisestaimlas ta on kasvatatud, vaid sellest,kust pärinevad seemned, mida temakasvatamiseks kasutati.Algmaterjali omadustest lähtudes jagataksekultiveerimismaterjal kolme kategooriasse:algallikas tuntud (1), valitud(2) ja kvalifitseeritud (3).• Esimeses kategoorias võib algmaterjalpärineda puistust, puude rühmast võiüksikpuult, millele on sõltuvalt puu-sinu mets märts 2012liigist kehtestatud miinimumnõuded.Enamik meil kasutatavast kultiveerimismaterjalistkuulub just siia.• Teise kategooriasse kuulub algmaterjal,mis pärineb esimese kategooriagavõrreldes rangemate kriteeriumide(ühtlus, tagavara juurdekasv, tüvevorm,võrakuju, kohastumus jms) aluselvälja valitud puistutest, mistõttu kamaterjali omadused on paremad. Eestison seni valikseemnepuistuid väljavalitud vaid hariliku männi puhul.• Kolmandasse kategooriasse liigitubkultiveerimismaterjal, mis pärinebseemlatest. Siia kuuluvad ka testimatakloonide päritolu algmaterjal jaristamisel saadud algmaterjal. Seemladon rajatud plusspuude vegetatiivsetejärglaste ehk kloonidega.Tänavu kevadel on meil saada seemlastpärinevat seemet arukase, harilikumänni ja sanglepa kasvatuseks ningseemlaseemnest kasvatatud taimedestarukase-, hariliku kuuse ja hariliku männining sanglepataimi.VIIO AITSAMKuusetaimi istutades tuleb järgidataimede päritolupiirkonda.Okaspuu päritolupiirkonnadKõrgema kategooria kultiveerimismaterjalikasutades saab õigete majandamisvõtetekorral paremate omadustegauue metsa.Kahe puuliigi – hariliku männi jakuuse puhul tuleb meil esimese ja teisekategooria kultiveerimismaterjali kasutadesjärgida ka, millisest Eesti piirkonnastsee pärineb. Hariliku kuuse puhulon Eesti jagatud kaheks, hariliku männipuhul neljaks päritolupiirkonnaks.Hariliku kuuse sisemaa päritolupiirkonnakultiveerimismaterjali tohib kasutadanii sisemaa- kui ka rannikupoolsespäritolupiirkonnas, aga rannikuvööndistsisemaale ei tohi materjali tuua. Harilikumänni puhul võib kasutada lisaksoma piirkonna materjalile Kagu-Eestipiirkonnast pärinevat materjali.Üldiselt kehtib seemnete-taimede valikulpõhimõte, et parim on kohalik päritolu.Kui kohalikku materjali ei ole võimaliksaada, on lubatud seda Eestisseteatud piirkondadest sisse tuua. Praegutohib metsa kultiveerimisel kasutada harilikumänni ja kuuse materjali, mis pärinebLäti ja Leedu teatud piirkondadestning Valgevene puistutest või üksikpuudelt.Kuna Valgevene ei ole ELi liige, tohibsealt materjali tuua vaid keskkonnaametiloal.Lehtpuuga on lihtsamLehtpuuliikide kultiveerimismaterjalileei ole päritolupiirkondasid kehtestatudja metsaomanik saab ise otsustada,kuhu ja mida ta kasvama paneb. Kunalehtpuuseemned on väikesed ja satuvadlooduses keskkonnatingimuste meelevalda,ei ole mõttekas metsakülviks kasutadaväärtuslikku seemlaseemet.Otstarbekam on kasvatada sellestseemnest taimlas taimed ja metsa uuendadataimedega. Seemlaseemnest kasvatatudtaimed tasub istutada viljakatessekasvukohtadesse, kus nende head omadusedsaavad parimal viisil ilmneda.Kehvemates kasvukohtades on targemkasutada esimesest kategooriastpärinevaid seemneid-taimi. Kui valikuidon palju ja ei olda endas kindel, tasubnõu küsida metsakonsulendilt.Kust üldse alustada?Vastuseks metsaomanikule, kes varem pole kokkupuutunud ei metsa istutamise ega kasvatamisega.SILVI TARANGmetsakonsulentMul on keset küla 3,2 ha maad –vana põld ja korralik lepik (allahektari), mis kippus vanadusestümber kukkuma. Selle võtsimenüüd maha. Asemele kasvabilmselt varsti uus lepik...Lepametsa asemele, mis kasvas hästi,võib kasvatada uuesti lepiku küll, kuidseda tuleks noorena raiuda hõredaks(jätta alles kõik sirged tüved) arvestusega,et 1 m² kohta jääb esialgu kaks leppa.Kuna lepp kasvab väga kiiresti, siishõrendada vastavalt vajadusele u viieaasta järel. Lepast saab 25–30 aastagakasvatada ilusa palgimetsa.Teine võimalus on istutada kuused,sest lepp kasvab ainult viljakal ja parasniiskelpinnasel, mis ideaalselt sobibkuusele. Kuuski peaks istutama 2000–2500 taime/ha. Ilmselt kasvab juurevõsusttulev lepp peagi üle kuuse, kuidväike vari ei lämmata kohe kuusetaimi.Loomulikult tuleb noorendikku hooldadaehk sealt võsa raiuda.Kuusk on meil ainuke varjutaluvpuuliik. Kui tema juurdekasv jääb väikeseksja kõrvaloksad võtavad vihmavarjukuju, siis on viimane aeg valgustjuurde anda ehk teha hooldusraiet.Mida teha põlluga? Mõte on istutadasinna mets. See on kruusanemaa, kus kuusk vist hästi ei kasva.Parim oleks mänd, küla keskelpole ehk ka põtru neid laastamas.Kas see maa tuleks kuidagiette valmistada? Kust saada istikuidja kui palju need maksavad?Kuidas istutada ja hooldada?Kas neid töid saab kelleltkiLisaTeaVe• Atesteeritud taimekasvatajate nimekiri:www.keskkonnaamet.eevõi www.eramets.ee.• Teenuste pakkujate, nõu andvatemetsaühistute, konsulentide kontaktidjms: www.eramets.ee.• Metsastamise kulu sõltub taimedehinnast jm, on keskmiselt 850–1000 €/ha (koos maapinna ettevalmistusega).• Taimede hind sõltub eri tegureist.Nt riigimetsa majandaja 2012hinnakirjast (kevadel väljapooletaimi ei müü, hind käibemaksuta):paljasjuurne kuusk 18, mänd10, arukask 15 eurosenti, kui ostetaksekuni 10 000 taime. Potitaimedon kallimad. Suurema kogusekorral on hind madalam.tellida? Kui palju võib metsastaminemaksma minna ja kas sedakeegi toetab?Eetiline ei ole metsa alla viia põllumaad,mille hindepunktid on üle 35.Kui on alla 35 hindepunkti, võib sinnaistutada metsa. Aga metsapuud vajavadkasvuks palju vähem toitaineid kuipõllukultuurid ja seega on neile vahel kavilets põllumaa liiga toitaineterikas. Selliselealale istutatud männid jäävad okslikuks(ei laasu) vaatamata tihedale istutusele.Kuused hakkavad küll väga hästi kasvama,kui just väga kuiv pinnas pole,kuid 30–40aastaselt võivad nad nakatudajuurepessu. Juurepessu seeneniidistikkuleidub põllumullas alati, eritikui põldu on väetatud sõnnikuga.Parimad uue metsapõlve moodustajadpõllul on lehtpuud, Eestis arukask.Ta on valgusnõudlik, seega oleks vajamaapinda ette valmistada kas künnigavõi freesribadena, et umbrohud taimiei varjaks.Kaski müüakse tavaliselt üheaastase(pikkus 20–30 cm), harva kaheaas-AUTORI fOTONäide 1999. aastalpõllumaale rajatudkasekultuurist.tase taimena. Kasetaimede kasvatajatenimekirja leiab Erametsakeskuse kodulehelt.Taimi müüakse paljasjuursetenavõi nn potitaimedena.Paljasjuurne kask tuleb istutada ennelehtimist, tavaliselt aprilli lõpus – maialgul. Põllule istutades arvestage ka liikumisvõimalusegatulevases metsas –tuleks jätta 4–5 m laiused teekohad, kussaaks väiketraktoriga sõita.Istutada tuleks 2000–3000 taime/ha.Sellisel juhul on 4–5 aasta pärast kasedjuba 5–6 m kõrgused ja esimese hooldusraiegasaab alustada u 9–10aastaselt, raiudespuistut hõredamaks. Kased alustavadlaasumist, kuid elusvõra pikkus peab pidevaltjääma 2/3 puu kõrgusest, siis on tüvedejuurdekasv maksimaalne.Kodulähedane kaasik on ilus vaatepiltka silmale.Hetkel ei toetata põllumaade metsastamist.Erametsakeskus toetab raiesmike(paikneb metsamaal) metsastamist.Toetuse suuruse kohta saab teavet Erametsakeskusekodulehelt. Toetuse saamiseüheks eelduseks on, et taimed onostetud atesteeritud taimekasvatajalt.sinu mets märts 2012 7

metsaomanikmetsaomanikaegvaadatavete seisuÜLLE LÄLLMTÜ Minu Metsesimees,JärvamaaerametsandusetugiisikEestis on keskmine sademete hulkaastas 520–820 mm, aurumineaga 360–400 mm aastas. Metsaaladel,kust vee äravool on takistatud, tekibliigniiskuse tõttu hapnikupuudus,mis halvendab puude juurdekasvu. Pikemaperioodi vältel võivad puud liigniiskusetõttu ka hukkuda.Kevad on parim aeg minna metsaning vaadata, kuhu tekivad üleujutusedja kuidas neid oleks otstarbekas kõrvaldada.Teatud juhtudel piisab, kui veidi veeäravoolule kaasa aidata, ent teisal võibolla vajadus metsa kuivendusvõrku(kraavid) kapitaalsemalt uuendada võirajada hoopis uus võrk.Igal pool isemoodiKui vesi jääb sula maaga kusagile seismakauemaks kui kaheks nädalaks, onsee ohu märk, mille puhul tuleb kindlastimidagi ette võtta.Kevadiste suurvete ajal on omanikul hea võimalusselgitada, kas tema metsas on alasid, kus veteäravoolule tuleks omalt poolt kaasa aidata.Et vete kogunemist ära hoida, tulebmetsaomanikul hooldada oma metsasolevaid kraave. Paljudel juhtudel saabsellega (võsalõikus) ise hakkama ja polevaja toetusi küsida. Silmas tuleb aga pidada,et teatud piirkondades, kus pinnashabras, on kraavi kaldal kasvavadsuured puud kasulikud, kuna hoiavadära kaldaerosiooni.Eriti tähelepanelik tuleks olla piirkondades,kus liigub kopraid. Kopratammidpõhjustavad sette teket ja kraavidlähevad umbe. Kui tamm õigel ajallõhkuda, saab olukorra päästa, aga kuivoolukiirused on väikesed, ei pruugivesi setteid ära kanda ja siis peab inimenepuhastamisega kaasa aitama.Kui kraavitus on vana ja kaua hooldamata,võib osutuda otstarbekaks tehasuurem investeering ja kasutada süsteemikordategemiseks ka toetusi. Hiljemon kuivendussüsteemi lihtsam korrashoida ja kulusid on vähem.Selliste suuremate ettevõtmiste puhultuleb tihti arvestada ka naabritegaja see võib kaasa tuua probleeme. Näiteksüks omanik tahab kuivendussüsteemikorda teha, aga temast vetevoolusuhtes eespool olev omanik ei taha metsamaaparandusestkuuldagi, tal kas poleraha või huvi.Naabrite suhtedArusaamatusi võib tekkida ka mulletekasutamisel puidu kokkuveoks. Näitekson olnud juhtumeid, kus üks omanikon värskelt teinud oma kraavid korda,misjärel n-ö tagumine naaber onavastanud, et värsket kraavimullet pidion tore oma metsamaterjali välja vedada.Nõrga struktuuriga mulle ei kannataaga veel sõitmist, kraavide profiil lähebpaigast ära, voolunõvad sõidetakse kinni...Veel hullem, kui kraavi ületamisekstehakse ajutisi sildu (kraavi pannaksemetsamaterjali), mis sinna jäetaksegi.MaaparaNduse MõjudVIIO AITSAMVärskeltpuhastatudkraav erametsasLääne-Virumaal.Pildistatudmullu suvel.On olnud üks konkreetne juhtum,kus maaparandust teinud mittetulundusühingkeelas tahapoole jääval naabrilpuidu väljaveo mööda maaparanduseajal ehitatud teed. Tagumine naaber,väikemetsaomanik, soovis puitu väljavedada kõige pehmemal ajal.Seda juhust kajastati ajakirjandusesja mittetulundusühing jäi suureks süüdlaseks.Aga kui sa ise pole investeeringusosalenud ja tee ehitab keegi teine, tuleksikkagi arvestada tingimustega, milletee ehitaja on seadnud.• Maaparandus metsas pikendabvegetatsiooniperioodi ja parandabpinnase kandevõimet. Kuivendusemõju puistu kasvule sõltubpaljudest teguritest, ent üldineseos on, et mõju ulatub kraavist10–20 m kaugusele. Kõrgusejuurdekasvu maksimum on 10.–15. aastal.• Kõige tõhusamaks peetakse kuivendustmadalsoometsades, agaka siirdesoometsades, kus on mõnetivõimalik puistu boniteeti parandada.Lodu-, madalsoo- ja siirdesoometsadejuurdekasv tõuseb4–5 tm aastas, siirdesoo- jaSiit tuleneb suur probleemipundar,millega tänapäeval kokku puututaksemetsas, kus ühed tegelevad majandamisegaiga päev ja teiste jaoks tähendabmajandamine vahest ainult ühekordsetpuidumüüki.Tasub ettevalmistusi tehaMetsaomanikul tasub praegu vaadataoma vanu kraave üle ka seetõttu, et lisaksvähestele võimalustele saada metsakuivendusekstoetust maaelu arengukavameetmete abil plaanib SA Erametsakeskustänavu rakendada ühe uuemetsamaaparanduse toetuse.Selle toetuse abil ei saa uusi süsteemerajada, vaid see on mõeldud olemasolevatesüsteemide hooldamiseks võinende osade uuendamiseks, mis tähendabkraavide puhastamist settest, truupidevahetust, voolunõvade rajamist.Toetus tuleb kõne alla juhul, kuikonkreetsest maaparandussüsteemistvähemalt 70% asub metsamaal. Lisakson nõue, et süsteem peab olema kantudmaaparandussüsteemide registrisse.Seda, kas metsas olevad kraavid onregistris, saab iga metsaomanik kontrollidamaa-ameti kaardiserveris oleva“Maaparandussüsteemide kaardirakenduse”abil.Kui selgub, et kaardil andmeid eiole, tuleb üles otsida põllumajandusametimaaparandusosakonna maakondlikkeskus (vana nimetusega maaparandusbüroo).Seal on kõikvõimalikkevanu kaarte, mille alusel võib saadaregistrisse kandmist taotleda. Kui vastavatkaardi- või plaanimaterjali ei leita,rabametsade juurdekasv 2–3 tmaastas, angervaksa, karusambla,soostuva sõnajala ning rabastuvamustika ja kanarbiku kasvukohakuivendamisel suureneb juurdekasv0,5–1 tm aastas.Kuivendamise kasulikest, agaka kahjulikest mõjudest saab täpsemaltlugeda kogumikust “Metsakuivendusekeskkonnamõjuülevaade” (2009, koostajad MariKaisel ja Kaupo Kohv).• Seoses kuivendusega vaadeldaksemetsa niiskuse hulka vegetatsiooniperioodil,mil põhjavesipeaks paiknema sügavamaltuleb metsaomanikul tellida mõõdistamisjoonis.Enne kui hakata toetust taotlema,tasub endale selgeks teha, mis kohustusedmaaparandussüsteemide registrisolemisega ja toetuse taotlemisegakaasnevad.Toetuse kasutamine tähendab, etsüsteem peab korralikult toimima vähemaltviie aasta jooksul, mille vältelon keelatud muuta ka metsamaa sihtotstarvet.Toetusega seotud dokumentepeab toetuse saaja säilitama seitseaastat.Kõige tähtsam on, et registrisse kantudmaaparandussüsteemi omanikul onkohustus seda süsteemi pidevalt korrashoida (teha maaparandushoiutöid).Selleks – truupide, kraavikallaste ja voolusängihooldamiseks – on kehtestatudomad nõuded. Näiteks tuleb likvideeritudkopratammide materjal paigaldadavähemalt viie meetri kaugusele veejuhtmeservast või hoopis ära vedada,kui see segab maakasutust jne. (Kopratammidelikvideerimine ise käib jahiseadusealusel.)Mõelge ka kohustusteleLisaks hoiutöödele tekib registrissekantud süsteemi omanikul ka uuendamistöödekohustus, kui maaparandussüsteemvõi selle osa on iganenud võilagunenud ja ei täida seetõttu enamoma ülesannet.Seega kaasneb registrisse kandmisegapalju kulukaid kohustusi, mis rakenduvadkõigile omanikele, kelle maadkuivendussüsteem läbib.kui 40–50 cm. Puistu raiumiselvõi harvendamisel niiskus mullassuureneb, sest puistu on ise suurveetarbija.• Kui on vaja valida, missuguse vanusegapuistus töid esmajärjekorrasteha, siis enim mõju avaldabkuivendamine noorendikele,järgnevad keskealised, raieküpsedja üleseisnud puistud, kusefektiivsus on kõige madalam.• Puuliikidest reageerib kõige pareminikuusk, siis mänd, arukaskning haab, vähem sookask jasanglepp.Allikas: kirjanduse põhjal Ülle Läll8sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 9

metsaomanikmetsaomanik10Ootamatu loodusjõuvastu ei saaOn töid, mida metsaomanikulpole kunagi võimalik etteplaneerida.OLAVI UDAMmetsaomanik,metsakonsulentUus aasta algas meile halvasti. Saabusjaanuaritorm, mis tegi kurjaka meie pere metsale – murdis jaheitis eraldisel 10 maha suure osa metsast.Tuli tellida keskkonnaametist metsakaitseekspertiis.Kuna püsti olid jäänudüksikud puud, ei leidnud me parematvõimalust, kui kogu kahjustatudalal (1 ha) teha lageraie.Ekspertiis oli vajalik ka selleks, ethiljem saada toetust kahjustatud metsataastamiseks. Meil oli kindel plaan alataasmetsastada kultiveerimisega.Kahjustused oli suured osaliselt kaselle tõttu, et pinnas oli külmumata jaeelnenud vihmadest nii pehme, et eihoidnud enam puujuuri kinni. Pärasttormi sadas maha paks lumi, mis ei lasknudkimaapinnal külmuda. See raskendasmetsatöid.sinu mets märts 2012Sellist piltiei soovioma metsasnäha ükskimetsaomanik.AUTORI fOTOkohta pensionipõlve pidama ja soovisenda vormis hoidmiseks teha füüsilisttööd.Meie pere MeTs12teetee43siht5 7Aastaringid rahas (kr)Aastaring Tulu või kulu liik Tulu KuluJääk aasta alguseks ja reserv 99 558 17 1004. Tulu metsamaterjali müügist 38 0204. Tulumaks 21% 7 9844. Metsakultuuri hooldamine 2 2504. Metsakultuuri hooldamise toetus 2 2504. Noore metsa hooldus (töötasu+bensiin) 4 3004. Metsaühistule võsasae kasutamise tasu 1 2004. Noore metsa hoolduse toetus 2 7504. Sügisene hooldus koos Cervacoliga töötlemisega 2 2504. Repellent Cervacol 3804. Kahjustuste ennetamise toetus 1 8754. Maamaks 884KOKKU 44 895 19 248Reserv uuendamiseks (kultuuri hooldus) 600Reservid kokku 6004. Vaba raha isiklikuks kasutamiseks 141 7059 057 €Palju rabelemistKõige keerulisem oligi leida tormikahjulikvideerimiseks tööjõudu ja masinaid.Sama torm kahjustas metsa terves Põhjalas(eriti Lõuna-Rootsis) ja suur osatehnikast viidi sinna tööle. Samuti läkspalju raiemehi Rootsi paremat teenistustsaama.Meil takistas raiejõu leidmist ka metsaosaebasoodne asukoht – lähima ligipääsetavateeni jäi umbes kilomeeter. Üle ojaei saanud kõrge veeseisu ja pehme pinnasetõttu puid vedada. Tee äärde vedaminetuli kokku leppida teiste metsaomanikega,kel olid samuti tormikahjustused jakelle maadest oli vaja üle sõita.Kõik see võttis omajagu aega. Vägasuur kahju sündis tarbepuude kvaliteedilangusest. Muidu ilusa tüvega kuusedolid murdunud ja palki neist enamei saanud. Torm kahjustab ju eelkõigevanu, küpseid ja üleseisnud metsi ningmetsaosi, kus värskelt tehtud harvendusraietõttu pole puud veel uute oludegakohanenud.Meie pere õnneks oli meil häid tuttavaid,kelle kaudu siiski saime masinad jamehed metsa ning tormis kahjustatudmets sai lõigatud, kokku veetud ja müüdud.Õigel ajal!Üks raskus oli veel see, et suure tormimõjul tekkis puiduturul ülepakkumineja puidu realiseerimine muutus ühakeerulisemaks. Hinnad langesid kiiresti.Mida kauem oleks aega läinud, sedarohkem oleksime kaotanud.Juuni keskpaigas saime metsakultuurihooldamiseks kokkuleppele kohalikutöömehega, kes oli tulnud oma sünnitadametsloomadele, eelkõige põdrale,toidubaasi. Eks ikka lootes, et siis jäävadistutatud puud söömata.Septembris võtsime ette tööd eraldisel11, kus endisel heinamaal viljakamaa tõttu kasvas väga tihe loodusliklehtpuumets (liigiti põhiliselt kask,lepp, haab ja paju ehk remmelgas).Esimese raie eesmärk oli eelkõige reguleeridaliigilist koosseisu. Otsustasimesinna kujundada kaasiku, mis olimeie arvates selles kasvukohas majanduslikultmõttekaim. Välja raiusimeremmelgad, suurema osa lepast ja haavast.Neis osades, kus kaske vähem, jätsimealles haavagruppe ja kohati ka lepagruppe.Servaaladele, kus valgustrohkem, jätsime metsa mitmekesisusenimel kasvama mõned remmelgad.Kuna mets oli siiani kasvanud vägatihedana, ei tohtinud korraga väga paljupuid välja raiuda. Kui pikaks veninudpeenikesed puud jäävad hõredalt kasvama,hakkab lumi neid kahjustama niivaalimise kui murdmisega. Eriti suurtkahju tekitab sulalumi ja vahel ka jäätumine.Sellised kahjud on olnud mär-6oja8910131211metskondTÄHTis TeedeVõrKSel aastal kogesime taas kord, kui tähtis on metsa teedevõrk.Metsateede korrashoiuga saame tagada ligipääsu oma metsale.Hea teedevõrguga alal on ülestöötamise (eelkõige kokkuveo-) kuludväiksemad ja raie on võimalik ka mittetalvisel perioodil. Teedevõrguolemasolu on väga tähtis loodusõnnetuste (nt metsatulekahju,tormimurd) likvideerimisel ja sealt kasutatava puidu kättesaamisel.Tavaliselt on teedevõrguga seotud ka metsakuivendussüsteemid– kraavid, truubid jms. Siin on vaja teha koostöödnaabermaaomanikega ning nii vastutada kui panustada ühiselt.Noore metsa hooldusKultuuri on vaja hooldada, et istutatudpuutaimede valgustingimusi parandada.Meie eelmisel aastal istutatuderaldisel 1 oli kohati päris suur rohukasv.Pärast hooldust avastasime mõnelpool noorte puude ulukikahjustusi,kuid need olid paigutised ja taimedekasv hea.Augustis alustasime juba varem kavandatudvõsatöödega. Selleks saimepalgata endise metsavahi, kes metskondadeliitmise järel hakkas ettevõtjaks.Kuna ta elab meie metsa lähedal, saimehästi kaubale. See on ka sotsiaalselt tähtis,kui inimesed leiavad endale töö elukohalähedal.Alustasime eraldisel 13 istutatudkuusekultuuris. Raiusime sealt väljakuuskede kasvu takistavad lehtpuud,peamiselt kased, lepad ja haavad. Kasvamajätsime põõsarinde puud (pihlakas,paakspuu, madalad pajud), et säilikimisväärsedväga rohke lumega aastatel.Raiusime seetõttu nüüd välja umbeskolmandiku puudest plaaniga korrataraiet 4–5 aasta pärast.Sügistööd metsakultuurisSügisese metsakultuuri hoolduse tegimejälle koos loitsulistega (rahvatantsurühm,kellega eelmisel aastal metsa istutasime).Kuna eelmisel talvel olid istutatudpuid kahjustanud ulukid, töötlesimenüüd rohtu maha tallates Cervacoligataimede latvu.Metskitsede ja põtrade peletuseksmõeldud Cervacol toimib kolmel moel:pasta abrasiivosakesed ja maitse teevadsöömise ebameeldivaks ning loomadnägevat pasta sinist värvi punasena(vere värvina). Töötlemine on töömahukas,ja keeruline on leida sobivatsügisest ilma, mil oleks neli tundi kuivaaega (vajalik pasta kuivamiseks), aga seevahend on väga tõhus.Cervacoliga töötlemine on tegevus,mida SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse.Taotlus tuleb esitada enne töötlemistja töö alustamisest on vaja oma-korda vähemalt viis päeva ette teatada.Meie tegime taotluse metsaühistu kauduseptembris.Neljas aastaringTalvise tormimurru koristamisega saime38 020 krooni (2430 €) tulu (nn kännurahaehk puhastulu pärast metsa ülestöötamisekulude mahaarvamist), millelt arvestasimekohe tulumaksuks 21% (tuliküll maksta alles järgmisel aastal).Kultuuri hooldamiseks kulus 2250kr (143.80 €). Sügisese hoolduse tegimeLoitsuga ja selle eest tasu ei arvesta.Küll aga arvestan kuluks Cervacoligatöötlemise 2630 kr (168 €) koos repellendihinnaga. Kuigi töötlemise toetuse(1875–1250 kr/ha ehk ca 80 €/ha) saimealles järgmisel aastal, arvestan lihtsusemõttes selle jooksva aasta tuluks.Noore metsa hooldamise kuludekskujunes 5500 kr (5000 kr/ha ehk 319€/ha), millest võsasae kasutamise tasu1200, materjalide kulu ja töötasu 4300 kr.Maamaks oli sama summa mis varemgi.See laekub kohalikule omavalitsuseleja selle eest hooldatakse teid,mida mööda pääseme oma metsale ligi.Ka lumi lükati teedelt ja metsaveoautodsaid meie puid vedada!Aasta algas halva üllatusega, aga hakkamasaime!*Sinu Metsas nr 23 (22. juunil 2011)alanud kirjutistega pakun (kaasa)-mõtlemisainest, mis võimalusedmeil metsakasvatajatena üldse onja millest lähtuda otsuste tegemisel.Vaatleme ühe konkreetse metsaosamajandamist seitsme aastajooksul. Kõige lõpuks proovimeaastaringid kokku võtta, et teadasaada, kas metsa majandamine onmajanduslikult mõttekas.sinu mets märts 2012 11

jahimeesjahimeesHoiame hirvedel teravdatud pilkuTOIVO VAIKjahimees,Kärla JahimeesteSeltsi juhatuse liigeAjal mil üha kõrgemalt käiv päikepäeval räästad tilkuma paneb,teeb jahimees möödunud hooajastehk jahiaastast (kestab 1. märtsistveebruari lõpuni) kokkuvõtteid. Kaheeelmise karmi talve järel tundus seekordneüsna normaalne, ehkki lumerohkusLääne-Saaremaal kippus veebruarikeskpaiku võtma eelmiste aastateomaga võrreldavaid mõõtmeid. Entnädalapäevad sula tõmbas lume mahaja võrdluse eelmise talvega võib unustada.Et lugejal tekiks pilt Kärla JahimeestesSeltsist, toon välja mõned näitajad.Asume Lääne-Saaremaa keskosas, jahimaadepindala on 15 800 ha. Kunameil merepiiri pole, on me pardijahihuvilisedsunnitud mereäärsete jahimaadehaldajatega pardijahiks kokkuleppima.Jahimehi on meil 55, neist kaks kolmandikkulööb seltsi igapäevategevusesaktiivselt kaasa. Omavaheline koostöösujub, ka maaomanikega oleme sinapeal. Ükskõik kellelt tulnud kahjustusteateleei jäta me reageerimata. Aastatepikkunekoostöö on aidanud ulukikahjustusedviia minimaalseks. Samas onulukite arvukuse kontrolli all hoidminepidev töö, kus end lõdvaks lasta ei saa.Hirved versus põdradKärla jahimaade viimaste aastate suurimmure – punahirvede rohkus – onjahimeestelt nõudnud otsustavat tegutsemist.Kui avastati esimesed suuremadmetsanoorendike kahjustused, oli karta,et hirvede rüüsteretkede alla satuvadka üksikute metsatalude viljapuuaiad japõllumaad.Jahimehedteevad kevaditiaastakokkuvõtteid.Isegi karmid talved ei mõjunud hirveasurkonnale negatiivselt, pakast ja lumerohkusttaluvad need ulukid hästi. Aktiivsejahipidamise tulemusena on kolmelviimasel hooajal kokku kütitud üle60 hirve. Intensiivne jaht on juba ka positiivsetulemuse andnud. Märkame sedaasjaolust, et põtrade arvukus on meil taastõusuteel. Kolm-neli aastat tagasi olimeolukorras, kus punahirv oli põtra väljatõrjumas ja see meie metsade uhkusmuutus juba päris haruldaseks.Eelmised talved on laastavalt mõjunudaga metssea ja metskitse asurkonnale.Viimasele nii palju, et lõppenudhooajal Kärla selts metskitsele jahti eipidanud. Tänavune talv oli neile ilmseltrohkem meeltmööda. Loodameeeloleval suvel näha juba metskitse arvukusetõusu.Mis teeb muret?Eelmisel suvel tegid hundid meie kandislambakasvatajatele päris palju kahju.Kui lumi maha tuli, sai hoolega hundiluurettehtud, ent meie jahimaadeltsel talvel hundijälgi ei leitud. Metssea jametskitse arvukus on viimaste aastateganii palju langenud, et hunt endale meiltilmselt talvist toiduvaru ei leia.Varasematel aastatel on metssigadevõi -kitsede söödakohtade lähedusesikka hundijälgi nähtud, aga sel talvelneid märgata ei olnud. Küllap liigub metsakutsasuvel kusagilt kaugemalt kohale,kui karjamaadelt kerget saaki võtta on.Möödunud jahihooajal jäi saarlastehundijahi tulemuseks kaks kütitud hunti.Arvata võib, et eeloleval suvel on niilambakasvatajatel kui jahimeestel põhjustmuretsemiseks küllaga.Viimastel aastatel on meie jahimaadelkäinud väga intensiivne metsaraie. Harvesteriteja saagide mürinat kostub kõikjalt.See tegevus on laastavalt mõjunudulukite elupaikadele ja nad on sunnitudtraditsioonilistest kohtadest lahkuma.Liiga palju jääb metsa puidujäätmeid,lankidel vedelevate kaigaste japuulatvade hunnikud kõrguvad mõnespaigas üle poole meetri. Langid näevadkohati välja nagu lahinguväljad, lagedaksraiutud maa on nii ulukitele kuiinimestele raskesti läbitav. Lisaks mahajäetudpuidule on kõikjal tohutud rööpadja lõhutud pinnasestruktuur. Sügavalemaapõhja on tallatud aastakümneidtagasi rajatud metsateed, neid eitaasta enam mitte keegi.Raieõiguse müük teeb oma töö –metsaomanik ja raieõiguse ostnud firmaon oma osa kätte saanud ning neid ei huvitagienam, millisesse seisu raiutud lankjääb. Niikuinii pole tulu saamise eesmärgilneisse paikadesse enam aastakümneidasja. Palju on neid lageraielanke,millest on saanud põhjamaised džunglid,sest metsaistutus- ja hooldustööd onaastaid tegemata ning võsa lokkab.Selliseid raiesmikke, kuhu pärastlageraiet oleks metsa istutatud, leiduberametsas ikka suhteliselt vähe.Vastupidist pilti näeb riigimetsas,kus raiesmikud korrastatakse aastajooksul. Puit ja puidujäätmed on äraveetud ning teed parandatud. Mõni aastatagasi raiutud aladel on näha, kuidasistutatud metsanoorendik valguse poolepüüdleb.Jahiseaduse eelnõu venibMenetluses olev uus jahiseadus, misnii mõneski Eestimaa nurgas on tülliajanud jahimehed ja maaomanikud,tekitanud kirglikke arutelusid,esile kutsunud nii lootust kui lootusetust,ei ole praeguseks veel seadusekuju võtnud.Siiski tuleb märkida, et kogu see pikaajalineprotsess koos vaidluste ja aruteludegaon asjale kasuks tulnud ningeelnõu on võrreldes algsega läbi teinudKärla jahimeeste viimane hirvejahipäev lõppenud hooajal. Kütitud on 14haruliste sarvedega punahirvepull.olulisi muudatusi. Suuremad kired onvaibunud, ehkki need siin-seal ikka vahetevahellõkkele löövad.Meie kodukorras on kirjas, et võtameseltsi liikmeks vastu kõik Eesti jahitunnistusegamaaomanikud, kes sedasoovivad. Oleme sellest lubadusest kakinni pidanud. Siiani on Kärla mail seegasuudetud jahimeeste ja maaomanikevahel rahu säilitada. Kui mõni omanikarvab, et jahimehe jalajälg tema maatükileliiga teeb, siis oleme seda soovi arvestanudja sellel kinnistul jahti ei pea.KRISTJAN TEÄRKuidas edasi?Sel kevadel vaatleme hoolega, kuidasmetskitsed talve üle elanud on. Ehkkieelmisel suvel oli seda ulukiliiki rohumaadelväga vähe näha, on talvistesöötmiskohtade juures metskitsede jälgimärgata. Eks suve algul näe, kas kitsemammadelon ka peenikest peret sabassörkimas. Alles siis otsustame, kasüldse või millises mahus me neile sügiseljahti peame.Ka metssigadele on eelmised talvedrasked olnud, ent sigade küttimist ei oleme piiranud, kuna metssigade üleasustuson üsna kiire uuesti tekkima. Metssigaon Kärla maadelt ka lahkunud piirkondadesse,kus teravilja- või kartulikasvatusintensiivsem on. Siinsed põllumehedon spetsialiseerunud peamiseltpiima- ja veiseliha tootmisele ningenamik maid on kasutuses rohusöödavarumise ja karjatamise maana.Vaatamata intensiivsele küttimisele,on punahirve asurkond meie jahimaalsuur, seda hoiame ka edaspidi teravdatudpilgu all. Põtrade arv on optimaalne,seda taset püüame säilitada. Väikekiskjatestreguleerime rebaste ja kährikutearvukust, neid oleme igal aastalküttinud kümneid ja kümneid.Seltsi juhatus uuendab hetkel omapõhikirja ja kodukorda. Eeltöö sellesosas käib ja aastakoosolekul maikuu lõpuskavatseme need dokumendid kaüldkoosolekule vastuvõtmiseks esitada.Sellega praeguse juhatuse volitusedka lõpevad ja valida tuleb uus.Mida soovida jahimeestest kolleegidele?Ikka jahiõnne ja ilusaid elamusilooduses! Head läbisaamist niikolleegide kui maaomanikega. Et ühtegiulukiliiki ei oleks jahimaadel liigapalju või liiga vähe; et kahjustuskohadsaaksid kõik üle vaadatud ja küttimisehooajal arvesse võetud. Et ei lõpeksmõnus huumor ja säiliksid vanadtraditsioonid. Üle kõige aga kõigilehead tervist ja ohutut jahipidamist!12sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 13

jahimeesjahimees14Üks tahab soola,teinemitteKa loomarohkes paigasvõib juhtuda, et mõnestsoolakust ei tehta väljagi.Eesti metsadesse on üles seatud üle7000 soolaku. Peale selle eraldi lakukivid,millel on sama funktsioon– pakkuda metsloomadele võimalustsaada soola, mida loodusest vähe leida.Lakukivide koostises on lisaks hulgaliseltmineraalaineid.Soolakute ja lakukivide metsapanekusiht võib olla ka metsloomade eemalemeelitamine metsanoorendikest võimaanteedelt, kust näiteks põdrad käivadtaliteedele puistatud soolaga lundlimpsimas.Loodus mõjutabMõnda soolakut külastavad metsloomadtõesti massiliselt, aga mõnest ei teeväljagi. Ka siis, kui jahimehed on sellerajanud nii, nagu peab. Elementaarneon siin, et arvestada tuleb loomade käiguradasid.• Külasta Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehte www.ejs.ee,kus on regioonide kaupa kirjas, millal ja kus järgmisedkursused toimuvad. Leia endale sealt sobilik.• Kuula ettenähtud loengud täies mahus ära (koolituson tasuline).• Soorita edukalt neli eksamit: kaks teooriaeksamit(kooli eksam ja riiklik eksam) ning kaks laskmiseksamit(kooli eksam ja riiklik eksam).sinu mets märts 2012KRISTJAN TEÄRMaikuinepõdrapullsoolakujuures.Kuidas saada jahimeheks?• Saad jahitunnistuse.• Esita elukohajärgsesse politseiprefektuuritaotlus relvakandmise loa saamiseksjahitunnistuse alusel.• Soorita relvaeksam.• Saad relvakandmise loa.• Otsi endale jahindusklubi,kuhu pääsed liikmeks.“Palju mõjutab loomade käitumistkonkreetne looduskeskkond,” ütlesEesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht TõnisKorts. “Mineraalained, mida loomadvajavad, on tegelikult ju looduses olemas.Neid on igal pool, aga kõige rohkemvees ja pinnases.” Osa vajalikestainetest saavad sõralised looduslikustveekogust, näiteks allikast vett juues jaosa ainetest jõuab nendeni taimse toidukaudu, kus taim on mullast ja veestneed ained omastanud.Kui piirkonnas on looduslik foon mineraaliderohke,võivad loomad loodusestoma mineraalidevajaduse kätte saadaja siis huvitavad neid soolakud või lakukividvähem.Tõnis Korts võrdles näitena mererannikut,viljakate muldadega ja soistala. Viljakal alal on loodus mineraalidepoolest rikkam, kuid Soomaa sooderabademaastikul on pinnas mineraalainetestvaesem. “Ongi ju täheldatud, etSoomaal on põdrad väiksema kasvuga.Siin on seos toiduga.”Näiteks rannikul võib samamoodimõjutada loomade käitumist merevesi– kui põdrad saavad merevee mõjuloma soolavajaduse rahuldatud, jätabsoolak neid ükskõikseks.“See, miks ühe konkreetse soolakujuures loomad ei käi, võib olla seotudkas või maa magnetväljadega, mida loomadtajuvad,” märkis Tõnis Korts.Teistmoodi vajadusedSoolakute külastamist mõjutab ka loomadeendi seisund, aastaaeg, see, kasparasjagu kasvatatakse sarvi, kas on tiinusevõi järglaste toitmise aeg jne. Näitekskui loom on vigastatud, hakkab taend “ravima” ehk otsima teatud aineid,mida selles olukorras vajab.Tavaolukorraga võrreldes täiesti erinevvõib olla loomade toitumine aegadel,mil toimub nii-öelda sesoonne üleminek.“Kui rohutoidult minnakse üleoksatoidule, võidakse valida toitu, midamuidu üldse ei sööda,” rääkis TõnisKorts. “Nende niinimetatud vahetoitudegahoitakse oma seedimine korras.”Niisuguses eriolukorras võivad loomadkas käia nimelt lakukivisid noolimasvõi hoopis süüa midagi ootamatut.Näiteks on nähtud, et kobras sööbmändi.“Lakukivide mineraalainete koostison välja töötatud tehistingimustes peetudloomade järgi, aga seda, mida looduseselav loom veel süüa võib, ei saame võib-olla mitte kunagi teada,” ütlesTõnis Korts.SMEesti Jahimeeste Selts soovitab kõigepealt uurida teavet, mis on olemas seltsi kodulehel.PSJahimeeste seltsikodulehelt leiabmuu hulgas ka õppematerjaleja kontrollküsimused.Laikad said vesti selgaTurvaveste hakkasin otsima pärastseda, kui üks koertest metsseajahiajal tugevasti vigastada sai.VILJAR TÜRNERjahimeesPean jahti kahe vene-euroopa laikaga.Aastate jooksul on koeradmetsseajahil omajagu kordi vigasaanud. Üldiselt on need olnud kergemadlihashaavad.Möödunud hooajal sai üks koer agatugevama rindkerevigastuse, pärastmida hakkasin otsima turvaveste. Kunagivist üks Eesti jahikauplus mingisuguseidturvaveste müüs, aga kas ka praegu,ei oska öelda. Mina jõudsin oma otsingutegaAmeerikasse, kus need on vägapopulaarsed ja valik lai.Mida vest endast kujutab?Vestide materjalina kasutatakse peamiseltkas ballistilist nailonit või kevlarit.Need on väga tugevad materjalid, millestkuldi kihv ja ilvese küünis naljaltläbi ei lähe.Tavaliselt on vestid kolme-neljakihilised,nii et kui sea kihv peaks siiski mingilmoel ühest kihist läbi minema, siisteise kihi taha jääb ta ikka pidama.Pakutakse nii poolveste kui ka täisveste.Poolvestid katavad koeral rinna-Kas need ei sega?Kindlasti vest mingil määral segab koera,kuna materjal on suhteliselt tugevja jäik. Oma laikadele olen vesti selgatõmmanud just siis, kui on olnud ohtkuldiga kokku saada. Et vest segama eihakkaks, peab see olema koerale parasja täpselt istuma.Praegu on mul kogemusi veel vähe,aga nende põhjal, mis olemas, julgenöelda, et koera kiirust ja vastupidavustvest märkimisväärselt ei muuda.Küsitud on ka, kas ei ole ohtu, et vestigametsa minev koer kusagile kinnijääb. Mingi oht on ikka, aga samamoodivõib ta kinni jääda ka kaelarihmaga.Vestid on eest rinnaku juurest ja altkinnised. Kinnitatakse rihmade ja takjapOesTei LeiaLaikad interneti abilhangitud vestidega.Viljar Türner ütleb,et kui tõesti peaksjuhtuma, et koerkusagile kinni jääb,ei kao ta metsa, kunakaasas on GPS-seade,mille abil omanikkoera üles leiab.korvi osa, täisvest keha kuni tagajalgadeni.On nii kõrge kui madala kaelaosagaveste. Eraldi on võimalik tellida lai,samast materjalist kaelarihm.Saada on ka silikoonpadjakestegaveste, mis peaksid pehmendama löökerindkeresse.Eesti jahipoodidest leiab koeraveste, mida nimetatakse turvavestideks, ohutusvestideks,helkurvestideks või signaalvestideks. Sisuliselt on need kõik ohutusvestid,mis metsas liikuva koera nähtavamaks muudavad.Ehtsat turvavesti, mis koera ka kaitseb, Eesti lettidelt pigem ei leia. Mõneaasta eest oli üks selline müügil Küti Äris.Müüja ütleb, et see vest osteti tookord küll ära, kuid laiemat ostuhuvi ei olnud– jahikoerte omanikud pidasid vesti koerale liiga raskeks ja tülikaks ninghuviliste teket takistas ka vesti väga soolane hind.AUTORI fOTOkinnitusega koera selja pealt. Seega vägapalju võimalusi, et oksad vesti vahele lähevad,ei ole.Millistele koertele?Eestis peetavatest jahikoertest sobivadneed vestid ennekõike laikadele. Teiselpool suurt lompi on väga palju jahipidamistdogide ja pitbullidega ning vestidon tehtud peamiselt suuremate koertemõõtude järgi.Terjerite omanikud, kes on ka nendevestide vastu huvi tundnud, ei ole siianioma koertele sobiliku suurusega vesteleidnud.Peamiselt on neid kolmes suuruses.Ostma hakates tuleks koera rinnakorviümbermõõt ära mõõta, et selle järgi sobiliksuurus valida. Kõige parem olekslasta vest õmmelda konkreetselt omakoera mõõtmeid arvestades, aga Eestisvist keegi sellise materjaliga praeguei tegele.Mida hinnad näitavad?Vestide hinnad on väga erinevad. Algavad50 dollarist ja jõuavad silikoonpatjadegavestide puhul 200 dollarini.Minul läks kaks vesti koos transpordija tollimaksudega maksma 150–160eurot. Kui võtta, et üks lihtsam koeraõmblemine kliinikus koos antibiootikumikuurigamaksab 100 euro ringis,tasuvad vestid igati ära.Seda enam et rindkerevigastus võibsaada koerale saatuslikuks, ja koera eluleeurodes väärtust ei anna.sinu mets märts 2012 15

jahimeesjahimees16Kärntõbi ei kao,kuid levik kindlastipidurdubRebaste ja kährikutearvukuse suur väheneminevõib kasulik olla näitekskanalistele ja pisematelekärplastele.HARRIVALDMANNzooloogia lektorTartu Ülikoolis,filosoofiadoktorKärntõvest meie mets- ja koduloomadelon viimasel ajal meediaspalju juttu. Siit ja sealt teatataksenakatunud kährikutest, rebastest jatihti ka koertest. Juttu pole aga olnudsellest, millal ja kuidas see tõbi meilejõudis, ja – mis kõige olulisem – milliseidmuutusi selle haiguse totaalne levikmeie loomastikus võib põhjustada.Kärntõve ajaluguAinsaks tagasivaateliseks allikaks kärntõvevarasema leviku kohta Eestis onHarri Lingi töö aastast 1968 – “Rebastekärntõbi Eesti NSV-s ja abinõud sel-sinu mets märts 2012le likvideerimiseks”. Sealt loeme, et esimesiteateid kärntõve esinemise kohtaon meil registreeritud juba aastast1914, seega juba I maailmasõja ajast.Enam-vähem samasse perioodi jäävadka teated kärntõppe nakatunud loomadestmeie naabermaades.Enne II maailmasõda levis kärntõbisiiski tagasihoidlikult. Harri Lingi arvatestakistas seda intensiivne rebaseküttimine– rebasenahk maksis tollal80 krooni, mis oli metsavahi kahe kuninelja kuu palk. Seetõttu hoiti rebastearvukus madalal ja, mis tähtis, teinepeamine kärntõve levitaja Eestis, kährikkoer,meie faunast siis veel puudus.Pärast II maailmasõda algas selle haiguselaiem levik saartelt Eesti mandriosale.Ligikaudu samast perioodist onteada ka rebast nülginud jahimehe nakatuminekärntõppe (1943).Kust siis nakkus alguse sai? HarriLing ei kahtle, et nakkuse allikaks Eestisolid (korduvalt) kärntõppe nakatunudhobused, mis olid maha maetudINgMAR MUUSIKUSKärntõbi on haigus,mille põdeja kaugeltära tunneb. Pildil olevalrebasel on rootsus saba jaküljel karvutu laik. Haigeloom hoiab end kühmu.ja mida siis rebased sõid. Tagantjäreleon küll raske hinnata sellise nakatumisviisitõenäosust, kuna kärntõve tekitajasüstemaatikat ja ristnakkuse võimeton veel vähe uuritud. Siiski on täheldatudkoguni 104 metsiku ja kodustatudimetajaliigi nakatumist kärntõppe,mistõttu ei saa ka Harri Lingi pakututkuidagi välistada.Tõbi ja karmid talvedSõdadega seotud massiline inimeste jaloomade liikumine on varemgi soodustanudhaiguste levikut. Sellistel puhkudeltekib muidugi alati küsimus, kas haigustvarem ei esinenud või polnud temaesinemist enne lihtsalt dokumenteeritud.Tegelikult pole see enam kuigi oluline,sest kärntõbi on siin selleks, et jääda.Kui nakatunud meie rebased-kährikudsiis praegu ikkagi on? Oleme ligikaudukaks aastat analüüsiks kogunudrebase- ja kährikukorjuseid ning registreerinuderaldi ka nakatunud isenditeosa.Meie analüüsitud 236st kährikkoerakorjusestolid selgelt nakatumistunnustega28 ja 98st analüüsitud rebasekorjusest16. Protsendiliselt siis nakatunudisendeid kährikkoeral 12%, rebasel16%.On seda palju või vähe? Võrdlusekson meil kasutada Harri Lingi andmedaastatest 1961–1968, kui nakatunudkährikkoerte osakaal moodustas keskmiselt9%, rebastel aga 35%.Praegu on andmeid küll veel vähekogutud, aga siiski tundub, et kärntõveskährikuid on viimasel võrdlusperioodilsuhteliselt rohkem ja rebaseidvähem kui varasemal võrdlusperioodil.Üheks põhjusekson siin kindlasti kährikuteosakaalu tõusviimastel aastatel –neid on lihtsalt rebasegavõrreldes rohkemkui 1960. aastatel.Kui metsloom onjuba kärntõppe nakatunud,siis reeglinata varem või hiljemhukkub, ka ei kujuneneil välja immuunsustjuhul, kui nadesmasest nakatumisestkuidagi peaks paranema.MõisTedKarnivoor – lihast toituvloom või taim.Meso- – eesliide, mistähistab keskmist suurust.Omnivoor – segatoiduline,kõigesööja loom.Troofilised tasemed –organismide toitumissepuutuvad tasemed.Reproduktiivne –sigimisvõimeline.Kuna loomade üldine seisund javõime looduslikku saaki tabada haiguseprogresseerudes halveneb, püüavadnad leida toitu ja soojemat kohtainimelamute lähedusest. See viib nadtihti kontakti koduloomadega, eritikoertega, kes õuele tunginud rebasteja kährikutega mõistagi arveid klaaridasoovivad. See omakorda toob kaasanakkuse ülekandumise koduloomadele.Kuna loomad kärntõvest üldjuhul eiparane, võib arvata, et üks selle haigusetagajärgi on suremuse suurenemineja arvukuse langus, eriti muidugi karmimateltalvedel.Eelmised kaks talve olidki meilkeskmisest karmimad, ja inimesed,kellel looduse suhtes teravam silm, ontäheldanud, et rebaseid ja kährikuidpole enam sugugi nii palju kui varasematelaastatel.Seda on näiteks märganud aktiivnekährikujahimees Vello Vainura Leegultja seda oleme märganud ka meie, kunakährikute püüdmine raadiokaelustegavarustamiseks on seni kulgenud küllaltkivaevaliselt.Lisamõjutaja metskitsKärntõbi nakatab meil mitte ainult rebaseidja kährikkoeri, vaid ka hunte.Kuigi esimest kärntõppe nakatunudhunti kohtasin ma peaaegu 25 aastattagasi, on praegu kärntõves huntemärksa enam kui siis. Miks nii?Praegune seis meie metsades on selline,et hundi ja ilvese põhitoitu, metskitsi,on vähe ja suhteliselt vähem onka metssigu, kes on nii jahimeeste kuika hundi tugeva surve all. Eks seetõttulangeb nii hundilekui ilvesele rohkemsaagiks rebaseidja kährikkoeri.Sellisel toitumisel onaga oma hind. Kunakärntõve ülekanneisendite vahel toimubväga kiiresti jakergesti, nakatuvadkihundid ja ilvesed,hundid oma karjaliseeluviisi tõttu eritikergesti.Siit võib oletada,et peale kärntõve onrebaste-kährikute arvukust vähendanudka see, et hundid-ilvesed on neidhakanud rohkem murdma.Keerulisem küsimus on, kas kärntõvepõhjustatud suremus on samas suurusjärgusmarutaudi põhjustatud suremusegaehk kas nende kahe haiguse limiteeritudkeskkonnamahutavused on võrdsed.Sellele küsimusele ilmselt praeguvastust veel ei ole, kuna mängus on paljudmuudki ökoloogilised tegurid.Kes olukorrast kasu saavad?Kindel on aga see, et rebane ja kährikkoerehk Eesti oludes keskmise kehasuurusegakiskjad ehk mesokarnivooridon meie kõige arvukamad kiskjaliigidja nende elutegevus mõjutab peaaegukõiki troofilisi tasemeid.Näiteks oli minu tähelepanekutmööda 1990. aastate alguses, kui meiemetsades oli palju hunte ning vägavähe metssigu ja kährikkoeri, märgatavkanaliste arvukuse tõus. On ju teada,et arvukad mesokarnivoorid avaldavadtänu oma suurele biomassile meie loo-dusele palju suuremat mõju kui vähearvukadsuurkiskjad. Suure arvukuseja laia leviku tõttu tühjendavad nad kuitolmuimejad elupaikasid kõiksugusestneile maapinnal kättesaadavast söödavast.Kannatavad lindude kurnad, konnad,mõistagi pisinärilised.Oma osa annab siin kindlasti ka omnivoornemetssiga. Näiteks USAs onfikseeritud, et linnupesa on rüüstanudisegi valgesabahirv.Ka väiksematele kiskjatele (eeskättpisemad kärplased) saab suuremakasvulistetoidukonkurentide ja kohati kaotseste vaenlaste arvukuse langus kindlastiainult kasulik olla. Suurkiskjatemurtud põdra-, metskitse- ja metsseakorjusedvõivad nende toidulauda rikastada,aga rebastest-kährikutest ei jääneile tavaliselt midagi. Seetõttu võib rebaste-kährikutearvukuse languse tõttuoodata nendegi arvukuse tõusu.Arvukus ja tõve levikEi ole mingit põhjust oletada, et kärntõbipeaks meilt kuhugi kaduma. Tõenäolineedaspidine stsenaarium onminu arvates selline, et rebaste-kährikutearvukus stabiliseerub mingil niimadalal tasemel, et haiguse levik pidurdubvõi isegi lakkab.Näiteks marutaudi puhul on väidetud,et haiguse levik rebase puhul lakkab,kui rebaseid on vähem kui üksühel ruutkilomeetril. Kärntõve tekitajaeluiga väliskeskkonnas on sõltuvalttemperatuurist mõni päev kuni mõninädal, ja kui uut peremeest sel ajal silmapiirileei ilmu, siis süüdiklest hukkub.Soodsate ökoloogiliste tingimustepuhul (mis Eestis üldiselt vaatlusalusteliikide puhul ju on olemas) saavadsiis peremeesliikide populatsioonidjälle taastuma hakata. Tuleb ka arvestada,et noorloomad on sellele haiguselevastuvõtlikumad kui vanaloomad.Seetõttu säilib populatsiooni reproduktiivneosa nakkuse tingimustes pareminija tagab taastootmise, vähemastimingil tasemel.Lõppkokkuvõtteks võib nagu ikkaväita, et asi vajab edaspidist uurimist,sest iga piirkonna tingimused on isesugused.Meie senine uurimistöö on näidanud,et mõnedki triviaalsena tunduvadasjad on meie looduses teistmoodikui mujal.sinu mets märts 2012 17

jahimeesjahimeesMida näitab suurkiskja vanus?MATSONI LAbORATOORIUMkasvatatud pesakond oli esmane (karjasvaid ema, isa ja kutsikad) või korduv(karjas ema, isa ja kutsikad ning lisaksneile ka mõned eelmise aasta kutsikad).Kütitud suurkiskjate vanuseandmete põhjal saabteavet asurkondade seisundist ja käekäigust.PEEP MÄNNILKeskkonnateabeKeskuseulukiseireosakonnajuhatajaJahimehed on alates 2003. aastast kogunudkütitud suurkiskjate kohta infotja bioproove, mille üheks väljundikson loomade vanuse määramine.Sooline ja vanuseline struktuur onoluline populatsiooni seisundi näitaja.Vanuseandmeid kasutatakse seega koosmuude seireandmetega asurkonna seisundihindamisel ja iga-aastaste küttimisettepanekutekoostamisel.INGA JÕGISALUKeskkonnateabeKeskuseulukiseireosakonnateadustööpeaspetsialistVanuse määramise viisidKui kütitud isendite kehamõõtusid jakaalu mõõdetakse täpselt, on juba nendemõõtude järgi võimalik eristada ilvesekutsikaid (0 aastat) ja karu noorloomi(0–1 a) vanematest. Suurkiskjatejuveniilide kindlamaks eristamiseks onsiiski vaja kihvajuurelõiku, mille põhjal– kas juurekanali avatuse või dentiinikihipaksuse järgi – on vanusegrupp lihtsaltja kiiresti määratav.Keskkonnateabe Keskuse ulukiseirelaboratooriumis kasutame ilvese ja hundinooremate-vanemate vanusegruppideesmaseks eristamiseks metoodikat,mis põhineb juurekanali suhtelisel läbimõõdulmõõdetuna kihvajuure läbilõikest.Isendite täpse bioloogilise vanuse määramiseksoleme viimastel aastatel saatnudproovid Matsoni laboratooriumisseUSAs, kus on teadaolevalt suurim kogemusvanuse määramiseks hamba tsemendikihiaastarõngaste järgi. Seda väga heakvaliteedi ja hinna suhtega võimalust kasutavadka paljud teised Euroopa riigid.Laborisse saadetavad hambaproovidei tohi olla töödeldud vesinikülihapendiga,mis lagundab tsemendikihti. Parimon, kui enne proovivõttu koljut eikeedeta, vaid kuumutatakse ca 80 kraadijuures.Hundi ja ilvese standardseks proovikson alalõualuu kihvajuurelõik ningkarul ülalõualuu esimene premolaar(eespurihammas). Matsoni meetodiplussiks on suur täpsus, miinuseks agaMõisTedJuveniil (juv) – alla aasta vanuneloom.Subadult (subad) – üheaastaneloom.Adult (ad) – täiskasvanud loom.Dentiin – hamba põhikude, luu.Reproduktiivne staatus – isendisuguküpsus (osalemine sigimises,varasemate järglaste olemasolu jms).Populatsioon = asurkond.Kohort – ühel aastal sündinudisendid.Alfaemane (või -isane) –domineeriv emane (või isane).analüüsi suhteliselt pikk aeg, mistõttutulebki kasutada paralleelselt ka teisivanuse määramise meetodeid.Mitme näitaja kooskasutusLisaks vanustele määratakse KeskkonnateabeKeskuse laboris emasisenditereproduktiivne staatus. Munasarjadesolevate tiinuse kollaskehade, valgekehade,emaka lootearmide või loodete järgion võimalik ütelda, kas kütitud isendoli eelnenud hooajal reproduktiivne,kas viimane tiinus oli esmane või korduvning kas isend oli viljastatud.Samuti saab öelda, mitu võimalikkujäreltulijat (loodet) oli isendil viimati.Ainult nende andmete põhjal ei saasiiski prognoosida järgmise aasta juurdekasvu,kuna erinevalt näiteks põdrasttoimub huntide viljastamine jahihooajalõpus ja ilvestel pärast selle lõppu.INgA JõgISALUEeldatavat juurdekasvu aitab määratajust küttimisvalimi vanuseline struktuur.Juveniilide osakaal kütitud isenditehulgas näitab populatsiooni eelmiseaasta sigimisedukust. See koos vaatlusjaküttimisandmetega võimaldab jubaprognoosida järgmise aasta juurdekasvuja koostada ka küttimisettepanekuid.Vanemate isendite täpse vanuseteadmine võimaldab jälgida kohortidekäekäiku läbi aastate, selle alusel on võimalikrekonstrueerida asurkonna varasemseisund. Selleks on siiski vaja mõnetipikemaid aegridasid.Slaid 3aastase karuhambalõigu aastarõngastest.Ülevaated kütitud suurkiskjatevanustest: www.keskkonnainfo.eeKaru ei ole kirjutises käsitletud,kuna tema kohta on vanuseinfotveel liiga vähe.Ilvese sigimisorganid. Lahti lõigatudemaka seinal on näha viimasestsigimishooajast 3 lootearmija munasarjades 3 valgekeha.Eripärad hundi puhulAastatel 2004–2010 on kütitud huntidehulgas olnud kutsikate osakaal keskmiselt56% (vahemik 37–67%, vt graafik).See ei pruugi muidugi väljendada täielikultnende tegelikku osakaalu sügisesespopulatsioonis, kuna kutsikad kardavadinimest vähem ja neid kütitakse teistevanuserühmadega võrreldes tõenäoliseltmõnevõrra enam. Kindlasti väljendabsee aga vaadeldava aasta suhtelist sigimisedukust.Huntidel kõigub see vägasuures ulatuses, mistõttu on juurdekasvuprognoose teha suhteliselt keeruline.Seepärast määrataksegi hundiküttimiselimiite kahes jaos.Kuna meie hundiasurkonnas on sigivaidemaseid suhteliselt vähe (aastatel2007–2010 vahemikus 17–32), on igaltkütitud isendilt võetav info väga suuretähtsusega – näiteks kohaliku juurdekasvuprognoosimisel on oluline teada,kas konkreetsest karjast on kütitud kutsikasvõi alfaemane. Kutsika küttimiselvõib eeldada uue pesakonna olemasoluka järgmisel aastal, aga alfaemase küttimisekorral peaks selles kahtlema.Tähtis on ka küttimise aeg – ennejooksuaega kütitud üks isend alfapaaristsaab tõenäoliselt jooksuajal asendatud,aga pärast jooksuaega kütitu mitte.Hundi puhul on ühe alfaisendi kaotusekorral määrav ka see, kas paari ülesEripärad ilvese puhulIlvese küttimisel on vastavalt jahieeskirjalekeelatud lasta poegadega ema (samaspoegi võib küttida), mistõttu võibküttimisvalimi vanuseline struktuur ollamõnevõrra erinev asurkonna tegelikuststruktuurist, kuna küttimissurve pesakondadeleon väiksem. Siiski on antudnäitaja sarnaselt hundiga võrreldav eriaastate sigimisedukuse hinnangus.Aastatel 2006–2010 on kutsikateosakaal küttimisvalimis olnud keskmiselt30% (25–37%, vt graafik). Aastal2010 oli juurdekasv viimase viie aastahalvim, selle peamiseks põhjuseksvõib arvata metskitse kui ilvese peamisesaaklooma arvukuse langust viimaselpaaril aastal raskete talvede tõttu.Seoses ilvese ennustatava jätkuvaltmadala juurdekasvumääraga oli viimaseaasta küttimisettepanekus toodud limiitsuhteliselt tagasihoidlik.***Jahimehed rõhutavad, et jahitrofeedehindamisest saadaval infol on ulukiasurkondadeseisundi jälgimisel tähtis osa.Suurkiskjate puhul oleks see väide tõsiseltvõetav,kui mõõdetud trofeed saaksseostada konkreetsete isenditega, millelton kogutud ka kõik muud olulised andmed,sh vanus ja geneetiline materjal.Seetõttu peaks edaspidi trofeede hindamiselolema iga mõõdetud trofee juuresmärgitud ka küttimise kuupäev jajahipiirkond (praegu on vaid aasta jamaakond) ning juhul kui samal päevalon samas jahipiirkonnas kütitud enamkui üks isend, ka jahiloa number.182006–2010 huntide küttimisvalimi sooline-vanuseline struktuur Hundi vanusegruppide jaotumus 2004–2010 küttimisvalimites2006–2010 ilveste küttimisvalimi sooline-vanuseline struktuur Ilvese vanusegruppide jaotumus 2004–2010 küttimisvalimites9100%10100%890%990%780%880%670%770%60%660%5Isaneadad50%5Isane50%4Emane40%subad4Emane40%subad330%juv330%juv2220%20%1110%10%000%0%150 100 50 0 50 100 1502004 2005 2006 2007 2008 2009 2010100 50 0 50 1002004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Allikas: Keskkonnateabe Keskussinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 19

metsaelumetsaeluKui vana onsinu mets?Metsa kui ökosüsteemivanust üksnes puudevanus ei näita.ANNELI PALObotaanik-ökoloogMetsanduslikult on metsa vanusekstootlike puude keskminevanus.Metsa vanust võib mõõta ka kuiaega, mis on möödunud esimese puudekooslusekujunemisest. 1990. aastalmahajäetud nurmele kasvanud mets onigal juhul keskeltläbi 20 aasta vanune.Põlismetsa vanust oleks puude järgikeeruline määrata, sest seal on igal puulja puudegrupil teisest paarikümne aastavõrra erinev vanus.Surnud puus on eluMetsa vanus on seega enam-vähem selgemõiste, kui mets = puud. Kui metsaall mõista kogu elukooslust (ökosüsteemi),pole vanuse mõiste enamnii ühene.Näiteks räägitakse metsanduslikultka “metsata metsamaast”. See on mets,kus hetkel pole elavaid puid: raiesmik,põlendik või tormimurruala.Ökoloogiliselt on “mitte-mets” endiseltmets – elusolendid võtavad kohekasutusele igasuguse puidu, see on nendeeluks vajalik substraat.Kahjuks siin leiabki aset looduskaitseja metsanduse suurim konflikt: kuipuud metsast ära viiakse, ei saa selleRoostetorikkasvab vaidkännupessust jubamädandatud puidul.Limak (Stemonitis) pole küll haruldus,kuid väga eriline elusolend siiski.peal ja sees enam keegi (putukad, seened,samblikud jne) elada. Inimese koristamatatormialad ja põlendikud onjärjepidevad metsad, sest puud jäid sinnaalles, kuigi surnuna.Pole midagi elavamat kui surnudpuu, sest surnud puitu kasutab eluks25% kõikidest metsaliikidest.Igal liigil oma nõudmisedKui räägitakse metsaelupaigast, peetaksesilmas metsa struktuurirohkust ja sellelekohastunud elustikku. Igal liigil onoma nõudmised, ja mida ebaühtlasemon mets puuliikide, puude vanuse, võrastikutiheduse mõttes, seda enam liikesinna elama mahub.Tähtis on ala suurus, sest vaja on leidauus sobiv elupaik, kui senised muutusidebasobivaks. Konkreetne puu juvananeb, sureb, kõduneb. Puu igas elufaasiskasutavad seda eri liigid. NäiteksNeed kaks metsa (vt ka ülemist pilti) erinevadmajandatuse poolest. Kumb võiks olla elurikkam?haavikutega võib seotud olla ligi 2000liiki.Piltlikult öeldes toimub metsas pidevaltkõikide liikide igavene ränne – kuigitaim, samblik või seene viljakeha iseei asu uuele puule või teise kohta elama,peavad nende levised läheduses leidmaasustamiseks sobiva keskkonna.Teatud liigid on eriti ohustatud, kunavajavad püsimajäämiseks piisavalt suurialasid, kus olemas neile vajalik elukeskkondvõi ka toiduobjektid, kes sõltuvadmingi substraadi olemasolust. Kui neidpole liigi jaoks saavutatavas kauguses,võib liik selles metsaosas välja surra.Selliste liikide jaoks tuleb säilitadasuure pindalaga järjepidevaid metsaelupaiku,kus mets üldise keskkonnanatoimib püsivana, kuid selles on piisavaltvaheldusrikkust ajutiste valgus-,niiskus- ja toitumistingimustena. Eestikohta on välja arvutatud, et metsa-Metsa uus põlvkond tunneb endporosamblike seltsis hästi.MõisTedLevis – taimede ja seentelevimisalge, taimeosa (eos, seeme,vili jm), mille abil organism levib;liigitatakse levimisviiside järgi.Substraat – pind, millel kasvavadtaimed ja seened ning kulgevadloomad.de elurikkuse säilitamiseks peaks rangekaitse all olema 10% metsamaast.Metsa majandamisel viiakse sealt perioodiliseltvälja kas kogu puit (elupaigajärjepidevus katkeb) või siis välditaksemetsa hooldades teatud liikidele vajalikukeskkonna teket – metsas pole puutüükaidega eri kõdunemisastmes jämedatlamapuitu. Suureks probleemiks onkujunemas see, et pole jämedaid vanuelus puid.AUTORI fOTOdMitu liiki on pildil?Loodus pole valiv – sobib ka inimesekaetud toidulaud.Puidu tootlikkuse seisukohalt hästihooldatud mets pakub elupaiku suhteliseltväikesele osale metsaliikidest.Seda võiks võrrelda olukorraga, kuspüüame mesilasi kasvatada suurlinnasrõdul.Kaitseala tsoonidKuidas metsaelupaika ja selle järjepidevustsäilitada saab? Mitu puud tohiksmetsast välja võtta ja kui palju peaks jätma?Sellele ei saa ülitäpselt vastata ükskiökoloog ega looduskaitsja, sest võrrandison väga palju muutujaid, mis isekogu aeg muutuvad.Praegune praktika on selline, et ELiloodusdirektiivi I lisas märgitud metsaelupaigad(elupaigatüübid), kus on leitudharuldasi liike või kus on ohtralt liikidelevajalikke metsaelemente (surnudpuit jne), tsoneeritakse kaitsealal sihtkaitsevööndissevõi reservaati.Sihtkaitsevööndi välisservas on sagelika alles taastuvaid loodusmetsi, mison puhveralaks tuumikus paiknevateleväljakujunenud elupaikadele. Sihtkaitsevööndimetsa puidu saamiseks ei majandata.Piiranguvööndisse jäävad madalamaökoloogilise kvaliteediga metsaelupaigadvõi kohad, kus koosluse mõõdukasmajandamine on isegi kasulik. Teatudmetsaelementide taastumisele kaasaaitamiseksvõi maastikuliselt omasemetsailme säilitamiseks seatakse piiranguid,mis on alati loetletud konkreetsekaitseala eeskirjas.Väljaspool kaitsealasid on Eesti metsadesseloodud üleeuroopaliselt ohustatudliikide eluala ja/või elupaikade kaitsekshoiualasid.Loomulikult on väärtuslikke metsaelupaikuleitud ka majandatavates metsadesväljaspool kaitse- ja hoiualasid –neid püütakse säilitada metsa vääriselupaikadena.Vastavalt eesmärgileKaitsealadel ja hoiualadel saab metsamaaletaotleda PRIA-lt Erametsakeskusekaudu Natura 2000 alade toetust.See kompenseerib kaitseala kaitsekorrasttulenevaid piiranguid. Metsaelupaikadeökoloogiline väärtus avaldub sellestoetusskeemis tsoneeringu kaudu –sihtkaitsevööndisse kuuluvate metsadekompensatsioonimäär on suurem, sestpiirangud on suuremad. Enamik eraomanikemetsi jääb valdavalt piiranguvööndisse,kus kaitseala eeskirja kohanemetsamajandus on lubatud.Kuigi Natura ala koosneb paljudestloodusdirektiivi I lisa elupaikadest, poleloodud vastavaid majandamiseeskirju,sest majandamise intensiivsuse määrabikkagi metsaelupaiga kaitse-eesmärk.Kui selleks on metsa loodusliku arenguprotsessisäilitamine, on puidu metsasteemaldamine ehk tavamõistes metsamajandamine keelatud. Kui kaitstavalealale on koostatud kaitsekorralduskava,leidub seal reeglina täiendavaid soovitusija piiranguid.Sihtkaitsevööndites ja hoiualadel liikuminevõi marjade-seente korjamineon Eestis enamasti lubatud. Lääne-Euroopason sageli igasugune liikide võiloodusandide kogumine või isegi nn surnudosade (kuivanud oks, kivi jms) kaasavõtmine kaitsealadelt keelatud.20sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 21

metsaelumetsaeluAUTORI fOTOdaasta orhidee2012 on käokeelSeekord on tiitlikandjaid kaks.Kahelehisekäokeele õis.Otsitakse jämedaidaasta puidTänavuseks aasta puuks kuulutasajakiri Eesti Loodus õunapuu,kelle huvitavatest ja eriti justjämedamatest leidudest tasubajakirjale märku anda.LEILI MIHKELSONARTO-RANDELSERVETEesti OrhideekaitseKlubi liigeKäo kukkumist on arvatavasti kuulnudkõik, kes maikuises metsasuitamas käinud. Kui hästi on agatuntud käokeeled? Need on taimed,täpsemalt orhideed ehk käpalised.Aasta orhidee tiitli kuulutab väljaEesti Orhideekaitse Klubi ja tänavu esimestkorda said selle kaks taime korraga,sest käokeele perekonda esindavadEestis kahelehine käokeel (Platantherabifolia) ja rohekas käokeel (Platantherachlorantha).Nad kasvavad loopealsetel, niitudel,kadastikes, loometsades. Kahelehinekäokeel on levinud üle Eesti, kuigi ida jakagu pool muutub harvemaks. Teda võibleida ka happelise mullaga palumetsast jaüsna märjast paigast sooservas.Rohekas käokeel eelistab mõnevõrrakuivemaid kasvukohti ja on lubjalembesem.Seetõttu on ta sagedam Lääne-Eestis,kuid liigi määramiseks tasubuurida käokeelt igal pool, sest nii võibavastada täiesti uue leiukoha.Ööviiul, metshüatsint,liblikaorhideeKahelehise käokeele rahvapärane nimi onööviiul. Selle nime järgi on ta tõenäoliselttuntuim kodumaine orhidee. Tuntusel onteinegi põhjus – õite hurmav lõhn. Saksakeelneliiginimi, mis otsetõlkes on valgemetshüatsint (Weiβe Waldhyazinthe), annabsellest taimest üsna tõetruu ettekujutuse.Kahelehise käokeele õisik meenutabvalge hüatsindi õisikut, olles justkui pikemaksvenitatult hõrenenud.Kahelehinekäokeel.Ööviiulid võivad suveööl oma lõhnagatäita kogu metsaaluse, aga rohekakäokeele lõhna tunneb alles nina õitessepistes.Kõige kindlam visuaalne tunnus,mille järgi liiki määrata, peitub õie ehituses.Käokeele õie keskosas on kakstolmukalaadset organit. Kui need asetsevadlähestikku ja rööpselt nagu jutumärgid,siis on tegu kahelehise käokeelega.Rohekal käokeelel on “tolmukad”teineteise poole kaldu ja nende vahelliblika pea jagu ruumi.Käokeeled on putuktolmlejad. Nektarit,mis asub õiest tahapoole sirutuvaspikas (kuni 3,5 cm) kannuses, saavadkätte vaid pika imilondiga hämarikuliblikad.Tolmeldajate järgi on käokeeleperekond saanud oma nime inglise keeles– Butterfly-orchid (liblikaorhidee).Kuigi ühe taime kohta valmib käokeelelRohekaskäokeel.Käokeeled kuuluvad kaitsealusteliikide III kategooriasse. Viimastelkümnenditel on nende arvukusvähenenud kasvukohtade hävimisetõttu. Käokeeli, nagu veel mitutkodumaist orhideeliiki, ohustabka nende korjamine vaasi. 1983.aastast on kõik Eestis kasvavadorhideeliigid riikliku looduskaitse all.Hea loodusesõber! Sisesta omakäokeele-leiukoha andmed kaloodusvaatluste andmebaasi: http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/.tuhandeid seemneid, hakkab neist idanemakaduvväike osa. Idanemiseks vajavadnad seeneniidistiku abi. Vahel paljunebkäokeel ka vegetatiivselt.Roheka käokeele õis.Käokeelte läikivad elliptilised võiäraspidi munajad lehed asuvad maapinnaligi. Enamasti on neid kaks. Püstisetuntavate kantidega varre ülaosas,õisikust allpool, on mõlemal liigil 1–3väikest kõrglehte. Taimede kõrgus jääbvahemikku 20–60 cm, õisi on tavaliselt10–20 (vahel ka 30 ringis). Õitseaeg onjaanipäevast juuli keskpaigani, ilmast jakasvukohast sõltuvalt võib see kõikudaumbes nädala jagu.Maaomanik saabkäokeelt aidataKes leiab orhidee oma metsast või maalapilt,võib kindel olla, et see on hinnalineavastus. Lisaks emotsionaalsele väärtusele,mida orhideed loodusesõbraleoma ilu ja salapära, lõhna ja värviküllusegapakuvad, on nad koosluste terviklikkusenäitajad.Käokeelte ning ka teiste käpalisteelutingimuste parandamiseks saab igamaaomanik midagi teha. Suur abi onkulukihi eemaldamisest, mida on kõigeparem teha sügisel, kui orhideed onjuba seemned külvanud. Populatsioonikasv on märgatav ülejärgmisel aastal.Metsases kasvukohas tuleb kasukstakistada võsastumist. Üksikud põõsadsiin-seal käokeeli ei sega, sest nad kasvavadpoolvarjuski suurepäraselt. Kuivalgust on siiski napivõitu, võiks metsasharvendustöid teha. Sama kehtib tihedatekadastike kohta, kuhu läbipääsuderajamine avab lennutee käokeeli tolmeldavateleliblikatele.Aasta puu tiitel on antud õunapuule,olgu ta siis mets-õunapuu, metsistunudõunapuu või aed-õunapuu.Ehtsat mets-õunapuud leiabpomoloog Kalju Kase järgi Eestisveel vaid läänesaartel ja mandrilääneosas kuni Pärnu–Tallinna jooneni.Igal pool võib metsadest leidametsistunud aed-õunapuid.Kalju Kask soovitab õunapuudelvahet teha lehtede järgi, mis metsõunapuulon alt paljad, kuid aedõunapuulkarvased. Aed-õunapuulvõivad karvased olla ka nooremadoksad, aga mets-õunapuu võrsedon paljad.Neil kahel on võimalik vahetteha ka viljade järgi – mets-õunapuuviljad on pisikesed ja hapud.Metsamees Hendrik Relve paigutaberistamise peatunnuseks õunadja ütleb, et lehtede karvasus onpigem nagu vihje, millele ei saa alatikindel olla.Aasta puu auks kogutakse temakohta teavet. Eesmärk võiks EestiLooduse peatoimetaja ToomasKuke sõnul olla leida üles võimalikultjämedad õunapuud. Teateidmetsas kasvavatest silmahakkavatestõunapuudest ootab ajakirja toimetuskas e-postiga aadressil toimetus@el.loodus.eevõi postiga aadressilVeski 4, 51003 Tartu. Andmeteletuleks lisada puu arvatav liik (metsvõiaed-õunapuu) ja kindlasti võimalikulttäpne asukoht, soovitavaltkoos koordinaatidega.Hendrik Relve ütles, et ka tähelepanuväärsetestaias kasvavatestõunapuudest võiks teateid saata.Tähelepanuväärse puu rinnasümbermõõt(ümbermõõt 1,3 meetrikõrguselt) võiks Relve sõnul olla“vahest 2,5 meetrit”.Looduses kasvavate õunapuudekohta ootab andmeid ka loodusvaatlusteandmebaas.SMAasta lind jääb lagedamaleTänavuseks aasta linnuks valis EestiOrnitoloogiaühing tüllid ehk väiketüllija liivatülli. Linnud ei ole metsaliigid,vaid tahavad pigem elada kasinimese lähedal või rannikul.Tegu on linnuliikidega, kelle arvukusjuba aastakümneid on langenud.Väiketüll on Eestis suhteliseltebaühtlase levikuga pisikurvitsaline,kes pesitseb valdavalt tehismaastikel,asustades ka kruusaseidja kiviklibuseid alasid rannikul jasaartel. Liivatüll on tüüpiline rannikulind.Tüllid saabuvad rändelt Eestissetagasi tavaliselt märtsi lõpus võiaprilli alguses. Ornitoloogiaühingon avanud aasta linnu kodulehe(www.eoy.ee/tullid/), kust leiabka juhised vaatlusteks ja vaatlusandmeteedastamiseks.SM22sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 23

metsaelumetsaeluINgMAR MUUSIKUSeesTi NaHKHiiredINgMAR MUUSIKUSKui päike loojub,lendavad nahkhiired• Perekonnast Myotis:veelendlanetiigilendlanetõmmulendlanehabelendlaneNattereri lendlane• Perekonnast Pipistrellus:pargi-nahkhiirkääbus-nahkhiirpügmee-nahkhiir• Perekondade üksikesindajad:Plecotus, pruun-suurkõrvNyctalus, suurvidevlaneEptesicus, põhja-nahkhiirVespertilio, hõbe-nahkhiirIgal metsaomanikul on võimalikkaasa aidata nende müstilistelendajate käekäigule.VELLO KEPPARTPruunsuurkõrvseab endtalveunne.Nahkhiirtevarjekasti, milletüüp StratmannFS 1, on Eestiskatsetatud jatöötab hästi.Põhjanahkhiirtoitumas.VELLO KEPPARTLuua MetsanduskoolikutseõpetajaKäsitiivaliste seltsi kuuluvad nahkhiirlasedon Eesti metsades ja parkidesesindatud lausa 12 liigigakuuest perekonnast. Nad kõik on metsaliigid,vaid vee- ja tiigilendlased lendavadsuvistest varjepaikadest veekogudelening toituvad peamiselt veepinnallendavatest putukatest.Põhjamaise karmi talve elab suuremosa siinsetest nahkhiireliikidest üle talveunesolles, osa neist rändab talveks ära.Kus nad praegu on?Nahkhiirte parimad talvituspaigad onmaa-alused suured keldrid ja koopad,kus optimaalne temperatuur on nullist+5 kraadini (lendlastel +3 kuni +7°),suhteline õhuniiskus üle 85%.Väga häid talvituskohti on vähe, piirkonnitipole üldse. Vanu mõisakeldreid,hoonetealuseid ruume ja kaevanduskäiketuleks remontida või taastada ja ehitadanahkhiirtele lausa uusi koopaid.Talveunes olevaid loomi häirivad oktoobristaprilli lõpuni külm, tuuletõmbus,ere valgus, tugevad hääled, vibratsioon.Üles ärgates kulutatakse 10% 7–8kuuks varutud rasvavarudest. Kolm võienam korda talveunest äratatud loomadhukkuvad, kuna ärkamine ja uue kohaotsimine kulutab varurasva liialt.Millal neid näha võiks?Nahkhiiri võib väljas lendamas nähamaist (suurkõrv ja põhja-nahkhiir aprillist)oktoobrini, sooja sügise korralnovembriski. Rändliigid on meil maistseptembrini.Sel perioodil peituvad nad maapealsetesvarjepaikades, milleks on tüve- ja oksaõõnsused,lõhed tüvedes ja surnud puutühemikud lahtise korba all, puithoonetekatusealused, puuriidad, sillaalused jms.Nahkhiired väljuvadTeated nahkhiirtest jaküsimused: nhh@elfond.ee(nahkhiirehuvilised),suurkorv@gmail.com(MTÜ Suurkõrv).toituma tund (põhjanahkhiirpool tundi)pärast päikese loojumist.Õhutemperatuurpeaks olema putukatemassiliseks lennukssoodne, vähemalt +10°.Pilves ilmaga on nahkhiired inimesesilmale nähtamatud, selge taeva või veepinnataustal (veelendlane) on nad agahästi jälgitavad.Üldiselt toituvad nad lendavatest putukatest,vaid suurkõrv ja Nattereri lendlanekorjavad ka puude okstel istuvaidputukaid ning isegi röövikuid. Üsna oluliseosa moodustavad kõigi käsitiivalistemenüüs pistesääsklased ja kihulased.Pargi-nahkhiir suudab püüda 300sääske tunnis, suve jooksul sööb 60 000surusääske. Suurkõrvad jahivad peamiseltliblikaid. Videvlased püüavad puuvõradekohal lendavaid suuri mardikaidja ööliblikaid.Nahkhiired hoiavad koos teiste putuktoidulisteloomadega putukkahjuritearvukust kontrolli all. Kuigi käsitiivalistekehamass on väike (5–40 g), söövadnad ühe ööga umbes kolmandikukehakaalust.VajaVad KaiTseT• Eestis on nahkhiired looduskaitse all 1958. aastast, praegu kuuluvad II kaitsekategooriasse.2004 liitus Eesti Euroopa nahkhiirte populatsioonide kaitse lepinguga.• ELis kuuluvad kõik väike-käsitiivalised loodusdirektiivi IV lisasse (vajavad rangetkaitset). Tiigilendlane on kirjas ka II lisas, kus esmatähtsad liigid.• Lisateavet saab vihikust “Nahkhiired metsades” (2005) või http://nahkhiired.blogspot.com/,www.hot.ee/p/pisiimetajad/.• Varjekasti näidisjooniseid leiab internetist ka otsinguga, kui panna otsisõnaksfledermauskasten, fledermausbrett, bat box või bat house.Allikas: Vello KeppartKust neid otsida?Hästi on pimedas metsas vastu heledattaevast näha loomi lendamas võradevahel väikestel metsalagendikel jaraiesmikel. Ka puu- ja oksaõõnsustestleitud ekskremendid võivad nahkhiireolemasolu reeta – putuktoidulisejunnid onmustad ja kitiinosakestestläikivad.Putuktoidulised onka karihiired, kuid nemadkõrgele ei roni.Kaelushiired ronivadpuuõõnsustesse, aga nende ekskremendidei sisalda kitiinosi. Kui vanade puudeoksi ja tüvesid lõigates leitakse nahkhiirtesõnnikuga õõnsusi, on elupaikkahjuks juba hävinud.Kui metsa lähedal on mõni puithoone(või puuriit), tasub minna pool tundipärast loojangut selle juurde passima.Umbes tunni vältel võib näha varjepaigastlahkuvaid nahkhiiri, kui neidon. Kui vaatleja hilisõhtul järsku märkab,et teda on mõne meetri peale uudistamatuldud, siis on tegu suurkõrvaga,kes vaatab külalise üle ja lahkub toiduotsingule.Kui koloonia elab hoones, võib õhtulkuulda majas krabistamist ja vahel kahääli (omavahel suheldakse madalamatelsagedustel, mida inimkõrv kuuleb).Elupaiku napibMais moodustuvad emaloomadest poegimiskolooniadja pojad sünnivad juuniteisest dekaadist juuli alguseni, lennuvõimestuvadumbes nelja nädalaga. Poegimiskolooniaon häirimistundlik juunis jajuulis. Sel ajal tuleks hoiduda lähedusesehitustöödest, okste lõikamisest ja raiest,sest häiringu tõttu vanaloomad lahkuvadja pojad hukkuvad. Poegi on aga emaloomalainult üks, harva kaks ja suguküpsekssaavad nahkhiired 2–3aastaselt.Kes nahkhiirtest hoolib, säilitab metsadesja parkides raietel ja hooldustöödelelustikupuid (säilikpuu, biosäilikpuu).Neile sobivad vanad, nii ümaratekui ka pilukujuliste avadega õõnepuud,tüvelõhed, jalal surnud puud lahtisekoorega ja õõnsustega tüükad.Neile sobivad vanad metsad, kushektari kohta on 7–10 sellist õõnepuud,mis pakuks vähemalt 25–30 varjekohta.Majandusmetsadest on leitud keskmiseltüks õõnsus hektari kohta, vähestesloodusmetsades vaid viis õõnt. Järelikulton meie metsade 70 õõneloomal(25 linnu-, 20 imetaja- ja 25 putukaliiki)elustikupuudest suur puudus.Kuidas kolooniat ära tunda?Koloonia võib avastada juhuslikult, kuiinimene satub selle lähedusse just väljalennuajal pärast loojangut või sisselennuajal enne päikesetõusu. Sel ajal nadtiirlevad varjepaiga lähedal.Toitumise ajal hajutakse toitumispaikadesseja koloonia on tühi või näebvaid üksikuid sisenejaid ja väljujaid.Kohta reedavad ekskrementide hunnikud,kuid need võivad olla varasemastajast, kui uusi junne juurde ei tule.Kolooniad vahetavad asukohti, ainultväikeste lennuvõimetute poegadeajal on nad paiksed. Emaloom suudablennata ka ühe või kahe pojaga, keson kinnitunud nisa külge, aga enamastiseda ei juhtu.Mida nende heaks teha saab?Hooliv metsaomanik ei langeta õõnepuudkütteks, vaid hoiab selle elustikupuunaalles kuni kõdunemiseni. Ta ei hävitanahkhiiri keldris ega ärata neid talvelüles, ei too tuppa loomapoegi, ei astu igaletundmatule putukale igaks juhuks pealeja ei tunne hirmu nahkhiire ees.Igal kinnistul võiks olla oma väikeloodusmets, mida hoitakse vääriselupaigana.Metsadesse on võimalik ülespanna nahkhiirte varjekaste. Seda tehestuleb arvestada, et lendamiseks vajavadnad avarust – vaid suurkõrv lepib ka tihedamalehestikuga. Kastile tasub validapuistus päikesepaisteline avar koht(nt linnupesakaste just ei tohi päikesekätte panna).Arvestada tuleks, et poegimiskolooniadja suvised varjepaigad asuvad tavaliselt2–10 (keskmiselt 4) meetri kõrgusel.Suurkõrv ja videvlane eelistavadovaalset, teised liigid pilukujulist lennuavaläbimõõduga 15–20 mm, videvlasekastilennuava läbimõõduks on soovitatud50 mm. Varjekasti ei tasu riputadatuulisesse kohta.Kui veel on valida, tuleks pesa- ja varjekastideleeelistada õõnepuude (elustikupuude)säilitamist.24sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 25

metsaelumetsaeluTeejuht sammalde ja samblike ilma*NELE INGERPUUbrüoloogWulfi turbasammal(Sphagnum wulfianum)On Eestis kaitsealune taimeliik. Teadaolevaidkasvukohti on vähe, neistkimitmest on ta kuivendamise tõttu kadunud.Leiukohad paiknevad pillatunaüle Eesti, eelistatult valgusküllastes kohtadesrabastuvates metsades või soo jametsa piirialal. Kõikjal kasvab ta vaidväikeste kogumikena.Seda liiki leidub tervel põhjapoolkeral,kuid esimest korda kirjeldati tedaXIX sajandil just Eestis. Tartu kooliõpetajaKarl Gustav Girgensohn kogus kirjeldusealuseks oleva sambla Tartu lähedaltTähtvere rabastunud metsast, milleomanikuks oli Emil von Wulf, kelle järgiuurija selle liigi nimetaski. Nüüdsekson see leiukoht linna kasvu tõttu kahjukshävinud.Liik ise on väga toreda välimusega.Võsu tipp on tihedalt koondunud okstetõttu pallitaoline ning alumine osapaljude okste tõttu kohev ja paks. Muidurohelise või kollakaspruunika taimevars on alati tume-punakaspruun. Varreltihedalt paiknevatest oksakimpudestigaüks koosneb 7–13 oksakesest. Ühelgiteisel meie turbasamblal pole kimbusnii palju oksi.Lillakas turbasammal(Sphagnum magellanicum)Väga levinud liik nii Eestis kui kogumaailmas. Teda leidub isegi lõunapoolkeral,sellele viitab ladinakeelneliigiepiteet magellanicum (sama nimetuspaljudel taime- või loomaliikidel,kelle koduks Lõuna-Ameerika lõunaosa).Peale rabastuvate metsade võib kasvadaka lagerabades, kus ta on üks põhi-Wulfi turbasamblalon tüse võsuja tihedaltpaiknevatesttipmistest okstestmoodustunudkerataoline “pea”.AUTORI fOTOdLillakal turbasamblalonvõimsad jämedadoksad (nende vaheltpiiluvad väljakollakaspruunidhariliku turbasamblavõsud).saMbLad rabasTuVaTesMeTsadesNende metsade puurindesdomineerivate mändide tüvedon sammaldest vabad (v.avähesel määral tüvealused), kunasamblad väldivad kasvupaikadenaokaspuude koort. See-eest maapindon sammaldega lausaliselt võiulatuslike laikudena kaetud.Muldade vaesuse tõttu kasvavadalusrindes peamiselt mustikad jasinikad, kelle vahel ning kõrval ontavalisteks sammaldeks hariliklaanik (vt SM nr 24), palusammal(vt SM nr 22) ja harilik karusammal.Mida soostunumad on metsad,seda suurema pindala haaravad endaalla turbasamblad, kes on erilised niiehituse kui elutegevuse poolest.Nende lehtedes paiknevad väikesedklorofülli sisaldavad rakud vaheldumisisuurte tühjade rakkudega, mison taimele veereservuaarideks.Tihedalt paiknevate varte vahel moodustubveelgi väikesi õõnsusi, mistõttusamblakogumik on nagu suurkäsn – võib endasse imada oma kuivkaalustkuni 20 korda rohkem vett.Lisaks eritavad turbasambladühendeid, mis muudavad ümbritsevavee ja mulla happeliseks, teisteleelusolenditele vähekasutatavaks.Nagu samblad ikka, kasvavad nadtipust, kuid alumises osas hakkabnende tihedalt kokku surutudja hapniku juurdepääsuta varrekestestmoodustuma turvas.Nii aitavad nad kaasa ümbruseedasisele soostumisele.listest turba moodustajatest. Nagu eestikeelnenimigi osutab, on ta enamastipunakat või punakaslillat, harvem pruunikatvärvi. Vaid noored või varjulisesmetsas kasvavad taimed on rohelised –neid reedab tumelillakas vars.Sel samblal on jämedad oksad, milleläbimõõt kuni 2 mm. Luubitagi võibnäha, et oksalehed on väga nõgusad.On meie turbasammaldest üks kõigesuuremaid ja jämedamaid.PIRET LÕHMUSlihhenoloogja looduskaitsebioloogSire-varjusamblik(Chaenotheca gracilenta)Kasvab eelistatult põlistes niisketesmetsades vanade puude juurekaenaldevõi tüügaspuude kõdupuidul, mõnikordka kuuse juurepaljanditel. Eestison praeguseks teada 16 leiukohta.Eristub hästi kõigist teistest varjusamblikestoma hallikasrohelise jahujatalluse, helepruuni keraja pea ja kuni3 mm pikkuse musta jalaga viljakehadepoolest. Eriline on ka see, et kogu viljakehavõib katta hallikas kirme.Liiki peetakse nii Põhjamaades kuiEestis metsade järjepidevuse ja vääriselupaikadeindikaatorliigiks. Paraku vähendabintensiivne metsamajandus otseseltraie ning kaudselt raievanuste langetamisekaudu jätkuvalt liigile sobivate(mikro)elupaikade teket ja hulka metsamaastikus.Seetõttu on ta nii meil kui lähiriikidesloetud ohustatuks, Eestis on arvatudII kategooria liigina looduskaitse alla.Harilik varjusamblik(Chaenotheca furfuracea)On väga tavaline meie niiskemates metsades,kus leidub tuuleheite juurepaljandeidvõi vanade (tüügas)puude tüveõõnsusi.Liigile iseloomulik sidrunrohelinejahujas tallus võib tormiga ülestõstetud juurepaljandi asustada mõneaastaga (eriti kuuse oma).Juuremätast lähemalt silmitsedesmärkate tõenäoliselt ka kollakasrohelisekirmega kaetud, ümara pea ja kuni2 mm kõrguse peene jalaga viljakehi. Etkollase kirmega varjusamblikke on teisigi(Eestis kaheksa liiki), aitab harilikuvarjusambliku ära tunda eriline tunnusekombinatsioon:ereroheline jahujastallus ning üleni kirmega kaetud ja sihvakajalaga viljakehad (teiste sarnasteliikide tallus on köbruline, teraline võipole nähtav, “jalakesed” on lühemad võijässakamad ning kirme enamasti vaidpea alumisel osal). Kui viljakehi üldseei ole, võib rohetav kirme kuuluda hoopisvabalt elavale vetikale!Hiljutine teadustöö, kus uurisime tormiheitejuurepaljandite tähtsust samblikeelupaigana, näitas, et 24 prooviala 1207juurepaljandist oli samblikega asustatud66% ja neist pooltel kasvas ka harilik varjusamblik.Sire-varjusamblikku seevastuleidsime vaid ühelt tormiheitelt.fOTOd PIRET LõHMUS JA KRISTEL TURJAJärvselja ürgmetsakvartaliselabsire-varjusamblikuarvukas populatsioon.Võimsahaava tüügaspuukõdupuidul jääbkõigepealt silmahallikasrohelinetallus (punaneovaal!) ja lähemaltvaadates näeb kahelehallide peadegavonklevaid“siredaid sääri”.Eri samblikuliigid vajavad kasvamisekserinevaid niiskus- ja valgustingimusi,mille määravad enamasti metsa tüüpja/või domineeriv puuliik. Kuid mõneliigi esinemiseks võib olla mikroelupaiga(nt tüügaspuu kõdupuit või tormiheitejuurepaljand) olemasolu määravamkui metsatüüp. Selliste liikide hulkakuuluvad mõlemad täna tutvustatavadpisisamblikud.Kes tahab, võibmurda mõnedtormiheite juurepaljandijuurevitsadkoos harilikuvarjusamblikujalakestega jakinkida sõbraleeksklusiivse “lillekimbuna”,milleerk värv püsibmitu kuud.*Alates Sinu Metsast nr 23 (ilmus22. juunil 2011) esitame väikese valikumeie metsades esinevatest sambla-ja samblikuliikidest. Kummastkirühmast on ühes numbris korraga luubiall kaks sama metsatüüpi või kasvupindaasustavat liiki, millest üks onharvemini esinev ja teine tavaline.Harvemini esinevad liigidoleme valinud nende seast,kellel on indikaatori väärtus ehkteisisõnu – nende olemasolu viitabvääriselupaigale ja/või säästvaltmajandatud metsale.26sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 27

jaanuarveebruarJahindus- Ja loodusaJakirihind 3 €ISSN 1406-6661teatedteatedeesti jahimeeste seltsis• Lõppes hundi- ja ilvesejaht. Keskkonnaametiandmeil kütiti seekord149 hunti ja 99 ilvest. Mandri-Eestiskütiti lubatud 160 hundist 143, Hiiumaallubatud viiest hundist neli jaSaaremaal lubatud viiest hundist kaks.Ilvest oli mandril lubatud küttida100 isendit, kütiti 98. Hiiumaal olilubatud küttida ja ka kütiti üks ilves.Saaremaal ilvese küttimiseks limiiti eiolnud.• Söödapõldude rajamise õppus. EestiJahimeeste Seltsi (EJS) korraldatavakoolituse eesmärk on tõsta meie jahimeesteteadlikkust lisasöötmisel ninganda praktilist nõu õigete seemnesegudevalimiseks ja söödapõldude rajamiseks.Koolitus algab 14. aprillilkell 10 Järvamaa jahindusklubis PaidesParkali 28a. Kohapeal on võimalikosta seemneid ja seemnesegusid. Lisainfo:Andres Lillemäe, tel 602 5972,e-post andres@ejs.ee.• Kursused Luual. Luua Metsanduskoolkorraldab kursused SA KeskkonnainvesteeringuteKeskuse toetusel janeed on osalejatele tasuta. 2012 varakevadelon plaanis: jahirajatiste ehitamine(maht 16 tundi, 18. märtsil ja8. aprillil, koolitaja Mati Hõbemägi);ulukite valiklaskmine (8 tundi,25. märtsil, koolitaja Andres Lillemäe);ulukikahjustuste vältimine metsanduslikeja jahinduslike võtetega (8 tundi,15. aprillil, koolitaja Einar Must).Lisainfo: www.luua.edu.ee koolituskalender.Registreerimine e-postiaadressil koolitus@luua.edu.ee ja telefonil525 4004.• Brošüür ulukite haigustest. EJSiettepanekul ning vetrinaar- ja toiduametitoetusel on ilmunud järjekordneulukite haigusi tutvustav materjal“Marutaud, põistangtõbi, kärntõbi”.Brošüüri saab endale tasuta soetadaEJSi majast Tallinnas Kuristiku 7või maakondlikest jahindusorganisatsioonidest.• Proovide tähtaega on pikendatud.Eesti Jahimeeste Seltsi ning veterinaarjatoiduameti marutaudivastase vaktsineerimisejärelkontrolli lepingu järgituli rebaste ja kährikute vereproovidKAROLIN LILLEMÄEja pead viia veterinaarkeskustesse 15.märtsiks. Kuna selleks ajaks oli kokkulepitudmaht täitmata, on tähtaega pikendatud30. märtsini.• Kokkutuleku logo. Viimatiselmeeskonna koosolekulkinnitati tänavusekokkutuleku juubeliaastahõngulinelogo.• Ajakirja uus number.Ajakirja Eesti Jahimeesveebruari keskel ilmunudnumbri tiitelteemadon EJS 45 ja kobras. Lugedasaab ka konfliktiseminarist “Hunt,lammas, inimene”, koprast läbi poolesajandi (Nikolai Laanetu), koprajahistkoertega, kopranõre haruldastestraviomadustest, jahirahust, kolmekuningapäevavastuvõtust, Finesti jahi20. aasta juubelist, jahimees Ivar Etverkistjpm. Järgmine number ilmubaprilli keskpaigas.• Andres Lillemäe tööjuubel. 1. märtsiltäitus EJSi tegevjuhi asetäitjal AndresLillemäel 20. tööaasta seltsis. Sellegaseoses tänavad teda Eesti JahimeesteSelts ja ajakiri Eesti Jahimees.• Metsanduse kõneisikud külas. Jaanuariskäisid Eesti Jahimeeste Seltsilkülas metsanduse maakondlikud kõneisikud,kelle seas on nii era- kui ka riigimetsandusetöötajaid. Külaskäik oliTegevjuhi asetäitjaAndres Lillemäe (vasakul)20. tööaastal koostegevjuht Tõnis Kortsuga.seotud kõneisikute koolitusega. Leiti,et metsakasvatus ja ulukiasurkondademajandamine saab käia vaid tihedaskoostöös, kus mõlema osapoolehuvid on arvestatud.• Talv ja metsloomad. Tänavunetalv on olnud ulukitelesoodne, aga märtsis võibnende olukord muutudakeeruliseks, kui vahelduvadsulad ja külmad tekitavad lumelekooriku. Selline kooriklõikab eriti metskitsede ja metssigadejalgu, tekitades sinna veritsevaidhaavu. Sellise lumega ei pääse sõralisedkiskjate ja hulkuvate koerte eestkiiresti pakku. EJS tuletab kõigile meelde,et ei tohi lasta oma koertel hulkuda.Teine meeldetuletus ulukite järelkasvusündimise ajaks on, et metsastleitud pisikesi metsaelanikke ei tohikoju kaasa võtta – kui nad ka on näiliseltüksi, hoiab looma ema pojal tegelikultsilma peal.• Võrumaa traditsioonid. 3. märtsiloli Võrus kultuurimajas Kannel traditsioonilinejahihooaja lõpu pidulikkoosviibimine. Seekord tähistati kaVõrumaa Jahimeeste Seltsi 45. aastapäeva.Vaadati tagasi möödunud aastaleja tänati tublisid jahimehi.2012EJs 45> koprajaht koertega> konfliktiseminar: hunt, lammas, inimeneAllikas: Eesti Jahimeeste SeltsVt ka www.ejs.ee1erametsaliit teatabANTS VARBLANEEesti Erametsaliidutegevdirektor• Seadused muutusid. Aasta algusest jõustus tulumaksuseadusemuudatus, mis lubab metsamüügist saadud tulusiddeklareerida alles kolmandal aastal ja arvestada sellestmaha samal perioodil tehtud metsamajandamise kulutused.Hoolimata paljudest protestidest, otsustas Riigikogusiiski muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust ja kaotasalates 1. jaanuarist erimärgistatud, väiksema aktsiisimääragakütuste kasutamise võimaluse metsanduses. Seeon kasvatanud teenuste hinda ja seadnud metsaomanikud– võrreldes põllumeestega, kes jätkuvalt saavad erikütustkasutada – halvemasse olukorda.• Moodustati uus nõukoda. SA Erametsakeskuse juurdemoodustati meie ettepanekul nõukoda, mis annab hinnangusihtasutuse tööle ja aitab korraldada seda nii, etmetsaomanike teenindamine toetuste saamisel oleks n-ökliendisõbralik. Esimene koosolek on 3. aprillil. Näitekskeskkonnaameti juures juba tegutseb suuremate klientidenõukoda, milles metsaomanikke esindab meie juhatuseliige Ants Erik.• Koostöö Eleringiga. Kehtiv elektriliinide talumise tasudehüvitamise kord sai õiguskantslerilt hävitava hinnangu,mispeale justiitsministeerium on alustanud keerulisenimega eelnõu (ühendusvahendite õigusliku regulatsioonikorrastamise seaduse eelnõu) kontseptsioonikoostamist. Õigusnorme pole, aga meie ühistudon alustanud põhivõrkude haldaja AS Eleringiga koostöödliinide laiendamise ja hooldamise paremaks korraldamiseks.• Täismassipiirangud endiselt päevakorral. Koostöökokkulepperaames, milles osalevad veel Eesti ElektritööstuseLiit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, oleme nõudnudmaanteeametilt konkreetset kava, kuidas leevendatakseveokite lubatud täismassi piiranguid ja muudetaksepaindlikumaks raskemate veokite lubamine külmunudteedele.• Ettepanekud toetuste asjus. Maaelu arengukavas(MAK) metsanduse tarvis planeeritud raha paremakskasutamiseks tegime ettepaneku suurendada tänavu nnmaaparandusmeetme (1.8) eelarvet sellises mahus, etrahastatud saaksid ka metsakuivendussüsteemide taastamisetaotlused, mis seni on hindamisel saanud vähempunkte.Koos keskkonnaministeeriumiga tegime ettepanekusuurendada Natura metsatoetuste määrasid ja makstasamaväärset kompensatsiooni nendele omanikele, kellemetsamaadel kehtivad sarnased piirangud, kuid maad isejäävad väljapoole Natura alasid.MAK 2014–2020 juhtkomisjonis taotleme, et võimaldataksühistulise puidumüügi (üleriigilise tootjaühenduse)käivitamise toetamist.• Kohtumine ministriga. Jaanuaris kohtusime keskkonnaministerKeit Pentusega ja arutasime, kuidasmetsanduse arengukavas planeeritud ühistulise puidukaubanduseedendamise abil puidukasutust suurendada.Samuti olid teemaks metsaseaduse planeeritavadmuudatused, mis vähendavad bürokraatiat javõimaldavad väikemetsaomanikel metsi jätkusuutlikumaltmajandada. Plaanis on loobuda tülikast raielankidelaiuse piiramisest ja segapuistute raievanuste arvutamiselarvestatakse puuliike vastavalt nende osakaalulepuistus.• Jahiseaduse arutelud ummikus. Arutelud uue jahiseaduseeelnõu ümber on jooksnud ummikusse, sest jahimeesteesindajad on pöördunud kirjalikult keskkonnaministripoole nõudmisega, mille järgi peaks riik uue jahiseadusealusel kinnitama iga-aastased ulukite küttimisemahud. Mahtude täitmise korral ulukikahjude hüvitamisekohustust ei tekiks.Seadusega tahetakse kehtestada üleüldine jahirendimäär, mis väidetavalt peaks katma võimalikud ulukikahjustused,ning lisaks veel luua riigi osalusega ulukikahjudehüvitamise fond.Nendele maaomanikele, kes loetletud tingimusteganõus ei ole, tahetakse seada täiendavaid tingimusi,nagu näiteks et alla 5 ha suurusel põllul ja 15 m kauguselmetsaservast ning põllukultuuri toetuste saamisekorral jääks õigus ulukikahjude kompenseerimist nõudahoopis ära.19. aprillil on Tartus Eesti Erametsaliidu korralineüldkoosolek, kus on kavas arutada tekkinud olukorda jahimeesteja maaomanike suhetes.• Sügisel tuleb seminar. Euroopa Maaelu Võrgustikumetsandusinitsiatiivi raames on sündinud plaan korraldadakoos Erametsakeskusega 13.–14. septembril Jänedalrahvusvaheline seminar metsade bioenergeetikast.Jutuks tuleb siinne kogemus ja taastuvenergeetika arengELis.28 sinu mets märts 2012sinu mets märts 2012 29

teatedametlik info30Metsateed –ühine päevateemaHiiumaal tegutseb nüüdmetsateede ümarlaud.AIRA TOSSMTÜ HiiumaaMetsaseltsijuhatuse esimees,HiiumaaerametsandusetugiisikOlime Hiiumaa Metsaseltsi juhatusesjuba pikemat aega rääkinudsellest, et saare metsateedeolukord ei ole just parim ja et vägagi tihtikehtib teede kasutamisel lihtsalt n-ösuurema õigus. Mullu septembris jõudsimejärelduseni, et kui kaua ikka ainulträäkida – ega seda muret keegi teine lahenda,näitame parem ise initsiatiivi.Ühistu eesmärk on ju oma liikmetehuve kaitsta ja juurdepääs metsadele onkõigi metsaomanike vägagi prioriteetnehuvi. Infrastruktuurita metsi ja maid eimajandata. Otsustasime kokku kutsudaHiiumaa metsateede ümarlaua.Üks põhjus, miks nii tegime, olidkurvad näited naabrite juurest Saaremaalt,kus möödunud raiehooajal läksolukord nii hulluks, et lõhutud metsateidnäidati televiisoriski. Teiste vigadesttasub õppida, mitte neid korrata –meie tahame probleemi ennetada.Probleemid, seadusedPraeguseks ei ole me jõudnud veel ei lahendusteega kokkulepeteni, oleme allesetapis, kus teadvustame probleemeja tutvume seadustega. Vaadates, kuiohtralt on Eestis seadusi-määrusi, misteevaldkonda reguleerivad, ei tohiksteoreetiliselt võttes probleeme üldseollagi. Kahjuks näitab tegelikkus muud.Pahatahtlikkusega võitlemiseks ei olemetsaühistul võimalusi, kuid teadmatu-sinu mets märts 2012Hiiumaa metsateedeümarlaua ettekandedja tee ajutise kasutamisenäidislepingu leiabmetsaseltsi koduleheltwww.metsaselts.hiiumaa.ee.Pildil on sild, mis ehitatudHiiumaa Metsaseltsisillaehituse õppepäeval13. novembril 2010. Sellisedväikesed sillad ja teed onmetsas taristu tähtis osa.AgUR NURSsest tulenevaid puudujääke saame likvideeridaküll.Esimesele kokkusaamisele novembriskutsusime esindajad Hiiumaa valdadest,RMKst, maanteeametist, politseist,maavalitsusest ja keskkonnainspektsioonist.Meie ühistu liige, jurist Jaanus Auntegi ettekande teede kasutamise seaduslikustregulatsioonist. Ametkondadeesindajad selgitasid oma rolli teedekasutamise reguleerimisel ja kontrollimisel.Omavalitsuste inimesed tutvustasidkohalike teede kasutamise korda,mis meie neljas vallas kohati erinevad.Leppisime kokku, et edaspidi teavitavadvallad ka metsaühistut teede ajutistestsulgemistest. Kahjuks on nii, etüleüldises rahapuuduses ei ole metsasolevad teed ja nende seisukord omavalitsustejaoks piisavalt tähtsad. Eks seeole üleüldisem, et metsades olevat infrastruktuuriei osata vaadata piirkonnaüldises majandusruumis olulise osana.Samas on ju nii, et kui valla maaomanikudpääsevad oma metsadele ligi jasaavad nende majandamisest tulu, laekubraha ka vallakassasse. Kuna see ringon väga pikk, on seda raske tajuda.RMK Hiiumaa metsaülem LembitLühi kirjeldas meile riigimetsa positiivsetkogemust, kuidas on saavutatud,et teede kasutamisel kehtib kord. Lihtsustatultöeldes: teed püsivad korras,kui nende kasutamist jälgitakse ja teedekorrashoidmist motiveerib eelkõigesee, et neid tahetakse ju ka järgmiselkorral kasutada.Kaasnevad teemadKuigi olime oma kokkusaamised nimetanudmetsateede ümarlauaks, tuli varakultvälja, et metsas on ühist arutamistvajavaid muresid teisigi. Kahjuks liigagitihti juhtub näiteks seda, et metsatöödelkannatada saanud piirimärgid jäävadkilõhutud seisu, vajadusele need kordateha ei pöörata piisavalt tähelepanu.Jaanuarikuisel kokkusaamisel osalesidka Hiiumaa metsafirmade esindajadja peaesinejaks kutsusime seekord maaametimaakatastri osakonna Lääne regioonijuhi Tõnu Kägo. Saime põhjalikuülevaate katastriüksuste piiridest, nendegaseotud probleemidest ja piirivaidlustelahendusvariantidest.Kuigi Eestis täitus maareformist juba20 aastat, ei teadvusta paljud maaomanikudendale siiani, et omanikuks olemisegakaasnevad kohustused – maaeest tuleb hoolitseda ja piirimärgid peavadkorras olema.Praeguseks on ümarlaud kolinud virtuaalmaailma,tegime selle liikmeteleinfo ja arvamuste vahetamiseks listi.Järgmise kokkusaamise korraldame kevadelteedelagunemise ajal, ja siis enammitte saalis, vaid juba metsas tee ääres.Kes on keserametsanduses?Mis vahe on Eesti Erametsaliidulja Erametsakeskusel?• Eesti Erametsaliit on mittetulundusühing,mille metsaomanikud on iseasutanud algselt talumetsaliiduna1992. aastal. Erametsaliit koondabsuurt osa Eestis tegutsevatest metsaomanikeorganisatsioonidest (ühistud,seltsid, liidud) ning on metsaomanikeesindaja ja huvide kaitsjariigi tasandil.Erametsaliit osaleb seadusloomes,riigi arengukavade väljatöötamisesjms. Riigi tasandil tõstatatakse metsaomanikeprobleeme, suheldakseministeeriumidega, õiguskantslerigajt. Erametsaliit on see, kes ütleb väljametsaomaniku seisukoha.Liit korraldab ka metsaomanikeüleriigilisi ettevõtmisi, nagu näiteks1994. aastast toimunud iga-aastanetalumetsamajandajate konkurss. Liitkoondab ja vahendab erametsainfot.Tegevust korraldab üldkoosolekulvalitud juhatus ja ametis on tegevjuht.Erametsaliidu kontor asubTallinnas Mustamäe tee 50.• Õpi oma metsa tundma. Kui varemei ole metsandusega kokkupuutumistolnud, tasub üles otsida metsakorraldusfirma,kellelt tellida omametsa inventeerimine. Suurema kui2ha (see alampiir võib lähitulevikusseoses metsaseaduse muutmisegamuutuda) metsa majandajale on inventeeriminekohustuslik.Inventeerimisandmete põhjalsaad lasta koostada oma metsa majandamisekava. See kulub ära kametsa raiumata, kuna saad täielikuülevaate oma metsast. Nii inventeerimisekui majandamiskava koostamisekatteks on võimalik hiljem Erametsakeskusekaudu toetust küsida.VIIO AITSAMTallinn, Mustamäe tee 50 – Erametsakeskusesseja Eesti Erametsaliidu kontorisse pääseb uksest,mis asub hoone keskel.• Erametsakeskus on riigi 1999. aastalasutatud sihtasutus, mille ülesanneon tõsta metsaomanike kompetentsija edendada erametsandust.• Mõtle läbi, mida oma metsaga tehatahad. Kas soovid majandada või validhoopis mõne kõrvalkasutusala(loodusturism jm). Ka siis, kui majandamismõtteidpole, peaksid omametsa tundma, sest igal omanikul onmetsaseaduse järgi kohustus jälgidaoma metsa seisundit.• Tutvu erametsanduse portaaligainternetis. Portaalist leiab erametsandusekohta kõikvõimalikku infot,alates seadustest ja toetusevõimalustestning lõpetades kontaktandmetega.Aadress on www.eramets.ee.• Tee tutvust oma maakonna erametsandusetugiisikuga. Tugiisikudannavad erametsaomanikeleErametsakeskus• korraldab metsandustoetuste andmist;• arendab erametsandust;• arendab erametsanduse tugisüsteemi.Metsandustoetused jagunevad Eestiskaheks – oma riigi tugi ja maaelu arengukavameetmete alusel jagatav ELi tugi.Erametsakeskus on mõlema rahavoo vahendaja,kusjuures maaelu arengukavatoetuste asjus teeb koostööd PRIAga.Erametsakeskus koondab ja vahendaberametsateavet, tellib uuringuid,annab välja trükiseid, kogub puiduturuinfot,osaleb rahvusvaheliste projektidetöös jne. Haldab ka erametsaportaaliwww.eramets.ee.On erametsanduse tugisüsteemiarendaja. Tugisüsteemi kuuluvad metsaühistud(Eestis üle 50), metsakonsulendid(ligi 80) ja piirkondlikud erametsandusetugiisikud (16 – igas maakonnasüks ja peale selle eraldi tugiisikTallinnas elavatele metsaomanikele).Peale selle on olemas Metsa-Hoiulaenuühistu,mille metsaomanikud iseasutasid 2008. aastal. Samuti on olemastulundusühistu, Keskühistu Eramets,mille asutasid metsaühistud 2009. aastalja mis on metsaomanike puidumüügiorganisatsioon.SA Erametsakeskuse tööd juhib sihtasutusenõukogu ja igapäevatööd korraldabjuhatus. Erametsakeskuse kontorasub Tallinnas Mustamäe tee 50.Metsaomaniku esimesed sammudSoovitusi algajale metsaomanikule.kõikvõimalikku esmast metsandusteavet.Tugiisikute kontaktid leiabka Sinu Metsa 2. leheküljelt.• Hoia meeles, et Eestis on olemaserametsanduse konsulentide võrk.Igal Eesti metsaomanikul on võimalussaada konsulendilt esmast nõu riigitoetuse abil.• Otsi üles lähim metsaomanike organisatsioon.Kui kavatsed metsasaktiivselt tegutsema hakata, tasubastuda erametsaomanike organisatsiooniliikmeks. Metsaühistud korraldavadmetsaomanikele ka õppepäevi.• Hangi endale “Metsaomaniku käsiraamat”.sinu mets märts 2012 31

ametlik infoMinisteerium täpsustabmetsatoetuste võimalusiametlik infoVIIO AITSAMMARET PARVkeskkonnaministeeriumimetsaosakonna peaspetsialistMärtsis on oodata muudatusikeskkonnaministri kahtemäärusesse, mis puudutavad toetusimetsaomanikele ja metsaühistutele.32Muudatused aitavad täita metsanduse arengukava eesmärkeja on suunatud metsandusliku ühistegevusekasvule. Lisaks on siht muuta toetuse taotlemist selgemaksnii taotlejale kui toetuse menetlejale.Erametsanduse toetusi reguleerivasse määrusesse lisandubüks metsaomanikele antava toetuse liik ja muutuvad kolmetegevuse toetusmäärad. Suuremaid muudatusi on ka metsaühistutoetuse osas.Lisandub maaparandustoetusMetsaomanikel avaneb võimalus taotleda toetust metsamaaparandustöödeks,mille hulka kuulub maaparandussüsteemiiganenud või lagunenud osade uutega asendamine või täiendamine,kraavide taastamine esialgsel kujul ning voolunõvaderajamine. See on vastutulek metsaomanike soovile luuaeraldi meede just väikesemahuliste investeeringute jaoks, misei vaja keerukaid projekte ja mille tegemisel on teistest meetmetestraske toetust saada.Toetussummad kehtestatakse igale tegevusele eraldi, kuidmaksimaalselt saab üks taotleja toetust kuni 10 000 eurot.2012. aastal on maaparandustööde toetustele planeeritud400 000 eurot.Tähtsustame laialehiseid puuliikeMetsa uuendamise toetuse andmisel lisandub eraldi toetusmäärlaialehise lehtpuuliigi soetamisel – kuni 0.35 eurot taimekohta. Teiste puuliikide puhul jääb kehtima endine toetusmäärkuni 0.16 eurot taime kohta. Laialehised lehtpuuliigidon: harilik tamm, harilik saar, harilik vaher, harilik jalakas,künnapuu ja harilik pärn.Siiski tuleb tähele panna, et metsa uuendamise toetusemaksmisel arvestatakse määraga, mis kehtis investeeringuvõi tööde tegemise ajal. Seega: kui metsapuutaimed on ostetudenne määruse muudatuse jõustumist, saab toetust vanamäära alusel ehk 0.16 eurot taime kohta.sinu mets märts 2012nikud edaspidi toetust 14.50 eurot metsamajandamiskavakoostamise ja metsa inventeerimise ühe hektari kohta.Selline määra täpsem arvestamine võimaldab makstatäiendavalt toetust ligikaudu 6000 hektari kohta. Uus määrmõjutab taotlejaid, kes kavandavad neid töid teha pärast määrusemuudatuse jõustumist.Määruse muutmise järel ei ole enam tähtis, millisel kuupäevalandmed metsaregistrisse kanti, vaid oluliseks muutubregistrikannete tegemise aasta. Toetust makstakse kas taotlemiseaastal või sellele eelnenud kahel kalendriaastal metsaregistrissekantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatudkava kohta.Kui nõustamist on üle kahe tunniAlates 1. juulist kehtib kord, et selle individuaalnõuande saamisetoetust, mis läheb üle kahe tunni, makstakse varasema100% asemel kuni 90%, s.t 10% tuleb metsaomanikul endalmaksta. Jääb kehtima tunnimäär kuni 26 eurot ja kuni 15 tunniulatuses nõustamist aastas metsaomaniku kohta.Kuni kaks tundi väldanud nõustamise puhul ei ole vajaomafinantseeringut teha – nii on kõigil metsaomanikel siiskivõimalus saada konsulentidelt esmane nõuanne täielikultriigi toel.Omafinantseeringu eesmärk on asjaolu, et kui metsaomanikka ise panustab teenuse tasumisse, on tal lisaajend nõudakvaliteetsemat teenust. Metsaomanike nõustamise toetusekorral arvestatakse määra, mis kehtis investeeringu või töödetegemise (ehk nõustamislepingu sõlmimise) või kuni kahetunnisenõustamise ajal. Alates 2014. aastast on plaanis suurendadaomafinantseerimise määra kuni 30%ni.Eesti erametsade aktiivsete majandajate rohkust näitavad iga-aastased parimate talumetsamajandajate kokkutulekud.Pilt mulluselt kokkutulekult Harjumaal.Muudatused puudutavad ka ühistuidKui majanduskeskkond võimaldab metsaomanikul majanduslikultefektiivselt tegutseda, pole vajadust tema majandustegevustotseselt toetada. Erametsanduse toetuste maksminekeskendub edaspidi ennekõike metsa kasvupotentsiaalining metsamajandamistööde kuluefektiivsust parandavatetööde ja meetmete toetamisele.Metsaühistu toetuse puhul hakkab kehtima uus liikmetearvu alammäär ehk see minimaalne liikmete arv, mis võisiseriiKLiKeTOeTusTe MÄÄrus• Keskkonnaministri muutmisele mineva määruse“Erametsanduse toetuse andmise alused, toetusetaotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamisekord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmisekord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsainventeerimise ja metsamajandamiskava koostamisetoetuste täpsustatud määrad“ leiab Riigi Teatajast(määrus nr 11; 11. veebruarist 2009).• Toetuse taotlusi võtab vastu ja menetleb sihtasutusErametsakeskus. Täpsem info www.eramets.ee.maldab toetust taotleda. Aastal 2011 oli piirmääraks 80 liiget,2012. aastal peab olema liikmeid juba 120. Praeguse seisugaon üle 120 liikmega metsaühistuid 14.Kaasates rohkem liikmeid, on metsaühistul võimalus tõhusamaltpanustada metsaomanikele pakutavate teenustearendamisse ja samas muuta ka riigisisesed toetused kuluefektiivsemaks.Toetuse arvestamisel võetakse aluseks metsaühistuliikmete arv toetuse taotlemise ajal, mitte taotlemiseajale eelnenud kalendriaasta 31. detsembril nagu seni.Metsaühistute rolli kasvu näeme ka puidu pakkumise suurendamisesja turustamises, mistõttu on metsamajandusala-Kava koostamise toetusmäär vähenebMuudatused puudutavad ka metsamajandamiskava koostamiseja metsa inventeerimise toetust – selle määra vähendatakse1.50 euro võrra hektari kohta. Seega saavad metsaomasekoostööprojekti tegevused ümber sõnastatud. Eesmärkon toetada just füüsilise isiku omandis olevalt kinnistult päritmetsamaterjali jõudmist turule. Toetuse saab metsaühistuning selle lõplik suurus arvutatakse langi väljaraie viisist, mahustja langi pindalast sõltuvate koefitsientide alusel.Alates 2014. aasta 1. jaanuarist ei saa enam taotleda piirkondlikutugiisiku toetust, mis on olnud kasutusel metsaühistutevahelise parema koordinatsiooni ja koostöö tagamiseks.Seoses erametsanduse tugisüsteemi ümberkorraldamisegaon siht edaspidi tugevdada metsaühistuid.Väikese tuleohuga JõgevamaaKeskkonnaministri määruse “Suure, keskmise ja väikesemetsade tuleohuga maakondade jaotus” muutmise eelnõu(nr 14; 21. veebruarist 2007) peamine muudatus on jaotusekorrigeerimine.Vastavalt põllumajandusministri ELi toetusi reguleerivalemäärusele (nr 61; 20. maist 2010) saab metsatulekahju ennetamisekstaotleda maapiirkonnas toetust, kui metsamaa asubsuure või keskmise tuleohuga maakonnas.Muudatuse kohaselt jääb väikese tuleohuga maakonnaksainult Jõgevamaa. Maakondade tuleohu määramisel võeti lisaksvarasemate aastate tulekahjude esinemissagedusele arvesseka metsa tuleohuklassi.sinu mets märts 2012 33

ametlik infoTOeTusedKohe on käesmajandamiskavadekoostamise toetusetähtaegMetsade inventeerimise ja metsamajandamiskavadekoostamise toetustsaab taotleda 4. aprillini.SA Erametsakeskus nõukogu otsustas5. märtsil, et jätab erametsaomanikemetsa inventeerimise ja metsamajandamiskavadekoostamise toetusetaotlemise tingimused samaks,nagu need olid eelmisel aastal.Otsus tehti seoses sellega, et taotlemisekorra aluseks olev keskkonnaministrimäärus tänavuste täpsustustegaoli sel hetkel veel allkirjastamata.Taotlusvooru eelarve on 270 000eurot.Seda toetust saavad taotledaerametsaomanikud ja oma liikmeteesindajana metsaühistud. Toetushõlmab metsaregistrisse kantudinventeerimisandmeid ja nende aluselkoostatud metsamajandamiskavasid.Toetuse määramisel rakendatakseinventeerimisandmetemetsaregistrisse kandmise hetkelkehtinud toetuse määra.Toetuse määr nüüdses taotlusvooruson nagu mullu kuni 100% metsainventeerimise kuludest, kuid mitterohkem kui 13 eurot inventeeritudmetsamaa hektari kohta.Metsa inventeerimise toetuse määrkoos metsamajandamiskava koostamisegaon kuni 100% tehtud kuludest,kuid mitte rohkem kui 16 eurotinventeeritud metsamaa hektarikohta.Metsa inventeerimise toetust makstakseüks kord kümne aasta jooksulinventeeritava metsamaa kohta.Toetuse avaldust saab esitada läbie-PRIA infoportaali aadressilt epria.eesti.ee/epria/. Samuti saab taotlustesitada digitaalselt allkirjastatunaaadressil siseriiklik@eramets.eevõi posti teel või käsipostiga aadressilMustamäe tee 50, 10621 Tallinn, kuson SA Erametsakeskuse kontor.Toetuse taotlemise täpsemad tingimusedja nõuded, mis on kirjas erametsandusetoetuse määruses, EMKtoetuste korras ja taotlejaile koostatudjuhendis, leiab erametsaportaalistwww.eramets.ee.Lisainfo tel 683 6051, 683 6053või e-postiga siseriiklik@eramets.ee.TOeTused e-TaOTLusegaToetust saab küsida e-taotlusegaErametsakeskus pakub võimalust esitada toetuste taotlusi kaelektrooniliselt. See käib e-PRIA veebikeskkonna kaudu.E-PRIA veebikeskkonna haldaja PRIA (Põllumajanduse Registrite ja InformatsiooniAmet) on selle sisse seadnud infovahetuseks, toetusetaotlusteesitamiseks ja registrites andmete muutmiseks.E-PRIA kaudu saab taotleda SA Erametsakeskuse toetustest:• metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust;• Natura 2000 toetust erametsamaale;• metsa majandusliku väärtuse parandamise toetust (meede 1.5.1);• erametsaomanike nõustamise toetust (metsaühistud).Kasutamise eeltingimusedSelle veebikeskkonna kasutamise eeltingimuseks kõikide e-teenuste puhulon, et kasutaja andmed peavad olema põllumajandustoetuste ja põllumassiivideregistris.Kui andmeid seal veel pole, tuleb esitada registrisse kandmise avaldus,mida saab teha kas elektrooniliselt e-PRIAs või portaalis eesti.ee, digitaalseltallkirjastatult e-postiga või paberil. Avalduse vormi ja täpsemad juhisedleiab PRIA kodulehelt.E-PRIA kasutamiseks peab olema kas Id-kaart, Id-kaardi lugeja ja Id-kaardiPIN-koodid või võimalus siseneda internetipanga kaudu või Mobiil-Idga.Vajalik on ka lepingTaotluse elektrooniliseks esitamiseks peab esmalt sõlmima e-PRIA kauduka e-PRIA kasutamise lepingu. Infot selle sõlmimise kohta leiab PRIA kodulehelt.Pärast lepingu sõlmimist saab asjaosaline automaatselt veebikeskkonnakasutamise täielikud volitused. Täielike volituste andmine teisele isikule tuleberaldi vormistada.Enne e-PRIA kasutamist tuleks tutvuda toetuste taotlemise detailsematejuhistega.Kogu teabe e-PRIA kasutamisest või vastavad lingid leiab metsaomanikvõi omaniku esindaja ka erametsaportaalist www.eramets.ee.Sealt leiab ka e-PRIAsse sisselogimise videojuhendi.Lisateave tel 673 6030 või eteenused@eramets.ee.Allikas: SA ErametsakeskusMetsaomanikemajanduskoostööühistute abilEesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemaltmetsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abipuidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühisekspuidumüügiks asutanud keskühistu Eramets.PiirkondMajanduskoostöökontaktisik Kontakt Ühistu TelefonHarjumaa Kuldar Pärn kuldar.parn@erametsaliit.eeHiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.eeIda-Virumaa Mikk Värimäe mikk.varimae@erametsaliit.eeJõgevamaa Aivar Lääne aivar.laane@erametsaliit.eeJõgevamaa Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.eeHarjumaaMetsaomanike LiitHiiumaaMetsaseltsIisakuMetsaühistuPalamuseMetsaseltsSaare VallaErametsaomanike Ühing(kasvava metsa müük)5637 00005648 8601522 5900514 5543508 4016Järvamaa Tarmo Läll tarmo.lall@erametsaliit.ee MTÜ Minu Mets 505 4390Läänemaa Mikk Link mikk.link@erametsaliit.eeLääne-Virumaa guido Ploompuu guido.ploompuu@erametsaliit.eeLääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.eePõlvamaa Kalle Peterson kalle.peterson@erametsliit.eeSaaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.eeTartumaa Leonhard Niklus leonhard.niklus@erametsaliit.eeTartumaa Piret Arvi piret.arvi@erametsaliit.eeTartumaa Risto Kukk risto.kukk@kemo.eeTartumaa Ülo Kuusik ulo.kuusik@erametsaliit.eeViljandimaa Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.eeVõrumaa Aarne Volkov aarne.volkov@erametsaliit.eeVõrumaaAndrus Härmaste(ka raied Tartu maakonnas) voru@erametsaliit.eeEesti Indrek Palm indrek.palm@forestry.eeLäänemaaMetsaühistuViru-LemmuMetsaseltsRakvereMetsaühistuPõlvamaaMetsaomanike SeltsSaaremaaMetsaühingMetsanduseArendamise ÜhingMetsanduseArendamise ÜhingKesk-EestiMetsaomanikud MTÜTartuMetsaomanike SeltsSakalaMetsaühistuVõrumaaMetsaomanike LiitVõrumaaMetsaomanike LiitKeskühistuEramets5345 36985558 3777322 7845,513 4276514 45135341 2480529 3237520 5853518 5485516 9682504 7407529 98415302 0544503 624634sinu mets märts 2012

Kui hunti kodus nähakse,on leival õnnistust.(Saarde)Kevadel pannakse hundi sittakarjamaa radade peale, siis ei puutuhundid suvel loomi.(Tapa)Kui karu inimese kallale kipub, öeldagu“Kuts, säh karukell!” – kohe jätab tainimese rahule, sest kardab kangestikellasid.(Üldine)Riidlevad rongad inimese pea kohal,vaja neile öelda: “Head linnukesed,head linnukesed, minge siit ära, mingeMuidepea mõisa, seal on üks punanepäits härg, nuga sarves ja kirves kõrvas.”Siis ei tule mingit õnnetust.(Viljandi)Kui konn ja madu tülitsevad ja keegineid lahutab kolm korda nende vaheltläbi käies, ei hakka nõidus kunagilahutaja peale.(Üldine)Kes konna kätega piinab,kaotab kuulmise.(Pärnu-Jaagupi)Ämblikku ei tohi tappa, muidu kaob õnn.(Ambla)Allikas: Matthias Johann Eiseni “Eesti vana usk”Sinu Metsa saab ka koju tellidaSinuMetsMetsa õppeleht• Ilmub neli korda aastas.• On metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusestrohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.• On Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel.• On tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu –ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks).• Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.