via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISNõrkusedOlulisemateks puudusteks transpordikoridori edukaks toimimiseks onliiklustingimuste kvaliteedi ebaühtlus. Põhitrassi teekatte kvaliteeti on vägaoluliselt parandatud, kuid investeeringuid vajavad Jõhvi viadukti jaNarva silla rekonstrueerimine. Samuti nõuab lahendamist piirületusVenemaale, mis on aeganõudev ja ebamugav ning vastav infrastruktuuron vilets (parkimiskohad, teenindusautused jms) Täiendamist vajab teeviidastus.Reisijateliikluse teenindamisele suunatud teenindussfäär on nõrgalt arenenud.Esiteks, vajaka on eri transpordiliikide vahelisest siseriiklikustkoostööst. Teiseks, rahvusvahelist reisijate ja kaupade vedu takistavadametkondlikud barjäärid ja piiriületuse liigsed bürokraatlikudtakistused ennekõike Venemaa suunal. Via Hanseatica väljapool asulaidon trassiäärne teenindusvõrgustik (toitlustus, majutus, veokite parklad,haagissuvilate parklad) puudulik, parendamist vajab teeninduskultuur.Vähe on trassiäärseid kompleksseid puhkekohti.Trassi atraktiivsust vähendavad teeäärse maastiku risustatus (kohatilagunenud ehitised, võsa, räämas majapidamised, mahajäetud tootmishoonedjms).Trassi potentsiaali kasutamist arenguvööndis turismi ergutamiseks pärsib trassimõjuala võimalusi tutvustava info segmenteeritus. Turismi arengutmõjualas pärsib kergliiklusteede fragmentaalsus, madala kvaliteedigakruusateed mõjuala teedevõrgustikus.Turismiarengu seisukohalt on jätkuvalt takistuseks Ida­Virumaa negatiivnemaine, millest teadvustatus ulatub ka väljapoole Eestit. Tulemuseks, et Ida­Virumaa tegelikud väärtused ja potentsiaal on alakasutatud, seda ka Eestielanike poolt.Jätkuvalt on tagasihoidlik rahvusvaheline koostöö trassi arendamisel.Mõned koostööprojektid (näit. Interreg) on suurendanud küll ettevõtjate jaarendajate sidusust, kuid takistuseks on jätkuvalt vähene nõudlus jainvesteeringute nappus. Oluliseks toeks investeeringutel on olnud EuroopaLiidu struktuurifondid, kuid viimasel ajal on täheldatav projektideomafinantseerimise võime langus.VõimalusedArvestades Eesti vajadusi transpordiinfrastruktuuri arendamisel jaregionaalarengu tagamisel on kõige olulisemaks võimaluseks Euroopa Liidustruktuurifondide raha kasutamine.Võimalusi pakub Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa koostöö, mison seotud nii hästi toimiva infrastruktuuri loomisega kui Via Hanseaticakaubamärgi ülestöötamisega ning turundustegevusega. Võimalusitulevikus pakub Peipsit Läänemerega ühendava veetee loomine.12