2013 Abiks põllumajandussaaduste väikekäitlejale III osa - Maheklubi

NISUNisu on maailma üks enamkasvatatavaid teravilju. Eestis kasvatatakse valdavalt pehmet eharilikku nisu, kuid viimasel ajal ka peamiselt mahetootjate poolt speltanisu e okasnisu.Nisu on hea süsivesikute allikas. Nisukliid sisaldavad palju mineraalaineid, B-rühma vitamiineja kiudaineid.Speltanisu toiteväärtus on palju suurem kui harilikul nisul, ta sisaldab poole rohkem proteiinija rasva, palju on ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid jasüsivesikuid. Speltanisu kleepevalk on pehmem kui harilikul nisul, seega on ka toodetekerkimisomadused halvemad. Speltanisust saab paremini küpsetada lameleibu, karaskeid,sepikut. Speltanisul on väga meeldiv maitse, meenutades veidi pähklit.Töötlejate poolt kehtestatud levinumad toidunisu kvaliteedinõuded:- niiskus 13,5–14,0%- mahumass 750–780 g/l- proteiin min 11,5%- langemisarv min 220–250 sek- kleepevalk min 23,0%- teralisand max 5%- peentera max 3%- kahjulikud lisandid max 0,05%Niiskus. Mikroseente arengu takistamiseks tuleks vili kuivatada niiskuseni 13–14%. Olulisedon ka õiged säilitamistingimused, et vilja niiskus säilitades ei tõuseks.Mahumass. Mahumass sõltub nii sordist, toitainetega varustatusest kui ka kasvuaastailmastikust. Mahumassi võib vähendada peas kasvamaminek või vihmase ja kuiva ilma tõttuniiskumise ja kuivamise tagajärjel tekkinud krobeline tera pind. Mahumass on sordiomanetunnus ja seda mõjutab ka vilja sorteerimine.Langemisarv. Küpsetuseks on parim nisu, mille langemisarv jääb vahemikku 250–350 sek.Liiga madala langemisarvuga jahus on tärklis hakanud lagunema ning taigna kerkimisel jaküpsetamisel õiget pätsi struktuuri ei teki. Liiga kõrge langemisarvuga jahust tehtud sai aga16