Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut
Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut
perspektiivis jätab rohkem raha tarbimiseks. Need asjaolud võiks olla osa põhjustest,miks väiketootmine on nii levinud ja senini kestnud.Investeeringunõudlused taimekasvatustehnoloogiatele eri suurusega tootmisüksustesInvesteeringunõudluse määramiseks taimekasvatustehnoloogiatele eri suurusegatootmisüksustes kasutati kalkulatsioone ja analüüsiti Eesti ja Euroopa Liidutestettevõtete andmeid.Teravilja külvipinna variandis 50 hektarit kui arvestati kõigi masinatetäiskoormusega välja arvatud traktor, mille koormuse koefitsiendiks võeti 0,3, oleksvaja masinaid 46000 krooni/ha. Kui kombaini kasutada teenustööna, oleks vaja 18000krooni/ha. Külvipinna variandis 350 ha oleks vaja masinaid 16000 krooni/ha. Seegateenustööde sobiva kasutamise korral on ka väiketootjatel võimalik vältidainvesteeringunõudluse ebareaalset kasvu. Kahjuks sellega kaasneb vabaneva tööajakasutamise probleem.Eesti taimekasvatuse tootmistüübi testettevõtetes oli masinaid jääkmaksumusessuurusrühmas 40–100 ha 1808, 100–400 ha 4062 ja üle 400 ha 4901 krooni hektarikohta. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi testettevõtetes oli masinaidjääkmaksumuses suurusrühmas 16–40 ESU 9450, 40–100 ESU 8676 ja üle 100 ESU8777 krooni hektari kohta.Kui tootmine ja investeerimine oleks aastate lõikes stabiilses olukorras nii etinvesteeringud katavad kulumi, siis uute ehitiste ja masinate soetusmaksumus oleksligikaudu kaks korda suurem, sest jääkmaksumuse korral on ligikaudu pool esialgsestmaksumusest arvestatud kulumiks. Võib eeldada, et vanades liikmesmaades on sellineolukord. Eestis see nii ei ole, sest turumajandusele ülemineku perioodil tehtiinvesteeringuid väga vähe. Samuti on küsitav kõrge inflatsiooni tingimustes tehtudpõhivarade ümberhindluse tõepärasus, seda eriti ehitiste osas. Tootmises on põhivarasttäielikult amortiseerunud 42% suurtootjatel, 59% keskmise suurusega tootjatel ja 64%väiketootjatel (Sommer, 2006) ja mille kohta ei arvestata jääkväärtust ja kulumit.Arvestades vanade liikmesmaade suurima suurusrühma kahekordse ehitiste jamasinate jääkmaksumusega oleks investeeringunõudlus uue ettevõtte rajamiseks 10554krooni ehitisi ja 17554 krooni masinaid hektari kohta. Võrreldes eespool toodudkalkulatsiooniga külvipinna korral 350 hektarit, kus masinaid oli vaja 16000 kroonihektari kohta, on päris rahuldav kooskõla.Taimekasvatuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa, arvestadesüleminekuperioodil tekkinud investeeringute puudujääki, kui masinatega varustatustparandada pikkamööda tehes igaaastaseid investeeringuid kulumi tasemel.Eksperthinnangute kohaselt oleks traktorite ja kombainidega varustatus vaja viialähema viie aastaga vajalikule tasemele, mis tähendaks külvipinna korral 350 hektaritaastaseid investeeringuid ligikaudu viiendik masinate kogumaksumusest 16000 kroonija oleks 3200 krooni hektari kohta aastas.Teravilja tootmiskulud ja tasuvused sõltuvalt mullaharimise ja külvi masintehnoloogiatestMinimeeritud harimisega (rullrandaali või Ecomat koorli ja põimotsekülvikukasutamisel, kui diislikütuse hind on 7 kr/l) võib vähendada suviodra tootmiskulusid200
vähekivises pinnases 160–550 kr/ha ehk 2,5–8,6%, kivisemas pinnases veelgi enam.Mida väiksem on põllu umbrohtumine, seda suurema kokkuhoiu võib minimeeritudharimisega saada. Suviodra saagikuse suurenemisel 1,8 t/ha-lt 2,5 t/ha-ni tootmiskuludhektari kohta küll kasvavad kuid tonni kohta vähenevad keskmiselt 204 kr ehk 10%.Diislikütuse hinna tõus 2 kr/l võrra suurendab suviodra tootmiskulusid keskmiselt 4%.Suviodra kasvatamine tavatehnoloogiaga, kui realiseerimishind on 1600 kr/t(sekkumishind) ja toetused on 1047 kr/ha, on tasuv kui saagikus on vähemalt 3,5 t/ha.Minimeeritud harimisega on võimalik tootmiskulusid vähendada ja tasuvuse piiri(saagikuse järgi) alandada.EL ühise põllumajanduspoliitika meetmete eri stsenaariumide rakendamise mõjuanalüüs teravilja tootmise tasuvuseleAastatel 2004–2006 toimus põllumajanduse ja maaelu areng kaheprogrammdokumendi – Riiklik arengukava ja Maaelu arengukava – järgi. Järgmiselprogrammeerimisperioodil (2007–2013) on ette nähtud kasutada ühte programmdokumenti,mis põhimõtteliselt ühendaks mõlema senise programmdokumendimeetmed. Vastav seadusandlus tuleb välja töötada aastatel 2005–2006. See onpõllumajanduse tuleviku seisukohalt väga suure tähtsusega otsus, mida on hiljem raskemuuta.Võimalike arengustsenaariumide väljaselgitamiseks analüüsiti, kuidas onrakendatud ühist põllumajanduspoliitikat teistes maades. Võrreldi maaelu arengukavasid Eestis, Leedus, Lätis ja Poolas (Loko, 2005). Võrreldi põllumajanduse jamaaelu toetusi Euroopa Liidu vanades liikmesmaades ja Eestis. Detailsemalt analüüsitipõllumajandusreformi rakendamist Saksamaal.Teraviljatootjad on agaralt kasutanud SAPARD ja Riikliku Arengu Kavavõimalusi investeeringutoetuste saamiseks ja teraviljatootmise tasuvuse seisukohaltoleks kõige kasulikum kui järgmisel programmeerimisperioodil 2007–2013maksimaalselt suunataks vahendeid konkurentsivõime tõstmiseks eelkõigeinvesteeringutoetuste näol, samuti ebasoodsate alade toetuseks.Keskkonnakaitse meetmete rakendamine suurendab tootmiskulusid ja võibvähendada toodangut ja seepärast nende meetmete mõju teraviljatootmise tasuvuselesõltub iga konkreetse meetme tasuvusest. Teraviljakasvatajatel on olnud probleemeviljavahelduse nõuetega, ristiku osatähtsusega jne. Samal ajal neid nõudeid ei olesellises ulatuses teistes maades. Võrreldes teiste maadega on Eestis praegukeskkonnatoetuste ja mahetootmise toetuste osatähtsus suur.Ühtse otsemakse osas oleks teravilja ja rapsi tootmismahtude säilitamiseseisukohalt kasulik, et kasutataks toetuse osalist toodanguga seotuse õigust nagu seetoimub Prantsusmaal või rakendataks madalamat toetusmäära rohumaadel nagu seetoimub Rootsis ja Taanis.Euroopa Komisjon avaldas 29. juulil 2005 ettekande “Põllumajandusturgudeväljavaated ja tulud 2005 – 2012.” Selle kohaselt teravilja-, liha- ja piimaturgudekeskpikad perspektiivid on võrdlemisi soodsad. Prognoosi täpsustus avaldatidetsembris 2005 arvestades novembrikuu seisu (European Commission, 2005a).Täpsustatud projektsioonid pakuvad 12,8% põllumajandustulu suurenemist aastatel2004 – 2012 ja töötaja kohta 6% tulude suurenemist vanades liikmesmaades ning50,3% uutes liikmesmaades (võrreldes liitumiseelse perioodiga aastal 2003 oleks201
- Page 4 and 5: Teravilja tootmise tasuvused erinev
- Page 6 and 7: Tabel 5. Eesti taimekasvatuse tootm
- Page 10: suurenemine 182,5%). WTO detsembrik
vähekivises pinnases 160–550 kr/ha ehk 2,5–8,6%, kivisemas pinnases veelgi enam.Mida väiksem on põllu umbrohtumine, seda suurema kokkuhoiu võib minimeeritudharimisega saada. Suviodra saagikuse suurenemisel 1,8 t/ha-lt 2,5 t/ha-ni tootmiskuludhektari kohta küll kasvavad kuid tonni kohta vähenevad keskmiselt 204 kr ehk 10%.Diislikütuse hinna tõus 2 kr/l võrra suurendab suviodra tootmiskulusid keskmiselt 4%.Suviodra kasvatamine tavatehnoloogiaga, kui realiseerimishind on 1600 kr/t(sekkumishind) ja toetused on 1047 kr/ha, on tasuv kui saagikus on vähemalt 3,5 t/ha.Minimeeritud harimisega on võimalik tootmiskulusid vähendada ja <strong>tasuvus</strong>e piiri(saagikuse järgi) alandada.EL ühise põllumajanduspoliitika meetmete eri stsenaariumide rakendamise mõjuanalüüs teravilja <strong>tootmise</strong> <strong>tasuvus</strong>eleAastatel 2004–2006 toimus põllumajanduse ja maaelu areng kaheprogrammdokumendi – Riiklik arengukava ja Maaelu arengukava – järgi. Järgmiselprogrammeerimisperioodil (2007–2013) on ette nähtud kasutada ühte programmdokumenti,mis põhimõtteliselt ühendaks mõlema senise programmdokumendimeetmed. Vastav seadusandlus tuleb välja töötada aastatel 2005–2006. See onpõllumajanduse tuleviku seisukohalt väga suure tähtsusega otsus, mida on hiljem raskemuuta.Võimalike arengustsenaariumide väljaselgitamiseks analüüsiti, kuidas onrakendatud ühist põllumajanduspoliitikat teistes maades. Võrreldi maaelu arengukavasid <strong>Eesti</strong>s, Leedus, Lätis ja Poolas (Loko, 2005). Võrreldi põllumajanduse jamaaelu toetusi Euroopa Liidu vanades liikmesmaades ja <strong>Eesti</strong>s. Detailsemalt analüüsitipõllumajandusreformi rakendamist Saksamaal.<strong>Teravilja</strong>tootjad on agaralt kasutanud SAPARD ja Riikliku Arengu Kavavõimalusi investeeringutoetuste saamiseks ja teravilja<strong>tootmise</strong> <strong>tasuvus</strong>e seisukohaltoleks kõige kasulikum kui järgmisel programmeerimisperioodil 2007–2013maksimaalselt suunataks vahendeid konkurentsivõime tõstmiseks eelkõigeinvesteeringutoetuste näol, samuti ebasoodsate alade toetuseks.Keskkonnakaitse meetmete rakendamine suurendab tootmiskulusid ja võibvähendada toodangut ja seepärast nende meetmete mõju teravilja<strong>tootmise</strong> <strong>tasuvus</strong>elesõltub iga konkreetse meetme <strong>tasuvus</strong>est. <strong>Teravilja</strong>kasvatajatel on olnud probleemeviljavahelduse nõuetega, ristiku osatähtsusega jne. Samal ajal neid nõudeid ei olesellises ulatuses teistes maades. Võrreldes teiste maadega on <strong>Eesti</strong>s praegukeskkonnatoetuste ja mahe<strong>tootmise</strong> toetuste osatähtsus suur.Ühtse otsemakse osas oleks teravilja ja rapsi tootmismahtude säilitamiseseisukohalt kasulik, et kasutataks toetuse osalist toodanguga seotuse õigust nagu seetoimub Prantsusmaal või rakendataks madalamat toetusmäära rohumaadel nagu seetoimub Rootsis ja Taanis.Euroopa Komisjon avaldas 29. juulil 2005 ettekande “Põllumajandusturgudeväljavaated ja tulud 2005 – 2012.” Selle kohaselt teravilja-, liha- ja piimaturgudekeskpikad perspektiivid on võrdlemisi soodsad. Prognoosi täpsustus avaldatidetsembris 2005 arvestades novembrikuu seisu (European Commission, 2005a).Täpsustatud projektsioonid pakuvad 12,8% põllumajandustulu suurenemist aastatel2004 – 2012 ja töötaja kohta 6% tulude suurenemist vanades liikmesmaades ning50,3% uutes liikmesmaades (võrreldes liitumiseelse perioodiga aastal 2003 oleks201
Change language