Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut

perspektiivis jätab rohkem raha tarbimiseks. Need asjaolud võiks olla osa põhjustest,miks väiketootmine on nii levinud ja senini kestnud.Investeeringunõudlused taimekasvatustehnoloogiatele eri suurusega tootmisüksustesInvesteeringunõudluse määramiseks taimekasvatustehnoloogiatele eri suurusegatootmisüksustes kasutati kalkulatsioone ja analüüsiti Eesti ja Euroopa Liidutestettevõtete andmeid.Teravilja külvipinna variandis 50 hektarit kui arvestati kõigi masinatetäiskoormusega välja arvatud traktor, mille koormuse koefitsiendiks võeti 0,3, oleksvaja masinaid 46000 krooni/ha. Kui kombaini kasutada teenustööna, oleks vaja 18000krooni/ha. Külvipinna variandis 350 ha oleks vaja masinaid 16000 krooni/ha. Seegateenustööde sobiva kasutamise korral on ka väiketootjatel võimalik vältidainvesteeringunõudluse ebareaalset kasvu. Kahjuks sellega kaasneb vabaneva tööajakasutamise probleem.Eesti taimekasvatuse tootmistüübi testettevõtetes oli masinaid jääkmaksumusessuurusrühmas 40–100 ha 1808, 100–400 ha 4062 ja üle 400 ha 4901 krooni hektarikohta. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi testettevõtetes oli masinaidjääkmaksumuses suurusrühmas 16–40 ESU 9450, 40–100 ESU 8676 ja üle 100 ESU8777 krooni hektari kohta.Kui tootmine ja investeerimine oleks aastate lõikes stabiilses olukorras nii etinvesteeringud katavad kulumi, siis uute ehitiste ja masinate soetusmaksumus oleksligikaudu kaks korda suurem, sest jääkmaksumuse korral on ligikaudu pool esialgsestmaksumusest arvestatud kulumiks. Võib eeldada, et vanades liikmesmaades on sellineolukord. Eestis see nii ei ole, sest turumajandusele ülemineku perioodil tehtiinvesteeringuid väga vähe. Samuti on küsitav kõrge inflatsiooni tingimustes tehtudpõhivarade ümberhindluse tõepärasus, seda eriti ehitiste osas. Tootmises on põhivarasttäielikult amortiseerunud 42% suurtootjatel, 59% keskmise suurusega tootjatel ja 64%väiketootjatel (Sommer, 2006) ja mille kohta ei arvestata jääkväärtust ja kulumit.Arvestades vanade liikmesmaade suurima suurusrühma kahekordse ehitiste jamasinate jääkmaksumusega oleks investeeringunõudlus uue ettevõtte rajamiseks 10554krooni ehitisi ja 17554 krooni masinaid hektari kohta. Võrreldes eespool toodudkalkulatsiooniga külvipinna korral 350 hektarit, kus masinaid oli vaja 16000 kroonihektari kohta, on päris rahuldav kooskõla.Taimekasvatuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa, arvestadesüleminekuperioodil tekkinud investeeringute puudujääki, kui masinatega varustatustparandada pikkamööda tehes igaaastaseid investeeringuid kulumi tasemel.Eksperthinnangute kohaselt oleks traktorite ja kombainidega varustatus vaja viialähema viie aastaga vajalikule tasemele, mis tähendaks külvipinna korral 350 hektaritaastaseid investeeringuid ligikaudu viiendik masinate kogumaksumusest 16000 kroonija oleks 3200 krooni hektari kohta aastas.Teravilja tootmiskulud ja tasuvused sõltuvalt mullaharimise ja külvi masintehnoloogiatestMinimeeritud harimisega (rullrandaali või Ecomat koorli ja põimotsekülvikukasutamisel, kui diislikütuse hind on 7 kr/l) võib vähendada suviodra tootmiskulusid200