ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“ - Majandus- ja ...

ETTEVÕTLUSÕPPE EDENDAMISE KAVAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Ettevõtlusõppe MõttekodaTallinn 2010

ETTEVÕTLUSÕPPE MÕTTEKODARasketel aegadel on ettevõtlikkus ja ettevõtlikud inimesederiti hinnas. Iseenesest ei muutu midagi. Kõik peavad peatööle panema, et lahendused üles leida.Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldabloomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust võimalusimärgata, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. Ettevõtlik inimene saabiseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda – olgu siis ettevõtjana, koolijuhina,riigi- või haridusametnikuna, vabatahtlikuna vms.Üheskoos otsustati, et:• Ettevõtlusõppe Mõttekoda ei jää ainult ühekordseks ürituseks, vaidhakkab tegutsema regulaarselt;• alustatakse sisulist koostööd riikliku õppekava väljatöötajatega Mõttekojaseisukohtade ja ettepanekute tutvustamiseks ja ettevõtliku ellusuhtumiseja mõtteviisi propageerimiseks;• asutakse välja töötama üleriigilist ettevõtlusõppe strateegilist kokkulepet.fotod: Kärt MaurusEttevõtlikkust väärtustavast ühiskonnast kui eesmärgist räägitakse enamikesEuroopa riikides. Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks on vaja, et nii tänakui ka homme jätkuks ettevõtlikke inimesi, kelle saavutusvajadus paneb neidsihikindlalt tegutsema ning korraldama erinevate ressursside kasutamistuudsel ja senisest väärtuslikumal moel.Ettevõtlikkus on eelkõige hoiak ja ellusuhtumine. Nende kujunemine algabsünnihetkest. Seega on oluline, et ettevõtlikkuse väärtustamisele ja eesmärgi -pärasele kujundamisele pööratakse tähelepanu juba maast-madalast.Eelnimetatud seisukohti jagades kogunes Eesti Kaubandus-Tööstuskojaeestvedamisel Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Mõttekoja esimesele kohtumisele31. oktoobril 2008. aastal kogunesid kõik ettevõtlikkuse kujundamisega jaettevõtlusõppe arendamisega seotud institutsioonid ja nende eksperdid 1 .Anu Moosel, Urve Venesaar, Tiia Randma, Mari Suurväli, Merike Elmik, Epp Vodja ja Mehis PärnMõttekoja rühmatöös ettevõtlikkuse ideaali sõnastamas1Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise SA, SA Innove,Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Arengufond, Tartu Ülikool (sh Ettevõtluskeskus ja Eetikakeskus), TallinnaTehnikaülikool, Estonian Business School, Mainori Kõrgkool, Junior Achivement Arengufond, SENT – Sild Ettevõtlike NoorteTulevikku, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (Ettevõtlik kool võrgustik), Majandusõpetajate Selts, Ühiskonnaõpetajate Selts,Junior Chamber International Estonia, ettevõtjad/praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Ettevõtlusõppe edendamise kavaOlen ettevõtlik!Eesti Kaubandus-TööstuskodaEttevõtlusõppe MõttekodaTallinn 2010

Sisukord21. SISSEJUHATUS lk 32. LÜHIKOKKUVÕTE lk 43. ÜHISKONDLIK VAJADUS lk 5ETTEVÕTLIKE INIMESTE JÄRELE3.1 Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus võrreldesEuroopa Liidu ja USA keskmisega4. ETTEVÕTLUSÕPPE OLEMUS lk 74.1 Ettevõtlusõppe roll muutuvas maailmas4.2 Ettevõtlusõppe arengulugu4.3 Ettevõtlusõppe arengut soodustanud tegurid4.4 Ettevõtlusõppe mõiste kujunemine4.5 Ettevõtlusõppe eesmärk ja komponendid4.6 Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvaltõppija vanusest5. TÄNASED VÄLJAKUTSED lk 115.1 Riigi ja ühiskonna tasand5.2 Koolikorraldus6. EESMÄRK – EESTIS ON lk 12ETTEVÕTLIKUD INIMESED6.1 Seosed teiste arengukavadega6.2 Ettevõtlikkuse ideaalpilt6.3 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus (üldine)6.4 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmeti7. ETTEVÕTLIKKUSE IDEAALI lk 19VÕRDLUS RIIKLIKU ÕPPEKAVAÕPITULEMUSTEGA7.1 Metoodika7.2 Ettevõtlikkuse ideaal ja üldpädevused,kokkuvõte7.3 RÕK-i õpitulemused ettevõtlikkuse toetamisel7.3.1 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele?7.4 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalõpitulemustes ja tunnimahtude mõju kõigiõpitulemuste saavutamisel7.4.1 Põhikooli 1. kooliaste7.4.2 Põhikooli 2. kooliaste7.4.3 Põhikooli 3. kooliaste7.4.4 Gümnaasiumi kooliaste7.5 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalja õppeaine võimalik potentsiaalne mõjuettevõtlikkuse kujundamisel7.5.1 Põhikooli 1. kooliaste7.5.2 Põhikooli 2. kooliaste7.5.3 Põhikooli 3. kooliaste7.5.4 Gümnaasiumi kooliaste7.6 Kokkuvõte ja järeldused7.6.1 Ettevõtlikkuse ideaal ja RÕK-i üldpädevused7.6.2 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajatele7.6.3 Erinevad õppeained ettevõtlikkuse toetamisel7.6.4 Ettevõtlikkuse toetus erinevatel kooliastmetelja haridustasemetel8. TEGEVUSUUNAD JA -TASANDID lk 388.1 Allikad8.2 Ülesehitus8.3 Tegevussuundade kirjeldus8.3.1 Teavitus8.3.2 Koolitus8.3.3 Õppe- ja juhendmaterjalid8.3.4 Õigusruum8.3.5 Ressurss8.4 Tegevustasandite kirjeldus8.4.1 Õppija ja õppeprotsess8.4.2 Õpetaja ja haridusasutus (lasteaed ja kool)8.4.3 Partnerid ja ressursid8.4.4 Ühiskond8.5 Kokkuvõte8.5.1 Kesksed ainevaldkonnad8.5.2 Õppematerjalide ja -metoodikateloomine, koondamine, koordineerimine8.5.3 Tulemuslikkuse hindamine koolis8.5.4 Eestvedajad ja tugivõrgustik8.5.5 Teavitus- ja mainekujundusprogramm9. LISAD lk 489.1 Riikliku õppekava üldpädevuste võrdlusettevõtlikkuse ideaali kirjeldusega kooliastmeti9.2 Sagedasemad probleemid ettevõtlusõppesja ettevõtlikkuse kujundamisel9.3 Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppetegijad ja tegevused 20099.4 Ettevõtlusõppe Mõttekojainstitutsionaalne ja isikuline koosseis9.5 Ettevõtlusõppe edendamise kava koostamiselerinevates rühmatöödes osalenud eksperdid9.6 Näide ettevõtlusõppe rakendamisest teistesriikides, Šotimaa haridusstrateegia lühitutvustus9.7 Kasutatud kirjandus ja allikad9.8 „Olen ettevõtlik!” plakatid

1. SissejuhatusKäesoleva kava koostamise aluseks on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase jamajandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poolt 2007. aasta oktoobrisallkirjastatud ühisdeklaratsioon „Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edenda -misest Eesti haridussüsteemis”. Deklaratsioonis tõdetakse:„Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tähtsustamine haridussüsteemis tervikuna on Eestijaoks kriitiline tegur, kuid samas pole ettevõtlusalaste teadmiste käsitlemineõppeasutustes kõige paremini korraldatud. Puudub läbimõeldud ning struktu -reeritud lähenemine, kuidas edendada ettevõtlikku meelelaadi ja luua motivatsiooniettevõtluseks vanusest ja õpitavast erialast sõltumata”.Käesolev kava on koostatud Ettevõtluse Arendamise Sihtsasutuse ja Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ning käsitleb riikliku õppekava alusel laste -aias ja koolis toimuvat õpet. Kava koostamisel osalesid Ettevõtlusõppe Mõttekoja töösosalevad institutsioonid ja nende eksperdid (vt lisa 9.4 ja 9.5). Kava koostamisel onolnud eeskujuks Šoti, Norra, Soome jt riikide ettevõtlushariduse korraldus ja onkasutatud mitmete autorite varemilmunud materjale (vt lisa 9.7). Kava soovitusliketegevussuundade ja tegevustiku ettepanekutes on arvestatud erinevate kooliastmeteharidusekspertide ja -praktikute rühmatööde tulemusi.Eelnimetatud seisukohti jagades kogunes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eest -ve damisel Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Mõttekoja esimesele kohtumisele 31. oktoob -ril 2008. aastal kutsuti kõik ettevõtlikkuse kujundamisega ja ettevõtlusõppe arenda -misega seotud institutsioonid ja nende võtmeisikud 1 .3Otsustati, et:• Mõttekoda ei jää ainult ühekordseks ürituseks,vaid hakkab tegutsema regulaarselt;• alustatakse sisulist koostööd riikliku õppekava väljatöötajategaMõttekoja seisukohtade ja ettepanekute tutvustamiseks jaettevõtliku ellusuhtumise ja mõtteviisi propageerimiseks;• asutakse välja töötama üleriigilist ettevõtlusõppe strateegilist kokkulepet.1 Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, EttevõtluseArendamise SA, SA Innove, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Arengufond, Tartu Ülikool(sh Ettevõtluskeskus ja Eetikakeskus), Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, MainoriKõrgkool, Junior Achivement Arengufond, SENT – Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku, SA Ida-ViruEttevõtluskeskus (Ettevõtlik kool võrgustik), Majandusõpetajate Selts, Ühiskonnaõpetajate Selts,Junior Chamber International Estonia, ettevõtjad/praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

2. Lühikokkuvõte4Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada inimeste hulka, kes suudavad ja tahavadmuuta ideed tegelikkuseks nii enda, kogukonna kui ettevõtte tasandil. Ette võtlus -õppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti: ettevõtlikkus ja teadmised/oskused. Ettevõtlusõppe vundamendiks ja järgneva baasiks on selliste isikuomaduste/hoiakute ja oskuste kujundamine, mis suurendavad isiku võimekust võimalustemärkamisel ja nende realiseerimisel. Ettevõtlusõppe teiseks komponendiks on teadmisedja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks, ehk mida? kellele?ja kuidas? teha.Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt sõnastatud ettevõtliku inimese ideaal „Mõtlenloovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin“ kirjeldab terviklikult arenenudinimest. Ideaalina vanuseastmeti eesmärgiks seatud kompetentsusedtoetavad kõigi riiklikus haridusstandardis (riiklikud õppekavad) kirjeldatud üldpädevustesaavutamist. Riikliku haridusstandardi üldosas sõnastatud eesmärgid japõhimõtted, samuti õppetegevuse läbiviimiseks soovitatud õppemeetodid, peavadsaama meie koolielu igapäeva osaks. Rakendustegevuste käigus on vaja senisestenam pöörata tähelepanu noorte saavutustahte ja sihikindluse kujunemisele, ärgitadanoori mõtlema suurelt ja seadma kõrgeid eesmärke ning õpetada toimetulekutebaõnnestumise ja määramatusega.Õppija arengu suunamisel õppeprotsessis on võtmeisik õpetaja. Ettevõtlik õpetajavajab püsivat ja usaldusväärset tuge: kaasaegseid ja mitmekesiseid õppemetoodikaidja -materjale, abilisi õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja partneritekaasamiseks ning sotsiaalvõrgustikke ja veebikeskkondi kogemuste vaheta -miseks.Eesti kooli tegevuse keskmes peab olema õpilase terviklik areng. Üheks võima -luseks õpilase tervikarengu tähtsustamiseks ning üldpädevuste kujundamiseks onuute põhimõtete rakendamine hindamises (kujundav hindamine, tagasiside andmine(väärtus-)hoiakuid väljendavate õpitulemuste puhul jne) ning kooli sisehinda -mise muutumine tõeliselt pidevaks protsessiks, mille eesmärk on tagada õpilastearengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.Eesti ühiskond peab muutuma kooli toetavamaks. Selleks on vaja, et erinevadhuvigrupid (nt lapsevanemad, ettevõtjad jne) mõistaksid ja toetaksid ühiseidhariduseesmärke ning saaksid aru enda osast nendeni jõudmisel. Samuti on oluline,et igaüks meist väärtustaks loovat ja võimaluste märkamisele suunatud käitumistning toetaks ja tunnustaks ettevõtlikke inimesi, kelle eestvedamisel luuakse ühiskonnaslisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes.Ettevõtlikkuse väärtustamiseks ühiskonnas on riigi tasandil tähtis eestvedajateolemasolu ning nende omavaheline pidev koostöö. Eestvedajate ülesandeks onoma valdkonna tugivõrgustiku arendamine, kokkulepitud tegevuste elluviimine jateiste elluviijate toetamine. Ettevõtlusõppe eesmärkide sidustamisel kooli õppeprotsessi,õpetajakoolitusse ja õppematerjalidesse esimesel ja teisel haridustasemelon eestvedajaks Haridus- ja Teadusministeerium koos Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega.Ühiskonna ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega, ettevõtlusõppevajalikkuse ja ettevõtlikkuse ideaali tutvustamiseks tehtava teavitustööga seotudtegevussuundade eestvedajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jaEttevõtluse Arendamise Sihtasutus. Erinevate tegevussuundade ja -tasandite tegevustekooskõlastamiseks jätkab tegevust laiapõhjaline Ettevõtlusõppe Mõttekoda.

3. Ühiskondlik vajadus ettevõtlike inimeste järeleÜhiskond kestab ja areneb kiiremini tänu inimestele, kes julgevad unistada ningtahavad ja suudavad oma unistusi tegudeks muuta. Selleks on vaja loovust, uuenduslikkustja riskijulgust, samuti teadmisi ja oskusi, et oma eesmärkide saavutamisekstegevusi ja ressursse kavandada. Sellised inimesed saavad hakkama niienda kui kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgataja haarata võimalustest ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnaslisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes.Eesti arengut, sealhulgas uute töökohtade loomist, takistab muude tegurite seaselanike vähene ettevõtlikkus. Üldlevinud on suhtumine lähen tööle, otsin tööd võikeegi ei taha mind tööle. Suur hulk inimesi ei tihka mõelda ise ettevõtjaks hakkami -sest, sest nad arvavad endil mitte jätkuvat ettevõtlusega alustamiseks vajalikketeadmisi ja oskusi ning ideid ja julgust.3.1 Eesti elanike ettevõtlusaktiivsusvõrreldes Euroopa ja USA keskmisegaEttevõtlusaktiivsus Eestis oli 2004. aasta uuringu 2 andmei 5 protsenti – nii suur osaEesti tööealisest elanikkonnast tegeles uuringu läbiviimise hetkel oma ettevõtte asutamisegavõi oli alustanud ettevõtlusega viimase kolme aasta jooksul. Samas ei olnud61% elanikkonnast kunagi tulnud selle peale, et oma ettevõte luua. Potentsiaalseidettevõtjaid ehk neid, kes mõtlesid oma ettevõtte asutamisele, oli Eestis vaid 9%.Ka 2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud ettevõtlikkuse uuringust 3 selgus,et eestlaste soov olla enesele tööandjaks (being self-employed) on madalamkui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt. 40% Eesti küsitletutest vastas, etsooviksid olla iseendale tööandjaks ning 49%, et sooviksid olla palgatöötaja. Ehkkika 2009. aastal samalaadse uuringu tulemustes on eestlaste ettevõtlusaktiivsustõusutrendis, on see madalam kui Euroopa riikides ja USA-s keskmiselt.Kui võrrelda ettevõtlusaktiivsust USA-s samaväärsete näitajatega Euroopas (joonis 1,lk 6), jääb vana maailm alla 15–20 protsendipunkti võrra. Eesti samaväärne näitajajääb omakorda Euroopa keskmisest alla 5 protsendipunkti võrra.Selleks et tulevikus oleks Eesti võimeline rohkem kaasa rääkima uute toodete jatehnoloogiate loomisel ja arendamisel ning nende edukal kommertsialiseerimisel onväga oluline roll kogu ühiskonnas ettevõtlikkuse vaimu kasvatamisel. Seega on Eestijaoks oluline arendada inimeste ettevõtlusalaseid teadmisi ning loovat ja võimalustemärkamisele suunatud käitumist.52 Eesti elanike ettevõtlikkus. (2004). Elanike küsitlusuuringu tulemused. Tallinn, Eesti Konjuktuuriinstituut.3 Entrepreneurship Survey of the EU (25 Member States), United States, Iceland and Norway. (2007).Analytical Report. Flash Eurobarometer 192. European Commission.[WWW] http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_192_en.pdf

Joonis 1. Ettevõtlusaktiivsuse võrdlus. Eesti, USA ja EL:elanike osakaal (protsentides), kes soovivad olla endale tööandjaks7060504030620100AmeerikaÜhendriigidEuroopa LiitEesti2000. aasta2004. aasta2007. aasta

4. Ettevõtlusõppe olemus4.1 Ettevõtlusõppe roll muutuvas maailmasEttevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rolli tähtsust on viimastel kümnenditel rõhutatudnii riigiti kui Euroopa Liidus tervikuna erinevatel tasanditel: sellest on rääkimas niipoliitikud, erinevad organisatsioonid, ettevõtted jne. Ettevõtlusõppe edendamise jalaiendamise eesmärk on lisatud olulisematesse strateegiadokumentidesse ning ette -võtlusõpet käsitletakse kui ühte olulist instrumenti, mis aitab saavutada majanduse jaheaolu kasvu. Vajadus ettevõtlusõppe järele on tuvastatud ka rohujuure tasandil –õpilaste seas läbiviidud küsitlused näitavad õppurite motivatsiooni õppida rohkem ette -võtlust ning omandada ettevõtlikule inimesele omaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid.Üleilmastumisega on kaasnenud kapitali ja tööjõu mobiilsus ning era- ja tööalastesuhete ning organisatsioonide tegevuste üleilmne omavaheline integreeritus. Organi -satsooni juhtimise seisukohalt tähendab see detsentraliseerimist ning vajadustkaasata juhtimisprotsessidesse oluliselt rohkem inimesi. Suurkorporatsioonidekeskne majanduskäsitlus 4 on asendunud rõhuasetusega väikeettevõtjatele. Vastutuson järjest enam liikumas institutsioonidelt eraisikutele.Ülaltoodu seab inimesed igapäevaselt oluliselt erinevasse situatsiooni võrreldesolukorraga 10–20 aastat tagasi. Muudatused keskkonnas esitavad vajaduse muudatustejärele ka inimeste teadmistes, oskustes ja hoiakutes. Tööalaselt tähendabsee suuremat pinget seoses pideva uute teadmiste vajadusega, projektipõhisust,tegevuste kiiret ammendumist ning asendumist uutega ning valmisolekut liikudadiagonaalselt erinevate sektorite vahel. Lineaarne karjäär ühes ettevõttes on järjestebatõenäolisem. Enam ei piisa 5 väljapaistvatest erialastest teadmistest, oluliseks ontõusnud ka interdistsiplinaarsed oskused ja hoiakud, loov ja ettevõtlik võimalustetuvastamisele ja nende realiseerimisele suunatud käitumine, millele tuginedes saabolemasolevaid teadmisi rakendada õpitust oluliselt erinevates situatsioonides.majandustegevuses. Elementaarne arusaamine majanduse toimimisloogikast ningiseenese rolli lahtimõtestamine selles süsteemis aitab kaasa sihipäraste karjäärialastevalikute tegemisele.4.2 Ettevõtlusõppe arenguluguEttevõtlusõppe rakendumine praktikas ulatub enam kui kuuekümne aasta taha, mil1947. aastal tutvustati esmakordselt Harvardi ülikoolis eraldiseisvat ettevõtluskursust.1953. aastal järgnes sellele Peter Drucker’i poolt juhendatud ettevõtluskursus NewYork’i ülikoolis. Esimest bakalaureuse taseme õppekava tutvustati 1968. aastal Babsonikolledžis. Tolleaegsed ettevõtlusprogrammid erinesid tänapäevastest eeskättselle poolest, et enamasti keskenduti juhtimisteoreetilistele teadmistele ning ette -võtja kui indiviidi isikuomaduste arendamisele pöörati vähem rõhku. Ka iseseisvaäri alustamisega seonduvad aspektid lisandusid ettevõtlusõppesse alles pärastväikeettevõtete olulisuse kasvu.Kahtlevalt seisukohalt, kas ettevõtlus on üldse õpetatav, on aastate jooksul liigutudkonsensusele, et ettevõtlust on võimalik õpetada 6 . Siiski tuleb tõdeda, et ühisekokkuleppeni või kõigi osapoolte poolt tunnustatud kontseptsioonini, kuidasettevõtlusõpet kõige efektiivsemalt õppuriteni viia, ei ole teadlaste vahel siiani veelsaavutatud. Kõige mõjuvamaks takistuseks, miks siiani ei ole suudetud kokkuleppida üheses ettevõtlusõppe kontseptsioonis, on peetud viisi, kuidas teadlasedon ettevõtlusharidust puudutavat temaatikat käsitlenud. Arenguid on võrreldud„elevandi monteerimisega, kus igaüks kirjeldab ühte väikest osa põhjalikult, jättesseejuures kirjeldamata terviku“. Lisaks on ettevõtlusõppe arengut takistava asja -oluna välja toodud selle nähtuse multidistsiplinaarne olemus 7 . Ettevõtlusõpe haarabmajandusteadust, sotsiaalpsühholoogiat, antropoloogiat, pedagoogikat ning ärijuhtimist,mis kõik ettevõtlusõppes omavahel lõimuvad.7On hulk uusi teadmisi ja oskusi, millega inimesed peaksid olema varustatud, et vastatamuutunud ühiskondlikele tingimustele. Üheks mooduseks sellisele väljakutselevastata on ettevõtlusõppe integreerimine erinevate haridustasemete õppe kava desse.Teisest küljest osaleb iga inimene teadlikult või teadvustamata, ühel või teisel viisilEttevõtlusõppe puhul on tegemist piirialaga, mille arendamisega võivad tegeldaerineva taustaga spetsialistid, kuid mis oma komplekssuse tõttu nõuab süsteemsetkäsitlust ning süüvimist mitme distsipliini detailidesse. Ajalooliselt on kujunenud siiskinii, et ettevõtlusõpe on majandusteaduse (laiemalt sotsiaalteadused) vastutusalas.

4.3 Ettevõtlusõppe arengut soodustanud teguridMõistmaks ettevõtlushariduse olemust tänapäeval, on oluline tagasi vaadata sellearengule. Ettevõtlushariduse arengut on mõjutanud mitmed teaduslikud avastusedja tõdemused, mis on tõusnud esile seoses ühiskonna ning majandusteooria põhiseisukohtademuutumisega. Järgnevalt käsitletakse üksnes neid aspekte, mis onkõige enam mõjutanud tänapäevase ettevõtlusõppe kujunemist.4.4 Ettevõtlusõppe mõiste kujunemineTeatav varieeruvus eksisteerib ka ettevõtlusõpet puudutavas ingliskeelses terminoloogias.1989. aastal läbi viidud uurimusest 8 selgus, et Suurbritannia teadlasedkasutasid rohkem väljendit „enterprise education”, samal ajal kui USA ja Kanadaerialakirjanduses oli kasutusel valdavalt „entrepreneruship education”. Eesti keeldeon mõlemad väljendid tõlgitavad ettevõtlushariduse või ettevõtlusõppena.8Esmalt kiirendas ettevõtlushariduse esilekerkimist 1970. aastate lõpul käibele tulnud,omas ajas täiesti uus tõdemus, et majanduskasvu mootoriks on väikeettevõttedning peamine hulk uusi töökohti luuakse väikeettevõtete poolt, vastupidiselt seniniprevaleerinud arusaamale, et majanduskasvu ja töökohtade loomise keskmes onsuurkorporatsioonid. Esmakordselt viitas väikeettevõtete rolli hüppelisele kasvulemajanduses USA töökohtade loomise protsessi analüüsivas raportis David Birch.Lisaks väikeettevõtluse osakaalu tähtsustamisele on ettevõtlushariduse arengutning vajadust sellise õppe järele tugevalt mõjutanud järjepidev avaliku sektori osa -kaalu vähenemine majanduses ning sellega kaasnenud oluliselt suurem üksikisikuteindividuaalne vastutus. Isikliku vastutuse suurenemisse on panustanudka üle ilmastumine ja olulised muudatused tootmisahela juhtimises, mille tulemuselon suurenenud detsentraliseerimine ja kasvanud pidev teadmiste uuendamisevajadus. Seistes silmitsi kiiresti muutuva olukorraga majanduskeskkonnas, tööjõuturul,era elus ja ühiskonnas üldiselt, on vaja igal inimesel olla valmis teadlikeksvalikuteks ja vastutuseks oma valikute eest.Ettevõtlusõppe sisulist arengut ning õpetamisprotsessi (ja -viisi) on olulisel määralmõjutanud tõdemus, et ettevõtlikkus ning ärialane edukus ei ole üksnes päritavad,vaid ka õpitavad omadused. Ettevõtlusõppe puhul on tegemist küll väga komp -leksse ja keerulise, kuid siiski kindlalt õppes rakendatava distsipliiniga (nt Gibb 2002,Kyrö 2006).Olulise ettevõtlusõppe arengu mõjutajana võib välja tuua viimastel aastatel üha laiemaltlevinud arusaama, et ettevõtlusõppel on palju laiem sotsiaal-majanduslik mõjukui üksnes väikeettevõtete arvu suurendamine või üksikute äride kasvu tagamine.Ettevõtlusõpe suurendab ühiskonnas nende inimeste hulka, kes suuda vad jatahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ette võttetasandil. Seega võidab ühiskond tervikuna.Kuid teadlased on tuvastanud, et erinevatel mandritel kasutatud terminoloogias onajalooliselt olnud ka teatav sisuline erinevus. On leitud 9 , et Suurbritannias ja Iirimaalkasutatava enterprise/enterprising education eesmärk on arendada ettevõtlikke(enterprising) ja ettevõtlikult käituvaid inimesi ning otsida mooduseid tõstmaksinimeste enesekindlust ja eneseusaldust, kasutades selleks sobilikke aktiivõppemeetodeid. Samal ajal on aga Põhja-Ameerikas kasutusel olnud entrepreneurshipeducation programmid suunatud eelkõige ettevõtluse (entrepreneurship) edendamiselening õppe raames keskendutakse eelkõige väikeettevõtete arengutoetamisele või suurkorporatsioonides töötavate juhtide teadmiste arendamisele.Kuna eesti keeles ei ole terminite tõlkimisel võimalik täpset vahet teha, tuleb materjalideinterpreteerimisel jälgida väga täpselt artikli konteksti mõistmaks, missugustettevõtlushariduse tahku autorid mõelnud on. Samas tõdevad erinevad autorid, etaja möödudes ning uurimuste ja teadustööde ning ettevõtlusõppe programmidearvu kasvades on vahe terminites erinevate mandrite kirjanduses vähenenud ningtänapäeval kasutatakse mõlemat ingliskeelset terminit enamasti sünonüümidena.4.5 Ettevõtlusõppe eesmärk ja komponendidSünteesides erinevaid arusaamu ettevõtlusõppest, selle terminoloogiast ning olemusest,tõstatub paratamatult küsimus, milles seisneb ettevõtlusõppe olemus jatuum. Valdkonna uurijad on seisukohal, et ettevõtlusõppe tuum on eelkõige ette -võtlikkus, mis võib teatud soodsate tingimuste kokkulangemisel viia ettevõtteloomiseni. Ja isegi juhul, kui tulemuseks ei ole eraldiseisva ettevõtmise algatamine,suureneb ühiskonnas inimeste hulk, kes on valmis märkama võimalusi ja neid ise kaellu viima.Seega on mõistel „ettevõtlus” hariduslikus kontekstis tavapärasest laiem tähendus.See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliseltsõnastatuna on ka ettevõtlusõppe eesmärk märksa laiem kui nn ettevõtjate taastootmine.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel defineeriti aastatel 2001–2002 kuueteistkümneriigi (EL + Norra) ekspertide osavõtul põhimõisted ettevõtlushariduses. Järgnevadsõnastused on tõlgitud ja kohandatud eelnimetatud ekspertgrupi poolt sõnastatuddefinitsioonidest.ja tegevuste (lasteaed) ja erinevate õppeainete (põhikool) kaudu. Keskharidusetasemel on soovitav käsitleda ettevõtlusõpet eraldi õppeainena, et lisaks ettevõtlikkusekujundamisele pakkuda noortele teadmisi ja oskusi oma ideedeteaostamiseks – mida, kellele ja kuidas teha.Hariduslikus kontekstis on sõnal „ettevõtlus“ tavakõnest oluliselt laiem tähendusja ettevõtlust käsitletakse kui dünaamilist ja sotsiaalset protsessi, kusüksikisikud, kas siis üksi või üheskoos, määratlevad uuendusvõimalused jategutsevad sihipäraselt nende elluviimise eesmärgil, olgu siis sotsiaalses,kultuurilises või ärilises kontekstis.Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad jatahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõttetasandil. Ettevõtlusõppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti:• ettevõtlikkus – isikuomadused/hoiakud ja oskused,mis suurendavad isiku võimekust võimaluste märkamisel janende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks;• teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks –mida, millal ja kuidas teha?Kiiresti muutuvas maailmas tuleb osata leida lahendusi ja tahta edasi minna ka siis,kui lihtsam on paigale jääda ja teisi oma hädas süüdistada. Iga inimese ettevõtlikhoiak muutub oma eluga hakkamasaamise ja ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohaltjärjest olulisemaks. Seepärast on õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine jaettevõtlusõppe sidustamine õppekavadesse oluline kõikidel haridustasemetel,alates alusharidusest.9Ettevõtlusõppe vundamendiks on ettevõtlikkuse kujundamine ja toetamine.Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadusja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteidtegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust,samuti oskust võimalusi ära tunda, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia.Ettevõtlikkus võib avalduda kõigis eluvaldkondades. Ettevõtlik inimene saabiseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda nt kas ettevõtja, ametniku võivabatahtlikuna.4.6 Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt õppija vanusestEttevõtlusõppe eesmärgid on aja jooksul liikunud traditsiooniliselt äri- ja juhtimis -õppelt rohkem isikuomaduste ja hoiakute kujundamisele, kuna viimased on olulisedettevõtliku inimese kujunemisel.Alus- ja põhihariduse tasemel keskendub ettevõtlusõpe ettevõtlikkuse toetamiseleja kujundamisele (joonis 2). Ettevõtlusõppe eesmärkide saavutamine toimub mängu4 Kadri Pedas, magistritöö „Ettevõtlusõppe arendamine kõrgkoolides üliõpilasfirma programmirakendamise näitel“. 2009, TTÜ majandusteaduskond, juhendaja prof. Urve Venesaar.5 Future skill needs in Europe. Focus on 2020. 2008, CEDEFOP.6 Gibb, A. (2002). In pursuit of a new „enterprise“ and „entrepreneurship“ paradigm for learning:creative deconstruction, new values, new ways of doing things and new combinations of knowledge.Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education –differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newnessby Allan Fayolle and Heinz Klandt.7 Gibb, A. (2007) Creating the enrepreneurial University: do we need wholly different modelof entreprneurship. Handbook of research in Entrepreneurship Education.8 Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approaches to entrepreneurship education –differences and bridges. International Entrepreneurship Education: issues and newness by AllanFayolle and Heinz Klandt, UK: Edward Elgar Publishing Limited, USA: Edward Elgar Publishing, Inc.9 Garavan, T., O’Cinnéide, B. (1994). Entrepreneurship education and training programmes:a review and evaluation. Journal of European Industrial Training. Part I.Vol 18, No 8, 3-12. Part II, Vol 18, No 11, 13-21.

Joonis 2. Ettevõtlusõppe sisumudel lähtuvalt õppija vanusestHoiakute, käitumis- ja mõtlemismustrite arendaminemärkamine huvi teadmised oskused10Teadmiste ja oskuste arendamineEttevõtlusõppe komponendidrõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpeSekkumishetk õppuri arengust lähtuvalt

5. Tänased väljakutsedEuroopa Liidus räägitakse juba aastaid noorte ettevõtliku meelelaadi kujundamiseolulisusest. Nii näiteks Šotimaal, Taanis, Iirimaal, Norras, Soomes jm toimub ette -võtlus õpe kõikidel haridustasemetel ja on üks prioriteetidest riigi hariduspoliitikas.Eesti üldhariduskoolides on riikliku õppekava alusel toimuvas õppes seni süsteemneettevõtlusõpe puudunud. Puudumise põhjusi kaardistati Ettevõtlusõppe Mõttekojaosaliste ajurünnakutes ja rühmatöödes. Järgnevalt on loetletud tänased sagedasemadprobleemid Eesti haridussüsteemis ettevõtlikkuse kujundamisel ja ettevõtlus -õppes.Riigi ja ühiskonna tasand1. Õigusruum• On palju sidustamata strateegilisi dokumente ja nende eesmärkidesttulenevalt õppekava sisu survestavaid huvigruppe ühiskonnas;• majandus- ja ettevõtluspoliitka strateegiadokumentides eesmärkidenasõnastatu ei jõua haridusstrateegilistesse dokumentidesse ja teostuseni;• puudub ühtne arusaam ja kokkulepe, mida ettevõtlusõppena käsitletakse;• riikliku õppekava rakendumisraskused: õppekava-ainekava-õppematerjalidja -meetodid ei moodusta veel eesmärgipärast tervikut.2. Hoiakud• Ettevõtlus ja eraomand on olnud Eestis lühikest aega,puudub järjepidevus ja traditsioon;• ühiskonnas on valdav ootus akadeemilisele haridusele jaturvalisele töökohale riigiteenistuses. Üldlevinud on suhtuminelähen tööle, otsin tööd, keegi ei taha mind tööle ...;• ettevõtlikkusega seostatakse ainult äritegevust;• ettevõtlusõppel kui noorel õppedistsipliinil puudubakadeemiline usaldusväärsus.Koolikorraldus1. Juhtimine• Õppekasvatustöös tervikuna on ettevõtlusõppe tähendusja tähtsus alahinnatud;• koolijuht ja -omanik ei teadvusta ettevõtlusõppe vajalikkust, mistõttuenamasti ei ole ettevõtlusõpe integreeritud kooli arendustegevustesse;• ettevõtlusõpe on ressursimahukas(aktiivõppe meetodid, ettevõtete kaasamine, õppekavavälised tegevused jms),puudub täiendav toetus ja rahastamisvõimalused.2. Õppeprotsess• Koolis on ülekaalus õpetamine, mitte õppimise toetamine;• koolis on ülekaalus ainekeskne lähenemine ja aktiivõppeerinevate meetodite kasutamine on ebapiisav;• riikliku õppekava üldosas esitatud põhimõtetest ja eesmärkidesthoolimata mõjutab koolihariduse tegelikkust enim see,mille alusel õpilasi, õpetajaid ja koole hinnatakse ning reastatakse –ainealastele teadmistele üles ehitatud riigieksamid ei võimaldahinnata väärtuspõhiste eesmärkide saavutamist.3. Õppematerjal• Puudub kokkulepe ja toetav (juhend)materjal ettevõtlusõppesidustamiseks erinevatesse õppeainetesse;• napib praktilisi ja ajakohaseid õppematerjale;• puudub ülevaade olemasolevatest ettevõtlusõppe õppematerjalidestja keskkond ettevõtlusõppealase info koondamiseks.4. Õpetaja• Sageli on ettevõtlusõppe (või majandusõppe) õpetaja oma eesmärkidegakoolis üksi, ülejäänud koolikollektiiv ei ole sellega kuidagi seotud.• teiste ainete õpetajatel/õppejõududel puudub ettevalmistus omaaine sidustamiseks ettevõtlusõppega;• puudub süsteemne õpetajakoolitus ettevõtlusõppe õpetamiseksja rakendamiseks teistes ainetundides;• ettevõtlusõppe õpetajal puudub regulaarne kokkupuudepraktilise ettevõtlusega.5. Õppija• Eelnevast tulenevalt on õppurite üldine õpimotivatsioon madal,mis väljendub ka väheses huvis ettevõtlusõppe vastu.11

6. Eesmärk – Eestis on ettevõtlikud inimesedOlen ettevõtlik!„Mis suunas ma peaks minema?” küsis Alice.„Oleneb, kuhu sa välja tahad jõuda,” vastas Kass.„Seda ma ei tea.”„No siis pole ju vahet ...”Lewis Carroll „Alice Imedemaal”126.1 Seosed teiste arengukavadegaGlobaliseeruvas maailmas on Eesti taolise väikese riigi ainsaks konkurentsieeliseks(ettevõtlikud) inimesed. Seepärast on erinevate arengukavade võtmeküsimuseksvõime luua, hoida ja ligi meelitada kõrge väärtusega inimvara. Järgnevalt mõnednäited.Eesti Kasvuvisioon 2018Eesti Arengufond 2010Globaliseeruvas maailmas on Eesti taolise väikese riigi ainsaks konkurentsieeliseksettevõtlikud inimesed. Võime luua, hoida ja ligi meelitada kõrge väärtusega inimvaraon meie jaoks võtmeküsimus erinevate arengustsenaariumide korral. Majandus-ja hariduspoliitikas tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu innovatsiooni jaettevõtlikkuse toetamisele ja edendamisele Eestis ning talendi meelitamisele rahvusvaheliseltkonkurentsivõimelistesse ettevõtmistesse.Eesti Kasvuvisioon 2018Eesti Arengufond 2010Eestile on igal juhul vaja tugevat ning otsusekindlat eestvedamist. Selleks, et edukaltteha järjest keerukamaid valikuid Eesti käsutuses olevate piiratud ressurssidetingimustes, tuleb vastu võtta proaktiivseid, paindlikke ja loovaid otsuseid. Ka positiivsetestmuutustest kasu saamiseks peame olema valmis võtma riske, nt majanduspoliitlisteotsuste täpsema sihtimise ja hariduskorralduste vallas. Tulevikus eesseisvatetakistuste vastu aitab lahendusekeskne asjakohasem ja interdistsipli naarsemmõtlemine ja poliitika. See oleks hoopis erinev praegusest killustatud ja „igaüks omamätta otsas”-laadi lähenemisest nii ametkonniti kui üldises mentaliteedis.Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007Eesti elanikud on loovad, uuendusmeelsed ja ettevõtlikud. Inimesed oskavad ja soovivadoma ideid vormistada äriplaanina ning on edukad turgudelt vajaminevateressursside hankimisel. Ühiskond toetab ettevõtlikke inimesi soosiva suhtumiseganing teadvustab ettevõtluse rolli riigi majandusarengu edasiviijana ja heaolu tõstjana.Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”Riigikogu 2005Ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele ole võimalikudilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes. Samas peab hariduse,ümberõppe, elukestva õppe jne reformimine olema majanduskeskkonna (eelseisva

perioodi) nõudeid arvestav. /---/ Keskne ülesanne on õppekavade täiendamine teadmusühiskonnajaoks eriti vajalike põhipädevustega, milleks on digitaalne kirja oskus,õpioskused, sotsiaalsed kompetentsid, ettevõtluspädevused ning keelte oskus.Nende põhipädevuste omandamine kõigis earühmades, sealhulgas eriti suuremasotsiaalse ja töötusriskiga kategooriates (vanemaealised või madalama kvalifikatsioonigatöötajad, tööturule naasevad emad) on elukestva õppe põhi eesmärk.Eesti inimvara raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused 2010KoostöökoguEesti inimvara rikkus oleneb oluliselt Eesti kultuuri võimest sünteesida ühelt pooltrahvuskultuuri ja globaalkultuuri ning teiselt poolt rahvuskultuuri ja subkultuure./---/ Teine olulise tähtsusega tegur on loovus ehk võime rikastada oma vaimset jamateriaalset olemisruumi. Lähemal aastakümnel suureneb loovuse ja kultuurilisepädevuse tähtsus inimvara komponendina veelgi, kuivõrd majanduses süvenebteadus-, kunsti- ja tehnikavaldkonna süntees innovatiivsete, eriti suure lisandväärtusegatoodete ning teenuste loomiseks ja pakkumiseks rahvusvahelisele turule,sealhulgas kultuuriliselt kaugetele partneritele ja klientidele.6.2 Ettevõtlikkuse ideaalpiltÜhiskond kestab ja areneb kiiremini tänu ettevõtlikele inimestele. Sellised inimesedsaavad hakkama nii enda kui kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajanaoskuslikumalt märgata ja haarata võimalustest ning just selliste inimeste eest -vedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus kas ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes.Selleks et nii koolis kui kodus sihipäraselt noortes vastavaid hoiakuid jaoskusi kujundada, on vaja kokku leppida – milline on ettevõtlik inimene?Võrrelnud erinevate maade (Šotimaa, Norra, Soome, Kanada jt) kogemusi ette -võtlusõppe eesmärkide sõnastamisel, otsustati Ettevõtlusõppe Mõttekojas:• sõnastada ettevõtliku inimese ideaal nelja üldisema märksõnana;• kirjeldada ideaali üldisemad märksõnad lahti isikuomaduste/hoiakute, oskustena;• vanuseastmeti määratleda kompetentsid/õpitulemused.6.3 Ettevõtliku inimese ideaali sõnastus (üldine)Mõtleb loovalt• On uudishimulik, avatud ja õpihimuline• Oskab leida uusi ideid/lahendusi• Oskab probleeme loovalt lahendada ning tehtud vigadest õppida• Oskab märgata ja kasutada globaalseid võimalusiAlgatab julgelt• On motiveeritud ja iseseisev• Julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke• Tahab saavutada parimat• Julgeb otsustada ja katsetadaTegutseb arukalt• On sihikindel oma eesmärgini jõudmisel• Oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaidtagajärgi adekvaatselt hinnata• Oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse• Oskab luua suhteid ja teha koostöödVastutab hoolivalt• Arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber• Tegutseb vastutustundlikult• Tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusegaVanuseastmeti ettevõtliku inimese ideaali sõnastamisel kasutati riiklikes õppekava -des (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, Põhikooli riiklik õppekava ja Gümnaa -siumi riiklik õppekava) hariduseesmärgina sõnastatud õpitulemusi. Õpitulemusedklassifitseeriti ja koondati eeltoodud ettevõtlikkuse üldnäitajate alusel (tabel 1, lk 15–18). Ettevõtlikkuse näitajatele, kus õpitulemuste toetus oli tagasihoidlik või puudus,sõnastati vastav kompetents Ettevõtlusõppe Mõttekojas koostöös haridustasemeekspertidega.13Ettevõtliku inimese ideaali isikuomaduste/hoiakute ja oskuste sõnastamisel kasutatibaasmaterjalina Euroopa Komisjoni eestvedamisel ekspertide poolt kokkulepitudtermineid (lk 9) ja definitsioone; Soome, Norra ja Šotimaa haridusstrateegilisi dokumentening arvestati Eesti tänast konteksti.

14Joonis 3. Olen ettevõtlik! Ettevõtlusõppe Mõttekoda, 2010

6.4 Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmetiTabel 1. Ettevõtlikkuse ideaali sõnastus kooliastmetiIdeaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus KeskharidusRõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpeon uudishimulik,avatud ja õpihimulinetunneb rõõmu mängust;tahab uurida, esitada küsimusi,avastada ja katsetada iseendalähiümbrusestunneb rõõmu mängust jateadasaamisest; tahab uurida,esitada küsimusi, avastada jakatsetada enda kodukandistunneb rõõmu töö tegemisestja teadmiste rakendamisest,huvitub erinevatest asjadesttunneb rõõmu (koos)töötegemisest, on teadmishimulineja huvitub maailma asjadesttunneb rõõmu õppimisest jamõistab selle väärtust; huvitubiseenda, oma rahva, kogukonnaja maailma arengustMÕTLEB LOOVALToskab leida uusiideid/lahendusioskab probleemeloovalt lahendada ningtehtud vigadest õppidamatkib mängudes erinevaidrolle; rakendab loovalt omakogemusi, teadmisi ja muljeidümbritsevast maailmastsuudab mängu käigusprobleeme lahendada ja jõudakaaslastega kokkuleppeletäidab kodus ja koolis erinevaideakohaseid rolle; mõtleb loovalt,oskab väljendada ja rakendadaoma ideidkasutab õpitut eakohaseidigapäevaelu probleemelahendades, vajaduseltäiskasvanu toeltäidab kodus, koolis ja kaaslasteseas erinevaid eakohaseid rolle;mõtleb loovalt ja kasutaberinevaid vahendeid ideedeleidmiseks ja teostamisekskasutab õpitut ja leiabeakohastele igapäevaeluprobleemidele erinevaidlahendusitunneb ennast ühiskonnaliikmena; mõtleb süsteemselt,loovalt ja kriitiliselt ning oskableida võimalusi ideedeteostamiseksleiab igapäevaelu probleemideleerinevaid lahendusi, kirjeldaboma tegevuse tagajärgi jaannab neile hinnangutunneb ennast nii ühiskonna liikmenakui ka maailmakodanikuna;mõtleb süsteemselt, loovalt jakriitiliselt, oskab leida ja analüü -sida asjakohast teavet ideedeteostamiseks ning hinnata allikavõi käsitluse usaldusväärsustoskab määratleda, sõnastada jalahendada probleeme ning tehajäreldusi ja parandada eksimusi15oskab märgata jakasutada globaalseidvõimalusiteab, et inimesed on erinevad;püüab mõista teiste inimestetundeid ning arvestada neidoma käitumises ja vestlusesvaatleb ja kirjeldab ümbritsevat,märkab erinevusi ja sarnasusi;väärtustab ning austabiseennast ja teisi, koduja kodumaadtunneb huvi ühiskonna jamaailma sündmuste vastu,märkab globaalseid seoseidja tunnetab ennast maailmaosanatunneb huvi ühiskonna jaerinevate kultuuride vastu;teab, mis on üleilmastumine jaoskab kasutada avatud maa -ilma võimalusi ja vältida ohtemõistab inimühiskonna arengutja tänapäeval toimuvaid muutusining olulisemate sündmustepõhjusi ja tagajärgi

Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus KeskharidusRõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpeon motiveeritudja iseseisevkirjeldab enda häidomadusi ja oskusi;tegutseb iseseisvalt,uudses olukorras täiskasvanujuhiste järgimõistab oma õigustjääda iseendaks,selgitab endasse uskumisetähtsust ja toob näiteid, millepoolest igaüks eriline ontunnetab oma võimeid,tahab neid rakendadaja edasi arendadausub iseendasse jaoma võimetesse;tahab, oskab ja julgeb esitadaja kaitsta oma seisukohtiusub iseendasse ja omavõimetesse; tahab, oskabja julgeb esitada ning kaitstaargumenteeritult omaseisukohti; analüüsib omavõimekust, tugevusi ja nõrkusi16ALGATAB JULGELTtahab saavutadaparimatjulgeb otsustadaja katsetadaon väljakujunenudeakohased tööharjumusedja soov teha kõike hästialgatab erinevaid mängeja arendab tegevusi,selgitab oma arvamusioskab ennast häälestadaülesande täitmisele,märgata takistusi ja nendeületamise võimalusiavaldab arvamust kogetukohta, julgeb oma ideeelluviimiseks ise võimalusivalida ja erinevaid lahendusikatsetadaon valmis võtma endaleülesandeid, saab hakkamatakistuste kõrvaldamisega ningeesmärgistab oma tegevustavaldab arvamust kogetu kohta,leiab idee elluviimiseks isevõimalused; kirjeldab, esitlebja hindab oma ideid ja töidsuhtub kohusetundlikultendale võetud ülesannetesse,organiseerib ühistööd jajagab tööülesandeid, tahabsaavutada parimat tulemustalgatab, arendab jarakendab ideid;oskab esineda jaarutleda erinevatel teemadelning langetada valikuidtäidab võetud kohustusi,parima ühise tulemusesaavutamise nimel on valmisvõtma nii liidri kui järgija rolliargumenteerib julgelt ja selgeltning suudab esitada ja kaitstaoma seisukohti ja ideid niiisiklikus, avalikus kui ametlikussuhtluses ning teeb otsuseidja eksperimenteeribjulgeb mõelda suureltja ambitsioonikaltning seada kõrgeideesmärkejulgeb unistada ningoma unistustest rääkidajulgeb unistada jaseab endale eeskujusidjulgeb unistada jaotsib oma ideaaleseab endale eesmärke ideaalidepoole püüdlemiseksomab enda tulevikuvisiooni,kavandab tulevikku jaseab sellest tulenevaltendale eesmärke

Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus KeskharidusRõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpeon sihikindel omaeesmärgini jõudmiselkavandab ja korraldaboma igapäevategevusi, viibalustatud tegevused lõpuni,on võimeline keskendumakuni pool tundikavandab ja korraldaboma igapäevategevusi;püüab jagada aega õppimise,huvitegevuse ja koduste kohustustening puhkamise vahel;viib alustatud tegevused lõpunioskab eesmärgipäraselt jagadaaega õppimise, huvitegevuseja koduste kohustuste ningpuhkamise vahel; teab tegureid,mis soodustavad või takistavadtegevusele keskendumist ningoskab nendega arvestadaoskab püstitatud eesmärgielluviimiseks kavandadategevusi ja vahendeid, seadavahe-eesmärke ja prioriteetening tegutseda nende nimel;kasutab sihipäraseltaega ja ressursseoskab püstitatud eesmärgielluviimiseks kavandada ja prioritiseeridategevusi ning vahendeid,seada vahe-eesmärke ningtegutseda tulemuslikult ninghinnata saavutatu taset ningvajadusel muuta tegevusiTEGUSTEB ARUKALToskab ennast jaümbritsevat ning tehtudvalikuga kaasnevaidtagajärgi adekvaatselthinnataoskab teadlikultkavandada jakasutada ressurssesaab aru lihtsamatestseostest (nt põhjus-tagajärg),tajub esemeid, sündmusi janähtusi tervikuna, rühmitabneid erinevate tunnuste aluselkasutab mängudes erinevaidvahendeid heaperemehelikultning tegevuse lõppedeskoristab enda järelkirjeldab oma huvisid jategevusi, mida talle meeldibteha, eristab soove ja vajadusi,tööd ja mängu ning hindabjuhendamisel oma valikutetulemusi ja tagajärgituleb toime oma aja, raha,teabe ja vajalike vahenditekavandamise ja kasutamisega,mõistab nende väärtust ningseostab õpitut omakogemusegakirjeldab ja analüüsib omahuvisid ja tegevusi, mida tallemeeldib teha; eristab soove javajadusi, tööd ja mängu ninghindab iseseisvalt oma valikutetulemusi ja tagajärgioskab teha eesmärgipäraseidvalikuid oma aja, raha, teabe javajalike vahendite kavandamiselja kasutamisel, mõistab nendeväärtust ning kasutab õpitutigapäevaelusmõistab enda vastutustoma elutee kujundamisel;kavandab karjäärivalikuidenda suutlikkust ja võimeidanalüüsides ning valikutevõimalusi teades ja tagajärgiprognoosidesteab ja oskab näha ressursside(tööjõud, aeg, teave) allikaidja seoseid nende vahel ningoskab ressursse planeerida,mõistab nende väärtustvastutab oma valikute jaotsustuste eest, mõistab ajastukonteksti ja üksikisiku rolli niikogukonna kui ka globaalseltasandil ning oskab langetadapõhjendatud karjäärivalikuidanalüüsib võimalusi ja valikuidressursside kavandamisel jakasutab ressursse otstarbekaltning rakendab õpitutsüsteemselt igapäevaelus17oskab luua suhteid jateha koostöödkasutab arutlevat dialoogi, saabkuuldust aru, tahab ja julgebsuhelda ning loob sõprussuhteid,osaleb ühistegevustesoskab algatada vestlust,suhelda viisakalt, sõbralikult jateisi arvestavalt ning tegutsedaüksi ja teistega koossuhtleb viisakalt, sõbralikult jateisi arvestavalt ning mõistabsõna jõudu; tegutseb nii üksikui teistega koosväljendub asjakohaselt jaselgelt, on omandanudfunktsionaalse ja tehnoloogilisekirjaoskuse, oskab teisi kuulata;oskab hinnata ja väärtustadaenda ja teiste panust ühistöösoskab luua ja hoida suhteid;valib väljendusvahendeid jasuhtluskanaleid lähtudesfunktsionaalsetest, eetilistestja esteetilistest kaalutlustest;algatab ja on avatud koostööle

Ideaali sõnastus Alusharidus Põhiharidus KeskharidusRõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpearvestab inimesteja keskkonnagaenda ümberhoolib teistest inimestestja ümbritsevast keskkonnast,teeb vahet hea ja halvakäitumise vahel, oskaberinevates olukordades sobivaltkäituda ja muudab omakäitumist vastavalt tagasisidelehoolib ja peab lugu perest,klassist ja koolist, väärtustabsõprust ja ümbritsevatkeskkonda;teab oma õigusi ja kohustusiteab inimeste, vaadeteja olukordade erinevusi,suhtub neisse eelarvamustevabaltja lugupidavalt;teab oma õigusi ja kohustusiteadvustab inimeste, vaadeteja olukordade erinevusi, suhtubneisse eelarvamustevabalt jalugupidavalt; mõistab keskkondadeerinevusi ja hindab nendevõimalusi ja ohte; teab ja väärtustabdemokraatia põhimõtteidmõistab inimeste, vaadete,olukordade ja keskkondadeerinevusi ning suhtub lugupida -valt individuaalsustesse, kultuuri -listesse ja maailmavaatelistesseerinevustesse, juhul kui needvaated pole inimsusevastased18VASTUTAB JA HOOLIBtegutsebvastutustundlikultjärgib kokkulepitud reegleidja käitumisnorme,teab, mis võib olla terviselekasulik või kahjulik ja kuidasohutult käituda, püüab osutadaabi ja küsib vajadusel ka isejärgib üldtunnustatud reegleid jakäitumisnorme; hoiab puhtust,korda ja tervist ning käitubenesele, teistele ja keskkonnaleohutult; teab, et vastutab omasõnade ja tegude eestteab ühiskonna reegleid janorme ning mõistab nende vajalikkust;valikuid tehes arvestabkeskkonnaga ning käitub tervislikult,enda ümber ning vastutaboma tegude eest ja täidab omalubadusiväärtustab tervislikku eluviisi,ühiskonna reegleid ja normening mõistab nende vajalikkustja järgib neid igapäevaelus,valikuid tehes arvestabkeskkonnaga enda ümberja on seaduskuulekaskäitub aktiivse ja ühiskonnareegleid ning norme järgivakodanikuna; väärtustabperekonda ja kodumaad ningmõistab nende rolli inimese elusning oma vastutust nende eestuleb toimeebaõnnestumisega jamääramatusegatunneb rõõmu õnnestumistestja tuleb toime pettumustega,suudab oma tundeid kirjeldadaning tugevaid emotsioone,nt rõõmu ja vihasobival viisil väljendadamõistab, et alati ei saa võita jaoskab juhendamisel analüüsidaebaõnnestumise põhjusi javigadest õppida; oskab paludavabandust ja anda andeksebaõnnestumise korral oskabselles märgata positiivset ningtehtud vigadest õppida; teadvustabenda jaoks, et määramatusesei sõltu kõik temast;julgeb küsida abiebaõnnestumise korral hindab,analüüsib ja korrigeerib omategevusi, teab viise emotsioonidegatoimetulekuks javajadusel julgeb küsida abiebaõnnestumise korral hindab,analüüsib ja korrigeerib omategevusi, arvestades omavõimeid ning võimalusi; oskabette näha võimalikku edu jaebaedu ning vajadusel leida abi

7. Ettevõtliku inimese ideaali võrdlusriikliku õppekava õpitulemustegaÕppimine on õppijas toimuv muutus, mida õpetaja saab vaid kaudselt kontrollida.Õpitulemuste sõnastamine on sealjuures üks võimalik abivahend. Kuigi ideaalistoetab kogu õppeprotsess tervikuna seatud õpieesmärkide ehk õpitulemustesaavutamist, mõjutab õppekava üldosas esitatud põhimõtetest tegelikkust ilmseltrohkem see, mille alusel laiem avalikkus koolide tulemuslikkust hindab. Täna veel onselleks kriteeriumiks riigieksamite tulemused. Ja nii võib juhtuda, et koolis kesken -dutakse enam mõõdetavate õpitulemuste saavutamisele kui lapse tervikliku arengutoetamisele.Analüüsimaks kuivõrd eesmärgistatud on riiklikus haridusstandardis ettevõtlikkusekujunemise toetamine, võrreldi ettevõtliku inimese ideaali isikuomadusi/hoiakuid jaoskusi riikliku õppekava üldosas, samuti ainevaldkonniti ja õppeaineti sõnastatudõpitulemustega erinevates kooliastmetes. Analüüsis ei ole käsitletud riiklikusharidusstandardis õppetegevuse, füüsilise õpikeskkonna ja hindamise alajaotustesõppeprotsessi osistele esitatud nõudeid või kirjeldusi.7.1 Metoodika1. Eesti üldharidusstandardis (VV määrus „Põhikooli riiklik õppekava”, 28.01.2010,nr 14 ja VV määrus „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, 28.01.2010, nr 13, edaspidilühendatult RÕK) on õppe eesmärgid kirjeldatud pädevustena. Pädevusedjagunevad üld- ja valdkonna pädevusteks. Õpitulemused toetavad pädevustekujunemist ja kajastavad põhikoolis õpilase head saavutust ja gümnaasiumisõpilase rahuldavat saavutust. RÕK-i ainekavades on esitatud nii kooliastme õpi -tulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Käesolevas kavas onkäsitletud kõiki RÕK-is esitatud õpitulemusi ja mudelis on õpitulemuse tähis „a”.Juhul kui mudelis käsitleti ühte ainevaldkonda kuuluvaid õppeaineid üheskoos(nt gümnaasiumi astmes sotsiaalained: ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia,ini meseõpetus), siis arvutusi tehes liideti kõigi ainevaldkonda kuuluvate õppe -ainete õpitulemused ja keskmise arvutamiseks jagati ainevaldkonda kuuluvateõppe ainete arvuga.a = kõik õpitulemused2. Võrdlemiseks grupeeriti riikliku õppekava õpitulemused ettevõtliku inimese ideaalihoiakute/oskuste loogikast lähtuvalt. Ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite tähismudelis on „ae”.ae = ettevõtlikkust toetavad õpitulemusedNäide. Gümnaasiumi lõpuks taotletav õpitulemus: vastutab oma valikute, otsus -tuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste inimeste ja iseendavabadust, on suveräänne isiksus toetab mitme ettevõtlikkuse ideaali näitajakujunemist.3. Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste (ae) üldpilt kajastab õpitulemuste toetusterinevatele ettevõtlikkuse näitajatele. Selliselt esitatuna võib üks RÕK-i õpitulemuskajastuda mitme ettevõtlikkuse näitaja toetajana ja nii on võimalik võrreldaõpitulemuste mitmekülgsust. Mudelis on nimetatud vastav suurus varieeruvusnäitajaksja tähistatud „av”.av = varieeruvusnäitajaNäide. Põhikooli RÕK-i üldosa 1. kooliastme õpitulemus: tahab õppida, tunnebrõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega,paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, kodustekohustuste ning puhkamise vahel toetab järgmiste ettevõtliku inimese ideaaliisikuomaduste/hoiakute ja oskuste kujundamist: on uudishimulik, avatud ja õpihimuline; on motiveeritud ja iseseisev; oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtudvalikuga kaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata; oskab teadlikult kavandadaja kasutada ressursse; oskab luua suhteid ja teha koostööd. Seega on eeltoodudõpitulemuse varieeruvusnäitaja 3 ehk av = 3.19

203.1 Ettevõtlikkust mittetoetavaks loeti otseselt õppeainepõhiste teadmiste võioskuste arendamisele suunatud õpitulemused.Näide. Põhikooli RÕK-i 2. kooliastme kirjanduse õpiväljund on läbi lugenudvähemalt kaheksa eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost(raamatut) või näiteks 1. kooliastme loodusõpetuse õpiväljund eristab seeni,taimi ja loomi toitumise, kasvamise ja liikumisvõime järgi või näiteks3. kooliastme kehalise kasvatuse õpiväljund sooritab palliviske paigalt jakolmesammulise hooga.3.2 Ettevõtlikkust mittetoetavaks loeti õppeainete ja õppesisu õpitulemused,milles sõnastatud üldpädevused sisaldusid eelnevalt üldisemana sõnastatudainevaldkonna või õppeaine õpitulemustes.Näide. Põhikooli RÕK-i 1. kooliastme matemaatika õpitulemus loeb, kirjutab,järjestab ja võrdleb naturaalarve 0–10 000 sisaldub üldpädevuste vaate -nurgast järgmistes õpitulemustes: loeb, mõistab ja edastab eakohaseidmatemaatilisi tekste ning näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldabseda arvude ja geomeetriliste kujundite abil.4. Summeeritud varieeruvusnäitajate jagamisel ettevõtlikkust toetavate õpitulemustegaleiti õpitulemuste varieeruvuskoefitsent. Varieeruvuskoefitsendi tähison VN.VN = av/aeNäide. Põhikooli 2. kooliastme üldosa õpitulemuste varieeruvusnäitaja on 65 jaettevõtlikkust toetavaid õpiväljundeid on samas 15. Üldosa õpitulemustevarieeruvuskoefitsent on 65/15 = 4,3. Sama kooliastme kehalise kasvatuse vastavadnäitajad on 30/14 = 2,1. Eesti keeles 25/19 = 1,2.5. Kõigist õpitulemustest ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalu leidmiseksjagati ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste arv kõigi õpitulemuste arvuga jakorrutati 100-ga. Mudelis nimetatakse vastavat näitajat ettevõtlikkust toetavateõpitulemuste osakaaluks ja see on tähistatud „E”. Osakaalude arvutamiselümmardati tulemused täisarvuni.E = ae/a x 100Näide. Põhikooli RÕK-i 1. kooliastme üldosa kõik õpitulemused toetavadettevõtlikkuse kujundamist: a = 15, ae = 15, seega ettevõtlikkust toetavateõpitulemuste osakaal on 100%. Sama kooliastme eesti keele õpitulemustest (41)vaid osa (20) toetavad ettevõtlikkuse kujundamist: a = 41, ae = 20, seegaettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal on 20/41 x 100 = 49%.6. Õppetöös ettevõtlikkuse kujundamisel ainevaldkonna või õppeaine võimalikupotentsiaalse mõju leidmiseks võeti arvesse ka kohustuslikud õppemahud.Õppemahtude (põhikoolis vastavalt nädala õppetundide arv ja gümnaasiumiskursuste arv) tähis on „t”. Võimaliku potentsiaalse mõju leidmiseks korrutati ettevõtlikkusttoetavate õpitulemuste osakaal nädalatundide või kursuste mahuga.Vastav näitaja tähistati „VE”.VE = E x t / 100Näide. Põhikooli 1. kooliastmes on eesti keele ettevõtlikkust toetavate õpitulemusteosakaal 49% (E = 49) ja nädalatundide maht on 19 (t = 19). Võimalikupotentsiaalse mõju leidmiseks korrutati eeltoodud näitajad ja jagati 100-ga:49 x 19 / 100 = 9,3. Sama arvutustehe 1. kooliastme loodusõpetuses: 41 x 3 /100 = 1,2. Näite põhjal selgub, et Põhikooli 1. kooliastmes on eesti keele võimalikpotentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamisel oluliselt suurem kui näiteksloodusõpetuse mõju.Mudeli tähiste selgitused:• a = kõik õpitulemused• ae = ettevõtlikkust toetavad õpitulemused• av = varieeruvusnäitaja (1 õpitulemus kajastub mitme ettevõtlikkuse näitaja all)• VN = av/ae; varieeruvuskoefitsent• E = ae/a x 100; ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal (%)kõigist õpitulemustest• t = kohustuslik õppemaht (põhikoolis nädalatundide arvja gümnaasiumis kursuste arv)• VE = E x t / 100; ainevaldkonna või õppeaine võimalikpotsentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamisel

7.2 Ettevõtliku inimese ideaal (ettevõtlikkuse ideaal) ja üldpädevusedEesti üldharidusstandardis (VV määrus „Põhikooli riiklik õppekava”, 28.01.2010,nr 14 ja VV määrus „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, 28.01.2010, nr 13, edaspidilühendatult RÕK) on õppe eesmärgid kirjeldatud pädevustena. Pädevusedjagunevad üld- ja valdkonna pädevusteks. Õpitulemused toetavad pädevustekujunemist ja kajastavad põhikoolis õpilase head saavutust ja gümnaasiumisõpilase rahuldavat saavutust. RÕK-i ainekavades on esitatud nii kooliastme õpitule -mused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel.Pädevuse mõisteRÕK-i tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum,mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks. Nii üldosas kui kaainekavades esitatakse kooliastmeti taotletavad pädevused õpitulemustena.ÜldpädevusedÜldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseksja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõikide õppeainetekaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakseõpetajate ning kooli ja kodu koostöös.RÕKis on esitatud järgmised üldpädevused:• väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivatemoraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga janüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;• sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundlikukodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ningjärgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondadereegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteeridainimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;• enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrkuja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse jafüüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;• õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseksvajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut,sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleemelahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning sellepõhjal edasiõppimise vajadust;• suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestadesolukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada;lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste,kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsustning väljendusrikast keelt;• matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleidning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;• ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatudteadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleemeja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldadaühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikultmuutustele ning võtta arukaid riske.KokkuvõteVõrreldes Ettevõtlusõppe Mõttekoja poolt kirjeldatud ettevõtlikkuse ideaali vanuseastmetisõnastatud näitajaid eelloetletud RÕK-i üldpädevustega selgub, et ettevõtlikkuseideaalina sõnastatu kirjeldab ja sisaldab kõiki RÕK-i üldpädevusi. RÕK-iüldpädevuste ja ettevõtliku inimese ideaali sõnastuse võrdlus on esitatud lisas 9.1lk 48–50.Järeldused• Ettevõtlikkuse ideaal on kirjeldatud oluliselt laiemalt kui ettevõtlikkuspädevusRÕK-i tähenduses.• Ettevõtlikkuse ideaalina kirjeldatud isikuomadused/hoiakud ja oskused sisaldavadning toetavad kõiki RÕK-is esitatud üldpädevusi.• RÕK-is esitatud üldpädevuste eesmärgipärane ja teadlik kujundamine toetabette võtliku inimese ideaalini jõudmist ning ettevõtlikkuse kujundamine koolistoetab RÕK-is esitatud üldpädevuste saavutamist.• Ettevõtliku inimese ideaalina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja oskustevõrdlemisel RÕK-is esitatud õpitulemustega analüüsitakse samal ajal üldpädevustekajastumist õppekava üldosa, ainevaldkondade ja õppeainete õpitulemustes.21

227.3 RÕK-i õpitulemused ettevõtlikkuse toetamisel7.3.3 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajateleEnamiku ettevõtliku inimese ideaalpildina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute jaoskuste kujundamine on kõigis kooliastmetes toetatud RÕK-i õpitulemustega ningüldpilt on kooliastmeid läbivalt sarnane (vt näide tabel 2).Hästi või väga hästi on toetatud märksõnadega MÕTLEB LOOVALT, TEGUTSEBARUKALT ning VASTUTAB JA HOOLIB ja nende alajaotustena kirjeldatud ette -võtlikkuse näitajad:• oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse• oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaidtagajärgi adekvaatselt hinnata• arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber• tegutseb vastutustundlikultÕpitulemustes kajastub tagasihoidlikumalt märksõnaga ALGATAB JULGELT seonduvateettevõtlikkuse näitajate kujundamine:• tahab saavutada parimat (saavutustahe)• julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke• tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega• on sihikindel oma eesmärgini jõudmiselTabel 2Põhikooli 2. kooliastme ettevõtlikkust toetavateõpitulemused ettevõtlikkuse näitajate vaatesEttevõtliku inimese kirjeldus/RÕK osadon uudis -himulikavatud jaõpihimulineMÕTLEB LOOVALToskab leidauusi ideid/lahendusioskab probleemeloovaltlahendadaning tehtudvigadestõppidaoskabmärgata jakasutadaglobaalseidvõimalusiÜldosa 4 3 2 6Kehaline kasvatus 8 3 0 2 1Eesti keel 11 0 2 3 2Kirjandus 4 1 4 2 2Loodusõpetus 3 2 5 3 5Matemaatika 13 1 4 4 2Tööõpetus(käsitöö ja kodundus,tehnoloogia) 52 6 4 3Muusika 4 2 2 2 6Kunst 3 1 3 3 9Summeeritud toetusmäärad:1–4 õpiväljundit1–20 õpiväljundit5–9 õpiväljundit21–40 õpiväljundit10–14 õpiväljundit41–60 õpiväljundit15–20 õpiväljundit61–80 õpiväljundit20 ja enam õpiväljundit81 ja enam õpiväljunditMitme aine koosesitamisel on jagatud õpiväljundite arvu summa ühiselt esitatud ainete arvugaInimeseõpetus 2 10 5 11 3Ajalugu 3 0 1 2 11Ühiskonnaõpetus 1 5 3 6 12Ettevõtliku inimeseideaali toetusmäärmärksõnati31 38 44 62

ALGATAB JULGELT TEGUTSEB ARUKALT VASTUTAB JA HOOLIBon motiveeritudjaiseseisevjulgeb mõeldasuurelt jaambitsioonikaltning seadakõrgeideesmärketahabsaavutadaparimat(saavutustahe)julgebotsustada jakatsetadaon sihikindelomaeesmärginijõudmiseloskab ennastja ümbritsevatning tehtudvali kuga kaasnevaidtagajärgiadekvaatselthinnataoskabteadlikultkavandadaja kasutadaressursseoskab luuasuhteidja tehakoostöödarvestabinimeste jakeskkonnagaendaümbertegutsebvastutustundlikulttuleb toimeebaõnnestumisejamääramatusegaEttevõtlikuinimeseideaalitoetusmääraineti (koefitsendiga)6 5 0 5 1 8 11 4 5 4 1 651 0 1 1 2 4 6 2 3 4 0 303 0 0 3 0 3 6 1 2 0 0 251 1 1 1 0 6 6 1 2 0 0 286 0 0 2 1 6 9 0 5 2 0 46233 1 0 2 0 3 5 0 0 1 0 267 1 1 3 2 7 9 4 5 5 0 596 2 1 4 1 4 11 3 4 2 0 505 0 0 1 0 6 6 0 2 2 0 389 1 0 6 0 26 22 24 20 17 3 1571 0 0 0 0 2 8 0 0 0 0 258 0 0 0 0 21 19 9 12 13 0 10856 11 4 28 7 96 118 48 60 50 4

7.4 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal õpitulemustesja tunnimahtude mõju kõigi õpitulemuste saavutamiselRiikliku haridusstandardina käsitletavad õpitulemused on esitatud RÕK-i üldosas,ainevaldkonna ja õppeaine kooliastme üldiste õpitulemustena ja õppesisu alajaotusteõpitulemustena. Õppesisu lahtikirjutus õppeaineti on aga esitatud erinevadetailsusastmega.Näide. Põhikooli 2. kooliastme ajaloo õppesisu Vanad Idamaad alajaotuse õpitulemus:teab, kes olid Thutmosis II, Ramses II, Tutanhamon, Hammurabi, Mooses jaTaavet, ning iseloomustab nende tegevust. Sama kooliastme kunsti ainekavas onpiirdutud kooliastme üldiste õpitulemuste sõnastamisega ja õppesisu osas detailseidõpitulemusi ei kehtestata.Eelnevast tulenevalt on kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdluses üldpiltainevaldkonniti/õppeaineti väga erinev.24Joonis 4. Põhikooli 1. kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdluskõik õpitulemusedettevõtlikkust toetavad õpitulemused100806040200Üldosa Eesti keel Matemaatika Tööõpetus Muusika Kunst Inimeseõpetus KehalinekasvatusLoodusõpetus

7.4.1 Põhikooli 1. kooliastePõhikooli 1. kooliastmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujundamistkõik üldosas, inimeseõpetuses ja kunstis esitatud õpitulemused. Enimdetailseid õpitulemusi on muusika, eesti keele ja loodusõpetuse õppeainetes(joonis 4 lk 24.Õpitulemuste saavutamisel on määrava tähtsusega ka õppeaine tunnimaht. Kuivõrrelda kõikide õpitulemuste arvu RÕK-is esitatud nädalatundide mahuga, joonistuvadvälja õppeained, kus kõigi kirjeldatud detailsete õpitulemuste saavutamiseksvõib ajaressurss jääda napiks. Suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajalsuhteliselt suure arvu õpitulemustega õppeainetes on vaja erilist tähelepanu pöörataRÕK-is üldõpetuslike põhimõtete rakendamisele, sest selline olukord võib soosidakeskendumist ainepõhiste õpitulemuste saavutamisele. 1. kooliastmes on sellineõppeaine loodusõpetus (vaata joonis 5).25Joonis 5. Põhikooli 1. kooliastme kõigi õpitulemuste võrdlus nädalatundide mahugakõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht1002080604010200Üldosa Eesti keel Matemaatika Tööõpetus Muusika Kunst Inimeseõpetus KehalinekasvatusLoodusõpetus0

7.4.2 Põhikooli 2. kooliastePõhikooli 2. kooliastmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujundamistkõik üldosas, inimeseõpetuses, kunstis ja ühiskonnaõpetuses esitatud õpi -tulemused. Enim detailseid õpitulemusi on loodusõpetuse, ajaloo ja kehalisekasvatuse õppeainetes (joonis 6).Kui võrrelda kõikide õpitulemuste arvu RÕK-is esitatud nädalatundide mahuga,joonistuvad välja õppeained, kus kõigi kirjeldatud detailsete õpitulemuste saavutamiseksvõib ajaressurss jääda napiks. Suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samalajal suhteliselt suure arvu õpitulemustega õppeainetes on vaja erilist tähelepanupöörata RÕK-is üldõpetuslike põhimõtete rakendamisele, sest selline olukord võibsoosida keskendumist ainepõhiste õpitulemuste saavutamisele. 2. kooliastmes onselline õppeaine loodusõpetus (joonis 7).26Joonis 6. Põhikooli 2. kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdluskõik õpitulemusedettevõtlikkust toetavad õpitulemused1501209060300ÜldosaKehalinekasvatusEesti keel Kirjandus Loodus -õpetusMate -maatikaTööõpetus(käsitöö jakodundus,tehnoloogia)Muusika Kunst Inimese -õpetusAjalugu Ühiskonna -õpetus

Joonis 7. Põhikooli 2. kooliastme kõigi õpitulemuste võrdlus nädalatundide mahuga27kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht15015120129096063030ÜldosaKehalinekasvatusEesti keel Kirjandus Loodus -õpetusMate -maatikaTööõpetus(käsitöö jakodundus,tehnoloogia)Muusika Kunst Inimese -õpetusAjalugu Ühiskonna -õpetus0

7.4.3 Põhikooli 3. kooliastePõhikooli 3. kooliastmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujundamistkõik üldosas esitatud õpitulemused. Enim detailseid õpitulemusi on loodus -ainete valdkonnas bioloogias, füüsikas ja geograafias ning matemaatikas (joonis 8).Põhikooli 3. kooliastmes on suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajal suhte -liselt suure arvu õpitulemustega õppeained loodusainete valdkonnas (bioloogias,füüsikas ja geograafias) (joonis 9).28Joonis 8. Põhikooli 3. kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdluskõik õpitulemusedettevõtlikkust toetavad õpitulemused100806040200ÜldosaKehalinekasvatusEesti keel jakirjandusLoodusained(loodusõpetus,bioloogia,geograafia, füüsika,keemia)MatemaatikaTehnoloogia(tehnoloogia -õpetus, käsitööja kodundus)Kunstiained(kunst, muusika)Sotsiaalained(inimeseõpetus,ajalugu, ühiskonna -õpetus)

Joonis 9. Põhikooli 3. kooliastme kõigi õpitulemuste arvu võrdlus nädalatundide mahuga29kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht1002080604010200ÜldosaKehalinekasvatusEesti keel jakirjandusLoodusained(loodusõpetus,bioloogia,geograafia, füüsika,keemia)MatemaatikaTehnoloogia(tehnoloogia -õpetus, käsitööja kodundus)Kunstiained(kunst, muusika)Sotsiaalained(inimeseõpetus,ajalugu, ühiskonna -õpetus)0

7.4.4 Gümnaasiumi kooliasteGümnaasiumi astmes koosneb riiklik õppekava kohustuslikest ainevaldkondadestja kursuse mahtudest, millele lisaks iga kool on kohustatud pakkuma vähemaltkolme valikusuunda erinevate ainemoodulite ja kursuste mahtudega. Kuna pakutudvalikkursute loetelust saab varieerida väga erinevaid valikainete „komplekte“ ja needvalikud tehakse igas koolis eraldi, siis RÕK-i tasandil on analüüsitud ainult kohustuslikeainevaldkondade ja kursuse mahtudele vastavaid õpitulemusi.30Joonis 10. Gümnaasiumi kooliastme kõigi ja ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste võrdluskõik õpitulemusedettevõtlikkust toetavad õpitulemused1501209060300ÜldosaSotsiaalained(ajalugu, ühiskond,geograafia,inimeseõpetus)MatemaatikaKeel,kirjandusLoodusained(bioloogia,geograafia,keemia, füüsika)VõõrkeeledKunstiained(kunst, muusika)Kehaline kasvatus

Gümnaasiumi astmes kirjeldatud õpitulemustes toetavad ettevõtlikkuse kujundamistkõik üldosas ja võõrkeeltes esitatud õpitulemused. Enim detailseid õpitulemusi onloodusainete valdkonnas (bioloogias, füüsikas ja geograafias), matemaatikas ningsotsiaalainetest ajaloos (joonis 10).Gümnaasiumi kooliastmes on suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajalsuhteliselt suure arvu õpitulemustega õppeained loodusainete valdkonnas(bio loogias, füüsikas ja geograafias), matemaatikas ning sotsiaalainetest ajaloos(joonis 11).Joonis 11. Gümnaasiumi kooliastme kõigi õpitulemuste arvu võrdlus nädalatundide mahuga31kõik õpitulemused ettevõtlikkust toetavad õpitulemused nädalatundide maht15015120129096063030ÜldosaSotsiaalained(ajalugu, ühiskond,geograafia,inimeseõpetus)MatemaatikaKeel,kirjandusLoodusained(bioloogia,geograafia,keemia, füüsika)VõõrkeeledKunstiained(kunst, muusika)Kehaline kasvatus0

7.5 Ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeainevõimalik potentsiaalne mõju ettevõtlikkuse kujundamiselEttevõtlikkuse kujundamist toetavate õpitulemuste jagamisel kõigi õpitulemustearvuga, saime ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalu õppeainetes. Ette -võtlikkuse kujundamisel on lisaks õpitulemustena sõnastatud eesmärkidelemääravaks teguriks ka tunnimahud. Suurema tunnimahuga ainevaldkondades jaõppeainetes toimuv või mittetoimuv on suurema mõjuga. Õppeaines kirjeldatudette võtlikkust toetavate õpitulemuste osakaalu ja tunnimahtusid üheskoos vaadatesnäeme õppeaineid, kuhu panustades on tõenäoline võimalik mõju kõige suurem.7.5.1 Põhikooli 1. kooliasteKõik põhikooli 1. kooliastme RÕK-i üldosas kirjeldatud õpitulemused toetavadettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine ja mõjuulatus sõltuvadõpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid. Samuti toetavad ette -võtlikkuse kujundamist enamik kunstis, inimeseõpetuses ja tööõpetuses sõnastatudõpitulemustest, aga nende õppeainete väike tunnimaht kahandab oluliselt tegevusemõjuulatust. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel on võimalik saa -vutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas – kui riikliku õppekava raken -dustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete rakendamist (joonis 12).32Joonis 12. Põhikooli 1. kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõjuettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%)õppeaine võimalik potentsiaalne mõju100108086064042020Üldosa Eesti keel Matemaatika Tööõpetus Muusika Kunst Inimeseõpetus KehalinekasvatusLoodusõpetus0

7.5.2 Põhikooli 2. kooliasteSarnaselt teistele kooliastmetele toetavad 2. kooliastme RÕK-i üldosas kirjeldatudõpitulemused ettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine ja mõjuulatussõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid. Samuti toetavadettevõtlikkuse kujundamist enamik kunstis, inimeseõpetuses ja ühiskonnaõpetusessõnastatud õpitulemustest, aga nende õppeainete väike tunnimaht kahandaboluliselt tegevuse mõjuulatust. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamiselon võimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas – kui riiklikuõppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete raken -damist (joonis 13).Joonis 13. Põhikooli 2. kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju33ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%)õppeaine võimalik potentsiaalne mõju150812090604300ÜldosaKehalinekasvatusEesti keel Kirjandus Loodus -õpetusMate -maatikaTööõpetus(käsitöö jakodundus,tehnoloogia)Muusika Kunst Inimese -õpetusAjalugu Ühiskonna -õpetus0

7.5.3 Põhikooli 3. kooliasteSarnaselt teistele kooliastmetele toetavad kõik 3. kooliastme RÕK-i üldosas kirjeldatudõpitulemused ettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine ja mõjuulatussõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid. Kõigekiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel on võimalik saavutada – sedaeelkõige eesti keeles, kirjanduses, matemaatikas ja sotsiaalainetest ajaloos – kuiriikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõteterakendamist (joonis 14).34Joonis 14. Põhikooli 3. kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõjuettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%)õppeaine võimalik potentsiaalne mõju10088060404200ÜldosaKehalinekasvatusEesti keel jakirjandusLoodusained(loodusõpetus,bioloogia,geograafia, füüsika,keemia)MatemaatikaTehnoloogia(tehnoloogia -õpetus, käsitööja kodundus)Kunstiained(kunst, muusika)Sotsiaalained(inimeseõpetus,ajalugu, ühiskonna -õpetus)0

7.5.4 Gümnaasiumi kooliasteSarnaselt teistele kooliastmetele toetavad kõik gümnaasiumi RÕK-i üldosaskirjeldatud õpitulemused ettevõtlikkuse kujundamist, kuid nende realiseerumine jamõjuulatus sõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuse põhimõtteid.Võõrkeeltes, kunstiainetes ja kehalises kasvatuses on ettevõtlikkuse toetusmäär jatunnimahud tasakaalus. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel onvõimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas jasotsiaalainetest ajaloos – kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakseüldõpetuslike põhimõtete rakendamist (joonis 15).Joonis 15. Gümnaasiumi kooliastme ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal ja õppeaine võimalik potentsiaalne mõju ainevaldkonniti35ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (%)õppeaine võimalik potentsiaalne mõju150512049036023010ÜldosaSotsiaalained(ajalugu, ühiskond,geograafia,inimeseõpetus)MatemaatikaKeel,kirjandusLoodusained(bioloogia,geograafia,keemia, füüsika)VõõrkeeledKunstiained(kunst, muusika)Kehaline kasvatus0

367.6 Kokkuvõte ja järeldused7.6.1 Ettevõtlikkuse ideaal ja RÕK-i üldpädevusedEttevõtlusõppe Mõttekoja poolt sõnastatud ettevõtlikkuse ideaal on kirjeldatudoluliselt laiemalt kui on ettevõtlikkuspädevus RÕK-i tähenduses. Ettevõtlikkuseideaalina kirjeldatud isikuomadused/hoiakud ja oskused sisaldavad ning toetavadkõiki RÕK-is esitatud üldpädevusi. RÕK-is esitatud üldpädevuste eesmärgipäraneja teadlik kujundamine toetab ettevõtliku inimese ideaalini jõudmist ning ettevõtlikkusekujundamisel toetatakse RÕK-i üldpädevuste saavutamist. Ettevõtliku ini -mese ideaalina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja oskuste võrdlemisel RÕK-isesitatud õpitulemustega analüüsiti samaaegselt üldpädevuste kajastumist õppekavaüldosa, ainevaldkondade ja õppeainete õpitulemustes.7.6.2 Õpitulemuste toetus ettevõtlikkuse näitajateleEnamiku ettevõtlikkuse ideaalpildina kirjeldatud isikuomaduste/hoiakute ja oskustekujundamine on kõigis kooliastmetes toetatud RÕK-i õpitulemustega ning üldpilton kooliastmeid läbivalt sarnane. Hästi või väga hästi on toetatud märksõnadegaMÕTLEB LOOVALT, TEGUTSEB ARUKALT ning VASTUTAB JA HOOLIB ja nendealajaotustena kirjeldatud ettevõtlikkuse näitajad, näiteks:• oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse;• oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikuga kaasnevaidtagajärgi adekvaatselt hinnata;• arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber;• tegutseb vastutustundlikult.Õpitulemustes kajastub tagasihoidlikumalt märksõnaga ALGATAB JULGELT seonduvateettevõtlikkuse näitajate kujundamine:• tahab saavutada parimat (saavutustahe);• julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikalt ning seada kõrgeid eesmärke;• tuleb toime ebaõnnestumise ja määramatusega;• on sihikindel oma eesmärgini jõudmisel.7.6.3 Erinevad õppeained ettevõtlikkuse toetamiselKõik RÕK-i üldosa ja ainevaldkonna ning õppeaine kooliastme üldised õpitulemusedtoetavad väga hästi, st täies mahus ettevõtlikkuse kujundamist. Erinevateõppe aine te õppesisu õpitulemused on esitatud erineva detailsusastmega.Sellest tule nevalt erineb ettevõtlikkust toetavate õpiväljundite osakaal (ja kõigiõpiväljundite arv) õppeaineti oluliselt.Detailselt sõnastatud õpitulemuste suur arv riiklikus haridusstandardis võib võimendadaainepõhise teadmise esileseadmist õppuri tervikliku arengu toetamiseasemel. Õpitulemuste saavutamisel on oluline tegur ka õppeaine tunnimaht.Suhteliselt väiksema tunnimahuga ja samal ajal suhteliselt suure arvu õpitulemustegaõppeainetes on vaja erilist tähelepanu pöörata RÕK-is üldõpetuslikepõhimõtete rakendamisele, sest väike tunnimaht võib soosida keskendumistainepõhiste õpitulemuste saavutamisele.Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel on võimalik saavutada – sedaeelkõige eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas ja sotsiaalainetest ajaloos – kuiriikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõteterakendamist.7.6.4 Ettevõtlikkuse toetus erinevatelkooliastmetel ja haridustasemetelLasteaedKoolieelse lasteasutuse RÕK-i kõik üldoskustena sõnastatud eesmärgid jaõpiväljundid aitavad arendada ettevõtlikkust. Samas on RÕK-i valdkondade õppeeesmärgidja õpiväljundid on üldoskustes kirjeldatuga seostatud ebaühtlaselt japrevalveerib valdkonnapõhine lähenemine. Üldõpetusliku põhimõtte jõudmisekslasteasutuse igapäevaellu on vaja üldoskustest ja üldõpetuslikust põhimõttest lähtuvaidjuhend- ja õppematerjale igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseksning seda toetava täienduskoolituse jätkumist.Põhikooli 1. kooliastePõhikooli 1. kooliastmes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist lisaks üldosa ja kooli -astme üldistele õpitulemustele, kunsti, inimeseõpetuse ja tööõpetuse õppeaineteskõik õpitulemused. Väikese tunnimahu tõttu võib nende õppeainete mõjuulatus ette -võtlikkuse kujundamisel olla tagasihoidlik. Kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamiselon võimalik saavutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas – kuiriikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõtete rakendamist.

Põhikooli 2. kooliastePõhikooli 2. kooliastmes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist, lisaks üldosa jakooli astme üldistele õpitulemustele, kunsti, inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuseõppeainetes enamik õpitulemustest. Sarnaselt 1. kooliastmele võib kõige kiiremaidmuutusi ettevõtlikkuse kujundamisel saavutada – seda eelkõige eesti keeles jamatemaatikas – kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslikepõhimõtete rakendamist.Põhikooli 3. kooliastePõhikooli 3. kooliastmes toetavad ettevõtlikkuse kujundamist väga hästi üldosa jakooliastme üldised õpitulemused, kuid nende realiseerumine ja mõjuulatus sõltubõpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetuslikke põhimõtteid. Sarnaselt eelnevatelekooliastmetele võib kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamisel saavutada– seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas ning täiendavalt 3. kooliastmes kaajaloos – kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslikepõhimõtete rakendamist.Gümnaasiumi kooliasteGümnaasiumi kooliastme kohustuslike kursuste hulgas toetavad ettevõtlikkusekujundamist kõik üldosa ja kooliastme üldised õpitulemused, kuid nende reali -seerumine ja mõjuulatus sõltuvad õpetaja suutlikkusest rakendada üldõpetusepõhimõtteid. Sarnaselt 3. kooliastmele võib kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkusekujundamisel saavutada – seda eelkõige eesti keeles, matemaatikas ning ajaloos –kui riikliku õppekava rakendustegevuste käigus toetatakse üldõpetuslike põhimõteterakendamist.37

8. Tegevussuunad ja -tasandidJärgnevalt on esitatud ettevõtlusõppe edendamise tegevussuundade, -tasanditeja soovitatavate tegevuste kirjeldused ning nende eestvedajad riigi tasandil.Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!” (edaspidi Kava) eesmärk onjääda avatud kokkuleppeks, millega oodatakse liituma erinevaid osapooli ja huvigruppe,kes on valmis panustama ettevõtlusõppe arendamisse Eestis.Nimetatud tegevussuundi rakendatakse neljal erineval tegevustasandil:1. Õppija ja õppeprotsess2. Õpetaja ja haridusasutus3. Partnerid ja ressursid4. Ühiskond388.1 AllikadTegevussuundade ja -tasandite kirjeldamisel on tuginetud Ettevõtlusõppe Mõtte -kojas ja Kava väljatöötamise käigus valdkonna ekspertidega läbi viidud töötubadesesitatud ettepanekutele ja soovitustele ning riiklike haridusstandardite (RÕK) õpi -tulemuste analüüsile. Samuti on allikana kasutatud „Ettevõtlik kool võrgustiku strateegia2009–2025” uuringu ning lõppraporti soovitusi. Väljapakutud lahendused onotseselt seotud varemkirjeldatud probleemidega (vt Tänased väljakutsed lk 11 jaelektrooniliselt probleemi- ja lahenduspuu).Tegevustik toetab järgmistes riiklikes dokumentides seatud eesmärkideni jõudmist:• Eesti õpetajahariduse strateegia 2009–2013• Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013• Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013• Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava• Põhikooli riiklik õppekava• Gümnaasiumi riiklik õppekava• KutseharidusstandardErinevates tegevussuundades on vaja liikuda kõikidel tegevustasanditel, nt teavitustegevusion vaja nii õpetajate ja koolide kui ühiskonna tasandil. Tegevustasandidomakorda sõltuvad ja toetavad üksteist. Nt muutused õppeprotsessis saavad efektiivselttoimida üksnes siis, kui õpetaja ja kooli tasandid seda toetavad, samuti onmuutused õpetaja ja kooli tasandil võimalikud üksnes siis, kui neid toetavad Partneriteja ressursside tasandid.Joonis 16. Kava tegevussunnad ja -tasandidÕppija ja õppeprotsessÕpetaja ja haridusasutusPartnerid ja ressursidÜhiskondressursidteavitus8.2 ÜlesehitusEttevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!” pakub välja viis tegevussuunda:1. Teavitus2. Koolitus3. Õppe- ja juhendmaterjalid4. Õigusruum5. Ressursidõigusruumõppejuhendidkoolitus

8.3 Tegevussuundade kirjeldusTegevussuundasid käsitletakse kui meetmete kogumit erinevate probleemide lahendamiseks.Ükski tegevussuund üksi ei ole reeglina piisav kogu probleemi lahendamiseks,vaid on efektiivne üksnes teiste tegevussuundadega kooskõlas toimides.8.3.2 KoolitusTegevussuuna eesmärk on kooliinimeste (erinevad spetsialistid) ettevõtlusõppe ningettevõtlikkuse kujundamise alaste teadmiste ja oskuste süsteemne arendamine ningkaasajastamine.Käesolev Kava pakub välja viis tegevussuunda:1. Teavitus2. Koolitus3. Õppe- ja juhendmaterjalid4. Õigusruum5. Ressursid8.3.1 TeavitusTegevussuuna eesmärk on mõjutada sihtgruppide hoiakuid ning tõsta teadlikkustettevõtlikkuse ning ettevõtlusõppe olemusest ja olulisusest. Teavituse tegevussuunaedukuse määrab, kuivõrd hästi suudetakse leida tasakaal tegevuste auditooriumisuuruse ning sõnumi mõju sügavuse vahel.Pakutav tegevustik:• Teavituskampaaniad ja mainekujundus – pikema ja lühemaajalised tegevused (ntsotsiaalkampaania, PR tegevused, mainekujundusprogramm, infovoldikud,plakatid, tele- ja raadiosaated, edulugude tutvustamine jne), mille abil saavutataksesuure auditooriumi tähelepanu ning luuakse erinevate sihtgruppide üleneühine infoväli. Sisuline efektiivsus madal, kuid soodustab erinevate osapooltevahelist kommunikatsiooni.• Tegevustasanditest tulenevatele konkreetsetele sihtgruppidele suunatud info -kanalite loomine ja arendus (nt ettevõtlusõppe veebikeskkonnad, väljaanded jms):kogutakse ja levitatakse vahetult sihtgruppidele suunatud ettevõtlusõppealast infot.Auditooriumi suurus on väiksem, kuid sisuline mõju sügavam. Loob sihtgrupi sisesekommunikatsioonivälja ning tõstab seeläbi sisulist teadlikkuse taset.• Erinevate tegevustasandite sihtgrupisisesed ning -ülesed suhtevõrgustikud –stabiilselt toimivad võrgustikud, milles kombineeritakse erinevaid üritusi ningkommunikatsioonikanaleid (nt sotsiaalvõrgustikud, meililistid, konverentsid, semi -narid, ümarlauad, tutvumisreisid jms), kus soodustab teadlikkuse kasvu ningjärk-järgulist hoiakute muutumist kogemuste vahetamise ja koostöö alusel.Auditooriumi suurus suhteliselt väike, kuid sisuline mõju suurem.Tegevussuund on teavituse tegevussuunaga võrreldes spetsiifilisem ja ettevõtlusõppening ettevõtlikkuse kujundamise sisusse süüviv. Seepärast peavad tegevused olematäpselt sihtgruppidele suunatud ning arvestama nende eripärasid. Tegevusuuna tulemuslikkussõltub kavandavate tegevuste süsteemsusest ja järjepidevusest.Pakutav tegevustik:• Ettevõtlusõppe temaatika sidustamine erinevate tegevustasandite sihtgruppidevõtmeisikute esmakoolitusse (nt eelkõige õpetajakoolitus, koordinaatorite, projektijuhtidejm kooli tugipersonali ettevalmistus).• Ettevõtlusõppe temaatika sidustamine erinevate tegevustasandite sihtgruppidevõtmeisikute täienduskoolitustesse (nt koolijuhid, aineõpetajate erialased täienduskoolitused,uute õppemetoodikate koolitused jne).8.3.3 Õppe- ja juhendmaterjalidTegevussuuna eesmärk on valdkondlike spetsialistide ning sihtgruppide võtme -isikute varustamine ettevõtlikkuse kujundamisel ning ettevõtlusõppe läbiviimiseligapäevatööks tarvilike abimaterjalidega.Ettevõtlikkuse kujundamiseks erinevates õppeainetes, samuti ettevõtlusõppe spetsialistide,võtmeisikute ja otsustajate esma- ja täienduskoolituse tulemuslikumaksläbiviimiseks on tarvis kaasaegseid õppe- ja juhendmaterjale ning abivahendeid:• Mitmekesised õppematerjalid – klassikaliste õpikute ning töövihikute kõrvalerohkem avastamis- ja tegemisrõõmu pakkuvaid õppevahendeid (nt IKT raken -dused, õppemängud ja -komplektid jms).• Ainekesksete õppematerjalide kõrval üldõpetuslikku lähenemist toetavad õppejaabimaterjalid (nt õpetaja rakendusraamatud, näidismudelid ja metoodikatejuhendmaterjalid, teiste praktikute loodud ja kasutatud näited jms).• Riiklike haridusstandardite eesmärkide omaksvõtmist toetavad tutvustavadmaterjalid (nt lihtsate ja selgete sõnumitega plakatid, mis aitavad igapäevaseltsilmas pidada õppekava strateegilisi eesmärke ning toetada üldpädevuste jaettevõtlikkuse kujundamist).39

408.3.4 ÕigusruumTegevussuuna eesmärk on kehtestada koolis ettevõtlikkuse kujundamist ja ette -võtlusõpet toetavad “mängureeglid”. Õigusruumi all peetakse silmas nii strateegilisi(strateegiad, õppe- ja ainekavad jms), rakenduslikke (rakendus- ja tegevuskavadjms) kui ka muid kooli igapäevaelu korraldavaid õigusakte.Pakutav tegevustik:• Riiklikus haridusstandardis (RÕK) kehtestatud eesmärkide ja ideestiku järjepidevarvestamine igapäevaelu mõjutavate dokumentide väljatöötamisel (nt RÕK-irakenduskavad ning eelarve, õpetajakoolituse õppekavad, õpetaja palgaarvestusealused jms).• Tasakaalus tulemuslikkuse hindamise süsteemi arendamine erinevatel tasanditel,alates õpilaste hindamisest kuni õpetajate, koolide, võrgustike, projektide,programmide jne tulemuslikkuse hindamiseni (nt õpilase, õpetaja ja kooli tegevusetulemuslikkuse hindamise sidumine muuhulgas üldpädevuste ja väärtus -hoiakute kujundamisega).8.3.4 RessurssTegevussuuna eesmärk on efektiivne ning asjakohane ressursside planeerimine jakasutamine ettevõtlikkuse kujundamisel ning ettevõtlusõppe toetamisel.Ressurssidest peetakse esmatähtsaks:• Tugivõrgustiku arendamine – käesoleva tegevuskava eduka rakendamiseeelduseks on erinevate osapoolte ühise panuse olemasolu ning koostöö. Sedaerinevatel tasanditel nii piirkondlikult, valdkondlikult kui ka rahvusvaheliselt (ntpiirkonna ettevõtjad, III sektori organisatsioonid, KOV'id ja haridusasutused,kõrgkoolid, ettevõtlusorganisatsioonid, ministeeriumid ning riigiasutused). Samution oluline ressurss valdkondlike tugivõrgustike loomine ja arendamine (nt aine -õpetajate ühendused, karjäärikoordinaatorid, koolijuhtide ja haridusametnikeesindused jne).• Koordineerimine ja eestvedamine – erinevatel tasanditel koostöövõrgustikekoordineerimine alates piirkondlikest projektidest ja programmidest kuni üle -riigilise koostöö eestvedamiseni ja koordineerimiseni. Kuna protsess vajab eri -ne vate partnerite vahelist koostööd ja panust, on tähtis tagada pidev eestvedajateolemasolu, kelle rolliks on võrgustike koostööd koordineerida ja arendada,samuti vajadusel muude ressrurssidega toetada.• Rahastamine – erinevate tegevussuundade elluviimiseks erinevatel tegevustasanditelon tarvis kokku leppida erinevate tegevuste stabiilsed rahastusallikad(nt riiklikud koolitustellimused, palgafondid, projektikonkursid, toetuste taotlus -voorud jne).8.4 Tegevustasandite kirjeldusHaridussüsteemi muutumine ettevõtlikkust toetavaks eeldab muutusi erinevateltegevustasanditel. Käesolevas Kavas on tegevusi kirjeldatud neljal tasandil:1. Õpilane ja õppeprotsess2. Õpetaja ja kool3. Partnerid ja ressursid4. ÜhiskondKäesoleva kava eesmärk on saavutada muutus tänaste õppijate hoiakutes, oskus -tes ja teadmistes, mistõttu on tänane õppija ja tema õppimine ehk õppeprotsesskäesoleva tegevuskava esmafookuses.Õppijat ja õppeprotsessi enim mõjutavaks tegevustasandiks on õpetaja ja kool,seega on õppeprotsessi muutuste võtme isikuks õpetaja. Samal ajal vajavad koolja õpetaja tänasest oluliselt rohkem väljas pool kooli olevate partnerite tuge. Täna -päevase õppe läbiviimine eeldab avatust ja lisaressursse, mida võib pakkuda partnervõrgustikning koostöö õpetajate, koolide ja neid ümbritsevate partnerite vahel.Koostöövõrgustiku tekkimise üheks eelduseks on jagatud arusaam ühistesteesmärkidest ning osapoolte rollist selle saavutamisel.Tegevustasandite kirjeldamisel on lähtutud varem kaardistatud probleemidest(vt Tänased väljakutsed lk 11 ja süstematiseeritud probleemipuu) ja erinevatekooliastmete ja -tüüpide ekspertide rühmatöödes tehtud ettepanekutest. Allpoolon kirjeldatud tegevustasandite kaupa võimalikud lahendusettepanekud.Iga tasandi puhul on vastatud järgmistele küsimustele:• Miks? – keskne probleem, mis tuleb lahendada.• Mida? – mida tuleb probleemi lahendamiseks muuta.• Kuidas? – kuidas ja mille abil muutust esile kutsuda.

8.4.1 Õppija ja õppeprotsess8.4.2 Õpetaja ja haridusasutus (lasteaed ja kool)Miks?Ettevõtliku meelelaadi kujunemine haridussüsteemis eeldab õppija õpimoti vatsiooniolulist kasvu. Suurema õpimotivatsiooni eelduseks on õpilase suurem vastutus javalikuvabadus õppeprotsessis.Mida?Muutuma peab igapäevase õppeprotsessi eesmärk. Õppeprotsessis on vaja seni -sest enam keskenduda õpilase tervikliku arengu toetamisele, mitte õpikute läbitöötamisele.Samuti on vaja enam igapäevaeluga sidustatud teadmisi ning praktikasrakendatavaid ja sotsiaalseid oskusi. Oluline on hinnata õpilase isiksuse arengut japöörata rohkem tähelepanu kasvamisele ning kasvatamisele. Enam on vaja õppe -ainete omavahelist lõimimist ja paindlikke õppemeetodeid ning õppija suurematkaasatust õppeprotsessi kavandamisse.Kuidas?• Igapäevase õppetegevuse eesmärgistamine õppija isiksuse arengu keskseks.• Kaasaegsete aktiivõppe metoodite süsteemne ja kohustuslik rakendamine (nterinevate ainete vahelised õppeprojektid, loengulise õppe asendamine praktilisiprobleeme lahendavate rühmatöö ülesannetega jms).• Kooliväliste spetsialistide laialdasem kaasamine õppeprotsessi läbiviimisse (ntõppereisid ettevõtetesse, praktikutega kohtumised, ühised töötoad ja seminariderinevates õppeainetes jne) .• Mitteformaalse õppe arvestamine ja kasutamine igapäevase koolitöö toeta -miseks (nt noorteorganisatsioonides, spordiklubides, huviringides vms osalejatekaasamine teiste õpetamisse jms).Edukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidestjms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa:• Junior Achievement ja SENT ettevõtlus- ja majandusõppe programmid ning simulatsioonid• Innove simulatsioon „Pizzeria”• „Ettevõtlik kool” õppeaineülesed projektid igapäevaõppe osana• „Hea algus” programm alushariduses ja põhikooli 1. kooliastmes• AHHAA keskuse näitused ja õpitoadMiks?Aktiivse õppeprotsessi läbiviimine eeldab selle läbiviijatelt ettevõtlikku lähenemist jateistugust tegevuse eesmärgistamist.Ettevõtliku mõtteviisi hulka kuulub muuhulgas õppimis- mitte õpetamiskesknetööstiil, õppija tulevaseks eluks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisetasakaalus toetamine.Mida?Probleemi lahendus eeldab riiklikus haridusstandardis (RÕK) sõnastatud ees -märkide ja õpitulemuste ning õppetegevuse, füüsilise õpikeskkonna ja hindamisealajaotustes esitatu rakendamist igapäevases koolitöös. Samuti erinevatel tasanditeleesmärkide täitmist mõõtvate ja tulemuslikkust hindavate asjakohaste metoo di -kate ning tööriistade olemasolu.Kuidas?• Riiklike haridusstandardite (RÕK) eesmärkide ja üldõpetusest lähtuva filosoofialihtne ja selge kommunikeerimine õpetajatele ja koolidele.• Õpetajate esma- ja täienduskoolituste kaasajastamine ettevõtlikkuse kujundamistning ettevõtlusõpet toetavaks.• Ainevaldkondade ja õppeainete omavaheline sidustamine (nt täienduskoolitusedbaasharidusest erinevatel erialadel, loovusõpetus ja üldpädevustekujundamise toetamine õppeaine võimalustest lähtuvalt; juhtimine, majandusja ettevõtlus jne).• Õpetatava õppeaine sidustamine praktilise eluga (nt praktikute kaasamineõppeprotsessi ning õppimine läbi tegevuse, loengute asemel aktiivõppe meetodidjne).• Aineõpetajate võrgustikes ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe ideede tutvustamine(nt ettevõtlusõppealased koolitusvõimalused, õppematerjalid ja -metoo-dikad, head kogemused jne).• Regulaarne koostöö ja kolleegidega kogemuste vahetamise muutumine õpetajaigapäevase tööaja kohustuslikuks osaks, samuti regulaarne ainevaldkonna praktilisterakenduste tundmaõppimine väljaspool kooli (nt töövarjupäev õpetajatele,ka ettevõtetes ja muudes organisatsioonides).41

42• Kõrgkoolide kaasamine kaasaegsete ettevõtlikkust toetavate õppematerjalide,-metoodikate ja -vahendite arendamisse ja loomisse akadeemilise usaldusväärsetagamiseks.• Koolide juhtkondade ning tugitöötajate (projektijuhid, koordinaatorid jt) toetusõpetajale õppeprotsessi kaasajastamisel:• Paindlik töökorraldus ja ressurssidega arvestamine ka aktiivõppe meetodite japrojektide läbiviimisel (nt ettevalmistusteks eraldi aja planeerimine tööaja sissekoos võimalusega kasutada arvutiklassi ja raamatukogu, tunniplaani paindlikkusvõimalike projektõpete ja kooliväliste õppetegevuste läbiviimiseks jms).• Meeskonnatöö väärtustamine ja sellega arvestamine töö tulemuslikkuse hindamiselja tunnustamisel (nt õpetajate ja tugitöötajate ühisprojektide toetamineja tunnustamine, õpetajate töö tulemuslikkuse hindamine mees konna -tööd silmas pidades jne).• Kooli tugitöötajate (projektijuhid, karjääri- ning võrgustikukoordinaatorid, nõustajadjt) stabiilne rahastamine ja koolitamine eesmärgiga rakendada neid süsteemseltõpetajate ja õppeprotsessi vahetuks toetuseks (nt tugi koolivälistepartnerite leidmisel, projektõpete ettevalmistamisel, ressursside hankimiselning õppe läbiviimisel).• Õppija, õpetaja ja kooli tegevuse tulemuslikkuse hindamiskriteeriumide sidustamineüldpädevuste kujundamisega. Kvaliteedijuhtimise põhimõtete ja tööriistadelaialdane kasutamine kooli tegevuse tulemuslikkuse hindamisel:• Õpitulemuste mõõtmise metoodikad koolidele, mis võimaldavad tavapärasteaineteadmiste mõõtmise kõrval kasutada kujundavat hindamist ning tagasisideandmist üldpädevuste kujunemist kajastavate õpitulemuste kohta.• Õpetajate töö tulemuslikkuse hindamise tööriistad koolidele – kvaliteedi (õpi-tulemused, rahulolu, areng, panus meeskonnatöösse jms) hindamise metoo -dikad kvantiteedi (läbiviidud tundide arv) kõrvale, mida on võimalik kasutadamotivatsioonipakettide koostamisel.• Koolide ja koolikeskkonna tulemuslikkuse hindamine – numbriliste ja statistilistemõõdikude (nt riigieksami tulemused) kõrvale hinnanguliste ja kvalita -tiivsete hindamistööriistade loomine (nt koolikeskkond ja -meeldivus, vilistlasteja õpetajate rahulolu ning hilisem edukus) jms.• Võrgustike ja koostööprojektide tulemuslikkuse mõõtmine kvalitatiivselt jakvantitatiivselt.• Parimate tulemuste ja edukate näidete tutvustamine ja kommunikeeriminening tunnustamine.Edukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidestjms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa:• „Hea algus” programm alushariduses ja põhikooli 1. kooliastmes• „Ettevõtlik kool” koordinaatorite tugivõrgustik Ida-Virumaal• Ettevõtluspedagoogika õppekava TÜ Majandusteaduskonna Ettevõtluskeskusesja TÜ Narva Kolledžis• POLLEN projekt avastusõppe metoodikate arendus• Õpetajakoolituse arenguprogramm EDUKO8.4.3 Partnerid ja ressurssidMiks?Ettevõtlikkust toetava õppe läbiviimiseks koolis on oluline kaasata kooliväliseideksperte, tutvuda õpitavate teooriate praktilise rakendamisega ettevõtetes ningvahendada uusimat ning asjakohast infot konkreetsest valdkonnast. Kõik seeeeldab aga kooli, õpetajat ja õppeprotsessi toetava koostöökultuuri ja partner -võrgustiku olemasolu, mis panustab ühiselt ettevõtliku kodaniku kasvatamisse.Mida?Õppematerjalide ja -vahendite kaasajastamine ning teabe jagamine nende ja mitme -külgsete õppemeetodite võimalustest on vaja keskselt koordineerida. Oluline onkooliväliste partnerite kaasamine õppeainete sidustamiseks praktilise rakendusegaigapäevaelus. Vähetähtis ei ole ka õpilaste omaalgatuste toetamine.Kuidas?• Õppematerjalide ja metoodikakogumike koordineeritud arendustegevus –keskse koordinaatori ülesanne on õpetajate nõustamine ja õppematerjalidekoondamine ja kaasaegsuse ning komplekssuse tagamine (õpikud koos juhenditening rakendusraamatutega jne); infokeskkonna ja võrgustike loomine jakoordineerimine (õpetajate poolt loodud metoodikate ja materjalide jagamiseks);õpetajate ühisürituste (koolitused, projektid jne) organiseerimine. Oluline on, etainepõhiste materjalide kõrval on olemas ka üldõpetuslikku lähenemisesttoetavad tugimaterjalid (nt näidismudelid ja metoodikate juhendmaterjalid,õpetaja rakendusraamatud jm). Samuti on oluline õpetajate omavaheline kogemustevahetamine ühisüritustel ning sotsiaalvõrgustikes.

• Stabiilne ning koordineeritud tugivõrgustik, mis tegeleb koolide ja piirkondlikeharidusvõrgustike arendamisega, ning ettevõtete ja organisatsioonide kaasa -misega. Erinevatel tasanditel ning erinevas valdkondades tegutsevate partneritekoostöövõrgustikuks muutmine eeldab sõlmpunktide olemasolu ehk eestvedajaidja koordineerijaid alates koolist, piirkonnast ning riiklikust tasandist, kelle üles -andeks on partnerite kaasamine ja innustamine ning partnersuhete hoidmine jaarendamine ühise eesmärgi nimel. Tugivõrgustike elushoidmine eeldab koordinaatoriülesannete stabiilset rahastamist (edukaks rahvusvaheliseks näiteks onLearning and Teaching Scotland).• Ettevõtlikkuse kasvu toetav rahastamine• riiklik koolitustellimus majandus- ja ettevõtlusõpetajate esma- ja täiendus -koolitusele• paindlikku kasutamist võimaldav sihtfinantseerimine õpilaste omaalgatusteinitsieerimiseks• koolidele vahendid koolisiseste mikro-õppeprojektide algatamiseks ja ellu -viimiseks• väikeprojektide toetused kohalike võrgustike ühisprojektide toetamiseksEdukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidestjms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa:• EAS-i ettevõtlusteadlikkuse programm – ettevõtlikkusprojektide konkursid• TÜ programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus: 2009–2013” – väärtuskas vatusearendamisele suunatud tegevused• Tiigrihüppe Sihtasustus – õppematerjalid, õppevahendid, IKT vahendid• Heateo Sihtasutuse programmid „Noored kooli” ja „Tagasi kooli”• Tartu Kutsehariduskeskuse Karjäärikeskuse koostöövõrgustik• Kutseõppeasutuste koostöö ettevõtetega8.4.4 ÜhiskondMiks?Muutused õppija, õpetaja ja kooli hoiakutes saavad toimuda koos hoiakutemuutustega ühiskonnas. Et erinevad osapooled tahaksid ja oskaksid panustadaseni sest enam kooli igapäevatöösse, on vaja, et erinevad huvigrupid (nt lapsevanemad,ettevõtjad, noored) riigi ja ühiskonna tasandil mõistaksid ja tunnustaksidühiseid hariduseesmärke ning saaksid aru enda osast selles. Samuti onoluline, et igaüks meist mõistaks ettevõtlusõppe rolli loova ja võimaluste märka -misele suunatud käitumise kujunemisel.Mida?Probleemi lahendus eeldab ühiskonna suhtumise muutumist nii kooli ja õppimisse,kui ka ettevõtlikkuse väärtustamist. Kooli paremaks sidustamiseks ülejäänud huvigruppidegaühiskonnas on oluline selgete haridussihtide teadvustamine ning ühiseltaktsepteeritud ootuste olemasolu.Kuidas?Maine, kuvand ning ühiselt tunnustatud eesmärgid kujunevad mitmepoolse ningaktiivse diskussiooni ja kommunikatsiooni tulemusel. Hetkel on Eestis hariduselueesmärgid sõnastatud mitmetes strateegilistes dokumentides, mistõttu selge ja ühineeesmärk on killustunud ja haridustemaatilised arutelud on täis mittevajalikku müra.Pakutav tegevustik:• Hariduseesmärkide ja -strateegiate rakendamisel nende lihtsamas keeles kommunikeerimine.• Haridusstandardite (nt RÕK) eesmärkide lihtsas sõnastuses kommunikeeriminesihtgruppidele, st pikkade dokumentide kõrvale lihtsamaid kokkuvõtteid, pla ka -teid, videoid jms, mis on igapäevaselt mugavalt kasutatavad ja kommunikeeritavad;pikemate eesmärkide paremat tutvustamist praktilistes materjalides (ntõppekava üldeesmärgid ja üldpädevused iga õpiku tagakaanele joonisena jne).• Koostöökultuuri ja kaasamise edendamine eesmärgiga hoida huvigruppidevahelist sidet ning kaasata neid protsesside ettevalmistusse (nt Ette võtlus -õppe Mõttekoja jätkamine ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet arendavate partneritekoostööks ning tegevuste kavandamiseks jms).• Rakendusdokumentide, -materjalide ja reeglistike sidustamine strateegilisteeesmärkidega. Olemasolevatele strateegiate eestvedajate ning elluviijatekogude loomine, kelle ülesandeks on järjepidevalt järgida strateegiate täitmist.Töögrupide töö ajastada eelarvete ja tegevuskavade koostamisele eelnevateleperioodidele, et strateegiliste eesmärkide täitmine leiaks toetusttegevuskavades ning eelarvetes.• Järjepidev sisulisem töö erinevate sihtgruppidega ühiskonnas (lapsevanemad,ettevõtjad, ja organisatsioonide juhid ametnikud), ajakirjanduse ja meediaaktiivne kaasamine koolis toimuvate positiivsete muutuste kajastamisse.43

44• Ettevõtliku inimese, ettevõtja ja ettevõtlikkuse ning ettevõtlusõppe ühiskondliksotsiaalkampaania, mille eesmärgiks on:• Ettevõtja ja ettevõtliku inimese positiivse kuvandi loomine.• Ettevõtlusõppe olemuse ning vajalikkuse selgitamine.• Erinevate huvigruppide kaasamine ettevõtlusõppe toetamisse ja rakenda -misse.Edukad näited olemasolevatest projektidest/programmidest/organisatsioonidestjms, mis aitavad antud eesmärgile otseselt kaasa:• EAS-i ettevõtlusteadlikkuse programm – ettevõtlikkuse ning ettevõtluse tutvustamisetegevused• Ettevõtlusõppe Mõttekoda• Keskkonnahariduse programm• Maanteeameti liiklusohutuskampaaniad8.5 KokkuvõteKäesolevad tegevussuunad ja -tasandid (vt tabel 5, lk 46) ei anna kõikehõlmavatdetailset tegevusjuhist ettevõtlusõppe rakendamiseks üldhariduses. Kokkulepitudtegevusraamistiku alusel jätkuvad Ettevõtlusõppe Mõttekoja eestvedamisel riigitasandil eestvedajatega läbirääkimised konkreetsete tegevuste rakendamiseks lähiaastatel.Samas jääb Kava avatud kokkuleppeks, millesse on erinevatel partneritelvõimalus ka edaspidi panustada.Järgnevalt toome lisaks eeltoodule eraldi välja tähelepanekud, mis koostajate meeleston võtmetähtsusega.8.5.2 Õppematerjalide ja metoodikate loomine,koondamine, koordineerimineToetamaks õpetajaid ja koole õppeprotsessi kaasajastamisel on oluline püsiva jausaldusväärse toe olemasolu. Metoodikakeskuse ülesandeks on õpetajate jakoolide nõustamine ja toetamine koolitusvõimaluste ning mitmekesiste õppematerjalideja metoodikatega, kaasaegsete ning mitmekesiste ning akadeemiliseltusaldusväärsete õppemetoodikate ja -materjalide arendamine, spetsialistide ningkoolide ja õpetajate omavahelise kogemuste vahetamise organiseerimine ühis -ürituste, sotsiaalvõrgustike ning veebikeskkondade kaudu.8.5.3 Tulemuslikkuse hindamine koolisKoolikorralduses muutuste esilekutsumiseks ja üldpädevuste tähtsustamiseks ningüldpädevusi toetavate õpitulemusteni jõudmiseks on vaja laiendada tulemuslikkusehindamise põhimõtteid. See tähendab muutusi hindamis- ning sellele toetuvasmotivatsioonisüsteemis.Tulemuste hindamis- ja motivatsioonisüsteem peab moodustama loogilise terviku,selle kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete mõõdikute osakaal peab olema tasakaalusning see peab hõlmama endas kõiki tasandeid alates õppijast ning lõpetades riiklikeeesmärkidega. Õppija, õpetaja ja kooli tegevuse tulemuslikkuse hindamisel onvaja numbrilistele näitajatele (nt riigieksami tulemused, õpetaja töötunnid) lisaks luuahinnangulised ja kvalitatiivsed hindamistööriistad (nt koolikeskkond ja -meeldivus,õpilaste, vilistlaste ja õpetajate rahulolu jne), mis toetavad üldpädevuste kujundamist.Motivatsioonisüsteemi eesmärk on omakorda toetada pühendunumaidning innustada tagasihoidlikumaid panustajaid.8.5.1 Kesksed ainevaldkonnadErinevate kooliastmete riiklikes õppekavades toetavad ettevõtlikkuse kujundamistkõik üldosa ja kooliastmete üldised õpitulemused, kuid nende realiseerumine jamõjuulatus sõltub õpetaja suutlikkusest üldõpetuslike põhimõtete rakendamisel.Kõikidel kooliastmetel võib kõige kiiremaid muutusi ettevõtlikkuse kujundamiselsaavutada – seda eelkõige eesti keeles ja matemaatikas, loodusainetes ningtäiendavalt 3. kooliastmes ka ajaloos – kui riikliku õppekava rakendustegevustekäigus toetatakse erilise tähelepanuga üldõpetuslike põhimõtete raken da -mist.8.5.4 Eestvedajad ja tugivõrgustikToetamaks eri tegevussuundade ja -tasandite tasakaalus arendamist ning kooskõlaon kriitilise tähtsusega valdkondlike eestvedajate teke ning nende omavahelinepidev koostöö. Valdkondlike eestvedajate ülesandeks on oma valdkonna tugivõrgustikuarendamine ning tegevuste elluviimine ja teiste elluviijate toetamine. Valdkondlikeeestvedajate omavahelise koostöö jätkumiseks on oluline EttevõtlusõppeMõttekoja töö jätkamine ning selle püsiva koordineerimise toetamine ressurssidega.Éttevõtlusõppe eestvedajad riigi tasandil on Haridus- ja Teadusministeerium ningRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumja Ettevõtluse Arendamise Sihtaustus (tabel 3).

Tabel 3Ettevõtlusõppe eestvedajad riigi tasandil tegevussuuniti ja -tasanditelTasandid/ tegevussuunad Õppija ja õppeprotsess Õpetaja ja haridusasutus Partnerid ja ressursid ÜhiskondTeavitusREKK + EAS + EKTKKoolitusREKK ja ÜlikoolEAS + EKTKÕppe- ja juhendmaterjalidREKK ja ÜlikoolidÕigusruumHTM ja MKMRessurss HTM + haldusala MKM + haldusala45Kava tegevussuundade ja tasandite soovitava tegevustiku lühikokkuvõte on esitatudtabelis 5, lk 46.

Tabel 5. Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!” tegevussuundade ja -tasandite lühikokkuvõte46Tegevussuunad/tegevustasandidTeavitusKoolitusÕppe- ja juhendmaterjalidÕigusruumRessursidÕppija ja õppeprotsess Õpetaja ja haridusasutus Partnerid ja ressursid Ühiskondsotsiaalkampaania, mainekujundus, muud PR tegevused: riiklike haridusstandardite eesmärkideja üldõpetusest lähtuva lähenemise lihtne ja selge kommunikeerimine; ettevõtlikkuse ja ettevõtja väärtustamineinfokanalite loomine ja arendus: ettevõtlikkust toetavad (õppe- ja juhend)materjalid, ettevõtlusõppealaneinfo ja info erinevate tegevuste ja tegijate kohta; parimad praktikad jmssuhtevõrgustike initsieerimine ja eestvedamine: Ettevõtlusõppe Mõttekoda,aineõpetajad, ettevõtlus- ja majandusõpetajad, karjäärikoordinaatorid jneõpetajate ja kooli tugiisikute esmakoolitus:õppetegevuse eesmärgistamine, aktiivõppe meetodid jneaineõpetajate, kooli juhtkondade ja kooli meeskondade täienduskoolitus:õppetegevuse eesmärgistamine, aktiivõppe meetodid jneõppematerjalide mitmekesistamine:IKT rakendused, õppemängud, -komplektid jneüldõpetuslikku lähenemist toetavad õppe- ja tugimaterjalid, samuti erinevate tegevuste ja tasandite(õpilane, õpetajatöö, kool ja koolikeskkond) tulemuslikkuse hindamise metoodikaRÕK-i eesmärkide igapäevaellu toomisttoetavad promomaterjalidkooliväliste spetsialistide (sh ülikoolid) laialdasem kaasamineõppeprotsessi läbiviimisesseainevaldkondade ja õppeainete suurem lõimitusning õppeaine sidustamine praktilise elugamitteformaalse õppe ja huvitegevuse arvestamine jaseal omandatu kasutamine igapäevase koolitöö osanarakendusdokumentide parem sidustamine strateegiadokumentidegaja riiklike haridusstandarditegapaindlikum koolikorraldus: paindlik töökorraldus, meeskonnatööväärtustamine ja arvestamine töö tulemuslikkuse hindamiselõppija, õpetaja ja kooli tegevuse tulemuslikkuse mõõtmisel hindamiskriteeriumidesidustamine üldpädevuste kujundamisega jmsriiklik koolitustellimus majandus- ja ettevõtlusõpetajateettevalmistamiseks (kutseõpe ja gümnaasium)koolidele omaalgatuste (mikroprojektid)toetamise fond

8.5.5 Teavitus- ja mainekujundusprogrammKäesoleva Kava ideede ja põhimõtete tutvustamiseks ning partnervõrgustiku laiendamiseks,samuti pikemaajaliseks ettevõtlusõppe maine kujundamiseks on kriitilisetähtsusega, et jätkuks aktiivne kommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmise töö, mison suunatud ühelt poolt koolide ja haridusasutuste sisse, tutvustamaks käesolevaidpõhimõtteid, ning teiselt poolt koolidest ja haridusasutustest väljapoole. Selleks onsoovitav käivitada esmalt sotsiaalkampaania, mille käigus luuakse erinevate osa -poolte vahel ühine infoväli ning diskussioon konreetse teema ümber, ning sellelejärgneb sisulisem ning pikaajalisem sihtgruppidele suunatud teadlikkusprogramm.47

9. Lisad9.1 Riikliku õppekava üldpädevuste võrdlus ettevõtlikkuse ideaali kirjeldusega kooliastmetiEttevõtlikkuse ideaali kirjeldusRÕK-iüldpädevusedAlusharidus Põhiharidus KeskharidusRõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe48VÄÄRTUSPÄDEVUS –suutlikkus hinnatainimsuhteid ningtegevusi üldkehtivatemoraalinormideseisukohast;tajuda ja väärtustada omaseotust teiste inimestega,loodusega, oma ja teistemaade ning rahvastekultuuripärandiga janüüdisaegse kultuurisündmustega,väärtustada loomingutja kujundada ilumeelttunneb rõõmu mängust;tahab uurida, esitada küsimusi,avastada ja katsetada iseendalähiümbruseshoolib teistest inimestest jaümbritse -vast keskkonnast, teebvahet hea ja halva käitumise vahel,oskab erinevates olukordadessobivalt käituda ja muudab omakäitumist vastavalt tagasisideletunneb rõõmu mängust jateadasaamisest; tahab uurida,esitada küsimusi, avastadaja katsetada enda kodukandishoolib ja peab lugu perest,klassist ja koolist, väärtustabsõprust ja ümbritsevat keskkonda;teab oma õigusi ja kohustusitunneb rõõmu töö tegemisestja teadmiste rakendamisest,huvitub erinevatest asjadestteab inimeste, vaadete jaolukordade erinevusi, suhtub neisseeelarvamustevabalt ja lugupidavalt;teab oma õigusi ja kohustusitunneb rõõmu (koos)töötegemisest, on teadmishimulineja huvitub maailma asjadestteadvustab inimeste, vaadete jaolukordade erinevusi, suhtub neisseeelarvamustevabalt ja lugupidavalt;mõistab keskkondade erinevusi jahindab nende võimalusi ja ohte; teab javäärtustab demokraatia põhimõtteidtunneb rõõmu õppimisestja mõistab selle väärtust;huvitub iseenda, oma rahva,kogukonna ja maailma arengustmõistab inimeste, vaadete, olukordadeja keskkondade erinevusi ning suhtublugupidavalt individuaalsustesse,kultuurilistesse ja maailmavaatelistesseerinevustesse, juhul kui need vaatedpole inimsusevastasedjärgib kokkulepitud reegleid ja käitumisnorme,teab, mis võib olla tervisele kasulikvõi kahjulik ja kuidas ohutultkäituda, püüab osutada abi ja küsib vajaduselka isejärgib üldtunnustatud reegleid ja käitumisnorme;hoiab puhtust, korda ja tervistning käitub enesele, teistele jakeskkonnale ohutult; teab, et vastutaboma sõnade ja tegude eestteab ühiskonna reegleid ja normening mõistab nende vajalikkust;valikuid tehes arvestab keskkonnaganing käitub tervislikult, enda ümberning vastutab oma tegude eest jatäidab oma lubadusiväärtustab tervislikku eluviisi,ühiskonna reegleid ja norme ningmõistab nende vajalikkust ja järgibneid igapäevaelus, valikuid tehesarvestab keskkonnaga enda ümberja on seaduskuulekaskäitub aktiivse ja ühiskonna reegleidning norme järgiva kodanikuna;väärtustab perekonda ja kodumaadning mõistab nende rolli inimese elusning oma vastutust nende eesSOTSIAALNE PÄDEVUS –suutlikkus ennastteostada, toimida teadlikuja vastutustundlikukodanikuna ning toetadaühiskonna demokraatlikkuarengut; teadaning järgida ühiskonnaskehtivaid väärtusi janorme ning erinevatekeskkondade reegleid;teha koostööd teisteinimestega erinevatessituatsioonides;aktsepteerida inimesteerinevusi ning arvestadaneid suhtlemiseleakohased tööharjumusedon välja kujunenud, soovibteha kõike hästihoolib teistest inimestest jaümbritsevast keskkonnast, teebvahet hea ja halva käitumise vahel,oskab erinevates olukordadessobivalt käituda ja muudab omakäitumist vastavalt tagasisideleteab, et inimesed on erinevad;püüab mõista teiste inimestetundeid ning arvestada neid omakäitumises ja vestlusesoskab ennast häälestada ülesandetäitmisele, märgata takistusi janende ületamise võimalusihoolib ja peab lugu perest,klassist ja koolist, väärtustabsõprust ja ümbritsevat keskkonda;teab oma õigusi ja kohustusivaatleb ja kirjeldab ümbritsevat,märkab erinevusi ja sarnasusi;väärtustab ning austab iseennastja teisi, kodu ja kodumaadon valmis võtma endaleülesandeid, saab hakkamatakistuste kõrvaldamisega ningeesmärgistab oma tegevustteab inimeste, vaadete jaolukordade erinevusi, suhtub neisseeelarvamustevabalt ja lugupidavalt;teab oma õigusi ja kohustusitunneb huvi ühiskonna jamaailma sündmuste vastu,märkab globaalseid seoseid jatunnetab ennast maailma osanasuhtub kohusetundlikult endalevõetud ülesannetesse, organiseeribühistööd ja jagab tööülesandeid,tahab saavutada parimat tulemustteadvustab inimeste, vaadete jaolukordade erinevusi, suhtub neisseeelarvamustevabalt ja lugupidavalt;mõistab keskkondade erinevusi jahindab nende võimalusi ja ohte; teabja väärtustab demokraatia põhimõtteidtunneb huvi ühiskonna jaerinevate kultuuride vastu;teab, mis on üleilmastumine jaoskab kasutada avatud maailmavõimalusi ja vältida ohtetäidab võetud kohustusi,parima ühise tulemuse saavutamisenimel on valmis võtma nii liidrikui järgija rollimõistab inimeste, vaadete, olukordadeja keskkondade erinevusi ning suhtublugupidavalt individuaalsustesse,kultuurilistesse ja maailmavaatelistesseerinevustesse, juhul kui need vaatedpole inimsusevastasedmõistab inimühiskonna arengutja tänapäeval toimuvaid muutusining olulisemate sündmustepõhjusi ja tagajärgi

Ettevõtlikkuse ideaali kirjeldusRÕK-iüldpädevusedAlusharidus Põhiharidus KeskharidusRõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpeENESEMÄÄRATLUS-PÄDEVUS –suutlikkus mõista jahinnata iseennast, omanõrku ja tugevaid külgi;järgida terveid eluviise;lahendada iseendaga,oma vaimse ja füüsilisetervisega seonduvaidning inimsuhetestekkivaid probleemekirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;tegutseb iseseisvalt, uudsesolukorras täiskasvanu juhiste järgitunneb rõõmu õnnestumistestja tuleb toime pettumustega,suudab oma tundeid kirjeldadaning tugevaid emotsioone, nt rõõmuja viha, sobival viisil väljendadamõistab oma õigust jäädaiseendaks, selgitab endasseuskumise tähtsust ja toob näiteid,mille poolest igaüks eriline onmõistab, et alati ei saa võita jaoskab juhendamisel analüüsidaebaõnnestumise põhjusi javigadest õppida; oskab paludavabandust ja anda andekstunnetab oma võimeid, tahabneid rakendada ja edasi arendadaebaõnnestumise korral oskabselles märgata positiivset ning tehtudvigadest õppida; teadvustab endajaoks, et määramatuses ei sõltukõik temast; julgeb küsida abiusub iseendasse ja oma võimetesse;tahab, oskab ja julgeb esitada jakaitsta oma seisukohtiebaõnnestumise korral hindab,analüüsib ja korrigeerib omategevusi, teab viiseemotsioonidega toimetulekuksja vajadusel julgeb küsida abiusub iseendasse ja omavõimetesse; tahab, oskab jajulgeb esitada ning kaitstaargumenteeritult oma seisukohti;analüüsib oma võimekust,tugevusi ja nõrkusiebaõnnestumise korral hindab,analüüsib ja korrigeerib oma tegevusi,arvestades oma võimeid ningvõimalusi; oskab ette nähavõimalikku edu ja ebaeduning vajadusel leida abi49julgeb unistada ning omaunistustest rääkidajulgeb unistada ja seabendale eeskujusidjulgeb unistada jaotsib oma ideaaleseab endale eesmärkeideaalide poole püüdlemiseksomab enda tulevikuvisiooni,kavandab tulevikku ja seabsellest tulenevalt endale eesmärkeÕPIPÄDEVUS –suutlikkus organiseeridaõpikeskkonda ja hankidaõppimiseks vajaminevatteavet; planeeridaõppimist ning seda plaanijärgida; kasutada õpitut,sealhulgas õpioskusi ja-strateegiaid, erinevateskontekstides ningprobleeme lahendades;analüüsida enda teadmisija oskusi, tugevusi janõrkusi ning selle põhjaledasiõppimise vajaduston väljakujunenudeakohased tööharjumused jasoov teha kõike hästisuudab mängu käigus probleemelahendada ja jõuda kaaslastegakokkuleppeleoskab ennast häälestadaülesande täitmisele, märgatatakistusi ja nende ületamise võimalusikasutab õpitut eakohaseidigapäevaelu probleeme lahendades,vajadusel täiskasvanu toelon valmis võtma endaleülesandeid, saab hakkamatakistuste kõrvaldamisega ningeesmärgistab oma tegevustkasutab õpitut ja leiab eakohasteleigapäevaelu probleemideleerinevaid lahendusisuhtub kohusetundlikult endalevõetud ülesannetesse, organiseeribühistööd ja jagab tööülesandeid,tahab saavutada parimat tulemustleiab igapäevaelu probleemideleerinevaid lahendusi,kirjeldab oma tegevuse tagajärgija annab neile hinnangutäidab võetud kohustusi, parimaühise tulemuse saavutamise nimelon valmis võtma nii liidri kui järgija rollioskab määratleda, sõnastadaja lahendada probleeme ning tehajäreldusi ja parandada eksimusisaab aru lihtsamatest seostest(nt põhjus-tagajärg), tajub esemeid,sündmusi ja nähtusi tervikuna,rühmitab neid erinevate tunnuste aluselkirjeldab oma huvisid ja tegevusi,mida talle meeldib teha, eristabsoove ja vajadusi, tööd ja mänguning hindab juhendamisel omavalikute tulemusi ja tagajärgikirjeldab ja analüüsib oma huvisid jategevusi, mida talle meeldib teha;eristab soove ja vajadusi, tööd jamängu ning hindab iseseisvalt omavalikute tulemusi ja tagajärgimõistab enda vastutust omaelutee kujundamisel; kavandabkarjäärivalikuid enda suutlikkustja võimeid analüüsides ningvalikute võimalusi teades jatagajärgi prognoosidesvastutab oma valikute ja otsustusteeest, mõistab ajastu konteksti jaüksikisiku rolli nii kogukonna kuika globaasel tasandil ning oskablangetada põhjendatud karjäärivalikuid

Ettevõtlikkuse ideaali kirjeldusRÕK-iüldpädevusedAlusharidus Põhiharidus KeskharidusRõõmus, loov ja julge laps 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium/kutseõpe50SUHTLUSPÄDEVUS –suutlikkus ennastselgelt ja asjakohaseltväljendada, arvestadesolukordi ja suhtluspartnereid,omaseisukohti esitada japõhjendada; lugedaning mõista teabe- jatarbetekste ningilukirjandust; kirjutadaeri liiki tekste, kasutadeskohaseid keelevahendeidja sobivat stiili; väärtustadaõigekeelsust ningväljendusrikast keeltkasutab arutlevat dialoogi,saab kuuldust aru, tahab jajulgeb suhelda ning loob sõprussuhteid,osaleb ühistegevusteskasutab mängudes erinevaidvahendeid heaperemehelikult ningtegevuse lõppedes koristab enda järelkasutab arutlevat dialoogi,saab kuuldust aru, tahab ja julgebsuhelda ning loob sõprussuhteid,osaleb ühistegevustesoskab algatada vestlust,suhelda viisakalt, sõbralikult jateisi arvestavalt ning tegutsedaüksi ja teistega koostuleb toime oma aja, raha, teabeja vajalike vahendite kavandamise jakasutamisega, mõistab nende väärtustning seostab õpitut oma kogemusegaoskab algatada vestlust,suhelda viisakalt, sõbralikult jateisi arvestavalt ning tegutsedaüksi ja teistega koossuhtleb viisakalt, sõbralikultja teisi arvestavalt ning mõistabsõna jõudu; tegutseb nii üksikui ka teistega koososkab teha eesmärgipäraseid valikuidoma aja, raha, teabe ja vajalikevahendite kavandamisel ja kasutamisel,mõistab nende väärtust ning kasutabõpitut igapäevaelussuhtleb viisakalt, sõbralikult ja teisiarvestavalt ning mõistab sõna jõudu;tegutseb nii üksi kui ka teistega koosväljendub asjakohaselt ja selgelt,on omandanud funktsionaalse jatehnoloogilise kirjaoskuse, oskab teisikuulata; oskab hinnata ja väärtustadaenda ja teiste panust ühistöösteab ja oskab näha ressursside(tööjõud, aeg, teave) allikaid ja seoseidnende vahel ning oskab ressursseplaneerida, mõistab nende väärtustväljendub asjakohaselt ja selgelt,on omandanud funktsionaalse jatehnoloogilise kirjaoskuse, oskab teisikuulata; oskab hinnata ja väärtustadaenda ja teiste panust ühistöösoskab luua ja hoida suhteid;valib väljendusvahendeid jasuhtluskanaleid lähtudesfunktsionaalsetest, eetilistest jaesteetilistest kaalutlustest;algatab ja on avatud koostööleanalüüsib võimalusi ja valikuidressursside kavandamisel ja kasutabressursse otstarbekalt ning rakendabõpitut süsteemselt igapäevaelusoskab luua ja hoida suhteid;valib väljendusvahendeid jasuhtluskanaleid lähtudesfunktsionaalsetest, eetilistest jaesteetilistest kaalutlustest;algatab ja on avatud koostööleETTEVÕTLIKKUS-PÄDEVUS –suutlikkus ideid luua janeid ellu viia, kasutadesomandatud teadmisi jaoskusi erinevates elu- jategevusvaldkondades;näha probleeme ja neispeituvaid võimalusi;seada eesmärke ja neidellu viia; korraldadaühistegevusi, näidatainitsiatiivi ja vastutadatulemuste eest;reageerida paindlikultmuutustele ning võttaarukaid riskematkib mängudes erinevaid rolle;rakendab loovalt oma kogemusi,teadmisi ja muljeid ümbritsevastmaailmastkavandab ja korraldab omaigapäevategevusi, viib alustatudtegevused lõpuni, on võimelinekeskenduma kuni pool tundialgatab erinevaid mänge ja arendabtegevusi, selgitab oma arvamusitäidab kodus ja koolis erinevaideakohaseid rolle; mõtleb loovalt, oskabväljendada ja rakendada oma ideidkavandab ja korraldab omaigapäevategevusi; püüab jagada aegaõppimise, huvitegevuse ja kodustekohustuste ning puhkamise vahel;viib alustatud tegevused lõpuniavaldab arvamust kogetu kohta, julgeboma idee elluviimiseks ise võimalusivalida ja erinevaid lahendusi katsetadatäidab kodus, koolis ja kaaslaste seaserinevaid eakohaseid rolle; mõtlebloovalt ja kasutab erinevaid vahendeidideede leidmiseks ja teostamiseksoskab eesmärgipäraselt jagada aegaõppimise, huvitegevuse ja kodustekohustuste ning puhkamise vahel;teab tegureid, mis soodustavadvõi takistavad tegevusele keskendumistning oskab nendega arvestadaavaldab arvamust kogetu kohta,leiab idee elluviimiseks ise võimalused;kirjeldab, esitleb ja hindab omaideid ja töidtunneb ennast ühiskonna liikmena;mõtleb süsteemselt, loovalt jakriitiliselt ning oskab leida võimalusiideede teostamiseksoskab püstitatud eesmärgi elluviimisekskavandada tegevusi ja vahendeid,seada vahe-eesmärke ja prioriteetening tegutseda nende nimel; kasutabsihipäraselt aega ja ressurssealgatab, arendab ja rakendab ideid;oskab esineda ja arutleda erinevatelteemadel ning langetada valikuidtunneb ennast nii ühiskonna liikmenakui ka maailmakodanikuna; mõtlebsüsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, oskableida ja analüüsida asjakohast teavetideede teostamiseks ning hinnata allikavõi käsitluse usaldusväärsustoskab püstitatud eesmärgi elluviimisekskavandada ja prioritiseerida tegevusining vahendeid, seada vahe-eesmärkening tegutseda tulemuslikult ninghinnata saavutatu taset ningvajadusel muuta tegevusiargumenteerib julgelt ja selgelt ningsuudab esitada ja kaitsta omaseisukohti ja ideid nii isiklikus,avalikus kui ka ametlikus suhtlusesning teeb otsuseid ja eksperimenteerib

9.2 Sagedasemad probleemid ettevõtlusõppes ja ettevõtlikkuse kujundamiselRiik ja ühiskond EÕ staatus Koolikorraldus Õppeprotsess Õpetaja Õppematerjal ÕppijaHoiakudÕigusruumKoostöökultuuripuudumineÜhiskonnas onootusedakadeemiliselehariduseleÜhiskonnasseostatakseettevõtlikkusegaainult äritegevustEttevõtja maineon seotud kanegatiivsegaRiigi tasandil puudubühtne arusaam jakokkulepe, midaEÕ-na mõistetakseRiikliku õppekavarakendumisraskused,õppekava-ainekavaõppematerjalidja-metoodikad eimoodusta tervikutPalju sidustamatastrateegilisidokumenteLastevanemate toetus nappEttevõtjate ja teistehuvigruppide valmisolekpanustada haridusse ontagasihoidlikMeedia annab koolilehinnangu riigieksamialusel, avalikkuses muudhinnangud puuduvadRiigieksami roll liiga kõrgeEttevõtlus ja eraomandon Eestis olnud lühikestaega, puudub järjepidevusja traditsioonRiigi tasandil puudubtoetus EÕ laialdaseksrakendamiseksÜleriigilised strateegiliseddokumendidei jõua tegudesseStrateegiad on läbikommunikeerimataEttevõtlusõppel puudub akadeemiline usaldusväärsusEttevõtluse arengudokumentides sõnastatu ei kajastuhariduse arengudokumentides ega -tegevustesÕppekasvatustöös tervikuna on EÕ tähendus ja tähtsus alahinnatudKoolijuht ja -omanik teadvusta EÕ vajalikkust ja olulisustKoolis pole EÕ integreeritudmuude arendustegevustega(alates strateegiast)Kooli juhtkond ei toeta EÕrakendamist ja lülitamistõppekavadesse laiemaltEÕ on ressursimahukas (aktiivõppe meetodid,ettevõtete kaasamine, õppekavavlised tegevused jms),puudub täiendav toetus ja rahastamisvõimalusedÕpetamise kultuur - valdavalt õpetatakse ainetMilla aluselhinnatakse kooli?Saad seda,mida mõõdad.Koolis on liigaainekesknelähenemineÕppeprotsess eiole õppijakeskneToimub õpetamineõpetamise pärast,õpitava sidususpraktilise elugaon tagasihoidlikKasvatustöövähesus koolis,vähe õppijaarengulekaasaaitamistVähe onaktiivset õppimistAkadeemiline personal ei toeta EÕ laiendamistvõi selle integreerimist teiste ainetegaAkadeemiline personal ei toeta ettevõtlikkusekujundamist teistes ainetundidesÕpetajatel/õppejõududel puudub kompetents oma aine sidustamiseks EÕ-gaEÕ-d õpetavad ja ettevõtlikkust kujundavadmõned üksikud õpetajad, ülejäänud koolikollektiivpole sellega kuidagi seotudÕpetajal puudub regulaarne kokkupuudepraktilise ettevõtlusegaPuudub tugi ja ressurss õpetaja aitamiseksPuudub süsteemne õpetajakoolitusEÕ rakendamiseksainetundidesPuudub ülevaade olemasolevatest EÕ õppematerjalidestPuudub kokkulepe ja juhendmaterjalid riikliku õppekavaläbivate teemade käsitlemiseks erinevates ainetundidesPraktilisi ja ajakohaseid õppematerjale napibÕppijad ei ole EÕ-st huvitatudÕppijate õpimotivatsioon on madalÜhiskonnas on valmisolek täita tarbija ja kodaniku rolli,mitte ettevõtja rolli ning üldine ettevõtlikkus on madalÜhiskonnas on vähe sotsiaalseid oskusi, muuhulgasvastutuse võtmise- ja meeskonnatöö oskusi51

9.3 Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe tegijad ja tegevused 2009Tegevusliik Tegija Tegevuse kirjeldusRiikliku õppekavaarendustegevusüldharidusesHaridus- jaTeadusministeeriumKoolieelse lasteasutuseriiklik õppekavaPõhikooli riiklikus raamõppekavas on üks üldpädevustest ettevõtlikkuspädevusja ettevõtlikkuse kujundamine on üks õppekava läbivatest teemadestGümnaasiumi riiklikus õppekavas on ettevõtlus- ja majandusõpe riikliku valikaine staatusesÕpetajaharidusestrateegiline arendustegevusKutseõppe valdkondlike riiklikeõppekavade väljatöötamineRiikliku õppekava rakendamineja täitmise kontrollHaridus- jaTeadusministeeriumRiiklik Eksami- jaKvalifikatsioonikeskusRiiklik EksamijaKvalifikatsioonikeskus"Õpetajahariduse arengukava 2006 - 2013",EDUKO programm (SA Archimedes)Kohustusliku EÕ baasmooduli (1ÕN) ja valikmoodulite (1 + 1 ÕN) rakendamine erinevate õpperühmaderiiklikes õppekavades. Keskmiselt on kutseõppe riiklikes õppekavades EÕ-d 2 õppenädalatKoolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamiseks on vahendid kavandatud alates oktoober 2009Põhikooli riikliku õppekava rakendamine toimub üleriigiliselt ja vahendid on kavandatud alates 2009 oktooberGümnaasiumi riikliku õppekava rakendustegevus toimub üleriigiliselt ja ressursid on kavandatud alates oktoober 200952Erinevate majandusõppe programmidearendamine ja pakkumineErinevate ettevõtlus- jamajandusõppe programmidearendamine ja pakkumineJunior AchievementArengufondJunior AchievementArengufondAlgkooli ettevõtlusõppe programm, metoodika väljatöötamine ja arendus,õppekirjanduse väljaandmine, õpetajate koolitusPõhikooli tasemel 6 erinevat ettevõtlusõppe programmi, õppematerjal õpilastele ja juhendid õpetajatele;õppematerjal eesti ja vene keeles, õpetajate koolitusEttevõtluskallakuga majandusõppe tundide aktiivõppe metoodika väljatöötamine;õpetajate koolitus; majanddusõpik ja 3-osaline ülesannete kogu eesti ja vene keelesMinifirma (põhikool) ja õpilasfirma (gümnaasium) programmi väljatöötamine;õppematerjali koostamine, juhendajate koolitus; programmide pidev administreerimineÕpilasfirmade laatade, konkursi "Eesti parim õpilasfirma" korraldamine,rahvusvahelistel õpilasfirmade laatadel osalemise korraldamineÕpilasfirmade noorem-konsultantide programmi väljatöötamine, koolitused;JAA vilistlaste rakendamine mentoritena (SENT)Ettevõtlus-temaatiliste suvekoolide korraldamine õpetajatele ja õpilastele;majandus- ja ettevõtlusolümpiaadi korraldamineEttevõtlussimulatsioonide koostamine ja ettevõtlussimulatsioonide võistluste korraldamine;õpetajate koolitusEttevõtlus-muinasjuttude (algkool), reklaamivõistluse (põhikool) jaettevõtlus teemaliste uurimistööde (gümnaasium) võistluse korrladamine;Koolides erineva sisuga ettevõtluspäevade korraldamine nii algklasside kui ka põhikooli ja gümnaasiumi tasemelRahvusvahelise gümnaasiumi õpilastele suunatud ettevõtluskonverentsi regulaarne korraldamine (1 kord aastas)Töövarjupäeva metoodika väljatöötamine, õpetajate juhendamine, kokkuvõtete tegemine

Tegevusliik Tegija Tegevuse kirjeldusKoolinoorte ettevõtlusaktiivsusetõstmine ja ettevõtlikkusepropageerimine haridusasutustesIda-Viru Ettevõtluskeskus(IVEK)AIESEC EestiÕppetöövälised üritused, ettevõtliku kooli konkurss jatoetus koolikoordinaatoritelekonverentsid, seminarid, õpitoadKutseõppurite ettevõtlusteadlikkuseja -aktiivsuse tõstmineSENTSA InnoveJunior Achievement'i ja TTÜ tegevuste toetamine(töövarjupäevad, tudengifirmad, ettevõtlusöö laagrid jne)Sidustatud ja kolmel raskusastmel õpilase õppematerjali jaõpetaja juhendmaterjali väljatöötamine kõigile kutseõppeasutusteleArvutisimulatsiooni "Pizzeria" väljatöötamineÄripäevad kutseõppuritele (1 x aastas)Projektipõhised koolitused õpetajatele (valdavalt kutseõppeasutused)EttevõtluspedagoogikaarendamineTartu ÜlikooliettevõtluskeskusMagistriprogrammi väljatöötamine ja rakendamineLoovtehnikate kirjeldamine ja propageerimine53Ühiskonnas erinevatesihtgruppide ettevõtlikkusaktiivsuseja EÕ kompetentsi tõstmineJunior Chamber International (JCI)Treeninginstituut - praktilise ettevõtluskogemusega noorte koolitaminje koolitajaksJCI liikmete EÕ kompetentsi tõstmineLiikumine KodukantEÕ koolitused kohalikele kogukondadeleTartu ÄrinõuandlaKonverentsid, seminarid, õpitoadMTÜ Õpilasest ettevõtjaksSeminarid, töötoad, veebikeskkond - tegevus projektipõhinePärnu konverentsidenoorte konverentsidNoortekonverents "Lahe koolipäev", 1 x aastasHeateo Sihtasutus,Sinanoored programmSINAs loovad koolinoored uudseid sotsiaalseid algatusi, teevad ühe kooliaasta jooksul teoks mõne suure idee.Tuge ideede edukaks teostamiseks pakuvad (sotsiaalsetest) ettevõtjatest tipptegijad.SINA-noored tegutsevad nii Tallinnas kui Viljandis.EÕ alane õpetajakoolitusJunior Achievement koostöösMajandusõpetajate SeltsigaInnoveSeminarid 1 x aastas 100 osalejat, suvekool 1 x aastas 40 osalejattoimunud projektipõhised seminarid ja koolitused, valdavalt kutseõppeasutuste õpetajad

549.4 Ettevõtlusõppe Mõttekojainstitutsionaalne ja isikuline koosseisAili KõivSA InnoveAimi PüüaRiikilik Eksami- ja KvalifikatsioonkeskusAndres ArrakMainori KõrgkoolAndrus OksEesti ArengufondAnu MooselRiilik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusEinar VäräHaridus- ja TeadusministeeriumElbe Metsatalu Majandusõpetajate SeltsEpp RebaneHaridus- ja TeadusministeeriumEpp VodjaJunior Achievement ArengufondHenry Kattago Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumKaie PiiskopRiiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusKatri RaikTartu Ülikooli Narva KolledžKristi Ruusamäe SA Ida-Viru EttevõtluskeskusKärt MaurusMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumLea OrroSA InnoveLiina JollerJunior Chamber International EstoniaUrsula MuddiJunior Chamber International EstoniaMade Torokoff Tartu Ülikooli EttevõtluskeskusMadli KajuMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMari SuurväliÜhiskonnaõpetajate SeltsMari-Liis Animägi MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (SENT)Mehis PärnEttevõtluse Arendamise SAMerike ElmikJunior Achievement ArengufondSiim RaieEesti Kaubandus-TööstuskodaSille RossiMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTiia RandmaEesti Kaubandus-TööstuskodaTiit ElenurmEstonian Business SchoolToomas Tamsar Pärnu KonverentsidUrve Venesaar Tallinna Tehnikaülikool9.5 Ettevõtlusõppe edendamise kava koostamiselerinevates rühmatöödes osalenud ekpserdidAiri NiiloTartu Ülikool haridusteaduskondAime Harjakas Pärnumaa KutsehariduskeskusAive KuppJärvamaa KutsehariduskeskusAnzori Barkalaja TÜ Viljandi KultuuriakadeemiaArne PiirimägiTÜ Narva KolledžDiana TandruLääne-Viru RakenduskõrgkoolEdda SõõruTartu KutsehariduskeskusEdward KessTallinna 37. keskkkool;Eesti Emakeeleõpetajate SeltsEela MalkPärnumaa KutsehariduskeskusElve KukkRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus(üldhariduse õpetajate programm)Ena DrekhanVana-Antsla Kutsekeskkool ja GümnaasiumEndla JoosuPõltsamaa AmetikoolEne SaarTallinna ReaalkoolEne PetersonTTÜ Virumaa Kolledž(Eesti võõrkeeleõpetajate Liit)Ene Kulderknup Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusEne KiivitValgamaa KutseõppekeskusErna GrossPärnumaa KutsehariduskeskusEster Altermann Järvamaa KutsehariduskeskusEster RaiendTallinna MajanduskoolEsti ViilupJärvamaa KutsehariduskeskusEva Vahtramäe Lääne-Viru RakenduskõrgkoolEva MakienkoTLÜ Haapsalu KolledžEve TommulaTallinna Lasteaed KiikhobuEve Eisenschmidt TLÜ Haapsalu KolledžEve KubiVana-Antsla KutsekeskkoolEvelin Müüripeal Lingatore OÜEvi LikasTallinna MajanduskoolHeli FreienthalLääne-Viru Rakenduskõrgkool

Heli Sakk-HäkkinenPärnumaa KutsehariduskeskusMarge KraubergTÜ Narva KolledžHelina PrintsTallinna MajanduskoolMargit KanterTÜ ENTEDU projektHelis TeigarTartu KutsehariduskeskusMargus PedasteTartu ÜlikoolHelleLiblikTallinna MajanduskoolMaria KurisooTartu ÜlikoolHeve KirikalLääne-Viru RakenduskõrgkoolMarie UstavTallinna MajanduskoolIlle KukkPärnumaa KutsehariduskeskusMarika LiivikTÜ ENTEDU projektIlona SillakEralasteaed NabaMarika VeissonTallinna ÜlikoolImbi ViismaTallinna Haridusamet (RÕK)Mart SoobikTallinna 21. koolJane MägiKuressaare AmetikoolMarve KoppelKuressaare AmetikoolJanne KerdoTallinna MajanduskoolMerle JungTallinna ÜikoolKaie PärnPärnumaa KutsehariduskeskusNatali HapponenTartu KutsehariduskeskuseKaja KuuseoksSaue GümnaasiumInfo- ja karjäärinõustamiskeskusKaja SanderLuua MetsanduskoolPiret KoorepPärnumaa KutsehariduskeskusKati VeskiOÜ ArdensRaili KuusikLääne-Virumaa RakenduskõrgkoolKerda SpitzTÜ Narva KolledžReet JänesJärvamaa KutsehariduskeskusKersti RiivitsLääne-Viru RakenduskõrgkoolRein RebaneRocca al Mare KoolKristi TederEesti Käsitööõpetajate SeltsReti Randoja-MutsRäpina AianduskoolKristiina TroppKülli ShorinTartu Ülikool haridusteaduskondPärnumaa KutsehariduskeskusRuth KoitRiiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusÕKVA programm55Külliki TüriTallinna TeeninduskoolSirje AlmanTallinna Pedagoogiline SeminarKülliki VaskeTartu KutsehariduskeskusSirje AigroPärnumaa KutsehariduskeskusLaine AluojaTüri GümnaasiumSirje MetsTartu KutsehariduskeskusLea PõderPõltsamaa AmetikoolTaimi SchmidtMTÜ Hea AlgusLiina KinkTartu Tamme GümnaasiumTiia MurulaidLääne-Viru Rakenduskõrgkool(Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit)Tiina AnspalSA Archimedes (EDUKO)Liivi TyrbsalMTÜ Hea AlgusTriin PisukeTÜ EetikakeskusLjudmila BõlovaIda-Virumaa KutsehariduskeskusTuuli LaanemetsPärnu Rääma PõhikoolLuule ÕunmäeTallinna TööstushariduskeskusTõnis TiitOlustvere Teenindus- ja MaamajanduskoolM. Põlluste Pärnu Lasteaed PäikesejänkuTõnu TammarKadrioru Saksa GümnaasiumMaaja MändTallinna Pedagoogiline Seminar (EDUKO)Urve LeemetViljandi Lasteaed MidrimaaMaie KotkasTallinna MajanduskoolVilja SaluveerHaridus- ja TeadusministeeriumMalle KasearuLääne-Viru RakenduskõrgkoolÜlle KikasHTM nõunik LTT haridusMarelle MöllHaapsalu KutsehariduskeskusÜlle KäärVäike-Maarja Õppekeskus

9.6 Näide ettevõtlusõppe rakendamisest teistesriikides, Šotimaa haridusstrateegia lühitutvustus„Determined to Succeed”• Enterprising teaching and learning• Entrepreneurial learning• Career education56Ettevõtlik õpetamine ja õppimineStrateegia „Otsusekindlalt edule“ ei tähenda, et ettevõtlusõpet käsitletakse eraldiseisvaainena või tegevusena. See tähendab ettevõtlikku lähenemist õpetamiselening kõigi noorte julgustamist õppima ja arenema vastavalt nende vajadustele.Ette võtlik õpetamine ja õppimine tähendab, et noored saavad arendada endaettevõtlikkust ja loovust kõigis õpitavates ainetes.Paljud õpetajad lähenevad juba praegu õpetamisele ettevõtlikult, sidustadesõpetatavat ainet igapäeva eluga ja kasutades aktiivõppe meetodeid.Kogemused on näidanud, et mida rohkem noored saavad ise teha ja vastutustvõtta, seda paremini mõistavad nad enda rolli koolis, oma kogukonnas ja majanduses.Kui noorte isetegemine on väärtustatud, muutub õppimine lõbusaks, kerkibenesehinnang ja paraneb edasijõudmine ja õpiedukus.Kasutades ettevõtlikku lähenemist õpetamisel ja õppimisel, on võimalik muuta suhtumist, avastada varjatud ja kasutamata võimed ning aidata noortel areneda loo vaks,innovatiivseks ja ettevõtlikuks – teisisõnu, efektiivseteks panustajateks, edukateksõppuriteks, vastutustundlikeks kodanikeks ja enesekindalteks indiviiditeks.Õppeprotsessi kavandades võib sul tekkida küsimus, kas see on nüüd siis ettevõtlikõpetamine, õppimine ja hindamine. Proovi vastata allolevatele kontrollküsimustele:• Kas ma julgustan õpilasi arendama„suudan/teen/teen nii hästi kui suudan“ hoiakut?• Kas ma aitan õpilastel sidustada õpitavat päris elus toimuvagaja töömaailmaga (koos ettevõtjatega, kui vähegi võimalik)?• Kas mu õpilased oskavad peegeldada ettevõttes kogetut erinevateainete õppimisel ja oskuste arendamisel koolitunnis?• Kas mu õpilased tajuvad iseseisva töö väärtust –on motiveeritud ja tunnustavad tagasisidet kui õpikogemust?• Kas mu klassiruumi paigutus toetab, et õpilased saaksidolla loovad, paindlikud ja leidlikud?• Kas ma luban õpilastel kasutada kujutlusvõimet, teadlikku lähenemistprobleemide lahendamisele ja võtta kaalutletud riske?• Kas ma lasen õpilastel võimaluse tekkimisel võtta initsiatiivi ja juhtida?• Kas ma lasen õpilastel võtta vastutust ja hakkama saadategevuse tagajärgedega?EttevõtlusõpeStrateegia „Otsusekindlalt edule“ kontekstis tähendab ettevõtlusõpe õppimist tegevusekaudu (learning by doing). Õpilasfirma asutamisest ja ettevõtte reeglite järgitegutsemisest võidavad igas eas lapsed ja noored. Ja see pole ainult ettevõtteasutamise õppimiseks. Õpilasfirmas osalemine annab võimaluse kogeda õlg-õlatunnet ja arendada erinevaid oskusi. Näiteks seda, et juhiks olemine ei tähendaainult teiste kamandamist. Noored (või lapsed) õpivad meeskonnatööd ja heasuhtle misoskuse olulisust; oma ideede esitlemist nii paberil, suuliselt kui ka visuaal -selt; toime tulema ebaõnnestumisega ja võtma ka sellest kogemusest positiivsetõppe tundi.Need oskused on tulevikus väärtuslikud nii töötaja kui ettevõtjana tegutsedes jatoetavad kõikide ainete õppimist koolis.Õppeprotsessi kavandades võib sul tekkida küsimus, kas see on nüüd siis ettevõtlikõpetamine, õppimine ja hindamine. Proovi vastata allolevatele kontrollküsimustele:• Kas ma julgustan õpilasi aktiivselt osalema kooli- ja kogukonna ettevõtmistes?

• Kas ma ainetundides julgustan õpilasi üksteist toetades vastu võtma väljakutseid,et oma originaalseid ideid ellu viia?• Kas mu tegevused koolitunnis on üles ehitatud nii, et need aitavad kujundadaka arusaamist ettevõtluse võtmefunktsioonidest ja rollist ühiskonnas?• Kas mu tegevused koolitunnis aitavad arendada planeerimis-, mõjutamis-,läbirääkimis-, otsuse tegemise- ja riskijuhtimise oskust ning meeskonnatööd?KarjääriõpeKarjääriõpe aitab lastel ja noortel sidustada koolistoimuvat tööeluga ning annabneile teadmisi, et teha teadlikke otsuseid haridus- ja elukutsevalikul. Karjääriõpepole ainult intervjuu koolilõpetajale.57Õigete valikute tegemise eelduseks on iseendast ja ümbritsevast maailmast adekvaatse pildi kujundamine alates varastest eluaastatest. Tähtsate tulevikuotsustetegemine on lihtsam siis kui noored teavad oma tugevaid külgi, samuti seda, kusrohkem arenguruumi. Karjääriõpe aitab igas eagrupis arendada enesekindlust jamärgata võimalusi.Proovi vastata allolevatele kontrollküsimustele.• Kas ma püüan tõsta õpilaste teadlikkust erinevatesteluetappidest ja elualadest?• Kas ma julgustan õpilasi olema edasipüüdlikud jaseostama mineviku-, oleviku ja tuleviku kogemusi?• Kas ma luban õpilastel olla enseteadlikud ja peegeldadanende endi tugevusi, arengu vajadusi, huvisid ja püüdlusi?• Kas ma pakun õpilastele võimalust erinevate inimestega koostegutsemiseks, nii kohalikul, riigi kui rahvusvahelisel tasandil?

589.7 Kasutatud kirjandus• Eesti elanike ettevõtlikkus. (2004). Elanike küsitlusuuringu tulemused.Tallinn, Eesti Konjuktuuriinstituut.• Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013• Eesti Õpetajahariduse strateegia 2009–2013• Entrepreneurship Survey of the EU (25 Member States),United States, Iceland and Norway. (2007, 2009). Analytical Report.Flash Eurobarometer European Commission.• Ettevõtlik kool võrgustiku strateegia 2009-2025”• Future skill needs in Europe. Focus on 2020. 2008, CEDEFOP.• Garavan, T., O’Cinnéide, B. (1994). Entrepreneurship education and trainingprogrammes: a review and evaluation. Journal of European Industrial Training.Part I. Vol 18, No 8, 3-12. Part II, Vol 18, No 11, 13-21.• Gibb, A. (2002). In pursuit of a new „enterprise” and „entrepreneurship”paradigm for learning: creative deconstruction,new values, new ways of doing things and new combinations of knowledge.• Gibb, A. (2007) Creating the enrepreneurial University:do we need wholly different model of entreprneurship.Handbook of research in Entrepreneurship Education.• Gümnaasiumi riiklik õppekava• Kadri Pedas, magistritöö „Ettevõtlusõppe arendamine kõrgkoolidesüliõpilasfirma programmi rakendamise näitel”.2009, TTÜ majandusteaduskond, juhendaja prof. Urve Venesaar• Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava• Kutseharidusstandard• Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approachesto entrepreneurship education – differences and bridges.International Entrepreneurship Education: issues and newnessby Allan Fayolle and Heinz Klandt, UK: Edward Elgar Publishing Limited,USA: Edward Elgar Publishing, Inc• Kyrö, P. (2006). The continental and Anglo-American approachesto entrepreneurship education – differences and bridges.International Entrepreneurship Education: issues and newnessby Allan Fayolle and Heinz Klandt.• Põhikooli riiklik õppekava• Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013

RÕÕMUS, LOOV JA JULGE LAPSAllikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal lasteaiasMõtleb loovaltAlgatab julgeltTegutseb arukaltVastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu mängust; tahab uuri -da, esitada küsimusi, avastada jakatsetada iseenda lähiümbruses• Matkib mängudes erinevaid rolle;rakendab loovalt oma koge musi,teadmisi ja muljeid ümbritsevastmaailmast• Suudab mängu käigus problee melahendada ja jõuda kaas las tegakokkuleppele• Teab, et inimesedon erinevad; püüabmõista teiste ini -mes te tundeid ningarves tada neid omakäitumises ja vest -luses• Kirjeldab enda häid omadusi jaoskusi; tegutseb iseseisvalt, uudsesolukorras täiskasvanu juhiste järgi• Julgeb unistada ning omaunistustest rääkida• Algatab erinevaid mängeja arendab tegevusi, selgi -tab oma arvamusi• On väljakujunenud eakohasedtööharjumused jasoov teha kõike hästi• Saab aru lihtsamatest seostest(N: põhjus-tagajärg), tajub esemeid,sündmusi ja nähtusi tervikuna, rühmitabneid erinevate tunnuste alusel• Kasutab arutlevat dialoogi, saabkuuldust aru, tahab ja julgebsuhelda ning loob sõprussuhteid,osaleb ühistegevustes• Kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi,viib alustatud tegevusedlõpuni, on võimeline keskendumakuni pool tundi• Kasutab mängudes erinevaid vahen -deid heaperemehelikult ning tegevuselõppedes koristab enda järel• Hoolib teistest inimestest ja ümbri t -sevast keskkonnast, teeb vahet heaja halva käitumise vahel, oskab eri -nevates olukordades sobivalt käitudaja muudab oma käitumist vas -tavalt tagasisidele• Järgib kokkulepitud reegleid ja käitumisnorme,teab, mis võib olla terviselekasulik või kahjulik ja kuidasohutult käituda, püüab osutada abija küsib vajadusel ka ise• Tunneb rõõmu õnnestumistest jatuleb toime pettumustega, suudaboma tundeid kirjeldada ning tuge -vaid emotsioone, nt. rõõmu ja viha,sobival viisil väljendada

RÕÕMUS, LOOV JA JULGE KOOLILAPSAllikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal põhikooli 1. kooliastmelMõtleb loovaltAlgatab julgeltTegutseb arukaltVastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu mängust ja tea da saa -mi sest; tahab uurida, esitada küsi -musi, avastada ja katsetada endakodukandis• Täidab kodus ja koolis erine vaid ea -kohaseid rolle; mõtleb loo valt, oskabväljendada ja raken dada oma ideid• Kasutab õpitut eakohaseid iga päevaeluproblee me lahenda des,vajadusel täiskasvanu toel• Vaatleb ja kirjel -dab ümbritsevat,mär kaberinevusi jasarnasusi; väärtustabning aus tab ise ennastja teisi, kodu ja kodumaad• Mõistab oma õigust jääda ise endaks,selgitab endasse uskumise tähtsust jatoob näiteid, mille poolest igaüks erilineon• Oskab ennast hää les tada üles andetäitmi sele, märgata takis tusi ja nen deületamise võima lusi• Avaldab arvamust koge -tu kohta, julgeb oma ideeelluviimiseks ise võimalusivalida ja erinevaid lahendusikatsetada• Julgeb unistada ja seabendale eeskujusid• Kavandab ja korraldab oma iga päeva -tegevusi; püüab jagada aega õppi -mise, huvitegevuse ja koduste kohus -tuste ning puhka mise vahel; viib alustatudtegevused lõpuni• Kirjeldab oma huvisid ja tegevusi,mida talle meeldib teha, eristab sooveja vajadusi, tööd ja mängu ning hin dabjuhendami sel oma valikute tulemusi jatagajärgi• Tuleb toime oma aja, raha, teabe ja vajalike vahendite kavanda mise ja kasutamisega,mõistab nende väärtustning seostab õpitut oma kogemusega• Oskab algatada vestlust, suhel da vii -sakalt, sõbralikult ja teisi arvestavaltning tegutseda üksi ja teistega koos• Hoolib ja peab lugu perest, klassist jakoolist, väärtustab sõp rust ja ümb ritsevatkesk konda; teab oma õigusi jakohustusi• Järgib üldtunnustatud reegleid ja käitumisnorme;hoiab puhtust, korda jatervist ning käitub enesele, teistele jakeskkonnale ohutult; teab, et vastutaboma sõnade ja tegude eest• Mõistab, et alati ei saa võita ja oskabjuhendamisel analüüsida eba õnnestumisepõhjusi ja viga dest õppi da;oskab paluda vaban dust ja andaandeks

ETTEVÕTLIK TEISMELINEAllikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal põhikooli 2. kooliastmelMõtleb loovaltAlgatab julgeltTegutseb arukaltVastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu töö tegemisest jateadmiste rakendamisest, huvituberinevatest asjadest• Täidab kodus, koolis ja kaaslasteseas erinevaid eakohaseid rolle;mõt leb loovalt ja kasutab erinevaidvahendeid ideede leidmiseks jateostamiseks• Kasutab õpitut ja leiab eakohasteleigapäevaelu problee -midele erine vaid lahendusi• Tunneb huvi ühis -kon na ja maailmasündmuste vastu,märkab globaalseidseoseid ja tunnetabennast maa ilmaosana• Tunnetab oma võimeid, tahab neidraken dada ja edasi arendada• On valmis võtma endale üles -andeid, saab hakkama takistustekõrvaldami sega ning eesmärgistaboma tegevust• Avaldab arvamust kogetu kohta,leiab idee elluviimiseks ise võima -lused; kirjeldab, esitleb jahindab oma ideid ja töid• Julgeb unistada ja otsiboma ideaale• Oskab eesmärgipäraselt jagadaaega õppimise, huvitegevuse jakoduste kohustuste ning puhka -mise vahel; teab tegureid, missoodustavad või takistavad tegevuselekeskendumist ning oskabnendega arvestada• Kirjeldab ja analüüsib oma huvisidja tegevusi, mida talle meeldibteha; eristab soove ja vajadusi, töödja mängu ning hindab iseseisvaltoma valikute tulemusi ja tagajärgi• Oskab teha eesmärgipäraseid vali -kuid oma aja, raha, teabe ja vajalikevahendite kavandamisel ja kasu ta -mi sel, mõistab nende väärtust ningkasutab õpitut igapäeva elus• Suhtleb viisakalt, sõbralikult jateisi arvestavalt ning mõistab sõnajõu du; tegutseb nii üksi kui ka teistegakoos• Teab inimeste, vaadete ja olukordadeerinevusi, suhtub neisse eel -arvamus te vabalt ja lugupidavalt;teab oma õigusi ja kohustusi• Teab ühiskonna reegleid ja normening mõistab nende vajalikkust;valikuid tehes arvestab keskkonnaganing käitub tervislikult, endaümber ning vastutab oma tegudeeest ja täidab oma lubadusi• Ebaõnnestumise korral oskab sel -les märgata positiivset ning tehtudviga dest õppida; teadvustab endajaoks, et määramatuses ei sõltukõik temast; julgeb küsida abi

ETTEVÕTLIK NOORAllikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal põhikooli 3. kooliastmelMõtleb loovaltAlgatab julgeltTegutseb arukaltVastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu (koos)töö tegemi sest,on teadmishimuline ja huvitub maa -ilma asja dest• Tunneb ennast ühiskonna liikmena;mõt leb süsteemselt, loovalt ja kriiti -liselt ning oskab leida võimalusi idee -de teostamiseks• Leiab igapäevaelu proble e -midele erine vaid lahen dusi,kirjeldab oma tege vusetagajärgi ja annab neilehinnangu• Tunneb huvi ühis kon na jaerinevate kultuu ride vas -tu; teab, mis on üle ilmastumineja oskab kasutadaavatud maailma võimalusija väl tida ohte• Usub iseendasse ja oma võime tesse;tahab, oskab ja julgeb esitada jakaitsta oma seisukohti• Suhtub kohusetundlikult endale võetudülesannetesse, organiseerib ühis -tööd ja jagab tööülesandeid, tahabsaavutada parimat tulemust• Algatab, arendab ja raken dabideid; oskab esineda ja arutledaeri nevatel teemadel ning langetadavalikuid• Seab endale ees märke ide aa -lide poole püüdle miseks• Oskab püstitatud eesmärgi elluvii mi -seks kavandada tegevusi ja vahen deid,seada vahe-eesmärke ja prio riteetening tegut seda nende nimel; kasutabsihi päraselt aega ja res surs se• Mõistab enda vastutust oma eluteekujun damisel; kavandab karjääri vali -kuid enda suutlikkust ja võimeid ana -lüüsides ning valikute võimalusi tea -des ja tagajärgi prognoosides• Teab ja oskab näha ressursside (töö -jõud, aeg, teave) allikaid ja seoseidnende vahel ning oskab ressursse planeerida,mõistab nende väärtust• Väljendub asjakohaselt ja selgelt, onoman danud funktsionaalse ja tehno -loo gi lise kirjaoskuse, oskab teisi kuulata;oskab hinnata ja väärtustadaenda ja teiste panust ühistöös• Teadvustab inimeste, vaadete ja olu -kordade erinevusi, suhtub neisse eel -arvamustevabalt ja lugupidavalt; mõis -tab keskkondade erinevusi ja hindabnende võimalusi ja ohte; teab ja väärtustabdemokraatia põhimõtteid• Väärtustab tervislikku eluviisi, ühis -konna reegleid ja norme ning mõistabnende vajalikkust ja järgib neid iga -päevaelus, valikuid tehes arvestabkesk konnaga enda ümber ja on sea -duskuulekas• Ebaõnnestumise korral hindab, ana -lüüsib ja korrigeerib oma tegevusi,teab viise emotsioonidega toimetule -kuks ja vaja dusel julgeb küsida abi

ETTEVÕTLIK ELLUASTUJAAllikas: Ettevõtlusõppe Mõttekoda. Ettevõtlusõppe edendamise kava. Ettevõtlikkuse ideaal gümnaasiumiastmelMõtleb loovaltAlgatab julgeltTegutseb arukaltVastutab ja hoolib• Tunneb rõõmu õppimisest ja mõistabselle väärtust; huvitub iseenda, omarahva, kogu konna ja maailma arengust• Tunneb ennast nii ühiskonna liikmena kuika maailmakodanikuna; mõtleb süsteemselt,loovalt ja kriitiliselt, oskab leidaja analüüsida asjakohast teavet ideedeteos tamiseks ning hinnata allika võikäsitluse usaldusväärsust• Oskab määratleda,sõnastada ja lahendadaprobleemening teha järel dusija parandada eksi -musi• Mõistab inimühis -kon na arengut ja tänapäevaltoimuvaidmuutusi ning olulisematesündmustepõh jusi ja tagajärgi• Usub iseendasse ja oma võimetesse;tahab, oskab ja julgeb esitada ning kaitstaargumenteeritult oma seisukohti;ana lüüsib oma võimekust, tugevusi janõrkusi• Täidab võetud kohustusi, parima ühisetulemuse saavutamise nimel on valmisvõtma nii liidri kui järgija rolli• Argumenteerib julgelt ja selgelt ning suu -dab esitada ja kaitsta oma sei sukohti jaideid nii isiklikus, avalikuskui ka ametlikus suht lusesning teeb otsuseid ja eks -perimenteerib• Omab enda tuleviku -visiooni, kavandab tulevikkuja seab sellest tule -nevalt endale ees märke• Oskab püstitatud eesmärgi elluviimi sekskavandada ja prioritiseerida tegevusining vahendeid, seada vahe-ees märkening tegutseda tulemuslikult ning hinnatasaa vu tatu taset ning vajaduselmuuta tegevusi• Vastutab oma valikute ja otsustusteeest, mõistab ajastu konteksti ja üksikisikurolli nii kogukonna kui ka globaal -sel tasandil ning oskab langetada põh -jendatud karjäärivalikuid• Analüüsib võimalusi ja valikuid ressurssidekavandamisel ja kasutab ressursseotstarbekalt ning rakendab õpitut süsteemseltigapäevaelus• Oskab luua ja hoida suhteid; valib väljendusvahendeidja suhtluskanaleidläh tudes funktsionaalsetest, eetilistestja esteetilistest kaalutlustest; algatab jaon avatud koostööle• Mõistab inimeste, vaadete, olukordadeja keskkondade erinevusi ning suhtublugu pidavalt individuaalsustesse, kul -tuu ri lis tesse ja maailmavaatelistesseerine vus tesse, juhul kui need vaatedpole inimsuse vastased• Käitub aktiivse ja ühiskonna reegleidning norme järgiva kodanikuna; väärtustabperekonda ja kodumaad ningmõistab nende rolli inimese elus ningoma vastutust nende ees• Ebaõnnestumise korral hindab, ana lüü -sib ja korrigeerib oma tegevusi, arvestadesoma võimeid ning võimalusi;oskab ette näha võimalikku edu jaebaedu ning vaja dusel leida abi

Mõtleb loovalt• On uudishimulik, avatud ja õpihimuline• Oskab leida uusi ideid/lahendusi• Oskab probleeme loovalt lahendadaning tehtud vigadest õppida• Oskab märgata ja kasutada globaalseid võimalusiAlgatab julgelt• On motiveeritud ja iseseisev• Julgeb mõelda suurelt ja ambitsioonikaltning seada kõrgeid eesmärke• Tahab saavutada parimat• Julgeb otsustada ja katsetadaTegutseb arukalt• On sihikindel oma eesmärgini jõudmisel• Oskab ennast ja ümbritsevat ning tehtud valikugakaasnevaid tagajärgi adekvaatselt hinnata• Oskab teadlikult kavandada ja kasutada ressursse• Oskab luua suhteid ja teha koostöödVastutab ja hoolib• Arvestab inimeste jakeskkonnaga enda ümber• Tegutseb vastutustundlikult• Tuleb toime ebaõnnestumiseja määramatusegaAllikas: Ettevõtliku inimese ideaal. Ettevõtlusõppe Mõttekoda.Ettevõtlusõppe edendamise kava, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Tallinn 2010