Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut

pindalatoetus on proportsionaalne saagikusega, siis siin tekib püsivalt halvem olukordEesti teraviljatootjate jaoks, sest suur osa teravilja tootmiskulusid on hektari kohtapüsiva iseloomuga ja ei sõltu saagikusest.Tabel 6. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi tasuvusTable 6. Profitability of EU field crops farmsGrupid / GroupsMaj. suurus – ESU /Economic size - ESUNäitaja / Indicator 16-40 40-100 >100Kogutoodang kr/ha / Total output kr/ha 10742 11245 13243Kogutoodang tuh. kr/töötaja / Total output per AWU th.kr 578 962 1455Toetused kr/ha / Subsidies kr/ha 4957 5214 5424Investeeringutoetused kr/ha / Subsidies on investments kr/ha 49 27 16Kõik toetused/(toetused+kogutoodang) %All subsidies / (total output + subsidies) % 32 32 29Vahetarbimine/kogut. % / Interm. cons./ total output % 72 70 65Kulum kr/ha / Depreciation kr/ha 2234 2401 2396Netolisandväärtus kr/ha / Farm Net Value Added kr/ha 5567 6012 7463Netolisandväärtus töötaja kohta tuh. krFarm Net Value Added thousand kr per AWU 300 515 820Tasu tasustatud tööjõuühiku kohta aastas tuh. krWages paid thousand kr per AWU paid labour 270 259 357Arvestuslik kasum kr/ha / Conditional profit kr/ha -841 1255 1917Arvestuslik kasum/toodang %/ Cond. profit/output % -7,8 11,2 14,5Arvestuslik kasum/varad %/ Cond. profit/total assets % -0,9 1,8 2,8Suurimatel ettevõtetel oli lisaks teraviljale suur rapsi osatähtsus, mis oli sellelaastal väga tasuv kui arvestada, et kulud hektari kohta on rapsil vaid kuni 10%suuremad kui teraviljal. Teravilja saagikus oli suurimates ettevõtetes 22,3 ts/ha, rapsisaagikus 19,9 ts/ha. Teravilja kasvupind oli 63,8%, rapsil 23,3% kasutatud maast.Kõigi testettevõtete keskmised realiseerimishinnad olid teraviljal 1606 kr/t, rapsil 3318kr/t. Võrreldes teravilja hinnaga oli rapsi hind tootjale palju soodsam.Omaette probleem erineva suurusega ettevõtete tasuvuse analüüsimisel on töökuluarvestus. Võib küsida, kuidas Eesti suurimas suurusrühmas tuleb üks töötaja toime 127hektariga, aga suurusrühmas 100–400 ha ainult 89 hektariga ja suurusrühmas 40–100ha 41 hektariga. Euroopa Liidus oleks analoogiline rida 110, 86 ja 54 ha. On see ainulttehnoloogia erinevus või on siin kirjas ka väiksemate tootjate kasutamata tööaega?Tööaega registreerib ju omanik ise. Väiksematel tootjatel ei ole ka põhjust kiirustadakui tööde kiirema tegemisega vabaneva ajaga ei ole midagi teha. Vahetarbimiseshektari ja kogutoodangu kohta ei ole erineva suurusega ettevõtete vahel olulisierinevusi. Eestiga võrreldes on Euroopa Liidus need kulud hektari kohta üle kahe korrasuuremad, mis vastab kogutoodangu erinevusele. See tähendab, et vahetarbimisekulude poolest väiketootja pankrotti ei lähe kui lepitakse vähese hüvitusega töö eest.Väiketootjad teevad ka vähem investeeringuid kui suurtootjad, mis lühiajalises199