via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISSISSEJUHATUSValga­Tartu­Jõhvi­Narva transpordikoridori arendamine on ükstranspordisuundadest Eestis, milles nähakse rahvusvahelist perspektiivi. Sellekandvaks teljeks on Via Hanseatica transpordikoridor.Rahvusvahelisel tasandil on Via Hanseatica tuntud kui Ida­Euroopa ühe olulisetranspordikoridori nr 1 (Via Baltica – Helsinki­Tallinn­Riia­Kaunas­Varssavi)kõrvalharu (nr 1A) ametlik nimetus, mis tulevikus peaks paiknema ida­läänesuunas ja ühendama omavahel Põhja­Saksamaa alad Loode­Venemaa aladega.Trass kulgeb suunal Lübeck­Gdansk­Kaliningrad­Riia ning jätkub suunal Riia­Tartu­Narva­Peterburi. Üldiselt peetakse Via Hanseaticat endiste hansalinnadevõrgustikku ühendavaks teeks, kus peatähelepanu on koondunud turismile jareisijate liiklusele. Riia­Valga­Tartu­Jõhvi­Narva suund on ajalooliselt seotudrohkem XVII sajandil toiminud Peterburi ja Euroopat ühendanud postiteega. Onka arvamusi, et Via Hanseatica ühendab mereäärsete hansalinnade võrgustikku,kus maanteetransporti toetab meretransport, mistõttu trassil on oluline kohtkaubavedudes. Via Hanseatica roll turismi ja transpordi arengus Läänemere idajalõunaregioonis on alles kujunemisjärgus.Vastavalt üleriigilisele planeeringule “Eesti 2010”, on Eesti ruumilises arengusvõetud üheks regionaalarengu prioriteediks arenguvööndite kontseptsioonirakendamine. See tähendab tähtsamate, peamiselt rahvusvahelist liiklustkandvate, teede kasutamist regionaalarengut tasakaalustava ja majanduslikkukoostööd stimuleeriva tegurina. Tänu transpordiühendustele on arenguvööndkättesaadav ning elanikel, ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel teatudsotsiaalsed ja majanduslikud eelised, mis võimestavad piirkondlikku arengut jakoostööd. Ligipääs kohalikele ja kaugematele töökohtadele, kiire ühendusturgudega ning asukohaeeliste kasutamine võimaldavad osaledakoostöövõrgustikes, mis omakorda stimuleerivad inimeste liikumist, nendeteenindamiseks majandust ja külastuse sihtkohtade arendamist. Needomakorda loovad täiendavat nõudlust, uusi töövõimalusi ja avardavad võimalusiteenuste osutamiseks ja kaupade tootmiseks. Sellest tulenevalt seatakseüleriigilises planeeringus üheks eesmärgiks Eesti transiitkaubandustvõimaldavate transpordisuundade infrastruktuuri väljaarendamine ja toimivaturvalise liikluse tagamine.Via Hanseatica Valga­, Tartu­, Jõgeva­ ja Ida­Virumaa maakondi iseloomustabmitmekesine ja kaunis looduskeskkond, kirev ajaloo­ ja kultuuritaust. Arenevturismialane ettevõtlus on vähendanud küll Eesti turismitoodetepealinnakesksust, kuid maksujõulisi välisturiste külastab Eesti ida­ jalõunapoolseid piirkondi veel ebapiisavalt. Samas iseloomustab neid maakondijätkuvalt ka kohaliku majandus­ ja hariduspotentsiaali kasutamise alakaetus.Via Hanseatica teema arendamist algatasid Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida­Virumaavalitsused ja Majandusministeerium, Siseministeerium, Teede­ jaSideministeerium ning Keskkonnaministeerium 2001. aastal. Üheks esimesekssuuremaks ettevõtmiseks kujunes Via Hanseatica arengustrateegiaväljatöötamine, mille käigus sooviti jõuda ühisele arusaamisele Via Hanseaticaolemusest ja potentsiaalist Eestis. Töötati välja strateegilised arengusuunad ja3