Teravilja tootmise perspektiivne tasuvus - Eesti Maaviljeluse Instituut

Teravilja tootmise tasuvused erineva suurusega tootmisüksustes Eestis jaEuroopa Liidus testettevõtete andmetelTeravilja tootmise tasuvuse analüüsimiseks erineva suurusega tootmisüksusteskasutati ühe variandina Eesti ja Euroopa Liidu testettevõtete raamatupidamisandmeid.Kõige parem oleks, kui saaks kasutada selliste ettevõtete andmeid, mis kasvatavadainult teravilja. Kuna selliseid ettevõtteid ei ole nii palju, et saaks nende andmedavaldada, siis testettevõtete süsteemis avaldatakse andmed tootmistüüpide jasuurusrühmade kaupa.Eestis oli 2004. aastal taimekasvatuse tootmistüübi ettevõtteid suurusega üle 2ESU 2629 ettevõtet, neist kuulus testettevõtete hulka 176 ettevõtet (tabelid 3, 5).Järgnevalt kasutame pindala järgi rühmitatud andmeid (Jäneda, 2005 tabel 19).Võrdluseks ja Eesti jaoks perspektiivse tasuvuse hindamiseks valiti Euroopa Liiduvanade liikmesmaade testettevõtete süsteemist teravilja ja õlikultuuride tootmistüübi(tüüp 13) 2003. aasta andmeid (tabelid 4, 6) (Standard Results). Nende ettevõteteandmed iseloomustavad tootmist majanduspoliitilises mõttes väga stabiilses olukorras,samal ajal kui Eesti ettevõtted olid esimest aastat Euroopa Liidus.Tabel 3. Eesti taimekasvatuse tootmistüübi üldised näitajadTable 3. General characteristics of Estonian field crops farmsGrupid / GroupsSuurus, ha / Size, haNäitaja / Indicator0-40 40-Kõik100-100 400 >400 AllEsindatud põllumajandustootjad / Farms represented 1 244 727 563 95 2 629Testettevõtted / Sample farms 24 41 80 31 176Majanduslik suurus - ESU / Economic size - ESU 3,7 6,7 17,4 85,5 10,4Tööjõud - aastaühikutes / Total labour input - AWU 1,6 1,5 2,0 5,5 1,8Tasustamata tööjõukulu / Unpaid labour input - AWU 1,2 1,3 1,4 1,0 1,2Renditud põllumaj. maa - ha / Rented U. A. A.- ha 9,1 20,7 97,5 534,3 50,3Kasut. põllumajandusmaa – ha / Total U. A. A. - ha 27,1 61,7 173,9 700,6 92,5- teravili - ha / cereals - ha 9,7 34,6 94,9 435,2 50,3Teravilja saagikus t/ha / cereals yield t/ha 1,53 1,97 2,33 2,23 2,05Maad töötaja kohta ha / Total U. A. A. per ha 17 41 89 127 52Nende ettevõtete üldiste näitajate võrdlus näitab, et teravilja ja rapsi kasvatajatenasaab Eestis (tabel 3) käsitleda ettevõtteid suurusega üle 40 hektari. Pindalalt väiksemadettevõtted on oluliselt suurema kartuli ja köögivilja ning lillede osatähtsusega. Ainultteravilja ja rapsi tootmisega ei ole alla 40 hektarilise pinna korral võimalik ületadatestettevõtete suuruse alampiiri 2 ESU.Euroopa Liidu selle tootmistüübi ettevõtetest kasutati kolme suuremasuurusrühma andmeid. Avaldatud andmed on esitatud absoluutarvudena ettevõttekohta. Näitajad hektari ja kogutoodangu kohta on meie arvutatud.Töötajate arvu ja maa poolest olid suuremad Eesti ettevõtted oluliselt suuremad,kuid kogutoodangult üsna võrreldavad. EL ettevõtetes oli aga saagikus mitu kordakõrgem. Teravili ja raps moodustasid Eesti ettevõtete kogutoodangust kolmes196

suuremas suurusrühmas 50–77%, EL ettevõtete kolmes suuremas suurusrühmas 60–69%.Tabel 4. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi üldised näitajadTable 4. General characteristics of EU field crops farmsGrupid / GroupsMaj. suurus – ESU /Economic size - ESUNäitaja / Indicator 16 - 40 40 - 100 > 100Esindatud põllumajandustootjad / Farms represented 100570 68930 31970>1000- >1000- >1000-Testettevõtted / Sample farms2000 2000 2000Majanduslik suurus - ESU / Economic size - ESU 27.0 65.7 197.3Tööjõud - aastaühikutes / Total labour input - AWU 1,07 1,38 2,71Tasustamata tööjõukulu / Unpaid labour input - AWU 0.998 1.211 1.508Kasut. põllumajandusmaa – ha / Total U. A. A. - ha 57,6 118,1 297,7Renditud põllumaj. maa – ha / Rented U. A. A.- ha 71,4 213,7Teravili - ha / Cereals - ha 37.5 73.6 179.7Nisu saak ts/ha / Yield of wheat - 100 kg / ha 51.0 57.0 66.1Maad töötaja kohta ha / Total U. A. A. per AWU 54 86 110Peamiseks põllumajanduse tulukuse näitajaks on Euroopa Liidus netolisandväärtustöötaja kohta (tabelid 5, 6). Netolisandväärtuse leidmiseks liidetakse kogutoodanguletoetused (investeeringutoetusteta) ja lahutatakse tootmiskulud palgata(vahetarbimine) ning kulum. Netolisandväärtus töötaja kohta alaneb kiiresti kuiettevõtte suurus väheneb – Eestis vastavalt 225, 137, 61 ja 52 tuhat krooni tööjõuühikukohta. Euroopa Liidus on vastav järjestus 820, 515 ja 300 tuhat krooni tööjõuühikukohta. Netolisandväärtus töötaja kohta on suurimatel Eesti teraviljatootjatel 3,6 kordamadalam kui Euroopa Liidu suurimatel. Selle peamisteks põhjusteks on madalamasaagikuse tõttu saadav väiksem kogutoodang ja 4 korda väiksem hektaritoetus.Testettevõtete andmete põhjal arvutatud ametlik näitajate standardsüsteem ei näeette kasumi väljatoomist, sest Euroopa Liidus domineerivates peretaludes pereliikmetelepalka ei maksta ja seepärast kasumi määramine eeldab kokkuleppelisttöötasu. Osas maades hinnatakse palgata töötajate töötasu kas palgaliste töötajate võitööstustöötajate töötasu järgi. Siin arvutati kasum selliselt, et omanike palgata tööaegarvestati kuluks palgatööliste töötasu järgi. Samuti on arvesse võetud investeeringutoetused.Eestis oli palgaliste töötajate töötasu (koos sotsiaalmaksuga) suurimatesteraviljakasvatusettevõtetes 67 tuhat krooni aastas, mis on 4–5 korda madalam kuiEuroopa Liidu vanades liikmesmaades. Eesti keskmise töötasu kiire lähenemineEuroopa Liidu vanade liikmesmaade tasemele on teravilja tootmise perpektiivsetasuvuse seisukohalt tõsine probleem.197

Tabel 5. Eesti taimekasvatuse tootmistüübi tasuvusTable 5. Profitability of Estonian field crops farmsNäitaja / IndicatorGrupid / GroupsSuurus, ha / Size, ha0-40 40-100Kõik100-400 >400 AllKogutoodang kr/ha / Total output kr/ha 6172 4140 4058 4881 4593Kogut. tuh. kr/töötaja / Total output per AWU th.kr 106 172 360 621 239Toetused kr/ha / Subsidies kr/ha 1277 1369 1403 1450 1392Investeeringutoet. kr/ha / Subsidies on investments kr/ha 262 15 806 944 622Kõik toetused /(toetused+kogutoodang) %All subsidies / (total output + subsidies) % 20 25 35 33 30Vahetarbimine/kogut. % / Interm. cons./total output % 60 75 77 77 73Kulum kr/ha / Depreciation kr/ha 816 905 769 796 808Netolisandväärtus kr/ha / Farm Net Value Added kr/ha 3029 1472 1544 1769 1799Arvestuslik kasum kr/ha / Conditional profit kr/ha -541 -297 1406 1980 979Netolisandväärtus töötaja kohta tuh. krFarm Net Value Added thousand kr per AWU 52 61 137 225 94Tasu tasustatud tööjõuühiku kohta aastas tuh. krWages paid thousand kr per AWU paid labour39 34 48 67 49Arvestuslik kasum/toodang % / Cond. profit/output % -10,4 -8,5 39,8 43,6 24,3Arvestuslik kasum/varad % / Cond. profit/total assets % -2,5 -2,2 9,8 15,7 6,6Kui arvestada põllumajanduses töötavate palgatööliste töötasuga (Eestis 32kr/tund), oleks Eestis arvestuslik kasum varade suhtes suurematest väiksematesuurusrühmade poole 15,6%, 9,8%, –2,2% ja –2,5% ning Euroopa Liidus vastavalt2,8%, 1,8% ja –0,9%. Seega tasuv tootmine on võimalik ainult küllaldase suurusegaettevõtetes.Eesti vaadeldavate ettevõtete suur kasum varade suhtes tuleneb madalast töötasustja ka sellest, et varasid on raamatupidamises arvel vähe ja seepärast arvestatakse vähekulumit võrreldes Euroopa Liidu maadega. Tootmine toimub praegusel momendilsuures ulatuses masinatega, mis raamatupidamisreeglite järgi on täielikult kulunud jamillelt ei saa enam kulumit arvestada. Perspektiivis selline tootmine ei ole jätkusuutlik.Oluline on ka maa hinna erinevus varade maksumuse kujunemisel. Euroopa Liidukahes suuremas suurusrühmas oli maa hind koos püsikultuuridega 109 ja 150 tuhatkrooni hektar.Suurimad Eesti ettevõtted said 2004.a. hektari kohta 1450 krooni toetusi, lisaks944 krooni investeeringutoetusi, kokku 2394 kr/ha. Võrreldes taimekasvatusetestettevõtete keskmisega oli see suurem, keskmine oli 1392 krooni toetusi, lisaksinvesteeringutoetusi 622 krooni, kokku 2014 krooni. Ilma toetusteta oleks tootmineolnud kahjumis ka suuremate ettevõtete suurusrühmades. Seega küllaldase toetusesaamine on Eestis teravilja kasvatamisel ka edaspidi väga oluline.EL ettevõtted said hektari kohta üle 5000 krooni toetusi, mis olid peamiseltotsetoetused. Kuna otsetoetuste süsteem ja sellest reformi käigu kujunev ühtne198

pindalatoetus on proportsionaalne saagikusega, siis siin tekib püsivalt halvem olukordEesti teraviljatootjate jaoks, sest suur osa teravilja tootmiskulusid on hektari kohtapüsiva iseloomuga ja ei sõltu saagikusest.Tabel 6. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi tasuvusTable 6. Profitability of EU field crops farmsGrupid / GroupsMaj. suurus – ESU /Economic size - ESUNäitaja / Indicator 16-40 40-100 >100Kogutoodang kr/ha / Total output kr/ha 10742 11245 13243Kogutoodang tuh. kr/töötaja / Total output per AWU th.kr 578 962 1455Toetused kr/ha / Subsidies kr/ha 4957 5214 5424Investeeringutoetused kr/ha / Subsidies on investments kr/ha 49 27 16Kõik toetused/(toetused+kogutoodang) %All subsidies / (total output + subsidies) % 32 32 29Vahetarbimine/kogut. % / Interm. cons./ total output % 72 70 65Kulum kr/ha / Depreciation kr/ha 2234 2401 2396Netolisandväärtus kr/ha / Farm Net Value Added kr/ha 5567 6012 7463Netolisandväärtus töötaja kohta tuh. krFarm Net Value Added thousand kr per AWU 300 515 820Tasu tasustatud tööjõuühiku kohta aastas tuh. krWages paid thousand kr per AWU paid labour 270 259 357Arvestuslik kasum kr/ha / Conditional profit kr/ha -841 1255 1917Arvestuslik kasum/toodang %/ Cond. profit/output % -7,8 11,2 14,5Arvestuslik kasum/varad %/ Cond. profit/total assets % -0,9 1,8 2,8Suurimatel ettevõtetel oli lisaks teraviljale suur rapsi osatähtsus, mis oli sellelaastal väga tasuv kui arvestada, et kulud hektari kohta on rapsil vaid kuni 10%suuremad kui teraviljal. Teravilja saagikus oli suurimates ettevõtetes 22,3 ts/ha, rapsisaagikus 19,9 ts/ha. Teravilja kasvupind oli 63,8%, rapsil 23,3% kasutatud maast.Kõigi testettevõtete keskmised realiseerimishinnad olid teraviljal 1606 kr/t, rapsil 3318kr/t. Võrreldes teravilja hinnaga oli rapsi hind tootjale palju soodsam.Omaette probleem erineva suurusega ettevõtete tasuvuse analüüsimisel on töökuluarvestus. Võib küsida, kuidas Eesti suurimas suurusrühmas tuleb üks töötaja toime 127hektariga, aga suurusrühmas 100–400 ha ainult 89 hektariga ja suurusrühmas 40–100ha 41 hektariga. Euroopa Liidus oleks analoogiline rida 110, 86 ja 54 ha. On see ainulttehnoloogia erinevus või on siin kirjas ka väiksemate tootjate kasutamata tööaega?Tööaega registreerib ju omanik ise. Väiksematel tootjatel ei ole ka põhjust kiirustadakui tööde kiirema tegemisega vabaneva ajaga ei ole midagi teha. Vahetarbimiseshektari ja kogutoodangu kohta ei ole erineva suurusega ettevõtete vahel olulisierinevusi. Eestiga võrreldes on Euroopa Liidus need kulud hektari kohta üle kahe korrasuuremad, mis vastab kogutoodangu erinevusele. See tähendab, et vahetarbimisekulude poolest väiketootja pankrotti ei lähe kui lepitakse vähese hüvitusega töö eest.Väiketootjad teevad ka vähem investeeringuid kui suurtootjad, mis lühiajalises199

perspektiivis jätab rohkem raha tarbimiseks. Need asjaolud võiks olla osa põhjustest,miks väiketootmine on nii levinud ja senini kestnud.Investeeringunõudlused taimekasvatustehnoloogiatele eri suurusega tootmisüksustesInvesteeringunõudluse määramiseks taimekasvatustehnoloogiatele eri suurusegatootmisüksustes kasutati kalkulatsioone ja analüüsiti Eesti ja Euroopa Liidutestettevõtete andmeid.Teravilja külvipinna variandis 50 hektarit kui arvestati kõigi masinatetäiskoormusega välja arvatud traktor, mille koormuse koefitsiendiks võeti 0,3, oleksvaja masinaid 46000 krooni/ha. Kui kombaini kasutada teenustööna, oleks vaja 18000krooni/ha. Külvipinna variandis 350 ha oleks vaja masinaid 16000 krooni/ha. Seegateenustööde sobiva kasutamise korral on ka väiketootjatel võimalik vältidainvesteeringunõudluse ebareaalset kasvu. Kahjuks sellega kaasneb vabaneva tööajakasutamise probleem.Eesti taimekasvatuse tootmistüübi testettevõtetes oli masinaid jääkmaksumusessuurusrühmas 40–100 ha 1808, 100–400 ha 4062 ja üle 400 ha 4901 krooni hektarikohta. Euroopa Liidu põllukultuuride tootmistüübi testettevõtetes oli masinaidjääkmaksumuses suurusrühmas 16–40 ESU 9450, 40–100 ESU 8676 ja üle 100 ESU8777 krooni hektari kohta.Kui tootmine ja investeerimine oleks aastate lõikes stabiilses olukorras nii etinvesteeringud katavad kulumi, siis uute ehitiste ja masinate soetusmaksumus oleksligikaudu kaks korda suurem, sest jääkmaksumuse korral on ligikaudu pool esialgsestmaksumusest arvestatud kulumiks. Võib eeldada, et vanades liikmesmaades on sellineolukord. Eestis see nii ei ole, sest turumajandusele ülemineku perioodil tehtiinvesteeringuid väga vähe. Samuti on küsitav kõrge inflatsiooni tingimustes tehtudpõhivarade ümberhindluse tõepärasus, seda eriti ehitiste osas. Tootmises on põhivarasttäielikult amortiseerunud 42% suurtootjatel, 59% keskmise suurusega tootjatel ja 64%väiketootjatel (Sommer, 2006) ja mille kohta ei arvestata jääkväärtust ja kulumit.Arvestades vanade liikmesmaade suurima suurusrühma kahekordse ehitiste jamasinate jääkmaksumusega oleks investeeringunõudlus uue ettevõtte rajamiseks 10554krooni ehitisi ja 17554 krooni masinaid hektari kohta. Võrreldes eespool toodudkalkulatsiooniga külvipinna korral 350 hektarit, kus masinaid oli vaja 16000 kroonihektari kohta, on päris rahuldav kooskõla.Taimekasvatuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa, arvestadesüleminekuperioodil tekkinud investeeringute puudujääki, kui masinatega varustatustparandada pikkamööda tehes igaaastaseid investeeringuid kulumi tasemel.Eksperthinnangute kohaselt oleks traktorite ja kombainidega varustatus vaja viialähema viie aastaga vajalikule tasemele, mis tähendaks külvipinna korral 350 hektaritaastaseid investeeringuid ligikaudu viiendik masinate kogumaksumusest 16000 kroonija oleks 3200 krooni hektari kohta aastas.Teravilja tootmiskulud ja tasuvused sõltuvalt mullaharimise ja külvi masintehnoloogiatestMinimeeritud harimisega (rullrandaali või Ecomat koorli ja põimotsekülvikukasutamisel, kui diislikütuse hind on 7 kr/l) võib vähendada suviodra tootmiskulusid200

vähekivises pinnases 160–550 kr/ha ehk 2,5–8,6%, kivisemas pinnases veelgi enam.Mida väiksem on põllu umbrohtumine, seda suurema kokkuhoiu võib minimeeritudharimisega saada. Suviodra saagikuse suurenemisel 1,8 t/ha-lt 2,5 t/ha-ni tootmiskuludhektari kohta küll kasvavad kuid tonni kohta vähenevad keskmiselt 204 kr ehk 10%.Diislikütuse hinna tõus 2 kr/l võrra suurendab suviodra tootmiskulusid keskmiselt 4%.Suviodra kasvatamine tavatehnoloogiaga, kui realiseerimishind on 1600 kr/t(sekkumishind) ja toetused on 1047 kr/ha, on tasuv kui saagikus on vähemalt 3,5 t/ha.Minimeeritud harimisega on võimalik tootmiskulusid vähendada ja tasuvuse piiri(saagikuse järgi) alandada.EL ühise põllumajanduspoliitika meetmete eri stsenaariumide rakendamise mõjuanalüüs teravilja tootmise tasuvuseleAastatel 2004–2006 toimus põllumajanduse ja maaelu areng kaheprogrammdokumendi – Riiklik arengukava ja Maaelu arengukava – järgi. Järgmiselprogrammeerimisperioodil (2007–2013) on ette nähtud kasutada ühte programmdokumenti,mis põhimõtteliselt ühendaks mõlema senise programmdokumendimeetmed. Vastav seadusandlus tuleb välja töötada aastatel 2005–2006. See onpõllumajanduse tuleviku seisukohalt väga suure tähtsusega otsus, mida on hiljem raskemuuta.Võimalike arengustsenaariumide väljaselgitamiseks analüüsiti, kuidas onrakendatud ühist põllumajanduspoliitikat teistes maades. Võrreldi maaelu arengukavasid Eestis, Leedus, Lätis ja Poolas (Loko, 2005). Võrreldi põllumajanduse jamaaelu toetusi Euroopa Liidu vanades liikmesmaades ja Eestis. Detailsemalt analüüsitipõllumajandusreformi rakendamist Saksamaal.Teraviljatootjad on agaralt kasutanud SAPARD ja Riikliku Arengu Kavavõimalusi investeeringutoetuste saamiseks ja teraviljatootmise tasuvuse seisukohaltoleks kõige kasulikum kui järgmisel programmeerimisperioodil 2007–2013maksimaalselt suunataks vahendeid konkurentsivõime tõstmiseks eelkõigeinvesteeringutoetuste näol, samuti ebasoodsate alade toetuseks.Keskkonnakaitse meetmete rakendamine suurendab tootmiskulusid ja võibvähendada toodangut ja seepärast nende meetmete mõju teraviljatootmise tasuvuselesõltub iga konkreetse meetme tasuvusest. Teraviljakasvatajatel on olnud probleemeviljavahelduse nõuetega, ristiku osatähtsusega jne. Samal ajal neid nõudeid ei olesellises ulatuses teistes maades. Võrreldes teiste maadega on Eestis praegukeskkonnatoetuste ja mahetootmise toetuste osatähtsus suur.Ühtse otsemakse osas oleks teravilja ja rapsi tootmismahtude säilitamiseseisukohalt kasulik, et kasutataks toetuse osalist toodanguga seotuse õigust nagu seetoimub Prantsusmaal või rakendataks madalamat toetusmäära rohumaadel nagu seetoimub Rootsis ja Taanis.Euroopa Komisjon avaldas 29. juulil 2005 ettekande “Põllumajandusturgudeväljavaated ja tulud 2005 – 2012.” Selle kohaselt teravilja-, liha- ja piimaturgudekeskpikad perspektiivid on võrdlemisi soodsad. Prognoosi täpsustus avaldatidetsembris 2005 arvestades novembrikuu seisu (European Commission, 2005a).Täpsustatud projektsioonid pakuvad 12,8% põllumajandustulu suurenemist aastatel2004 – 2012 ja töötaja kohta 6% tulude suurenemist vanades liikmesmaades ning50,3% uutes liikmesmaades (võrreldes liitumiseelse perioodiga aastal 2003 oleks201

suurenemine 182,5%). WTO detsembrikuiseid Hongkongi läbirääkimiste seisukohtiarvestavate eksporditoetuste kaotamise ja toetuste vähendamise kohta aastaks 2013 onolemas Euroopa Komisjoni poolt tehtud esitlus (European Commission, 2005b). jaIirimaa Põllumajanduse Uurimiskeskuses koos USA uurijatega (FAPRI-IrelandPartnership, 2006) tehtud uuring, kus analüüsiti mitmesuguseid stsenaariume. EuroopaLiidu teraviljatoodangust ligikaudu kümnendik eksporditakse eksporditoetustega, millekaotamise mõju teravilja tootmise tasuvusele on väike, ülejäänud toetuste võimalikvähendamine võib tuua teraviljatootjatele tõsiseid probleeme olenevalt vähendamiseulatusest.JäreldusedEuroopa Liidu liitumiseelsed SAPARD toetused ja liitumisega rakendunud ühisepõllumajanduspoliitika toetused suurendasid teravilja tootmise tasuvust oluliselt, eritisuurematel tootjatel investeeringutoetuste arvel. Edaspidi sellist sissetulekute kasvu eiole oodata. Kui WTO survel peaks muutuma kehtiv ühine põllumajanduspoliitika, siisväikeste eksporditoetuste kaotamine teraviljakasvatusele suurt mõju ei oma, kuid teistetoetuste vähendamine tooks tõsiseid probleeme, eriti arvestades Eesti põhjamaiseidtingimusi. Poliitilisi ja tururiske saab vähendada, kui kasutada kõige efektiivsemaidtehnoloogiaid ja tagada nende tehnoloogiate täielik koormamine tootmisüksuse suuruseja masinate ühiskasutuse sobivate vormide valikuga.Kasutatud kirjandusEuropean Commission (2005a) Directorate-General for Agriculture. Prospects for AgriculturalMarkets and Income 2005 –2012 Update for the EU-25 Scenario Analysis on DecouplingDecember 2005.http://europa.eu.int/comm/agriculture/publi/caprep/prospects2005b/fullrep.pdfEuropean Commission (2005b). “The Commission proposal and the Doha Round: What impacton EU agriculture.” Presentation made by the European Commission at the 6th WTOMinisterial, Hong Kong, 13—18 December, 2005.http://europa.eu.int/comm/agriculture/external/wto/hongkong/pres1.pdfFAPRI-Ireland Partnership. World Agricultural Trade Reform and the WTO DohaDevelopment Round: Analysis of the Impact on European and Irish Agriculture. February22, 2006. Teagasc Rural Economy Research Centre. www.tnet.teagasc.ie/fapriJäneda Õppe- ja Nõuandekeskus. Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2004. Jäneda 2005.170 lk.Loko, V. 2005. Võrdleme lähinaabrite maaelu arengu kavasid. Eesti Põllumees nr 5-6/8-9, juuli2005, lk. 15.Niemi, J. & Ahlstedt, J., 2006 (toim.). Suomen maatalous ja maaseuduelinkeinot 2006. 96 s.Sommer, G. 2006. Põhisiht: tõsta põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet. Maaleht15.juuni 2006. Lisa Euronõu.Standard Results. http://forum.europa.eu.int/Public/irc/agri/rica/libraryDevelopment Round:202