via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS· Peipsi põhjaranniku piirkond – Alajõe, Tudulinna, Avinurme ja Lohusuuvald. Alternatiivseks liikumistrassiks on Iisaku ­ Kauksi ­ Mustvee võiIisaku ­ Alajõe ­ Kauksi ­ Tudulinna ­ Avinurme – Mustvee.· Iisaku­Illuka­Alutaguse piirkond – Iisaku ja Illuka vald. Alternatiivseksliikumistrassiks on Jõhvi ­ Kuremäe – Iisaku tee.· Jõhvi põlevkivitööstuse piirkond –, Kohtla­Järve ja Jõhvi linn ning Jõhvi,Kohtla ja Mäetaguse vald. Alternatiivseks liikumistrassiks on Narva mnt.­ Toila ­ Ontika ­ Kohtla­Järve ­ Jõhvi/Kohtla­Järve ­ Kohtla­Nõmme(Kohtla kaevandus) ­ Jõhvi või Mäetaguse.· Ontika­Toila pankrannik – Kohtla ja Toila vald ,Sillamäe linn.Alternatiivseks liikumistrassiks on Jõhvi­ Kohtla­Järve ­ Ontika – Toila­Narva mnt.· Narva piirkond – Narva ja Narva­Jõesuu linn ning Vaivara vald.Alternatiivseks trassiks Narva­Narva­Jõesuu­Sinimäe tee.Peipsi põhjaranniku piirkond hõlmab Peipsi järvega seotud puhkepiirkondaKalmakülast Remnikuni. Piirkonda jäävad ka Tudulinna ja Avinurme.Peipsi rannik on ajalooliselt tuntud atraktiivse suvituspiirkonnana, millepeamiseks väärtuseks on ligi 30 km pikkune liivarand ja rannaga rööbitikulgevad metsaga kaetud luiteahelikud. Rannapiirkonnas leidub mitmeidmajutus­ ja puhkepaiku. Olulisemaks keskuseks on Kauksi, mis on populaarnekoht ka suuremate kokkutulekute ja ürituste korraldamiseks. Väiksemadpaadisadamad on olemas Lohusuul ja Rannapungerjal. Olulisemateks kultuurijaajalooobjektideks on Lohusuu kirik (1878­1882) ja Lohusuu õigeusu kirikkoos väravaehitisega (1897­1898).Avinurme­Tudulinna ala on traditsioonilise eesti küla elulaadi tutvustavateatraktsioonidega piirkond, mida iseloomustavad suured metsamassiivid japuutöötraditsioonid. Puitkäsitöö oskuste keskuseks on Avinurme, kus on olemasvastav puidutööstus, hulgaliselt käsitöömeistreid ja muuseum. Oluliseks igaaastaseksürituseks on pütilaat. Tähtsamad kultuuri­ ja ajalooobjektideks onAvinurme kirik (1906­1909), Tudulinna kirik (1939) ja Tudulinna vana kirik(1766­1863).Iisaku­Illuka­Alutaguse piirkonda iseloomustatakse kui eri rahvastekultuuride ja uskude kokkupuutekohta, kuhu 12.­14. sajandil toimus vadjalasteja 16.­17. sajandil vanausuliste sisseränne. Aja jooksul on välja kujunenuderinevate kultuuride ja uskude mõjul omapärane tervik. Piirkonnas on mitmeidolulisi nii looduse kui kultuuriga seotud turismi sihtkohti:· Vasknarva, kus on keskaegse Saksa Ordu kindluse varemed ning töötavVasknarva klooster;· Kuremäe, kus asub Eesti vanim tegutsev klooster, 1891. a rajatud,õigeusu nunnaklooster;· Illuka mõis (1888), kus lisaks säilinud mõisaarhitektuurile on spordi­ jamajutuskompleks ja turismikeskus;· Kurtna järvistu, kus väikesele territooriumile on koondunud ligi 40 järveja kuhu on rajatud matkarajad.Piirkonna vaatamisväärsuseks on ka Iisaku kirik (1894­1896) jamaakonnamuuseum.43