via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISElva puhkepiirkond asub Valga­Tartu maantee lähialadel ja hõlmab endaspeamiselt Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere maastikaitsealade territooriumi koosElva aedlinna Peedu linnaosaga, mis on ajalooliselt tuntud suvituspiirkonnana(mitmed järved, männimets). Looduslikult on tegemist mitmekesise jaatraktiivse piirkonnaga. Olulisemateks maastikuobjektid on Elva jõe org,Vapramägi (kõrgus jõe pinnast ca 40 m, abs kõrgus 78 m), Verevi järv jt. Elva­Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealal on välja arendatudmitmekesine matkaradade võrgustik ning ala on saavutamas üha suurematpopulaarsust vaba aja veetmise kohana.Piirkonna kultuuri­ ja ajalooobjektidest olulisemad on Nõo luteriusu PühaLaurentsiuse kirik (ehitatud arvatavasti 13. saj), Nõo apostliku õigeusukirik (ehitatud 1873. a). Lukel asub üks paremini säilinud algse planeeringugamõisaparke Tartumaal.Piirkonnas asub Tõravere observatoorium (ehitatud 1958–1964), kus onnäitusetuba ja stellaarium. Observatooriumis on 4 teleskoopi (suurim 1,5 mpeegelteleskoop). Tõraveres valmistatud seadmed leidsid kasutamistNõukogude Liidu kosmosejaamadel. Observatooriumi baasil on tegemistatraktiivse külastuskeskusega.Tartu linn on kaasajal Lõuna­Eesti regionaalne keskus, teadus­ jaarenduskeskus, ülikoolilinn, logistikakeskus, kaubandus­ ja teeninduskeskus.Ajalooliselt on Tartu olnud tähtsamate kaubateede ristumiskohaks. 13. sajandistalates kujunes Tartu üheks tähtsaimaks Liivimaa kaubalinnaks (Hansa Liidukoosseisus). 1632. a. loodi Tartu Ülikool, mida nimetati Rootsi kuninga GustavII Adolfi auks Academia Gustavianaks. Olulisel kohal haridusmaastikul on kaEesti Maaülikool.Tartu on rikas erinevatest ajalooperioodidest pärit ajaloo­ jaarhitektuurimälestiste poolest. Olulisemateks kultuuri­ ja ajalooväärtusteks onJaani kirik (ehit. 14 saj), Tartu Raekoda (ehitatud 1786), Tartu Ülikoolipeahoone (ehit 1803–1809), Tartu toomkiriku varemed, Tartu Tähetorn(ehit 1807–1810) jpt. ajaloolised hooned ja objektid.Kaasajal on Tartu arenev keskus, kus pidevalt lisandub üha uusi vaba ajaveetmise ja meelelahutusvõimalusi, areneb kaubandus­ ja teenindussfäär. Tartuon ka populaarseim siseturismi koht Lõuna­Eestis. Tartu on ainulaadsetefestivalide, laulupidude ja muuseumide linn. Siin korraldatakse laulupidusid,rahvakunstipäevi, näitusi, kontserte, noortefestivale, kuhu tullakse kaväljastpoolt Eestit. Siin soodustatakse nii professionaalse kui rahvakultuuriarengut. Tartu muuseumides tutvustatakse aktiivselt rikkalikku kunsti­ jarahvaloomingupärandit.Tartu ja Tartumaa sümbol on Emajõgi. Emajõge mööda ida suunas saab Peipsijärvele ja lääne suunas Võrtsjärvele Emajõe ülem­ ja alamjooksul laiuvaid sood­ Alam­Pedja looduskaitseala ja Emajõe Suursoo, mis on rahvusvahelisetähtsusega linnualad ja mille eripäraks on erakordselt madal inimasustus ningmis on arenemas loodusturismipiirkondadeks.Tartu lähistele jäävatest objektidest on olulisemad Eesti Rahva MuuseumRaadil, mille kompleksi ehitamine on käimas ja Eesti32