Sinu Mets-sep_2011.pdf - SA Erametsakeskus

sisukord2212JAHIMEES12 Asjatundmatus lihtsalt ärritab14 Terashaavleid iga püssigakasutada ei tohi16 Põtrade arv on endiselt suur17 Väikesed elavad omaette18 Jäneseid võib ka viirus vaevataSisukordMETSAOMANIK4 Keset maailma tormlemist...6 Teed, laod ja kokkulepped8 Aeg ennetada talvekahjusid9 Metsaregister teeb elu lihtsamaks10 Hoolitseme metsa tervise eestMETSAELU20 Sügisel kohtusime uuesti22 Kõige tähtsam aeg23 Seened võivad ravida24 Kellegi pesa on puu otsas...26 Teejuht sammalde ja samblike ilmaTEATED28 Eesti Jahimeeste Seltsis29 Erametsaliit teatabAMETLIK INFO30 Metsaseaduse nõuded lageraielankidesuurusele, e-metsateatis31 Metsatulu maksustamise reeglid muutuvad32 Metsameede toetab 5,1 miljoniga34 Keskkonnainspektsioon sai uurimisasutusevolitused286SinuMetsMetsa õppelehtVälja andnud SA ErametsakeskusProjektijuht Evelin Huul, tel 683 6066,e-post evelin.huul@eramets.eeRahastanud Keskkonnainvesteeringute KeskusTeostus AS Eesti AjalehedToimetanud Viio Aitsam, tel 489 4117,e-post viio.aitsam@maaleht.eeKujundanud Merike ArbetEsikülje foto Ingmar Muusikus – põtradel on sügise algul pulmadTagakülje foto Anneli Palo – pohlad32sinu mets september 20113

metsaomanikKeset maailmatormlemist...Küllap lääneeurooplastelgi on möödalaskmisihulgi olnud, kuid meil seisavad oma apsudlühema ajavahe tõttu selgemini meeles.4TIITKOSENKRANIUSmetsaomanikLäinud laupäeva lõuna paiku sattusinriigimetsa harvendusraielanginurgal kokku saemees Reinuga.Käis puhkepäeval oma tööjärge lõpetamas.Korralik töö võtab enam aega kuilihtsalt tihu tagaajamine. Esmaspäevalvaja koos teiste meestega uuele objektileasuda.Ise arvas jutu sees, et ega teda ennerikkaks saamine ähvarda, kui töö kvaliteetka hinda läheb. Ja selliselt on meeshämmastava järjekindlusega aastate viisimetsas piltilusat tööd teinud, laskmataend segada muu maailma tormlemistest.Õhtul peeglist endale otsa vaadatesesitasin enesele küsimuse, et kas minaka sedamoodi oskan oma tegemistessesuhtuda.Usaldus maksabMetsaühistu esindajana teiste metsaomanikeraietöid korraldades on selgunudminu jaoks huvitav asjaolu. Nimeltmetsaomanikud eelistavad usaldusväärsettöövõtjat (ja kvaliteetset tulemust)ka mitme tuhande euro võrra rohkemraha pakkuvale, kuid küsitava kvaliteedigatööd tegevale juhuslikule tegijale.Ei ole väikemetsaomaniku suhtumineühtigi enam nii, et kiiresti plats lagedaksja raha taskusse. Küllap ongi see läbi aegadevaldavalt nii olnud, kuid vahepeal-sinu mets september 2011setel segastel aegadel on hooletu asjassesuhtumine enam silma paistnud.Nii et oma metsamajandamise alastkogenematust tunnistavate metsaomanikeraietööde ja müügimuredega tegeldesräägingi esmajärjekorras töö kvaliteedist,mitte hinnast. Olulist hinnalisaju pakkuda ei ole. Nii mõnegi raieteenusepakkuja lubatav teistest kõrgem kokkuostuhindtekitab küsimuse: mille arvelt?Turg on ju kõigi jaoks ühesuguneja Soome–Rootsi paberivabrikud kaugelmere taga.Läbi aastate on kirutud küll metsaärikaid,küll suuri metsafirmasid, kesmetsale mõtlemata ja kiiret raha tagaajades tuhandete tihumeetrite viisi puitusadamatesse on vedanud. Ehk on seeaga hoopis olnud kiire arenguga kaasnevnähtus? Mingi jõud peab traktorid,autod ja laevad liikuma panema ningsamas inimestelegi elatise võimaldama.Paraku on selleks jõuks ainult suuredrahad.Kapitalism olevatki selline veidi metsikmaailmakord. Ameeriklased, näe,pidid enamiku pärismaalasi lausa likvideerima,et praegu saaks uhkeldadamaailma võimsaima riigi tiitliga. Ja lisakskõigele: kuhu väikeomanik omapaar autokoormat paberipuud paneks,kui ümber Pärnu linna poleks laevatäitekaupa suurtegijate puiduvirnasid?Metsatöö on viimase paarikümne aastagaväga palju muutunud. Oleme Družba,sae ja kirve juurest jõudnud arvutining internetiühendusega harvesteriteni.Sellise tormamise juures on paraku niimõndagi valesti läinud. Lääne-Euroopa,kust me kogemusi ja tehnikat varmalt üleoleme võtnud, on saanud märksa rahulikumaltomi asju ajada.Küllap on neilgi möödalaskmisi hulgiolnud, kuid meil seisavad oma apsudlühema ajavahe tõttu selgemini meeles.Tehtud vigade pärast peame järeltulijateees häbenema ja neil tuleb tulevikuslihtsalt metsaasju meist paremini korraldadaning neile jäetud jama üle elada.Looduslähedus või arenguruum?Minu jaoks oli väga ergutav elamus kevadineõppereis Soome sealsete jõulukuusekasvatajatejuurde. Metsaistutamiseajal juba on arvestatud, et osa muldapandud taimedest kasvab tulevasteksjõulupuudeks, teine osa aga palgipuudeks.Noorendike hooldamisel pügataksepalgipuuks sobimatuid kuuskijärjepidevalt ja müüakse lõpuks jõuludeajal toakaunistuseks. Üle paarisajahektari metsa oli sellise eesmärgiga läbitöötatud – tõeliselt intensiivne metsamajandamine!Huvilistele on loodud ka võimaluskäia kogu perega kuusekasvanduses en-

metsaomanikviio aitsamTiit Kosenkraniuse metsas näeb tihtipeale metssigade tehtud “maapinna ettevalmistust”.dale ise jõulupuud välja valimas ja saagimas.Selline töökorraldus on välja kujunenudneljakümne aastaga ja kahe põlvkonnajärjepideva tööga. Koju naasteskäisin hekikääridega oma metsa kuuskedejuures ka tiiru. Hakatuseks saikolmekümne jagu puukesi sobivamassevormi kohendatud. Kusagilt peab jualustama.Muljetavaldav on soomlaste usinusoma kasenoorendike harvendamisel.Kümnete kilomeetrite viisi nägin teedeääres kenasti ühtlaseks saetud kaasikuid.Tihedust on metsal just parasjagu,et oksad laiutama ei kipuks. Sellisestmetsast peaksid lõpuks päris ilusadspoonipakud kasvama.Tallinnast Pärnusse sõites ja teeäärsetmetsa vaadeldes küll midagi sellistsilma ei hakka. Kilomeetrite viisi näebpuha puutumatuid rupsikuid! On seelihtsalt looduslähedane suhtumine võinimetada seda arenguruumiks?Mida arvata harvendusraietest, kustulevikunägemus töö käigus kaduma onläinud? Kas jällegi looduslembene mõtteviis?Metsast on lihtsalt osa puid väljasaetud. Tagajärjena on lõppraie ajaksmetsa alles jäänud vaid õõnsad tüvetorbikudja kõverad jässid. Segametsast,kus igal puuliigil ongi eri raievanus, eiole saada muud kui kütte- ja veidi paberipuitu.Ometi on metsateadlased teinudpikki ja põhjalikke uuringuid; igas vanusespuistute kohta on puuliikide viisilahti seletatud, mida, miks ja millal saagida.Samas aga – tormgi langetab metsaspuid meile arusaamatu valiku järgi.Ei planeeri sugugi ühtlase vanuse ja jämedusegametsa ning hiljem on kõik lagedadkohad midagi täis kasvanud.“Okastega lepad”Mina pole oma metsas väga hoolas kuuseistutajaolnud. Metssigadele meeldibkangesti maapinna ettevalmista-mist teha, mistõttu olen hoopis kuusejamänniseemnete külviga looduslikuleuuendusele kaasa aidanud. Suuremaduuendusraied jäid 1997.–1998. aastasseja siis oli meie kandis kuuskedel mituhead käbiaastat järjest. Tõsi jah, noorendikke,kus ainult kuused kasvavad,meie metsades ei ole. Ikka segamets.Oli enne ja tuleb ka edaspidi.1960. aastatel istutati siinsed talupõlludkuuski täis. Nüüd võtame neid sanitaarlageraiekorras maha. Põdrad onsealt aastate jooksul päris suured suutäiedvõtnud – neile kohe meeldivadsellised punase ja paksu koorega kuusepuud.Mina nimetan neid “okastega leppadeks”,sest aastane juurdekasv küünibkuni nelja sentimeetrini diameetri kohta– õiget palgipuud neist ei tule. Nendeasemele võiks ehk ühe põlvkonna lehtpuudkasvatada ja alles siis uuesti kuuskeistutada.Jahimees ma ise ei ole. Kohaliku jahisektsioonigaon leping tehtud ja suhtedon päris head. Olulistes asjades olemekokkuleppele jõudnud. Kahjuks hõlmabnende jahiterritoorium vaid osameie metsamaadest. Teine osa pidavatkuuluma mingi müstilise riigijahipiirkonnaalla. Müstiliseks nimetan sedaseepärast, et ma pole 15 aasta jooksulnäinud mitte ühtegi asjaga seotud isikut,lepingutest ja kõigest muust rääkimata.Viimane uudis oli, et minu maa ollaoksjonil kellelegi teisele maha müüdud.Ilmselt küll vaid jahipidamise õigus,kuid ikkagi kummaline – jälle minu kuimaaomaniku teadmata. Internetti ülespandud jahipiirkonna kaardil ei paistnuderamaid olevatki. Tundus olevatnõukogudeaegse viimase metsakorralduseriigimetsakvartalite numeratsioon.Ma ei arva, et iga sigade üles kaevatudkuusetaime ja pesemata hammastegapõdra näksimise tõttu mädanemaläinud puude eest peaks jahimeesteltmingit hüvitist küsima. Üksainus põdermärgib oma jalutuskäigu ajal hammastegapäris palju puid ära. Sel moel peakssiis kõik põdrad ära hävitama? Arvan,et tegelikult peaks hoopiski puutaimedevalikuga tegelema – õhukese hallikoorega kuuskedel on põdra hambajälgiväga harva.Kindel on aga, et jahihuviliste jamaaomanike suhete korraldamine onpikk ja keeruline ettevõtmine.sinu mets september 20115

metsaomanikTavaliselt on nii• Praeguses metsanduspraktikas on enamik kokkuleppeid naabermaaomanikegasuulised, tuginevad usaldusele ja soovitustele.• Kui soovitus on negatiivne, tuleks otsida ka teist soovitust. Kui seegi poleparem, tasub kokkulepe jätta sõlmimata ja läbisõiduluba andmata.• Kui ei õnnestu kuidagi soovitajat leida, tasub sõlmida kirjalik kokkulepe, kuidsee on töö- ja ajamahukam.• Kui maaomanik töö ajal avastab liiga sügavad rööpad, tuleks kohe teavitadasellest metsa ülestöötajat ja paluda tal töö peatada, et kiiresti arutadaläbi võimalikud muud variandid. Kui ülestöötaja ei reageeri, tasub kutsudakohale keskkonnainspektsioon. Inspektor fikseerib olukorra ja hiljem on vähemvaidlust, kes ja kui palju on kahju teinud. Kahju tekitaja peaks kahjudlikvideerima ja metsarajatise esialgsesse seisu viima.• Kokkuleppel räägitakse tavaliselt selgeks ka see, mis ajaks puidu vedajateed-rajad taastab. Üldist kindlat aega selleks pole, sest seda määravadilmastik ja turu olukord. Kumbki neist ei allu kokkuleppijate tahtele.Allikas: Raul VahterKõige paremini toimib sellisel juhulkokkulepe usalduse baasil. Kui küsitetagatisraha, võib see paraku usalduselõhkuda.Tagatisraha on tavaliselt väike summa,sest kui küsite väga palju raha, hakkabettevõtja otsima puidu kokkuveovIIo aitsamkorraldamiseks teisi lahendusi. Kui kindlaltnõuate tagatisraha, tekib ettevõtjaljustkui moraalne õigus natuke ikkagilõhkuda pinnast või laoplats koristamatajätta. Väga kergesti tekib suhtumine, etmaksime ju raha, mida tagasi nagunii eisaa – vajadusel niisiis lõhume.Maaomanikul, kes soovib ise metsamüüa, on kolm varianti:• Müüa mets koos maaga ehk võõrandadakinnistu. Sellisel juhul on kakokkulepped naabermaaomanikegajuba uue omaniku probleem.• Müüa kasvav mets. See, metsa võõrandaminekasvava metsa raieõigusemüügina, on kõige levinum variant.Üldiselt korraldab sel juhul metsaraiumise ja kokkuveo ostja. Maaomanikultuleb sellise müügi puhul agaolla lepingut tehes tähelepanelik, etseal oleks ka kirjas, et kokkuleppednaaberkinnistute omanikega on kasvavametsa võõrandaja/ülestöötajarida. Vastasel juhul saab võõrandajavabad käed tegutsemiseks ja kahjudeeest vastutab maaomanik ise.• Müüa metsamaterjal sortimentidena.Sellisel juhul peab omanik metsa ülestöötamiseise korraldama. Niisugunemüügiviis eeldab eelteadmisi metsandusest,metsa ülestöötamisest, ka hetkepuiduturust. Kui omanik töötabkiise metsa üles, tuleb tal endal teha kakokkulepped naabritega.Kui omanik tellib metsa ülestöötamisekelleltki teiselt, on mõistlik makstateenuse eest rohkem ja lasta kokkuleppedsõlmida ülestöötajal, kes siis ka vastutabtekkida võivate kahjude eest. Omanikpeab sellises olukorras arvestama, etülestöötaja siis ka otsustab, millal raiub.Kes raiub, see vastutaguLäbirääkimiste ja kokkuleppimiste juurestasubki järgida põhimõtet, et otsustabsee, kes raiet teeb, sest otsustaja siiska vastutab. Kui see põhimõte on paigastära, on kahjud ja vastastikune pettuminekiired tulema.Sellest tuleks igal juhul hoiduda, sestka siis, kui konkreetne olukord kuidagiära lahendatakse, ei luba see maaomanikpäris kindlasti tulevikus enam kellelgioma maad kasutada.Seega saavad kahju ka kõik teised maaomanikud,kes kunagi oma metsanduslikusaagi tahaks üle selle maa vedada. Nadpeavad leiutama veoks uue tee, mis on tavaliseltpikem, raskemates oludes jne.Läbi rääkides proovige alati kokkuleppeteisest poolest võimalikult paljuteada saada ja asetage end korraks mõttestema rolli. See aitab teineteist mõistaja ka kokkulepe sünnib kiiremini. Aegon ju ressurss.sinu mets september 20117

metsaomanikAeg ennetadatalvekahjusidviio aitsamSügisel hooldamata jääva metsakultuurivõib koltuv rohttaimestik lämmatadaja lumerohkel talvel isegi murda.Sügisene metsakultuuri hooldusvõsalõikajaga.8EDA TETLOVkeskkonnaametimetsauuendusepeaspetsialistPärast istutamist-külvamist on puutaimedelekonkurendiks just rohttaimedkui kiirekasvulisemad.Seetõttu peab metsaomanik rohtu tõrjuma.Keemilisi tõrjevahendeid metsaskasutada ei tohi (v.a metsakaitseekspertiisialusel lubatud juhud), nii et abivahendidon ikka vikat, võsalõikur jms.Hiired ja seenedKultuuri hooldamisel tuleb arvestadapuuliigi valgusnõudlust. Esmajärjekorrastasub rohust puhastada kase- jamännitaimed kui valgusnõudlikud. Üldisemnõuanne on, et kui taime ümbruseniitmine ei ole jõukohane, võib rohttaimedka maha tallata.Sügisene hooldus on tähtis, et hääbuvadrohttaimed (kulu) maha langedesei lämmataks puid ja lumerohkeltalvel neid ei murraks. Puukese rohupuhasümbrus aitab vähendada ka talviseidhiirekahjustusi. Tavaliselt puhastataksepuutaime ümbrus rohttaimedest0,3 m raadiuses.Eriti hoolas peab olema uue metsa külvaja,sest tema tõusmete ja noorte puukestekasvukiirus jääb tugevasti alla rohttaimedeomale. Seetõttu külvikultuuri puhultavaliselt ei piisa vaid ühest hooldamiskorrast,vaid puutaimi tuleb rohustvälja aidata vähemalt kahel-kolmel kor-sinu mets september 2011ral kasvuperioodi jooksul. Männitaimedon võrreldes kuusetaimedega vastuvõtlikumadseenhaigustele – kui hääbuv rohineile peale langeb, saavad seenhaigusedarenguks väga head tingimused. Hooldatudtaimede ümber liikuv õhk vähendabseenhaigustesse nakatumise ohtu.Rohused kasekultuurid suurendavadputukakahjustuste ohtu. Rohus elavadtirdid munevad hilissuvel noore kasetaimetüvele, tehes sinna väikese haavandi.Haavandi kaudu võib taim nakatudaseenhaigustesse. Kui langevad kokkutugev putuka- ja seenhaiguse kahjustusning ebasoodsad keskkonnatingimused,võib väike puu ka hukkuda.Kas leiab üles?Metsakultuuri hooldamist aitab lihtsamaksmuuta kultiveerimiseelne maapinnaettevalmistus. Ettevalmistatudpinnal, kui mullakamar on kooritud võipurustatud, ei kasva rohttaimed nii kiirestining puutaimel on vähem vee jatoitainete konkurente.Teisel-kolmandal aastal pärast kultiveerimist,kui rohttaimi lisandub enam,on ka puuke juba elujõulisem.Viljakale ettevalmistamata alale istutatudtaimede leidmine rohust võib ollaaeganõudev, kui istutaja kevadel taimi eiSügisene ülevaatusmarkeerinud. Nii võib juhtuda, et usinhooldaja võib reast välja istutatud taimemaha niita või ära tallata.Ettevalmistatud alale istutatud taimion lihtsam leida ja hooldustööga lähebvähem aega. Suurte, hästi arenenudjuurekavaga taimede istutamine on raskem,kuid hooldus see-eest lihtsam.Võsa rookimineIstutatud puutaimede suurema sügisesehooldustöö peab kindlasti ette võtmametsaomanik, kes otsustas vahetada puuliiki,istutas näiteks rohket juurevõsu andvahaava või halli lepa raiesmikule kuuse,männi või kase. Hilissuvise või sügisesetööna tuleb siis ette võtta soovimatu puuliigiväljarookimine näiteks võsalõikuriga.Vanemad metsaistutused tuleb kaüle vaadata. Kui soovimatud puud-põõsadon istutatud taimedest kõrgemad,tuleks neidki välja raiuda, kas puhastadakogu istutusala või istutatud puu ümbruskuni 1 m raadiuses (sõltub metsaomanikujaksust).Asjatundjad ütlevad, et võsatõrjeton kasulikum teha, kui puud lehes –nii kurnatakse tõrjutavat rohkem ja uutvõsu kasvab hiljem vähem. Sügisel, kuilehed varisenud, on saemehel lihtsammärgata istutatud okaspuid.• Kui istutatud puutaimed on rohust välja aidatud, tasuks ette võttaväike inventuur ja vaadata, kui paljud neist on elujõulisena alles.• Kui alles on alla kahe kolmandiku istutatud taimedest, võiks esimeselvõi teisel aastal kultuuri täiendada.• Sügisene aeg sobib täiendamiseks väheviljakatel või kuni keskmiseviljakusega muldadel, kus ei ole suurt külmakohrutuse ohtu.Allikas: Eda Tetlov

metsaomanikMetsaregister teeb elulihtsamaksKuidas laadida metsaregistriandmeid oma GPSi ja kuidasvaadata naabrite metsateatisi?SVEN MITTKeskkonnateabeKeskuse metsaregistriosakonna juhatajaNäidisvaademetsaregistrisse.Omanik saab oma metsaandmeidvaadata metsaregistri avalikustkaarditeenusest http://mets.keskkonnainfo.ee. Et sealt metsainventeerimiseandmeid ning metsateatise jalooduskaitsepiirangute teavet näha, tulebavada sakk “Kaardikihid” ning sisselülitada kiht “Teatis” või kõik piirangukihid.Kui mõnda kihti on vaja rohkem esiletuua, saab hiirega seda vasakust äärest(nn täppidega ala) ülespoole lohistada.Kodulehelt leiab juhendiMetsaregistrist on omanikul võimalikoma metsa eraldiste piirjooned ka allalaadida oma GPS-seadmesse. Uuemadseadmed oskavad andmeid kasutadaotse, s.t piisab, kui alla laetud metsaeraldisekiht (ESRI shp-formaadis) kopeeridalihtsalt seadmega kaasas olevalemälukaardile.Kahjuks enamiku GPSide puhul seenii lihtne ei ole. Kuna tootjad kasutavaderinevaid programme (isegi ühe tootjaeri mudelitel), tuleb andmeid enne töödelda,et programmid neist aru saaks.Teisisõnu – on vaja andmed konverteeridaGPX- või muusse vajalikku formaati.Metsaregistri avaliku teenuse lehelon nüüdsest üleval põhjalik, iga järgmistsammu piltide abil kirjeldav juhend, kuidaseraldiste piirjooned GPSi saada.info• Metsaregistri kõikide uute teenustega saab tutvuda registri avalehel.Võimalusi saab uurida, kui klõpsate hiirega näidiseks toodudkatastritunnuse lingil.• GPS – Global Position System ehk globaalse positsioneerimise süsteem.• GPX – GPS eXchange Format ehk vabavaraline formaat GPSist andmetesalvestamiseks arvutisse.Kuna juhendis kirjeldatav programmon vabavara, ei pruugi see siiski töötadakõikide GPSidega. Sellest ei maksakohe heituda, vaid tuleks võtta ühendustmaaletooja, müüja või tootjaga (ntkoduleht) ning välja uurida, kas ja kuidassaab seadmesse laadida GPX-formaadisandmeid.Avaliku teenuse lehel on nüüd võimalikvaadata ka oma GPSiga kogutudpunkte (nt metsas märgatud tormimurd,üraskikahjustus vms, mille asukohta kaardiltahetakse selgitada). Selleks tulebGPSis olevad andmed programmi abilsalvestada arvutisse jällegi GPX-failinaja avaliku teenuse lehel kaardi ülevalääres oleva GPS-nupuga avada.Lähikonna lageraiedRaiete kavandamisel tuleb arvestadametsaseaduse piirangutega, lageraielankidevahekaugustega jms (vt lk 30).Et olla kursis ka naabrite raieplaanidega,tuleb metsaregistris otsida ülesoma maatükk katastritunnuse järgi jalülitada sisse sakis “Kaardikihid” olevkiht “Teatis”.Teatised tulevad kaardile tumesinisena.Neile peale vajutades saate kontrollida,kas tegu on lageraiega (uuesaknas tumekollane) või mõne muuraieviisiga.Kaardi üleval osas oleva joonlauagasaate kontrollida raietevahelist kaugust.Ärge unustage üle vaadata ka omametsas kehtivad piirangud. Selleks tulebsisse lülitada kõik piirangukihid.***Kui tekib küsimusi või hakkate endaskahtlema, tasub helistada metsakonsulendile,kelle kontaktandmed leiab erametsaportaalistwww.eramets.ee/noustamine.sinu mets september 20119

metsaomanikHoolitsememetsa tervise eest*Kahjustused – mõistlikul määral –on tegelikult metsa loomulik osa.JÜRI PEREmaht %10010OLAVI UDAMmetsaomanik,metsakonsulentTeisel aastal oli meie esimene küsimus,mida peaks järgmisenametsas kiiresti ette võtma. Kõigepealtmõtlesime üldisemalt, mida üldseise saaks teha (vt lisa) ja siis olime jälleMeie Pere Metsa juures.Juba enne maa tagasi saamist metsasringi käies nägime palju surnud, surevaidja kahjustatud puid. Eriti suur kahjustusoli eraldistel 8 ja 3.Väga suure kahju põhjustasid 1970.aastate alguses Eesti kuusikutes ja kamännikutes põdrad. Tõenäoliselt on kõigilesilma torganud umbes silmakõrguselolevad tüvekahjustused, mille kauduon eelkõige kuused nakatunud seentega(verev nahkis jt) ning puutüvi on seestmäda. Nii oli meilgi. Osa neist puudestolid murdunud just kahjustatud kohast.Mida kahjustustega kaotada võib?Kõige suurema mahu ja kindlasti kaväärtusega on puutüve alumine osa. Kuijagada tüvi näiteks kümneks võrdse pikkusegaosaks, saame n-ö suhtelise mahutüve pikkuses (vt pilti).Esimene kümnendik annab u 24%puu mahust, järgmine u 17% (kaks esimestosa kokku seega u 41%) ja kolmasosa u 15% (kolm esimest osa kokkujuba 56%). Alumine pool tüve pikkusestannab ligikaudu 80% tüve mahust!Loomulikult on see eri puudel erinev jasinu mets september 2011sõltub puu kujust. Ligikaudu annab seeaga ettekujutuse, kui tähtis on just puutüvealumine osa ja selle kvaliteet.Kui jagada tüvi samamoodi majanduslikuväärtuse järgi, siis on alumisepoole osakaal veelgi suurem. Tulu saameju korrutades mahu hinnaga. Siit edasisõltub kogukahju kahjustuse ulatusest:kahjustatud puude hulgast ja kahjustuseenda ulatusest üksikutel puudel.Peale mainitud põdrakahjustuse saamekahju, kui ulukid toitudes rikuvadnoorte puude latvu – kasvavad mitmeladvalisedpuud. Seda kahju saab aga vähendada,eemaldades aegsasti teise ladvavõi raiudes need puud hooldusraietelvälja, kui terveid puid on piisavalt.Olulist kahju võime tekitada ka ise.Näiteks raietöid valel ajal tehes soodustamejuurepessu levikut, eriti okaspuumetsades.Hooldusraiet tehes võime vigastadakasvama jäävaid puid.Suuremad kahjud tekivad tihti suuremateputukarüüstete või kobraste elutegevusetõttu. Siis hukkuvad terved metsaosadja kasutatava puidu väärtus vähenebväga kiiresti.Kahjustuste tõrjelMeie Pere Metsas märkasime augustis, etka 3. eraldise lõunaosas on mõned puud(kuused) ära kuivanud ja lähikonna puudelolid okkad kuidagi kahvatud. See olikooreüraski töö. Kahjustuse leviku vältimiseksvõtsime ette sanitaarraie ka sellesosas. Õnneks jäi see mets heale mineraalpinnaseleja tee lähedale, mistõttusai seda raiet teha suve lõpupoole.Kuivanud ja kahjustatud puud raiusimeniisiis välja eraldistelt 3, 7 ja 8. Samalajal koristasime ära ka osa lamapuidust(surnud ja mahalangenud puud).Osa lamapuitu jätsime alles, et hoi-pool puukõrgust1/3 ->1/4 ->1/10 ->99,898958980705641240,0Puutüve mahu suhteline jaotumine.Kahjustus tüve alumises osas tähendab,et omanik saab palgi asemel hoopispaberipuidu- või küttepuidunoti(d),mille hind on 2–4 korda väiksem. Kogupuu mahus tähendab see tulude kaotustvähemalt 30%.

metsaomanikMeie pere mets12teesiht3645 7teeoja8910131211metskondAastaringid rahas (kr)Aastaring Tulu või kulu liik Tulu KuluJääk aasta alguseks ja reserv 88 099 19 8002. Sanitaarraiest saadud tulu 14 150 -2. Tulumaks 21% 2 9712. Maapinna ettevalmistamine 2 7002. Maamaks 884KOKKU 14 150 6 555Reserv uuendamiseks 17 1002. Vaba raha isiklikuks kasutamiseks 98 3946 289 €Mis meist sõltubSaame ise paremaks muuta:• Oma teadmiste ja oskuste pagasit (milliseid töid ja millal teha; milliseidpuid raiuda jne; millised on metsanduslikud tugisüsteemid; millised onkõrvalkasutuse võimalused jne).• Teatud juhtudel metsa boniteeti, eelkõige metsakuivendustöödega.• Ligipääsu metsale teedevõrgu parandamisega. Hea teedevõrguga alal onülestöötamise (eelkõige kokkuveo-) kulud väiksemad ja raie on võimalikka mittetalvisel perioodil. Teede olemasolu on tähtis ka loodusõnnetuste(nt metsatulekahju) korral.• Meist sõltub ka kõik, mis seotud me endi vajadustega. Kui ikka “küpses”metsaosas leiame enda jaoks väärtuse (nt kindlustunne, turvalisus, võimalusoma metsa loodust nautida), on see tähtsam kui selle metsa raiumisestsaadav tulu. Siis jätamegi ju raiumata, olenemata majanduslikest põhjendustest!Ja raiume siis, kui see on vältimatu.da looduslikku mitmekesisust. Samutijätsime raiumata eraldisel 3 teise rindepuud, ka siis, kui need olid kahjustatud.Selle põhjus oli vajadus vähendada tuulekahjustusteohtu eraldisel 6. Eelmiseaasta raie eraldisel 1 oli avanud tuulteleeraldise 3 lääne- ja loodekülje.Raiumata jätsime ka mõned üksikudkuivanud jalal seisvad puud. Üks põhjusoli nende halb kättesaadavus – kui puidpole võimalik traktoriga nii kokku vedada,et ei pea olulisel hulgal terveid puidraiuma, siis ei tasu neid puutuda. Teinepõhjus oli n-ö talupojatarkusega kogetu,et kui raiud üksiku metsakuiva puu,siis varsti kuivab sealsamas kõrval järgmine.Seega otsustasime need üksikudpuud jätta Meie Pere Metsale! Surnudja sureva puidu kasutamine on muidugika oluline, kuid sanitaarraie peaminesiht on suuremate kahjustuste ja nendeleviku ärahoidmine.Kahjustuste vähendamisel on vägatähtis teha koostööd jahimeestega janaaberkinnistu(te) omanikega. See aitabohtusid õigel ajal avastada ja ka likvideerida.Kui kahjustus on naabri metsas,tasub sellest naabrile märku anda.Nii vähendame kahjustuse leviku ohtuja naaber aitab järgmisel korral meid.Teine aastaringKokku raiusime umbes 2,2 hektaril,millelt saime 56 tm metsamaterjali. Sellest7 tm oli kuuse peenpalk, 20 tm paberipuit(peamiselt põdrakahjustusegakuusest) ja 29 tm küttepuit.Kuigi 10 tm küttepuitu kasutasimeoma pere tarbeks, arvestan sellegi võimalikumüügihinnaga tuluks, et andmedoleksid lõpuni võrreldavad. Sedasisaime raietuludena kokku 14 150 kr(904.35 €) ja tulumaks sellelt oli 2971kr (189.91 €).Kuna lageraie eraldisel 1 olime teinudjuba eelmise aasta kevade eel, olisee raiesmik nüüdseks, teise aasta lõpuks“seisnud” juba kaks suve. See-ga tegime sügisel (oktoobris-novembris)eraldisel 1 ka maapinna ettevalmistamiseketasadraga, valmistudes niimetsakultiveerimiseks järgmisel aastal.Maapinna ettevalmistuseks kulus 2700krooni (1800 kr/ha ehk 115 €/ha kooskäibemaksuga). Selle raha saime eelmiseaasta tuludest hoitud reservist.Seega olime pärast tulumaksu mahaarvamistteise aasta lõpuks Meie PereMetsast saanud 98 394 krooni (6289 €)puhastulu.***Veel ühest sügisesest hetkest Meie PereMetsas. Kohtusime Eesti metsade suurimateasukatega. Vaatsime liikumatultpõdraema ja tema vasikaga pikalt tõtt.Seisime vastakuti nii lähedal, et võinukskäega katsuma ulatuda. Nad usaldasidmeid ja ei pagenud minema. Lõpukssaid meil siiski “jutud” otsa, nemad läksidoma ja meie oma teed. Selliste kohtumisteväärtust on raske hinnata, sestseda ei saa jagada!Jah, ja jälle mõeldes tasakaalule –kumb oli suurem, kas tekitatud majanduslikkahju või kogetud usaldus? Tasakaaluleiame enesest!*Sinu Metsas nr 23 (22. juunil 2011)alanud kirjutistega pakun (kaasa)mõtlemisainest, mis võimalusedmeil metsakasvatajatena üldse onja millest lähtuda otsuste tegemisel.Vaatleme ühe konkreetse metsaosamajandamist seitsme aastajooksul. Kõige lõpuks proovimeaastaringid kokku võtta, et teadasaada, kas metsa majandamine onmajanduslikult mõttekas.sinu mets september 201111

jahimeesAsjatundmatus lihtsaltJutud jahimeestesuurtest tuludestei vasta tõele.VELLO NOORVELIJärvamaajahindusklubiKõrvemaa jahtkonnaesimees12Mind ärritavad väga jutud jahimeestetohututest sissetulekutest.Et toovad aga kolm 12mehelistvälisturistide gruppi aastas sisse7000ha jahimaale ja teenivad suurulukijahistkümneid tuhandeid eurosid.Maaomanik loeb seda ajalehest jamõtleb ka, et metsas liigub jahiga tohuturaha, millest tema ilma jääb. Aga tegelikultseda raha pole olemas.Meil Järvamaal on näiteks põdrajahikskeskmiselt iga 1000 ha kohta ükspõdraluba. 7000 ha kohta tuleb siis kokkuseitse luba, kusjuures see limiit onjaotatud loomade soo ja vanuse järgi.Ütleme nii, et seal 7000 hektaril tuleblasta kaks pulli, kaks lehma ja kolmvasikat. Turistid ei ole huvitatud lehmadestja vasikatest, kellelt trofeed ei tule,nende huvi on põdrapullid. Kas need36 meest ajaks niisiis kõik seal neid kahtepulli taga? See on täielik naljanumber!sinu mets september 2011Pigem kuludEga põdrad ole ainukesed, metssead onka. Aga neid tuleb sööta. Pead tegemasöötmiskoha ja ehitama jahipuki. Ühessöötmiskohas kulub vähemalt neli tonnivilja aastas, 130 eurot tonn. Enamastikujuneb viljakogus suuremaks.Kui tood sisse 12mehelise turistidegrupi, peab sul olema vähemalt 12 söötmiskohta,kuhu mehed paigutad, et nadsiga lasta saaks...Minul endal on kaks söötmiskohta.Kui oma kulutused seal kokku arvestan,viljahinnale lisaks umbes 500 € autokütusekulu,tuleb välja nii, et kesikulemaksan 100 € peale. Puhtalt selle eest,et teda lasta saan.Kulutusi tuleb juurde, kui lumi mahasajab. Masinaga peab sõitma jahipiirkonnaläbi, et me teaks, kus ja kuidashundid liiguvad. Meie jahtkonnal onkasutada 24 000 ha maad, sellest kolmandikrabad ja sood, kuhu ei pääsemillegagi. Ainult sügisese linnujahi ajalkäime seal laugastel ja järvedel hanelaskmas. Näiteks seajahi mõttes on seeala meile kui tühi maa, aga seal siis kahundid tegutsevad.Et neid kontrolli all hoida, peamekogu aeg olema teadlikud nende liikumisest.Jahi ajal peame arvestama, etigal pool me neile jahti pidada ei saa.Ootame, kui nad jõuavad sobilikkukohta ja siis tuleb lipuring üles panna.Kui on sadanud värsket lund ja oledautoga suurel ringil selgitanud, et hundidon kusagil metsaosas sees, siis peabkas suuskadega või jalgsi minema lippevedama ja selleks peab vähemalt 8–10meest olema kohe hakkamas.See on jaht, mis otseselt toobki kaasavaid kulusid. Tõsi, turiste see huvitaks.Aga hundijahti ei tea kunagi ette.Kui hommikul nad avastad ja lipud onveetud, peab kähku jahti minema (kuitööpäeval, kutsume ka naaberjahimehiappi), pole aega oodata, millal välisturistidkohale jõuavad oma rahapatakatega.

jahimeesärritabviio aitsamVello Noorveli jahipukkehk jahikantselJärvamaal. Lähedalejääb ka metssigadesöötmispaik, aga pildilon esiplaanil põtradelerajatud rapsipõld.Möödunud hooajal tabasime kümmehunti, kellest üheksa olid kärntõves.Kardan, et nende eest ei oleks ükskiturist sentigi maksnud.Miks on vaja?Muidugi võib nüüd ütelda, et mis te siistegelete nii kuluka alaga. Aga kui mehunte üldse ei kütiks, jalutaks nad varstimeil küla vahel ringi, nagu oli 1950.aastatel. Hundid viisid trepikojast koeriära, kuna metsas polnud süüa.Eks nüüd hakkaks nad ka rohkemkoduloomi murdma.Otsest kohustust hunte küttida eiole. Aga samas on see jaht nii jahimeesteendi kui ka maaomanike, loomapidajatehuvides.Hunt suudab murda kõiki nii metsaskui karjamaal.Metssigadega seoses käivad jutud, etpeaks nende lisasöötmise keelama. Seeon, mis seajahi kulukaks teeb, aga söötmiselõpetamine on jama. Seda seost juei ole, et nad siis enam ei sigiks ja põldusidei rüüstaks.Praegu on nii, et hakkame sigu küttima1. juunist ja esimese kahe kuuga lasemesöödakohtades jahipukkidest umbeskolmandiku kütitavate sigade arvust.Mis juhtuks, kui me seda ei teeks?Siis seda suvist jahti ei toimuks. Ajujahtmetssigadele või koertega jaht on lubatudalles sügisel. Kus sa seda siga suvelsöötmisplatsita laseks, kas istud põlluserva ja hakkad neid ootama?Kui küttida on näiteks 100 siga, siispärast söötmiskohtade kaotamist rüüstakssügiseni põldusid 30 siga rohkemehk needki loomad, kes pukist oleks ärakütitud.Teine põhjus, miks lisasöötmist kaotadaei tohiks, on jahiohutus – pukistküttimine on palju ohutum kui hiilimisjaht,mis suvel on lubatud. Kes ütleb, keskus parasjagu hiilib? Tänapäeva relvadon midagi muud kui Vene aja haavlipüssidja mina küll sinna metsa ei taha minna,kus hiilimisjahti peetakse, sest see oneluohtlik. Tean kolme meest, kes lastijust hiilimisjahil metsas maha.Põder katab talvetöödPõtra me tõesti niimoodi ei toida nagumetssiga, aga nende jaoks rajame söödapõldusid.Neid on vaja, et teha valiklaskmistja vähem korraldada ajujahtisid,mis häirivad kogu metsaelu.Põdrajaht on ainus, kust tõepoolesttuleb ka tulu, millest me oma kulusidkatame. Suurem osa kulub talvelteedelt lume lükkamiseks. Eks samastsummast katame ka hundiluure kütusekulusidjms.Eelmisel põdrajahihooajal oli meiejahtkonna limiit kaheksa põtra, liha kilohindpeaaegu 3 €. Keskmiselt tuleblooma kohta tulu umbes 450 €.Räägitud on, et jahimehed saavad jupeale muu ka põdralihavorsti ja -konserve,aga nendegi valmistamise eesttuleb maksta.Palju parem poleks olukord, kuimeelitada põtru küttima jahituriste. Turistkütib põdra kusagil metsas ja sellegaon tema töö tehtud. Edasi algab jahijuhatajatöö – tuleb korraldada lastudpõdra äratoomine, esmane töötlemine.Kui ise ei töötle, siis arvestame teenuseraha ka lihatulust maha. Ega põdrarahastsuurt midagi alles jää.Maaomanikuga koostöösSellega olen päri, et ulukikahjustusi peaksmõneti kompenseerima, aga siin peaks kariik olema osaline. Metsloomad pole ju jahimeesteomad. See, et nad meil olemasoleks, on ikka me kõigi, kogu riigi vastutus.Ülemise piiri, kui suureks arvukusvõib minna, otsustab ju ka riik.Kahjustuste teema on päevakorral kasiis, kui küttimine määratud piirides püsib.Kui näiteks meie maadel oleks vaidkolm põtra, kes juhtuvad kõik talvitumaühte metsanoorendikku, siis kahjudestei pääse. Kas lasta need viimasedkolm maha? Või on jahimees süüdi, etnad just seal olid?Meil oli siin ühe maaomaniku maalhästi palju metssigu ja ta külvas veel kanisu. Meestel oli hea meel, et lõpuks saabkorralikult jahti pidada. Aga omanik võttiskätte ja tõmbas põllu seatõrjevahendigaüle – ühtegi siga ei tulnud. Tahan ütelda,et maaomanikud ise saavad ka pärispalju ära teha, et kahjustustest hoiduda.Enamik maaomanikke on vägamõistlikud, me saame üksteisest aru,teinekord laseme neilegi mõne sea võisoku jne. Mõned üksikud omanikud on,kellega on peaaegu võimatu rääkida.Mõni aasta tagasi otsisin neist ühte pikkaaega, ta oli kusagil välismaal. Kui lõpukskohtuma pidime, ei tulnud ta kohale.Ilmus mitme kuu pärast ja siis juba selleks,et jaht oma maadel ära keelata. Samaskõrval on kohapeal elav mahetalunik,kes on kogu aeg sigadega hädas... Üheleteevad sead kurja, aga teine elab linnas võivälismaal ja teda ei huvita üldse, et seadnaabrimehe põllu ära lagastavad.Kui metskonnad alles olid, käisimejahtkonnaga kevaditi tasuta metsa istutamas,nüüd käime nii RMK kuivenduskraavevõsast puhastamas. Edaspidivõiks seda teha ka erametsas, kui omanikudhuvitatud oleks.Kui toome kõik turistid jahile, siiskes oleks me kohalik jahimees, kes omarahakoti peal seda majandab? Tasutatööori, kes maksab oma tööle peale.Ajab mööda metsa kärnas rebaseidja kährikuid taga, sest neid juba turistidelemaha ei müü.sinu mets september 201113

jahimeesTerashaavleid iga püssigaKuidas ära tunda ja kasutada pliivabasid haavleid, mis varstivõivad muutuda veelinnujahil kohustuslikuks?JÜRI PEREKAUPO KINDSIGOEesti Jahispordi LiiduHaavlikomisjoni liigeJahipidamisel traditsiooniliselt kasutatavadhaavlid on peamiselt seatinaja plii sulamist, millele lisataksekõvaduse suurendamiseks tavaliselt antimoni,harvem need vasetatakse või nikeldatakse.Vajadus kasutada pliivabasid haavleidon selgunud Euroopa ja Põhja-Ameerika jahipiirkondades, kus veelindudeväga intensiivse küttimise korralpliihaavlitega on esinenud lindudemürgistusjuhtusid, sest toitu otsidesnad mõnikord neelavad veekogudepõhjas lebavaid haavleid.See ei ole imestusväärne. NiekeBeintema (UNEP/AEWA) andmetelsattus/ladestus näiteks Kanada märgaladele1991. aasta jahihooajal (ennepliihaavlite keelustamist) jahipidamisetõttu enam kui 2000 tonni pliihaavleid,Prantsusmaal 6250 tonni ja Hispaanias5000 tonni. Need on väga suuredkogused.Arvata võib, et keeld kasutada veelinnujahil pliihaavleid jõuab ka Eestisse ja tulebvalida asendusvariant.14Palju asendajaidVeelindudele jahi pidamiseks ei peatingimata just pliisulamist haavleid kasutama.Eksisteerib võimalus kasutadateras-, vismut-, tsink-, tina-, molübdeen-ja volframhaavleid ning nendesulameid. Tuntuimad on terashaavlid(inglise keeles Steel Shot), aga ka haavlid,mille nimetuseks Tungsten-Iron,Tungsten-Matrix (volframsulamid, ntUSAs on kasutusel 10 volframsulamit),Bismuth (vismuthaavlid) ja Hevi-Shot(Remingtoni pronksi-volframi-raua sulam).sinu mets september 2011Viimased maksavad kümneid kordienam kui terashaavlid. Just hinna jakättesaadavuse tõttu kasutavad jahimehedtulevikus veelinnujahis ilmselt peamiseltjust terashaavleid.Kuuldavasti keelustatakse ka Eestisalates 1. jaanuarist 2013 veelinnujahtpliisulamist haavlitega. Neid asendavaidvismuthaavleid ja volframsulamist, näitekska Hevi-Shoti haavleid võib muretultkasutada vanemates sileraudsetesjahirelvadeski, aga terashaavlite kasutuselevõtugaEestis peaksid jahimehedolema väga hoolikad ja ettevaatlikud.Terashaavli erinevusedTasub teada, et terashaavlid on umbes30% kergemad kui pliisulamist haavlidja nad kaotavad õhus lennates kineetilistenergiat kiiremini kui pliihaavlid.Terashaavleid mahub (arvuliselt) samakaaluga haavlilaengusse umbes 30%rohkem kui pliihaavleid.Terashaavlid ei deformeeru, nad onpalju kõvemad kui pliisulamist haavlid.See annab võimaluse laadida padrunitessevõimas püssirohulaeng ja anda terashaavliteleväga suur algkiirus (kuni435 m/s). Terashaavlitega tulistades

jahimeesPõtrade arvon endiseltsuurPõdrajahil peaks pareminikinni pidama soovitatavastküttimisstruktuurist, rõhutavadKeskkonnateabe Keskuseasjatundjad.Soovitatav küttimiSStruktuurja maksimaalne -kvoot 2011MaakondPulle Lehmi Vasikaid Küttimismaht(%) (%) (%) (isendeid)Harjumaa 34 32 34 750Hiiumaa 34 31 35 170Ida-Virumaa 35 29 36 280Jõgevamaa 35 30 35 200Järvamaa 32 32 36 270Läänemaa 34 30 36 380Lääne-Virumaa 34 30 36 360Põlvamaa 35 30 35 150Pärnumaa 34 32 34 770Raplamaa 32 32 36 470Saaremaa 32 32 36 330Tartumaa 34 30 36 270Valgamaa 34 29 37 230Viljandimaa 33 31 36 450Võrumaa 33 28 39 220Kokku 33 31 36 5300Allikas: “Eesti põdraasurkonna seisundist ja uurimisest,küttimisettepanek 2011. aastaks”16Põdrajahi soovituslikud küttimismahud on ära toodudkahes Keskkonnateabe Keskuse väljaandes. Ülevaates“Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2011”olevaid soovitusi on täpsustatud hiljuti lisandunud töös “Eestipõdraasurkonna seisundist ja uurimisest, küttimisettepanek2011. aastaks”.Täpsustusi tingis eelkõige ulukikahjustuste analüüs.Üle kriitilise piiriPõtrade arvukus on jahimeeste loenduse järgi kasvanud umbes11 740 isendilt (2010) kuni 12 460 isendini (2011), misläheb üle nn kriitilise piiri. Eesti põtrade arvukuse kriitilisekspiiriks, mis seotud metsakahjustustega ehk n-ö majanduslikutaluvusega, loetakse 12 000 looma.Ruutloenduse tulemus oli, et põtrade arvukus püsib peasamal tasemel mis mullu, kuid möödunud talv oli põtradeleraskem kui ülemöödunud talv.Tänavune soovituslik küttimiskvoot arvestab loomadearvukuse hinnangulist kasvu, kuid tegelikult kordavad ulukiuurijadtaas seda, mida öeldi aasta tagasi: arvukus ei tohiksolla üle 12 000 isendi. Tänavune soovitus on küttida Eestipeale kokku 4700–5300 põtra, mis moodustab umbes 40%loendusest.Eriti arvukad maakonnadHinnangulise üldloenduse järgi, mida tehti kevadel, ületaspõtrade keskmine tihedus majanduslikult talutavat Hiiu,Harju, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. “Eeldades, et üldloenduskajastab tegelikku arvukust, on neis maakondadessoovitatav küttida arvukuse vähendamiseks juurdekasvustrohkem põtru,” märgivad ulukiuurijad.Liiga väikest põtrade asustustihedust (alla 4 isendi 1000ha kohta) pole jahimehed üheski maakonnas täheldanud, missinu mets september 2011tähendab, et pea kõikjal peaks küttimismaht olema võrreldavjuurdekasvuga.Jälgige struktuuriPeale soovitusliku küttimismahu esitab Keskkonnateabe Keskuseulukiseireosakond ka maakondliku soovitusliku küttimisstruktuuriehk selle, kui palju peaks kütitavate loomadeseas olema pulle, lehmasid ja vasikaid.“Soovitatud küttimisstruktuur tuleneb asurkonna koosseisustning eesmärgist soolis-vanuselist ja asustusstruktuurihoida,” märgivad uurijad. “Iga jahihooaja järel peaks säilimalehmade-pullide mõõdukas tasakaal ja jätkuma vasikaid,et järgnevaid vanuserühmi ühtlaselt uuendada.”Nad nendivad, et seni on see struktuur olnud paljudes maakondades“liigselt kaldu pullide poole”. Teisalt ei tohiks ka lehmiliiga palju küttida, sest see võib taas tasakaalu rikkuda.Uurijad märgivad, et eelmise aasta küttimismahud jäidsoovituslikesse piiridesse, kuid küttimisstruktuuris ilmnessoovitustega võrreldes “taas olulisi hälbeid”.Kõige tüüpilisem on põdrapullide üle- ja vasikate alaküttimine.Pullide eelisküttimisega eelmisel aastal hakkasid silmaLääne- ja Ida-Viru, Pärnu, Põlva ja Valga maakond. Pullideosa saagis küündis isegi üle 40%, kuid ei tohiks minnaüle 36%.Vasikate küttimisega jäi ainsana alla 30% (s.t liiga vähe)Pärnu maakond, samas kui 11 maakonda küündis 33%ni võiüle selle.Uurijad märgivad, et lehmi pullidest rohkem eelmisel aastalüheski maakonnas ei kütitud.SMAllikas: “Eesti põdraasurkonna seisundist ja uurimisest, küttimisettepanek2011. aastaks” ja “Ulukiasurkondade seisund ja küttimisssoovitus2011”, mõlemad allikmaterjalid leiab www.keskkonnainfo.ee

jahimeesVäikesed elavad omaetteSuurulukid on jahimeestel enamvähemarvel, kuid väikeulukiteston palju vähem teada.ingmar muusikusNäiteks mägra kohta teavad ulukiuurijad,et ta asustab kogu Mandri-Eestitja Saaremaad ning etHiiumaal teda ei ole. Täpsemad andmedloomade arvukuse kohta aga puuduvadja Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakondsaab toetuda vaid jahimeestehinnangule ja küttimisandmetele.Küttimise järgi on mäger Saaremaalnuhtlusliigiks. Mandri-Eestis on jahimehedmärganud, et suhteliselt vähearvukasmäger elab n-ö stabiilset eluvõi veidi on oma arvukust kasvatanud.Mäkra eraldi ei seirata, kuid mägralinnakuteinventuuriga seoses on lootust,et varsti teatakse sellest loomastrohkem.Lähevad segiTuhkru kohta on vähe teada peale muuka seetõttu, et tuhkru jälgi on väga raskeeristada mingi jälgedest. Kuna nii tuhkurkui mink liiguvad talvel veekogudelähistel, jätavad nad oma jälgi samadessekohtadesse.Kütitakse neid samuti samadest kohtadestja, nagu ulukiuurijad nendivad,on seega tuhkru küttijad peamiselt samadjahimehed, kes minki jahivad.Aga mink on võõrliik ja tuhkur meielooduslik liik, peale selle ka Euroopatähtsusega liik koos metsnugise ja valgejänesega.Ulukiuurijad soovitavad, etkui minke püütakse eluspüügilõksudega,võiks lõksudesse sattunud tuhkrudlahti lasta. “Sellega aitaks jahimehedkaasa ühe loodusliku liigi käekäigu paranemiselevõõrliigi arvelt, kuna tegemiston küllalt suures ulatuses konkureerivateliikidega,” märgivad uurijad.Mingi arvukus on küll langemas, agaligi neljandik kogu Eesti minkidest onkütitud või kinni püütud HarjumaaltKeila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjakülakarusloomafarm.“See viitab selgelt asjaolule, et farmSiis, kuilumega teistejälgi loetakse,tukub mägerurus ja lasebvaid oletadaoma arvukust.turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikkuasurkonda Eestis,” on märgitudseireülevaates.Kivinugis laiutabMetsnugise seisust annab ruutloendus,mis jahimeeste hinnangute kõrvalevõrdlevat andmestikku toob, pareminiaimu. Arvukus hinnatakse suhteliseltstabiilseks, väikese langustendentsigaviimastel aastatel.Kuigi ka viimased talved on metsnugiselerasked olnud – ta ei saa lume althiiri kätte –, seostavad uurijad arvukusemuutust pigem küttimise suurenemisega.Karusnahaturg on paranenud ja jahimeestelon jälle rohkem huvi väikekiskjaidküttida.Kivinugisest teatakse vähem. Seda kasellepärast, et ruutloendusel on mets- jakivinugise jälgede eristamine raske.Küttimisandmed aga näitavad, et varemvaid piirkonniti esinenud kivinugison nüüdseks levinud kõikidesse Mandri-Eestiosadesse.Rohkem silma hakkajadVäikeulukitest hakkavad rohkem silmarebased ja kährikud. Neid ka kütitakserohkem, mistõttu nende kohta on paljurohkem andmeid.Tänavune ruutloendus näitas rebasearvukuse langust ja see on otseseltseostatav suurema küttimisega. Samution viimased talved olnud rebasele rasked,kuna nemadki ei ole lume tõttusaanud hiirtele ligi. 2010. aasta kevadtalvelkompenseeris seda raibete rohkus(hukkunud metskitsed), kuid tänavu olika sellist toitu vähe.Kähriku arvukus oli enne raskeidtalvesid pidevas tõusus, ent nüüd arvatakse,et see on pidurdunud. Tema puhulvõivad samuti põhjuseks olla raskedtalveolud, aga ka suurem küttimine, misseotud karusnahaturuga.Kõige täpsemKobras on ulukiuurijate järgi põdra kõrvalteine liik, kelle arvukust hindavad jahimehedsuhteliselt täpselt.Pärast kõrgseisu aastatel 2006–2008 on arvukus aga arvatavalt “mõnevõrramadalamal tasemel stabiliseerunud”.Ent nüüd on kobrastel oht, etseoses metskitsede arvu suure kahanemisegajahivad neid sagedamini ka ilvesja hunt.Järgmisel aastal plaanitakse koprapõhjalikku inventuuri ehk pesakondadekaardistamist, et nende loomade seisukorrasttäpsemat ülevaadet saada.SMAllikas: “Ulukiasurkondade seisundja küttimissoovitus 2011”,Keskkonnateabe Keskussinu mets september 201117

jahimeesJäneseid võib ka viirus18Tähtis oleks teada, kas Eestiski levib halljäneseviirussündroom, mis võib nakatada ka valgejänest.ANNE KIRKzooloogKuigi jänesed on sajandeid olnudpopulaarsed jahiloomad, ei tuntudnende elu ja bioloogiat pikkaaega kuigi hästi. Mitmed müüdid püsisidseetõttu isegi veel eelmise sajanditeises pooles. Kui jäneste arvukus XXsajandi keskel järsult kukkus nii Eestiskui kogu Euroopas, pälvisid nad uurijatetähelepanu.Tähtsamad uurimistulemused esitatirahvusvahelistel konverentsidel 1971Pariisis ja 1982 Lammis. Näiteks selgus,et jänesed on ühed vähestest imetajatest,kes võivad uuesti innelda kohepärast sünnitust (samal päeval) ja isegi4–5 päeva enne sünnitust. See võimaldabneil suve jooksul üles kasvatadamitu pesakonda.Pestitsiidide ohver1960.–1970. aastatel õppisime Eestiskilähemalt tundma halljänese viljakustja populatsiooni aastast juurdekasvu.Jänesed pole nii muinasjutuliselt viljakadkui arvati. Selgus, et halljänes toobvaid kaks, osa ka kolm pesakonda aastas.Noored suguküpsevad alles järgmisekskevadeks ja nii kogu levila ulatuses.Valgejänes pole arvatavasti viljakam.Poegade ellujäämine sõltub jänestelsuuresti ilmastikust, eriti halljänesel kuilõunapoolse päritoluga loomal.Olulisim, mis pärast II maailmasõdalaiemalt selgeks sai, oli pestitsiidide,eriti kloororgaaniliste pestitsiidide viljakustpärssiv toime loomariigis. Halljänesoli mitmesuguste põllumajanduseskasutatavate mürkide ohver nii ot-sinu mets september 2011seste mürgistuste mõttes kui kaudseltsigimist vähendava mõju tõttu.XX sajandi keskpaiku oli niisiis jänestearvukuse järsu languse põhjusekspeamiselt põllumajanduskeemia, lisakshukkumine seoses põllutöödega ja elupaikadekvaliteedi langus. Küttimisemõju jäi tagaplaanile.Eestis polnud asi palju teisiti. 1970.aastatel loobuti meil jäneste küttimiselimiitidest. Oli selge, et limiidid ei mõjutaoluliselt ei küttimist ega arvukust.DDT ja heksakloraani kasutaminekeelati 1969. aastal, laovarusid kasutatiilmselt mõnda aega hiljemgi. Sotsialistlikupõllumajanduse lõpuga võis oodatajäneste asurkonna tõusu, aga sedaei tulnud.Meil uurimata viirushaigusJäneste arvukus jäi mõistatuslikult madalalekogu Euroopas. Muutust ei toonudka mõnes riigis kehtestatud täielikjahikeeld. Olukord muutus selgemaksalles siis, kui 1980. aastal avastati RootsisGotlandi saarel jäneste viirushaigus.Järgneva kümne-viieteist aasta jooksuldiagnoositi seda veel paljudes teistesEuroopa riikides, ka Soomes.Nime pole haigusele seni antud, vaidseda kirjeldatakse kui halljänese (kuiginakatab ka valgejänest) viirussündroomi– European brown hare syndrome(EBHS). Kuna Eestis pole selle esinemistuuritud, ei saa välistada võimalust,et just see haigus on meilgi jäneste arvukusealla viinud.Haigusele on iseloomulikud siseelunditestekkivad verevalumid ja tursed,mis põhjustavad elundite suurenemist.Kõige suuremad muutused onmaksas, mis võib muutuda rabedaks.Häired kesknärvisüsteemis avalduvadtasakaaluhäiretena, põgenemisinstinktikadumisena. Haige jänes võib ringiratastjoosta või tuigerdada, kartmatakoera või inimest. Võivad esineda tagajalgadekrambid ja halvatus. Surm saa-Halljänes.Kõrvalest peastpikem. Talveksei muutuvalgeks. Sabaülalt must,valge servaga,alt valge.bub tavaliselt paari tunni jooksul pärastselliste tunnuste avaldumist.Haiguse ägeda vormi puhul ilmnevadesimesed sümptomid kahe päevapärast ja loomad surevad kolmandal-neljandalpäeval. Suremus on olnuderi piirkondades väga kõrge, sageli60% (30–90%), aga võib ulatuda ka100 protsendini. Jäneste nakatumineväikeste viirusekogustega, mis loomalhaigusnähte ei põhjusta, viib paari päevajooksul neutraliseerivate antikehadetekkeni. Seega osa loomi elab haiguseüle ja neil kujuneb immuunsus.Viiruse edasikandumine toimubpeamiselt loomade otsesel kokkupuutelnakatunud isenditega või kaudseltkas viirusekandjate väljaheidete kauduvõi viirusega saastunud toidu ja veega.Enamasti haigestuvad ainult täiskasvanudisendid, nooremad jäävad haigusestpuutumata või avaldub neil seenõrgemalt. Jänesepoegadel on viirusevastasedantikehad, saadud emalt platsentavõi piima kaudu. Sügiseks nende

jahimeesvaevataValgejänes. Kõrvalestpeast lühem. Talvelvalge või sinakashall.Saba ühtlaselt valge,suvel pealpool vähesedtumedad karvad.REMO SAVISAARHalljänesKütitud isendite arv25002000150010005000ValgejänesKütitud isendite arv180016001400120010008006004002000Kütitud isendite arvJäljeindeks19911992199319941995Kütitud isendite arvJäljeindeks1991199219931994199519961997199819992000200120022003200420052006200720082009201020111996199719981999200020012002200320042005200620072008200920102011Halljänese ja valgejänese küttimine aastatel 1991–2010 ningsuhtelise asustustiheduse (ruutloenduse jäljeindeks) muutusedaastatel 2006–2011.0,30,20,100,70,60,50,40,30,20,100,450,40,350,250,150,05Allikas: Keskkonnateabe Keskus, 2011: “Ulukiasurkondadeseisund ja küttimissoovitus 2011”JäljeindeksJäljeindeksmõju kaob. Nii võib olla aastatel, kus jänesepoeginähakse üsna palju, jahihooajalloomi ikka üllatuslikult vähe, sestsügisel suremus suureneb.Teistele liikidele, ka inimesele, onsee viirus kahjutu. Soovitatav on ollaaga ettevaatlik, kuna viirused võivad kiirestimuteeruda ja pole teada mis suunas.Graafikukõverad langevadMeie jäneste populatsioone on kütitudväikese intensiivsusega, mis neidei kahjusta, kuna jahisaagina on neilvaid hobi-, mitte majanduslik väärtus.Loodame, et ka jahimeestest maaomanikud,kel väikeuluki küttimise õigus,neid oma kodu lähedasi tuttavaid jänkusidüle mõõdu ei lase.On ju mõlemad jäneseliigid üsna väikesekodupiirkonnaga. Halljänese territooriumei ületa 10 ha, valgejänes kasutabmetsas veel palju väiksemat ala.Ikkagi on vaja aga tajuda arvukusemuutuse suunda ning selle alusel korrigeeridaküttimisotsuseid. Ruutloendus(vt eelmine SM, lk 19) on hea suhtelineloendus, mis võimaldab saada võrreldavaidandmeid ja pildi looma asustustihedusemuutusest ajas samal alal.Nii hall- kui valgejänese kohta näemegraafikutes ainult langevaid jooni.Vähenenud on kütitud loomade arvjuba pikema aja jooksul ja tihedust väljendavjäljeindeks 2006. aastast alates.Kahtlemata on ka kiskjate tegevusüks jäneste madala arvu põhjustest.Eestiski on kvantitatiivseid andmeidnende sugugi mitte väikesest osatähtsusestnii rebase, ilvese kui hundi toidus.Vaade tulevikkuRebaste ruutloenduse jäljeindeks onkahel viimasel aastal õnneks langenud(v.a Ida-Virumaal ja Valgamaal). Jänesepoegadeleohtu kujutavate kasside kiskjalikkuson aga pigem suurenenud näitekssuvekodude juures, kui nad peavadseal end ise toitma, ja ka vareseidon meil üsna arvukalt.Kui edaspidi peaks suurulukite populatsioonikesknereguleeritud majandamineasenduma maaomanikukesksega,võivad väikeulukid saada paremapositsiooni, tähelepanu jne.Praeguse kõrge suurulukite asustustihedusejuures on neile jäänud vähefüüsilist ruumi. Ka taimtoiduliste arvpinnaühikul ei saa olla lõpmatult suur,kuigi nad ei pruugi olla toidukonkurendid– kõigil on nii füüsiline kui psüühilineruumivajadus. Võib juhtuda seega,et suurulukite arvu langusel tõuseb väikeulukite,eriti jäneste arv, kui kiskjatearv on vaos hoitud (kes küll hoiaks?).Jäneste seires ja uurimistöös pole lähiajalmuutusi ette näha. Tänuväärneon ruutloenduse jätkamine.Siiski oleks tähtis kindlaks määrataka siin käsitletud viirushaiguse ja mõneteise haiguse esinemine Eesti alal. Seevõiks ellu jõuda mõne üleeuroopaliseprojekti raames. Kodumaised huvidpraegu küll vaevalt võimaldavad jänesteuurimiseks ressursse kulutada.sinu mets september 201119

metsaeluSügisel kohtusimeSõltuvalt ilmastikustvõib hiliste õitsejatesekka juhtuda isegivarakevadisi liike.Praeguse aja ravimtaimiSügisesel metsaretkel on õige aegkoguda neid ravimtaimi, millelkasutatakse juuri (risoomi) võikoort. Varuainete ja ühtlasi ravivateühendite talletamine on lõppenudja nende sisaldus taimeosadesmaksimaalne.Tuntuimad on näitekstedremarana või palderjanijuurikad, aga ka vaarikavarred.Koguda võib ka leesika- japohlalehti, kasekäsna või islandisamblikku.ANNELI PALObotaanik-ökoloog20Teame, et hilissuvesse jätkub nii lille-kui marjaküllust. Siis aga saabubesimene hallaöö, ja läinud seeilu ongi – sohu jäävad jõhvikad ja puudelekirjud lehed. Mõnel sügisel aga leitakseõisi veel novembriski.Tänavu õitseti varemEbaharilikult rohke sügisene õitseminejohtub kõige enam möödunud suvest.Kui õitsemist takistas suvine liiga kuivvõi väga külm ja märg ilm, kiirustavadtaimed seda tegema niipea kui võimalik.Nõnda võivad ebasoodsale suvelejärgneval pehmel ja parajalt niiskel sügiselrikkalikult õitseda liigid, mida üldiselttunneme juuni- ja juulikuiste õitsejatena.Tänavust suve iseloomustas keskmisestsoojem ilm. Kuigi sademeid tulikohati liiga palju või liiga vähe, oli niiskustlooduses üldiselt taimedele piisavalt.Kuumad suvealguse ilmad tõid niitudelekiiresti jaanipäevase ilme.Kui pärast jahedamat perioodi taassoojemaks läks, vaheldusid lillevärvidlausa iga paari päeva tagant. Juba juulilõpupäevil olid põdrakanepi pikaksveninudlatvades viimased õied ja loodushakkas omandama augustikuiselt tumerohelist-pleekinudilmet.Taimed õitsesid sageli 1–2 nädalatvarem kui tavaliselt ja nende õitseaegjäi keskmisest lühemaks.sinu mets september 2011Väikeseõieline lemmalts.Kas on oodata ka hiliseid üllatajaid?Küllap see sõltub kõige rohkem sügisilmadest,sest suvi oli pikkade põudadeja vihmadeta ning üldiselt õitsemiseks-viljumiseksigati soodne. Sügiselõitsvaid liike võib aga ennustada nendeelustrateegia põhjal.Teinekord on üllatajaidVäga harva leiab varakevadisi õitsejaid– neid võib ära petta alles varasügisenevähemalt paarinädalane külmaperiood,kus temperatuur juba püsivalt külmumispunktiümber, ja sellele järgnev pikksoe aeg. Nii on olnud teateid üksikutestsoojal detsembril õitsele puhkenud viljapuudest,sinililledest, lumikellukestestvõi näsiniinest ja sookailust.Veidi sagedamini võib pikal soojalsügisel õitsemas näha hiliskevade liikenagu võilill või koguni üksikuid kullerkuppeja metsmaasikaid.Seakapsas.Tüüpilised sügisesed õitsejad, kedavõib kohata kuni tugevate hallaöödenivõi pehme pika sügise puhul esimese lumeni,esindavad aga kaht vastandlikkuelustrateegiat. Esiteks üheaastased ruderaaltaimed(tuntud nn umbrohtudena),kes on kohastunud läbima oma elutsüklitkiiresti, mistõttu kulub neil tärkamisestviljade pillamiseni mõni nädal.Näiteks kevadel-suvel raadatud metsaraiesmikulvõivad sügisel vohada jubamitmesugused põldudelt ja teeservadelttuntud taimed. Järjest enam hõlvabseda eluruumi Tartu botaanikaaiastplehku pannud ja väga hästi kodunenudtulnukas väikeseõiene lemmalts (Impatiensparviflora), niisketes metsamasinarööbasteson väga tavaline ka ravimtaimenatuntud soo-kassiurb (Gnaphaliumuliginosum). Järgmistel aastatel tõrjuvadmitmeaastased valguselembesedliigid nad taas välja.

metsaeluuuestiAutori fotodSoo-kassiurb.Ädalalill.Mets-kurereha.Suureõiene kellukas.Sügislill.Teine rühm tüüpilisi sügisesi õitsejaidon valmis pidevalt kasvama ja õitsema.Mõnikord venivad õievarred järjestpikemaks ja tipul on üksikuid õisi veeltulemas või annavad õievarred uusi harusid,kus õied moodustuvad. Teistel liikidelaga kasvavad maadligi pungadestkogu kasvuperioodi vältel uued võsud,mis aina õitsevad ja viljuvad.Just sellised on enamik liike, mis pärastniitmist ädala moodustavad. Niivõib sügisel veel kaua näha õrnvalgemadarapilvega toonitatud muruseidädalaniite.Eriti visad liigid kombineerivad mõlematvõimalust, mistõttu ongi näiteksmitmed ristikuliigid karja- ja heinamaadelnii tavalised.Sügisestes metsades kohtab sagedaminiõitsemas neid, kel lai ökoloogilinetaluvus. Need on tüüpilised nn metsaservaliigid,kes tahavad mõõdukalt val-gust ja kannatavad ka vähest niitmistvõi karjatamist. Sügisel õitsevad mõnedneist pikalt seetõttu, et metsa varjus paranevadvalgustingimused alles siis, kuiosa puulehti juba langenud.Päris tavaline on kohata sügiselkesk kollaseid puulehti õitsemas suureõiestkellukat (Campanula persicifolia)või niiskemates metsades peetrilehte(Succisa pratensis) ja tedremaranat(Potentilla erecta). Kindlasti leidubsiin-seal ka suhteliselt kõrgekasvulisemets-kurereha (Geranium sylvaticum)üksikuid punakaslillasid õisi või seaohakaehk seakapsa (Cirsium oleraceum)kahvatukollaste õisikutega õievarbu.Päris sügisetaimedSiiski leidub meil ka üksikuid omamaiseidtaimeliike, kes eelistavadki õitseajanasügist. Rohumaadel ja tallatavatesmetsades võib massiliselt kasvada sügiseneseanupp (Leontodon autumnalis).See kidurat võilille meenutav taimeliikon just sügisene õitseja.Muudest hilistest taimedest on ükskaunimaid ädalalill (Parnassia palustris).Kuigi nimi viitab niitmisele, ei kasvata kultuurniitudel. Teda leiab soisteslohkudes kadakastel karjamaadel ja küllapkasvas teda varem kõikjal sooniitudel,mis nüüd on võsastunud või kultuuristatud.Taimharuldustest oli kunagi Ida-Eesti soopuisniitudel tavaline ka septembrisõitsev sinine emajuur (Gentianapneumonanthe), mis nüüd on II kategooriakaitsealuste liikide nimistus.Sügisel õitseb niitudel teinegi kaitstavliik – veidi krookust meenutav hariliksügislill (Colchicum autumnale),keda enamik tunneb hoopis aiataimena.Teated nende leiukohtadest oleksidoodatud.sinu mets september 2011 21

metsaeluSeened võivad ravidaEestis on teada üle saja ravimseene, aga neistkasutatakse vaid üksikuid liike.WIKIPEDIASeeneteadlase Kuulo Kalamehe järgion Eestis kuni 150 suurseent,mida saab lugeda ravimseeneks.Kolm neljandikku neist sisaldab antibiootilisiaineid.Üldisemalt kasutataksegi ravimseenieelkõige nende antibiootiliste omadustetõttu, seda kasutavad ära ka ravimitootjad.Samas Eestis seeni ei kasutata ja nenderaviomadusi keegi ei uuri. Rahvameditsiiniskipole ravimseente kasutamisekomme suurt säilinud. Kuulo Kalameesütleb, et näiteks Euroopas on rahvameditsiiniskasutust leidnud umbes 30 liikiravimseeni, meil vaid üksikud.Kase küljestKõige tuntum raviomadustega seen onmeil must pässik, kes kasvab tavaliseltkaskede küljes. Jutt käib neist suurtestmustadest mügaratest, mis ilmselt paljudelesilma on hakanud.Rahvasuus pigem kasekäsnaks hüütavseen sisaldab suurel hulgal inimeselekasulikke aineid. Teda soovitatakse kogudaajal, kui puud ei ole lehes. Just sügiselvõi kevadel kogutud pässik on kõigetugevamate raviomadustega.Kasutatakse mügerike pruunikat sisu,mis lõigatakse 3–5 cm suurusteks tükkideksja kuivatatakse õhu käes. Raviminakasutatakse seene tõmmist, mis aitavatkõhuhädade (nt krooniline gastriit)vastu ja pidurdavat vähkkasvajate arengut.Mõnes allikas on üteldud, et sedatõmmist sobib kasutada nii üldtervistavakui ergutava joogina, näiteks mõjuvatsee hästi ka nahale, silmadele jne.Üks retsept pakub, et tuleb võttapool klaasi peeneks riivitud käsna ja lisadasellele 2–3 klaasi kuuma vett. Ennetarvitamist peaks leotis seisma üks-kaksööpäeva. Juua soovitatakse seda igasöögikorra eel 100 grammi.Lisatakse, et sellist jooki võib tarvitadaaasta ringi, aga sellega paralleelseltei tasu võtta antibiootikume. Lisatud onMust pässik kasetüvel.ka tänapäeva kohane hoiatus: on inimesi,kellel võib olla selle joogi suhtes allergia.Terve hulkKuulo Kalamehe andmeil on Eestis pealemusta pässiku kasutuses ka harilik tanuseen.Loodusmuuseumi virtuaalseltseenenäituselt leiab, et tanuseen, kedaüldiselt söödavaks seeneks ei peeta, onrahvameditsiinis tuntud kui luuvaludeleevendaja ja armujoogitooraine.Lätis on olemas tanuseenestvalmistatudsalv, mis aitab ravida vigastusija haavandeid.Eesti ametlikus ravimtaimede registrison Kalamehe andmeil ainult üks seeneliik– tungaltera, millest on valmistatudka farmakoloogilisi preparaate.Me ümber kasvab samal ajal hulk terviselekasulikke seeni, keda pigem võõristatakse.Näiteks kuuluvad Kuulo Kalameheandmeil antibiootiliste omadustegaseente hulka paljud meil kasvavatemittelehikulaadsete perekonnad,lehikseentest perekonnad servik,heinik, ebaheinik, võluheinik, kobar-HERBA/FOLKLORE.EELugemiSSoovitusAivar Jürgenson,“Seened kultuuriloos”Tanuseen, armujoogi tooraine...heinik, lehtrik, mütsik, kõrges, lehtervahelik,tindik, vöödik, mampel, põldseen,napsik, värvik, puguseentest perekonnadvakkseen, tanuseen ja murukerajne.Kui Viljandimaa perenaine oma aiasthiid-lehtervahelike iga-aastase kasvukohaleidis, kommenteeris seeneteadlane,et see seen on nii tugev antibiootikum,et aitab isegi tuberkuloosi vastu, aga ravimitevalmistamisel pole teda kasutatud.Meie talvine puiduseenpuidu-sametkõrgeson taas ka ravimseen,mis antibiootilisteomadustega.Etnoloog Aivar Jürgenson,kes on uurinud seente osa meiekultuuriloos ja avaldanud oma uurimuseka väga huvitava raamatuna, on muuhulgas märkinud, et seeni on rahvameditsiiniskasutatud terves Eestis, eritinahahaiguste ja sisehaiguste puhul,samuti verejooksu sulgejana jne. Andmeidkasutamise kohta ei leidnud tavaid Järvamaa alalt.SMKasutatud: väljaanne “Eesti seenestik”,toimetaja Kuulo Kalameessinu mets september 2011 23

metsaeluUrmas SellisKellegi pesaon puu otsas...Pildi vasakus osas on nähahiireviu pesa, mis avastatialles siis, kui raietööd jubakäisid. Sellises etapis onraske leida lahendust, miskõigile sobiks. Konkreetseljuhul oli eksperdisoovitus jätta pesa ümberpaarkümmend puud alles.Kui metsaomanik plaanib teha raiet, tasub sellesmetsaosas liikudes heita pilku ka ülespoole, kas äkkipole just seal kusagil oksaharude vahel kellegi pesapaik.24URMAS SELLISESTLAT Eaglesiprojekti koordinaatorsinu mets september 2011saandidest ja nende leidmisest olenes,kas esivanemad suutsid talve üle elada.Meie omad suutsid...Mõni teine metsas käija märkab, etvahepeal on mets üsna suureks kasvanudja üksikud puud juba päris hiiglased.Kui see märkaja on metsaomanik,siis võib ta end päris uhkena tunda(tean omast käest) – niisuguses omametsas on lust käia.Suuri puid imetledes ja pilguga mõõtesvõib aga leida märke, et see puu ontähtis kellelegi veel. Tegelikult on neidmetsaelukaid päris palju, kes vanas metsaselavad – ja nad on selle metsa “oma-Kes metsas käib, leiab sealt ühtteist.Enamik leiab marjad ja seenedüles. See oskus on meil sünnistsaadik küljes – evolutsiooni käiguson metsarahvad sõltunud paljuski metnikud”olnud märksa kauem kui ükskiseaduslik omanik.Piirangud kiiremaleMõnikord võib puuvõrast leida kellegipesa, mis kaugelt vaadates paistab oksahunnikuna.Nimetame neid risupesadeks,sest enamasti koosnevad needmujalt kokku korjatud okstest. Risupesiehitavad suuremad linnuliigid (näitekskullilised, toonekured) ja ka orav.Puu otsas pesitseda on ohutum kuimaas. Samas pesa ehitamine puu otsaon suur oskusi nõudev investeering,mistõttu on puudel pesitsevatel kullilis-

metsaelutel keskmiselt vähem poegi kui maas pesitsevatel.Puu otsas püsib pesa aga mituaastat, seda pole vaja igal kevadel uuestiehitada, piisab vaid korrastamisest, etpesitsema asuda.Näiteks enamik kotkaid kasvatabüles (hea saagiaasta korral) vaidühe poja, kelle arenemisel kulutatakseaga palju energiat. Looduslik suremusnoorlindude seas võib seetõttu olla oluliseltväiksem kui mõnel teisel liigil, kelrohkem poegi (näiteks haigrud).Evolutsioonis on eri liigi säilitamisestrateegiad kujunenud miljoniteaastatega, need on omavahel seotudning sõltuvuses ja nende muutminemõne(kümne?) aastaga pole võimalik.Selleks et muutunud või muutuvatesoludes kõik liigid säilida saaks, tulebseada teatud piiranguid väga kiirestiarenevatele (muutuvatele) liikidele,olgu need siis võõrliigid või kohalikud.Kohalikest tuleb piiranguid seadaeelkõige inimesele, sest ükski teine liikei suuda nii palju kõigutada väljakujunenudlooduslikku tasakaalu laias mastaabis.Ei anna võrreldagi kormoranidega,kes mingi saarekese võivad ajutiselttasakaalust välja viia...Eriti ohustatud ja teisedLooduskaitsepiirangud on niisiis olemasolevateteadmiste kohased meetmedohustatud liikide või koosluste kaitsmiseks.Kaitstakse neid, kes on nõrgemad,aeglasemad või väiksema tolerantsuslävega,ja nende eest, kes on tugevamad,kiiremad või kohanemisvõimelisemad.Looduskaitseseadus ütleb ka üldisemalt,et tuleb tagada looduslike liikidesoodne seisund. Risupesigi ehitavadlooduslikud liigid, kelle hulgas kakõige rangema kaitsekategooria omad,näiteks kotkad ja must-toonekurg. Seerangeim ehk I kategooria tähendab, ettõenäosus nende liikide kadumisekson suur ja nende kõik elupaigad peavadolema spetsiaalselt kaitstud.Näiteks tuleb kõik kotkapesad ümbritsedateatud kaitsetsooniga. Nendepesade leidmisel on seega edasine tegevusotseselt seadusega ette kirjutatud.Samas on risupesade ehitajaid paljurohkem, nii et sellist pesa leides tulebtegutseda vastavalt konkreetseleolukorrale ja tingimustele.Kui metsaomanik tahab ette võttaevolutsiooni mõistes kiireloomuliseKotkad ja kullid• Rohkem kui poolemeetrise läbimõõduga kodusid rajavad Eestimetsapuudele must-toonekurg, kuus liiki kotkaid ja neli liiki keskmisesuurusega kulle.• Nende hüljatud pesad on pesitsemiseks olulised veel kahele suurelekakuliigile, kes ise pesi ei ehita.• Juhuslikumatest manulistest kraabib vahel metsnugis suure kullipesasisemusse magamis- või poegimisuru. Harva kasvatab teiste ehitatudsuures risupesas pojad üles ka näiteks ronk, lõopistrik või kassikakk.• Oksalasu ise võib alguse saada vanast orava- või varesepesast röövlinnulesobivas oksahargis. Eri aastatel võivad ühes ja samas pesas – kui see justehitamisaastal alla ei varise – pesitseda eri liiki röövlinnud.Kui leiate risupesa• Jätke meelde, kus see asubja võtke siis ühendustkeskkonnaametiga. Kirjeldagekohta ja pesa ning edastageametile ka oma kontaktandmed.Ekspert eelistab kohal käialeidjaga koos, kui see on võimalik.• Juhul kui pesa omanik onI kategooria liigist, nõuabpesapuust teatamist kalooduskaitseseadus.• Kuna pesa omaniku määraminevõib osutuda keeruliseks, onsoovitus igal juhul pesast märkuanda, et eksperdiga koos see ülevaadata.(nt arvestades vaid saja aasta mastaapi)tegevuse ja planeerib lageraiet küpsesmetsas, peab ta arvestama nõrgematekaitseks seatud piirangutega. Muu hulgasseadusesättega, mis ütleb, et pesapuuavastanud isik on kohustatud informeerimasellest keskkonnaametitkolme ööpäeva jooksul. Otseselt on seekohustus seotud just I kaitsekategoorialiikidega.Kutsun metsaomanikke üles sedaseadusepunkti laiemalt järgima! Reeglinakäivad leitud pesi ekspertidenakontrollimas Kotkaklubi liikmed, kelon kogemused ja oskused neid liigitieristada. Samas võib see osutuda kakogenud eksperdile raskeks, sest ühtpesa võivad kasutada eri liiki isendid,kes kõik võivad sinna jätta oma kohalolekustmärke.Võib ka juhtuda, et pesas just ei olekonkreetseid tõestusmaterjale, kui linnudon pesa vaid kevadel korrastamasAllikas: Asko Lõhmus, “Suured linnud suurtel puudel”, Eesti Mets 4/2005Allikas: Urmas Selliskäinud ja ekspert on seda hindamas sügiselvõi talvel.Statistikale tuginedes saab öelda, etumbes 70–80% teatatud pesadest eiole kuulunud kõrgeima kaitsekategoorialinnule. Sel juhul seaduslikke eripiiranguidei teki, kuid anname võimaluselmetsaomanikule ikkagi soovitusi,kuidas toimida, et mets oleks (omanikusoovi korral) majandatud ja pesa omanikkisaaks seal edasi elada.Tihti tähendab see soovitust jättaraiealale koos pesapuuga teatud hulkpuid alles, ent see sõltub ka pesitsevastliigist. On olnud juhtumeid, kus metsaomanikjätab planeeritud raie omal algatuselüldse tegemata, et pesaelu mittehäirida.Tuleb välimäärajaHiljuti sai heakskiidu Eesti–Läti ühisprojekt“Kotkad ei tunnista riigipiire”(inglise k ESTLAT – Eagles cross borders),millesse oleme planeerinud kaarutelusid metsaomanikega. Sisuliselton need õppepäevad, kus meiegi õpime,kui saame kuulata metsaomanikemuredest-rõõmudest, mis just kotkastekaitsega seotud.Plaanis on avaldada veel sel sügisel kasuurte risupesade välimääraja, et seminaridesosalejad saaks edaspidi iseseisvaltvaadates aimu, kes nende (või naabri!)metsas leitud pesas võiks elada. Välimäärajatlevitame eelkõige projekti seminaridesja õppepäevadel osalejate hulgas.Kui lugejal on niisuguse õppepäevasuhtes huvi ja huvilisi koguneb vähemaltkümmekond, siis andke märkuEesti Ornitoloogiaühingusse, Kotkaklubissevõi projekti koordinaatorilekas meiliga (urmas@kotkas.ee) või telefonitsi(503 4799).sinu mets september 2011 25

metsaeluTeejuht sammaldeautori fotod26NELE INGERPUUbrüoloogKännukatik(Nowellia curvifolia)Kuulub maksasammalde rühma, mistõttupisut erineb tavalistest metsasammaldest.Nagu nimigi osundab, kasvabta kändudel, aga veel sagedamini kohtabteda suurtel koorest vabanenud lamatüvedel.Tema arenguks on vaja küllaldastniiskust. Kuivades metsades teda ei leidu.Kõige sobilikum kasvukoht on niiskevana okasmets, kus on piisavalt mahalangenudtüvesid. Ta on arvatud metsadevääriselupaikade indikaatorliikide hulka.Kännukatik moodustab peaaegu harunematapeeneid võsusid, mis sarnanevadpisut ussikestega. Võsude värvigammaulatub rohelisest pruunikaspunaseni.Vanemad võsud on iseloomulikultroostepruunid, mistõttu näiteksliigi ingliskeelne nimi on tõlkes “puidurooste”.Kõige omapärasemad on kännukatikulehed, need on väga nõgusad, ühelühikese ümara ning kahe pika ja peenetipulisehõlmaga. Neid lehe iseärasusinäeb aga ainult tugeva luubi või mikroskoobiabil. Nõgusad lehekesed onsamblal veesäilitusanumakesteks.Harilik laanik(Hylocomium splendens)Moodustab okasmetsades kuni 15cmpaksusega vaipu. Peale metsade leidubteda ka rabaservades ja loopealsetel.Avatud kasvukohtades on harilik laanikmadalama kasvuga.Kevaditi on ta hästi äratuntav samblavaibastesile kerkivate uute kasvude,nn kurekaelte järgi. Sügiseks on uuedkasvud oksistunud ja liigi kindlamaksäratundmiseks tuleb võsu välja sikuta-sinu mets september 2011Kännukatiku ussikesetaolisedpruunikaspunasedvõsud paiknevad tihedastiüksteise kõrval. Võsudeminiatuursust rõhutavadkännukatiku vahelt väljaulatuvad hariliku kaksikhambatutikesed.Samblad okasmetsasOkaspuud ei langeta sügiseti korraga okkaid nagu lehtpuud lehti. Vähehaavalpudenevad peened okkad läbivad kergesti samblavaiba ülaosa ega takistafotosünteesi. Seetõttu on okasmetsades maapind tavaliselt pea üleni sammaldegakaetud.Liigirikkus seal siiski väga suur ei ole, suurtel metsaaladel domineerivad vähesedliigid. Kõige tavalisemad on palusammal (vt Sinu Mets nr 22) ja hariliklaanik. Nende seas on kohati suured laigud lehviksammalt. Niiskemates metsadesesineb palju ka lainjat kaksikhammast, kuivemates metsakäharikku.Sammalde kasvu okaspuude koorel takistab koore suhteliselt kõrge happelisus.Küll aga leidub neid surnud puidul – lamatüvedel ja kändudel. Kõdupuidulesinevate liikide arvukus on tihti suuremgi kui maapinna liikidel.da. Siis on küljelt vaadatuna hästi nähaselle samblaliigi astmeline või korruselineehitus.Igal aastal moodustuva okstelehvikuvahele jääb oksteta osa. Vars kasvabtipust ja kõduneb allosast. Kuivematesmetsades võib laanikul loendada üleviie “korruse”. Harilik laanik laiendaboma kasvupinda varte harunemisega“Tantsivad kured”.Küljelt vaadatunaon hästinäha harilikulaaniku korrustenapaiknevadoksalehvikud.või fragmenteerunud võsu tükikestestuuenedes. Tihti moodustab ta ka eoskupraid,milles valminud eoste abil toimubkauglevi.Laialdase leviku tõttu kasutatakseharilikku laanikut nagu palusammaltkitihti õhu raskmetallireostuse hindamiseks,kuna samblad seovad kiiresti raskmetallideioone.

metsaeluja samblike ilma*autori fotoPIRET LÕHMUSlihhenoloogja looduskaitsebioloogEesti puude koorel kasvavatesuursamblike määramist saabproovida interaktiivse määrajaabil: dbiodbs.univ.trieste.it/carso/chiavi_pub21?sc=159.Selliste liikide uuendatud levikukaardid:www.eseis.ut.ee/levik_www/index.html.Pikk lõhnasamblik(Evernia divaricata)Tõenäoliselt on iga okasmetsas liikujamärganud häilus, sihiserval vm avatumaskohas kasvavate kuuskede ja mändide“narmendavaid” oksi. Kaetud onneed mustjate, hallide või rohekaskollasterippuvate tallustega, mis kuuluvadenamasti habe- ja narmassamblike perekonda(Usnea ja Bryoria). Mõnikord onokstele “eksinud” ka Eestis ohualdis jaIII kaitsekategooriasse kuuluv pikk lõhnasamblik.Kuidas selles kindel olla? Nuusutamineei aita, sest perekonna nimi tulenebhoopis Eestis esinevast kolmest liigisttavalisema, kollase lõhnasamblikukasutamisest lõhnaõlide valmistamisel.Küll viib äratundmisele lähemale tallusepikkus (kuni 20–30 cm) ja värv:lõhnasamblikud (nagu ka puuhabemed)on alati kollakasrohelised, samaskui narmassamblikud on püsivalt mustjad,pruunid või hallid.Võtmetunnuseks pika lõhnasamblikueristamisel on aga ebaühtlaselt ümarad,pisut nurgelised, sileda pinnaga japehmed (isegi kuivana) talluseharud.Mõnikord katavad pika lõhnasamblikupõõsasjad tallused puude oksi lausaliselt,teisal ripub vaid üksik (noor) talluseharu.Tuules ja vihmas pendeldavalttalluselt murduvad harud langevadlähiokstele, kus need kasvama hakkavad.See on pika lõhnasambliku ainusviis levimiseks, sest viljakehi ja muidsamblikele iseloomulikke paljunemisvahendeidtallusel pole.Eestis on pikk lõhnasamblik sage,kuid levinud hajusalt ja peamiselt metsarikastespiirkondades. Eelistatult kas-Kuuseoksal vasakul kasvab pikk habesamblikning paremal pikk lõhnasamblik.vab ta niisketes kuusikutes, männikutesvõi okassegametsades, enamastijust okaspuudel. Õhusaastele naguka drastilistele metsastruktuuri ja mikrokliimamuutustele on liik tundlik.Seepärast – kui õnnestub kohata pik-ka lõhnasamblikku, tasub tähelepanelikumaltringi vaadata. Suure tõenäosusegaon tegu vääriselupaigaga, miskoduks paljudele teistelegi haruldastelevõi ohustatud liikidele.Pikk habesamblik(Usnea dasypoga)Pika lõhnasambliku võib eemalt vaadatessegi ajada pika habesamblikuga, milletallus samuti rippuv ning pikk (kuni30 cm), kollakasroheline ja põõsasjaltharunenud. Eristamisel tuleb appi puuhabemeteklassikaline tunnus – niitjatetalluseharude südamikus esinev keskjuhe,mis tallust õrnalt venitades valkjaniidina nähtavale tuleb (lõhnasamblikuja narmassamblike tallus katkeb kohe).Keskjuhe lisab puuhabemete talluseleka jäikust, seda eriti kuivanuna. Võrreldespika lõhnasamblikuga, paistab pikkhabesamblik kohevam, mis tulenebpea- ja kõrvalharudega risti paiknevatestpeenikestest väljakasvetest.Pikk habesamblik on Eestis väga sagening levinud pea kõikjal (vähem Lääne-Eesti mandriosas), kasvades okas- ja segametsaspeamiselt kuuskede okstel võikase tüvedel. Nagu kõik puuhabemed,on ka pikk habesamblik tundlik õhusaastumisele ning eelistab valgusrikkamaidkasvukohti.*Alates Sinu Metsast nr 22 (ilmus 22. juunil 2011) esitame väikese valikumeie metsades esinevatest sambla- ja samblikuliikidest. Kummastki rühmaston ühes numbris korraga luubi all kaks sama metsatüüpi või kasvupinda asustavatliiki, millest üks on harvemini esinev ja teine tavaline.Harvemini esinevad liigid oleme valinud nende seast, kellel on indikaatori väärtus,ehk teisisõnu – nende olemasolu viitab vääriselupaigale ja/või säästvalt majandatudmetsale.sinu mets september 2011 27

teatedEesti Jahimeeste Seltsis• Eesti Jahimeeste Selts jätkab kõrgendatudhindadega karusnahkade kokkuostuka jahihooajal 2011–2012.Nahkadele esitatavad tingimused: ostetakseainult kuivatatud toornahku,käpad ei pea küljes olema. Võetaksevastu ka kopranahku (7 eurot nahast)ja tõhunahku (5 eurot nahast).• Augustis ilmus Hiiumaa mehel AguTakisel biograafiline romaan “Härranasündinud”, mis muu hulgas pöörabtähelepanu jahindusele ning jahiturismileHiiumaal. Raamatut onvõimalik osta ka Eesti JahimeesteSeltsi kontorist.• Eesti Jahimeeste Selts on loomakaitsjategasama meelt, et metskitsedearvukuse püsiva languse tõttutuleb nende küttimist vähendadavõi sellest sootuks loobuda. Küttimineon õigustatud madala arvukusegapiirkonnas haigete ja väärarengutegaisendite puhul.Metskitse arvukusele on avaldanudsuurt mõju viimased rasked lumerohkedtalved ja teiseks kiskjate,eriti just ilveste arvukus. Metskits onilvese põhiline saakloom.• Vastavalt keskkonnainspektsiooniarengukavale moodustati inspektsiooniarengu toetamiseks valdkondlikudnõukojad. Nõukodade eesmärkon anda nõu, kuidas hinnata valdkonnariske ja kuidas parandada järelevalvet.Looduskaitse nõukojas osaleb kajahimeeste seltsi esindaja.• 1. augustist 2011 on ajakirja Jahimeesuus peatoimetaja Jaanus Vaiksoo. Kõigiajakirjaga seotud küsimustega võibtema poole pöörduda kas meiligajaanus@ejs.ee või telefonil 602 5976.Vastuvõtuajad on peatoimetajal teisipäevitija neljapäeviti kella 10–17.• Muutus rebaste ja kährikute küttiminemetsloomade marutaudivastasevaktsineerimise järelkontrolliks. Seeon seotud sellega, et alates 2011. aastaalgusest ei külvata vaktsiine enamtervel Eesti alal.Rebaste ja kährikute päid tuleb kogudasiiski ka edaspidi kõikjal, kokkusamas koguses kui varem koguti vereproove(2000 proovi üle Eesti ehk siisUue, ka jahindust puudutava raamatuautor Agu Takis. Eluaegne jahimeesTakis peab oma kodu juures hirvedesöötmisplatsi, kus toimuvat tegevustsaab jälgida lausa toa aknast.viio aitsamvähemalt 4 pead 100 km² kohta). Peadekogumise eesmärk aladel, kus vaktsiinsöötasidenam ei külvata, on kindlaksteha, kas seal elutsevate rebaste-kährikutehulgas ei leidu siiski üksikuid marutaudinakatunud isendeid.Seetõttu on hädavajalik, et kogutavadpead pärineks eelkõige nendelt loomadelt,kelle puhul on suurem tõenäosus,et nad võivad olla haigusesse nakatunud.Peaproovid peavad olema võetudeelistatult hukkununa leitud loomadelt(surnuna leitud, auto alla jäänud)või inimpelguse kaotanud loomadelt,kes on maha lastud.Vereproove kogutakse ainult sealt(nn puhvertsoonist), kus vaktsineeriminejätkub. Kogutavate vereproovidehulk on ühe pindalaühiku kohta samamis eelmisel aastal – neli vereproovi100 km² kohta, kokku 460 proovi.Kõiges selles, mis puudutab proovidekogumise ja laborisse saatmise süsteemi,proovide vastuvõtuaega, nõudeidproovide kvaliteedile, pakendamiseleja säilitustingimustele, muudatusiei ole.Alates 2011. aastast piirdutakse vaktsiinipaladekülvamisega kaks korda aastasnn puhvertsoonis, Läti ja Venemaagapiirnevatel aladel 20–50 km ulatusesnende riikide maismaapiirist. Nii takistataksehaiguse taaslevikut riiki nakatunudloomade liikumise vahendusel.Jahimehed on vaktsineerimisettevõtmisessekaasa kutsutud selleks, etoleks võimalik kontrollida vaktsineerimiseefektiivsust. Saamaks ülevaadet,kui edukas see on olnud, on vaktsineeritudalalt kogutud pindalapõhiselt teatudarvult rebastelt ja kährikutelt päidja vereproove.Aastatel 2005–2010 on jahimehedEesti eri piirkondades Eesti JahimeesteSeltsi kureerimisel kogunud kokku17 177 peaproovi (keskmiselt 89%veterinaarameti tellitud mahust) ning6486 vereproovi (75% soovitud kogusest).Kütitud loomade hulgas on ülepoole olnud kährikuid, nende proportsioonikasv on silmatorkavaim olnudkahel viimasel aastal.• Luua metsanduskool korraldab SAKIK rahaga tasuta koolitusi jahimeesteleja ka noortele jahimeestele,kellel veel jahitunnistust käesei ole, kuid kes selle saamise nimelsoovivad ennast harida. Koolitusedalgasid septembris. Veel saab õppidaverejäljega seonduvat 8. oktoobril(maht 8 tundi), karusloomadepüüki 22. oktoobril ja 19. novembril(maht 16 tundi), veelindude tundmistja jahiviise 29. oktoobril ning5. novembril (maht 16 tundi). Jahilaskmistsaab õppida 1. oktoobril ja12.–13. novembril (maht 24 tundi).Allikas: Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehtwww.ejs.ee28 sinu mets september 2011

teatedErametsaliit teatabANTS VARBLANEEesti Erametsaliidutegevdirektor• Jahinduses on murrang saabumas. Suvine protestiaktsioonuue jahiseaduse toetuseks täitis oma peamise eesmärgi.Keskkonnaministri eestvedamisel algasid augustiskiired läbirääkimised ministeeriumi, maaomanike ja jahimeesteesindajate vahel.Uue jahiseaduse eelnõu peamiste põhimõtete osas onkokkulepped saavutatud. Kui uus seadus jõustub, on aktiivselmaaomanikul võimalik jahipidamist oma maal senisestoluliselt rohkem mõjutada.Lepingu sõlmimise nõue loob eelduse, et maaomanik jajahimees suhtlevad edaspidi võrdsetel alustel. Samuti saavadmaaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonnakasutaja välja vahetada. Maaomaniku väikeulukijahikorraldamise õigus ei olene tulevikus enam kinnistusuurusest.Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus nõuda kahjustustekompenseerimist.Jahimeeste põhjendamatu soov igal juhul senised suuredjahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse allesprobleemide allika, millest me loodetavasti ajapikku vabaneme.• Erametsanduse peamised MAKi eesmärgid. Erametsandusepeamised eesmärgid Eesti maaelu arengukava(MAK) 2014–2020 tarvis on kirjeldatud. Et arengukavaettevalmistavas juhtkomisjonis metsaomanike huvisidkaitsta, ei piisa veenvatest põhjendustest, vaid on vaja leidaka poliitilist tuge.Peame vajalikuks noore metsa (kuni 40 a) hooldamisetoetamise jätkamist. Lisaks Natura 2000 alade fikseeritudkompensatsioonile tuleks uuel perioodil toetada ka nendealade majandamisplaanide tegemist ja kaitse-eesmärkidelmajandamist.Jätkuvalt nõuame, et Natura toetuste maksmine ei käikskuluka piiride tähistamise ja pindalade mõõtmise alusel,vaid aluseks võetaks riiklikes registrites (metsa- ja looduskaitseregister)olevad andmed.Lisaks tuleks maksta metsanduslikku keskkonnatoetustaladel, mis toodavad ühiskonnale avalikke hüvesid naguvee ja mulla kaitse, erosiooni kaitse, elurikkuse säilitamineja muu selline.Jätkata tuleb kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahjudeennetamiseks tehtud kulude kompenseerimist,metsandusliku taristu parandamise toetamist. Puidukasutusesuurendamisele aitab kaasa ka tootjaühendusetoetus metsanduses.• Ettepanekud täiendava raha suunamiseks metsamaaparandusse.Kuna MAK 2007–2013 programmiperioodiljääb osa Natura toetusmeetmega metsandusele kavandatudtoetusrahast kasutamata ja samal ajal on suur vajadustoetada metsamaal paiknevate kuivendussüsteemideja juurdepääsuteede ehitamist ning korrastamist, tegimepõllumajandusministrile ettepaneku suunata üle jääv rahamaaparanduse meetmesse 1.8, et korraldada seal eraldimetsaparanduse taotlusvoor.• Tuletasime meelde elektriliinide talumise tasu ebaõiglust.Õiguskantsler teavitas juba mullu suvel Riigikogu sellest,et avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatisteregulatsioon on vastuolus põhiseadusega osas, milles seeei näe ette talumiskohustusega kaasnevate omandipiiranguteeest omanikele piisavat tasu.Kuna tehnovõrkude talumist sätestavat õigusakti ei olesiiani põhiseadusega kooskõlla viidud, tegime õiguskantslerileettepaneku nõuda Riigikohtult selle akti kehtetukstunnistamist.• Sõlmisime puidukasutuse suurendamiseks koostöökokkuleppe.Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Erametsaliit,Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning Eesti Metsa- jaPuidutööstuse Liit sõlmisid koostöölepingu, mille peamineeesmärk on suurendada puidu ja kohaliku biomassi kasutamistelektrienergia tootmiseks.Lepingus on üteldud, et samas püüavad pooled vältidaebasoovitavaid turumoonutusi ja kõrgema töötlemispotentsiaaligapuittooraine sortimentide sattumist põletuskateldesse.• Veokite täismassipiirangu leevendus on endiselt aktuaalne.12. juulil toimus Riigikogu majanduskomisjonisosapoolte nn parlamentaarne ärakuulamine, kus riigikogulasedsaid ülevaate tehtud uuringutest ja ettepanekust leevendadatäismassi piirangut kuni 60 tonnini.• Tulumaksusoodustus hakkab raiemahtudele mõjuavaldama. See, et tuleb ära muuta füüsilisest isikust metsaomanikeebaõiglaselt suur tulumaksustamine metsas, onolnud üks erametsaliidu sihte läbi aastate. Varemgi olemejõudnud selleni, et poliitikud maksukoormuse kergendamiston lubanud, kuid tegudeni läks hoopis kauem aega.Nüüd lõpuks on muudetud tulumaksuseadust metsaomanikulesoodsamaks.Juba praegu kajastub raiemahtudes, et metsaomanikehuvi oma metsade majandamise vastu on kasvanud ja seekasv ilmselt jätkub.sinu mets september 201129

ametlik infoMetsaseaduse nõuded lageraielankide suuruseleKui suured võivad olla lageraielangid ja kuilähedale enda või naabri raiesmikust uutlageraiet tohib kavandada?• Üldiselt tohib lage- ehk uuendusraielank olla kuni 3 hasuurune.• Kui raielangi laius on kuni 100 meetrit, siis tohib okas- ja kõvalehtpuupuistutesolla langi suurus kuni 5 ha. (Kõvalehtpuudon tamm, saar, jalakas, künnapuu ja vaher.)• Kui raielangi laius on kuni 100 meetrit, siis pehmelehtpuupuistutestohib langi suurus olla kuni 7 ha.• Luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ninginfiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal ei tohiraielangi pindala mingitelgi tingimustel olla suuremkui 2 ha.• Loo ja sambliku kasvukohatüüpides ei tohiraielank olla laiem kui 30 m ja langi pindala ei võiolla mingitelgi tingimustel suurem kui 2 ha.***• Üldiselt ei tohi enne raiesmiku uuenemist ja minimaalseliitumisaja möödumist uut lageraiet teha raiesmikule lähemalekui 100 m.Minimaalseks liitumisajaks on männiga, kuusega võikõvalehtpuuga uueneva või uuendatud raiesmiku korral4 aastat ja muudel juhtudel 2 aastat. Raieaastaid ei loetaliitumisaja sisse.• Kui uus lageraielank tahetakse teha veel uuenemata jaliitumata raiesmikule (või teisele lageraielangile) lähemalekui 100 meetrit ja nad omavahel ei piirne või kuipiirnevate lankide laius kokku on üle 100 meetri, ei tohinende kogupindala kokku ületada 3 ha.• Kui uus lageraielank tahetakse teha veel uuenemataja liitumata raiesmiku (või teise lageraielangi) kõrvalenii, et nad piirnevad ja nende laius kokku on kuni100 meetrit, võib nende pindala kokkuolla okas- ja kõvalehtpuupuistuteskuni 5 ha ja pehmelehtpuupuistuteskuni 7 ha.• Eri omanike kinnistutel asuvatepiirnevate lageraielankide (või raiesmikuja raielangi) pindala (olenematalangi laiusest) ei tohi ületada 7 ha.• Kui eri omanike kinnistutel asuvadlageraielangid (või lank ja raiesmik) eipiirne, kuid jäävad teineteisele lähemale kui 100 meetrit,tohib mõlema pindala kokku olla kuni 3 ha.• Lageraie- ehk uuendusraielangi pindala võib olla reeglipärasestsuurem, kui keskkonnaamet metsaomaniku tellimuseltehtud metsakaitseekspertiisi alusel kahjustatudmetsa uuendamise võimaldamiseks selleks loa annab.Allikas: metsaseadusMõistedRaielank – raiumiseksmääratud piiritletudmetsaosaRaiesmik – ala, kustmets on lageraienamaha võetud30E-metsateatiseesitamise erinevusKuidas firma e-metsateatist esitada saab?SVEN MITTKeskkonnateabeKeskuse metsaregistriosakonna juhatajaEraisikule on e-metsateatise esitaminelihtne. Pärast metsaregistriavalikust teenusest(http://mets.keskkonnainfo.ee) lingi“e-metsateatis eraisikule” avamist peabsinu mets september 2011omanik end sisse logima (soovitavaltID-kaardiga või Mobiil-IDga) ja vajutamakäsklusele “sisene”.Firmade puhul on eelnevalt vajatöötaja metsateatise esitamiseks volitada.Selleks tuleb firma B-kaardil olevalisikul siseneda portaali www.eesti.eeja avada vasakul ääres olev leht “Ettevõttetöötajad”.Uuel lehel saab ta lisada firma töötajaidja anda neile õiguse esitada e-metsateatist,mis tähendab, et tuleb pannalinnuke ette “Metsaressursi arvestuseriikliku registri” all olevale reale“E-metsateatise esitamine”.Võimalik on määrata ka haldur, kesedaspidi ise neid toiminguid teeks.Kui sisenete e-metsateatise infosüsteemi,kuvatakse esilehel teie varem esitatudmetsateatised.Metsakahjustuse teatiste puhul saabvaadata keskkonnaameti vormistatudmetsakaitseekspertiisi akti (rohelistvärvi). Samuti on näha, kas esitatudteatis on menetluses (registreeritud)või juba menetletud (siis on igahetk postiga saabumas allkirjastatudmetsateatis).Uue metsateatise esitamist saab alustadan-ö puhtalt lehelt, aga aluseks saabvõtta ka varem esitatud teatise. Kui mullujäid teatatud tööd tegemata, tasub seeteatis kopeerida ja uuesti esitada.

ametlik infoMetsatulu maksustamisereeglid muutuvadviio aitsamTulumaksuseadusemuudatused jõustuvad1. jaanuarist 2012.TAIVO DENKSkeskkonnaministeeriumimetsaosakonnapeaspetsialistRiigikogus suvel heaks kiidetud tulumaksuseadusemuutmise seadusegaluuakse muu hulgas erikordraieõiguse ja raiutud metsamaterjalivõõrandamise maksuarvestusele.Muudatus on kasulik eelkõige erametsaomanikele,kelle jaoks metsa majandamineon mitte jätkuv majandustegevus,vaid ühekordne tegevus näitekskümneaastase tsükli vältel.Eeldatavalt parandab seadusemuudatuserametsaomanike motivatsioonioma metsa majandada, kuna väikemetsaomanikujaoks luuakse parem võimalusarvestada tema tulu maksustamiselmetsa majandamise terviklikkust.Eestis on viimastel andmetel ligikaudu80 000 eraisikust metsaomanikku,keda need seadusemuudatused puudutavad.Igal metsaomanikul on kohustuspärast metsa raiumist maa korrastadaja uus mets asemele istutada. Seadusemuudatusejärgi võib nii metsa uuendamisekui ka kõik muud metsa majandamisekstehtud kulud metsa müügist saadudmaksustatavast tulust kolme aastajooksul maha arvata.Peamised muudatused• Seaduse praegu kehtivas sõnastusesloetakse kasvava metsa raieõigusevõõrandamisel võõrandamisega seotudkuludeks vaid metsa uuendamisegaseonduvad kulud. Muudatusegaasendatakse “metsa uuendamise kulud”“metsa majandamise kuludega”.Seega laiendatakse tegevuste hulka,mille kulusid on võimalik võõrandamistulustmaha arvata.Metsa majandamise kuludeks loetaksekõik kulud, mis tehakse seoses metsamajandamisega metsaseaduse § 16 tähenduses(metsa majandamine on metsauuendamine, kasvatamine, kasutamineja metsakaitse), sh selliste metsa majandamisegaseotud tegevuste kulud, millekohta ei ole metsaomanikul kohustustesitada keskkonnaametile metsateatist.Piiranguks on siin see, et kui metsamajandamise kulutus on tehtud tulumaksugamittemaksustatava toetuse arvelt,siis seda kuluna näidata ei saa. Seetähendab, et kui metsakasvatustööks ontoetust saadud, ei saa toetusega kaetudkulu müügitulust maha arvestada.• Praegu saab metsa uuendamisegaseotud kulusid maha arvata ainultraieõiguse müügist saadud tulust.Muudatustega laiendatakse seda võimalustka metsamaterjali võõrandamisestsaadud tulule.Kolme aasta võimalusMetsa majandamisega seotud kulusidvõib muudetud seaduse järgi võõrandamistulustmaha arvata kuni kolme aastajooksul (tulu saamise aastast arvates).Teisisõnu – lükatakse sellise tulu maksustamisehetke kolm aastat edasi. See tähendab,et erinevalt senisest korrast ei peametsaomanik raiest saadud tulule järgnevaaasta 1. oktoobriks tulumaksu maksma,vaid ta saab veel järgneva kolme aastajooksul teha saadud tulust metsamajandamistöödegaseotud mahaarvamisi.Näiteks: kui metsaomanik saab raieõigusevõi metsamaterjali müügist tuluaastal 2012, siis juurdemakse suurusilmneb hiljemalt 2015. aasta kohta esitatavatuludeklaratsiooni kaudu (seeon siis deklaratsioon, mis esitatakse31. märtsiks 2016 ja mille alusel tulebjuurdemaksmisele kuuluv tulumaks äramaksta oktoobriks 2016).Tulevikus saab tuludest maha arvestadaka metsakuivenduse kulusid.Ei ole tähtis, et kulu oleks seotud justselle metsamaatükiga, millelt tulu saadi.Metsaomanik võib olla saanud tulu raieõigusevõi metsamaterjali müügist üheltkinnistult, aga müügist saadud tulust võibta maha arvata ka näiteks teisel kinnistultehtava valgustusraie või metsa majandamiseksvajaliku teeremondi kulud.Müügitulust saab maha arvata ainultdokumentaalselt tõestatud kulusid. Seetähendab, et metsaomaniku enda tööjõukulu(näiteks metsaistutamisel)maha arvata ei saa.Arvesse läheb teenusena küll sisseostetudtööjõukulu, aga metsaomanikuisiklikku tööpanust tööjõukuluna ei käsitleta,sest isiku jaoks sellega reaalseidkulusid ei kaasne.***Kokkuvõtteks: loodetavasti tõstavadmuudatused erametsaomanike huvioma metsa majandamise vastu. Metsamajandamine on protsess, kus tulu saadakseharva, kuid kulutusi tuleb teha pidevalt.Nii valgustusraie kui reeglina kaesimene harvendusraie on ju tegevused,millega kaasneb rohkem kulu kui tulu.Seadusemuudatused annavad võimalusesellised omanikule tulu mitte toovad,kuid metsa kasvatamise seisukohaltülitähtsad tööd kolme aasta jooksul pärastmetsamaterjali või raieõiguse müükitulumaksu arvelt soodsamalt ära teha.sinu mets september 201131

ametlik infoMetsameede toetab5,1 miljoniga32Taotlustevormistamiseltasub nõu ja abiküsida metsandusemaakondlikelttugiisikutelt jametsakonsulentidelt.HELVE HUNTpõllumajandusministeeriumimaaparanduse jamaakasutuse büroopeaspetsialistJuba neljandat aastat saab küsidatoetust Eesti maaelu arengukava2007–2013 metsameetmest ehkmeetmest 1.5 “Metsade majanduslikuväärtuse parandamine ja metsandussaadustelelisandväärtuse andmine”.Aastateks 2007–2013 kokku onmeetmeks kavandatud 20,7 mln € ja tänavuneeelarve on 5,01 miljonit eurot.See summa jaguneb kolme alameetmevahel:1.5.1. metsa majandusliku väärtuseparandamine – 2,7 mln €;1.5.2. metsandussaadustele lisandväärtuseandmine – 1,8 mln €;1.5.3. kahjustatud metsa taastamine jametsatulekahju ennetamine – 0,51 mln €.Kuidas seni on läinud?Aastail 2008–2010 on kokku kolmestaotlusvoorus esitatud üle 2000 taotluse23 mln € toetusraha saamiseks, nendeston heakskiidu saanud 1200 taotlustveidi üle 12 mln euro kasutamiseks.1200 taotlejast 180 on küsinud toetustsinu mets september 2011ja saanud sellele ka heakskiidu rohkemkui ühes taotlusvoorus.1050st alameetme 1.5.1 raamesheaks kiidetud taotlusest on realiseeritudveidi üle 300 projekti, 52st alameetme1.5.2. taotlusest on realiseeritud 24ja 94st alameetme 1.5.3. taotlusest 22.12 miljonist eurost on seni väljamakstud 5,6 miljonit – toetuse saajatelon nimelt investeeringute tegemiseksaega kaks aastat, arvates päevast, kui esitatudtaotlus heaks kiideti.2008. aastal esitatud taotluste puhulon see aeg lõppenud. Alameetmes1.5.1 jätsid umbes kolmkümmend toetusesaajat kasutamata 0,6 miljonit eurot.Näiteks jäi tegemata noorendikuhooldus 700 hektaril ja kasvavate puudelaasimine 104 hektaril.Metsatehnikast jäi soetamata 105masinat/seadet, sealhulgas 11 traktorit.Milleks saab toetust küsida?Metsameetmest saab taotleda toetust:• Kuni 30aastase puistu hooldusraieks– 160 €/ha. (Puistu vanus on määratletudmetsa inventeerimisega; kui näiteksmets on inventeeritud 2003. aastalja puistu vanuseks määrati siis 24aastat, on toetuse taotlemise ajal ehk2011. aastal selle vanus 32 aastat jahooldusraieks toetust küsida ei saa.)• Kasvavate puude laasimiseks – 140€/ha. (Laasitavate puude arv on vähemalt200 puud hektari kohta.)• Metsa uuendamiseks (väheväärtuslikkupuistusse eelnevalt raiutud1,5–3 m laiustesse koridoridesseistutatakse väärtusliku puistu kujundamisekssobivad metsapuutaimed),502 € koridori hektari kohta.• Metsatehnika ja metsatarvikute soetamiseks– kuni 50% tehnika maksumusest,kuid mitte rohkem kui 200 000 €ühe taotleja kohta programmiperioodilkokku ja mitte rohkem kui 63 911 €ühe taotleja kohta kalendriaastas.• Ulukikahjustuste ennetamise (taradjms) ja puutaimede kaitsmise tarvikutesoetamiseks ja paigaldamiseks –kuni 50% maksumusest.• Metsapuude haiguse ja kahjustuseennetamiseks (juurepessu, männikärsakajms tõrje) – 80 €/ha.• Tormi või trombi või tulekahju tõttukahjustatud metsa taastamiseks:uue metsakultuuri rajamisel on toetus1911 €/ha, kui istutamisel kasutataksetaimi kaitsvaid tarvikuid, ja 901 €/ha,kui taimed istutatakse ilma tarvikuteta.Toetust saab küsida ka juba tehtudinvesteeringute kohta. Kui näiteks 2010.aasta tormikahju tagajärgede likvideerimisekson uued taimed juba istutatud,tasub kindlasti ka toetust küsida. Enne2010. aastat toimunud kahjustuste likvideerimisekstoetust enam küsida ei saa.• Kahjustatud metsa taastamisel rajatudmetsakultuuri hooldamiseks,134 €/ha.• Metsatulekahju ennetavateks võtetekskõrge või keskmise tuleohugametsade korral (tuleohumärkide või-plakatite paigaldamine, tuletõrje veevõtukohajuurdepääsutee korrashoid,tuletõkestusriba või -vööndi rajamineToetust saavad küsida• Alameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 puhul saavad toetust küsidaerametsaomanikud (füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud)enda omandis olevale metsamaale ja metsaühistud oma liikme omandisolevale metsamaale. Täpsem teave: www.eramets.ee.• Alameetme 1.5.2 toetusesummast saavad abi metsa majandamisevõi puidu töötlemisega tegelevad mikroettevõtjad. Täpsem teave:www.pria.ee.

ametlik infovIIo aitsamHiiumaa metsaomanikuduurimasBelarus-traktorit,mis hangitudmetsameetmeabirahaga.ja korrashoid, suitsetamis- ja lõkketegemiskoharajamine). Toetust saabkuni 80%, suitsetamis- ja lõkketegemiskoharajamiseks kuni 60% abikõlblikekulude maksumusest.Toetust saab ka:• Puidu kui toormaterjali töötlemisemasinate või seadmete ja selleks vajalikeautomaatika- või infotehnoloogilisteseadmete ostmiseks; litsentsi,patendi või kasuliku mudeliostmiseks ning leiutisele kasulikumudelina õiguskaitse taotlemiseks.Nendel puhkudel on võimalik saadarahaabi kuni 50% soetuse maksumusest,kuid mitte rohkem kui 200 000eurot kogu programmiperioodi kohta.Tänavused muudatusedOluliselt on lihtsam paberimajandus.Metsamaal tehtava korral ei pea toetusesaaja esitama enam kuludokumente(arved, arve-saatelehed) – üldjuhul piisabüksnes tehtud tööde aruandest.Kuludokumentideta saab toetusevälja maksta ka 2009. ja 2010. aastal esitatudtaotluste puhul, ent siin on erandeid:metsa uuendamise puhul ja puhkudel,kui on taotletud vabatahtlikku tasustamatatööd, tuleb enne 2011. aastatesitatud taotlustele toetuse väljamaksmisekskuludokumendid ikkagi lisada.Metsatehnika ning puidu töötlemiseja automaatika- või infotehnoloogiaseadmetesoetamise korral, samuti ulukikahjustusteennetamise tarvikute soetamiselning metsatulekahju ennetavatetegevuste puhul tuleb tavapäraselt korraldadahinnapakkumismenetlus (kolmpakkumust, kui soetatav masin või seademaksab üle 5000 €) ning esitada kõikidekulude kohta kuludokumendid.Puidu töötlemisega tegelevad mikroettevõtjadvõivad nüüdsest saada toe-Taotlusvoor algab 3. oktoobril• Alameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 toetusi saab taotleda 3.–17. oktoobriniSA Erametsakeskuses. Taotlused võib viia sinna isiklikult või saatapostiaadressil Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti aadressilmetsameede@eramets.ee.• Alameetme 1.5.2 toetusi saab taotleda 3.–10. oktoobrini PRIAs.Taotlused võib viia PRIA piirkondlikesse kontoritesse või saatapostiaadressil Narva mnt 3, 51009 Tartu või e-posti aadressil info@pria.ee.tussummad kätte ka enne oma investeeringuteeest täies mahus tasumist. Tingimusekson, et tasutud on omafinantseeringuosa ja töö või teenus on täiesulatuses tehtud. See muudatus on tehtud,et toetusraha paremini ja paindlikumaltkasutada saaks. Taotleja jaokson selline investeerimine lihtsam jaodavam, kuna nad ei pea enam kasutamanii palju pangalaene.Asjatundjad aitavadPärast taotluste esitamist algab nendemenetlemine. SA Erametsakeskuses(EMK) ning Põllumajanduse Registriteja Informatsiooni Ametis (PRIA)kontrollitakse põhjalikult kõiki taotlejaja taotlusega seotud asjaolusid, enne kuitehakse otsus.Alameetme 1.5.1 taotlused menetletakse100 tööpäeva, 1.5.3 taotlused 80tööpäeva ja 1.5.2 taotlused 95 tööpäevajooksul.Et kõik sujuks hästi, on tähtis, ettaotlused oleks õigesti vormistatud jalisatud dokumendid korras. Seetõttusoovitan kindlasti küsida nõu ja abimetsanduse maakondlikelt tugiisikuteltja metsakonsulentidelt.Tugiisikute kontaktid leiab SinuMetsa 2. leheküljelt. Nõustajate-konsulentidenimistu on leitav erametsaportaalistwww.eramets.ee/noustamine.sinu mets september 201133

ametlik infoJÄRELEVALVEKeskkonnainspektsioonsai uurimisasutusevolitusedAlates 1. septembrist onkeskkonnainspektsioonil kauurimisasutuse volitus ehk õigusmenetleda keskkonnakuritegusid.Seni tegi inspektsioonkeskkonnakuritegude puhulvaid esmased uurimistoimingud,andes seejärel materjalid ülepolitseile. Nüüd viiakse isekriminaalmenetlused lõpuni.Keskkonnakuritegusid ei oleEestis massiliselt, kuid need on üsnaspetsiifilised, nende uurimine nõuabkonkreetse keskkonnavaldkonnatundmist.Varasema praktika põhjal võiksarvata, et inspektsioonil võibtulla kriminaalmenetlusi aastas10–50. Näiteks 2010. aastalalgatati keskkonnavaldkonnas 27kriminaalasja ja 2009. aastal 21.Enamasti on need seotud vee-,välisõhu- või jäätmekäitlusnõueterikkumisega, maapõueressurssidekasutamisega jms.Üldjuhul kvalifitseerubrikkumine väärteoks või kuriteokskeskkonnakahju suuruse järgi.Kui keskkonnakahju on suuremkümnekordsest miinimumpalgamäärast ehk 2780,2 eurost, on tegukuriteoga. Väiksema kahju puhul ontegu väärteoga.Keskkonnakuritegude kõrvaljätkab keskkonnainspektsioonkeskkonnaväärtegude menetlemist– need tulevad ilmsiks igapäevasejärelevalvega. Inspektsioonitöötajad teevad aastas u 10 000kontrollkäiku. Näiteks 2010.aastal registreeriti kokku 2607keskkonnaalast õigusrikkumist ehk1227 rikkumist vähem kui 2009.aastal. Rikkumised vähenevad igaaastaga.Keskkonnainspektsioon onesindatud kõigis maakondades.Lisaks Tallinnas asuvale keskuselekuulub inspektsiooni koosseisuneli regiooni ja 11 maakondlikkubürood. Keskkonnainspektsiooniteenistuses on 240 inimest. Suurimaosa teenistujatest moodustavadkeskkonnakaitseinspektorid, kesjagunevad inspektoriteks, vanem- jajuhtivinspektoriteks.Allikas: keskkonnaministeeriumVÄÄRTEODÕigusrikkumised metsas vähenevad2010. aastal registreeris keskkonnainspektsioon kokku 240 metsaalastõigusrikkumist. Näiteks võrreldes 2000. aastaga on rikkumistearv vähenenud kümme korda. Sellise muutuse taga on eelkõigemetsaomanikud ise, aga ka metsakorralduse ja järelevalvega tegelevadametnikud.Tulemusest võiks järeldada, et metsas on kord majas ja järelevalvetvõiks vähendada, aga päris nii see ka pole. Rikkumised tekivad sagelijust olukorras, kus metsaomaniku loal teevad raiet teised isikud.Sellistel juhtudel tuleb meeles pidada metsaomaniku ja raiuja võiraieõiguse ostja kohustusi, sest muidu on oht seadusega vastuolluminna.Allikas: keskkonnaministeeriumVÕÕRLIIGIDEnim vaadeldi väikeseõielist lemmaltsaKevadest 1. septembrini kestis Keskkonnateabe Keskuse algatatudkampaania, millega õhutati inimesi võõrliike otsima ja nende andmeidloodusvaatluste andmebaasi kandma.Vaatlejatele oli ette antud paarikümnest liigist koosnev nimekiri,kelle vaatlusi oodati esmajärjekorras. Loomulikult ei lükatud tagasi kanimekirja mitte mahtunud võõrliikide leide.Enim vaatlusi sisestati väikeseõielise lemmaltsa kohta, järgnesidSosnovski ja hiid-karuputk, verev lemmalts, kanada ja sügis-kuldvits,karvane võõrkakar ja hobukastani-keerukoi. Huvitaval kombel eilaekunud aga ühtegi vaatlust sellise suhteliselt levinud võõrliigi kuihariliku tõlkja ehk rakvere raipe kohta.Võõrliike vaadeldi kõigis 15 maakonnas, kuid enim Valgamaal.Pingereas järgnesid Harjumaa, Tartumaa ja Viljandimaa.Vaatlejate vahel loositi välja kolm auhinnakomplekti, kusloodusajakirjade aastatellimus, 150eurone Matkaspordi kinkekaart,andmebaasi logoga seljakott ja vee võõrliikide käsiraamat. Võitjateksosutusid Kaljo Voolma, Arko Kask ja Erki Saarman.Keskkonnateabe Keskus tänab kõiki vaatluste sisestajaid jakampaaniast osavõtjaid!Kampaania lõppes, kuid oma vaatlusi saab loodusvaatlusteandmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee) sisestada kogu aeg.Allikas: Keskkonnateabe KeskusPUIDUKASUTUSEnergiapuit kasvatab mahtusidElektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest suureneseelmisel aastal 2009. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Kõige rohkemmõjutas taastuvelektri toodangu kasvu hakkpuidul töötavatekoostootmisjaamade töölerakendamine.2008. aastal kasutati Eestis energia tootmiseks puiduhaket veel vaid12 000 m³. Kogus kasvas kõvasti 2009. aastal – 982 000 m³ ja samuti2010. aastal, mil puiduhaket kasutati 2 092 000 m³.Hüdro- ja tuuleenergia osatähtsus elektrienergia kogutoodanguson veel suhteliselt väike, kuid sellegipoolest oli 2010. aasta siingimärkimisväärne, tuuleenergia tootmine kasvas 2009. aastagavõrreldes üle 40%. Hüdroenergia toodang on viimase kolme aastajooksul olnud stabiilne.Allikas: statistikaamet34sinu mets september 2011

Metsaomanikemajanduskoostööühistute abilEesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemaltmetsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abipuidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühisekspuidumüügiks asutanud keskühistu Eramets.PiirkondMajanduskoostöökontaktisik Kontakt Ühistu TelefonHarjumaa Kuldar Pärn kuldar.parn@erametsaliit.eeHiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.eeIda-Virumaa Mikk Värimäe mikk.varimae@erametsaliit.eeJõgevamaa Aivar Lääne aivar.laane@erametsaliit.eeJõgevamaa Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.eeHarjumaaMetsaomanike LiitHiiumaaMetsaseltsIisakuMetsaühistuPalamuseMetsaseltsSaare VallaErametsaomanike Ühing(kasvava metsa müük)5637 00005648 8601522 5900514 5543508 4016Järvamaa Tarmo Läll tarmo.lall@erametsaliit.ee MTÜ Minu Mets 505 4390Läänemaa Mikk Link mikk.link@erametsaliit.eeLääne-Virumaa Guido Ploompuu guido.ploompuu@erametsaliit.eeLääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.eePõlvamaa Kalle Peterson kalle.peterson@erametsliit.eeSaaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.eeTallinn Mart Soobik mart.soobik@erametsaliit.eeTallinn Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.eeTartumaa Leonhard Niklus leonhard.niklus@erametsaliit.eeTartumaa Piret Arvi piret.arvi@erametsaliit.eeViljandimaa Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.eeVõrumaa Aarne Volkov aarne.volkov@erametsaliit.eeEesti Indrek Palm indrek.palm@forestry.eeLäänemaaMetsaühistuViru-LemmuMetsaseltsRakvereMetsaühistuPõlvamaaMetsaomanike SeltsSaaremaaMetsaühingTallinnaMetsaomanike SeltsTallinnaMetsaomanike SeltsMetsanduseArendamise ÜhingMetsanduseArendamise ÜhingSakalaMetsaühistuVõrumaaMetsaomanike LiitKeskühistuEramets5345 36985558 3777322 7845,513 4276514 45135341 24805649 9135504 7407529 3237520 5853504 7407529 9841503 6246

Kui päikesepaistega vihma sajab,siis karu vihtleb kännu otsas.(Tartumaa)Hunt sööb selle, kes kivivõi mätta otsa asjale läheb.(Halliste)Kui noore lume ajal jänese jälgi nähakse,ei jää lumi maha.(Üldine)Kui hiired kisuvad sügisel linu või tükivadvilja, siis lina- ja viljahinnad tõusevad.(Põlva)Kus harakat püssiga hoonete juureslastakse, sinna tuleb tulekahju.(Põltsamaa)Kui varesed sügisel hulgakesi karjuvad,heidavad nad liisku, kes neist põhjamaalepeab lendama põhjarahva roaks.(Ambla)Ronka nähes tuleb ütelda:“Tere, tere, valge lind, sinul pesa poegitäis, meil laut lambaid täis.”Siis ei vii ronk lambaõnne ära.(Üldine)Kui võrgud enne merre viimist keskeltlõhki aetud pihelgase vitsa vahelt läbitõmmata, saavad need võrgud palju kalu.(Tõstamaa)Allikas: Matthias Johann Eiseni “Eesti vana usk”Sinu Metsa saab ka koju tellidaSinuMetsMetsa õppeleht• Ilmub neli korda aastas.• On metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusestrohkem teada tahtvate inimeste õppeleht.• On Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel.• On tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu –ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks).• Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.