KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

3. Jätkati tööd projektis „Kohtla-Järve ja Slantsõ tööstuslinnade elukeskkonna moderniseerimine läbilinnakeskuste arendamist‖. Vastavalt tellimusele oli korraldatud 2 rahvusvahelist seminari ja üksrahvusvaheline foorum. Omavalitsuste töötajad tegid läbi kolm kahepäevast õpet linna planeerimise ja linnaskorra loomise küsimustes. Toimus õppekülastus Tampere ja Lempälä linnadesse, mille käigus kolleegidülalnimetatud linnadest jagasid oma kogemusi oma linnade ümberkujundamises ja arendamises. Projektipeamiseks tooteks on Järve linnaosa kesklinna ümberkujundamise (rekonstrueerimise) tehniline projekt,mille koostajateks olid firma K&H.4. Veebruari- ja aprillikuus toimusid Sankt-Peterburgi, Veliki Novgorodi ja Kohtla-Järve linna tervishoiuvaldkonna töötajate delegatsioonide vahetamine.5. Oli korraldatud kaks visiiti MTÜ Invaühingu liikmetele sõpruslinnadesse Kedainiai (Leedu) ja VelikiNovgorodi (Venemaa).6. 04. septembrist alustati tööd projektis „Klastrite areng ning B2B Eesti-Vene piiriregioonides‖/ EstRuClusters Development‖. Novembris toimus projekti partnerite kokkusaamine.7. Kohtla-Järve ja Staffanstorpi (Rootsi) linnade ametlike delegatsioonide vahetamine. Märtsis oli Kohtla-Järve linna delegatsioon tutvumisvisiidil Staffanstorpis ning septembris ja oktoobris külastasid Kohtla-JärvetRootsi delegatsioonid.8. Tšehhi Eesti Suursaatkonna algatusel korraldati linna näitustegaleriis Valge Saal Tšehhi kirjaniku MarekTomani raamatu „Saaremaad vallutamas‖ illustratsioonide näitus.9. Septembris külastas Kohtla-Järve linna delegatsioon Poola sõpruslinna Wyszkowi, võttes osa Saagi Peopidustustest.10. Ukraina Suursaatkonna Eesti esinduse algatusel korraldati linna näitustegaleriis kontsert.11. Juunis - Valgevene Vabariigi Peakonsulaadi algatusel toimus Ahtme haruraamatukogus Valgeveneskirjastatud raamatute näitus.12. Veebruarikuus võõrustas Kohtla-Järve linn Veliki Novgorodi sõpruslinna folkansamblit „Kudesõ‖(Võlujad), mis on kantud Unesco „Maailma kultuuripärandi meistriteoste‖ nimekirja.13. Märtsis allkirjastati Kohtla-Järve linna ja Ülevenemaalise A.S.Puškini nimelise Muuseumi vahelinekoostööleping. Oli korraldatud Puškini muuseumi kompleksile pühendatud fotonäitus. Muuseumi algatuselkorraldati novembrikuus kaks üritust :- Nadja Ruševa teoste näitus tsüklist „Puškiniaad‖;- Loominguline kohtumine raamatukogu-fondi „Välisvenemaa‖ esindajatega.Loomingulisel kohtumisel anti linnale üle kingitus – 700 Venemaal kirjastatudraamatu eksemplari.14. Oktoobris andis Vene Föderatsiooni Peakonsul Narvas üle kingituse - 2500 eksemplari Venemaalkirjastatud raamatut – linna ja koolide raamatukogudele.1.6.8 Linnamajandus1.6.8.1 MaakorraldusKohtla-Järve linn jääb Kirde-Eesti lavamaa maastikurajooni, mille keskmine absoluutne kõrgus on 40-60 müle mere pinna. Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve vahel.Reljeef on tasane ning piirkonna maapinna üldine langus on loode ja lääne suunaline.Linna üldpindala on 41,77 km², sellest Järve linnaosas on maad 1351,51 ha, riigimaad 58,28 ha,munitsipaalmaad 175,37 ha ning eramaad 1117,86 ha. Ahtme linnaosas on maad 551,39 ha, sellest riigimaad187,56 ha, munitsipaalmaad 31,95 ha ning eramaad 331,88 ha. Sompa linnaosas on maad 282,43 ha, sellestriigimaad 78,89 ha, munitsipaalmaad 1,34 ha ning eramaad 202,2 ha. Kukruse linnaosas on maad 39,92 ha,sellest riigimaad 3,61 ha, munitsipaalmaad 0,89 ha ning eramaad 35,42 ha. Oru linnaosas on maad 32,43 ha,sellest riigimaad 9,73 ha, munitsipaalmaad 5,28 ha ning eramaad 17,42 ha. Viivikonna linnaosas on maad103,18 ha, sellest riigimaad 38,22 ha, munitsipaalmaad 0,16 ha ning eramaad 64,8 ha. Sirgala linnaosas onmaad 11,81 ha, sellest riigimaad 0,8 ha, munitsipaalmaad 1,24 ha ning eramaad 9,77 ha. Kokku riigimaad377,09 ha , munitsipaalmaad 216,23 ha ning eramaad 1779,35 ha, linna katastrisse on kantud 1712,32 ha, mismoodustab 72% üldisest mast. Kõigil linnaosadel on olemas arenguks, sh. ehituseks sobivad reservmaad.Tegevusaruanne 27