KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

Teadusministeerium 600 tuhat krooni ja pearahast suunati investeeringuteks 6 miljonit 328,2 tuhat krooni.Lasteaedade hoonete renoveerimist teostati 6 miljoni 850 tuhande krooni eest. 7-s lasteaias vahetati aknad,2-s lasteaias teostati otsaseinte soojustamist, 3-s lasteaias teostati katuse remonti, 2-s lasteaias remondititualette, 1-s lasteaias teostati saali remont. Kõikides lasteaedades renoveeriti lastemänguväljakud, millekseraldas Haridus- ja Teadusministeerium 1 miljon 400 tuhat krooni.2007.aastal alustati hoone aadressil Kalevi 27 renoveerimist, milleks kulutati 1 miljon 397 tuhat krooni.Renoveeritud ruume hakkab kasutama Kohtla-Järve Kunstide Kool. 2007/2008 õppeaastat alustas oma tööduutes ruumides kunstiosakond.Ahtme Kunstide Kooli hoones vahetati aknaid summas 600 tuhat krooni.1.6.3 SotsiaalhoolekanneOlulised tegevused2000.aasta maikuust tegutseb linnas reorganiseeritud sotsiaalhoolekandekeskus, mille struktuuriüksusteks on: Sotsiaalabikeskus, kes teostab toimetulekutoetuse arvestamist ja maksmist ning ühekordsetesotsiaaltoetuste taotluste vastuvõtmist ja maksmist. Laste Varjupaik, mis annab ajutist peavarju vanemliku hoolitsuseta jäetud lastele. Pensionäride päevakeskused Järve ja Ahtme linnaosades, mis tegelevad vanurite ja puuetega isikutenõustamise ja vabaaja organiseerimisega koostöös Pensionäride Liidu ja ühendusega. Eraldiseisvaks sotsiaalobjektiks on Sotsiaalmaja Järve linnaosas, kus pakutakse riskirühma kuuluvatele jasotsiaalset kaitset vajavatele isikutele eluaseme- ja toetatud elamiste teenust. Linnas tegutsevadsotsiaalvaldkonnaga seotud erinevad MTÜ-d.Sotsiaalhoolekande arengu üldpõhimõtted: Kliendikeskne lähenemisviis teenuste osutamisel ja administreerimisel. Nende teenuste arengu eelistamine, mis on suunatud elanikkonna ühiskonnaelus igakülgse osalemisetagamisele ning mis võimaldavad ennetada ja vältida ööpäevaringsele institutsionaalsele hoolduselesattumist. Hoolekande erinevate sihtgruppide iseseisva toimetuleku igakülgne toetamine. Oma eluga iseseisva toimetuleku toetamiseks minimaalselt vajalike teenuste olemasolu tagamine.Tähtsaks teguriks sotsiaalhoolduse planeerimisel on linna rahvastiku vanuseline jaotus. Kuna linnaelanikkond väheneb, on karta lähemas tulevikus, et praegune töötavate elanike ja pensionäride suhe muutubtulevikus veelgi halvemaks.Sotsiaalhoolekande süsteemi järkjärguline väljaarendamine peab tagama isiku või perekonnatoimetulekuraskuste ennetamise, kõrvaldamise või kergendamise abi osutamisel ning üksikisikutele jasotsiaalsete erivajadustega inimestele turvalisuse, arengu ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamise.Põhilised subjektid on lastega perekonnad, puudega või eakad inimesed ning toimetulekuraskustega inimesed.Sotsiaaltöötajad annavad nõu, konsulteerivad, lahendavad pere- ja kooliprobleeme, abistavad dokumentidetäitmisel ja vormistamisel, hoiavad sidet eakate inimeste ja nende peredega. Üksi elavad eakad inimesed onsotsiaaltöötajate jälgimisel, vajadusel abistatakse neid koduteenuseid osutades.Toimetulekutoetuse saajaid oli 2007.aastal 6989 taotlejat, nendest 992 oli perekondi, sealhulgas 151pensionäriga peret, 19 üliõpilasega peret, 365 tööotsijaga ja 144 töötuga ning 313 lastega perekonda. 2007.aastal maksti toimetulekutoetust summas 10 719 588 krooni, täiendavat toimetulekutoetust sai üksikvanemaga1692 taotlejat summas 338 400 krooni.1.6.3.1 Eakate hoolekanneVanurite hoolekandes tuleb lähtuda eelkõige Eesti vanuripoliitika põhialustest põhimõttel ―Ühiskond kõigile‖:- tagada eakatele õigus saada väärikalt koheldud, eluruumiõigus, õigus võtta osa kultuurielust, täiendadateadmisi ning rääkida kaasa ühiskonna asjades;- luua eakatele võimalused iseseisvaks toimetulekuks ning emotsionaalseks heaoluks, aidata kaasasobiva elukeskkonna loomisel;Tegevusaruanne 20