KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

väljamaksed 17,7%, mis tähendab, et tulud ületasid kulusid 5,9 miljardit krooni. Eelarve tasakaalu % SKPstoli 2,8%.1.4 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA ARENGUSUUNDADESTKohtla-Järve elanikkond moodustab Eesti rahvastiku koguarvust 3%. Rahvastikuregistri andmetel elasseisuga 1. jaanuar 2008 Kohtla-Järvel 42 580 inimest. Aastaga vähenes registrijärgne elanikkond 693 inimesevõrra. Kohtla-Järve demograafilist olukorda iseloomustab, nii nagu Euroopas ja Eestis tervikuna, vähenevrahvaarv ja vananev rahvastik. Vanuserühmas 19-64 aastat on Kohtla-Järve elanike osatähtsus 65,2 %, Eestistervikuna 62,6%.Seoses viimaste aastate kiire majanduskasvuga on tööhõive Kohtla-Järvel suurenenud ning tööpuudusvähenenud. Statistikaameti andmetel oli 2007.aastal Ida-Virumaal tööga hõivatud inimeste keskmine arv 77,4tuhat inimest, neist 25,6 tuhat avalikus sektoris ja 51,7 tuhat erasektoris. Kohtla-Järvel oli 2007.aastalkeskmine tööga hõivatud inimeste arv 17 872 inimest, kasvades aastaga 428 inimese võrra ehk 2,5%. Töötusemäär langes Kohtla-Järvel 2006.aastal 8,2%-lt 2007.aastal 4,5%-le. Selle tulemusena suurenes Maksu- jaTolliameti andmetel tulu saajate keskmine arv Kohtla-Järvel 575 inimese võrra. Kohtla-Järve tööjõuturgutäiendavad edaspidi tööstusettevõtete arendamine ning mõningal määral ka välismaa tööjõuturulttagasipöördujad, milleks loob vajaliku eelduse keskmise palga jätkuv kasv. 2007.aastal oli Statistikaametiandmetel keskmine palk Kohtla-Järvel 8 467 krooni, kasvades aastaga 1 569 krooni ehk 22,6%. Negatiivseltavaldab Kohtla-Järvele mõju kõrgema sissetulekuga inimeste elamaasumine Tallinna, Tartusse ja teistessepiirkondadesse, kus on suuremad sissetulekud, tuues kaasa linna tulubaasi maksutulude kasvutrendiaeglustumise.Kohtla-Järve jätkusuutliku ja tervikliku arengu seisukohalt on äärmiselt oluline linna arengu kavandamine.Kohtla-Järve arengukavas on eesmärgipäraselt sõnastatud võtmevaldkonnad, mis arvestades hetkeolukorraanalüüsi ja linna reaalseid arengu- ja majanduslikke eeldusi, võimaldavad kindlustada sotsiaalselttasakaalustatud linna arengu. Selleks, et kasutada linna käsutuses olevaid vahendeid võimalikult tõhusalt linnajätkusuutliku arengu saavutamiseks, on vajalik luua järjepidevus linna hetke ja tulevaste poliitikate vahel.Linna pikemaajaliste arengueesmärkide saavutamiseks tuleb tagada linna tulubaasi stabiilsus, tuludemitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine. Linna infrastruktuuri ja sotsiaalprobleemidelahendamiseks ei piisa ainuüksi linna omavahenditest. Linn peab kaasama enam välisrahastust infrastruktuuriarendamiseks ning üha kriitilisemaks saab olema ka riigi toetus linna infrastruktuuri arendamiseks ja teistekslinna arengu seisukohast olulisteks investeeringuteks. Samuti peab linn kaaluma võimalusi erasektorikaasamiseks kasvava nõudluse tingimustes linnaelanikele kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. Seatudeesmärkide täitmisel muutub üha olulisemaks olemasolevate ressursside säästlik ja otstarbekohanekasutamine.Kohtla-Järve majandusliku arengu ümber tekkinud probleemid sõltuvad suurel määral põlevkiviga seotudtootmisalade (mäendus, keemiatööstus, energeetika) töötulemustest ja sellega seotud sotsiaalsest jaökoloogilisest püsivusest.Alates möödunud aastatest põhines nende tootmisharude arenguperspektiiv täielikult optimaalsel tehnilisellahendusel – põlevkivi ja sellega kaasnevate loodusvarude komplekssel käsutamisel. Seda tõendabpõlevkivigaasitehase rajamise projekt (1920.a) Kohtla-Järve läheduses tehisnafta juhtimisega torustikukaudu Paldiski sadamasse. 1946.a koostati Ahtme põlevkivigaasikompleksi projekt, mis nägi ettepaigutada ühisele tööstusväljale 3 tehnoloogiliselt seotud tootmist – SEJ, põlevkivitöötlustsehh ja Ahtmepõlevkivikaevandus. Lõpuks, 70-ndatel aastatel koostati UTT-seadmel põhinev keemilis-energeetilisepõlevkivikompleksi projekt võimsusega 16 miljoni tonni/aastas asukohaga Ida-Virumaa keskosas.Kahjuks ühtki neist projektidest ei viidud lõpuni ega juurutatud. Põlevkiviettevõtted (tehased,kaevandused, elektrijaamad ja SEJ) rajati eri tööstusväljadele, tehnoloogiad ei ühildunud,põlevkivienergeetika alustehnoloogiaks oli põlevkivi otsene põletamine. Sellise praktika tulemuseks olienergeetilise ja keemilise põlevkivitoodangu kvaliteedi ja konkurentsivõime alanemine, looduskasutusetingimuste rikkumine ja ümbritseva keskkonna seisundi halvenemine.Tegevusaruanne 7