12.07.2015 Views

via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISVirumaa on <strong>Eesti</strong> kõige linnastunum maakond. Via Hanseatica eeldatavamõjuala omavalitsustes elab kokku 155 499 elanikku.Maakonnas on oli kuni 2006. aastani 7 linna, kuid pärast Jõhvi linna ja vallaliitumist on Ida­Virumaal 6 linna, milles seisuga 2009 on elanike arv: Narva 66151 el, Kohtla­Järve 44 821 el, Sillamäe 16 282 el, Narva­Jõesuu 2616 el,Kiviõli 6681 el ja Püssi 1809 el ja 16 valda.15,4% maakonna rahvastikust on tööeelses eas, 68% tööeas ja 16,5%pensionieas. Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast on 18% (<strong>Eesti</strong> keskmine6,6%). Ida­Virumaal on Tööturuameti andmetel seisuga 31.10.2009 13 790registreeritud töötut.Ida­Virumaa omapäraks on rahvuslik koosseis, ca 80% elanikkonnast on mitteeestlased.MajandusMajandusstruktuurilt on maakond tööstusregioon. Olulisim majandusharu onpõlevkivi kaevandamine ning elektri­ ja soojusenergia tootmine, keemiatööstus.Regioonis toodetakse põlevkivi baasil kahes suurimas soojuselektrijaamasvaldav osa <strong>Eesti</strong> energiast. Põlevkivi jätkub olemasolevate kaevandusmahtudekorral veel mitmekümneks aastaks. Ida­Virumaal paikneb suur osa riigisuurtööstusest: põlevkivikeemia­, puidu­, ehitusmaterjalide­ ja metalli­ jatoiduainetetööstus. Ida­Virus toodetakse ca 16% <strong>Eesti</strong> tööstustoodangust.Maakonna lõuna­ ja lääneosa on valdavalt agraarse iseloomuga.Põllumajandustootmine on vähenenud, arenemas on väikeettevõtlus ja turism.Ida­Virumaal paiknevad ka <strong>Eesti</strong> suurimad metsamassiivid, 68,3% maakonnaston kaetud metsaga.Maakonna tööga hõivatud töötajatest 2% töötab esmasektoris, 49,6%sekundaarsektoris ja 48,3% tertsiaalsektoris (Statistikaamet, 2008).Tähtsamad ekspordiartiklid on keemiatööstuse tooted, metallitooted, puit japuidutooted. Olulisemad impordiallikad on masinad ja seadmed, metall ningkeemiatööstuse tooraine.Maakonna suurimad ettevõtted on Narva Elektrijaamad AS (1485 töötajat),<strong>Eesti</strong> Energia Kaevandused AS (3150 töötajat), holding tüüpi kontsern ViruKeemia Grupp AS ja Silmet AS.Kokku oli Ida­Virumaal Äriregistri andmetel 01.12.2009. a seisuga registreeritud7565 ettevõtet, neist 4650 osaühingut, 2405 füüsilisest isikust ettevõtjat ning244 aktsiaseltsi.01.12.2009 a seisuga oli Ida­Virumaal mittetulundusühingute ja sihtasutusteregistri andmetel registreeritud 2929 mittetulundusühingut ja sihtasutust.Turismipiirkonnad ja ­atraktsioonidIda­Viru maakonnas moodustava Via Hanseatica mõjutsooni võib jagadaviieks funktsionaalseks alaks:42

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!