-ll,lafF:-on praegusel aial tehnika teenistusse sea'tud, taf,aks p""u"g,, 6elda -,,te h niseeritud"'iII'Kulutav geomeetria 6petab meie ehitus- i" TltinateproiektJ vaimust paberile -viima ia v6imaldabsellega nende teostamist; graafilised ia numeerilisedmetoodid annavad meile v6imaluse i6udude mdngumasinates, ehitustes, sildades ia tornides uurida ia vii'maseid nSnda prolektida, et k6ige vdhema materiaali'kuluga k6ige suuiem vastupidavus ia tugevus v6imal-.duksl K6ige uuemad matemaatika saavutused annavadmeile i6i.t*-" tiiSriista probleemide kisitlemiseks,mis hiiglaturbiinide, mere- ia 6hulaevade ehitus meileseab. Matemaatilised aparaadid arvavad n6utavad suu'lused automaatselt velia, vabastavad meid pikkadest!a igavatest arvutamistest !a annavad meile sellega v6itttalusesihis edasi piiiida, mille iiks suurematest meieteaduse esindaiatest 19. aastasaial, Dirichlet, 5ra tihendas:,,uuerta aia matemaatika piiiid onarvutamise asemele m6tlemist seada"'Matemaatiline m6tlemisviis oli ka,see, mille pinnal uuema aia :ksaktneloodusteadus vilia kasvas' Selle aialugualgab alast, kus Galilei ffles seadis oma nii iSreldus--rilika kiisimuse kivide kukkumise kohta: kuidas?Mitte: mispdr"ri?Kiisimusega ,kuidas" oli katse loodustea-.duse alu seks tehtud. Katse pidi seatud kiisimusepiiile vastuse tooma. Ja selle vastuse kuiu onjirgmine:i,tlr{r8
kivi kukkumiseaegl-se sekundi l6pul2-se ,, ,3-da ,, ,,4-da , j,kukkumise kaugusalguskohast5,1 meetritr9,9 ,,45,6 tt78,4IISee lihtne tabel.on n6nda-6elda kivi kukkumisepievapilt, paremini: rida moment-iilesv6tteid,on uuritava siindmuse teaduslikI