KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

1.2 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA KONSOLIDEERIMISGRUPIFINANTSNÄITAJATESTLinna konsolideerimisgrupi aruanne koostati rida-realt meetodil konsolideerituna esmakordselt2005. majandusaasta kohta. Sellest tulenevalt on võimalik esitada võrreldavaid konsolideeritud andmeidainult kolme aasta kohta.Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (tuh.kr)2005 2006 2007BilansinäitajadVarad aasta lõpuks 626 302 635 882 660 397Kohustused aasta lõpus 200 591 186 284 202 512Netovara aasta lõpus 425 711 449 598 457 885Tulemiaruande näitajadTegevustulud 572 203 653 227 776 825Tegevuskulud 608 040 635 885 774 137Tulem -35 837 17 342 2 688Muud näitajadPõhivara investeeringute mahtLikviidsus 0,83 0,85 1.23Lühiajaline maksuvõime 0,85 0,92 1,26Kohustuste osakaal varadest 32% 29% 30%Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on mahaarvatud sihtfinantseerimine30,3 16,3 16,9Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, milleston maha arvatud sihtfinantseerimine3,8 16,2 1,51.3 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST2007.aasta esimene poolaasta oli Eesti majandusele endiselt edukas, majanduse kohandamine algassisenõudluse toel 2007.aasta keskpaiku. Seetõttu oli areng esimesel ja teisel poolaastal erinev. Teiselpoolaastal majandusaktiivsuse kasvukiire aeglustus. Vähenes investeerimisaktiivsus ja eratarbimine kasvasaeglasemini.2007.aasta SKP reaalkasv oli esimesel poolaastal 9%, teisel poolaastal langes 5%-ni, aasta keskmisekskasvutempoks kujunes 7,1%, mis on 4,1% madalam kui 2006.aastal. 2000-2007 aastate keskmine SKPreaalkasv oli 8,6%. Sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades ulatus 243,3 miljardi kroonini (2000.aastapüsivhindades 169,1 miljardit krooni). 2005-2006 aastate ülikiire majanduskasv tugines peamiselt kinnisvarasektori arvelt. 2007.aasta majanduskasv tugines esimesel poolaastal kasvavale sise- ja välisnõudlusele.Sisenõudlus püsivhindades oli aasta lõpuks 5%. Investeerimisaktiivsus alanes teisel poolaastal järsult japõhivarainvesteeringute maht jäi poolaasta kokkuvõttes eelneva aasta tasemele. Sise- ja välismaisthinnatõususurvet soodustas nõudluse ja sissetulekute kiire kasvutempo. 2007.aasta suvel hakkas eratarbimisekasvutempo alanema. Kuni sügiseni toetas sisemaist inflatsioonisurvet ka sissetulekute jõuline kasv. Aastatiseloomustas ka uute töökohtade loomine, kuigi see toimus aeglustuvas tempos. Statistikaameti andmetel oli2007.aastal Eestis tööga hõivatute aasta keskmine arv 655,3 tuhat inimest. Eelmise aastaga võrreldes suurenestööhõive 9,3 tuhande inimese võrra ehk 1,5%. Tööpuuduse määr vähenes 4%-ni ja registreeritud töötute arvvähenes IV kvartali lõpuks 28,1 tuhande inimeseni. Keskmine palk oli 2007.aastal Statistikaameti andmetel12 270 krooni, kasvades aastaga 20,4%. Reaalpalgakasv oli 15,1%. Keskmine vanaduspension oli 3 540krooni, kasvades aastaga 17%. 2007.aasta teisel poolaastal kallinesid EURIBORi tõusu tõttu Eestiseluasemelaenud 1,8% ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2% võrra. See koos majanduskasvuaeglustumise väljavaatega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006.aasta keskel alguse saanudkasvutempo alanemist. Krediidi nominaalkasv oli 34,6%. Riigieelarve laekumised kasvasid 20,8% jaTegevusaruanne 6