via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISEeldatav mõjualaJõgeva maakonna osas on Via Hanseatica eeldatavaks mõjualaks territoorium,mis jääb idapoole Tallinn­Tartu raudtee põhimõttelisest joonest kuni Peipsijärveni. Eeldatava mõjuala koosseisus on seega Tabivere, Palamuse, Jõgeva,Saare, Torma, Kasepää ja Pala vald ning Jõgeva ja Mustvee linn.Asend, looduslikud tingimusedJõgevamaa paikneb Eesti kesk­ ja idaosas. Maakonna pindala on 2603,8 km²,mis hõlmab 6% kogu Eesti territooriumist. Jõgeva maakond omab ühist piiriIda­Viru, Lääne­Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga. Maakonna keskusekson Jõgeva linn, mis asub maakonna keskosas.Suurem osa Jõgeva maakonnast kuulub Vooremaa maastikku, millele annavadtema nime loode­kagusuunalised seljakud ning künnised – voored. Nendepikkus on keskmiselt 2­5 km, suhteline kõrgus aga 25 m ümber. Suurim ningkõrgeim on Laiuse voor maakonnakeskusest – Jõgeva linnast – ida pool. Laiusemägi kerkib 144 meetrit merepinnast, suhteliselt aga 59 m üle ümbritsevatasandiku. Voored on enamasti võetud põldude alla, kuna voorte vahel onsoised heinamaad ning järved. Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv,sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv,Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Ka jõed, teed ning asuladomavad enamasti voortega ühist suunda. Mõnelt kõrgemalt seljakult torkabmaastiku viirulisus hästi silma: mägi järgneb mäele, nende vahel soisedniiduribad või järved, looklev jõeke ning voorelt voorele kulgev tee.Vooremaa kirdeserval, Sadala ja Torma ümbruses ei esine tüüpilisi voori, kuigika siin on loode­kagu suund maastikus kohati jälgitav. Valitseb lainjasmoreenmaastik rohke põllumaa ning tiheda asustusega. Eriti ilus on maastikvana Tartu­Narva maantee ümbruses Tormast lõuna pool.Maakonna kaguosas on Kaiu järve lähedal mõhnastikke ja sandureid. See onsuurte metsade ala, kus ainult siin­seal leidub väikesi külasid ja üksikperesid.Kaugemal, Pala ümbruses, on jällegi valitsev kultuurmaistu; see ala on jubaKagu­Eesti lavamaa osaks.Maakonna idaosa hõlmab madalik, mis on endine Peipsi järve põhi. See onsuuremalt osalt kaetud metsaga ja niitudega. Madalikku läbivad Kääpa jaMustvee jõgi. Jõgede äärde ning samuti kõrgematele kühmudele ja künnistelekoonduvad väikesed külad ning üksikpered. Tihedam on asustus Peipsi ääres,mida kohati palistab pidev rida külasid. Maakonna põhjaosas, Pedja jõeülemjooksul ning Endla järve ümbruses on laialdane soostunud tasandik, miseraldab Vooremaad Pandivere kõrgustikust. Sellest maastikust saab pildi kõrgeltKärde mäelt, kust vaade ulatub üle soode ja metsade Endla järveni ningsilmapiiril kerkivate Pandivere kõrgustiku mägedeni.Põltsamaa ümbruses on valitsev nõrgalt lainjas moreentasandik, mis on ülenipõllustatud ning tihedasti asustatud. Siin on Eesti ulatuslikumadkultuurmaistualad, mis hõlmavad mitmesaja ruutkilomeetri suurusi massiive.Tasandiku äärealad madalduvad pikkamööda ning põllumaad asenduvad36