KOHTLA-JÃRVE LINNAVOLIKOGU
KOHTLA-JÃRVE LINNAVOLIKOGU KOHTLA-JÃRVE LINNAVOLIKOGU
Linna noorsoopoliitika teostajaks on Noorteparlament. Parlamendi liikmed pakkuvad ideid linna noorsootööarendamise kohta, noored osalevad projektides, aitavad kaasa linnaürituste ja aktsioonide läbiviimisel.Parlament töötab välja oma tööplaani, mille järgi korraldab igasuguseid noorteüritusi, pakub välja ideidnoorte vaba aja sisutamise kohta, organiseerib noorsootööga tegelevate organisatsioonide ja õppeasutustevahelist koostööd, analüüsib noorte sotsiaalseid probleeme ja teavitab nendest linna.Linna noortel on võimalus kaasa rääkida KOVi puudutavates küsimustes. Linnavolikogus on üks noortevanusegruppi kuuluv saadik. Kohtla-Järve Noortekeskuse ja Noorteparlamendi kaudu toimuvad regulaarsedkohtumised Linnavolikogu esimehega, linnapeaga ja teiste linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmetega. Samution loodud tihedad sidemed abilinnapeadega Järve ja Ahtme linnaosas, tavaliselt osutatakse kaasabi jateavitamist.Linna noorsootöö prioriteedid on kooskõlas riigi noorsootöö prioriteetidega. Noorsootöö prioriteetseteksvaldkondadeks on noorsootöö, huviharidus, noorsootöö koolitus, täiend- ja ümberõpe, noorte tervistav jaarendav puhkus, noorte kasvatus, rahvusvaheline noorsootöö, noorsootöö struktuurid ja noorte osalus, linnanoorsootöö poliitika.Noorsootöö arengukava on osa linna arengukavast ja seda teostatakse 2007-2010 tegevuskava järgi.Arengukavas on kirjeldatud noorsootöö valdkonna hetkeolukord, visioon valdkonnast aastaks 2016, tehtudSWOT-analüüs, püstitatud eesmärgid.Noorsootöö programmi aluseks on 2007-2010 tegevuskava, mis on sisse kantud linna arengukavasse.Tegevuskava koostamisel lähtutakse noorsootöö prioriteetidest ja noorsootööd puudutavatest õigusaktidest.Linnas on loodud noorte eneseteostust soodustav keskkond. Noortekeskuse baasil tegutseb Noorte AktivistideOrganisatsioon. Organisatsioonis on hetkel 67 liiget. Ühingu peamine eesmärk on innustada noori linnaelustaktiivsemalt osa võtma ja mõjutama linna noortepoliitikat. Ühingu tegevusteks on noorsooprojektide jaürituste organiseerimine ja läbiviimine, aktiivse koostöö korraldamine teiste linna organisatsioonidega, noorteseas uuringute läbiviimine noorte probleemidest ja arvamustest teadasaamiseks.Noorteühingutesse mittekuuluvad noored saavad osaleda volontääridena töö- ja projektlaagrites,Linnavalitsuse poolt algatatud rahvusvahelistes ja kohalikes projektides. Linnas tegutseb üle 40 spordiklubi,mille tööst võtavad aktiivselt osa ka linna noored; koolinoortel on võimalus külastada igasuguseid huviringekõikides linnaosades. Noored saavad osa võtta linna poolt korraldatavates spordi- ja kultuuriüritustest,konkurssidest, võistlustest jne. Noortel on õigus luua iseseisvaid vabatahtlikke noorteühinguid.6.4. KultuurivaldkondEesmärgid Koostöö suurendamine kultuurivaldkonnas. Vahendite kasutamine arengukava prioriteetide kohaselt. Kultuurile lisafinantseerimisallikate leidmine. Kultuuri abil linlaste identiteedi toetamine ja kujundamine. Linna kultuurielu sündmuste toetamine, nende jätkusuutlikkuse tagamine. Linna kultuurivaldkonda hõlmava arengu toetamine. Kultuurielu positiivse maine kajastamine ja tõstmine. Kaaslinlastel harjumuse kujundamine külastada linna kultuurisündmusi-üritusi. Olemasolevate ruumide tõhusam kasutamine loomingu eksponeerimiseks. Rahvapargi väljaarendamine. Keskraamatukogu projekteerimise alustamine.Tegevusaruanne 47
Kohtla-Järve Kunstide Kooli renoveerimine.Linnagalerii remontimine.Rahvakultuuri väärtustamine ja loomekollektiivide toetamine.Rahvusvahelise koostöö jätkamine sõprus- ja partnerlinnadega.Linnas tegutsevate kultuuriasutuste tihedam ja sõbralikum koostöö tagab mitmekülgsete ja laiapõhjalisteühiste kultuuriürituste korraldamise ja läbiviimise.Meeldiv on tõdeda, et on suurenenud linna kultuuriürituste läbiviimise eelarve.Kultuurile lisafinantseerimisallikate leidmiseks on kultuuriasutused esitanud projekte Eesti Kultuurkapitalile,Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupile, Hasartmängumaksu Nõukogule ning RahvakultuuriArendus- ja Koolituskeskusele.Linlaste identiteedi toetamiseks ja kujundamiseks kultuuri kaudu toimub kolmandat aastat järjest Kohtla-Järve linna aukodanike valimine ja tunnustamine, rahvusvaheliste konkursside läbiviimine ja korraldamine.Linna kultuurielu sündmusi toetatakse rahaliselt linna eelarvest ja erinevatest fondidest. Täielikultfinantseeritakse eelarvest linna sünnipäeva, linnaosade päevade ja kaevuritepäeva korraldamist. Igal aastaltoimuvad mudilaste laulu- ja tantsupidu, ülelinnaline vastlapäev, kooliteatrite festival, „7 linnamuusikafestival‖, lillepidu, rahvapillipidu „Jauram‖, kunstikonkursid ja paljud muud erinevadkultuuriüritused, mis tagavad kultuurisündmuste jätkusuutlikkust.Linna kultuurivaldkonna arendamise käigus toetatakse Keskraamatukogu, tema filiaalide ja IT-punktideigakülgset arengut nii ürituste kui näituste raames. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumile on loodud virtuaalnefiliaal, mida saavad külastada nii turistid kui ka linnaelanikud. Virtuaal filiaal asub Valges Saalis.Tõstmaks külastatavuse arvu ja tihedust reklaamitakse ja kajastatakse kultuuriüritusi kohalikes lehtedes jameedias (Panoraam, Põhjarannik, Infopress, LiTes). Samuti saadetakse laiali kutsed erinevatele pidustusteleja üritustele, et linnlastes tekkiks harjumus külastada kultuurisündmusi.Keskraamatukogus, lugemissaalis, Linnagaleriis, Valges Saalis, Kultuurikeskuse kohvikus, Kunstide koolidenäituste saalides toimuvad pidevalt erinevad üritused: näitused, kontserdid ja konverentsid, kus astuvad ülespeale kohalike ka mujalt Eestist ja välismaalt pärit esinejad ja kunstnikud. Samuti eksponeeritakse meienäitusi väljaspool kodulinna.Plaanis on Keskraamatukogu ümberkolimine Pärna Põhikooli ruumidesse ja Kohtla-Järve Kunstide Koolimuusika- ja kunstiosakondade ümberkolimine teise kohta – Kalevi 37.Jätkatakse Rahvapargi väljaarendamist ja Linnagaleriis teostatakse remonditöid.Linn tunnustab tegutsevaid rahvakultuurikollektiive: rahvatantsuansambel „Virulane‖, naiskoor „Kaja‖,rahvamuusikaansambel „Ämmatagused‖ ja linna kultuuriasutuste loomekollektiive, osutab kaasabikollektiividele osalemaks konkurssidel ja festivalidel.Linnavalitsus jätkab igakülgset koostööd sõpruslinnadega kultuuri vallas – delegatsioonid, kollektiividekülastused, ühised üritused, jne.6.5. SpordivaldkondEesmärgid Laste- ja noortespordi rahastamise süsteemi arendamine. Kaasaaitamine väikeste spordiklubideühendamisel suuremateks ja teovõimelisemateks klubideks.Tegevusaruanne 48
- Page 1: KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGUM Ä Ä
- Page 4 and 5: Tegevusaruanne ....................
- Page 6 and 7: A. Konsolideeriv üksus Kohtla-Jär
- Page 8 and 9: väljamaksed 17,7%, mis tähendab,
- Page 10 and 11: Linnavalitsus korraldab ka rahvasti
- Page 12 and 13: 1.2. Kooliminevate laste arv:- Kool
- Page 14 and 15: 2006/07. õppeaastal tegutses Kohtl
- Page 16 and 17: Kohtla-Järve Kunstide Kool 7,1 63,
- Page 18 and 19: ●●●Advent. AKK-i õpilaste ko
- Page 20 and 21: - kohusetundlik suhtumine oma valit
- Page 22 and 23: - osutada ja arendada teenuseid eel
- Page 24 and 25: 1.6.4 KultuurOlulised tegevusedKoht
- Page 26 and 27: 2007.aastal investeeringud olid suu
- Page 28 and 29: 3. Jätkati tööd projektis „Koh
- Page 30 and 31: Sompa kaugküttevõrk on rajatud aa
- Page 32 and 33: Valdade ja linnade vahelise ühistr
- Page 34 and 35: Projekti KOHTLA-JÄRVE PIIRKONNA VE
- Page 36 and 37: 1.6.11.5 Kalmistud2006.aastal oli l
- Page 38 and 39: 2008.-2009.a. on plaanis teostada K
- Page 40 and 41: on Jõhvis ja Sillamäel võimalus
- Page 42 and 43: keskkonnaseisundi pidev järelevalv
- Page 44 and 45: Arhitektuuriliste erinõuete määr
- Page 46 and 47: 6. Sotsiaalne infrastruktuur6.1. Al
- Page 50 and 51: Traditsiooniliste spordiürituste k
- Page 52 and 53: 2007-2008 sõlmiti üle 1 000 hoold
- Page 54 and 55: OÜ Sompa MajaOÜ Sompa Maja on reg
- Page 56 and 57: suurendamine ja töövahendite väl
- Page 58 and 59: SA Ida-Viru EttevõtluskeskusSA Ida
- Page 60 and 61: B. Osaluste Bilansiline väärtus j
- Page 62 and 63: 2.2 Konsolideeritud bilansstuhandet
- Page 64 and 65: 2.3 Konsolideeritud tulemiaruannetu
- Page 66 and 67: 2.5 Konsolideeritud netovara muutus
- Page 68 and 69: Kulumi normid aastas on põhivara g
- Page 70 and 71: Arvestuspõhimõtete muutmine2007.a
- Page 72 and 73: 2.6 Konsolideeritud raamatupidamise
- Page 74 and 75: LISA 7 MATERIAALNE PÕHIVARAtuhande
- Page 76 and 77: LISA 8 IMMATERIAALNE PÕHIVARAtuhan
- Page 78 and 79: LISA 12 Pikaajalised kohustusedtuha
- Page 80 and 81: LISA 13 SAADUD TOETUSEDtuhandetes k
- Page 82 and 83: LISA 15 TULUD KAUPADE MÜÜGIST JA
- Page 84 and 85: LISA 18 Majandamiskuludtuhandetes k
- Page 86 and 87: e) Liikmemaksud2007.a 2006.aEesti L
- Page 88 and 89: LISA 22 Konsolideerimata bilansstuh
- Page 90 and 91: LISA 24 Rahavoogude aruannetuhandet
- Page 92 and 93: LISA 26 BILANSIVÄLISED NÕUDEDRend
- Page 94 and 95: miljon 531 tuhat krooni, Tiigrihüp
- Page 96 and 97: 2007.aastal eelarve tegelike tulude
Linna noorsoopoliitika teostajaks on Noorteparlament. Parlamendi liikmed pakkuvad ideid linna noorsootööarendamise kohta, noored osalevad projektides, aitavad kaasa linnaürituste ja aktsioonide läbiviimisel.Parlament töötab välja oma tööplaani, mille järgi korraldab igasuguseid noorteüritusi, pakub välja ideidnoorte vaba aja sisutamise kohta, organiseerib noorsootööga tegelevate organisatsioonide ja õppeasutustevahelist koostööd, analüüsib noorte sotsiaalseid probleeme ja teavitab nendest linna.Linna noortel on võimalus kaasa rääkida KOVi puudutavates küsimustes. Linnavolikogus on üks noortevanusegruppi kuuluv saadik. Kohtla-Järve Noortekeskuse ja Noorteparlamendi kaudu toimuvad regulaarsedkohtumised Linnavolikogu esimehega, linnapeaga ja teiste linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmetega. Samution loodud tihedad sidemed abilinnapeadega Järve ja Ahtme linnaosas, tavaliselt osutatakse kaasabi jateavitamist.Linna noorsootöö prioriteedid on kooskõlas riigi noorsootöö prioriteetidega. Noorsootöö prioriteetseteksvaldkondadeks on noorsootöö, huviharidus, noorsootöö koolitus, täiend- ja ümberõpe, noorte tervistav jaarendav puhkus, noorte kasvatus, rahvusvaheline noorsootöö, noorsootöö struktuurid ja noorte osalus, linnanoorsootöö poliitika.Noorsootöö arengukava on osa linna arengukavast ja seda teostatakse 2007-2010 tegevuskava järgi.Arengukavas on kirjeldatud noorsootöö valdkonna hetkeolukord, visioon valdkonnast aastaks 2016, tehtudSWOT-analüüs, püstitatud eesmärgid.Noorsootöö programmi aluseks on 2007-2010 tegevuskava, mis on sisse kantud linna arengukavasse.Tegevuskava koostamisel lähtutakse noorsootöö prioriteetidest ja noorsootööd puudutavatest õigusaktidest.Linnas on loodud noorte eneseteostust soodustav keskkond. Noortekeskuse baasil tegutseb Noorte AktivistideOrganisatsioon. Organisatsioonis on hetkel 67 liiget. Ühingu peamine eesmärk on innustada noori linnaelustaktiivsemalt osa võtma ja mõjutama linna noortepoliitikat. Ühingu tegevusteks on noorsooprojektide jaürituste organiseerimine ja läbiviimine, aktiivse koostöö korraldamine teiste linna organisatsioonidega, noorteseas uuringute läbiviimine noorte probleemidest ja arvamustest teadasaamiseks.Noorteühingutesse mittekuuluvad noored saavad osaleda volontääridena töö- ja projektlaagrites,Linnavalitsuse poolt algatatud rahvusvahelistes ja kohalikes projektides. Linnas tegutseb üle 40 spordiklubi,mille tööst võtavad aktiivselt osa ka linna noored; koolinoortel on võimalus külastada igasuguseid huviringekõikides linnaosades. Noored saavad osa võtta linna poolt korraldatavates spordi- ja kultuuriüritustest,konkurssidest, võistlustest jne. Noortel on õigus luua iseseisvaid vabatahtlikke noorteühinguid.6.4. KultuurivaldkondEesmärgid Koostöö suurendamine kultuurivaldkonnas. Vahendite kasutamine arengukava prioriteetide kohaselt. Kultuurile lisafinantseerimisallikate leidmine. Kultuuri abil linlaste identiteedi toetamine ja kujundamine. Linna kultuurielu sündmuste toetamine, nende jätkusuutlikkuse tagamine. Linna kultuurivaldkonda hõlmava arengu toetamine. Kultuurielu positiivse maine kajastamine ja tõstmine. Kaaslinlastel harjumuse kujundamine külastada linna kultuurisündmusi-üritusi. Olemasolevate ruumide tõhusam kasutamine loomingu eksponeerimiseks. Rahvapargi väljaarendamine. Keskraamatukogu projekteerimise alustamine.Tegevusaruanne 47