KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

Praegu ei suuda ükski põlevkiviharu ettevõte oma tehnobaasi ja tehnoloogiat uuendamata järgneva 5 aastajooksul jõuda Euroopa Liidu maadele kehtestatud looduskasutuse tingimuste täitmisele.Kohtla-Järvest sai sisuliselt nende tootmisharude otstarbekate skeemide hülgamise pantvang.Ainuüksi viimase 6 aasta jooksul kaotas linn võimsuste vähendamise ja ettevõtete sulgemise tulemusena üle7000 töökoha, linna ümbruses ja elamurajoonides halvenes ökoloogiline seisund. Selle tulemusena kasvaselanike ränne.Viimase kolme aasta jooksul on saanud selgeks, et põlevkivitööstuste omanikud suures osas juhinduvadmonopoolsetest majandushuvidest, jättes kõrvale linna sotsiaalse ja ökoloogilise püsivuse huvid. Just seeasjaolu sai Kohtla-Järve administratsioonile üheks põhiliseks eelduseks esineda ettepanekutega omakeemilis-energeetilise kompleksi arenguks ja need teoks teha.Koostatavad ettepanekud põhinevad konkreetsetel tingimustel ja nõuetel:Keemilis-energeetiliste põlevkivitootmiste praeguse tööstusstruktuuri uuendamine ja uue loomine, käsutadeslinna ja Ida-Virumaa keskosa loodus- ning tööjõuvarusid.Endiste monofunktsionaalsete asulate Kukruse, Oru, Sompa ja nendega külgnevate Kohtla ja Toila vallamaade alusel uue majandusstruktuuri loomine.Ettevõtlusstruktuuride baasil väljaarendatud ülelinnalise infrastruktuuri moodustamine, mis täidaks Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa tööstuslikke, majanduslikke ja olmetellimusi.Linna ja selle territoriaalsete allüksuste maadel keemilis-energeetilise tehnopargi loomine, mis onvõimeline lahendama kogu siin tegutseva tootmiste kompleksi tehnilise ja majandusliku arengu probleeme.1.5 LINNA JUHTIMINEKohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohalikuomavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist,samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teisepädevusse.Kohtla-Järve omavalitsusorganid on:linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seadusealusel;linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.Kohtla-Järve Linnavolikogu on Kohtla-Järve kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakselinna hääleõiguslike elanike poolt seaduses sätestatud korras neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsusepädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanikehuvides ja nende nimel.Volikogu XXVI koosseisu valimised toimusid 16. oktoobril ja koosseisu volitused algasid 11. novembril2005.Linnavolikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung.2007.aastal pidas linnavolikogu 13 istungit, võttis vastu 102 otsust ja 47 määrust. Linnavolikogu praegunekoosseis on moodustanud 5 komisjoni (hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon, noorsoo- ja spordikomisjon,kommunikatsiooni- ja keskkonnakomisjon, eelarvekomisjon ja revisjoni komisjon), komisjonid pidasid2007.aasta jooksul kokku 38 koosolekut.Linnavolikogu praeguses koosseisus on 21 liiget. Linnavolikogu liikmetele arvestati 2007.aastal tasusidkokku summas 889,8 tuhat krooni.Linnavolikogu asjaajamise korraldamist, majanduslikku teenindamist, tema eestseisuse, komisjonide töötagab Linnavolikogu Kantselei.Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu talle Riigi jaKohtla-Järve õigusaktidega pandud ülesandeid. Kohtla-Järve linna tegevjuhtkond on 5-liikmeline,Linnavalitsust juhib Linnapea. Linnavalitsuse koosseisu kuulub 4 liiget (aselinnapead). Linnavalitsuseliikmed (aselinnapead) on üheaegselt teenistuste juhid (majandus-, finants-, arengu- ja sotsiaalteenistuse) jalinnakantseleid juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Teenistustesse ja linnakantseleissekuuluvad vastava tegevusala teenistujad. Linnakantselei tagab organisatsioonilise ja tehnilise Linnavalitsusetöö-, õigus-, personali-, infotehnoloogia-, avalike suhete tegevust.Piirkondlikele elanikele osutavad teenust 3 abilinnapead linnaosade kaupa.Tegevusaruanne 8