Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus

MahepõllumajanduslikKÖÖGIVILJAKASVATUSEE-ÖKO-02Eesti põllumajandus

SisukordSissejuhatus............................................................................................................................................ 3Masinad köögiviljakasvatajale................................................................................................................. 3Platvormid.................................................................................................................................... 3Roomaja....................................................................................................................................... 4Aiavanker...................................................................................................................................... 4Külvikud........................................................................................................................................ 6Istutusmasinad.............................................................................................................................. 9Leegitusseadmed........................................................................................................................ 10Mehaanilise umbrohutõrje vahendid............................................................................................12Taimekaitsepritsid........................................................................................................................16Weed Master................................................................................................................................17Köögiviljade säilitamine.........................................................................................................................19Pikaajaliselt säilitatavatele köögiviljadele sobivad säilitustingimused.....................................................21Lühiajaliselt säilitatavatele köögiviljadele sobivad säilitustingimused.................................................... 24Kontaktid..............................................................................................................................................27Väljaande koostamisel on kasutatud Jordbruksverketi väljaannet Teknik för småskalig ekologiskgrönsaksodling, Jordbruksinformation 22 – 2006.Väljaanne on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele.Koostanud Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusAutorid Priit Põldma, Ulvi MoorToimetanud Airi VetemaaFotod Priit Põldma, Airi Vetemaa, Ulvi MoorTäname Eve AderKujundanud Hele Hanson-Penu / AS EcoprintTrükitud AS EcoprintVälja andnud Põllumajandusministeerium 2012ISBN 978–9949–462–68–1 (trükis)ISBN 978–9949–462–69–8 (võrguväljaanne)

SissejuhatusVäikestel ja vähe põllutöömasinaid kasutavatelmaheköögiviljakasvatajatel on sageli probleemikspõldude suur umbrohtumus, suur töömahtja ebarahuldavad majandustulemused.Köögivilja kasvupinnad on maheviljelejatel üldiseltväiksemad kui tavaviljelejatel. Kui tavatootmiseson pinda enamasti 5–10 hektarit, siis mahetootmisessageli vaid üks hektar ja vähemgi. Sellisedväike tootjad vajavad universaalseid masinaid, millegasaaks harida eri kultuure. Põllutöömasinaidpakkuvatest firmadest leiab üsna suure valikuseadmeid mingile konkreetsele kultuurile spetsialiseerunudsuurtootjate tarbeks, kuid väiketootjatelesobivate seadmete valik on pea olematu.Et väiksemate köögiviljakasvatajate kasumlikkusja jätkusuutlikkus suureneksid, on paremtehni line varustatus vältimatu, see muudab töölihtsamaks ja kiiremaks. Hea tehnika olemasoluaitab kaasa vajalike tööde õigeaegsele tegemisele,näiteks umbrohtu tõrjutakse siis, kui see onveel väike ega häiri kultuurtaime kasvu.Väljaandes kirjeldatakse mõningaid tööjõukulusäästvaid ning universaalseid seadmed, millekasutamiseks piisab väikesest traktorist või poletraktorit üldse vajagi. Antakse ülevaade maa ettevalmistamise,külvi, istutustööde, umbrohutõrjeja taimekaitse tegemiseks sobivatest seadmetest.Seadmeid saab enamasti tellida interneti kaudu,mõned neist on müügil ka Eestis.Antakse ülevaade ka köögiviljade säilitamisest.Masinad köögiviljakasvatajalePlatvormidRohimine, istutamine ja saagikoristamine võivadolla palju kergemad, kui neid teha lamavasvõi istuvas asendis. Töötamine muutub vähemväsitavaks, kui ei pea kummarduma või kükitamaning kasutada saab mõlemat kätt. Samas ei sobikõhuliasend kõigile töötegijatele. Kui masinaltöötab mitu inimest, peavad nende töökiirusedolema ühtlased, et töö saaks kvaliteetselt tehtud.Eesti maasika- ja kurgikasvatajad kasutavad niiisetehtud kui ka tehases valmistatud koristusplatvorme(foto 1). Traktori haakes platvormidon liigse päikese või vihma ja tuule eest kaitsekspealt kaetud varikatusega. Enamasti on platvormilaius 12–13 meetrit, mis on sobiv 7 kurgi- või maasikapeenrasaagi koristamiseks, kuid tellida võiehitada võib ka väiksema platvormi. Sama platvormisaab edukalt kasutada ka taimede istuta-Foto 1. Platvorm, millel lamades on kergem taimiistutada, rohida või saaki koristadamiseks ja rohimiseks või taimede ümber granuleeritudväetise (nt karvajahu, Monterra Malt jt)laotamiseks.3

RoomajaRoomaja (ingl k crawler) on akutoitel edasi liikuvsuhteliselt kerge käru, millel kõhuli lamadessaavad tööd teha üks või kaks inimest (foto 2).Masina jõuallikaks on 60–77 Ah aku, mis ühe laadimisegapeaks vastu pidama 6–10 tundi tööaega.Iga ratast veab 12-voldine elektrimootor ja kiiruson astmeteta reguleeritav vahemikus 0–600 m/h.Parema jalaga reguleeritakse kiirust ja vasakujalaga juhitakse masinat. Istutamiseks ja rohkeumbrohu rohimiseks on masina kiirus optimaalne.Kui umbrohtu on vähe, jääb seadme liikumiskiirusaeglaseks ning efektiivsem on kõndides kõblata.Käru maksimaalse liikumiskiiruse 600 m/h korraltuleb 50 cm reavahega põllul ühe hektari läbimiseksarvestada vähemalt 33 tundi.Tööasend on reguleeritav ja sobib 155–195 cmpikkusele inimesele. Käru mõlemal küljel on kaanegasuletavad taskud isikliku varustuse tarbeks.Käru kliirens on standardvariandis seatav 19, 27või 35 cm kõrgusele, kuid vajadusel on võimaliktellida ka kõrgema kliirensiga seade. Standardvarustuseskäru laiust on võimalik muuta vahemikus70–170 cm ning lisaks soetatud laienduselementigakuni 250 cm. Tasasele põllupinnale võikasvuhoones kasutamiseks on võimalik tellidalaiem komplekt, kus spetsiaalsete tugevdustegavarustatult saab töölaiuse teha 8 meetrini. Roomajaton ühelt põllult teisele mugav transportidaauto järelhaagisel, kuid kogu masina saab ka ilmatööriistadeta lahti monteerida.Roomajat valmistab Soome firma Elomestari(www.elomestari.fi).Sarnast masinat on olemas ka sisepõlemismootoriga(nt Drängen, mida valmistab Mapro SystemsAB) ning mille erinevad mudelid võivad olla kasrataste või kummiroomikutega (foto 3).AiavankerVäiketaludes taimede istutuse, hooldamise jasaagikoristuse hõlbustamiseks valmistab Soomefirma E.S.Lahtinen Oy (www.esla.fi) jalgadegalükatavat aiavankrit (soome k, tarhavaunu, foto4). Aiavankril istutakse seljaga liikumise suunasning kandadega lükates ja esirattaid pööratesliigutakse piki taimerida edasi. Vankri laius onFoto 2. Akutoitel edasiliikuv roomaja firmalt Elomestari4

130 cm, istme kõrgus on seatav 30–36 cm kõrgusele.Tugevale, kuni 150 kg kandevõimega raamilesaab paigutada nt saagikorjamise kastid ning lisavarustusenasaada oleva päikesevarju.Foto 3. Sisepõlemismootoriga roomaja DrängenFoto 4. Soomlaste valmistatud aiavanker võimaldab tööd teha istudes, selle asemel, et kükitada või kummarduda5

KülvikudVäiketaludes külvatakse köögiviljaseeme enamastiüherealiste käsikülvikutega või hoopiskäsitsi. Külvitihedus ei pruugi käsikülvikutegaalati olla optimaalne, kuid väiketootmises võibsee olla siiski kõige otstarbekam. Traktori haakesolevaid mitmerealisi külvikuid kasutavad tootjadenamasti suurematel kasvupindadel, väiketalunikelejäävad need enamasti liiga suureks ja kalliks.Sellised külvikud on küll täpsemad, kuid nendekülvisenormi seadmine on suhteliselt keerukasning kui väiketootja kasvatab väikesel pinnal paljusidköögiviljaliike, siis on iga konkreetse liigijaoks uue normi reguleerimine tülikas.Üherealised lükatavad külvikud võimaldavadvõrreldes käsitsi külvamisega suurendada töödeefektiivsust ning vähendada harvendamise vajadust.PihukülvikVäga väikestel aladel on kõige kiirem variantkäsitsi külvamine pihukülvikuga, näiteks salativõi redise iganädalane külv. Pihukülvik on heatöövahend, mis hõlbustab käsitsi külvamist ningvõimaldab külvata seemneid ka ükshaaval (foto5). Pihukülvikul on kambriosa, kuhu pannakseseemned, ning nn „nokk”. Nokk on väikeste ribidega,nii et see võimaldab isegi väikesi seemneidühtlaselt külvata. Kambri kaant keerates saabmuuta külviava suurust ning sellega seemnetepealevoolu hulka.KassetikülvikEttekasvatatavate taimede seemnete külviks kassettisobib hästi Manu-Seeder külvik. Külvik töötabvaakumiga ja selle käitamiseks sobib tavalinetolmuimeja. Erineva suurusega taimekassettidejaoks kasutatakse samale kassetitüübile sobivasuurusega metallist või plastmassist düüsidegaseadet (foto 6). Metallist düüsid (0,15–0,30 mm)on väikestele seemnetele. Suuremate düüsidega(0,40–1,00 mm) on võimalik külvata näiteks salateidja isegi kõrvitsaid. Siiski toimib külvik pareminiümara kujuga seemnete puhul. Korraga külvatakseüks kassetirivi. Rusikareegel on see, etvastavalt seemne suurusele tuleks valida võimalikultsuure avaga düüs ning tolmuimejal seadavõimalikult väike imamisjõud. Seeme peab siiskidüüsiavast suurem olema. Külvamisel pistetaksedüüsiotsad seemnete karpi ning kontrollitakse,et iga düüsi otsas oleks üks seemne. Vajaduselkoputatakse õrnalt vastu karbiseina, et liigsedseemned maha pudeneks. Seejärel viiakse seadekasssetirivi kohale ning katkestatakse õhu imamine.Seemned pudenevad kassetti.Ümara kujuga seemnete jaoks on saadaval kateisi, nt ilma vaakumita töötavaid kassetikülvikuid(foto 7). Sellel seadmel on ülaosas kaks aukudegaplaati. Pealmise plaadi augud täidetakse seemnetega.Seejärel nihutatakse alumise plaadi augudpealmise omadega kohakuti ning seemned pudenevadkassetti.Foto 5. PihukülvikFoto 6. Vaakum käsikülvik Manu-Seeder6

Käsikülvik EarthWay 1001-BEartWay 1001-B on kerge alumiiniumraamigatäppis külvik erinevate köögiviljade külva miseks(foto 9). Külvikul on standardvarustuses 6 erinevatkülviketast, lisavarustusena on saadaval veel 5ketast. Samuti võib tellida nn tühja ketta ning selleleise seemnete jaoks vajaliku suuruse ja vahegaaugud puurida. Ketastel võib vajadusel osa avasidkinni teipida, nii saab külvid hõredamaks. Külvikulsaab sahkseemendi sügavuse muutmisegaFoto 7. Kassetikülvik ümaratele seemneteleKülvik-laotaja EarthWayHaljasväetiskultuuride hajuskülviks väikestelpindadel saab kasutada USA firma EarthWay(www.earthway.com) käsitsi vändatavaid väetisekülvikuid(foto 8). Pärast külvi võib osutudavajalikuks põllupinda kergelt äestada või rullida,et seeme saaks parema kontakti mullaga.Mudel EarthWay 2700A koosneb õlarihmaganailon kotist ning vändaga laotustaldrikust, mispaiskab seemned laiali. Seemne külvamiseks võibarvestada umbes 1 ha tunnis.EarthWay külvikuid müüakse ka Eestis.Foto 9. EarthWay lükatav käsikülvik koos külviketaste javäetisepunkrigaFoto 8. EarthWay külvik 2700A (Foto: EarthWay)Foto 10. EarthWay lükatav käsikülvik agregaadis7

eguleerida seemnete külvisügavust. Saha tagalibiseb kett, mis katab külvi mullaga ning tagumiserattaga tihendatakse külvirida. Külvikul onkõrvalrea märkimiseks kuni 75 cm ulatusegamarkeer. Seemnekast mahutab umbes 300 mlseemneid ning külvata saab peaaegu seemnekastitühjenemiseni.Lisavarustusena on külvikul olemas väetisepunker,mis kinnitatakse seemnekasti taha käepidemekülge. Väetisepunkri kasutamiseks peab külvireamarkeeri ära võtma.Külvamise efektiivsuse suurendamiseks traktoritkasutamata on võimalik ühendada üksikud Earth-Way külvikud ühte agregaati (foto 10). USA firmaSutton Ag (www.suttonag.com) turustab selliseidlahendusi, pakkudes vastavalt kliendi soovileraamile kinnitatud 2–6 sektsioonilist külvikut.Külviridade vahekaugus on 12,5 cm või rohkem,kuid see ei ole hiljem muudetav. Sellist külvikukomplektisaaks edukalt kasutada näiteks redise,tilli ja väikeseleheliste salatite külviks avamaal jakasvuhoones.EarthWay külvikud on müügil ka Eestis.Käsikülvik Stanhay Handpush 820Inglise firma Stanhay (www.stanhay.com) toodabtraktori haakes kasutatavaid köögivilja täppiskülvikuid.Üks mudel, Stanhay Handpush 820 onsiiski saadaval ka üherealise lükatava seadmena(foto 11). See külvik on tunduvalt kallim kui Earth-Way, kuid see-eest võimaldab külvata väga täpseltning vastava seemnelindi valimisel kas ühe-,kahe- või kolmerealisena. Seadmega saab külvatanii suuri kui ka väikeseid seemneid, näiteksube, söögipeeti, porgandit, peterselli, kaalikat jasibulat. Iga liigi jaoks on erineva perforatsioonigaseemnelindid, mis tagavad väga hea külvitäpsusedražeeritud seemne ja ka paljude dražeerimataseemnete külvamisel. Olemas on sahkseemendiderinevatele mullatüüpidele. Reguleeritava markeerigasaab märkida järgmise külvirea asukoha.Suur esiratas ja reguleeritav käepide tagavad heajuhitavuse ning külvik püsib hästi ka vao harjal.Monteerides kaks külvikut raamile kõrvuti saabmoodustada kaksikkülvirea.Stanhay külvikuid on müügil ka Eestis.Käsikülvik BassiBassi SM Manuale lükatav käsikülvik on Itaaliafirma Bassi & Bassi (www.bassiebassi.com) erinevatekülviketastega varustatud üherealine täppiskülvikköögiviljade, teraviljade ja maitsetaimedekülviks (foto 12). Külviketas pannakse pöörlemakettülekandega tagumiselt rattalt. Ühte hammasrataston võimalik vahetada ja sellega muutakülvitihedust. Külvisügavust saab muuta esirattaasendi muutmisega. Külviku käepideme asenditsaab reguleerida vastavalt inimese pikkusele, ettööasend oleks mugav. Esiratas on kummist rehviganing tagaratas alumiiniumist rattaga.Foto 11. Stanhay lükatav käsikülvik, kaks seadetagregaadis (Foto: Stanhay)Foto 12. Bassi SM Manuale lükatav käsikülvik8

Foto 13 Finputkimetsaistutustoru(Foto: Finputki)IstutusmasinadVäikesemahulisel kasvatamisel on sageli kõigetõhusam istutada taimed põllule käsitsi või kasutadaeespool kirjeldatud platvorme (roomaja,aiavanker). Käsitsi istutamisel on suureks abiksaukude tegemisel istutuspulk.Köögiviljataimede istutamiseks sobib ka metsaistutustoru.Soomes valmistatud Finputki(www.finputki.fi) istutustorud on 45, 55, 63 või75 mm läbimõõduga (foto 13). Istutustoru ja istutatavataime läbimõõt peavad olema sobiva suurusega,et istutuse käigus taime võimalikult vähevigastada.Suurematel pindadel on otstarbekas kasutadatraktori haakes olevaid istutusmasinaid. Kui kasvatatavaidköögiviljaliike on palju, tuleks validaselline istutusmasin, mida on lihtne eri taimeliikidejaoks ümber seadistada. Istutusmasin peaks toimetulema nii tugevama kapsataime kui ka õrnalehelisesalatitaime istutamisega. Samuti võiks istutusmasinsobida kassetis kasvatatud ja avajuursetetaimede istutamiseks. Väiksemates taludes kasutatakseenamasti kahe- või kolmerealist istutusmasinat.Istutusmasinaga istutamiseks on vaja korragarohkem inimesi ning ettevalmistustööd võtavadrohkem aega, kuid tööjõudlus on siiski suurem.Foto 14. Lihtne istutusmasin9

Kõige lihtsamat tüüpi istutusmasinatel ei oletaimede etteande süsteemi, taimed asetatakseotse istutustorru või -ketta vahele (foto 14). Sellisemasinaga saab istutada peaaegu kõiki taimi ningtaimede vahekaugust reas on väga lihtne muuta.Seda tüüpi masinatel ei ole inimese tööasend alatikõige mugavam ning ka tööjõudlus on väiksem kuikeerukamatel masinatel. Arvestuslikult on võimalikselliste masinatega istutada 1500–2000 taimetunnis, kuid praktikas on see arv veelgi väiksem.Sellised masinad sobivad eelkõige väike taludele,kus kasvatatakse erinevaid taimeliike ning istutustöidtehakse lühikese aja vältel.Taimede etteandesüsteemiga istutusmasinadpaigutavad taime automaatselt istutusklambrivõi -ketta vahele. Tihti on osa selliseid masinaidmõeldud kas ainult kassetitaimede või ainult avajuursetetaimede istutamiseks. Selliste masinatetööjõudlus on palju suurem ja inimese tööasendon mugavam. Näiteks on Itaalia firma Cheggi &Magli (www.checchiemagli.com) tootevalikusmitmeid 1–6 realisi pool- ja täisautomaatseidistutusmasinaid.Leegitamine on efektiivne aeglaselt idanevateköögiviljade (porgand, petersell, pastinaak, söögipeet,sibul) puhul, mil umbrohud tärkavad kiireminikui kultuurtaim. Veelgi parem tulemussaavutatakse leegituse kasutamisel koos viiviskülviga,kus maa haritakse umbes nädal ennekülvi ja vahetult enne külvi enam maapinda eiliigutata. Nii jõuab enne kultuurtaime tärkamistvõimalikult palju seemneumbrohte tärgata. Leegitataksevahetult enne kultuurtaimede tärkamist,nt 7–12 päeva pärast külvi (foto 15). Leegitadatuleks kuiva päikesepaistelise ning tuulevaikseilmaga. Parima tulemuse annab leegitussiis, kui umb rohud on väikesed. Üheidulehelisedumb rohud on leegitusele vastupidavamad kuikaheidu lehelised. Leegitamine on väheefektiivnemitmeaastaste umbrohtude tõrjel. Üsnavastupidavad on ka nt harilik hiirekõrv, lõosilm,murunurmikas, kannike, tatrad ja lõhnav kummel.Suhteliselt kergesti on võimalik tõrjuda nthanemaltsa, raudnõgest, ristirohtu ja vesiheina.LeegitusseadmedLeegitamist ehk termilist umbrohutõrjet kasutataksepeamiselt vasttärganud umbrohu hävitamiseksenne kultuurtaime tärkamist põllul. Mõndakultuuri on võimalik leegitada taimerea kohalt kahiljem kasvuperioodil suunates põleti kaldu asendismullapinnale ja kaitstes kultuurtaime lehtiotsese leegi eest. Korralike vaheltharimisriistadeolemasolul ei ole reavahesid taimede kasvu ajalüldiselt mõtet leegitada, see on abiks ainult juhul,kui vihmaste ilmade tõttu ei ole vaheltharimineandnud piisavalt häid tulemusi.Leegitamisel kulgeb propaangaasi leek kiirestiüle umbrohutaimede ning taime rakud hävivadkõrge temperatuuri tõttu (60–70ºC) ja taim kuivabmõne päevaga. Kuumus tungib mõne millimeetrisügavusele mulda ning mõjutab seegaainult taimede maapealseid osi.Foto 15. Leegitusaja valikuskeemLeegitusseadme valikul peab lähtuma selle võimsusest,et leegitustöö jõuaks köögiviljapõllul õigelajal ära teha. Väga tähtis on ka seadme töökindlusja koostekvaliteet. Leegitaja peab olema varustatudkaitseventiiliga vooliku lõhkemise puhuks.Samuti peab olema võimalik kiiresti vähendadaleegi intensiivsust, ilma et see täielikult kustuks.Leegitajat valides tuleb silmas pidada, et põletiots oleks tuulekindel (foto 16)10

Foto 16. Thermec leegitaja tuulekaitseplekigaLeegitaja kütusena kasutatakse enamasti vedelgaasi(propaan ja butaan). Väiksemate seadmetepuhul on gaas tavaliselt 11 kg balloonides. Veelgiväiksemate, nn käsiseadmete puhul kasutatakseka 6 kg balloone. Suurematel seadmetel võibgaasi suure kulu korral balloon jäätuda, põhjustadesrõhu languse ja leek kustub. Selle vältimisekstuleb balloone pidevalt vahetada või ühendadamitu ballooni paralleelselt nii, et gaasikulu üheballooni kohta ei ületaks 1–2 kg/h.Põletid, mille gaasitarve on 2–3 kg/h, tagavad piisavaumbrohutõrje efektiivsuse normaalsel kõnnikiirusel3–4 km/h. Väikesed, koduaia kõnniteedehoolduseks mõeldud leegitajad (gaasitarbegaumbes 0,3 kg/h) põllule ei sobi, sest piisavaksumbrohutõrje efektiivsuseks peaks inimene liigaaeglaselt liikuma.Leegitaja Thermec T100Thermec T100 on eelkõige mõeldud haljasaladelkõnniteede töötlemiseks, kuid seadet võibkasutada ka köögiviljakasvatuses. Thermec T100on varustatud 10 cm laiuse põleti, gaasireduktori,süüteseadme, käepideme ja õlarihma võiballoonikäruga. Leegitaja gaasi töörõhk on kuni2,5 bar ning gaasikulu saab reguleerida vahemikus1,0–4,5 kg/h. Leegitamise töökiirus onarvestatud tavalise kõndimiskiirusena, kuid seesõltub umbrohtumusest ja ilmast. Kui umbrohion väike, idulehtede faasis, ning ilm on soe jakuiv, võib liikumiskiirus olla veidi suurem, umbes4–5 km/h. Spetsiaalne süüteseade võimaldabpõletit mugavalt süüdata ning tikke või välgumihklitpole tarvis.Lühiajalisel töötamisel võib väikest gaasiballoonika käes kanda, kuid spetsiaalne ranits võimaldabmugavamalt liikuda. Pikemaajaliseks tööks onsiiski sobivam balloonikäru. Suuremate pindadepuhul võiks balloonikärule paigaldada 40 cmlaiuse tuulekaitsepleki.Thermec T100 leegitajat saab tellida näiteksHorto on-line poest Rootsis aadressiltwww.horto.se/ograsflammare.11

Foto 17. Traktori haakes kasutatav leegitajaLeegitajad traktori haakesSuuremate, traktori haakes töötavate leegitajatevalik on väike ning nad on väiketootjateleüsna kallid. Gaasikulu peaks olema ca 30 kg/h,et umbrohutõrje oleks efektiivne liikumiskiirusel5–6 km/h. Kindlasti peaks traktori haakes olevadleegitusagregaadid olema kaetud tuulekaitseplekiga,mis aitab säilitada soojust maapinnalähedal (foto 17). Traktori haakes töötavaid seadmeidsaab hankida nt Taanist (www.envo-dan.dk),Hollandist (www.hoaf.nl) ja Saksamaalt(www.kress-landtechnik.de).Mehaanilise umbrohutõrjevahendidMehaaniliseks umbrohutõrjeks reavahedes kasutataksesageli lükatavaid või traktori haakes olevaidäkkeid. Taimerida kõblatakse või rohitakse käsitsi.Käsikõplad võivad olla kas leht- või välkkõplad.Lehtkõplaga saab jagu veidi suuremast umbrohustning raskemal mullal, hakkides umbrohutaimedpuruks. Vähese töökogemuse juures agavõib sellega kergesti ka kultuurtaime kahjustada.Välkkõblas on enamasti painutatud 2 cm laiusestteraslehe ribast kõblas, mis on mõeldud väiksemaumbrohu tõrjeks. Välkkõplaid müüakse laiusega11–17 cm.12

RataskõblasVälkkõpla tera kinnitamine rattaga raamile võimaldabtunduvalt suurendada reavahede harimisekiirust võrreldes tavalise kõplamisega. Selliserataskõplaga saab harida üsna taimerea lähedaltvähendades sellega käsitsi rohimise vajadust.Rataskõblast on parem kasutada kergema lõimisegakivivabadel muldadel. Kergel pinnasel saabreavahel liikuda ühtlase kiirusega, raskemal mullalpeab kõblast edasi-tagasi liigutama.Lükataval Thermec rataskõplal on terasest raamja õhkrehv (foto 18). Reavahede harimiseks onvalikus 25, 35 ja 50 cm laiused välkkõplad. Samaleraamile kinnitamiseks võib lisaks soetada väikesemuldamissaha, 1 m laiuse tasandusreha, kõnniteeservalõikuri ning 70 cm laiuse saha talvisekslumelükkamiseks.Rootsis valmistatud rataskõblast müüvad mitmedinternetipoed, nt www.svea redskap.se.Foto 19. MinikõblasMinikõblasRohimise hõlbustamiseks, mulla kobestamiseksvõi taimede harvendamiseks saab kasutada kaväikesi käsitööriistu. Käepärane tööriist on ntRootsis tehtud minikõblas Lucko, mis koosnebplastikust käepidemest ning kahest 2 mm paksuneroostevabast terasest traadist, üks 65 mm jateine 25 mm lai (foto 19). Kõhuliasendis platvormidepeal kasutatakse minikõplaid sageli mõlemaskäes korraga. Minikõplaid müüvad mitmedinternetipoed, nt www.svearedskap.se.Foto 18. RataskõblasMotoplokk-mullafreesidMotoplokk-mullafreesi (foto 20) saab väikestelpindadel kasutada lisaks üldisele maaharimiseleka reavahedest umbrohtude tõrjumiseks. Siiskion nendega tülikas reavahesid harida, sest onoht taimi vigastada. Mõnede mudelite, nt TexasLilli ja Texas Futura lisavarustuses on 65 cm laikõblas, vaoader, äke muud väikesel pinnal maaharimiseksvajalikku.13

Foto 20. Motoplokk-mullafreesVeidi võimsamad on nn üheteljelised aiatraktorid,millel on eraldi vedavad rattad ja jõuvõtuvõll ningmille külge saab ühendada mullafreesi, niidukija näiteks isegi künniadra. Nii motoploki kui kaühe teljelise aiatraktori negatiivseks küljeks võibpidada suurt vibratsiooni, mis pikemaajalisel töötamiselvõib põhjustada lihaste vaevusi.Vaheltharimisriistad traktori haakesSuurema kasvupinna puhul on kõige efektiivsemadtraktori haakes olevad vaheltharimisriistad.Kui kasutada näiteks kolmerealist vaheltharijat,siis peaks parima harimistäpsuse saavutamiseksolema ka külvi- või istutusmasin kolmerealine.Enamasti haritakse reavahesid hanijalgkultivaatoriga(foto 21), kuid võib kasutada ka taldrik-,sõrm- ja ökoäket eraldi või agregaadis. Sõrmäketnimetatakse tootjafirma järgi ka kressäkkeks(foto 22). Sõrmäke koosneb pöörlevatest kummistsõrmedest ning mulda tungivatest väiksema raadiusegametallist sõrmedest. Sõrmäkkega võibharima hakata siis, kui kultuurtaimed on umbes4-lehe faasis.Ökoäke on eriti efektiivne väikese umbrohu korral.Vaheltharimisel kasutatakse seda enamasti kooshanijalgkultivaatoriga.Parima harimistäpsuse saavutamiseks peaksköögi viljade vaheltharimisel kasutama spetsiaalseidhaakeseadmeid, kus haakeriistal on juhtraud,mille abil saab tööorganeid vastavalt vajaduselekülgsuunas liigutada (foto 21).14

Foto 21. Juhtrauaga vaheltharija, millega on võimalik taimereale lähemalt haridaFoto 22. Sõrmäke ehk kressäke15

Foto 23. Käsipumbaga pritsid (2,5 l ja 15 l) ning akutoitel selgpritsTaimekaitsepritsidMahepõllumajanduslikus tootmises kasutatavatebioloogiliste taimekaitsevahendite ja väetusainetejaoks spetsiaalseid pritse pole, kasutataksetavalisi taimekaitse pritse. Paljud bioloogilisedpreparaadid on aga halvasti lahustuvad ning seevõib põhjustada filtrite ja pihustite ummistumist.Selle vältimiseks peaks lahust pidevalt segama,kuid väikestel käsi- ja selgpritsidel see võimalustavaliselt puudub. Bioloogiliste preparaatidepuhul ei sobi alla 1 mm filtrid, sest need võivadkergesti ummistuda. Pärast igat pritsimist tulebprits hoolikalt puhtaks pesta, sest mõningad preparaadidvõivad kahjustada pumpa ja tihendeid.Käsipritsid sobivad hästi vaid väikestel pindadelning valikuliseks pritsimiseks (foto 23). Nad mahutavad1,5–8 liitrit pritsimisvedelikku ja pritsimisrõhksaavutatakse käsipumba abil. Pritsi hoitaksekäes või rihmaga üle õla.Selgpritsid mahutavad tavaliselt 15–20 liitrit vedelikkuning kaaluvad tühjalt kuni 5 kg. Pritsi valikultuleb selle massiga arvestada ning jälgida, etõlarihmad oleksid mugavad (pehmendustega)ka pikemaajalisel kasutamisel. Selgpritsid võivadolla kas käsipumbaga või akutoitel elektripumbaga.Akutoitel pritside eelis on see, et puudubvajadus käsitsi rõhku pumbata ja pritsimisrõhkpüsib ühtlane. Miinuseks on see, et nad on tavaliseltraskemad ja aku vajab laadimist. Korralikuaku puhul saab ühe laadimisega töötada 5–8 h.Selgpritsidel on valikus erinevaid pihusteid ninglisavarustusena võib soetada pritsipoomi, millegasaab pritsida mitu rida korraga.Veidi suurematel aladel (1–2 ha) on lihtsam ja kiirem,kui prits pannakse lükatavale kärule. Pritsivõib kinnitada ka väiketraktori või ATV haakesse.16

Foto 24. Weed Masteri raamile saab kinnitada taldrikäkke, sõrmäkke ja hanijalgkultivaatoriWeed MasterTõhus universaalne töövahend kuni 2 ha köögiviljamaaleon käsitsi lükatav Weed Master, mida saabvarustada mitmete lisaseadmetega vaheltharimiseks,leegitamiseks külvamiseks ja pritsimiseks.Seadme raam toetub jalgratta ratastele ning teljevaheja kõrgus on vastavalt reavahele ja taimedekõrgusele reguleeritavad. Weed Masterit lükatakseedasi toetades kõhuga vastu spetsiaalseltkujundatud käepidet. Sõltuvalt tööoperatsioonistliigutakse kas tavalisel kõndimiskiirusel võiaeglasemalt.Weed Masterit valmistab ja müüb Soome firmaElomestari OY.Vaheltharimisriistad. Weed Masteri raamile saabkinnitada mitmeid vaheltharimisriistu, nagu hanijalgkultivaator,sõrmäke ja taldrikäke (foto 24).Hanijalgkultivaatoril on kaks tugiratast ja kaks16 cm laiust tera, vajadusel võib tellida ka laiemateraga piid. Teradega saab korraga harida ühetaimerea mõlemalt poolelt. Vedruga varustatudtugiratas ning piide kinnitus võimaldavad töösügavustvabalt reguleerida.Firma Kress sõrmäkkega saab harida istutatavateköögiviljade taimede vahelt nii lähedalt, et käsitsirohimise vajadus on minimaalne.Taldrikäkke 25 cm läbimõõduga kettad sobivadreas kasvavate taimede muldamiseks või kooshanijalgkultivaatoriga kaitsmaks väikeseid taimipealevajuvate mullatükkide eest.Kõigi nende riistadega saab harida ühe rea korraganing liikumiskiirus ei ole kuigi suur. Reavahedeharimine on raskem, kui köögiviljad kasvavadvaos, tasasel pinnal on töövahendi lükkaminekergem ja töö tulemus ühtlasem.17

Foto 25. Taimekaitsepritsiga on võimalik anda leheväetisi või bioloogilisi taimekaitsevahendeidKülvik. Weed Masteri raamile võib osta EarthWayüherealise külviku. Külviku komplektis on 11 erinevatkülviketast, millega on võimalik külvatapeaaegu kõiki köögiviljaliike.Taimekaitseprits, mida saab Weed Masteri raamilepanna, on 12 voldise elektrimootoriga. Pritsipaak mahutab 25 liitrit ning töölaius on 3,5 meetrit(foto 25).Leegitaja. Weed Masteri raamile kinnitatakse11 kg gaasiballoon, mis ühendatakse firma Reinert160 mm laiuste põletitega. Iga põleti tarbib tunnisumbes 2 kg propaangaasi. Kogu ala leegitamiseksriputatakse Weed Masteri raami külge 100 cmlaiune roostevaba tuulekaitseplekk, mille alla suunataksekaks või kolm põletit. Realeegitajal on igapõleti kohta oma 20 cm laiune kaitseplekk (foto26). Taimerea kohalt võib leegitada kasvuperioodilsibulat, söögipeeti ja kapsaid, vältides otseseleegi sattumist kultuurtaime lehtedele (foto 27).Olenevalt põllu umbrohtumusest, võib leegitamiselolla liikumiskiirus 2–8 km/h, ning leegitadajõuab päevas kuni 2 hektarit.Foto 26. Leegitada võib ka reavahesidFoto 27. Sibula kasvuaegne leegitamine taimerea kohalt18

Kuna maheköögivilja tootmisega tegelevatesettevõtetes kasvatatakse enamasti mitmeid erikultuure ning tootmismahud ei ole sageli suured,siis võib tekkida vajadus eri köögiviljade koos säilitamiseks.Sel juhul tuleb lisaks õhutemperatuurija õhuniiskuse nõuetele arvestada ka kultuurideetüleenitundlikkust, etüleeni eritamise võimet(tabel 1) ja lõhna ülekandumist teistele kultuuridele.Näiteks annab kaalikas intensiivset lõhnalehtköögiviljadele. Küüslaugu lõhn kandub samutiüle paljudele aedviljadele, seetõttu tohib küüslaukukoos säilitada vaid sibulaga. Õunad, pirnidja tomatid produtseerivad suurtes kogustes etüleeni.Seetõttu ei tohiks neid koos säilitada etüleenisuhtes tundlike kultuuridega nagu lehtsalat,till, roheline sibul, erinevad kapsaliigid ja kurk.Tabel 1. Mõnedele Eestis kasvatatavatele köögiviljadele sobivad säilitustingimused, nende säilivusaeg, etüleenitundlikkusja etüleeni eritamise võime (kohandatud M. Cantwelli järgi)KultuurOptimaalnesäilitustemp.,ºCOptimaalneRH, %Etüleenitundlikkus /etüleeni eritamise võimeSäilivusaegPeakapsas 0…+2 95–98 Väga tundlik / väga väike 9 kuudLillkapsas 0…+2 95–98 Väga tundlik / väga väike 14 päevaBrokkoli 0…+2 95–98 Väga tundlik / väga väike 7 päevaPorgand 0…+2 95–98 Väga tundlik / väga väike 7–9 kuudKaalikas 0…+2 95–98 Ei ole tundlik/ väike 7–9 kuudSöögipeet 1…+4 (9) 95–98 Ei ole tundlik / väga väike 7–9 kuudAedtill 0…+2 98–100 Väga tundlik / väga väike 7 päevaSibulapealsed 0…+2 98–100 Väga tundlik / väike 7 päevaPetersell 0…+2 98–100 Väga tundlik / väike 14 päevaBasiilik +10 95–98 Ei ole tundlik / teadmata 7 päevaJääsalat 0…+2 95–98 Väga tundlik / väga väike 3–4 nädalatTomat, roheline koristusküps +12…+15 90–95 Tundlik / keskmine 14 päevaTomat, helepunane +10…+12 90–95 Tundlik / suur 10 päevaTomat, tarbimisküps +7…+10 85–90 Tundlik / suur 5 päevaKurk +8…+12 90–95 Väga tundlik / väike 7 päevaPaprika +7…+8 95–98 Ei ole tundlik/ väike 3–4 nädalatKõrvits +12…+15 50–70 Tundlik / väike 3–6 kuudSöögisibul 0…+2 60–70 Tundlik / väga väike 9 kuudKüüslauk pikaajaliselt -1…0 60–70 Ei ole tundlik / väike 9 kuudKüüslauk lühiajaliselt +20…+30 60–70 Ei ole tundlik / väike 2–3 kuud20

Pikaajaliselt säilitatavateleköögiviljadele sobivad säilitustingimusedPeakapsasKoristusküpsus. Koristusküpse säilituskapsa lehedpeavad olema tihedalt varre külge kinnitunud,ilma kahjurite või haiguste kahjustusteta ningsordiomast värvi, vastavalt kas rohelised, punasedvõi kahvaturohelised.Säilitustingimused. Säilituskapsast säilitatakse kuni9 kuud. Optimaalne säilitustemperatuur on 0° Cja RH üle 95% (tabel 1). Kapsas külmub -0,9° Cjuures. Külmumisel tekivad tumedad läbikumavadlaigud, mis muutuvad temperatuuri tõustesvesiseks; järgneb kiire riknemine.Juhul, kui hoidla säilitustemperatuur on soovituslikustkõrgem, näiteks +4…+6° C, võiks õhuniiskusolla pigem väiksem (85%), sest soe ja niiskekeskkond soodustab hahkhallituse vohamist. Kõikkapsad on etüleenitundlikud. Kui hoidlas ei olekorralikku ventilatsiooni, põhjustab etüleenisisaldusetõus ümbritsevas õhus lehtede kolletumist,mis oluliselt vähendab kapsa kaubanduslikku välimust.Peakapsast säilitatakse enamasti mahukatesventileeritavates puit- või plastikkonteinerites.PorgandKoristusküpsus. Varajasi porgandeid turustataksepundikaupa koos pealsetega ning neid saab säilitada1–2 nädalat, säilitusporgandit 7–9 kuud.Kvaliteetne säilitusporgand ei tohiks olla haraline.Porgandi koristamisel tuleb väga hoolikalt vältidamehaanilisi vigastusi. Eriti tundlikud on vigastustesuhtes silinderjad ja suure mahlasisaldusegaporgandid, näiteks Nantes-tüüpi porgandidlõhenevad mehaanilisel koristusel väga kergesti.Kuna porgand ei karda mullas olles paarikraadistöökülma (kogenud aednikud väidavad, et seemuudab porgandi maitselt magusamaks), siis eiFoto 28. Porgand säilib hästi pealt kilega kaetud ja külgedelt avatud konteinerites21

pea porgandi ülesvõtmisega sügisel kiirustama.Pärast nõrka öökülma tuleks koristamiseks validapilves ilm, sest päikeselise ilmaga külmast mullastvälja võetud porgand võib samuti lõheneda. Säilitusporgandipealsed tuleks eemaldada teravanoaga 1,5–2 cm kauguselt juurviljast. Seda tuleksteha võimalikult kiiresti, sest pealsete kauduaurustub palju vett.Säilitustingimused. Porgandi kiireks jahutamisekskasutatakse sundventilatsiooniga hoidlat. Optimaalnesäilitustemperatuur on 0° C, külmakahjustusedtekivad -1,2° C juures. Kuna porgand onväga õhukese koorega, siis närtsib ta kiiresti. RHsoovi tatakse hoida vahemikus 98–100%. Praktilinekogemus näitab, et kui säilitustemperatuuron +4…+5° C, siis võiks õhuniiskus olla väiksem,85%, vastasel juhul hakkavad porgandil arenemajuured ja pealsed. Porgandid on etüleenitundlikud,etüleenirikkas keskkonnas muutuvad nadkibedaks, seetõttu tuleks porgandit säilitada hästiventileeritavas hoidlas kastides või konteinerites,mis on aurumise vältimiseks pealt kaetud, kuidkülgedelt avatud (foto 28).SöögipeetKoristusküpsus. Säilitamiseks koristatakse söögipeet,mille juurvilja läbimõõt on 7–10 cm. Peetidelejäetakse 2 cm pikkune lehetüügas. Sammasjuurtei tohiks kärpida.Säilitustingimused. Uurimused on näidanud, etsöögipeedi säilivuse juures on suur õhuniiskusisegi olulisem kui madal säilitustemperatuur.Hoidla õhuniiskus peaks olema üle 95%, säilitustemperatuurvõib olla +1…+4° C, mõnedelandmetel sobib isegi 9° C. Seega võib söögipeetisäilitada koos kartuliga, sest kartul ei talu madalatsäilitustemperatuuri, mida vajavad näiteks kaalikas,porgand ja peakapsas. Söögipeedi säilitus-Foto 29. Peet konteineris, millesse on paigaldatud pealt avatud kilekott22

konteinerisse võib niiskuse hoidmiseks paigaldadakile. Söögipeeti säilitatakse kuni 9 kuud.KaalikasKoristusküpsus. Kaalikas koristatakse enne öökülmadesaabumist. Koristusküpsetel kaalikatel onpealmine kooreosa korgistunud ja alumisedlehed koltunud. Kaalika lehed lõigatakse juurviljalähedalt, kuid juurvilja vigastamata (1,5–2 cmkauguselt). Mehaanilised vigastused vähendavadoluliselt kaalika säilivust. Kaalikasortidel on erinevjuurestik. Sageli ei on kaalikal rohkem kui üks suuremjuur, mille vahele jääb hulgaliselt narmasjuurija mulda. Sel juhul oleks hea kaalikaid lühikestaega (paar tundi) jahedas tuulises hoiuruumistahendada ja muld käsitsi eemaldada. Praktikaspuhastatakse kaalikas siiski terava noaga väiksematestjuurtest ja mullast. Vältida tuleks lõikehaavadetekitamist juurviljale.Säilitustingimused. Kaalikad kaotavad väga kiirestivett, seetõttu on nende kohene koristusjärgnemahajahutamine äärmiselt oluline. Pruunide laikudeteket kaalika pealispinnale saab ära hoida,kui kaalikas kiiresti jahutada 0° C-ni. Optimaalnesäilitustemperatuur on 0…+2° C ja RH 90–95%.Kaalikat säilitatakse heade hoiutingimuste korralkuni 9 kuud.KõrvitsKoristusküpsus. Kõrvitsa koristusküpsust määratakseviljavarre puitumise, vilja suuruse ja koorevärvuse järgi. Liialt vara koristatud kõrvitsatel onviljavars rohtne ja vilja koor läikiv. Kõrvitsad koristataksekoos viljavarrega enne esimeste öökülmadesaabumist, tarbimisküpsus saabub hiljem,kui viljas talletunud tärklis muutub suhkruteks.Säilitustingimused. Kõrvitsaid säilitatakse jahedasja kuivas ruumis temperatuuril +12…+15° Cja 50–70% RH juures sõltuvalt sordist 3–6 kuud.Õige säilitustemperatuur on väga oluline, sest alla+10° C tekivad kõrvitsal jaheda temperatuuri kahjustusedja üle +15° C suureneb massikadu. Kuikõrvitsaid säilitada 1 kuu +5° C juures või 3 kuud+10° C, tekib jaheda temperatuuri kahjustus, misväljendub sissevajunud läbipaistvates laikudeskoorel, millele järgneb mädanemine.SöögisibulKoristusküpsus ja kuivatamine. Pikaajaliseks säilitamiseksmõeldud söögisibul koristatakse, kui50% pealsetest on lamandunud ja kolletuvad.Varajane koristus on vajalik, et vältida massilisthahkhallitusse nakatumist. Lühemaajaliseks säilitamiseksmõeldud sibulad võib koristada hiljem,kui kuivanud on 80–90% pealsetest. Soojematesmaades jäetakse sibulad nädalaks võipaariks peenrale kuivama. Ilusate ilmade korralvõiks seda Eestis teha paar päeva, kuid pikemaajalinepõllul hoidmine suurendab meie niiskete jajahedate augustiööde tõttu hahkhallitusse nakatumist.Sibulapealsed lõigatakse tagasi ca 3 cmkauguselt ning juured 0,5 cm kauguselt sibulast.Söögisibula säilitamisele peab eelnema sibulatekorralik kuivatamine soojas (+20…+35(38)º C)hästi ventileeritud ruumis. Kiiremini kuivavadsibulad sundventilatsiooniga ruumis, kus soeõhk suunatakse läbi väikeste hästi ventileeritudkastide. Kuivatusruumi õhuniiskus peaks olema60–70%. Pärast mõnepäevast kuivatamist kõrgemaltemperatuuril jäetakse sibul veel kaheksnädalaks hoiuruumi alaneva temperatuurigajärelvalmima, misjärel sibul sorteeritakse ningviiakse pikaajaliseks säilituseks hoidlasse.Säilitustingimused. Optimaalne temperatuur on0º C ja õhuniiskus 65–70%. Kõrgemal temperatuurilsäilitamine soodustab hahkhallituse levikutning sibula kasvamaminekut. Magusamaitselisedsibulad säilivad 1–2 kuud, kibedamaitselised 6–9kuud. Suuri kadusid tekitavad sibula-hahkhallitusja rohehallitus. Sibulad on etüleenitundlikud,etüleenirikkas keskkonnas intensiivistub seenhaigustessenakatumine. Sibula säilitamisekssobivad hästi ventileeritud kastid või konteinerid.Suuremates hoidlates säilitatakse sibulaid kapuistes, kuid sel juhul on vajalik põrandaaluneventilatsioon, mis puhuks läbi sibulakihi.23

KüüslaukKoristusküpsus. Säilitusküüslauk koristatakse faasis,kui taime lehed hakkavad kolletuma, ebavarsnärtsima ja liitsibul on välja kujunenud. Liiga varakoristades jääb saak väiksemaks ja suureneb kuivatamiseksvajalik energiakulu. Küüslaugul onalgselt ca 9 kihti välimisi kattesoomuseid. Midavarem saak koristatakse, seda rohkem kihte onalles ja seda raskem on küüslauku kuivatada.Saagi koristuse ajaks võiks olla 3–4 korralikkukattesoomuse kihti, millest osa kuivatamisekäigus ära pudeneb ja alles jääb 1–2 kihti. Liigahilja koristades võivad tütarsibulad ülesvõtmiselsibula kanna küljest eralduda.Masinkoristusel tekib küüslaugule palju vigastusi,seetõttu koristatakse kvaliteetne küüslaukkäsitsi. Suuremate tootmismahtude korral eemaldatakseküüslaugu juured ja lehed koristamisel,väiksemahulise tootmise korral võib küüslaukukuivatada koos lehtede ja juurtega, kuid see ontöömahukas ja eeldab suuremat jahutusvõimsust.Küüslauku kuivatatakse hea ventilatsioonigaruumis 2–3 nädalat. Parim on soe ruum(+20...+25 ºC ), kus kuivamine toimub kiiremini,kuid ruumi temperatuur ei tohiks ületada+38 ºC. Kuivatatakse seni, kuni küüslaugu kael jakuivsoomused on täielikult kuivanud. Kvaliteetnekuivatatud küüslauk peab olema katsumisel kõvaja küüned peavad olema tihedalt koos.Säilitustingimused. Kvaliteetne küüslauk säilib9 kuud. Optimaalne säilitustemperatuur on-1 …0° C. Lühiajaliselt (1–2 kuud) säilib küüslauk kasoojas (+20…+30° C), kui õhuniiskus hoitakse alla75%. Kõige ebasobivam on küüslauku säilitadatemperatuuril +5°…+18° C, sest sel temperatuurilläbib küüslauk sügavpuhkuse ning hakkab kiirestikasvama. Küüslauku tuleb kindlasti säilitada teistestaiasaadustest eraldi (va sibul), sest küüslaugulõhn jääb teistele viljadele kergesti külge. Küüslaukei ole tundlik etüleeni suhtes.Lühiajaliselt säilitatavateleköögiviljadele sobivad säilitustingimusedMaitserohelineKoristusküpsus. Aedtill lõigatakse värskelt tarbimiseks15–25 cm pikkusena enne õite tekkimist.Avamaal kasvatatud till pestakse (alumised lehedvõivad olla mullased), nõrutatakse suuremastveest (kilepakendisse ei tohi jääda seisvat vett)ja turustatakse puntidena. Oluline on lehtedevärskus, tumeroheline värv ja defektide puudumine.Sibula pealsed koristatakse koos sibulaga,kui pealse läbimõõt on sibula kohalt 0,6–1,3 cm.Sibulapealsed peavad olema ühtlaselt rohelisevärvusega, ei tohi olla kolletunud või närtsinudlehetippe ja kahjustusi. Sibulakael peab olema ca5 cm pikkune ja kahjustusteta. Sibulad pestakse,pärast pesemist peab sibul olema valge ja puhas.Säilitustingimused. Enamikku maitsetaimi säilitataksetemperatuuril 0° C. Tillil tekivad külmakahjustused-0,7° C juures, rohelisel sibulal japetersellil -1…+1° C juures. Kahjustus avaldubtumenenud lehtedes ja kiires närbumises. Maitsetaimedeston erandiks basiilik, kes ei talu säilitustemperatuurialla +10° C. Väga oluline on säilitusruumikõrge RH (98–100%). Veekao vältimiseks onmaitseroheline soovitatav pakkida pundikaupakas toidukilesse, mis on otstest lahti (foto 29) võimikroperforeeritud kilekotti, mis aitab säilitadaniiskust. Taolistes tingimustes õnnestub sibulapealseidja tilli kvaliteetsena säilitada vähemalt7 päeva.Lehtsalat ja jääsalatKoristusküpsus. Lehtsalatit võib koristada lehekaupavõi terve taim korraga. Lehekaupa koristadestuleb lehed suure aurustumispinna tõttukohe jahutada ja turustada samal päeval. Jääsalatikoristusküpsust määratakse pea kõvaduse järgi:käega katsudes peab see olema kergelt defor-24

Foto 30. Rohelist sibulat ja maitserohelist peaks aurumise vältimiseks pakkima kilekottidesse või toidukilessemeeruv, kuid ei tohi tunduda tühi ega olla liialtkõva. Ülevalminud jääsalati maitseomadused halvenevadkiiresti, samuti on ülevalminud salatilpalju enam säilitusprobleeme, näiteks leheroovärvumine roosakaks.Säilitustingimused. Salatite puhul kasutataksesundjahutust. Aurumise vältimiseks tuleks niileht- kui ka jääsalat pakendada väikeste aukudega(mikroperforeeritud) kilekotti. Salateid säilitataksetemperatuuril 0° C, RH 95–98% juures.Lehtsalat säilib nimetatud tingimustes umbesnädala, jääsalat 3–4 nädalat. Külmakahjustusedvõivad salatitel tekkida juba -0,2° C juures. Külmakahjustusilmneb lehtsalati puhul tumenenud jaläbipaistvate alade tekkes, mis muutuvad kiirestilibedaks ja hakkavad riknema (tavaliselt arenevadbakteriaalsed mädanikud). Seetõttu, kui hoidlatemperatuuri ei suudeta väga täpselt reguleerida,tuleks salatit hoida pigem +5° C juures, kuid seljuhul lüheneb lehtsalati säilivusaeg 3–5 päevani,jääsalati puhul 2 nädalani. Salatid on etüleenitundlikud,tüüpiline etüleeni kahjustus ilmneblehtsalatil kolletumisena, jääsalatil roostetäpilisusena.Roostevärvi täpid on põhjustatud fenoolseteühendite kogunemisest etüleeni mõjul.Lillkapsas ja brokkoliKoristusküpsus. Lillkapsas koristatakse koos kattelehtedega,mida võib hiljem otstest kärpida. Kvaliteetnelillkapsas on ühtlase ja tiheda õisikuga,õisiku pealispind ei tohi olla sametjas.Brokkoli koristatakse faasis, kus õisik on väljaarenenud, kuid ükski õis ei ole veel avanenud.Värvus peab olema ühtlaselt roheline ning õisikkatsumisel kõva.25

Säilitustingimused. Lillkapsa ja brokkoli optimaalsekssäilitustemperatuuriks loetakse 0° C.Külmakahjustused tekivad lillkapsal -0,8° C juuresja brokkolil -1° C juures ning väljenduvad lill kapsalõisiku halliks muutumises, kattelehtede närbumisesja tumenemises, brokkolil õisikuosade tumenemisesja vesiseks muutumises, millele järgnebmädanemine.Kuna mõlemad kultuurid hingavad kiiresti ja õisikuteaurustumispind on suur, peaks õhuniiskushoidlas olema 95–98%. Taolistes tingimustes säilivadlillkapsas ja brokkoli kvaliteetsena kolm nädalat.Tavaliselt turustatakse mahetooted kiiremini,2-nädalase säilivusaja tagab ka +5° C juures säilitamine.Kuivamise vältimiseks võib õisikud pakendadaühekaupa perforeeritud (aukudega) kilekotti.Lillkapsas ja brokkoli on äärmiselt tundlikudetüleeni suhtes, etüleen põhjustab brokkolil kiiretkolletumist ning lillkapsal kattelehtede varisemist.Seetõttu ei tohi neid kultuure koos säilitadaetüleeni suurtes kogustes tootvate viljadega(tomat, melon, õunad).KurkKoristusküpsus. Kurke koristatakse erinevas suurusessõltuvalt kasutusotstarbest. Tavaliselt koristataksevärskelt tarbimiseks mõeldud kurgid peaaegutäisküpsuses, st faasis, kus nad on omandanudviljale iseloomuliku kuju. Peamine kvaliteedikriteeriumon tumeroheline koore värvus.Säilitustingimused. Optimaalne säilitustemperatuuron +7…12° C, RH 95%, säilivusaeg kuni 2nädalat. Lühiajaliseks transpordiks kasutataksesageli temperatuuri +5° C, kuid liiga jahe keskkondpõhjustab kurgil füsioloogilisi häireid, misilmnevad 2–3 päeva möödudes ning väljenduvadviljaliha vesiseks muutumises, millele järgnebkiire riknemine. Kurgid on äärmiselt etüleenitundlikudja neid ei tohiks säilitada etüleeni tootvatekultuuride läheduses.TomatKoristusküpsus. Tomat on järelvalmiv kultuur jaseetõttu võib vilju koristada koristusküpsete rohelistena,poolküpsetena või tarbimisküpsetena.Roheliselt koristamisel peavad seemned olematäielikult välja arenenud ja nende ümber peabolema näha želeetaoline konsistents. Seemned eitohi tomati lõikamisel katki minna. Maitsvamadon siiski varre otsas küpsenud tomatid.Säilitustingimused. Optimaalne säilitustemperatuursõltub sellest, millises faasis tomat koristatakse:rohelistena koristatud tomateid säilitatakse kuni2 nädalat temperatuuril +12…+15° C, helepunaseidkuni 10 päeva temperatuuril +10…+12° C ja täisküpseidkuni nädal temperatuuril +7…+10° C. Suhtelineõhuniiskus peaks olema 90–95%. Tomatidon tundlikud madala säilitustemperatuuri suhtes:alla +10° C hoitud tomatid ei valmi või valmivadebaühtlaselt ja on väga vastuvõtlikud kuivlaiksusele.Temperatuurist sõltub nii valmimisaeg kui kamaitseomadused. Kõige parema maitsega tomatidsaadakse, kui valmimine toimub +20° C juures.PaprikaKoristusküpsus. Koristusküpsuse määramisel onaluseks vilja suurus ja värv. Värviliste paprikatepuhul on nõutud, et vähemalt 50% vilja pinnastoleks värvunud.Säilitustingimused. Optimaalne säilitustemperatuuron +7,5° C, RH üle 95%, säilivusaeg 3–5 nädalat.Kõrgemal temperatuuril säilitatud paprikanärtsib kiiresti. Madalamal temperatuuril (näiteks+5° C) säilib paprika 2 nädalat, sest pärast2 nädalat hakkavad ilmnema jaheda temperatuurikahjustused: sissevajunud lohud ja vilja pehmenemine(ilma närtsimise, so veekaota). Erititundlikud on madalate temperatuuride suhtesrohelised paprikad. Paprika ei ole etüleenitundlik.26

KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6537, 625 6533, 625 6530e-post: mahe@agri.eewww.agri.eePõllumajandusametMahepõllumajanduse osakondTel: 671 2660e-post: mahe@pma.agri.eewww.pma.agri.eePõllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Amet (PRIA)Tel: 737 1200e-post: pria@pria.eewww.pria.eeEesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-post: airi.vetemaa@gmail.comwww.maheklubi.eeEesti MaaülikoolPriit PõldmaTel: 731 3517e-post: priit.poldma@emu.eewww.emu.ee

ISBN 978–9949–462–68–1