Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut
Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut
Tabel 5. Eesti taimekasvatuse tootmistüübi tasuvusTable 5. Profitability of Estonian field crops farmsNäitaja / IndicatorGrupid / GroupsSuurus, ha / Size, ha0-40 40-100Kõik100-400 >400 AllKogutoodang kr/ha / Total output kr/ha 6172 4140 4058 4881 4593Kogut. tuh. kr/töötaja / Total output per AWU th.kr 106 172 360 621 239Toetused kr/ha / Subsidies kr/ha 1277 1369 1403 1450 1392Investeeringutoet. kr/ha / Subsidies on investments kr/ha 262 15 806 944 622Kõik toetused /(toetused+kogutoodang) %All subsidies / (total output + subsidies) % 20 25 35 33 30Vahetarbimine/kogut. % / Interm. cons./total output % 60 75 77 77 73Kulum kr/ha / Depreciation kr/ha 816 905 769 796 808Netolisandväärtus kr/ha / Farm Net Value Added kr/ha 3029 1472 1544 1769 1799Arvestuslik kasum kr/ha / Conditional profit kr/ha -541 -297 1406 1980 979Netolisandväärtus töötaja kohta tuh. krFarm Net Value Added thousand kr per AWU 52 61 137 225 94Tasu tasustatud tööjõuühiku kohta aastas tuh. krWages paid thousand kr per AWU paid labour39 34 48 67 49Arvestuslik kasum/toodang % / Cond. profit/output % -10,4 -8,5 39,8 43,6 24,3Arvestuslik kasum/varad % / Cond. profit/total assets % -2,5 -2,2 9,8 15,7 6,6Kui arvestada põllumajanduses töötavate palgatööliste töötasuga (Eestis 32kr/tund), oleks Eestis arvestuslik kasum varade suhtes suurematest väiksematesuurusrühmade poole 15,6%, 9,8%, –2,2% ja –2,5% ning Euroopa Liidus vastavalt2,8%, 1,8% ja –0,9%. Seega tasuv tootmine on võimalik ainult küllaldase suurusegaettevõtetes.Eesti vaadeldavate ettevõtete suur kasum varade suhtes tuleneb madalast töötasustja ka sellest, et varasid on raamatupidamises arvel vähe ja seepärast arvestatakse vähekulumit võrreldes Euroopa Liidu maadega. Tootmine toimub praegusel momendilsuures ulatuses masinatega, mis raamatupidamisreeglite järgi on täielikult kulunud jamillelt ei saa enam kulumit arvestada. Perspektiivis selline tootmine ei ole jätkusuutlik.Oluline on ka maa hinna erinevus varade maksumuse kujunemisel. Euroopa Liidukahes suuremas suurusrühmas oli maa hind koos püsikultuuridega 109 ja 150 tuhatkrooni hektar.Suurimad Eesti ettevõtted said 2004.a. hektari kohta 1450 krooni toetusi, lisaks944 krooni investeeringutoetusi, kokku 2394 kr/ha. Võrreldes taimekasvatusetestettevõtete keskmisega oli see suurem, keskmine oli 1392 krooni toetusi, lisaksinvesteeringutoetusi 622 krooni, kokku 2014 krooni. Ilma toetusteta oleks tootmineolnud kahjumis ka suuremate ettevõtete suurusrühmades. Seega küllaldase toetusesaamine on Eestis teravilja kasvatamisel ka edaspidi väga oluline.EL ettevõtted said hektari kohta üle 5000 krooni toetusi, mis olid peamiseltotsetoetused. Kuna otsetoetuste süsteem ja sellest reformi käigu kujunev ühtne198
pindalatoetus on proportsionaalne saagikusega, siis siin tekib püsivalt halvem olukordEesti teraviljatootjate jaoks, sest suur osa teravilja tootmiskulusid on hektari kohtapüsiva iseloomuga ja ei sõltu saagikusest.Tabel 6. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi tasuvusTable 6. Profitability of EU field crops farmsGrupid / GroupsMaj. suurus – ESU /Economic size - ESUNäitaja / Indicator 16-40 40-100 >100Kogutoodang kr/ha / Total output kr/ha 10742 11245 13243Kogutoodang tuh. kr/töötaja / Total output per AWU th.kr 578 962 1455Toetused kr/ha / Subsidies kr/ha 4957 5214 5424Investeeringutoetused kr/ha / Subsidies on investments kr/ha 49 27 16Kõik toetused/(toetused+kogutoodang) %All subsidies / (total output + subsidies) % 32 32 29Vahetarbimine/kogut. % / Interm. cons./ total output % 72 70 65Kulum kr/ha / Depreciation kr/ha 2234 2401 2396Netolisandväärtus kr/ha / Farm Net Value Added kr/ha 5567 6012 7463Netolisandväärtus töötaja kohta tuh. krFarm Net Value Added thousand kr per AWU 300 515 820Tasu tasustatud tööjõuühiku kohta aastas tuh. krWages paid thousand kr per AWU paid labour 270 259 357Arvestuslik kasum kr/ha / Conditional profit kr/ha -841 1255 1917Arvestuslik kasum/toodang %/ Cond. profit/output % -7,8 11,2 14,5Arvestuslik kasum/varad %/ Cond. profit/total assets % -0,9 1,8 2,8Suurimatel ettevõtetel oli lisaks teraviljale suur rapsi osatähtsus, mis oli sellelaastal väga tasuv kui arvestada, et kulud hektari kohta on rapsil vaid kuni 10%suuremad kui teraviljal. Teravilja saagikus oli suurimates ettevõtetes 22,3 ts/ha, rapsisaagikus 19,9 ts/ha. Teravilja kasvupind oli 63,8%, rapsil 23,3% kasutatud maast.Kõigi testettevõtete keskmised realiseerimishinnad olid teraviljal 1606 kr/t, rapsil 3318kr/t. Võrreldes teravilja hinnaga oli rapsi hind tootjale palju soodsam.Omaette probleem erineva suurusega ettevõtete tasuvuse analüüsimisel on töökuluarvestus. Võib küsida, kuidas Eesti suurimas suurusrühmas tuleb üks töötaja toime 127hektariga, aga suurusrühmas 100–400 ha ainult 89 hektariga ja suurusrühmas 40–100ha 41 hektariga. Euroopa Liidus oleks analoogiline rida 110, 86 ja 54 ha. On see ainulttehnoloogia erinevus või on siin kirjas ka väiksemate tootjate kasutamata tööaega?Tööaega registreerib ju omanik ise. Väiksematel tootjatel ei ole ka põhjust kiirustadakui tööde kiirema tegemisega vabaneva ajaga ei ole midagi teha. Vahetarbimiseshektari ja kogutoodangu kohta ei ole erineva suurusega ettevõtete vahel olulisierinevusi. Eestiga võrreldes on Euroopa Liidus need kulud hektari kohta üle kahe korrasuuremad, mis vastab kogutoodangu erinevusele. See tähendab, et vahetarbimisekulude poolest väiketootja pankrotti ei lähe kui lepitakse vähese hüvitusega töö eest.Väiketootjad teevad ka vähem investeeringuid kui suurtootjad, mis lühiajalises199
- Page 4 and 5: Teravilja tootmise tasuvused erinev
- Page 8 and 9: perspektiivis jätab rohkem raha ta
- Page 10: suurenemine 182,5%). WTO detsembrik
Tabel 5. <strong>Eesti</strong> taimekasvatuse tootmistüübi <strong>tasuvus</strong>Table 5. Profitability of Estonian field crops farmsNäitaja / IndicatorGrupid / GroupsSuurus, ha / Size, ha0-40 40-100Kõik100-400 >400 AllKogutoodang kr/ha / Total output kr/ha 6172 4140 4058 4881 4593Kogut. tuh. kr/töötaja / Total output per AWU th.kr 106 172 360 621 239Toetused kr/ha / Subsidies kr/ha 1277 1369 1403 1450 1392Investeeringutoet. kr/ha / Subsidies on investments kr/ha 262 15 806 944 622Kõik toetused /(toetused+kogutoodang) %All subsidies / (total output + subsidies) % 20 25 35 33 30Vahetarbimine/kogut. % / Interm. cons./total output % 60 75 77 77 73Kulum kr/ha / Depreciation kr/ha 816 905 769 796 808Netolisandväärtus kr/ha / Farm Net Value Added kr/ha 3029 1472 1544 1769 1799Arvestuslik kasum kr/ha / Conditional profit kr/ha -541 -297 1406 1980 979Netolisandväärtus töötaja kohta tuh. krFarm Net Value Added thousand kr per AWU 52 61 137 225 94Tasu tasustatud tööjõuühiku kohta aastas tuh. krWages paid thousand kr per AWU paid labour39 34 48 67 49Arvestuslik kasum/toodang % / Cond. profit/output % -10,4 -8,5 39,8 43,6 24,3Arvestuslik kasum/varad % / Cond. profit/total assets % -2,5 -2,2 9,8 15,7 6,6Kui arvestada põllumajanduses töötavate palgatööliste töötasuga (<strong>Eesti</strong>s 32kr/tund), oleks <strong>Eesti</strong>s arvestuslik kasum varade suhtes suurematest väiksematesuurusrühmade poole 15,6%, 9,8%, –2,2% ja –2,5% ning Euroopa Liidus vastavalt2,8%, 1,8% ja –0,9%. Seega tasuv tootmine on võimalik ainult küllaldase suurusegaettevõtetes.<strong>Eesti</strong> vaadeldavate ettevõtete suur kasum varade suhtes tuleneb madalast töötasustja ka sellest, et varasid on raamatupidamises arvel vähe ja seepärast arvestatakse vähekulumit võrreldes Euroopa Liidu maadega. Tootmine toimub praegusel momendilsuures ulatuses masinatega, mis raamatupidamisreeglite järgi on täielikult kulunud jamillelt ei saa enam kulumit arvestada. Perspektiivis selline tootmine ei ole jätkusuutlik.Oluline on ka maa hinna erinevus varade maksumuse kujunemisel. Euroopa Liidukahes suuremas suurusrühmas oli maa hind koos püsikultuuridega 109 ja 150 tuhatkrooni hektar.Suurimad <strong>Eesti</strong> ettevõtted said 2004.a. hektari kohta 1450 krooni toetusi, lisaks944 krooni investeeringutoetusi, kokku 2394 kr/ha. Võrreldes taimekasvatusetestettevõtete keskmisega oli see suurem, keskmine oli 1392 krooni toetusi, lisaksinvesteeringutoetusi 622 krooni, kokku 2014 krooni. Ilma toetusteta oleks tootmineolnud kahjumis ka suuremate ettevõtete suurusrühmades. Seega küllaldase toetusesaamine on <strong>Eesti</strong>s teravilja kasvatamisel ka edaspidi väga oluline.EL ettevõtted said hektari kohta üle 5000 krooni toetusi, mis olid peamiseltotsetoetused. Kuna otsetoetuste süsteem ja sellest reformi käigu kujunev ühtne198
Change language