via hanseatica arenguvööndi arengustrateegia eestis - Lõuna-Eesti

Sihtasutus Lõuna­Eesti TurismVIA HANSEATICAARENGUVÖÖNDIARENGUSTRATEEGIAEESTISTartu 2009

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISSISUKORDSISSEJUHATUS ............................................................................................... 31. VIA HANSEATICA ARENG JA SEDA MÕJUTAVAD OLULISEMAD TEGURID ............. 51.1 HANSA­TEMAATIKA KAJASTAMINE ........................................................ 51.2 RAHVUSVAHELINE JA EESTI­SISENE ARENDUSTEGEVUS ......................... 61.2.1 Euroopa ja Eesti transpordipoliitika ............................................... 61.2.2 Euroopa ja Eesti turismipoliitika..................................................... 81.2.3 Rahvusvahelised koostööprojektid ................................................102. VIA HANSEATICA OLUKORRA HINNANG .......................................................113. VIA HANSEATICA EESTI VISIOON JA MISSIOON............................................134. VIA HANSEATICA ARENGUMUDEL................................................................144.1 ARENGULISED EESMÄRGID.................................................................144.2 STRATEEGIA .....................................................................................154.2.1 Rahvusvaheline koostöö, arendustegevus ja marketing ...................154.2.2 Transpordikoridori arendamine.....................................................164.2.3 Via Hanseatica turismitoote arendamine........................................184.2.4 Eesti­sisese arendustegevuse sihipärasus ja jätkusuutlikkus ............195. VIA HANSEATICA ARENGUSTRATEEGIA ELLUVIIMINE ....................................21KASUTATUD MATERJALID ................................................................................22LISA 1. 231. VIA HANSEATICA EESTI TRANSPORDIKORIDORI JA SELLE EELDATAVA MÕJUALAOLUKORRA ÜLEVAADE ...............................................................................231.1 VIA HANSEATICA TRANSPORDIKORIDORI ÜLEVAADE ....................................231.1.1. Maanteeinfrastruktuur.................................................................231.1.2. Muu transpordiinfrastruktuur........................................................241.2 VIA HANSEATICA EELDATAVA MÕJUALA ÜLEVAADE................................251.2.1 Valgamaa ..................................................................................251.2.2 Tartumaa ..................................................................................291.2.3 Jõgevamaa ................................................................................351.2.4 Ida­Virumaa ..............................................................................40Joonised:Joonis 1. Trans­Euroopa maanteede võrgustiku plaan Eestis ....................................... 7Joonis 2. Via Hanseatica mõjuala piirkonnad Valgamaal.............................................25Joonis 3. Via Hanseatica mõjuala ja turismipiirkonnad Tartumaal................................29Joonis 4. Via Hanseatica mõjuala ja turismipiirkonnad Jõgevamaal .............................35Joonis 5. Via Hanseatica mõjuala ja turismipiirkonnad Ida­Virumaal............................402

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISSISSEJUHATUSValga­Tartu­Jõhvi­Narva transpordikoridori arendamine on ükstranspordisuundadest Eestis, milles nähakse rahvusvahelist perspektiivi. Sellekandvaks teljeks on Via Hanseatica transpordikoridor.Rahvusvahelisel tasandil on Via Hanseatica tuntud kui Ida­Euroopa ühe olulisetranspordikoridori nr 1 (Via Baltica – Helsinki­Tallinn­Riia­Kaunas­Varssavi)kõrvalharu (nr 1A) ametlik nimetus, mis tulevikus peaks paiknema ida­läänesuunas ja ühendama omavahel Põhja­Saksamaa alad Loode­Venemaa aladega.Trass kulgeb suunal Lübeck­Gdansk­Kaliningrad­Riia ning jätkub suunal Riia­Tartu­Narva­Peterburi. Üldiselt peetakse Via Hanseaticat endiste hansalinnadevõrgustikku ühendavaks teeks, kus peatähelepanu on koondunud turismile jareisijate liiklusele. Riia­Valga­Tartu­Jõhvi­Narva suund on ajalooliselt seotudrohkem XVII sajandil toiminud Peterburi ja Euroopat ühendanud postiteega. Onka arvamusi, et Via Hanseatica ühendab mereäärsete hansalinnade võrgustikku,kus maanteetransporti toetab meretransport, mistõttu trassil on oluline kohtkaubavedudes. Via Hanseatica roll turismi ja transpordi arengus Läänemere idajalõunaregioonis on alles kujunemisjärgus.Vastavalt üleriigilisele planeeringule “Eesti 2010”, on Eesti ruumilises arengusvõetud üheks regionaalarengu prioriteediks arenguvööndite kontseptsioonirakendamine. See tähendab tähtsamate, peamiselt rahvusvahelist liiklustkandvate, teede kasutamist regionaalarengut tasakaalustava ja majanduslikkukoostööd stimuleeriva tegurina. Tänu transpordiühendustele on arenguvööndkättesaadav ning elanikel, ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel teatudsotsiaalsed ja majanduslikud eelised, mis võimestavad piirkondlikku arengut jakoostööd. Ligipääs kohalikele ja kaugematele töökohtadele, kiire ühendusturgudega ning asukohaeeliste kasutamine võimaldavad osaledakoostöövõrgustikes, mis omakorda stimuleerivad inimeste liikumist, nendeteenindamiseks majandust ja külastuse sihtkohtade arendamist. Needomakorda loovad täiendavat nõudlust, uusi töövõimalusi ja avardavad võimalusiteenuste osutamiseks ja kaupade tootmiseks. Sellest tulenevalt seatakseüleriigilises planeeringus üheks eesmärgiks Eesti transiitkaubandustvõimaldavate transpordisuundade infrastruktuuri väljaarendamine ja toimivaturvalise liikluse tagamine.Via Hanseatica Valga­, Tartu­, Jõgeva­ ja Ida­Virumaa maakondi iseloomustabmitmekesine ja kaunis looduskeskkond, kirev ajaloo­ ja kultuuritaust. Arenevturismialane ettevõtlus on vähendanud küll Eesti turismitoodetepealinnakesksust, kuid maksujõulisi välisturiste külastab Eesti ida­ jalõunapoolseid piirkondi veel ebapiisavalt. Samas iseloomustab neid maakondijätkuvalt ka kohaliku majandus­ ja hariduspotentsiaali kasutamise alakaetus.Via Hanseatica teema arendamist algatasid Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida­Virumaavalitsused ja Majandusministeerium, Siseministeerium, Teede­ jaSideministeerium ning Keskkonnaministeerium 2001. aastal. Üheks esimesekssuuremaks ettevõtmiseks kujunes Via Hanseatica arengustrateegiaväljatöötamine, mille käigus sooviti jõuda ühisele arusaamisele Via Hanseaticaolemusest ja potentsiaalist Eestis. Töötati välja strateegilised arengusuunad ja3

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISkonkreetsed ülesanded ning tegevused nende realiseerimiseks. Via Hanseaticaarendamiseks algatati Ida­Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maavalitsuste initsiatiivilvastav teemaplaneering. Via Hanseatica eesti partnerid osalesid projektis"Development of Baltic Tourist Network in Via Hanseatica Development Zone"(VHB Zone), mis viidi läbi aastatel 2004­2007. Seega on käesoleva dokumendiosas tehtud eelnevalt ära suur töö.Via Hanseatica arengustrateegia uuendamine viidi läbi 2009. aasta sügisel.Tööde käigus uuendati piirkondlik statistika, kõigi arenguvööndisse jäänudkohalike omavalitsuse üksustele korraldati küsitlus, mille eesmärk oli selgitadaVia Hanseatica mõju piirkonna arengule ning omavalitsuste nägemustarenguvööndi võimalikust tulevikust. Arengustrateegia koostamise käigus viidiasjast huvitatutega läbi seminar, milles selgitati lähiaastate võimalikud arengudja seati strateegilised töösuunad.Via Hanseatica arengustrateegia dokument koosneb sissejuhatusest ja viiestpeatükist, milles keskendutakse arenguvööndis toimunule, Via Hanseaticatulevikupildile, missioonile selle saavutamiseks, arengumudelile ja elluviimisekavale. Töö lisas esitatakse ajakohastatud ülevaade Via Hanseatica eeldatavamõjuala olukorrast ja arengut mõjutavatest olulisematest teguritest.Arengustrateegia uuendamist nõustas Konsultatsiooni­ ja koolituskeskusGeomedia ja töö tellijaks on Sihtasutus Lõuna­Eesti Turism.4

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISHansaliikumise keskuseks on Lübeck. Hansa liidu kõrgeimaks organiks onhansalinnade delegaatide aastakoosolek. 2001.a. moodustati Saksamaa, Rootsi,Belgia, Hollandi, Eesti, Läti, Soome, Norra, Poola ja Venemaa esindajatestkomisjon, kes organiseerib kaasaegse hansaliidu tööd aastakoosolekutevahepeal.Hansatemaatika taaselustamisega seoses on kaasajal algatatud palju erinevaidideid ja projekte, hansa­ liidet kasutatakse paljude ettevõtmiste,organisatsioonide ja mõistete nimetustes.1.2 RAHVUSVAHELINE JA EESTI­SISENE ARENDUSTEGEVUS1.2.1 Euroopa ja Eesti transpordipoliitikaVia Hanseatica on osa üle­euroopalisest transpordivõrgustikust (Pan­EuropeanNetwork). Kõige otsesem seos on koridoriga nr 1, olles selle üheks haruks Riia­Gdanski suunal. Via Hanseatica tervikuna ühendab maateeühendust suunalLübeck – Gdansk – Kaliningrad – Riia – Valga – Tartu – Narva – St. Peterburg.Tulevikus peaks trass arenema ühtse transpordikoridorina, mis hõlmabmaanteed ja raudteetransporti ning piirkonna logistikakeskusi.Euroopa Liidu kõrgetasemelise töögrupi (Wider Europa for Transport/HLG­2)poolt koostatud raporti kohaselt on transpordikoridoride arengu ühekseesmärgiks Euroopa Liidu siseste TEN­T võrgustike laiendaminenaaberriikidesse ning oluliste transpordikoridoride ja kaubavoogudeidentifitseerimine. Üldiselt on võetud transpordi infrastruktuuri arengusprioriteetiks transpordivõrkude multimodaalsus, st eri transpordiliikideomavaheline kombineerimine, eelistades raudtee­ ja veeteid pikematevahemaade läbimisel ja autotransporti lühemate vahemaade läbimisel. Seetuleneb transpordivõrkude arengu ühest olulisemast prioriteedist –keskkonnakaitse aspektide arvestamine transpordi arengus. Oluliseks peetakseerinevate transpordiliikide ristumiskohtade ja linnu läbiva transiidikitsaskohtade lahendamist, mis võimaldaksid paindlikult ja keskkonda säästvaltkasutada erinevaid transpordi koosvõimalusi.Euroopa Liidu viiest veonduse põhiteljest puudutab Eestit eelkõige põhjatelg nnmultimodaalne ühendus Balti sadamatest Moskva suunal. Siia kuuluvad Tallinn– St. Peterburg – Moskva ning Ventspils – Riia – Moskva ühendused. ViaHanseatica kontekstis omab edaspidi suuremat rolli maanteetranspordi ja kakoosmodaalse (co­modality) transpordiühenduse arendamine Pihkva jaNovgorodi suunal. Seega on Via Hanseatica oluline TEN­T võrgustikku toetavtranspordikoridor, mille eesmärgid on:· tagada suuremate logistikakeskuste, sadamate ja raudteesõlmedemaanteeühendus nende tagamaaga (Via Hanseatica algne tähendus);· alternatiiv­ ja harukoridoride roll TEN­T transpordikoridoridele,eelkõige Via Baltica, Rail Baltica jm);· toetada Via Hanseatica arenguvööndi arengut läbi parema koostöö javõrgustumise;6

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS· suurendada Via Hanseatica kaudu Läänemere, sh Eesti turismitähtsust.Seega on Via Hanseatica arenguks tarvis trassi toimimine TEN­T võrgustikus(joonis 1).Joonis 1. Trans­Euroopa maanteede võrgustiku plaan EestisVia Hanseatica arenguperspektiiv on Eesti tasandil määratletud „Transpordiarengukavas 2006­2013”, kus on märgitud Via Hanseatica olulisemadkitsaskohad (Jõhvi liiklussõlme ehitamine, maantee rekonstrueerimine ja Tartuümbersõidu (sh silla) rajamine. Transpordivõrgustiku läbilaske ja sujuvuseseisukohalt on olulised Narva silla rekonstrueerimine, Koidula piiripunktiväljaarendamine ja autoparklate, autojuhtide puhkekohtade jm väljaehitamine.Samuti piiriületuse lihtsustamine Venemaale. Lisaks tuleks riigi tasandilotsustada Via Hanseatica märgistus.7

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS1.2.2 Euroopa ja Eesti turismipoliitikaTurism on maailma majanduses kasva trendiga tegevusala, mis mõjutabpaljude teiste eluvaldkondade arengut. Turism omab olulist kaalu tööhõives,kaupade ja teenuste ekspordis. Seejuures nähakse arenguid nii tavaturismis(linnaturism, ostuturism, bussi­ ja autoturism, kruiisiturism, talvine­ jarannapuhkus, meelelahutus, ringreisid), kui ka erihuvidel põhineval turismil(kultuuriturism, terviseturism, õppereisid, ökoturism, seiklusturism). Olulistsuurenemist nähakse ka äri­ ja konverentsiturismis.Rahvusvahelist turismi mõjutab rahvastiku demograafilise olukorra muutus,elulaadi ja väärtushinnangute teisenemine ning tehnoloogia kiire areng.Eeldatavalt iseloomustavad turisti käitumist tulevikus, mis mõjutavad katurismitoodete arengut, järgmised asjaolud:· suuremad teadmised ja reisikogemused, mis tingivad suuremanõudlikkuse turismitoote kvaliteedi ja omapära suhtes;· kõrgem vanus, ent samas suurem kehaline ja vaimne aktiivsus, suuremnõudlus aktiivse puhkuse ja tervisetoodete järele, aja vabamplaneerimine, suurem orienteeritus erihuvidele;· enesekesksem hoiak, soov veeta aega vähem rahvastatudlooduskaunites piirkondades, reisiaja efektiivsem kasutamine jakülastuskohtade kombineeritus;· suurem nõudlus uuendusliku ja aktiivse individuaalse vaba aja veetmisetoodete ja reisipakettide järele;· pidev enesearendamise ja –täiendamise tähtsustamine, reisimine pigemkvaliteetsema ajaveetmise eesmärgil kui lihtsalt lõõgastumine, süvenevhuvi kohalike kultuuride ja eluviisi vastu;· suurem huvi säästva turismi, keskkonnasõbraliku reisimise ja ökoturismivastu;· hinna ja kvaliteedi suhte määravus nii turismitoodete, reisipakettide kuitranspordivahendite valikul;· lühiajaliste puhkuste osatähtsuse kasv, paindlik töö ja puhkusesidumine, infotehnoloogiliste vahendite kasutusvõimaluste avarduminekaugtööks;· parem informeeritus maailmaturu hindadest, elektrooniliste infokanaliteja interaktiivsete teavitus­ ja broneerimissüsteemide suuremkasutamine.Eesti geograafilise asendi, looduslike ja ilmastikutingimuste, vaatamisväärsustening kultuuritraditsioonide poolest on Eesti kui reisisihi peamised konkurendid jakoostööpartnerid Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Venemaa.Viimase osatähtsus on olnud kasvav, kuid eelduseks on Venemaa ja EuroopaLiidu, sh Eesti, sõbralikud suhted. Eesti turismi arengu üldisteks probleemidekson Eesti kui reisisihi vähene tuntus, turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet,sesoonsus, turismitoodete ja külastuste Tallinna­kesksus, mittepiisavadtranspordivõimalused, vähene koostöö avaliku, era­ ja kolmanda sektori vahelning investeeringute pikaajaline tasuvus maapiirkondades.8

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISOlulisim riiklik turismi arengut suunavaks dokumendiks on Riiklikturismistrateegia. Strateegia hindab Eesti turismisektori peamistekstugevusteks riigi kultuuri­ ja looduspärandit. Strateegia visiooni kohaselt onEesti aastaks 2013 atraktiivne reisisiht, mis oma põhjamaise looduse, unikaalsekultuuripärandi ja kvaliteetsete turismitoodetega tekitab soovi külastada Eestit,viibida siin kauem ning pöörduda tagasi tulevikus. Peamise eesmärgisaavutamiseks kavandatakse viia ellu tegevusi kolme alaeesmärgi lõikes:· Eesti on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatudreisisiht;· Eesti turismitooted ja ­teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ningkooskõlas säästva arengu põhimõtetega;· Turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile.Riiklikku turismistrateegiat täiendab Turismiinfosüsteemi strateegia 2007­2010. Strateegia järgi on turismiinfosüsteem mõistetud kui “riigi turundusele jaturismiteenuste müügile suunatud infosüsteem, mille tegevuse eesmärgiks onEesti kui reisisihi atraktiivsuse tõstmine ja tuntuse suurendamine läbi efektiivseturismiinfo kogumise ja jagamise”. Turismiinfosüsteem on ka sisendiksturismitoodete parendamisel ja välja töötamisel.Lõuna­Eesti maakondade turismialast tegevust koordineerib SA Lõuna­EestiTurism, mille eestvedamisel on koostatud regiooni ühtne turismi arengukava.Lõuna­Eesti turismi arengukava aastani 2020 seab turismi arendamiseljärgmised rõhuasetused:· Tootepõhine turismiarendus (loodusturismi toode, aktiivse puhkusetoode, tervise­ ja lõõgastusturismi toode, äriturismi toode, ajaloo­ jakultuuriturismi toode);· Lõuna­Eesti ehedus. Lõuna­Eesti ehedus väljendub regioonieritugevustes, milleks on hästi hoitud loodus, põlvest põlve hoitudkultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid, siirad, avatud ja külalislahkedinimesed. Lisaks sellele on Lõuna­Eesti eheduse märgiks traditsioonilisedsuurüritused, viies aastaaeg (suurveeperiood) ning Tartu linn kui regioonitõmbekeskus.· Ligipääsetavuse jätkuv parandamine ning sellest teavitamine (Tartulennujaam, Tallinn – Tartu – Riia rongiühendus, tulevikuperspektiivislaevaühendus Pihkvaga jne). Külastajatele tutvustatakse Lõuna­Eestit kuihästi ligipääsetavat reisisihtkohta.Via Hanseatica Lõuna­Eesti maakondade turismialaseid sihte täpsustavadmaakondlikud strateegiad: Valga maakonna puhke­ ja turismimajandusearengukava aastateks 2008­2013, Jõgevamaa Via Hanseaticaarenguvööndi turismiarenduse strateegia 2007­2020, Tartu linnaturismi arengukava 2008­2013, Tartu maakonna arengustrateegiaaastani 2014.Kõik nimetatud dokumendid toovad esile turismitoodete arendamise vajadust,mis suurendaksid külastajate arvu ja turismi kui majandussektori tähtsustpiirkonnas. Rõhutatakse, et turismi arendamisel on oluliseks eelduseks asukohakättesaadavus. Oluliseks peetakse mitmeliigilise transpordi kasutamist.9

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISIda­Viru maakonna turismialast tegevust koordineerib Sihtasutus Põhja­EestiTurism. Ida­Virumaa arengustrateegias 2005­2013 seatakse eesmärgiksmaakonna turismiettevõtluse konkurentsivõime tõstmise võrreldes teisteturismipiirkondadega Eestis ning piirkonna külastatavuse suurendamise. Ida­Virumaa turismi arengukava aastateks 2007­2013. Tegevuskava 2009+annab ülevaate turismialasest tegevusest maakonnas ning täpsustablähiaastate olulisemad soovitud tegevused valdkonnas.1.2.3 Rahvusvahelised koostööprojektidEsimeseks olulisemaks Via Hanseatica alaseks rahvusvahelisekskoostööprojektiks oli “South­Baltic Arc”, milles partneritena osalesid Saksamaa,Poola, Venemaa, Leedu ja Läti. Projekti tegevus oli suunatud peamiselt ViaHanseatica trassi läbitavate regioonide arengu soodustamisele ja ida­läänesuunalise Läänemere rannikualasid ühendava transpordikoridoriväljaarendamisele.Projekti "Development of Baltic Tourist Network in Via Hanseatica DevelopmentZone" (VHB Zone) tegevused olid suunatud Via Hanseatica trassipõhjapoolsema piirkonna arendamisse. Projekti juhtpartner oli SA Lõuna­EestiTurism ja sellesse olid kaasatud Eesti, Läti ja Leedu. Projekti raames 2004­2007 keskenduti Via Hanseatica potentsiaali hindamisele regionaalarengu jarahvusvahelise koostöö osas. Ühtlasi valmistati ette tegevused ja viidi läbibaasuuringud, et teadvustada ühiseid arusaamu Via Hanseatica arendamisel.Suurt tähelepanu pöörati kolme Balti riigi turismitoodete arendamisele ja nendeturustamisele. Ühtlasi arendati Via Hanseatica kontseptsiooni ja tõhustatiturismiettevõtjate ja ­arendajate koostöövõrku.Positiivne on märkida, et Via Hanseatica mõjualas olevad turismiga tegelevadettevõtjad ja arendajad on oluliselt laiendanud ärikontakte nii kodu­ kuivälismaal, omandanud uut oskusteavet, tegelenud aktiivselt tootearenduseganing teenuste kvaliteedi parendamisega. Olulisi jõupingutusi on tehtudtranspordi infrastruktuuri alal. Kõige selle tulemusena on mõjualakonkurentsivõime ka turismiturul kasvanud. Loodud on uusi töökohti, mis onavardanud elanike töövõimalusi, võimaldanud sissetuleku ja mitmekesistanudkohalikku majandusstruktuuri. Siiski tuleb tõdeda, et Via Hanseatica turismi jalogistika alane potentsiaal on jätkuvalt alakasutatud. Vaatamata asjaolule, etmajanduslangus on andnud tagasilööke kõigis eluvaldkondades, on olulinejätkata sihikindlalt jõupingutusi Via Hanseatica kui atraktiivse liikumisruumi jakülastuse sihtkoha väljaarendamisel. Selle tegevuse edu eelduseks onrahvusvaheline koostöö logistika, turunduse ja tootearenduse valdkondades.10

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS2. VIA HANSEATICA OLUKORRA HINNANGVia Hanseatica rahvusvaheline transpordikoridor on oluline võimalus võimestadapiirkondlikku arengut.Olukorra hinnangu tarvis viidi läbi SWOT­analüüs, et käsitleda tegureid, misühest küljest soodustavad (olukorra tugevad küljed ja väliskeskkonnasttulenevad võimalused) ja teisest küljest takistavad (olukorra nõrgad küljed javäliskeskkonnast tulenevad ohud) Valga­Narva suunalise rahvusvahelisetranspordikoridori ja sellel põhineva arenguvööndi väljaarenemist, seda eelkõigeturismi perspektiivist lähtuvalt, samas arvestades ka muu transiidi (kaubad jm)arengu potentsiaali.Järgnevalt esitatakse SWOT­analüüsi tulemused.TugevusedVaatlusaluse ala, nagu ka kogu Eesti oluliseks väärtusteks turismiarenguperspektiivi silmas pidades, on vaheldusrikas loodus­ ja kultuurmaastik(ajaloomälestised ja arhitektuuripärand, traditsioonidel põhineva maa­ jakultuurielu ning puhas ja liigirikas loodus). Selle baasil on välja kujunenudmitmed atraktiivsed turismipiirkonnad, nagu Otepää, Vooremaa, Emajõevesikonna märgalad, Põhja­Eesti pankrannik, Peipsiäärne, Alutaguse jt, kusmitmekesise kultuuripärandi ja looduskeskkonna baasil on arenemasturismiettevõtlus ja –infrastruktuur. Nimetatud piirkondadel on olemas eeldusedneile omaste turismitoodete ning kohapõhise imago süvenemiseks. Unikaalseturismipotentsiaali kasutamise laienemine on Ida­Virumaal, mis põhinebnõukogudeaegsel tööstuspärandil (kaevandused, tuhamäed jt), ajaloo­ jakultuuritraditsioonidel ning atraktiivsetel puhke­ ja terviseedendamisevõimalustel.Valga­Tartu­Jõhvi trass toimib traditsioonilise liikumissuunana. Trassilpaiknevad Valga, Tartu, Jõhvi, Sillamäe ja Narva kui arenevadlogistikakeskused, mida läbivad teised olulised transpordikoridorid: 1) Valgat– Uulu­Valga maantee ja Tartu­Valga­Riia raudtee (Valgat); 2) Tallinn­Tartu­Luhamaa maantee ja Tapa­Tartu­Petseri ja Tartu­Valga­Riia raudtee ningPihkva­Tartu­Võrtsjärve veetee (Tartut) ja 3) Tallinn­Narva maantee ja Tallinn­Tapa­Narva raudtee (Jõhvit). Trassist eemale jäävate turismivõimalustekasutamise üheks eelduseks on piisavalt tihe teedevõrk trassi mõjualas.Lisavõimalusi eri liikumisviiside kombineerimiseks ja liikumismarsruutidemitmekesistamiseks pakub trassiga paralleelse Riia­Tartu ja Jõhvi­Narvaraudtee olemasolu. Tulevikku silmas pidades on oluline ka Väike­Emajõge,Võrtsjärve, Suur­Emajõge, Peipsi järve, Narva jõge ühendava veeteeolemasolu. Suurt tähtsust omab Tartu rahvusvahelise regulaarselennuliikluse olemasolu ja tulevikus selle laiendamine.Olulisteks eeldusteks edasises arengus on maavalitsuste, ministeeriumide,era­ ja avaliku sektori koostöö laiendamine Via Hanseatica arendamiseksning külastusvõimaluste tutvustamine ühisturunduse kaudu.11

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISNõrkusedOlulisemateks puudusteks transpordikoridori edukaks toimimiseks onliiklustingimuste kvaliteedi ebaühtlus. Põhitrassi teekatte kvaliteeti on vägaoluliselt parandatud, kuid investeeringuid vajavad Jõhvi viadukti jaNarva silla rekonstrueerimine. Samuti nõuab lahendamist piirületusVenemaale, mis on aeganõudev ja ebamugav ning vastav infrastruktuuron vilets (parkimiskohad, teenindusautused jms) Täiendamist vajab teeviidastus.Reisijateliikluse teenindamisele suunatud teenindussfäär on nõrgalt arenenud.Esiteks, vajaka on eri transpordiliikide vahelisest siseriiklikustkoostööst. Teiseks, rahvusvahelist reisijate ja kaupade vedu takistavadametkondlikud barjäärid ja piiriületuse liigsed bürokraatlikudtakistused ennekõike Venemaa suunal. Via Hanseatica väljapool asulaidon trassiäärne teenindusvõrgustik (toitlustus, majutus, veokite parklad,haagissuvilate parklad) puudulik, parendamist vajab teeninduskultuur.Vähe on trassiäärseid kompleksseid puhkekohti.Trassi atraktiivsust vähendavad teeäärse maastiku risustatus (kohatilagunenud ehitised, võsa, räämas majapidamised, mahajäetud tootmishoonedjms).Trassi potentsiaali kasutamist arenguvööndis turismi ergutamiseks pärsib trassimõjuala võimalusi tutvustava info segmenteeritus. Turismi arengutmõjualas pärsib kergliiklusteede fragmentaalsus, madala kvaliteedigakruusateed mõjuala teedevõrgustikus.Turismiarengu seisukohalt on jätkuvalt takistuseks Ida­Virumaa negatiivnemaine, millest teadvustatus ulatub ka väljapoole Eestit. Tulemuseks, et Ida­Virumaa tegelikud väärtused ja potentsiaal on alakasutatud, seda ka Eestielanike poolt.Jätkuvalt on tagasihoidlik rahvusvaheline koostöö trassi arendamisel.Mõned koostööprojektid (näit. Interreg) on suurendanud küll ettevõtjate jaarendajate sidusust, kuid takistuseks on jätkuvalt vähene nõudlus jainvesteeringute nappus. Oluliseks toeks investeeringutel on olnud EuroopaLiidu struktuurifondid, kuid viimasel ajal on täheldatav projektideomafinantseerimise võime langus.VõimalusedArvestades Eesti vajadusi transpordiinfrastruktuuri arendamisel jaregionaalarengu tagamisel on kõige olulisemaks võimaluseks Euroopa Liidustruktuurifondide raha kasutamine.Võimalusi pakub Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa koostöö, mison seotud nii hästi toimiva infrastruktuuri loomisega kui Via Hanseaticakaubamärgi ülestöötamisega ning turundustegevusega. Võimalusitulevikus pakub Peipsit Läänemerega ühendava veetee loomine.12

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISTäiendavaid eeldusi loova võimalusena saab käsitleda ka inimeste käitumistja väärtushinnangute muutumist iseloomustavad trendid (mobiilsusekasv, looduse ja keskkonnapuhtuse väärtustamine, unikaalsetestkultuurielamustest osasaamise soov jt), mis suurendavad ka Eesti kagu­ jaidaregioonide atraktiivsust reisisihtkohana. Oluline on kasutada Tallinna kuiEuroopa kultuuripealinna staatusest tulenevaid võimalusi aastal 2011.Transpordikoridori väljaarenemise üheks eelduseks ja võimaluseks onVenemaa jätkuv majanduslik ja sotsiaalne areng, millega kaasneb elanikeostuvõime ning reisijate arvu kasv, kes väärtustavad ka looduslähedast eluviisija reisimist. Jälgida tuleb arengutrende ka teistel rahvusvahelistel turgudel, etkasutada Via Hanseatica võimalusi külastajate arvukuse suurendamiseks ninginvesteeringute tegemiseks.Oluline on avada Tallinnast raudteeühendus Riiga, kinnistadarahvusvahelise regulaarlennuliikluse sihtkohana Tartu.OhudÜheks oluliseks piiranguks Valga­Tartu­Jõhvi suunda läbiva rahvusvahelisetranspordikoridori väljaarenemisele on Peterburi ja Euroopa vahelistevõimalike ühendusteede konkurents. Võrreldes Valga­Tartu­Jõhvimaanteega konkureerivad Peterburi Euroopaga ühendava peamisetranspordisuuna üle veel Riia­Pihkva­Peterburi, Vilnius­Rezekne­Peterburi jaHelsinki­Peterburi suund.Lisaks on olemas oht, et Hansa temaatika võib Riia­Tartu­Jõhvi suunal osutudaväheatraktiivseks, kuna Via Hanseatica märki kasutatakse erikontekstides. Samuti on probleemiks Hansa­temaatika nõrk seotusVenemaa suunaga, kuna Peterburi hansaaegadel ei eksisteerinud ningajaloolised Hansa kaubateed kulgenud suunal Riia­Tartu­Pihkva­Novgorod võisiis Tallinn­Narva­Novgorod.3. VIA HANSEATICA EESTI VISIOON JA MISSIOONVia Hanseatica on Läänemere­regiooni atraktiivne transpordi­ jaarengukoridor, mis põhineb ajaloo, kultuuride ja looduskeskkonnamitmekesisusel ning pakub positiivseid elamusi, mugavat ja sujuvatliiklust ja liiklejate ning kaubavoogude kaasaegset teenindust Lübeck­Gdansk­Kaliningrad­Riia­Tartu­Narva­Peterburi suunal.Via Hanseatica arendustegevusel lähtutakse järgmisest missioonist: turistide,reisijate ja kaubavedude tarvis atraktiivsete, mugavate ja turvalistetingimuste loomine ajaloolisel maanteel Valgast Narvani ja sellegapiirnevas arenguvööndis kasutades selleks turvalist, atraktiivset jamitmeliigilisi transpordivõimalusi.13

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS4. VIA HANSEATICA ARENGUMUDEL4.1 ARENGULISED EESMÄRGIDVia Hanseatica Eesti arendustegevuse üldiseks eesmärgiks on Valga­, Tartu,Jõgeva­ ja Ida­Virumaa jätkusuutlik sotsiaal­majanduslik areng jaregioonide konkurentsivõime kasv. Selle tagamise ühe eeldusena nähakseValga­Tartu­Jõhvi­Narva maantee väljaarendamist atraktiivseks transpordi­ jaarengukoridoriks (otsene eesmärk), osana rahvusvahelisest Läänemere ida­ jalõunaregioone ühendavast perspektiivsest transpordi­ ja arengukoridorist.Via Hanseatica transpordi­ ja arengukoridori soodsat mõju Valga­, Tartu­,Jõgeva­ ja Ida­Virumaa arengule eeldatakse järgmiste väljunditena:· Valga­Tartu­Narva suunalise transpordiinfrastruktuuri arendamisegakaasnev liikumistingimuste ja turvalisuse paranemine, mis võimaldabelanike ja kaupade mobiilsust, mistõttu tekivad eeldused kohalike jaregionaalsete keskuste ja nende tagamaade pendelrände laienemiseks,mis soodustab uute töösaamise võimalusi, ettevõtlusalade tekkimist jaarengut ning uute asustuspiirkondade loomist transpordikoridorigakülgnevatel aladel. Lisaks suurenevad eeldused Valga­Tartu­Narvamaantee kasutamiseks Eestit läbiva Peterburi ja Kesk­Euroopa vahelisekstransiitliikluseks, mis aitab kaasa teenindussfääri väljakujundamiseletranspordikoridori alas ja mõjutab kaudselt ka teiste majandusharudearengut ning üldist regiooni sotsiaal­majanduslikku arengut;· Valga­Tartu­Narva maantee mõjualas paiknevate turismivõimalusteesiletoomine, arendamine ja kaasamine Via Hanseatica rahvusvaheliseturismitootega(­võrgustikuga) ühtsesse “paketti”, mis loob eeldused niisise­ kui välisturistide arvu kasvuks, kui ka maantee atraktiivsusesuurendamiseks rahvusvahelise transpordi­ ja arengukoridori osana.Nimetatud arengud avaldavad omakorda soodsat mõju trassiäärse jatrassi mõjualas paikneva, ettevõtluse ja külastustega seotudteenindussfääri arengule (seda eriti seni nõrgalt arenenudteenindussfääriga piirkondades), mis omakorda mõjub positiivselt teistemajandusharude arengule ja regiooni arengule tervikuna.Seega on Via Hanseatica Eesti arendustegevuse soovitavaks tulemuseksasustuse, ettevõtluse, eriti turismi ja logistika arenguks atraktiivsetetingimustega ulatuslikuma arenguvööndi väljakujunemine Valga, Tartu,Jõgeva ja Ida­Viru maakonnas. Ühtlasi luuakse paremad võimalusedkohaliku potentsiaali kasutamiseks ja Eesti arengutaseme ruumilisekstasakaalustamiseks.Via Hanseatica Eesti arendustegevuse strateegilised alaeesmärgid on:· Rahvusvaheline hästi toimiv Via Hanseatica transpordi­ jaarengukoridor, turismitoote ja ühisturunduse kontseptsioonValga­Tartu­Jõhvi­Narva suunda kaasavana. Via Hanseatica14

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISEestist väljapoole piirületuse sujuvus, liigse bürokraatiapuudumine;· Kaasaegse, mitmekesise ja keskkonnasõbralikutranspordiinfrastruktuur Valga­Tartu­Jõhvi­Narva suunal, misvõimaldab mugavat, sujuvat ja turvalist liiklemist, kaasaegset jakliendikeskset teenindust, eri transpordiliikide kasutust jakvaliteetseid ühendusi teiste transpordikoridoridega;· Via Hanseaticaga seotud turismitooted transpordikoridorimõjualas; ettevõtluse konkurentsivõime ja uuendusmeelsus;· Via Hanseatica alase koostöö­ ja arendustegevuse sihipärasuse jajätkusuutlikkuse tagamine Eestis ja koostöö süvendaminerahvusvahelisel tasemel.Via Hanseatica Eesti arendustegevuse strateegilised tegevussuunad ja nendepiires rakendatavad meetmed on üksteisest sõltuvad ja üksteist toetavad, stühe strateegilise suuna eelisarendamine ei taga eraldi püstitatud eesmärgitäitmist.4.2 STRATEEGIA4.2.1 Rahvusvaheline koostöö, arendustegevus ja marketingEesmärk 1: Rahvusvaheline hästi toimiv Via Hanseatica transpordi­ jaarengukoridor, turismitoote ja ühisturunduse kontseptsioon Valga­Tartu­Jõhvi­Narva suunda kaasavana. Via Hanseatica Eestist väljapoolepiirületuse sujuvus, liigse bürokraatia puudumine.Meetmed· M1. Koostöö süvendamine Via Hanseatica rahvusvahelisesarendustegevusesÜlesanded:· mitmeliigilise transpordi ühenduste tagamine riikide vaheliseskoostöös;· Läänemeremaade integratsiooni laiendamine hansatemaatikagategelevate arendusprojektide koostamisel ja elluviimisel, piiriülenekoostöö Venemaa suunal;· Eesti rahvusvahelise Via Hanseatica alase koostöövõimekusesuurendamine, panustades SA Lõuna­Eesti Turism organisatsioonijätkusuutlikkusse, sh riigi rolli suurendamisse Via Hanseaticaalases tegevuses investeeringute kavandamisel ja eraldamisel, shprojektide kaasfinantseerimisel.· M2. Ühtse Via Hanseatica alase turunduskontseptsioonirealiseerimine15

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISÜlesanded:· Via Hanseatica turundusprojekti esitamine Euroopa Liidustruktuurifondidele, kuhu kaasata Via Hanseaticaga seotud riikidepartnerid;· Via Hanseatica infomaterjalide koostamine ning nende levitamineelektroonilisel teel ja paberkandjal;· osalemine rahvusvahelistel turismimessidel ja kokkusaamistel.· M3. Valga­Tartu­Jõhvi Narva trassi sidustamine Euroopa TEN­TvõrgustikugaÜlesanded:· osalemine Euroopa Liidu transpordialaste otsusteettevalmistamises ning Via Hanseatica Eesti mõjuala huvideesindamine.· Rail Baltica arendamine, Tallinn­Berliin suunal rongiliiklusekindlustamine;· Narva silla rekonstrueerimine;· Koidula piiripunkti kaasaegse logistikasõlme väljaehitamine.4.2.2 Transpordikoridori arendamineEesmärk 2: Kaasaegse, mitmekesise ja keskkonnasõbralikutranspordiinfrastruktuur Valga­Tartu­Jõhvi­Narva suunal, misvõimaldab mugavat, sujuvat ja turvalist liiklemist, kaasaegset jakliendikeskset teenindust, eri transpordiliikide kasutust ja kvaliteetseidühendusi teiste transpordikoridoridega.Kesksed teemad:· Liikumise sujuvus ja turvalisusLiiklemistingimused peavad võimaldama kiiret, sujuvat ja turvalistliiklemist kogu trassi ulatuses, sujuvaid piiriületusi;· Juurdepääs ja logistikakeskusedTagatud peab olema kvaliteetne juurdepääs olulistele trassil jatrassi lähialas paiknevatele majandus­ ja administratiivkeskustele,teistele transpordikanalitele, olulisematele turismipiirkondadele.Logistikakeskuste olemasolu kaupade paindlikuks transpordiks.· Liikumisvõimaluste mitmekesisusLisaks maanteele ja autotranspordile on oluline pakkuda võimalusika teiste, alternatiivsete transpordiliikide kasutamisekstranspordikoridoris või sellega samasuunaliselt kulgemiseks(ühistransport, veeliiklus, jalgrattaliiklus jm);· Kaasaegne, kvaliteetne ja kliendikeskne teenindusTranspordikoridoris või selle vahetus läheduses peab olemakättesaadav mitmekesine ja kaasaegne teenindus, mis arvestakseri transpordiliikide ja reisijate erinevaid vajadusi;· Keskkonnasõbralikkus16

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISTranspordikoridori arendamisel rakendatakse vajalikke meetmednegatiivsete mõjude vähendamiseks ümbritsevale keskkonnale,suurendatakse teemaastiku miljööväärtust.Meetmed· M4. Valga­Tartu­Narva maanteel liikluse sujuvuse ja turvalisusearendamineÜlesanded:· Valga­Tartu­Jõhvi­Narva maantee rekonstrueerimise jätkamine,arvestamine Via Hanseatica arenguvajadustega;· Via Hanseatica maakondlike teemaplaneeringute kehtestaminekõigis trassiga seotud maakondades;· Via Hanseatica märgistus vastavuses rahvusvaheliste nõuetega;· rajada Narva ümbersõit ja uus piiriületuspunkt;· rajada asulate ümbersõidud (Tartu linn, Jõhvi linn, Rõngu alevik).· M5. Alternatiivsete transpordivõimaluste arendamine Valga­Tartu­Narva suunalAlternatiivsete transpordivõimalustena käsitletakse Riia­Valga­Tartu­Tapaja Tapa­Narva­Peterburi raudteed, Tartu Ülenurme lennuvälja, Emajõevesikonna veeteed ning Soome lahe väikesadamaid.Ülesanded:· selgitada välja Peipsi järve ja Soome lahe veeühenduse rajamisevõimalikkus ja Emajõe vesikonda, Peipsi järve ja Läänemerdühendava veetee loomise tasuvus­ ja teostatavusanalüüs;· Ida­Virumaa väikesadamate võrgustiku väljaarendamine;· toetada Riia­Valga­Tartu­Tapa­Narva­Peterburi vahelisereisirongiliikluse väljaarendamist;· toetada Tartu Ülenurme lennuväljalt reisijate regulaarliinide arvusuurendamist;· Tartu­Peipsi­Venemaa suunal laevaliikluse toetamine.· M6. Peatus­ ja puhkekohtade võrgustiku väljaarendamineArendatakse välja Via Hanseatica trassi ääres puhkekohtade võrgustik.Puhkekohad komplekteeritakse vajaliku väikeinventariga (laud,istepingid), kuivkäimlaga, prügikastidega ja vajaliku informatsiooniga.Võimalusel ühildatakse puhkekohad olemasolevate ja perspektiivseteteenindusjaamadega või ­asutustega (teeäärne tankla, kaubandus­ ja/võitoitlustusasutus). Soodustatakse haagissuvilate parkimiseks tingimusteloomist (näiteks Omedul, Raadil, Pangodis vm) ja kaugvedudekaubatranspordi teenindamisele suunatud logistikakeskuste arengut(Valgas ja Narvas).Ülesanded:· Määratleda peatus­ ja puhkekohtade potentsiaalsed kohad javäljaarendamistööde maht:17

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS· olemasolevate teenindusjaamade, puhkekohtade ning teisteplatside asukoha analüüs ja arendamise planeerimine,· uute puhkekohtade planeerimine ja rajamine, vajaliku inventarija infotahvlitega varustamine.· Arendada välja logistikakeskused Valgas ja Narvas;· soodustada haagissuvilate parkimiseks tingimuste loomistpuhkealade, laagriplatside kämpingute, majutusasutuste,teenindusjaamade vms juures.· M7. Jalgrattaliikluseks tingimuste loomine piki Valga­Tartu­Jõhvi­Narva maanteedÜlesanded:· Töötada välja ja rakendada lahendused katkematu jalgrattateeloomiseks piki Via Hanseatica trassi:· jalgrattatee projekteerimine ja vajalike maa­aladereserveerimine;· jalgrattatee tähistamine ja viidastamine.· M8. Maanteeäärse miljöö parandamine ning maanteeliiklusesttulenevate negatiivsete keskkonnamõjude vähendamineÜlesanded:· analüüsida transpordikoridori visuaalset atraktiivsust;· kavandada ja rakendada maastikukujunduslikke meetmeid(vaadete avamine jm);· toetada lagunenud tööstushoonete ja muude rajatistelikvideerimist;· tagada teeäärte regulaarne hooldus;· tõhustada heakorranõuete täitmist maaomanike poolt;· korrastada bussiootepaviljonid.· M9. Trassiäärse teenindusettevõtluse arengu soodustamine jasuunamineÜlesanded:· tagada trassiäärse ettevõtluse arenguks vajalike maadereserveerimine:· trassiäärse maakasutuse planeerimine.· Toetada ettevõtluse alaseid projekte:· varustada ettevõtlusalad vajalike tehnilistekommunikatsioonidega.4.2.3 Via Hanseatica turismitoote arendamineEesmärk 3: Via Hanseaticaga seotud turismitooted transpordikoridorimõjualas; ettevõtluse konkurentsivõime ja uuendusmeelsus.18

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISMeetmed· M10. Turismikohtade potentsiaali arendamine, Via Hanseaticapotentsiaalsete turismitoodete, tootepakettide,turismimarsruutide vms väljakujundamineÜlesanded:· jätkata Via Hanseatica turismitoodete, sh turismimarsruutidearendamist ja uute loomist;· rakendada Via Hanseatica turismitoodete ja teenusteturustamiskontseptsioon;· rakendada turismikohtade arendamisel kompleksseidplaneerimismeetmeid (turismikoha arengu terviklik planeeriminesisaldades nii atraktsioone, teenuseid, parklaid).· M11. Turismiobjektide ja vaatamisväärsuste füüsiliseligipääsetavuse parandamineÜlesanded:· Koostöös Maanteeametiga koostada Via Hanseatica teedeinvesteeringuplaanid, mis arvestavad ka kohalikke vajadusi ningühisinvesteeringu võimalusi kohalike omavalitsuste ja teiste asjasthuvitatutega.· M12. Infosüsteemi väljaarendamineÜlesanded:· töötada välja Via Hanseatica infosüsteemi arenguvajaduste kava;· Via Hanseatica turismiobjektide ja vaatamisväärsuste viidastuseparendamine ja vajaduse viitade ehitamine;· Via Hanseaticat tutvustavate publikatsioonide ja infomaterjalidekoostamine, väljaandmine ja levitamine nii paberkandjal kuielektroonilistel vahenditel.· Via Hanseatica alase tegevuse kajastamine SA Lõuna­Eesti Turisminternetipõhisel kodulehel· M13. Turismiettevõtluse arendamine toote ja teeninduskvaliteediparandamiseksÜlesanded:· Via Hanseatica turismiarengu vajadustest lähtuvate koolitustekavandamine ning läbiviimine.4.2.4 Eesti­sisese arendustegevuse sihipärasus ja jätkusuutlikkusEesmärk 4: Via Hanseatica alase koostöö­ ja arendustegevusesihipärasuse ja jätkusuutlikkuse tagamine Eestis ja koostöösüvendamine rahvusvahelisel tasemel.19

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISMeetmed· M14. Koostöö arendamine avaliku (ministeeriumid,maavalitsused, kohalikud omavalitsused), era­(teenindusettevõtjad) ja kolmanda sektori (turismiühendused,muud mittetulunduslikud organisatsioonid) vahel ning SA Lõuna­Eesti Via Hanseatica­alase institutsionaalse võimekusesuurendamineÜlesanded:· Via Hanseatica juhtrühma liikmete uuendamine ja tööplaanikoostamine;· Via Hanseatica arendamiseks mitmeid osapooli hõlmavatekoostööprojektide algatamine ja elluviimine;· Via Hanseatica projektide kaasfinantseerimise põhimõteteväljatöötamine.· M15. Kohalike arendajate algatuste toetamine ningarendussuutlikkuse tõstmineÜlesanded:· kohalike arendusprojektide koostamine, rahataotluste esitamineja projektide elluviimine;· turismiettevõtjate ja arendustöötajate koolituste ja õppereisidekorraldamine;· Via Hanseatica parima aasta teo selgitamine ja võitjatunnustamine.20

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS5. VIA HANSEATICA ARENGUSTRATEEGIA ELLUVIIMINEVia Hanseatica arengustrateegiat viiakse ellu ministeeriumite, Valga, Tartu,Jõgeva ja Ida­Viru maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, turismiettevõtete jateiste asjast huvitatud isikute koostöös. Arengustrateegia elluviimistkoordineerib SA Lõuna­Eesti Turism koostöös Eesti Vabariigi ministeeriumite,Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida­Viru maavalitsuste, omavalitsuste, ettevõtjate jamittetulundussektori esindajatega. Lisaks sellele on igas maakonnasarenduskeskused, kes koostöös maavalitsustega, Ettevõtluse ArendamiseSihtasutusega, kohalike omavalitsustega, ettevõtjatega ning teiste asjasthuvitatud organisatsioonidega tegelevad arendusalaste küsimustega kohtadel,mis võimalusel toetavad ka Via Hanseatica teemalist arendustegevust.Arengustrateegia elluviimine toimub Via Hanseatica strateegilistesteesmärkidest tulenevate meetmete ja ülesannete alusel. Projektiderahastamiseks taotletakse vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest jakaasfinantseeringut avaliku, era­ ja mittetulundussektori institutsioonidest.Via Hanseatica arengustrateegia elluviimise oluliseks osaks on dokumendisesitatud tegevusvajaduste kajastamine maakondlikes ja kohalike omavalitsustearengu ja planeeringu alastes dokumentides.21

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISKASUTATUD MATERJALID1. Arengustrateegia Valgamaa 2013. 2009. aasta täiendatud versioon.2. Enno Lend, Kalle Kask (2007). Via Hanseatica transpordikoridori ja sellearenguvööndi eeluuring.3. Ida­Virumaa arengustrateegia 2005­2013.4. Ida­Virumaa turismi arengukava aastateks 2007­2013. Tegevuskava2009+.5. Jõgevamaa Via Hanseatica arenguvööndi turismiarenduse strateegia2007­2020. Consumetric OÜ.6. Lõuna­ Eesti kui turismipiirkonna maine Eesti turistide küsitlusekokkuvõte.7. Lõuna­Eesti maine uuringu aruanne.8. Lõuna­Eesti turismi arengukava aastani 2020.9. Malle Salupere (2005). Via Hanseatica. Ajaloolis­kultuuriline taust.10.Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Via Hanseatica mõjualal.Valga maakonna teemaplaneering. 2007.11.Statistikaamet, www.stat.ee.12.Tartu linna turismi arengukava 2008­2013.13.Tartu maakonna arengustrateegia aastani 2014.14.Transpordi arengukava 2006­2013.15. Valga maakonna puhke­ ja turismimajanduse arengukava aastateks2008­2013.16.Via Hanseatica arengustrateegia. 2002. Geomedia OÜ.17.Via Hanseatica Marketing Plan 2007­2010. Horizon Development Baltics.18.Välisturistid Ida­Viru, Tartu ja Valga maakonnas 1. aprill 2004 –31.detsember 2006. Positium OÜ.19.Üleriigiline planeering Eesti 2010.22

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISLISA 1.1. VIA HANSEATICA EESTI TRANSPORDIKORIDORI JA SELLEEELDATAVA MÕJUALA OLUKORRA ÜLEVAADE1.1 VIA HANSEATICA TRANSPORDIKORIDORI ÜLEVAADEVia Hanseatica transpordikoridorina Eesti piires käsitletakse Valga­Tartu­Jõhvi­Narva maanteed ja selle lähiala, nn arenguvööndit, kus paikneb valdav osamaanteetrassi teenindussfäärist ja maanteelt hõlpsasti kättesaadavatestturismiobjektidest ja külastusväärsustest.1.1.1. MaanteeinfrastruktuurValga maakonda läbib Valga­Tartu­Jõhvi maantee ligi 45 km ulatuses.Maantee on korras ja Valgast kuni Väike­Emajõeni on maanteega paralleelseltkergliiklustee. Olulisemaks sõlmpunktiks trassil on Valga linn ­ turismikeskusja Eesti­Läti piirilinn, kus paiknevad mitmekesised teenindus­, ööbimis­ jatoitlustusvõimalused, tanklad ja turismiinfokeskus. Teiseks olulisekssõlmpunktiks trassil on Puka alevik ­ teederistmik kõrvalsuundadele, kuspaiknevad kaubandus­teeninduslikud asutused ja raudteejaam (Valga­Tarturaudteeliin). Alternatiivseks kulgemise variandiks on Otepää turismipotentsiaaliarvestades Valga ­ Tsirguliina ­ Sangaste ­ Otepää ­ Tartu ­ Jõhvi trass.Kõrvalepõike saab trassilt teha Tõrva suunas (kohalik keskus, toitlustus jamajutus, puhkevõimalused).Tartu maakonda läbib Valga­Tartu­Jõhvi maantee ca 70 km ulatuses. Lisakspõhitrassile on alternatiivseks trassiks Alatskivi­Kallaste­Omedu suund.Tartu maakonna osas on Via Hanseatica trassi sõlmpunktideks Rõngu alevik(teederistmik kõrvalsuundadele, vallakeskus ja kohalik teenindus­ jakultuurikeskus), Waide motell (majutus ja toitlustus, karavani parkla), Elvalinn (mitmekesise teenindussfääriga kultuuriajalooline puhkelinn,turismiinfopunkt) ja Tartu linn (regionaalne keskus, haridus­ ja teaduskeskus,mitmekesised teenindus­, ööbimis­ ja toitlustusvõimalused. Kultuuriüritused,muuseumid, teatrid, kultuuri­ ja ajaloomälestised. Logistikakeskus: lennuväli,siseveesadam, ümbersuundumine Tallinna ja Jõgeva maanteedele. Linna läbibTapa­Tartu­Valga raudtee).Alatskivi­Kallaste­Omedu trassi puhul on sõlmpunktideks Alatskivi (vallakeskusja kohalik teeninduskeskus, kaitsealad ja loodushoiuprojektid, puhkemaastik) jaKallaste (vallakeskus, kalastus­ ja puhkepiirkond, mitmekultuurilisus).Maantee olukord on hea. Tartu linna ümbersõidutee puudumisel transiitliiklusekorraldus kohmakas. Lahendamist vajab kergliiklustee rajamine ennekõike Elvaja Tartu vahelisel alal.Jõgeva maakonda läbib Via Hanseatica trass ligi 40 km ulatuses.Alternatiivseteks trassiks on Alatskivi­Kallaste­Omedu trass, aga ka Tartu­Jõgeva­Mustvee trass. Põhimaantee on heas korras.23

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISarenguvööndis asub veel Narva lennuväli, kaugematest ka Ridali, mis onspetsialiseerunud klubilisele sportlikule lennundusele.1.2 VIA HANSEATICA EELDATAVA MÕJUALA ÜLEVAADE1.2.1 ValgamaaJoonis 2. Via Hanseatica mõjuala piirkonnad ValgamaalEeldatav mõjualaValgamaa osas on Via Hanseatica mõjutsooni arvatud omavalitsused, mida läbibValga­Tartu maantee (Valga linn, Tõlliste, Õru ja Puka vallad) ning tähtsamatekõrvalmarsruutidena teed Valga­Sangaste­Otepää­Tartu (Sangaste, Otepää jaPalupere vallad) ning Valga­Jõgeveste­Tõrva­Rõngu (Tõrva linn ja Helme vald).Valga Maavalitsuse poolt koostatud Via Hanseatica mõjuala teemaplaneeringukohaselt eristati Taheva­Karula loodusturismi piirkond, Otepää intensiivsepuhkuse piirkond ja Tõrva­helme ajaloolis­kultuurilise väärtusega piirkond.Asend, looduslikud tingimusedValgamaa asub Eesti lõunaosas, piirnedes lõunast Läti Vabariigi, loodest Viljandimaakonnaga, põhjast­kirdest Põlva ja Tartu maakonnaga ning idast Võrumaakonnaga. Maakonna pindala on 2046,49 km², mis hõlmab kogu Eesti25

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISterritooriumist 4,7%. Maakonna keskuseks on Valga linn, mis asub Eesti­Lätipiiril ja moodustab kaksiklinna koos Läti Vabariigi Valka linnaga.Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääbSakala kõrgustiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjasmoreentasandik siin­seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavadmaastikule ilme põhja­lõuna suunalised väikevoored ning madalamatelniiskematel aladel puisniidud ja metsad. Tõrva­Helme ümbrus on tasasem, kuidliigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Sellel tihedasti asustatud alalvahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ningüksikute metsatukkadega.Maakonna keskosa hõlmab põhja­lõuna suunaline Väike­Emajõe orund ningselle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjasmoreenmaastik, läbitud madalatest lamm­ või moldorgudest. Laiemad põllualadon levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses.Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi(212 m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastiksuurte kuppelmägede ning rohkete järvedega.Valgast kagus kerkib lääne­idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eritivahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Karula ümbrus on rikas järvedest.Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu ­ kõrgustike vaheline tasane ala, kusmetsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärasekauni loodusega on Koiva ja Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus.Maakond on väga järvederohke. Eriti rohkesti on järvi Otepää kõrgustikul,maakonna kaguosas Karula kuplistiku alal ning lääneosas Õhne jõe valgalal.Suuremad järved on Pühajärv (286 ha) ja Aheru järv (234 ha).Rahvastik2009. a 01. jaanuari seisuga elas Valgamaal 34 135 elanikku, mis moodustabca 2,5% kogu Eesti elanikkonnast. Rahvastikust pool elab linnades. Maakonnason 2 linna (Valga, 14152 el. ja Tõrva 3092 el.) ja 11 valda. 1989. aastarahvaloendusega võrreldes on maakonna rahvaarv vähenenud ca 8,5%. ViaHanseatica eeldatava mõjuala omavalitsustes elab kokku 30,4 tuhat elanikku.18,8 % maakonna rahvastikust on tööeelses eas (2000. a. 19,2%), tööeas58,8% (59,2%) ja pensionieas 22,4% (21,6%). Töötute osakaal tööealisestelanikkonnast oli 2009. a alguses 14,2% (Eesti keskmine 6,6%). Valgamaal on31.10.2009 Tööturuameti andmetel 2245 töötut.Valgamaal on elanikud Eesti keskmisest (24%) rohkem koondunudkodanikeühendustesse, mille tegevustes osaleb 2009. a alguses valminuduuringu “Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER­tüüpi meede” kohaselt 27%valgamaalasi.26

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISkohvikut (128 kohta), 6 sööklat ja kiirtoitlustuskohta (169 kohta), 4 ööklubi(480 kohta) ja 3 kasiinot. Nagu majutusastustegi puhul, asub enamiktoitlustuskohti Otepää piirkonnas.Aktiivse puhkuse toodetest on Valgamaal levinumad mäesuusatamine (6mäge, 13 tõstukit, 18 nõlva), murdmaasuusatamine, ratsutamine, lume safarija snowtubing, kanuumatkad, jalgrattamatkad, loodusmatkad tähistatudmatkaradadega, kalastamine, jahipidamine, ATV matkad ja laenutus, samutimitmesugused kultuuri­ ja spordiüritused. Lisaks on veel mitmesugusedvõimalused erinevate spordialadega tegelemiseks, nagu krossirajad, rollerirada,liuväljad, lasketiir laskesuusatajatele, tenniseväljakud, squash, petanque funball,paintball, spordisaalid, spordiväljakud, jõusaalid, golfi harjutusväljak jt.ning paljudes kohtades on võimalik laenutada vajalikku spordivarustust. Enamikaktiivse puhkuse toodetest ja infrastruktuurist asub Otepää piirkonnas.Turismiinfot väljastavatest asutustest on Valgamaal Valga Turismiinfokeskus,Otepää Turismiinfokeskus ja Tõrva­Helme Turismiinfopunkt. Maakondlikeviidaprojektide raames on paigaldatud suunaviidad kõigile olulisemateleturismiobjektidele.Olulisemateks reisikorraldajateks on Valgamaal AS Hansareisid, ValgaReisibüroo, A­Karuse reisibüroo, Sereno Reisid, Otepää Reisibüroo.1.2.2 TartumaaJoonis 3. Via Hanseatica mõjuala ja turismipiirkonnad TartumaalEeldatav mõjualaTartumaal on Via Hanseatica eeldatava mõjuala hulka arvatud Rõngu, Konguta,Nõo ja Ülenurme vald ning Elva linn (Valga­Tartu maantee), Tartu linn, Tartu,29

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISVara, Alatskivi vald ja Kallaste linn (Tartu­Jõhvi ja Aovere­Kallaste­Omeduteed).Asend, looduslikud tingimusedTartumaa asub Eesti kesk­ ja idaosas, olles ümbritsetud põhjas Jõgeva, läänestViljandi, lõunast Valga ja Põlva maakonnaga, idast Peipsi järvega. Maakonnapindala on 3089 km², mis moodustab ca 6,9% Eesti territooriumist. Maakonnaja ühtlasi kogu Kagu­Eesti keskuseks on Tartu linn, mis asub tähtsaterahvusvaheliste Peterburi ­ Riia ja Tallinn ­ Pihkva liikumisteede ristumiskohas.Tartumaal on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida:Peipsiäärsed ja Võrtsjärve nõo soised madalikud, Otepää kõrgustik jaVooremaa, Kagu­Eesti lavamaa tasandikud ja ürgorud. Kolmandikkumaakonnast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavadsood. Peipsi ­ Euroopa suuruselt viies järv ­ on oluline kalajärv ning ka mõnuspuhkuse veetmise paik oma liivarandade, paadisadamate ja kaunitelooduspaikadega. Võrtsjärv on samuti kalarikas järv ning meeldiv puhkusekoht.Lisaks nimetatutele on Tartumaal veel ligi 100 looduslikku ja tehisjärve. Eestituntuim jõgi ­ Emajõgi ­ voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna.Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee kui ainus täies pikkuses laevatatav jõgiEestis. Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajalleiavad siin aset ulatuslikud üleujutused. Olulisim maavara on turvas, mis annabmärkimisväärse osa ekspordist. Teisi maavarasid on vähe, peamiselt liiv jakruus kohalikeks vajadusteks. Vaatamata intensiivsele inimtegevusele onTartumaal säilinud palju puutumatut loodust ja kaitsealad võtavad enda alla ülekümnendiku maakonna territooriumist.Rahvastik2009. a 1. jaanuari seisuga elas Statistikaameti andmetel Tartu maakonnas 149605 inimest, mis moodustab ca 11% kogu Eesti elanikkonnast. Neist elablinnades 109 703 inimest ehk 73% ja maal 39 902 inimest ehk 27%. Tartumaaon üks tihedamalt asustatud piirkondi Eestis. Enamus rahvastikust elab siiskiTartu linnas ja selle lähiümbruses, teised suuremad asulad paiknevadsuuremate maanteede ääres ja viljakamate põldudega piirkondades. Maakonnason 3 linna (Tartu 102 817 el., Elva 5757el. ja Kallaste 1129 el.) ja 19 valda. ViaHanseatica eeldatava mõjuala omavalitsustes elab kokku 128,4 tuhat elanikku.Tartumaa rahvastik paistab silma oma suhteliselt kõrge haridustasemega:tervelt 12­l protsendil elanikest on kõrgem haridus. Peamiseks põhjuseks onkaks Tartus asuvat ülikooli.17,8% maakonna rahvastikust on tööeelses eas, 67% tööeas ja 15,2%pensionieas. Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast on 9,5% (Eesti keskmine6,6%). Tartumaal on Tööturuameti andmetele seisuga 31.10.2009 6829registreeritud töötut.MajandusTartumaa on arenenud tööstus­, põllumajandus­ ja teeninduspiirkond. Põhilisedtööstusharud on puidu­ ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine,30

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISjoogi­ ja konservitööstus, samuti rõiva­ ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt onmaakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaale iseloomulikud tooted onplastmassid, toiduained, mööbel ja ehitusmaterjalid. Siin valmistatakse lasereid,aktiivselt tegeletakse teadus­ ja arendustegevusega. Tänu Tartus asuvatelekõrgkoolidele ja teadusasutustele on suured arenguväljavaated teadmismahukaltootmisel: viimastel aastatel on kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia­, biojananotehnoloogia firmad. Kõige rohkem töökohti maakonnas pakub teenindusjakaubandussektor. Tartumaal asuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad ja siinantakse kümnendik kogu Eesti põllumajandustoodangust. Tähtsakselatusallikaks maamajanduses on kalapüük Peipsil ja Võrtsjärvel.01.12.2009 seisuga oli Äriregistris registreeritud 13 461 Tartumaal asuvatäriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat või välismaa äriühingu filiaali. Suurimaesindatusega on osaühingud, mida oli selle kuupäeva seisuga registreeritud 10171, füüsilisest isikust ettevõtjaid oli 2596 ning aktsiaseltse 506.01.12.2009 seisuga oli mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisregistreeritud 3532 mittetulundusühingut ja sihtasutust.Enim regionaalset lisandväärtust annab 2008.aasta seisuga Tartumaaltertsiaarsektor (66%), sekundaarsektori (30%)ning vähim primaarsektor (4%).Turismipiirkonnad ja ­atraktsioonidTartumaa Via Hanseatica mõjuala võib funktsionaalselt jagada viiekspiirkonnaks:· Rõngu­Rannu­Võrtsjärve piirkond – Rõngu, Konguta, Rannu ja Puhjavald. Hõlmab Võrtsjärve idakalda puhkepiirkonda. Liikumistrassikskasutatav tee Rõngu ­ Rannu – Väike­Rakke – Puhja – Tartu teekõrvalepõigetega;· Elva puhkepiirkond – Elva linn ja Nõo vald;· Tartu piirkond – Tartu linn ja Ülenurme vald;· Saadjärve piirkond, Vooremaa lõunaosa – Tartu vald. Hõlmab Vooremaalõunaosa. Alternatiivseks liikumistrassiks Tartu – Lähte – Äksi – Elistvere– Maarja;· Peipsiääre rannikualad ­ Alatskivi piirkond – Vara ja Alatskivi vald ningKallaste linn. Alternatiivseks liikumistrassiks Koosa ­ Varnja ­ Kolkja ­(Nina) – Alatskivi.Rõngu­Rannu­Võrtsjärve piirkond paikneb peamiselt Võrtsjärve idakalda jaRõngu aleviku vahelisel alal. Võrtsjärv on Eesti suurim siseveekogu.Loodusväärtustest on siin olulisemad rannaastangu liivakivipaljandid (ca 4 kmpikk ja kuni 8,5 m kõrge). Kauneimaks kohaks peetakse Trepimäge, kuskaldaastangus on mitmeid süvendeid, nn röövlikoopaid.Kultuuri­ ja ajalooväärtustest on olulisemad Püha Martini kirik (15. saj.algus), Lüllemäe Jumalaema Jeruusalemma Minemise kirik (ehitatud1899­1901), Rannu mõis (ehitatud 1770), Rõngu kirik (ehit. 1901), RõnguVabadussõja mälestusmärk (taastatud 1995) ja Rõngu kõver kõrts.31

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISElva puhkepiirkond asub Valga­Tartu maantee lähialadel ja hõlmab endaspeamiselt Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere maastikaitsealade territooriumi koosElva aedlinna Peedu linnaosaga, mis on ajalooliselt tuntud suvituspiirkonnana(mitmed järved, männimets). Looduslikult on tegemist mitmekesise jaatraktiivse piirkonnaga. Olulisemateks maastikuobjektid on Elva jõe org,Vapramägi (kõrgus jõe pinnast ca 40 m, abs kõrgus 78 m), Verevi järv jt. Elva­Vitipalu, Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealal on välja arendatudmitmekesine matkaradade võrgustik ning ala on saavutamas üha suurematpopulaarsust vaba aja veetmise kohana.Piirkonna kultuuri­ ja ajalooobjektidest olulisemad on Nõo luteriusu PühaLaurentsiuse kirik (ehitatud arvatavasti 13. saj), Nõo apostliku õigeusukirik (ehitatud 1873. a). Lukel asub üks paremini säilinud algse planeeringugamõisaparke Tartumaal.Piirkonnas asub Tõravere observatoorium (ehitatud 1958–1964), kus onnäitusetuba ja stellaarium. Observatooriumis on 4 teleskoopi (suurim 1,5 mpeegelteleskoop). Tõraveres valmistatud seadmed leidsid kasutamistNõukogude Liidu kosmosejaamadel. Observatooriumi baasil on tegemistatraktiivse külastuskeskusega.Tartu linn on kaasajal Lõuna­Eesti regionaalne keskus, teadus­ jaarenduskeskus, ülikoolilinn, logistikakeskus, kaubandus­ ja teeninduskeskus.Ajalooliselt on Tartu olnud tähtsamate kaubateede ristumiskohaks. 13. sajandistalates kujunes Tartu üheks tähtsaimaks Liivimaa kaubalinnaks (Hansa Liidukoosseisus). 1632. a. loodi Tartu Ülikool, mida nimetati Rootsi kuninga GustavII Adolfi auks Academia Gustavianaks. Olulisel kohal haridusmaastikul on kaEesti Maaülikool.Tartu on rikas erinevatest ajalooperioodidest pärit ajaloo­ jaarhitektuurimälestiste poolest. Olulisemateks kultuuri­ ja ajalooväärtusteks onJaani kirik (ehit. 14 saj), Tartu Raekoda (ehitatud 1786), Tartu Ülikoolipeahoone (ehit 1803–1809), Tartu toomkiriku varemed, Tartu Tähetorn(ehit 1807–1810) jpt. ajaloolised hooned ja objektid.Kaasajal on Tartu arenev keskus, kus pidevalt lisandub üha uusi vaba ajaveetmise ja meelelahutusvõimalusi, areneb kaubandus­ ja teenindussfäär. Tartuon ka populaarseim siseturismi koht Lõuna­Eestis. Tartu on ainulaadsetefestivalide, laulupidude ja muuseumide linn. Siin korraldatakse laulupidusid,rahvakunstipäevi, näitusi, kontserte, noortefestivale, kuhu tullakse kaväljastpoolt Eestit. Siin soodustatakse nii professionaalse kui rahvakultuuriarengut. Tartu muuseumides tutvustatakse aktiivselt rikkalikku kunsti­ jarahvaloomingupärandit.Tartu ja Tartumaa sümbol on Emajõgi. Emajõge mööda ida suunas saab Peipsijärvele ja lääne suunas Võrtsjärvele Emajõe ülem­ ja alamjooksul laiuvaid sood­ Alam­Pedja looduskaitseala ja Emajõe Suursoo, mis on rahvusvahelisetähtsusega linnualad ja mille eripäraks on erakordselt madal inimasustus ningmis on arenemas loodusturismipiirkondadeks.Tartu lähistele jäävatest objektidest on olulisemad Eesti Rahva MuuseumRaadil, mille kompleksi ehitamine on käimas ja Eesti32

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISpõllumajandusmuuseum Ülenurmes kui Eesti maaelu traditsioone tutvustavkeskus. Samuti on potentsiaalse teemapargina oluline Emajõe­äärse Kärknatsistertslaste kloostri (tsistertslaste ordu Euroopa kõige idapoolsem klooster)varemed ja vesilinnus.Saadjärve piirkond jääb Tartu ja Jõgeva vahel laiuva omanäolise loodekagusuunalisevoorestiku – Vooremaa, lõunaossa. Saadjärve piirkond onlooduslikult mitmekesise maastikuga ja rikkaliku ajaloopärandiga. Vooremaa onenam kui ükski teine piirkond Eestis seotud Kalevipoja legendidega. Saadjärvepiirkonna turismiatraktsioonid ja tooted on enamikus seotud Saadjärvega jaKalevipoja legendidega.Piirkonna olulisemad vaatamisväärsused on Püha Andrease pseudo­gooti stiiliskirik Äksis (ehit 1730. a), Saadjärve mõis (18.­19. saj) ja Kukulinnamõisahoone (ehitatud 19.­20. saj vahetusel).Saadjärv on kaasajal populaarne suvitus­ ja vaba aja veetmise koht, samuti onjärv populaarne purjetamiskohana nii suvel kui talvel.Peipsiääre rannikualad – Alatskivi piirkonna märksõnadeks on Peipsiveerevanausulised, Alatskivi loss ja Juhan Liivi muuseum.Alatskivi piirkond on välja kujunemas vaba aja veetmise ja kultuurikeskuseks.Loodust ilmestavad Alatskivi ürgorg, Alatskivi jõgi, paisjärved, muistnelinnamägi, e Kalevipoja säng. Olulisemad ajaloo­ ja kultuuriväärtused onAlatskivi mõisahoone (ehit 1601), Alatskivi kirik (ehit 1777­1782) Juhan jaJakob Liivi muuseum, Alatskivi kalmistu. Arenemas onturismiinfrastruktuur.Peipsiääre piirkonnas on säilinud vene vanausuliste kogukond. Tervikunakulgeb vanausuliste kultuuriga seotud piirkond kitsa vööndina piki Peipsi järvekallast Tartumaal Varnjast kuni Kauksini Ida­Virumaal. Huvi pakuvad Tartumaalpiki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed ridakülad (Kasepää, Kolkja, Varnja),mille elanikke on ajast aega tuntud sibula­ ja kurgikasvatajatena. Seal onvõimalus osa saada kolme sajandi pikkusest erinevate rahvuste kooselutulemusena kujunenud segakultuurist ja vene küla iseloomulikust elulaadist jakombestikust, mida tutvustab ka Kolkja vanausuliste muuseum. Looduslikestvaatamisväärsustest on olulisim Euroopa üks suurim järv Peipsi järv (pikkus on143 km, suurim laius 48) ja järve kallas koos Kallaste pangaga (700 m pikk,kuni 11m kõrge). Kultuuri­ ja ajalooväärtustest on olulisemad KolkjaJumalaema Kaitsmise kirik, (ehit 1827.­ 1998. a), Varnja IssandaTemplisseviimise kirik (1855) ja vanausuliste koguduse palvela (1903).Kalarikas Peipsi järv on populaarne kalastuskohana.Turismiteenindus ja aktiivse puhkuse võimalusedMajutusasutusi on Tartu linnas ja maakonnas kokku ligi 100 majutusettevõtetning neis on kokku enam kui 2600 voodikohta Tartumaal pakuvadmajutusteenuseid eriilmelised hostelid, külalistemajad, puhkemajad ningkülaliskorterid ja B&B. Tartu linnas on enam kui 70 majutusasutust, kus on33

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISkokku ligi 1900 voodikohta Maakonnas on ligi 30 majutusasutust, kus on enamkui 700 voodikohta.Hotelle on Tartu linnas 13 neist hotell London on neljatärnihotell, hotellid Pallasja Hansahotell kolmetärnihotellid ning hotell Tartu kahetärnihotell. Uusimadhotellid on Antoniuse hotell vanalinnas, Margaretha Villa ja Dorpati hotell. Tartumaakonnas on 3 hotelli, sealhulgas kolmetärnihotell Raadil.Hosteleid on Tartus 8, külalistemaju 6 (kokku 87 voodikohta), kodumajutusi 14,külaliskortereid 34. Kodumajutusi 11,Väljaspool Tartu linna on Tartumaal 5 motelli (193 voodikohaga), 2 hostelit (45kohta), 1 külaliskorter, 7 kodumajutust, 6 kämpingut ja laagrit, 15 puhkemajaja 8 külalistemaja.Toitlustusasutusi on Tartu linnas 16.12.2009 ligi 240 söögikohta, kusjuuresrestorane on 39 (istekohti kokku 3703), kohvikuid 106 (istekohti kokku 4446),baare 55 (istekohti 2333), bistroosid 7(istekohti kokku 434).Tartu toitlustusettevõtetes on kokku enam kui 14 000 istekohta.Peale eesti köögi on Tartus esindatud armeenia, austria, iiri, india, itaalia,gruusia, hiina, jaapani, mehhiko, prantsuse, saksa, ungari, vene jabalkanimaade rahvusköögid. Tuntumad restoranid Atlantis, Volga, Dorpat,Crepp, Püssirohukelder, Moka jt, tuntumad pubid Suudlevad Tudengid,Illegaard, Ristiisa Pubi, Hansa Tall jt; tuntumad kohvikud Cafe Truffe, PierreCafe & Chocolaterie, Werner ja tuntuim kiirtoitlustuskoht McDonalds.Maakonnas on 6 restorani, neist 2 rahvusköögid (Kolkja Kala ja Sibula restoranning Alatskivi lossi restoran), 8 pubi ja kõrtsi ning 8 kohvikut.Muuseume on Tartu linnas kokku 23, neist olulisemad Eesti Rahva Muuseum,Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Postimuuseum, Eesti Spordimuuseum, Ahhaakeskus, TÜ Geoloogiamuuseum, TÜ Zooloogiamuuseum, Tartu Linnamuuseumjt. Kunstigaleriisid on linnas 21, neist tuntuimad Gildi galerii, Illegaardi galerii.Maakonnas on muuseume kokku 12, neist olulisemad on EestiPõllumajandusmuuseum Ülenurmel, Eesti Lennundusmuuseum Haaslaval, Kolkjavanausuliste muuseum, Tartu Observatoorium ja Tartumaa Muuseum.Meelelahutusasutustest on Tartu linnas 7 teatrit, kontserdimaja, konverentsijakultuurikeskus, kultuuritehas, 6 ööklubi, 2 kino pluss 4D elamuskino Ahhaakeskuses.Aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise võimalustest ja infrastruktuurist onTartu linnas jalgratta laenutusi, paadilaenutusi, ratsutamisvõimalusi,kalastamisvõimalusi, kardirada, keeglisaale, lasketiir, liuväljad, ujulaid (suurimAura veekeskus), rulaparke, sulgpalli­, squashi­ ja lauatennise mängimisevõimalusi ja erinevaid spordiklubisid jt. Aktiivse vaba aja veetmise keskustenaon Tartu linnas välja kujunemas Tartu lauluväljaku piirkond (rulapark, laululava,jalgrattateed, matkarada Emajõe kallastel, supelrand jm), samuti Raadi mõisaja endise sõjaväelennuvälja piirkond (mitmesugused mootorispordivõimalused,34

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISjalgrattarajad jm), samuti ka Annelinna kanali piirkond (supelrand, jalgrattateedjm). Aktiivse puhkuse võimaluste osas on oluline ka Emajõgi, mida möödalähtuvad laevareisid ja ka paadimatkad.Maakonnas on olemas üle 20­ne matkaraja, paadimatkad, veematkad,huvisõidud jm veega seotud tegevused Emajõel, Peipsi järvel ja mujal,paadilaenutused Võrtsjärve, Saadjärve ja Verevi järvel, fotomatkad,gepsimised, tünnisaunad ja palju muud põnevat. Ratsutamisvõimalusi onligikaudu kümnekonnas kohas (sh ka Külitses, Saadjärvel, Rõngus).Tenniseväljakud on olemas Elvas, Kukulinnas ja Waide motelli juures.Olulisemad tähistatud matkarajad asuvad Elva­Vitipalu, Vapramäe ja Vellaverepiirkonnas.Turismiinfot väljastatakse Tartumaal peamiselt Tartu linna turismiinfopunktistja ka SA Lõuna­Eesti Turism büroost. Reisibüroosid oli Tartu maakonnas 2009. aseisuga 23.Turismiarendusorganisatsioonidest on olulisemateks SA Tartumaa Turism jaSA Lõuna­Eesti Turism, Peipsiveere Arengu SA, MTÜ Peipsi Koostöökeskus jt.1.2.3 JõgevamaaJoonis 4. Via Hanseatica mõjuala ja turismipiirkonnad Jõgevamaal35

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISEeldatav mõjualaJõgeva maakonna osas on Via Hanseatica eeldatavaks mõjualaks territoorium,mis jääb idapoole Tallinn­Tartu raudtee põhimõttelisest joonest kuni Peipsijärveni. Eeldatava mõjuala koosseisus on seega Tabivere, Palamuse, Jõgeva,Saare, Torma, Kasepää ja Pala vald ning Jõgeva ja Mustvee linn.Asend, looduslikud tingimusedJõgevamaa paikneb Eesti kesk­ ja idaosas. Maakonna pindala on 2603,8 km²,mis hõlmab 6% kogu Eesti territooriumist. Jõgeva maakond omab ühist piiriIda­Viru, Lääne­Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga. Maakonna keskusekson Jõgeva linn, mis asub maakonna keskosas.Suurem osa Jõgeva maakonnast kuulub Vooremaa maastikku, millele annavadtema nime loode­kagusuunalised seljakud ning künnised – voored. Nendepikkus on keskmiselt 2­5 km, suhteline kõrgus aga 25 m ümber. Suurim ningkõrgeim on Laiuse voor maakonnakeskusest – Jõgeva linnast – ida pool. Laiusemägi kerkib 144 meetrit merepinnast, suhteliselt aga 59 m üle ümbritsevatasandiku. Voored on enamasti võetud põldude alla, kuna voorte vahel onsoised heinamaad ning järved. Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv,sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv,Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Ka jõed, teed ning asuladomavad enamasti voortega ühist suunda. Mõnelt kõrgemalt seljakult torkabmaastiku viirulisus hästi silma: mägi järgneb mäele, nende vahel soisedniiduribad või järved, looklev jõeke ning voorelt voorele kulgev tee.Vooremaa kirdeserval, Sadala ja Torma ümbruses ei esine tüüpilisi voori, kuigika siin on loode­kagu suund maastikus kohati jälgitav. Valitseb lainjasmoreenmaastik rohke põllumaa ning tiheda asustusega. Eriti ilus on maastikvana Tartu­Narva maantee ümbruses Tormast lõuna pool.Maakonna kaguosas on Kaiu järve lähedal mõhnastikke ja sandureid. See onsuurte metsade ala, kus ainult siin­seal leidub väikesi külasid ja üksikperesid.Kaugemal, Pala ümbruses, on jällegi valitsev kultuurmaistu; see ala on jubaKagu­Eesti lavamaa osaks.Maakonna idaosa hõlmab madalik, mis on endine Peipsi järve põhi. See onsuuremalt osalt kaetud metsaga ja niitudega. Madalikku läbivad Kääpa jaMustvee jõgi. Jõgede äärde ning samuti kõrgematele kühmudele ja künnistelekoonduvad väikesed külad ning üksikpered. Tihedam on asustus Peipsi ääres,mida kohati palistab pidev rida külasid. Maakonna põhjaosas, Pedja jõeülemjooksul ning Endla järve ümbruses on laialdane soostunud tasandik, miseraldab Vooremaad Pandivere kõrgustikust. Sellest maastikust saab pildi kõrgeltKärde mäelt, kust vaade ulatub üle soode ja metsade Endla järveni ningsilmapiiril kerkivate Pandivere kõrgustiku mägedeni.Põltsamaa ümbruses on valitsev nõrgalt lainjas moreentasandik, mis on ülenipõllustatud ning tihedasti asustatud. Siin on Eesti ulatuslikumadkultuurmaistualad, mis hõlmavad mitmesaja ruutkilomeetri suurusi massiive.Tasandiku äärealad madalduvad pikkamööda ning põllumaad asenduvad36

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISpuisniitude ja metsadega. Eriti metsarikas on Puurmani lähikond, kus asustuson koondunud peamiselt Pedja äärde.Rahvastik2009. a. 1. jaanuari seisuga elas Jõgeva maakonnas 35737 inimest, mismoodustab ca 2 % kogu Eesti elanikkonnast. Neist ca 1/3 ehk elab linnades:12205 inimest ja maal elab 23532 inimest ehk ca 2/3. Maakonnas on 3 linna(Jõgeva 5870 el, Põltsamaa 4683 el ja Mustvee 1652 el) ja 10 valda. ViaHanseatica eeldatava mõjuala omavalitsustes elab kokku 23,6 tuhat elanikku.19,9% maakonna rahvastikust on tööeelses eas, 63,7% tööeas ja 16,3%pensionieas. Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast on 20,5% (Eestikeskmine 6,6%). Jõgevamaal on Tööturuameti andmetel seisuga 31.10.20091399 registreeritud töötut.MajandusEesti majanduses aset leidnud märkimisväärsed struktuurimuutused on kaJõgeva maakonnas kajastunud põllumajandusliku tootmise vähenemises jateenindussektori osakaalu suurenemises. Jõgeva maakond paistab vabariigiteiste maakondade hulgast silma sellega, et siin on tööhõive osatähtsusprimaarsektoris kõige suurem ja tertsiaalsektoris kõige väiksem. Maakonnatööga hõivatud töötajatest ca 13% töötab primaarsektoris (Eestis keskmiselt8,8%); ca 30% sekundaarsektoris (Eestis keskmiselt 31,8%) ning ca 57%tertsiaarsektoris (Eestis keskmiselt 59,4%).Põllumajanduses on põhilisteks tootmissuundadeks teravilja­, piimakarja­ jaseakasvatus ning taimekasvatus. Kogu vabariigi haritavast maast moodustabJõgeva maakonna haritav maa 10%. Kalapüügi ja ­ töötlemise ettevõttedpaiknevad maakonna idaosas. Kalanduse seisukohast on lisaks Peipsi järveleolulisteks järvedeks ka Elistvere, Jõemõisa­Kaiu järvestik, Kaiavere, Kuremaa,Raigastvere, ja Saadjärv.Äriregistri andmetel oli Jõgevamaal 01.12.2009 seisuga registreeritud 2382ettevõtet. Nendest enim oli osaühinguid – 1181, füüsilisest isikust ettevõtjaid oli1087 ja aktsiaseltse 55. Registreeritud ettevõtetest on läbi aastate aktiivseidumbes 1/3. Ettevõtetest ca 40% tegeleb põllumajanduse, jahinduse võimetsamajandusega. Tegevusaladest järgnevad hulgi­ ja jaekaubandus,kinnisvara rentimine ja äritegevus ning töötlev tööstus.Seisuga 01.12.2009 oli Jõgeva maakonnas mittetulundusühingute jasihtasutuste registri andmetel registreeritud 577 mittetulundusühingut jasihtasutust.Põhilised maavarad, mida Jõgeva maakonna territooriumil leidub, on lubjakivi,liiv, kruus, savi ja turvas. 45% maakonna territooriumist on metsamaa.Jõgevamaa põhilised ekspordiartiklid on mets ja metsamaterjalid ningtoiduainetetööstuse tooted. Tähtsaks impordiartikliks on metall.37

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISTurismipiirkonnad ja ­atraktsioonidJõgeva maakonnas võib Via Hanseatica mõjutsooni jagada kolmeks :· Vooremaa piirkond – Tabivere, Saare, Palamuse, Jõgeva jaTorma vald ning Jõgeva linn. Alternatiivseks liikumistrassiksLähte­Elistvere­Luua­Palamuse­Kuremaa­Laiuse­Mustvee tee;· Kaiu­Pala piirkond – Pala vald (osaliselt ka Saare, Tabivere jaVara vald);· Peipsiääre rannikualad – Kasepää vald ja Mustvee linn.Alternatiivseks liikumistrassiks Alatskivi­Kallaste­Omedu tee.Vooremaa piirkond hõlmab peamiselt voorelist maastikurajooni Jõgevamaakonnas ja Tartu maakonna põhjaosas. Tegemist on maastikuliseltatraktiivse kultuurmaastikuga piirkonnaga (voored ja nendevahelised järved(9), avatud vaated), kus leidub ka rikkalikult kultuuriajaloolisi vaatamisväärsusi(mõisad, mõisapargid, Kalevipoja legendidega seotud objektid jm). Vooremaapiirkonnas on potentsiaalselt välja arenemas mitu funktsionaalsetturismikeskust­teemaparki, nagu näiteks Elistvere loomapark (loomapark, järv,õpperajad, linnuvaatlus, puhkeinventar, teenindus jm), Luua metsanduskeskus(metsakool, arboreetum, park, topiste muuseum jm), Palamuse(kihelkonnakool­muuseum, palju O.Lutsu loominguga seotus objekte javaatamisväärsusi ning tegevusi, teenindus), Kuremaa (põllukool,spordikompleks, ujula, järv, supelrand, teenindus jm), Laiuse (ordulinnusevaremed, Jõgevamaa kõrgeim mägi (144m) jm), Saare koduloomapark jaürdiaed (loomapark, mõisapark, järv, matkarada, puhkeinventar jm) ningKassinurme (linnamägi, kultuseplats, matkarajad, puhkeinventar, mitmekesiseüritused jm)Piirkonna olulisemad ajaloo­ ja kultuuriväärtused on Maarja Maarja­Magdaleena kirik (14 saj, taastatud 1887. a), Luua baroknemõisaansambel, Palamuse vana kihelkonnakooli maja (ehit. 1873 –1874),Palamuse Püha Bartholomeuse kirik (13. saj.), Kuremaa mõisahilisklassitsistlik peahoone (ehit. 1843. a), Laiuse ordulinnuse varemed (14.saj), Laiuse apostliku õigeusu kirik (ehit. 1864. a) Laiuseväljal, Kaarepereapostliku õigeusu kirik (ehit 19. saj lõpus) jpt.Vooremaa piirkond on eriti sobiv jalgrattaturismiks (avatud vaated jm). Rajatudon ka mitmeid jalgsimatka radu, nagu Elistvere looduse õpperada (1,5 km),Elistvere järve õpperada (1 km), Palamuse loodus­ ja kultuurilooline õpperada(1,5 km) ja Saare järve õpperada (1,5 km, 6 km).Kaiu­Pala piirkonna puhul on tegemist peamiselt suurte metsaaladega, kussobilikuks tegevuseks on loodusturism, matkamine, jahi­ ja kalapüük, kamaastikul sportimine (suusatamine, orienteerumine, jalgrattasõit). Piirkonnason arenemas kolm olulisemat turismikohta­kompleksi, nagu Koseveski(paisjärv, jõgi, kanuumatkamine, jahindus ja kalastamine, teenindus), Pala(ratta­ ja suusarajad, matkarajad, puhkeinventar, spordikompleks, teenindusjm) ja Kaiu (järved, mõhnastik, kalastamine, matkamine).Peipsiääre rannikualade puhul on tegemist jätkuga Tartu maakonnaspaikneva vene vanausuliste asularadadele. Jõgevamaa osas on olulisemaks38

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISKäsepää valla ridaküladest ja Mustvee linnast koosnev tiheasustusala, kus vägaiseloomulikult tuleb esile vene külade iseloomulik arhitektuur, paiknemine,traditsioonilised tegevused ja kombestik.Piirkonna olulisemad ajaloo­ ja kultuurobjektid on EELK Mustvee Kirik(1880.a), Raja vanausuliste klooster (18 saj I veerand), Kodavere PühaMihkli Kirik (1777. a), vanausuliste kalmistud jt.Sadama olemasolust lähtuvalt on Mustvee arenev turismikeskus (võimalikreisilaevaliiklus). Samuti on kavas arendada jahisadam Omedus.Turismiteenindus ja aktiivse puhkuse võimalusedMajutusasutusi on Jõgevamaal võrreldes ülejäänud maakondadega üldiseltvähe. Kokku on maakonnas 2009. a augustikuu seisuga 26 atesteeritudmajutusasutust (764 voodikohaga). Neist Põltsamaa piirkonnas 7 (304voodikohaga), Vooremaa piirkonnas 10 (338 voodikohaga) ja Peipsi piirkonnas9 (122 voodikohaga) Enim on majutusasutusi Jõgeva ja Põltsamaa linnadesning Pala vallas. Ainult 25% majutusasutustest pakub toitlustamisteenust,paljudel juhtudel ei ole toitlustamispakkumist ka majutusasutuse vahetusläheduses.Toitlustusasutusi on Jõgevamaal 28 (kokku suveperioodil kuni 2212 kohta),neist Põltsamaa piirkonnas 11 (1142 kohta), Vooremaa piirkonnas 14 (890kohta) ja Peipsi piirkonna 3 (180 kohta), neist 3 restorani (Adaveres, 125kohta; Jõgeval 115 kohta ja Põltsamaal 150 kohta).Muuseume on Jõgevamaal kokku 18, neist 5 asub Jõgeva vallas ning ülejäänudon ühe ja kahe kaupa erinevates valdades.Käsitöökodasid on 5 (Palamuse, Jõgeva, Saare ja Põltsamaa vallas jaPõltsamaa linnas).Teemaparke tegutseb Jõgevamaal 8, nende hulgas on nii loomapark kui dendro­, roosi­ ja ürdiaed, arboreetum, muinasaegne linnamägi ja hiis, Kalevipoja jaJõuluvana kodu.Aktiivse puhkuse veetmise võimalustest on Jõgevamaal 11 matkarada(neist 9 Vooremaal, 1 Endla ja 1 Alam­Pedja Looduskaitsealal), krossirajad,kurnirajad, ATV­de, bowlingu ja kirveviskamisrajad, jalgrattamarsruudid,kalastamis­ ja laevasõiduvõimalused, elamussaunad jpm. Tegutsevad mitmedjalgratta ja käimiskeppide laenutused ning jahi, kalapüügi ja matkakorraldajadning paljud muud erinevad külaturismitoodete pakkujad. Lisaks veel 2 suurematspordihoonet (Jõgeva, Mustvee), ujula (Kuremaa) ja tervisekeskus (Mustvee).Traditsioonilistest üritustest on olulisemad Alo Matiiseni muusikapäevad,Jõgevamaa suvemängud, Kalevipoja Uisumaraton, rahvusvahelinemotomatkajate kokkutulek „Jõgevatreff” Kuremaal, Põltsamaa Festvabaõhukontserdid, Kalevipoja Kala­ ja Veefestival, Kalevipoja Rulluisumaraton,maastikurataste mitmepäevasõit Vooremaal, Theodor Lutsu FilmipäevadPalamusel, Suur Üleriigiline Paunvere väljanäitus ja laat Palamusel jpt.39

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISTurismiinfot edastab peamiselt Palamuse Turismiinfokeskus ja Mustveeturismiinfopunkt (Mustvee Ökoturismiühing).Reisikorraldaja maakonnas puudub. Populaarsemateks turismireisidesihtkohtadeks ja marsruutideks on Vooremaa kulgev Endla­Laiuse­Palamuse­Elistvere marsruut ning Peipsiäärel ja Vooremaal kulgev Raja vanausulistepalvela­Palamuse­Elistvere marsruut.Turismiorganisatsioonidest olulisemad on Jõgeva Maakonna Turisminõukogu,MTÜ Jõgevamaa Giidide Ühing, MTÜ Mustvee Ökoturismiühing, MTÜ PalamuseTurism, MTÜ Peipsi Järve Turismiühendus, MTÜ Saare Mõisa Arendajate Selts,MTÜ Torma Mõisakompleksi Taastajate Ühendus, SA Jõgevamaa Arendus­ jaEttevõtluskeskus, SA Vooremaa Looduskeskus jt.1.2.4 Ida­VirumaaJoonis 5. Via Hanseatica mõjuala ja turismipiirkonnad Ida­VirumaalEeldatav mõjualaIda­Virumaa osas on Via Hanseatica eeldatavaks mõjualaks Alajõe, Avinurme,Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lohusuu, Mäetaguse, Toila ja Vaivara valla ningKohtla­järve, Sillamäe, Narva­Jõesuu ja Narva linna territoorium.Asend, looduslikud tingimused40

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISIda­Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond, ulatudes Soome lahelõunarannikust Peipsi järve põhjakaldani. Maakond hõlmab endise Virumaaidaosa ning osa endise Tartumaa põhjaosast. Maakonna pindala on 3364 km²,mis hõlmab kogu Eesti territooriumist 7,4 %. Põhjast piirneb maakond Soomelahega, idast Narva jõe ja Vene Föderatsiooniga, lõunast Peipsi järvega, edelastJõgeva maakonnaga ning läänest Lääne­Viru maakonnaga. Maakonnakeskuseks on Jõhvi linn.Ida­Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi viies maastikurajoonis:põhjarannik, Kirde­Eesti lavamaa, Jõhvi kõrgustik, Alutaguse ja Peipsi rannik.Põhjarannik on peaaegu kogu maakonna ulatuses järsk pankrannik, kuhu jääbPõhja­Eesti pankranniku kõige kõrgem ja suurejoonelisem osa: Ontika, millekohal ulatub pankrannik 56 m üle merepinna. Ontikast ida pool, Valastesuurkraavil asub Eesti kõrgeim juga – Valaste juga, mille osas tehtud erinevadmõõtmised küündivad 20­25 meetrini. Kirde­Eesti lavamaa hõlmab paekaldastlõuna poole jääva vahelduva laiusega maa­ala, kus aluspõhi ulatub maapinnalähedale. Lavamaa on juba muinasajast tihedalt asustatud.Tähelepanuväärseteks pinnavormideks lavamaal on Uhaku karstiala jaaluspõhjalise tekkega Vaivara Sinimäed (max 84,6 m ü.m.p.).Põlevkivi kaevandamisega seoses on Kirde­Eesti lavamaa reljeefis tähtsal kohalmitmesugused tehispinnavormid: terrikoonikud, elektrijaamade tuhaplatood.Terrikoonikud on suurima suhtelise kõrgusega pinnavormid Eestis. Kiviõli ­Sonda tee äärsete terrikoonikute tipud küünivad 101 ja 107 meetrini. Jõhvikõrgustik hõlmab kõrgema piirkonna Kohtla­Järvest ja Jõhvist lõuna poole kuniAtsalama ja Ohakvere külani, kus kõrgused ulatuvad 60 meetrini.Alutaguse maastikurajoon on eelnevatega võrreldes ulatuslikum ning hõlmabsuurima osa maakonnast. Selle ala reljeef on kujunenud jääaja lõpul. Mandrijääservakuhjatised on kujundanud Iisaku­Illuka oosistiku, Kurtna mõhnastiku jaMäetaguse ­ Sildoja oosistiku. Alutaguse maastikurajoonis paiknevad kakõrgeimad looduslikud kohad maakonnas: Iisaku oosi Tärivere mäe kõrgus on94 ü.m.p., Kuremäe kõrgus on 92 m. Peipsi järve rannajoone erinevaidasendeid märgistavad Alutaguse lõunaosa soodes olevad rannamoodustised,mida kohalik elanikkond kutsub griivadeks ja mis on kuni 20 m kõrgused.Alutaguse on Eesti sooderikkaim piirkond; siin asub Eesti suurim, Puhatusoostik, samuti Muraka, Ratva, Seli ja Sirtsi soo. Peipsi rannik on maakonnassuuremalt osalt luiteline, ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalusmadal liivarand.Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsijärv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu ­ Narvaveehoidla, läänepiiril kaunis Uljaste järv ja Tudu rabajärv. Maakonna põhjaosason umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ningidaosas 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.Rahvastik2008. a. 1. jaanuari seisuga elas Statistikaameti andmetel Ida­Viru maakonnas169 688 inimest, mis moodustab ca 13% kogu Eesti elanikkonnast. Neist elablinnades 138 360 inimest ehk 81% % ja maal 31 328 inimest ehk 19%. Ida­41

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISVirumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Via Hanseatica eeldatavamõjuala omavalitsustes elab kokku 155 499 elanikku.Maakonnas on oli kuni 2006. aastani 7 linna, kuid pärast Jõhvi linna ja vallaliitumist on Ida­Virumaal 6 linna, milles seisuga 2009 on elanike arv: Narva 66151 el, Kohtla­Järve 44 821 el, Sillamäe 16 282 el, Narva­Jõesuu 2616 el,Kiviõli 6681 el ja Püssi 1809 el ja 16 valda.15,4% maakonna rahvastikust on tööeelses eas, 68% tööeas ja 16,5%pensionieas. Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast on 18% (Eesti keskmine6,6%). Ida­Virumaal on Tööturuameti andmetel seisuga 31.10.2009 13 790registreeritud töötut.Ida­Virumaa omapäraks on rahvuslik koosseis, ca 80% elanikkonnast on mitteeestlased.MajandusMajandusstruktuurilt on maakond tööstusregioon. Olulisim majandusharu onpõlevkivi kaevandamine ning elektri­ ja soojusenergia tootmine, keemiatööstus.Regioonis toodetakse põlevkivi baasil kahes suurimas soojuselektrijaamasvaldav osa Eesti energiast. Põlevkivi jätkub olemasolevate kaevandusmahtudekorral veel mitmekümneks aastaks. Ida­Virumaal paikneb suur osa riigisuurtööstusest: põlevkivikeemia­, puidu­, ehitusmaterjalide­ ja metalli­ jatoiduainetetööstus. Ida­Virus toodetakse ca 16% Eesti tööstustoodangust.Maakonna lõuna­ ja lääneosa on valdavalt agraarse iseloomuga.Põllumajandustootmine on vähenenud, arenemas on väikeettevõtlus ja turism.Ida­Virumaal paiknevad ka Eesti suurimad metsamassiivid, 68,3% maakonnaston kaetud metsaga.Maakonna tööga hõivatud töötajatest 2% töötab esmasektoris, 49,6%sekundaarsektoris ja 48,3% tertsiaalsektoris (Statistikaamet, 2008).Tähtsamad ekspordiartiklid on keemiatööstuse tooted, metallitooted, puit japuidutooted. Olulisemad impordiallikad on masinad ja seadmed, metall ningkeemiatööstuse tooraine.Maakonna suurimad ettevõtted on Narva Elektrijaamad AS (1485 töötajat),Eesti Energia Kaevandused AS (3150 töötajat), holding tüüpi kontsern ViruKeemia Grupp AS ja Silmet AS.Kokku oli Ida­Virumaal Äriregistri andmetel 01.12.2009. a seisuga registreeritud7565 ettevõtet, neist 4650 osaühingut, 2405 füüsilisest isikust ettevõtjat ning244 aktsiaseltsi.01.12.2009 a seisuga oli Ida­Virumaal mittetulundusühingute ja sihtasutusteregistri andmetel registreeritud 2929 mittetulundusühingut ja sihtasutust.Turismipiirkonnad ja ­atraktsioonidIda­Viru maakonnas moodustava Via Hanseatica mõjutsooni võib jagadaviieks funktsionaalseks alaks:42

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTIS· Peipsi põhjaranniku piirkond – Alajõe, Tudulinna, Avinurme ja Lohusuuvald. Alternatiivseks liikumistrassiks on Iisaku ­ Kauksi ­ Mustvee võiIisaku ­ Alajõe ­ Kauksi ­ Tudulinna ­ Avinurme – Mustvee.· Iisaku­Illuka­Alutaguse piirkond – Iisaku ja Illuka vald. Alternatiivseksliikumistrassiks on Jõhvi ­ Kuremäe – Iisaku tee.· Jõhvi põlevkivitööstuse piirkond –, Kohtla­Järve ja Jõhvi linn ning Jõhvi,Kohtla ja Mäetaguse vald. Alternatiivseks liikumistrassiks on Narva mnt.­ Toila ­ Ontika ­ Kohtla­Järve ­ Jõhvi/Kohtla­Järve ­ Kohtla­Nõmme(Kohtla kaevandus) ­ Jõhvi või Mäetaguse.· Ontika­Toila pankrannik – Kohtla ja Toila vald ,Sillamäe linn.Alternatiivseks liikumistrassiks on Jõhvi­ Kohtla­Järve ­ Ontika – Toila­Narva mnt.· Narva piirkond – Narva ja Narva­Jõesuu linn ning Vaivara vald.Alternatiivseks trassiks Narva­Narva­Jõesuu­Sinimäe tee.Peipsi põhjaranniku piirkond hõlmab Peipsi järvega seotud puhkepiirkondaKalmakülast Remnikuni. Piirkonda jäävad ka Tudulinna ja Avinurme.Peipsi rannik on ajalooliselt tuntud atraktiivse suvituspiirkonnana, millepeamiseks väärtuseks on ligi 30 km pikkune liivarand ja rannaga rööbitikulgevad metsaga kaetud luiteahelikud. Rannapiirkonnas leidub mitmeidmajutus­ ja puhkepaiku. Olulisemaks keskuseks on Kauksi, mis on populaarnekoht ka suuremate kokkutulekute ja ürituste korraldamiseks. Väiksemadpaadisadamad on olemas Lohusuul ja Rannapungerjal. Olulisemateks kultuurijaajalooobjektideks on Lohusuu kirik (1878­1882) ja Lohusuu õigeusu kirikkoos väravaehitisega (1897­1898).Avinurme­Tudulinna ala on traditsioonilise eesti küla elulaadi tutvustavateatraktsioonidega piirkond, mida iseloomustavad suured metsamassiivid japuutöötraditsioonid. Puitkäsitöö oskuste keskuseks on Avinurme, kus on olemasvastav puidutööstus, hulgaliselt käsitöömeistreid ja muuseum. Oluliseks igaaastaseksürituseks on pütilaat. Tähtsamad kultuuri­ ja ajalooobjektideks onAvinurme kirik (1906­1909), Tudulinna kirik (1939) ja Tudulinna vana kirik(1766­1863).Iisaku­Illuka­Alutaguse piirkonda iseloomustatakse kui eri rahvastekultuuride ja uskude kokkupuutekohta, kuhu 12.­14. sajandil toimus vadjalasteja 16.­17. sajandil vanausuliste sisseränne. Aja jooksul on välja kujunenuderinevate kultuuride ja uskude mõjul omapärane tervik. Piirkonnas on mitmeidolulisi nii looduse kui kultuuriga seotud turismi sihtkohti:· Vasknarva, kus on keskaegse Saksa Ordu kindluse varemed ning töötavVasknarva klooster;· Kuremäe, kus asub Eesti vanim tegutsev klooster, 1891. a rajatud,õigeusu nunnaklooster;· Illuka mõis (1888), kus lisaks säilinud mõisaarhitektuurile on spordi­ jamajutuskompleks ja turismikeskus;· Kurtna järvistu, kus väikesele territooriumile on koondunud ligi 40 järveja kuhu on rajatud matkarajad.Piirkonna vaatamisväärsuseks on ka Iisaku kirik (1894­1896) jamaakonnamuuseum.43

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISJõhvi põlevkivitööstuse piirkonda nimetatakse ka Eesti Ruhriks.Vastuolulises piirkonnas seisavad ajalooväärtused kõrvuti nõukogudeaegse jakaasaegse põlevkivitööstuse infrastruktuuriga. Maastikku iseloomustavadaherainemäed (suurim üle 100 m kõrge). Piirkonna keskus on Jõhvi linn,ajalooline kauba­ ja postimaanteede ristumiskoht, milles tänaseks on saanudarenenud kaubandus­ ja teenindussfääriga maakonnakeskus.Põlevkivi kaevandamise traditsioonidega seotud keskuseks­teemapargiks onKohtla kaevanduspark­muuseum, kus on võimalik tutvuda kaevuritööga maaalustestingimustes, sportida ja vaba aega veeta.Olulisematest kultuuri­ ja ajalooobjektidest on piirkonnas Mäetaguse mõis(1796), Kiikla mõis (XIX saj), Pagari mõis (XIX saj), Jõhvi kirik vallikraaviga(14.­16. saj), Kukruse mõisa peahoone (18.­19. saj) jt.Ontika­Toila pankrannik on kõige suurejoonelisem looduslikvaatamisväärsuseks maakonnas. Merepinnast kohati rohkem kui 56m kõrguseltpankrannikult avaneb majesteetlik vaade nii paejärsakule ja merele kuiunikaalsele pangaalusele ürgmetsaribale. Valaste küla lähedal langeb ülepangaserva alla Eesti kõrgeim 25,6 m kõrgune Valaste juga. Piki pankrannikuserva kulgeb iidne sõja­ ja kaubatee. Maastikuobjektidest on olulisem Toila orgja Oru park (72 ha). Toila on üha suuremat populaarsust saavutamaskuurordina. Sillamäe on tuntud areneva linnana, millel on unikaalnetootmisprofiil, kaasaegne sadam ja infrastruktuuridega varustatud tööstusala.Linna iseloomustavad väljapeetud stalinistlik arhitektuur ja vilgas kultuurielu.Narva piirkonna olulisemateks osadeks on Narva linn, Narva­Jõesuukuurortlinn ja Vaivara Sinimäed.Kirde­Eesti lavamaa silmapaistvaks kvaternaari pinnavormiks on VaivaraSinimäed – Tornimägi (kõrgus 70,6 m), Põrguaugumägi (83,1 m) ja Pargimägi(85,2 m). Sinimägedes asub II maailmasõja lahinguid tutvustav VaivaraSinimägede Muuseum ja maastikupark, kuhu on rajatud ka matkarada.Narva­Jõesuud tuntakse kui kliima­, vesi­ ja mudaravikuurorti, mille oluliseksväärtuseks on 13 km pikkune liivarand ja majutus­ ning puhkeasutused. Linnaiseloomustavad möödunud sajandi puitarhitektuur ja pargialad, samuti Narva­Jõesuu õigeusu kirik (19. saj), Narva­Jõesuu kuursaal, park, lehtla (1922) jt.Narva on ajalooline piirilinn, mille omamise eest on võidelnud mitmed Euroopavõimsamad riigid. Seetõttu on Narva alati olnud kindluslinn. Narva olulisemaksvaatamisväärtuseks on Narva kindlus. Teised olulisemad vaatamisväärsused onNarva raekoda (17 saj), Kreenholmi Manufaktuur (19 saj), ÕigeusuÜlestõusmise peakirik (1890) jt. Narva haridus­ ja kultuurielus etendab olulistkohta Tartu Ülikooli Narva Kolledž, mille uue hoone ehitamine aktiviseerib Narvavanalinna ruumikasutust.Turismiteenindus ja aktiivse puhkuse võimalusedMajutusasutusi on Ida­Viru maakonnas 45 (kokku 1225 ööbimiskohta), neist12 hotelli (716 voodikohta), 9 hostelit (670 voodikohta), 4 puhkemaja (2844

VIA HANSEATICA ARENGUVÖÖNDI ARENGUSTRATEEGIA EESTISvoodikohta), 12 külalistemaja (502 voodikohta), 3 kodumajutust (17voodikohta) ja 5 puhkeküla (216 voodikoha ja lisaks karavani­ jatelkimiskohad).Toitlustusasutusi on 27 (1306 kohta), neist 15 restoranid (825 kohta) ning 40kohvikut, baari, pubi ja ööklubi (kokku ca 1500 kohaga). Enamiktoitlustusasutusi asub Narvas, Jõhvis ja Kohtla­Järvel.Muuseume on Ida­Virumaal 7 (Avinurme koduloomuuseum, Kohtla­Järvepõlevkivimuuseum, Kohtla kaevanduspark­muuseum, Iisaku koduloomuuseum,Aseri muuseum, Hermanni linnus ja Narva muuseum, Narva muuseumikunstigalerii).Aktiivse puhkuse võimalustest on jalgrattalaenutused, ratsutamiskohad,tenniseväljakud, valgustatud suusarajad, mäesuusatamisvõimalused,kanuumatkad, paadi­, jahi­ ja kaatrilaenutused, snowtubing, vibulaskmine,paintball, bowling, kalapüügi võimalused, jahiretked, autorent jpm. Lisaks on 7matkarada (Saka­Ontika, Seli soo, Vaivara, Kurtna, Kotka, Purtse, Toila­Martsa).Turismiinfot edastavad peamiselt Jõhvi Turismiinfokeskus ja NarvaTurismiinfokeskus.45