KOHTLA-JÃRVE LINNAVOLIKOGU
KOHTLA-JÃRVE LINNAVOLIKOGU KOHTLA-JÃRVE LINNAVOLIKOGU
Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele sõltuvalt nende kasulikust tööeast järgmised:Hooned 5%Rajatised 10%Infotehnoloogia 35%Masinad, seadmed,transpordivahendid,inventar ja muu põhivara 20%Maad ei amortiseerita.Põhivara parenduskuludParendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui need vastavad materiaalsepõhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ja kulutuste maksumus ületab põhivarakapitaliseerimise alampiiri. Kui parendusega kaasneb vara olulise osa välja vahetamine, kantakse väljavahetatav osa, kui see on määratletud põhivara arvelt maha.Põhivara ümberhindlusÜmberhindlusena on võetud arvele maad maa maksustamishinnaga Maaameti teatise alusel, kartodroom –Abitex & A OÜ mõõdistas ja linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon hindas väärtusesjääkasendusmaksumuse meetodil ja soojustrassid hinnatud linnavalitsuse komisjoni poolt.Immateriaalne põhivaraKajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum. Kajastamisepõhimõtted haigla arengukava: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline et saab objektikasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.Müügiootel põhivaraMüügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakselähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust, varale on määratudrealistlik müügihind, klassifitseeritakse põhivara ümber müügiootel põhivaraks.FinantskohustusedVõetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastataksetulemiaruandes tekkepõhiselt intressikulude real. Finantskohustus on jaotatud lühiajaliseks ja pikaajaliseksvastavalt nende tagasimaksu ajale.Renditud varadRenditehingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks on lähtutud tehingu reaalsest majanduslikust sisust.Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüvedkanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana ja kohustusena. Kohustus jaguneblühiajaliseks ja pikaajaliseks. Kapitalirendimaksed jagunevad põhiosa ehk väljaostu tagasimakseteks jaintressikuluks, mis on perioodikulu.Kasutusrendi puhul ei võeta arvele vara ega kohustust vaid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodijooksul. Aruandekohuslane on kasutusrendi osas nii rendilevõtja kui ka rendileandja. Kapitalirendi osas onainult rendilevõtja.SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud toetusi ja vara. Sihtfinantseerimist tegevuskuludekskajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, millekssihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).Raamatupidamise aastaaruanne 67
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad olenevalt sellest, kas nad on omanikule kasumitteenivad või mitte. Kelle eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist tuluna põhivarasoetamise perioodis. Need, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist jälgidestulude-kulude vastavuse printsiipi, esmalt kohustusena amortiseerides selle tuluks põhivara hinnangulisekasuliku eluea jooksul. Andjad kajastavad toetust kuluna sel perioodil, kui toetuse saaja teeb kulud, või soetabpõhivara. Mittesihtotstarbelist toetust kajastatakse kassapõhiselt tuluna (saaja) kuluna (andja).Sihtfinantseerimise põhivara soetuseks arvestuspõhimõtete muutus netovarale seisuga31.12.2005.a5 9432005.aastal saadi sihtfinantseerimist põhivara soetuseks kokku 6 018sh. Järve Gümnaasiumile elektrisüsteemide uuendamiseks ERDG-lt EAS-i kaudu 4 437SA Ida-Viru Keskhaiglale PHARE programmi raames haigla arengukava ja äriplaanikoostamiseksKohtla-Järve linna rahvapargi veekogude ja vee äravoolu kraavide puhastamiseks jakalda alade korrastamiseks ERDG-ltTammiku, Slaavi ja Kesklinna gümnaasiumile arvutite soetamiseks PHARE programmiraamesAhtme Spordihallile Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühenduselt minirampsoetamiseks5648619660Arvestatud kulumit 2005.a -75Maksude arvestusMaksude arvestamisel on lähtutud kehtivatest maksuseadustest. Põhivara ja varude soetamisel tasutudkäibemaks on kajastatud kuluna ja seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.Tulude arvestusKogutud maksud, lõivud ja tulud teenuste osutamisest võetakse arvele tekkepõhiselt. Väikeste lõivusummadeosas, kui raha laekumise ja tehingu sooritamise vahe on ebaoluline, kajastatakse laekumised kassapõhiselt.Maksu- ja Tolliamet esitab iga kvartaalselt teatise deklareeritud, kuid tähtajaks tasumata maksutulu kohta,mille alusel tehakse täiendavad kanded tekkepõhiseks kajastamiseks. Keskkonnaministeeriumi igakvartaalselt esitatava teatise alusel tehakse samuti tekkepõhised kanded võlgnevuse kohta vee-erikasutustasuja saastetasu osas.Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinudostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav.Tulu teenuse osutamisest kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulud kajastatakse tekkepõhiselt.Siirded linnaeelarvestTehingud raamatupidamisüksuste vahel kajastatakse siiretena. Linna ametiasutuste struktuur on esitatudtegevusaruandes. Linna eelarvest ülekantud summad ja muud tehingud varade, kohustuste, tulude ja kuludevastastikused üleandmised kajastatakse siiretena.Linna konsolideerimata raamatupidamise aruandes ja linna konsolideeritud aruandes siirded elimineeritakse.Bilansipäeva järgsed sündmusedRaamatupidamise aastaaruandes kajastuvad vara hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäevaja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruande perioodil toimunud tehingutega.Pole toimunud selliseid sündmusi, mis võiksid avaldada mõju järgmiste perioodide finantsnäitajatele.Raamatupidamise aastaaruanne 68
- Page 18 and 19: ●●●Advent. AKK-i õpilaste ko
- Page 20 and 21: - kohusetundlik suhtumine oma valit
- Page 22 and 23: - osutada ja arendada teenuseid eel
- Page 24 and 25: 1.6.4 KultuurOlulised tegevusedKoht
- Page 26 and 27: 2007.aastal investeeringud olid suu
- Page 28 and 29: 3. Jätkati tööd projektis „Koh
- Page 30 and 31: Sompa kaugküttevõrk on rajatud aa
- Page 32 and 33: Valdade ja linnade vahelise ühistr
- Page 34 and 35: Projekti KOHTLA-JÄRVE PIIRKONNA VE
- Page 36 and 37: 1.6.11.5 Kalmistud2006.aastal oli l
- Page 38 and 39: 2008.-2009.a. on plaanis teostada K
- Page 40 and 41: on Jõhvis ja Sillamäel võimalus
- Page 42 and 43: keskkonnaseisundi pidev järelevalv
- Page 44 and 45: Arhitektuuriliste erinõuete määr
- Page 46 and 47: 6. Sotsiaalne infrastruktuur6.1. Al
- Page 48 and 49: Linna noorsoopoliitika teostajaks o
- Page 50 and 51: Traditsiooniliste spordiürituste k
- Page 52 and 53: 2007-2008 sõlmiti üle 1 000 hoold
- Page 54 and 55: OÜ Sompa MajaOÜ Sompa Maja on reg
- Page 56 and 57: suurendamine ja töövahendite väl
- Page 58 and 59: SA Ida-Viru EttevõtluskeskusSA Ida
- Page 60 and 61: B. Osaluste Bilansiline väärtus j
- Page 62 and 63: 2.2 Konsolideeritud bilansstuhandet
- Page 64 and 65: 2.3 Konsolideeritud tulemiaruannetu
- Page 66 and 67: 2.5 Konsolideeritud netovara muutus
- Page 70 and 71: Arvestuspõhimõtete muutmine2007.a
- Page 72 and 73: 2.6 Konsolideeritud raamatupidamise
- Page 74 and 75: LISA 7 MATERIAALNE PÕHIVARAtuhande
- Page 76 and 77: LISA 8 IMMATERIAALNE PÕHIVARAtuhan
- Page 78 and 79: LISA 12 Pikaajalised kohustusedtuha
- Page 80 and 81: LISA 13 SAADUD TOETUSEDtuhandetes k
- Page 82 and 83: LISA 15 TULUD KAUPADE MÜÜGIST JA
- Page 84 and 85: LISA 18 Majandamiskuludtuhandetes k
- Page 86 and 87: e) Liikmemaksud2007.a 2006.aEesti L
- Page 88 and 89: LISA 22 Konsolideerimata bilansstuh
- Page 90 and 91: LISA 24 Rahavoogude aruannetuhandet
- Page 92 and 93: LISA 26 BILANSIVÄLISED NÕUDEDRend
- Page 94 and 95: miljon 531 tuhat krooni, Tiigrihüp
- Page 96 and 97: 2007.aastal eelarve tegelike tulude
- Page 98 and 99: Laekumised vee-erikasutuselt ja saa
- Page 100 and 101: 3500.8 Toetused muudelt residentide
- Page 102 and 103: 2007.aasta eelarve tegelikud kulud
- Page 104 and 105: 2007.aasta investeeringud tegevusal
- Page 106 and 107: Finantseerimistehingute maht oli 63
- Page 108 and 109: 08,201, Keskraamatukogule mehitatud
- Page 110: KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSMAJANDUS
Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele sõltuvalt nende kasulikust tööeast järgmised:Hooned 5%Rajatised 10%Infotehnoloogia 35%Masinad, seadmed,transpordivahendid,inventar ja muu põhivara 20%Maad ei amortiseerita.Põhivara parenduskuludParendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui need vastavad materiaalsepõhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ja kulutuste maksumus ületab põhivarakapitaliseerimise alampiiri. Kui parendusega kaasneb vara olulise osa välja vahetamine, kantakse väljavahetatav osa, kui see on määratletud põhivara arvelt maha.Põhivara ümberhindlusÜmberhindlusena on võetud arvele maad maa maksustamishinnaga Maaameti teatise alusel, kartodroom –Abitex & A OÜ mõõdistas ja linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon hindas väärtusesjääkasendusmaksumuse meetodil ja soojustrassid hinnatud linnavalitsuse komisjoni poolt.Immateriaalne põhivaraKajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum. Kajastamisepõhimõtted haigla arengukava: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline et saab objektikasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.Müügiootel põhivaraMüügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakselähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust, varale on määratudrealistlik müügihind, klassifitseeritakse põhivara ümber müügiootel põhivaraks.FinantskohustusedVõetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastataksetulemiaruandes tekkepõhiselt intressikulude real. Finantskohustus on jaotatud lühiajaliseks ja pikaajaliseksvastavalt nende tagasimaksu ajale.Renditud varadRenditehingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks on lähtutud tehingu reaalsest majanduslikust sisust.Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüvedkanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana ja kohustusena. Kohustus jaguneblühiajaliseks ja pikaajaliseks. Kapitalirendimaksed jagunevad põhiosa ehk väljaostu tagasimakseteks jaintressikuluks, mis on perioodikulu.Kasutusrendi puhul ei võeta arvele vara ega kohustust vaid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodijooksul. Aruandekohuslane on kasutusrendi osas nii rendilevõtja kui ka rendileandja. Kapitalirendi osas onainult rendilevõtja.SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud toetusi ja vara. Sihtfinantseerimist tegevuskuludekskajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, millekssihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).Raamatupidamise aastaaruanne 67