via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISjoogi­ ja konservitööstus, samuti rõiva­ ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt onmaakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaale iseloomulikud tooted onplastmassid, toiduained, mööbel ja ehitusmaterjalid. Siin valmistatakse lasereid,aktiivselt tegeletakse teadus­ ja arendustegevusega. Tänu Tartus asuvatelekõrgkoolidele ja teadusasutustele on suured arenguväljavaated teadmismahukaltootmisel: viimastel aastatel on kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia­, biojananotehnoloogia firmad. Kõige rohkem töökohti maakonnas pakub teenindusjakaubandussektor. Tartumaal asuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad ja siinantakse kümnendik kogu Eesti põllumajandustoodangust. Tähtsakselatusallikaks maamajanduses on kalapüük Peipsil ja Võrtsjärvel.01.12.2009 seisuga oli Äriregistris registreeritud 13 461 Tartumaal asuvatäriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat või välismaa äriühingu filiaali. Suurimaesindatusega on osaühingud, mida oli selle kuupäeva seisuga registreeritud 10171, füüsilisest isikust ettevõtjaid oli 2596 ning aktsiaseltse 506.01.12.2009 seisuga oli mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisregistreeritud 3532 mittetulundusühingut ja sihtasutust.Enim regionaalset lisandväärtust annab 2008.aasta seisuga Tartumaaltertsiaarsektor (66%), sekundaarsektori (30%)ning vähim primaarsektor (4%).Turismipiirkonnad ja ­atraktsioonidTartumaa Via Hanseatica mõjuala võib funktsionaalselt jagada viiekspiirkonnaks:· Rõngu­Rannu­Võrtsjärve piirkond – Rõngu, Konguta, Rannu ja Puhjavald. Hõlmab Võrtsjärve idakalda puhkepiirkonda. Liikumistrassikskasutatav tee Rõngu ­ Rannu – Väike­Rakke – Puhja – Tartu teekõrvalepõigetega;· Elva puhkepiirkond – Elva linn ja Nõo vald;· Tartu piirkond – Tartu linn ja Ülenurme vald;· Saadjärve piirkond, Vooremaa lõunaosa – Tartu vald. Hõlmab Vooremaalõunaosa. Alternatiivseks liikumistrassiks Tartu – Lähte – Äksi – Elistvere– Maarja;· Peipsiääre rannikualad ­ Alatskivi piirkond – Vara ja Alatskivi vald ningKallaste linn. Alternatiivseks liikumistrassiks Koosa ­ Varnja ­ Kolkja ­(Nina) – Alatskivi.Rõngu­Rannu­Võrtsjärve piirkond paikneb peamiselt Võrtsjärve idakalda jaRõngu aleviku vahelisel alal. Võrtsjärv on Eesti suurim siseveekogu.Loodusväärtustest on siin olulisemad rannaastangu liivakivipaljandid (ca 4 kmpikk ja kuni 8,5 m kõrge). Kauneimaks kohaks peetakse Trepimäge, kuskaldaastangus on mitmeid süvendeid, nn röövlikoopaid.Kultuuri­ ja ajalooväärtustest on olulisemad Püha Martini kirik (15. saj.algus), Lüllemäe Jumalaema Jeruusalemma Minemise kirik (ehitatud1899­1901), Rannu mõis (ehitatud 1770), Rõngu kirik (ehit. 1901), RõnguVabadussõja mälestusmärk (taastatud 1995) ja Rõngu kõver kõrts.31