KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

linnakorterid. Koolides on välja töötatud kindel koolitus- ja personalipoliitika, mida pidevalt uuendatakse jakorrigeeritakse. Igas koolis on välja töötatud personali tunnustamise kord.Eelmise perioodi jooksul on koolid osalenud edukalt SA Tiigrihüppe projektides, mille kaasfinantseerijaks oliKohtla-Järve Linnavalitsus. Koole varustati kaasaegse infotehnoloogiaga, mille kasutamine mitmekesistasõppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakkus tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel,suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga.Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamine. Individuaalõppekavade koostamine ja rakendamine,individuaalsete iseärasuste arvestamise hindamisel, õpilast toetava süsteemi kujundamine (sh koolipsühholoogid, logopeedid, eri-pedagoogid ja sotsiaaltöötajad). Koostöö Erivajadustega LasteNõustamiskomisjoniga võimetekohase õppekava ja tugisüsteemide määramiseks. Lähtudes erivajadustegalapse huvidest on arendatud erinevaid tugisüsteeme, avatud kasvatusraskustega õpilaste klasse, tagatudpsühholoogiline, sotsiaalne, logopeediline ja eripedagoogiline abi. Kasutades erinevaid õppevorme onpakutud võimalust arenguks ka võimekamatele lastele. Linna tasandil tähtsustatakse võimalusi saadakeskharidust eksternina ja õhtuses õppevormis.Vältimaks vähem võimekate õpilaste eemaletõrjumist haridussüsteemist tegid koolid koostöödhuvialakoolide, haridusosakonna, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei ning teiste õpilastega tegelevateinstitutsioonidega. Kohtla-Järve huvialakoolide, Noortekeskuse ja Kurtna Noortelaagri tegevus oli suunatuderinevate võimaluste loomiseks noorte vaba aja sisustamiseks. Nõustamiskomisjoni ja Alaealiste komisjonitegevuse tugevdamine, Alaealiste komisjoni ja lastekaitseinspektorite pidev kontroll asotsiaalsetest peredestlaste üle. Preventiivne tegevus koolides ja koolivälises töös. Koolikohustuse mittetäitjad on arvesse võetud janendega tehakse tööd, mille tulemuseks koolikohustuste mittetäitjate arv vähenes. Analüüsi aluselrakendatakse meetmeid, et abistada selliseid õpilasi kooliõppekavaga toime tulla.Integratsiooniprotsesside edendamiseks (sh keelekümblus) aidati kaasa koolidel keelekümblusprojekte elluviia. Vanemate soovil on avatud keelekümblusklasse lastele, kelle kodune keel pole eesti keel, mõned lapsedon asunud õppima või jätkanud õppimist eesti õppekeelega koolis. Integratsiooniprogrammi elluviiminetoimub läbi linna, maakonna ja vabariiklikes üritustes, programmides ja projektides osalemise. On alanudüleminek eestikeelsele aineõppele. Mõnedes koolides toimuvad tunnid kahes keeles (erinevateskooliastmetes) või eestikeelsed tunnid.2007.aastal tehti kõikides koolides ja lasteaedades renoveerimistöid. Kokku kulutati haridusobjektiderenoveerimiseks 21 miljonit 834,9 tuhat (21 834 900) krooni. Käesoleval aastal lõpetati koolide sööklaterenoveerimisprogramm Tammiku Gümnaasiumi söökla renoveerimisega, milleks kulutati 2 miljonit 856,6tuhat krooni. Söökla sisustuseks kulutati 1 miljon 343 tuhat (1 343 000) krooni ja 704 000 krooni söögisaalimööbli soetamiseks. 2007.aastal vahetati aknaid Slaavi Gümnaasiumis, Kesklinna Gumnaasiumis, AhtmeGümnaasiumis, Vahtra Põhikoolis ja Täiskasvanute Gümnaasiumis. Ühisgümnaasiumis tehti spordiplokifassaadi remont. Kesklinna Gümnaasiumis teostati tualettide ja töökoja remonti. Järve Vene jaÜhisgümnaasiumis remonditi duširuumid ja fuajee. Järve Gümnaasiumis renoveeriti spordisaal. 2007.aastalalustati Ahtme Gümnaasiumi staadioni renoveerimist, milleks kulutati 3 miljonit 254 tuhat krooni. Kooliderenoveerimiseks eraldas Haridus- ja Teadusministeerium 600 000 krooni ja pearahast suunatiinvesteeringuteks 6 miljonit 328,2 tuhat krooni.6.3. Noorsootöö valdkondEesmärgid Linna noorsoopoliitika kujundamine. Noorsootöö prioriteetide määramine. Noorsootöö struktuurse arengu tagamine. Kohtla-Järve noorsootöö programmi koostamine. Võimaluste tagamine noorte eneseteostuseks ja -määramiseks kvaliteetse noorsootöö kaudu. Noorte eneseteostust soodustava keskkonna kujundamine. Noorsootöö teenuste kättesaadavust ning noorte kaasatust suurendavateinfrastruktuuriinvesteeringute tegemine.Tegevusaruanne 46