via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti
via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti
via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISpõllumajandusmuuseum Ülenurmes kui <strong>Eesti</strong> maaelu traditsioone tutvustavkeskus. Samuti on potentsiaalse teemapargina oluline Emajõeäärse Kärknatsistertslaste kloostri (tsistertslaste ordu Euroopa kõige idapoolsem klooster)varemed ja vesilinnus.Saadjärve piirkond jääb Tartu ja Jõgeva vahel laiuva omanäolise loodekagusuunalisevoorestiku – Vooremaa, lõunaossa. Saadjärve piirkond onlooduslikult mitmekesise maastikuga ja rikkaliku ajaloopärandiga. Vooremaa onenam kui ükski teine piirkond <strong>Eesti</strong>s seotud Kalevipoja legendidega. Saadjärvepiirkonna turismiatraktsioonid ja tooted on enamikus seotud Saadjärvega jaKalevipoja legendidega.Piirkonna olulisemad vaatamisväärsused on Püha Andrease pseudogooti stiiliskirik Äksis (ehit 1730. a), Saadjärve mõis (18.19. saj) ja Kukulinnamõisahoone (ehitatud 19.20. saj vahetusel).Saadjärv on kaasajal populaarne suvitus ja vaba aja veetmise koht, samuti onjärv populaarne purjetamiskohana nii suvel kui talvel.Peipsiääre rannikualad – Alatskivi piirkonna märksõnadeks on Peipsiveerevanausulised, Alatskivi loss ja Juhan Liivi muuseum.Alatskivi piirkond on välja kujunemas vaba aja veetmise ja kultuurikeskuseks.Loodust ilmestavad Alatskivi ürgorg, Alatskivi jõgi, paisjärved, muistnelinnamägi, e Kalevipoja säng. Olulisemad ajaloo ja kultuuriväärtused onAlatskivi mõisahoone (ehit 1601), Alatskivi kirik (ehit 17771782) Juhan jaJakob Liivi muuseum, Alatskivi kalmistu. Arenemas onturismiinfrastruktuur.Peipsiääre piirkonnas on säilinud vene vanausuliste kogukond. Tervikunakulgeb vanausuliste kultuuriga seotud piirkond kitsa vööndina piki Peipsi järvekallast Tartumaal Varnjast kuni Kauksini IdaVirumaal. Huvi pakuvad Tartumaalpiki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed ridakülad (Kasepää, Kolkja, Varnja),mille elanikke on ajast aega tuntud sibula ja kurgikasvatajatena. Seal onvõimalus osa saada kolme sajandi pikkusest erinevate rahvuste kooselutulemusena kujunenud segakultuurist ja vene küla iseloomulikust elulaadist jakombestikust, mida tutvustab ka Kolkja vanausuliste muuseum. Looduslikestvaatamisväärsustest on olulisim Euroopa üks suurim järv Peipsi järv (pikkus on143 km, suurim laius 48) ja järve kallas koos Kallaste pangaga (700 m pikk,kuni 11m kõrge). Kultuuri ja ajalooväärtustest on olulisemad KolkjaJumalaema Kaitsmise kirik, (ehit 1827. 1998. a), Varnja IssandaTemplisseviimise kirik (1855) ja vanausuliste koguduse palvela (1903).Kalarikas Peipsi järv on populaarne kalastuskohana.Turismiteenindus ja aktiivse puhkuse võimalusedMajutusasutusi on Tartu linnas ja maakonnas kokku ligi 100 majutusettevõtetning neis on kokku enam kui 2600 voodikohta Tartumaal pakuvadmajutusteenuseid eriilmelised hostelid, külalistemajad, puhkemajad ningkülaliskorterid ja B&B. Tartu linnas on enam kui 70 majutusasutust, kus on33