Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut

suuremas suurusrühmas 50–77%, EL ettevõtete kolmes suuremas suurusrühmas 60–69%.Tabel 4. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi üldised näitajadTable 4. General characteristics of EU field crops farmsGrupid / GroupsMaj. suurus – ESU /Economic size - ESUNäitaja / Indicator 16 - 40 40 - 100 > 100Esindatud põllumajandustootjad / Farms represented 100570 68930 31970>1000- >1000- >1000-Testettevõtted / Sample farms2000 2000 2000Majanduslik suurus - ESU / Economic size - ESU 27.0 65.7 197.3Tööjõud - aastaühikutes / Total labour input - AWU 1,07 1,38 2,71Tasustamata tööjõukulu / Unpaid labour input - AWU 0.998 1.211 1.508Kasut. põllumajandusmaa – ha / Total U. A. A. - ha 57,6 118,1 297,7Renditud põllumaj. maa – ha / Rented U. A. A.- ha 71,4 213,7Teravili - ha / Cereals - ha 37.5 73.6 179.7Nisu saak ts/ha / Yield of wheat - 100 kg / ha 51.0 57.0 66.1Maad töötaja kohta ha / Total U. A. A. per AWU 54 86 110Peamiseks põllumajanduse tulukuse näitajaks on Euroopa Liidus netolisandväärtustöötaja kohta (tabelid 5, 6). Netolisandväärtuse leidmiseks liidetakse kogutoodanguletoetused (investeeringutoetusteta) ja lahutatakse tootmiskulud palgata(vahetarbimine) ning kulum. Netolisandväärtus töötaja kohta alaneb kiiresti kuiettevõtte suurus väheneb – Eestis vastavalt 225, 137, 61 ja 52 tuhat krooni tööjõuühikukohta. Euroopa Liidus on vastav järjestus 820, 515 ja 300 tuhat krooni tööjõuühikukohta. Netolisandväärtus töötaja kohta on suurimatel Eesti teraviljatootjatel 3,6 kordamadalam kui Euroopa Liidu suurimatel. Selle peamisteks põhjusteks on madalamasaagikuse tõttu saadav väiksem kogutoodang ja 4 korda väiksem hektaritoetus.Testettevõtete andmete põhjal arvutatud ametlik näitajate standardsüsteem ei näeette kasumi väljatoomist, sest Euroopa Liidus domineerivates peretaludes pereliikmetelepalka ei maksta ja seepärast kasumi määramine eeldab kokkuleppelisttöötasu. Osas maades hinnatakse palgata töötajate töötasu kas palgaliste töötajate võitööstustöötajate töötasu järgi. Siin arvutati kasum selliselt, et omanike palgata tööaegarvestati kuluks palgatööliste töötasu järgi. Samuti on arvesse võetud investeeringutoetused.Eestis oli palgaliste töötajate töötasu (koos sotsiaalmaksuga) suurimatesteraviljakasvatusettevõtetes 67 tuhat krooni aastas, mis on 4–5 korda madalam kuiEuroopa Liidu vanades liikmesmaades. Eesti keskmise töötasu kiire lähenemineEuroopa Liidu vanade liikmesmaade tasemele on teravilja tootmise perpektiivsetasuvuse seisukohalt tõsine probleem.197