VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISKASUTATUD MATERJALID1. Arengustrateegia Valgamaa 2013. 2009. aasta täiendatud versioon.2. Enno Lend, Kalle Kask (2007). Via Hanseatica transpordikoridori ja sellearenguvööndi eeluuring.3. IdaVirumaa <strong>arengustrateegia</strong> 20052013.4. IdaVirumaa turismi arengukava aastateks 20072013. Tegevuskava2009+.5. Jõgevamaa Via Hanseatica arenguvööndi turismiarenduse strateegia20072020. Consumetric OÜ.6. Lõuna <strong>Eesti</strong> kui turismipiirkonna maine <strong>Eesti</strong> turistide küsitlusekokkuvõte.7. Lõuna<strong>Eesti</strong> maine uuringu aruanne.8. Lõuna<strong>Eesti</strong> turismi arengukava aastani 2020.9. Malle Salupere (2005). Via Hanseatica. Ajalooliskultuuriline taust.10.Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Via Hanseatica mõjualal.Valga maakonna teemaplaneering. 2007.11.Statistikaamet, www.stat.ee.12.Tartu linna turismi arengukava 20082013.13.Tartu maakonna <strong>arengustrateegia</strong> aastani 2014.14.Transpordi arengukava 20062013.15. Valga maakonna puhke ja turismimajanduse arengukava aastateks20082013.16.Via Hanseatica <strong>arengustrateegia</strong>. 2002. Geomedia OÜ.17.Via Hanseatica Marketing Plan 20072010. Horizon Development Baltics.18.Välisturistid IdaViru, Tartu ja Valga maakonnas 1. aprill 2004 –31.detsember 2006. Positium OÜ.19.Üleriigiline planeering <strong>Eesti</strong> 2010.22
VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISLISA 1.1. VIA HANSEATICA EESTI TRANSPORDIKORIDORI JA SELLEEELDATAVA MÕJUALA OLUKORRA ÜLEVAADE1.1 VIA HANSEATICA TRANSPORDIKORIDORI ÜLEVAADEVia Hanseatica transpordikoridorina <strong>Eesti</strong> piires käsitletakse ValgaTartuJõhviNarva maanteed ja selle lähiala, nn arenguvööndit, kus paikneb valdav osamaanteetrassi teenindussfäärist ja maanteelt hõlpsasti kättesaadavatestturismiobjektidest ja külastusväärsustest.1.1.1. MaanteeinfrastruktuurValga maakonda läbib ValgaTartuJõhvi maantee ligi 45 km ulatuses.Maantee on korras ja Valgast kuni VäikeEmajõeni on maanteega paralleelseltkergliiklustee. Olulisemaks sõlmpunktiks trassil on Valga linn turismikeskusja <strong>Eesti</strong>Läti piirilinn, kus paiknevad mitmekesised teenindus, ööbimis jatoitlustusvõimalused, tanklad ja turismiinfokeskus. Teiseks olulisekssõlmpunktiks trassil on Puka alevik teederistmik kõrvalsuundadele, kuspaiknevad kaubandusteeninduslikud asutused ja raudteejaam (ValgaTarturaudteeliin). Alternatiivseks kulgemise variandiks on Otepää turismipotentsiaaliarvestades Valga Tsirguliina Sangaste Otepää Tartu Jõhvi trass.Kõrvalepõike saab trassilt teha Tõrva suunas (kohalik keskus, toitlustus jamajutus, puhkevõimalused).Tartu maakonda läbib ValgaTartuJõhvi maantee ca 70 km ulatuses. Lisakspõhitrassile on alternatiivseks trassiks AlatskiviKallasteOmedu suund.Tartu maakonna osas on Via Hanseatica trassi sõlmpunktideks Rõngu alevik(teederistmik kõrvalsuundadele, vallakeskus ja kohalik teenindus jakultuurikeskus), Waide motell (majutus ja toitlustus, karavani parkla), Elvalinn (mitmekesise teenindussfääriga kultuuriajalooline puhkelinn,turismiinfopunkt) ja Tartu linn (regionaalne keskus, haridus ja teaduskeskus,mitmekesised teenindus, ööbimis ja toitlustusvõimalused. Kultuuriüritused,muuseumid, teatrid, kultuuri ja ajaloomälestised. Logistikakeskus: lennuväli,siseveesadam, ümbersuundumine Tallinna ja Jõgeva maanteedele. Linna läbibTapaTartuValga raudtee).AlatskiviKallasteOmedu trassi puhul on sõlmpunktideks Alatskivi (vallakeskusja kohalik teeninduskeskus, kaitsealad ja loodushoiuprojektid, puhkemaastik) jaKallaste (vallakeskus, kalastus ja puhkepiirkond, mitmekultuurilisus).Maantee olukord on hea. Tartu linna ümbersõidutee puudumisel transiitliiklusekorraldus kohmakas. Lahendamist vajab kergliiklustee rajamine ennekõike Elvaja Tartu vahelisel alal.Jõgeva maakonda läbib Via Hanseatica trass ligi 40 km ulatuses.Alternatiivseteks trassiks on AlatskiviKallasteOmedu trass, aga ka TartuJõgevaMustvee trass. Põhimaantee on heas korras.23