Kõrgtöödirektiivi 2001/45/EÜ rakendusjuhend

KE-78-07-305-ET-CSoovituslik häid tavasidhõlmav juhenddirektiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraaditrükiseid saab alla laadida aadressilt:http://ec.europa.eu/employment_social/emplweb/publications/index_en.cfmKasutajaks saab registreeruda tasuta aadressil:http://ec.europa.eu/employment_social/sagapLink/dspSubscribe.do?lang=enESmail on tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimalustepeadirektoraadi elektrooniline teabeleht.Tellida saab veebilehelt:http://ec.europa.eu/employment_social/emplweb/news/esmail_en.cfmhttp://ec.europa.eu/employment_social/index_en.htmlISBN 978-92-79-06515-6Euroopa Komisjon

Mittesiduv heade tavade juhend Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/45/EÜ, miskäsitleb tööl töövahendite kasutamisega seotud tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõudeid,kohaldamise kohtaKUIDAS VALIDA AJUTISTE KÕRGTÖÖDE JAOKS KÕIGE SOBIVAMADTÖÖRIISTADEuroopa KomisjonTööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraatÜksus F.4Käsikiri valminud septembris 2006

Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas trükises sisalduva teabe kasutamiseeest.Europe Direct on teenus,mis aitab leida vastusedEuroopa Liiduga seotud küsimusteleTasuta infotelefon: (*)00 800 6 7 8 9 10 11(*) Mõned mobiilsideoperaatorid ei võimalda helistamist00 800 numbritele või võtavad neile helistamise eestkõnetasu.Euroopa Liidu kohta leiab palju muud teavet Internetist Europa serveri veebilehtedelt(http://europa.eu).© Euroopa ühendused, 2007Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.Bibliograafilised andmed on esitatud väljaande lõpus.Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2008ISBN 978-92-79-06515-6Printed in BelgiumTRÜKITUD VALGELE KLOORIVABALE PABERILE

EESSÕNAJätkuvalt on kõrgusest kukkumine üks peamisi surmaga lõppevate tööõnnetuste põhjuseid, eriti ehitustööstuses, kus igalaastal tuleb kogu Euroopa kohta 1300 surmajuhtumit. Sellistel õnnetustel on tõsised inimlikud, finantsilised ja majanduslikudtagajärjed, millega – nagu ka õnnetuste põhjustatud inimkaotustega – ei ole võimalik leppida. Kukkumisedpõhjustavad surma ja mitmesuguseid tõsiseid vigastusi, alates liikumisvõime täielikust kaotusest (tetrapleegia) ninglõpetades liikumisvõime osalise kaotuse ja invaliidsuse erinevate vormidega. Sellised vigastused piiravad töötajate võimalusitööellu tagasi pöörduda ning põhjustavad sissetulekute olulist vähenemist. Taolised õnnetused võivad kahjustadaka kõnealuse sektori avalikku mainet, mistõttu on raske noori tööle värvata ja vanemaid töötajaid tööl hoida.Euroopa peab tööhõive kvaliteedi parandamisega tõsiselt tegelema hakkama. Kõigepealt muidugi selleks, et toimetulla demograafilise vananemisega, mis kahandab tööealist elanikkonda ja tekitab ägedat sektoritevahelist konkurentsitöötajate ligimeelitamiseks ja tööl hoidmiseks. Lisaks sellele tuleb meil tagada Euroopa toodete ja teenuste kvaliteet,et säilitada nende ülemaailmne konkurentsivõime.Seega on kõrgusest kukkumiste arvu vähendamine ülioluline ning selle saavutamiseks tuleb kaasata kõikide sektoritekõik osalejad, eeskätt ehitussektor ja selle sektori põhiosa moodustavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,füüsilisest isikust ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, ametiasutused, kindlustus- ja sotsiaalkindlustusfondid ning tööinspektsioonid.Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegias aastateks 2002–2006 1 kutsutakse üles suurendama jõupingutusi tööõnnetustearvu pidevaks vähendamiseks. Seda kohustust on Euroopa Parlament ja nõukogu konkreetselt ja tõhusalttäitma asunud, võttes vastu direktiivi 2001/45/EÜ, mis käsitleb töövahendite kasutamist kõrgtöödel. 2Nõukogu 3 ja Euroopa Parlamendi 4 toetuse saanud ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia põhineb kolmel oluliselmeetmel: ohtusid ennetava töökultuuri süvendamine, ühenduse õigusaktide tõhus kohaldamine küsimuse olulisusestteadlike ja vastava väljaõppe saanud partnerite abil ning erinevate võimaluste kasutamine, mis aitaks kaasa tõeliselearengule, mis ulatuks kaugemale kui lihtsalt standardite järgimine.Käesolev juhend aitab eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel valida kõige sobivamaid töövahendeid kõrgtöödejaoks. See aitab ettevõtetel parandada töötajate ohutust ja optimeerida tootmiskulusid.Käesolev juhend, mis sisaldab paljude Euroopa ekspertide tuvastatud häid tavasid, aitab ka tööõnnetuste ennetamisegategelevatel inimestel direktiivi tõhusalt rakendada.Nikolaus G. van der Paspeadirektor1 Komisjoni teatis: „Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2002–2006” [KOM(2002) 118 lõplik, 11. märts 2002].2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/45/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/655/EMÜ,mis käsitleb tööl töövahendite kasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid, EÜT L 195, 19.7.2001, lk 46.3 Nõukogu 3. juuni 2002. aasta resolutsioon (2002/C 161/01) ühenduse uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks2002–2006, EÜT C 161, 5.7.2002, lk 1.4 Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni teatise „Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutusestrateegia aastateks 2002–2006” kohta [KOM(2002) 118 lõplik], PE 323.680, 23.10.2003, lk 9.3Eessõna

SISUKORD1. SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72. HEADE TAVADE JUHENDI TUTVUSTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93. ENNETUSE PÕHITÕED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113.1 Ennetuse üldpõhimõtted ajutistel kõrgtöödel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113.1.1 Ohtude vältimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113.1.2. Ohtude hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113.1.3. Ohuallikate kõrvaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123.1.4. Töö kohandamine üksikisiku järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123.1.5. Sammu pidamine tehnilise arenguga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133.1.6. Ohtliku asendamine vähem ohtlikuga või ohutuga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133.1.7. Ühtse ja kõikehõlmava ennetuspoliitika väljatöötamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143.1.8. Ühiste kaitsemeetmete eelistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143.1.9. Töötajatele asjakohaste juhiste andmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153.2 Kuidas hinnata ohtusid? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153.3 Töövahendite valimine: näited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173.4 Soovitused kõrgustes töötamiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203.5 Soovitused kõrgtöödeks elektripaigaldistes või nende läheduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 233.5.1 Elektripaigaldiste läheduses tehtavad tööd, mis ei ole elektriga seotud . . . . . . . . . . . . . . . . . 233.5.2 Töö elektripaigaldistel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 233.5.3 Töö pingestatud osadel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244. AJUTISTEL KÕRGTÖÖDEL KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 254.1 Vabaltseisvad tellingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 254.1.1. Ohtude hindamine ja valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 254.1.2. Paigaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 264.1.3. Paigaldamine, kasutamine ja demonteerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 284.1.4. Juurdepääs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 314.1.5. Kaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 314.1.6. Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 324.1.7. Kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 334.2 Muud tüüpi tellingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 334.2.1 Torntellingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 334.2.2 Eritöödel kasutatavad tellingud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 354.3 Redelid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 354.3.1. Ohtude hindamine ja valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 354.3.2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 374.3.3. Püsikindluse tagamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 384.3.4. Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 384.3.5. Kontrollimine ja hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 404.4 Individuaalsed teisaldatavad tööplatvormid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 414.5 Konsoolplatvormid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 414.6 Köite abil liikumine ja kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 424.6.1. Ohtude hindamine ja valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 424.6.2. Köite kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 434.6.3. Töövahendite valimine, kontrollimine, hooldus ja hoidmine köite kasutamiseljuurdepääsuvahendina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 454.7 Muud kõrgtöödel kasutatavad töövahendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 464.7.1. Üldpõhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 464.7.2. Teisaldatavad tõstukplatvormid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 465Sisukord

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd) rakendamiseks4.7.3. Mastplatvormid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 484.7.4. Rippplatvormid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 484.7.5. Tõstekorvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 495. TÄIENDAVAD KAITSEVAHENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 515.1 Kaitsepiirded ja -tõkked . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 515.2 Kaitse kaldpindadel töötamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 515.3 Turvavõrgud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 525.4 Isiklikud kaitsevahendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 525.5 Kaitsevahendid töötamiseks hapral pinnal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54LISADI. Euroopa õigusaktid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55II. Euroopa standardid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68III. Bibliograafia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70IV. Direktiivi 2001/45/EÜ riiklikku õigusse ülevõtmine ELi liikmesriikide poolt(tähtaeg 28. september 2006) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77V. Käesoleva juhendi koostamisel osalenud eksperdid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 816

1. SISSEJUHATUSTöötajate 5kaitsmine töövahendite kasutamisega kaasnevateohtude eest on nende ohutuse ja tervise seisukohaltülioluline. Kõik töövahendid on konstrueeritud ja valmistatudkooskõlas oluliste tervishoiu- ja ohutusnõuetega,kuid nende kasutamisega võivad siiski kaasneda ohud,mis tulenevad töö laadist, töötamiskohale omastest konkreetsetesttingimustest ja töövahendeid kasutavate töötajateasjatundlikkuse tasemest ning mida tööandja peabeelnevalt hindama ja arvesse võtma. See aitab vältidatöötajate elu ja tervise ohtu seadmist töövahendite mittesihipärasekasutamise kontrollimatute tagajärgede võivälismõjude tõttu, mis võivad vähendada töövahenditelekonstrueerimise, tootmise ja turuleviimise käigus omistatudohutustaset või selle hoopis likvideerida.Tuleb rõhutada, et vastavus töövahenditele kehtestatudolulistele nõuetele ja direktiivis 2001/45/EÜ 6 sätestatudmiinimumnõuetele ei taga veel vastavust kohaldatavatelesiseriiklikele õigusaktidele. Seda eelkõige seetõttu, etdirektiiv 2001/45/EÜ võeti vastu tulenevalt EuroopaLiidu asutamislepingu artiklist 137, mis lubab liikmesriikidelsäilitada või kasutusele võtta karmimaid kaitsemeetmeidkui on sätestatud asutamislepingus.Käesolev mittesiduv juhend ei ole mõeldud üksnes nendeletööandjatele, kes kasutavad pidevalt ajutisteks kõrgtöödeksettenähtud töövahendeid, eriti kukkumisohu vältimiseks(nt ehitussektoris), vaid ka muude sektorite esindajatele,kes samuti peavad aegajalt tegema ajutisi kõrgtöidja kasutama nendeks töödeks ettenähtud vahendeid.Juhend aitab tööandjatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatelhinnata kõrgtöödega seotud ohtusid ning valida kõigesobivamad töövahendid, mis võimaldavad tööülesandeidtäita, ilma et seataks ohtu töötajate ohutust või tervist.Ohutute, tervislike ja hügieeniliste töötingimuste saavutamineon eesmärk, mida ei saa allutada puhtmajanduslikelekaalutlustele. Seetõttu on oluline täita direktiiviga2001/45/EÜ kehtestatud miinimumnõudeid, millegatagatakse tervise ja ohutuse parem kaitse ajutisteks kõrgtöödeksettenähtud töövahendite kasutamisel.Seega peaks iga sedalaadi tööd planeeriv tööandja valimatöövahendid, mis tagavad piisava kaitse kõrgusestkukkumise ohu vastu. Sellised õnnetused koos muude rasketeõnnetustega moodustavad suure osa töötajategakõrgtöödel juhtunud tööõnnetustest, eriti surmaga lõppenudõnnetustest.Üldiselt pakuvad ühised kaitsemeetmed paremat kaitsetkõrgusest kukkumise vastu kui individuaalsed kaitsemeetmed.Konkreetsele töötamiskohale kohandatud töövahenditevalimisel ja kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda ohtudeennetamise ning ohuallikate kohese likvideerimise eesmärgist,asendades ohtliku vähem ohtlikuga ja kohandadestööd töötajatega, mitte vastupidi.5 Käesolevas mittesiduvas juhendis hõlmab mõiste „töötajad” nii töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid. (Vt nõukogu 18. veebruari2003. aasta soovitus 2003/134/EÜ füüsilisest isikust ettevõtjate töötervishoiu ja tööohutuse parandamise kohta – EÜT L 53,28.2.2003; ning nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ, mis käsitleb tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamistajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel – EÜT L 245, 26.8.1992).6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/45/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/655/EMÜ,mis käsitleb tööl töövahendite kasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid, EÜT L 195, 19.07.2001, lk 46.71. Sissejuhatus

2. HEADE TAVADE JUHENDI TUTVUSTUSJUHENDI EESMÄRGIDKuna kõrguses töötamine seab töötajad kukkumisohtu, onkäesolevas juhendis esitatud mitmesuguseid mittesiduvaidheade tavad näiteid seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogudirektiiviga 2001/45/EÜ, 7millega muudetaksedirektiivi 89/655/EMÜ ning milles käsitletakse ajutiselkõrgtööl kasutamiseks mõeldud töövahenditega seotudtööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid (eriti kuineed on seotud neil töödel kõige sagedamini kasutatavatetöövahenditega, näiteks tellingud, redelid ja köied)ning raamdirektiivide 89/391/EMÜ 8ja direktiivide89/655/EMÜ 9 , 95/63/EÜ 10 , 89656/EMÜ 11 ,92/57/EMÜ 12 ja 92/58/EMÜ 13 praktilise rakendamisega.Käesolev juhend on mõeldud peamiselt tööandjate ja eelkõigeväikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamisekstöövahendite õigel valimisel ja kasutamisel, mispeab toimuma ohtude hindamise alusel, võttes arvessetöö laadi ja kestust ning ergonoomilisi piiranguid.Juhendis on esitatud hulgaliselt heade tavade näiteid, mison võetud ELi liikmesriikide juhenditest või spetsiaalseltkäesoleva juhendi tarbeks koostatud.Selles on loetletud asjakohased Euroopa direktiivid, Euroopastandardid (EN) ja esitatud kõnealuse valdkonna olulistesiseriiklike juhendite loetelu.TÄHELEPANUKäesolevas juhendis sisalduvad ettepanekud ja soovitusedpõhinevad ELi liikmesriikide ekspertide kogemustel.Tõenäoliselt võib iga tööandja leida käesolevast juhendisttalle tuttavaid olukordi.Kuid kuna iga tööülesanne ja töötamiskoht on ainulaadne,ei vabasta siin esitatud ettepanekud ja soovitusedkedagi konkreetse meetodi valikule eelneva põhjalikuohtude hindamise kohustusest.Ühtlasi tuleb põhjalikult tutvuda seaduste, eeskirjade jastandarditega, mis kehtivad liikmesriigis, kus töid teostatakse,ning neid järgida.7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/45/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/655/EMÜ,mis käsitleb tööl töövahendite kasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid, EÜT L 195, 19.7.2001, lk 46.8 Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamisekohta, EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.9 Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/655/EMÜ, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse jatervishoiu miinimumnõuete kohta, EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.10 Nõukogu 5. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/63/EÜ, millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ, mis käsitleb tööl töövahenditekasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid, EÜT L 335, 30.12.1995, lk 28.11 Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutusemiinimumnõuete kohta, EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.12 Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja töötervishoiu miiniumumnõuete rakendamise kohta ajutistel võiliikuvatel ehitustööplatsidel, EÜT L 245, 26.8.1992, lk 6.13 Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuetekohta, EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.92. Heade tavade juhendi tutvustus

3. ENNETUSE PÕHITÕED3.1 ENNETUSE ÜLDPÕHIMÕTTED AJUTISTELKÕRGTÖÖDEL3.1.1 OHTUDE VÄLTIMINEKui katusetegija peab ehitama katuse puitkonstruktsiooni: Kas katusekonstruktsiooni saab osaliselt kokku pannajuba maapinnal?PÕHIMÕTEKõrguste vahed töötamiskohal ja kukkumisoht (potentsiaalneenergia) on omavahel otseselt seotud.Ajutistel kõrgtöödel puutuvad töötajad selle ohuga kokku: töötamiskohale või tööpaigale lähenedes (kas koostöövahendite ja materjalidega või ilma); töötamise ajal.Kuna tööandja vastutab töötajate tervishoiu ja ohutuseeest, peab ta endalt küsima: Kas tööd on võimalik teha maapinnal? (Näiteks võttakontserdisaali kroonlühter parandamise ajaks alla). Kas töötamisel saab kasutada tööplatvormi, et kõrgustevahe oleks võimalikult väike? (Näiteks kasutadaveoautode laadimiskohal tõsteseadmeid töötasapinnatõstmiseks tehtava töö kõrgusele).Enne iga tööd, mis nõuab ajutiselt kõrguses töötamist,tuleb endalt küsida: Kas kõrguses töötamist on võimalik vältida? Kas kõrgusest kukkumise ohtu on võimalik vältida?Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb hinnata ohtusid, midavältida ei saa, ja võtta vajalikud meetmed sellel töötamiskohaltöötavate inimeste ohutuse ja tervise kaitseks.3.1.2 OHTUDE HINDAMINEPÕHIMÕTEKui kõrguste erinevust ei ole võimalik kaotada, tuleb täpseltmääratleda järgmised tegurid: Milline on töötamiskoht (koht, masinad, töövahendid,materjalid, keskkond jne)? Mis on ohuallikaks (kõrgtöö, töötamine sügavate aukudeläheduses, muud läheduses toimuvad tööd jne)? Mida töötaja teeb (ülesanne, kestus, sagedus, tööasendjne)? Millise töötajaga on tegemist (pädevus, kogemused,vanus, füüsiline suutlikkus, kõrgustaluvus jne)?3. ENNETUSE PÕHITÕEDPRAKTILISED NÄITEDKui maaler peab puhastama ja värvima väga kõrge tööstusmasina: Kas masina lahtimonteerimine ja selle osade maapinnaltöötlemine on võimalik?PRAKTILISED NÄITEDMilline on töötamiskoht?Näited: põllumajandusmasinate remonditöökoja lame katuspindalaga 2000 m 2 , värvitud betoonpind11

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)ehitispuudelektriliini masthoone fassaadsildteaterlaevaehitustehasmontaažitöökodaMis on ohuallikaks?Näited: kõrguste erinevus kõrgusMida töötaja teeb?Näited: katab tugiposte, ehitab seinu, paigaldab talasid puhastab puhuriga katust lehtedest remondib elektriliini puhastab hoone aknaid remondib silla metallkonstruktsiooni hooldab teatri valgustust ehitab laeva hooldab või monteerib lennukit kasutab katusele pääsemiseks välisredelitMillise töötajaga on tegemist?Näited: 22-aastane ajutine töötaja oma esimesel töökohal olev töötaja mägironimisinstruktor teatavate füüsiliste probleemidega isik (kõrgusekartusjne)PRAKTILISED NÄITEDTeraskonstruktsiooni ülevärvimine 30 meetri kõrgusel:Kas selle töö puhul on kukkumise oht?Kas kukkumisohtu on võimalik ära hoida?Kui see ei ole võimalik, siis kas tööpiirkonna lähedussesaab paigaldada seadeldisi, millega kukkumist ära hoida(kaitsepiire või barjäär)?Kui klaasaatriumite ja -katuste puhastamisel kasutataksekukkumisvastast varustust (näiteks turvarakmeid) ningköite abil liikumist ja kinnitamist:Kas on võimalik korraldada töö nii, et kukkumiskõrgusoleks alati võimalikult väike? (Pingutite kasutamine, ankurduspunktidevalik jne.)3.1.4 Töö kohandamine üksikisiku järgiPÕHIMÕTE„Tööandja peab kohandama töö üksikisiku järgi, eelkõigetöötamiskohtade kujunduse, töövahendite valiku ningtöö- ja tootmismeetodite valiku osas, pidades eriti silmasüksluise töö ja etteantud kiirusel töötamise leevendamistning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude vähendamist.”(Raamdirektiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiuja tööohutuse parandamist soodustavate meetmetekehtestamise kohta) artikli 6 lõike 2 punkt d.)123.1.3 OHUALLIKATE KÕRVALDAMINEPÕHIMÕTE:Kui kõrgel töötamist ei ole võimalik vältida, tuleb kõikidevõimalike vahenditega vähendada võimaliku kukkumisekõrgust (vt raamdirektiiv 89/391/EMÜ artikkel 6).PRAKTILISED NÄITEDKui töö tellingutel nõuab sagedast üles-alla käimist:Kas on võimalik kasutada sise- või välisredeleid või treppe(või isegi töötajate lifti), et vältida sellise töötamisviisigakaasnevaid suuri jõupingutusi, mis avaldavad kahjulikkumõju tervisele ja ohutusele?

PRAKTILISED NÄITEDKontorite värvimisel:Kas kokkupandava treppredeli (2. skeem) asemel on võimalikkasutada maalripukki (1. skeem)?Elektripirnide vahetamisel võimlas või muudes ruumides,kus lagi on kõrgel ja hoolduseks raskesti ligipääsetav:Kas pikendatava redeli asemel on võimalik kasutada torntellingut?Kui töö sisaldab elektri- või suruõhuseadmete kasutamistripptöölaval:Kas saab paigaldada kaablite ja voolikute käsitsemisseadeldisi,et operaator ei peaks tundma ebamugavustvõi muret nende liigutamise või ruumivajaduse pärast,mis võib tekitada ripptöölava liikuma hakkamise ohtu?Samas ei tohi unustada elektri ja suruõhu kasutamisegaseotud ohtusid.ETTEVAATUST!3. ENNETUSE PÕHITÕEDElektripaigaldiste (elektriliinid, alajaamad jne) lähedusestöötamisel tuleb arvesse võtta elektriga seotud lisaohtusid.Lisateabe saamiseks nende ohtude kohta vt„Soovitused kõrgtöödeks elektripaigaldistes või nendeläheduses”, punkt 3.5.3.1.5 SAMMU PIDAMINE TEHNILISE ARENGUGAPÕHIMÕTEKõrgtööde seisukohalt on väga olulised jätkuvad teadusuuringud,mille tulemusel töötatakse pidevalt välja uusitöövahendeid ja tooteid.Tehnilise arenguga tuleb sammu pidada.Väga sageli muudavad keerukamad töövahendid töötamisetõhusamaks.3.1.6 OHTLIKU ASENDAMINE VÄHEM OHTLIKUGA VÕIOHUTUGAPÕHIMÕTEHarilikult on võimalik asendada redelid või köied ohutumatevahenditega (tellingud, platvormid jne), et kaitstatöötajaid kukkumisohu eest võimalikult tõhusalt.Enamusel juhtudel kinnitab ka ohtude hindamine, et kõrgusestöötamiseks on ohutumaid ja tõhusamaid viise.PRAKTILISED NÄITEDTänavate dekoratiivvalgustuse ülesriputamine pidustusteajaks:Kas on võimalik töö eelnevalt nii planeerida, et saakskasutada teisaldatavat tõstuktööplatvormi, mitte redelit13

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)(tänava ajutine sulgemine, lambiahelate kasutamine, liikumiselelektriliinideni jääva kauguse arvestamine jne)?Seetõttu on oluline valida: sobiv päev (inimeste kohalolek, tootmistegevuse toimuminejne); sobiv aeg (tootmisvõimsus vajalikul ajahetkel, valgusetase, tööülesannete ohtlikkus jne); sobiv meetod (kui palju ruumi on tööks vaja, vajalikudliikumised, vajaminev transport jne); sobivad seadmed (energiavajadus, müra tekitaminejne); sobivad töötajad (asjakohased oskused, suhted teistetöötajatega).Õige valiku tegemine peaks tähendama lihtsalt ohtudeennetamise põhimõtte järgimist.3.1.7 ÜHTSE JA KÕIKEHÕLMAVA ENNETUSPOLIITIKAVÄLJATÖÖTAMINEPÕHIMÕTE„Tööandja peab välja töötama sellise ühtse kõikehõlmavaennetuspoliitika, mis hõlmab tehnikat, töökorraldust,töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnagaseotud tegurite mõju.” (Raamdirektiivi 89/391/EMÜ(töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavatemeetmete kehtestamise kohta) artikli 6 lõike2 punkt g.).3.1.8 ÜHISTE KAITSEMEETMETE EELISTAMINEPÕHIMÕTEKuigi sageli tundub, et lihtsam on lasta töötajatel kasutadaisiklikke kaitsevahendeid (turvarakmed jne), ei tohikssiiski unustada, et ühised kaitsevahendid (kaitsepiire,platvorm, turvavõrk jne) pakuvad tõhusamat kaitset. Ennetuseüldpõhimõtete kohaselt (raamdirektiivi89/391/EMÜ artikli 6 lõike 2 punkt h) „peaks tööandjaeelistama kollektiivseid kaitsemeetmeid üksikult võetavatelekaitsemeetmetele”. Samuti saab töötamiskohtadelkasutatavad isiklikud kaitsevahendid (liikumispiirajad)asendada ühiste juurdepääsuvahenditega (tellingud, platvormidjne), kaitsmaks töötajaid kõrgusest kukkumise ohueest võimalikult tõhusalt.Enamikul juhtudel kinnitab seda ka ohtude hindamine.14PRAKTILISED NÄITEDPideva tootmise tsooni läheduses ja selle kohal paiknevatetolmueemaldusseadmete hooldus köögimööbli puitosadetootmisel.Iga hooldusosakond püüab planeerida oma töö nii, etsee ei segaks muid läheduses toimuvaid tegevusi.PRAKTILISED NÄITEDKahe aknapesija üheaegsel töötamisel tuleb töötajaidülalhoidvatele ja kaitsvatele isiklikele kaitsevahenditele

eelistada teisaldatavat tõstuktööplatvormi või ripptööplatvormi.3.1.9 TÖÖTAJATELE ASJAKOHASTE JUHISTE ANDMINEPÕHIMÕTETöötajatele kõrgtöödeks vajalike juhiste andmine suurendabmärkimisväärselt kaitsemeetmete tõhusust.Igale töötajale tuleb anda asjakohast teavet tööjuhendite,ettevaatusabinõude ja keeldude kohta.Raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikkel 6 nõuab tööandjaltjärgmist: „võtta oma vastutuse piires kõik töötajate ohutuseja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealasteohtude ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andminening vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagaminekaitseks töökohal”. Tööandja peab nende põhimõtetejärgimisel lähtuma järgmistest ennetuse üldpõhimõtetest(lisaks muule): ohtude vältimine; ohtude hindamine, kui neid ei ole võimalik vältida.Ohtude hindamine tähendab nende olukordade hoolikatuurimist, milles töötajad oma töötamiskohtadel või töötamiseajal erinevate ohtudega kokku puutuvad.Selle põhjal määratakse kindlaks meetmed tervist ja ohutustähvardavate ohtude ennetamiseks.On oluline teha kindlaks, kas ohud on olemas ning kasnende kõrvaldamiseks või minimeerimiseks rakendatudettevaatusabinõud on piisavad.Ja lõpuks kohustab raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikkel10 tööandjat võtma ka asjakohaseid meetmeid selleks,„et ettevõtte ja/või asutuse töötajad ja/või nende esindajadsaavad kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/võitavadega, mis võivad muu hulgas arvesse võtta ettevõtteja/või asutuse suurust, kogu vajaliku teabe, mis käsitlebohtusid tervisele ja ohutusele ning kaitse- ja ennetusmeetmeidnii ettevõtte kui ka iga töökohaliigi ja/või töö seisukohast”.3. ENNETUSE PÕHITÕEDPRAKTILISED NÄITEDEkstraheerimisettevõtete konveierilintide puhastamiseltuleb esitada järgmised küsimused: Kas töötaja on saanud õiged konveierilintide pealispindadeleligipääsemise juhised? Kas töötaja näeb oma töötamiskohalt konveieriliiniblokeerumise või hädaseiskamise märguandeid? Kas töötaja teab, et ta ei tohi liikuva lindi vastuminna?3.2 KUIDAS HINNATA OHTUSID?VIIS SAMMU OHTUDE HINDAMISELMis on ohtude hindamine?1. SAMM:Ohtude väljaselgitamineTuleb välja selgitada ohud, mis seoses töötamiskohal olevatetingimustega võivad põhjustada vigastusi.Mittetäielik ohtude ja ohtlike olukordade loetelu: libisemine/komistamine (nt halvasti hooldatud põrandadvõi trepid) tuli (nt tuleohtlikud materjalid) kemikaalid (nt akuhape) masinate liikuvad osad (nt lõiketerad) kõrgtöö (nt poolkorrustel) materjalide laialipaiskumine (nt plastmassivalu) surveseadmed (nt auruboilerid) liiklusvahendid (nt kahveltõstukid) elekter (nt elektrijuhtmed) tolm (nt lihvimisel)15

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)16aurud (nt keevitamisel)raskuste käsitsi teisaldaminemüravalgustustemperatuurTuleb küsida töötajate või nende esindajate arvamust.Tootja juhendid võivad ohtude väljaselgitamisele samutikaasa aidata. Teavet saab ka registreeritud õnnetus- jahaigestumisjuhtude andmekogust.2. SAMM:Kes võib saada vigastusi?Ei ole vaja loetleda töötajate nimesid.Tuleb tuvastada samalaadset tööd tegevad inimrühmad, nt: kontoripersonal; hooldustöölised; lepingulised töötajad; teiste ettevõtete töötajad, kes töötavad kõnealuseltöötamiskohal; töölised; koristajad; avalikkuse esindajad.Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata sellistele töötajate rühmadele,nagu: puudega töötajad; noored töötajad; noored emad ja rasedad; kogenematud töötajad, praktikandid; töötajad, kes töötavad üksinda; füüsilisest isikust ettevõtjad; kõik muud töötajad, kes võivad olla ohustatud; töötajad, kes ei oska kohalikku keelt:Samuti tuleb arvestada muude isikutega, kes võivad tõenäoliseltvahetevahel samuti töötamiskohal viibida (ntkülalised).3. SAMM:Kas ohtude kontrolli all hoidmiseks saab veel midagiära teha?Kas ohtude hindamisel loetletud ohtude vältimiseks onjuba võetud ettevaatusabinõusid, mis : järgivad õigusaktides sätestatud eeskirju; vastavad kutsestandardile; järgivad häid tavasid; kõrvaldavad ohtusid; minimeerivad ohtusid.Kas töötajatele on pakutud: piisavat nõustamist ja väljaõpet; asjakohaseid süsteeme ja menetlusi.Kui seda on tehtud, on ohud piisava kontrolli all, kuidtuleb siiski registreerida, milliseid ettevaatusabinõusidrakendatakse (võib viidata menetlustele, ettevõtte põhikirjalejne).Kui ohud ei ole piisava kontrolli all, tuleb märkida, midaveel on vaja teha (tegevuste loetelu).Ohtude kontrolli all hoidmisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid,võimaluse korral järgmises järjekorras: kõige ohutuma variandi valimine; juurdepääsu tõkestamine ohuallikale; töökorraldus, mille puhul kokkupuude ohuga on võimalikultväike; ühiste kaitsemeetmete eelistamine; töötajate varustamine isiklike kaitsevahenditega.4. SAMM:Järelduste dokumenteerimineOhtude hindamine peab olema asjakohane.Peab olema võimalik tõestada, et: kontroll viidi läbi nõuetekohaselt; selgitati välja isikuid, kes võivad olla ohustatud; käsitleti kõiki ohtusid, võttes arvesse potentsiaalseltohustatud töötajate hulka;

võetud ettevaatusabinõud on piisavad ja jääkoht onminimaalne.Töötajatele tuleb need järeldused teatavaks teha.5. SAMM:Läbivaatamine ja tulemusMääratakse kindlaks läbivaatamise ja hindamise kuupäev.Läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas võetud ettevaatusabinõudaitavad kõiki ohte piisavalt kontrollida. Kui see niiei ole, tuleb ette näha vajalikud meetmed. Saadud tulemuseddokumenteeritakse. Vajaduse korral võib ohtudehindamise jaoks lisada eraldi lehekülje.Muutused töötamiskohal, nt: uued masinad, uued materjalid, uued tööoperatsioonid, teiste ettevõtete töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatekohalolek,võivad tekitada uusi tõsiseid ohtusid.Need tuleb välja selgitada ning nende käsitlemisel tulebkasutada eespool kirjeldatud viie sammu meetodit.3.3 TÖÖVAHENDITE VALIMINE: NÄITEDÜLDSÄTTED (DIREKTIIV 2001/45/EÜ)Tellingud, redelid ja köied, mida on käsitletud töövahenditekasutamist puudutavates sätetes (vt direktiiv2001/45/EÜ lisa), on tavalised töövahendid ajutistekõrgtööde puhul ning töötajate ohutus ja tervis sõltub oluliselmääral nende korrektsest kasutamisest. Seepärasttuleb täpsemalt kirjeldada viise, kuidas töötajad nimetatudtöövahendeid kõige ohutumalt kasutada saaksid.Nõutav on töötajate asjakohane eriväljaõpe.Kui ajutisi kõrgtöid ei ole võimalik teostada ohutult janõuetekohastes ergonoomilistes tingimustes sobivalt pinnalt,tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks ja säilitamisekskõige sobivamad töövahendid. Ühiseid kaitsemeetmeidtuleb eelistada individuaalsetele kaitsemeetmetele.Töövahendite mõõtmed peavad vastama tehtava tööiseloomule ja eeldatavale koormusele ning võimaldamaohutut läbipääsu.Kõrguses asuvatele ajutistele töötamiskohtadele juurdepääsukstuleb valida kõige sobivamad vahendid vastavaltliikumissagedusele, kõrgusele ja kasutusajale. Valitudvahendid peavad võimaldama evakueerimist otsese ohukorral. Tee juurdepääsuvahendilt platvormidele, lavadelevõi ülekäikudele ja sealt tagasi ei tohi kukkumisohtu suurendada.Redeleid võib kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnesolukorras, mil muude ohutumate vahendite kasutamine eiole õigustatud vähese ohu ja lühikese kasutusaja võikohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta.Köite abil liikumist ja kinnitamist võib kasutada üksnesolukorras, mille puhul ohtude hindamine tõestab, et selviisil on võimalik tööd ohutult teha ning et muude ohutumatetöövahendite kasutamine ei ole õigustatud.Võttes arvesse ohtude hindamise tulemusi ning eriti töökestust ja ergonoomilisi piiranguid, tuleb töötaja varustadaistme ja asjakohaste lisatarvikutega.Sõltuvalt eespool mainitud kaalutluste põhjal valitud töövahendiliigist tuleb määrata kindlaks sobivad meetmedselliste töövahendite kasutamise puhul töötajaid ähvardavateohtude minimeerimiseks. Vajaduse korral tuleb paigaldadakukkumist takistavad kaitseseadeldised. Needpeavad olema sobiva kuju ja piisava tugevusega, et takistadakõrgusest kukkumist või kukkumine peatada ningeelkõige ära hoida töötajate vigastusi. Kukkumist takistavadühised kaitsevahendid peavad olema terviklikud, jättesvabaks üksnes redelid või juurdepääsu trepile.Kui teatava tööülesande täitmine nõuab kukkumist takistavaühise kaitsevahendi ajutist kõrvaldamist, tuleb võttatõhusaid asendavaid ohutusmeetmeid. Tööülesannet eitohi täita enne, kui kõnealused meetmed on võetud. Kuitööülesanne on alaliselt või ajutiselt täidetud, tuleb kukkumisttakistav ühine kaitsevahend uuesti paigaldada.Ajutist kõrgtööd võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimusedei ohusta töötajate turvalisust ja tervist.Uute ehitiste projekteerimisel tuleb võtta arvessehooldustöödeks vajalike juurdepääsude tagamist.3. ENNETUSE PÕHITÕED17

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Kuidas klaasaatriume ja -katuseid seestpoolt puhastada?Kasutada võib järgmisi meetodeid: püsivalt paigaldatud juurdepääsuvahendid torntellingud teisaldatav käär- või mastil liikuva tõstukiga tööplatvorm teisaldatav poomtõstukiga tööplatvorm redel (üksnes erandolukordades!) köite abil liikumine ja kinnitamineAllpool on esitatud vastavad illustratsioonid.2. näide: Klaasaatriumite ja muude katuste seestpooltpuhastamine torntellingultTehnilised näitajad: ohutu töötamiskoht, küljekaitsed tagavad ohutu juurdepääsu sile tööpind, võimalik kasutada pikendatavaid puhastusseadmeidOhud: vajab tasast mittelibedat aluspinda, kus ei ole takistusi vajab kohandamist vastavalt ehitise kõrgusele, takistuseksvõivad olla hoone seesmised kandeelemendid töötajad peavad tellingult selle liigutamise ajaks lahkuma kui kasutatakse maksimaalset kõrgust, on vaja täiendavatballasti või aluspinna suurendamist on vaja tellingu paigaltliikumist takistavaid lukustusseadiseid.1. näide: Klaasaatriumite ja muude katuste puhastamineseestpoolt püsivalt paigaldatud juurdepääsuvahenditeltTehnilised näitajad: maksimaalne tehniline ohutus konstruktsioon võimaldab puhastamisnõudeid täita optimaalsed töötingimused (ei ole vaja mõelda juurdepääsule)Ohud: juurdepääsuvahendite nõuetekohase konstruktsioonija kasutuse puhul tööohutusalased riskid puuduvad183. näide: Klaasaatriumite ja -katuste seestpooltpuhastamine teisaldatavalt käär- või masttõstukigatööplatvormilt.Tehnilised näitajad: kasutamise lihtsus kerguse ja vähese ruumivajaduse tõttu saab kasutadakitsastes, raskesti ligipääsetavates kohtades mahub tavaliselt läbi standardse ukseava töötaja ja tema töövahendid tõstetakse üles mehhaaniliselt kerge kohandada ehitise kõrgusegaOhud: tülikas tõstmisprotsess, võib olla ohtlik masttööplatvormidel on piiratud töökõrgus väike tegevusraadius

tööplatvormi liigutamiseks peavad töötajad selleltlahkumaplatvormil töötades peab vältima mis tahes ootamatuidvõi kontrollimatuid liigutusi5. näide: Klaasaatriumite ja muude katuste seestpooltpuhastamine redeliltETTEVAATUST!Üldiselt tuleb seda meetodit vältida ning kasutadaüksnes erandolukordades.Redelit võib kasutada üksnes siis, kui tööd on võimatuteha muudelt töövahenditelt, näiteks kinnitatud tellingultvõi torntellingult või teisaldatavalt tõstuktööplatvormilt.4. näide: Klaasaatriumite ja -katuste seestpoolt puhastaminepoomtõstukiga tööplatvormiltTehnilised näitajad: ohutu töötamiskoht töötaja jaoks teisaldatava tõstuktööplatvormi igast asukohast onvõimalik juurde pääseda peaaegu kõikidele kohtadele suur tegevusraadius paiknemiskoha ümber mahub liikuma läbi ukseavade (mudelite rattad onvarustatud kummidega) töötamiskoha täpne kohandamine võib kasutada suurte pindade töötlemiseksOhud: põrandad ja alused peavad suutma taluda suurt koormust hiljem lisatavad konstruktsioonid võivad vähendadatööpinda tuleb vältida mis tahes ootamatuid või kontrollimatuidliigutusiOhud: suur kukkumisoht ebaergonoomiline tööasend, jalad on tugevasti koormatud üht kätt tuleb kasutada ohutuse tagamiseks vaja on võimaliku tööpinnaga võrreldes suurt toetuspinda pinnal, kuhu redel toetub, ei tohi olla takistusi redeli sage liigutamine, mis sunnib töölist üles-allaronima; siit võib järeldada, et redel võimaldab juurdepääsuüksnes väikesele tööpinnale ning halb tööasendtekitab luu- ja lihaskonna vigastamise ohtu redelil ei ole ruumi puhastusvahendite või tööriistadejaoks6. näide: Klaasaatriumite ja muude katuste seestpooltpuhastamine rippistmelt (köite abil liikumineja kinnitamine)Tehnilised näitajad:Kui ei ole võimalik kasutada muid töövahendeid: rippistet võib kasutada siis, kui tööd ei ole võimalikteha kinnitatud tellingult või torntellingult või teisaldatavalttõstuktööplatvormiltMuud tingimused: piiratud kasutusaeg vaja on väljaõppinud, pädevaid ja füüsiliselt tugevaidtöötajaid3. ENNETUSE PÕHITÕED19

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Ohud: töötamiskohale juurdepääsuks peab katusekalleolema minimaalne vaja on sobivaid ankurduspunkte katusekonstruktsioonilvõi mujal, mis suudaksid vastu pidada dünaamiliselepingele töötaja kukkumise korral vaja on kahte eraldi riputusseadist: üks töököis (juurdepääsuks,laskumiseks ja toetumiseks) ja üks ohutusköis(julgestussüsteem) vaja on eriväljaõpet, mis täiendaks töötajate tehnilisioskusi kõrguses köite abil liikumise ja kinnitamise jaeeskätt päästetoimingute alal kui erinevatel töötamiskohtadel töötavadsamaaegselt kaks või enam töötajat, tuleb ohtudehindamise käigus kindlaks määrata julgestavatetöötajate arvTööandjad peavad pidevalt hoolitsema oma töötajatepädevuse eest, pakkudes neile korrapäraste ajavahemikejärel koolituskursusi. Teatavatel juhtudel on vajalik täielikümberõpe, eriti kui kasutatakse tehnoloogiliste uuendustegatöövahendeid ja/või on vaja arvesse võtta uusi ohtusidvõi muutunud olusid.203.4 SOOVITUSED KÕRGUSES TÖÖTAMISEKSTÖÖTAJATE VÄLJAÕPEÜldiselt peavad ajutisi kõrgtöid tegevad ja nende töödejaoks ette nähtud töövahendeid kasutavad töötajadsaama tööülesannete täitmiseks ja eriti päästetööde tegemiseksasjakohase eriväljaõppe.Tavaliselt vajavad töötajad selliseks tööks nõuetelevastavatkutsealast ja tehnilist väljaõpet ning asjatundjate nõuandeidja kogemusi, teadmisi võimalikest ohtudest ja olulistestpäästetoimingutest ning oskust avastada töö tegemiseajal tehnilisi vigu või puudusi, hinnates nende tagajärgienda tervisele ja ohutusele.Väljaõpe korraldatakse vastavalt riiklikele eeskirjadele.Kõikide töötajate kohta tuleb koostada koolitusdokumentatsioon,kus on kirjas, millise koolituse inimene on saanudja millised kogemused ta on omandanud.KOOSKÕLASTAMINEKui ühel ja samal töötamiskohal töötavad mitme ettevõttetöötajad, peab nende tegevus olema kooskõlastatud (vtdirektiiv 89/391/EMÜ artikkel 6 lõige 4 ja direktiiv92/57/EMÜ artikkel 3).Ajutiste kõrgtööde puhul on ohtude hindamine ja asjakohastemeetmete rakendamine samaaegsete või järjestikustetöödega seotud ohtude kõrvaldamiseks või minimeerimiseksväga oluline.Eriti tuleb sellele pöörata tähelepanu siis, kui ehitustöö toimub: õhuliinide või elektripaigaldiste läheduses; tööstusettevõtte läheduses (nt tegutsev töökoda võivabrik); rahvarohkes kohas (nt tänav, suur kauplus jne); mitmel tasapinnal (nt sama tellingu kahel tasandil); olukorras, kus on juurdepääs ja väljapääs raskendatud.Kooskõlastamisvõimalused:Kooskõlastamine samaaegselt või järjestikku tehtavatetööde puhul, kui see on vajalik ohtude kõrvaldamiseks võiminimeerimiseks, peab vastama järgmistele nõuetele: seda teevad ainult pädevad isikud; sellega on arvestatud juba töö planeerimise etapil; hõlmab kõiki selle tööga seotud töötajaid, isegi kuinad kuuluvad erinevatesse ettevõtetesse; tekitab tõhusa teabevahetuse plaanide, toimikute,koosolekute, külastuste, asjakohaste juhendite jnekaudu; kestab kogu tööprotsessi jooksul.

Eesmärk on tellingute püstitamise, demonteerimise võimuutmise ajal anda teada tellingutest või nende osadeolemasolust, mis ei ole veel kasutuseks valmis, et vältidasellesse ohutsooni sisenemisega kaasnevat ohtu.Selleks on direktiiviga 92/58/EMÜ 14 , millega kehtestataksemiinimumnõuded töökohas kasutatavatele ohutusja/võitervisekaitsemärkidele, ette nähtud järgmised hoiatavadmärgid: „Rippuv last”, „Takistused” ja „Kukkumisoht”(II lisa) ning takistusi ja ohtlikke kohti tähistavad märgid(V lisa).MÄRGISTAMINEOhtude märgistamine ei ole iseenesest veel ennetusmeede.See on viimane samm, mis tehakse siis, kui ohtu ei olevõimalik vältida või minimeerida.Märgistamine juhib vaid tähelepanu püsivale ohule jaseda kombineeritakse muude kaitsemeetmetega selletõhususe suurendamiseks.Töötajatelt tuleb nõuda ohutute töövõtete kasutamist jaettevaatust.Töövahendite puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmisteleväga olulistele teguritele:Tootja märgistus: püsiv märgistus seadmetel ja vahenditel, mis ei olekohapeal monteeritud või mis on eelnevalt monteeritud; lubatud maksimaalse koormuse tähistus; ohutusmeetmetele osutavad piktogrammid, näiteksisikukaitsevahendite kasutamine kukkumisohu vältimiseks.Töövahendite kasutamine:Töövahendite kasutamist selgitavad sildid tuleb panna tellingutelenende paigaldamise, püstitamise, demonteerimiseja muutmise ajaks. Püstitamise ja demonteerimise ajal tuleb kontrollida,et tellingu osad, mis ei ole kasutamiseks valmis, oleksidvastavalt märgistatud (vt direktiiv 2001/45/EÜlisa punkt 4.3.5). Tööstuslikult valmistatud tellingute kasutamisel tulebkontrollida tootja juhiste olemasolu töövahenditelning neid tuleb järgida, pöörates erilist tähelepanujuhtnööridele tellingute liigi, maksimaalse lubatudkoormuse jms kohta.Tellingute ja muude töövahendite olemasolu tähistav märgistusPÄÄSTETOIMINGUDInimesed võivad tööl vigastusi saada või haigeks jääda.Töötamiskohtadel võib ette tulla hädaolukordi.Kuidas peaks olema korraldatud tegutsemine õnnetuste,vahejuhtumite või ähvardava ohu puhul? Kas on olemas hädaolukorras tegutsemise kord, milleganähakse ette näiteks tööliste evakueerimine kõrgusesasuvatelt ajutistelt töötamiskohtadelt tulekahjukorral? Kas juurdepääsude ja platvormide, korruste või ülekäikudevahelised liikumisteed võimaldavad töötajatelähvardava ohu korral kiiresti evakueeruda? Kas tööplatsil olevad töötajad teavad, millise korrajärgi nad peavad tegutsema? Kas on olemas häireseade ja kuidas see töötab? Kas töötamiskohas on võimalik ühendust saadahädaabiteenistustega? Kas kohapeal on piisavalt esmaabivahendeid? Kas on kindlaks määratud, kes töötajatest vastutabesmaabi andmise eest? Kas töötamiskohal olevad töötajad oskavad andaesmaabi?3. ENNETUSE PÕHITÕED14 Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuetekohta, EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23..21

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)22ILMASTIKUTINGIMUSED:Ilmastikutingimustel on kõrgtöödele loomulikult väga suurmõju, eriti välitööde puhul.Seepärast on soovitav võtta järgmisi meetmeid: võtta töövahendite valikul ja paigaldamisel arvesseilmamuutuste tõttu tekkivaid või süvenevaid ohtusid(nt ümberminek tuule tõttu; libisemised ja kukkumisedniiskuse ja külma tõttu; elektriga seotud ohud, mis ontingitud tormist või elektriliinide või –paigaldiste lähedusest,deformeerumine kuumuse tõttu jne); kaaluda juba töö kavandamise etapis töötingimusteparandamise võimalusi, et ilmastikutingimustegaparemini toime tulla (nt juurdepääsude ja töötamiskohtadekaitsmine tuule, vihma, külma ja päikeseeest; elektriseadmete isolatsioon ja/või töövahenditemaandamine jne); enne tööpäeva alustamist jälgida alati ilmaennustustja kui on tõenäoline, et ilm võib ohustada töötajatetervist ja ohutust, tuleb kõrgtöö ajutiselt katkestada (vtdirektiiv 2001/45/EÜ lisa punkt 4.1.6).AJUTISED TÖÖTAJADTööandja peab võtma meetmed kõikide töötajate, sealhulgaska ajutiste töötajate teavitamiseks ohtudest terviseleja ohutusele, korraldama vastava väljaõppe ningvõtma meetmed ja tegema kõik vajaliku, et kaitsta õnnetusteja kutsehaiguste eest ning neid ennetada.Riikides, kus ajutistel töötajatel on lubatud teha kõrgtöid,tuleb meeles pidada, et nende töötajate puhul võib kukkumisohtolla väga suur, kui nad ei ole saanud nõuetekohastväljaõpet ja kui neid ei ole teavitatud võimalikestohtudest.Seetõttu on soovitav võtta iga tööülesande täitmise korralühendust ajutisi töid tegeva ettevõttega ning: koostada teabeleht töötamiskoha kohta, kus on kokkuvõtlikultkirjeldatud tööga seotud ohtusid ja riske,ettevaatusabinõusid, mida tuleb rakendada, ajutisetöötaja isiklikke kaitsevahendeid ning seda laadi tööpuhul nõutavat tervisekontrolli; varuda aega ajutiste töötajate vastuvõtmiseks, nendenõustamiseks ja väljaõpetamiseks (töötamiskoht, töömeetod,ohutuseeskirjad, sisekorraeeskirjad, õnnetusepuhul võetavad meetmed, ettevõtte töökorraldusjne); korraldada nende töötajate ja nende töö tõhus jälgimine(toetus, järelevalve, hindamine).TERVISENÕUDED KÕRGTÖÖDELKui inimesel ei ole kõrguses töötamiseks füüsilisi ja vaimseideeldusi, võib see ohustada nii töötajat ennast kui kateda hädaolukorras abistama tulnud inimesi.Töötajate tervishoiu ja tööohutusega seotud tervisekontrollimeetmeidtuleb rakendada vastavalt riiklikele õigusaktideleja/või tavadele. See tähendab, et iga töötajapeab saama soovi korral oma tervist regulaarsete ajavahemikejärel kontrollida. Vt raamdirektiiv 89/391/EMÜartikkel 14:„1.Kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadegavõetakse meetmed tagamaks, et töötajatele korraldataksenende töös esinevatele ohutuse ja tervisega seotudohtudele vastav tervisekontroll.2. Lõikes 1 nimetatud meetmete kohaselt peab igal töötajalolema võimalus käia soovi korral regulaarselttervisekontrollis.3. Tervisekontroll võib olla riikliku tervishoiusüsteemiosa.”

3.5 SOOVITUSED KÕRGTÖÖDEKSELEKTRIPAIGALDISTES VÕI NENDELÄHEDUSESKõrguses töötamisel tuleb sageli teha töid ja täita tööülesandeidselliste elektripaigaldiste läheduses, nagu elektriliinid,trafoalajaamad ja jaotusjaamad, raadio- ja televisioonisaatjadjne.Kuna sageli tuleb tööd teha ka siis, kui paigaldised onelektrivõrku lülitatud, peab tööandja kõrgtööde ohtudehindamisel arvesse võtma elektrist tulenevaid lisaohtusid.Tööandja peab kõigepealt ühendust võtma vastutavateametiasutustega ja välja selgitama, millised ohutusmeetmedon vaja võtta kaitseks elektrilöögi ja muude ohtudeeest (kõrgepingelühis, staatiline elekter, jääklaengud),kuna sellistes olukordades on elektrist põhjustatud õnnetusedalati võimalikud.Töövõtja peab ka tagama vastavuse eeskirjadega, standarditega(eriti EN 50110-1) ja muude õigusnormidesttulenevate kohustustega, mis mõjutavad otseselt elekripaigaldistesja -masinatel töötamist.Enne töö alustamist tuleb tööplatsil käia ja kindlaks teha,kas töö toimub elektripaigaldise sees või selle läheduses.Kõikide tööde puhul, mida sooritatakse elektripaigaldisepingestatud osades või nende läheduses, tuleb alati kasutada:isoleeritud ohutusvahendeid;isoleeritud isikukaitsevahendeid (nt isoleeritud lõuarihmagakaitsekiiver; isoleeritud tallaga kaitsejalanõud,ülelöögi eest kaitsvad kaitseprillid);isoleeritud töövahendeid jamuid isoleerivaid vahendeid.Kui ilmastikutingimused muudavad töötamise ohtlikuks(tihe udu, tuul, vihm või lumi), tuleb töö peatada või sellealustamine edasi lükata.3.5.1 ELEKTRIPAIGALDISTE LÄHEDUSES TEHTAVAD TÖÖD,MIS EI OLE ELEKTRIGA SEOTUDPaljud kõrgtööd, mis ei ole seotud elektriga, näiteks monteerimis-ja transporditööd, puude kärpimine, värvimine,tellingute monteerimine, töötamine ehitusmasinatel võitõsteseadmetel, toimuvad siiski elektripaigaldiste naabruses,näiteks elektriliinide, trafoalajaamade, jaotusjaamade,raadio- ja televisioonisaatjate läheduses.Sellisel juhul peab tööde eest vastutav tööandja pärastehitusplatsi või töötamiskoha külastamist ohtusid hinnatesvõtma arvesse elektriga seotud lisaohtusid ning rakendamaasjakohaseid täiendavaid ohutusmeetmeid.Selleks peab tööandja kõigepealt siseriiklike eeskirjadeja tavade kohaselt ühendust võtma võrguoperaatoriga javastutavate ametiasutustega ning neid plaanitud tööst teavitama,et saada neilt heakskiit meetmetele, milledekavandamisel on lisaks kõrgusest kukkumise ohule arvessevõetud ka elektrist tulenevaid ohtusid.Järgmised meetmed on tõestanud oma tõhusust (loeteluon tähtsuse järjekorras): ohu kõrvaldamine elekripaigaldise või elektriliinielektrivõrgust väljalülitamise või isoleerimise abil; elektriliini ümbertõstmine enne tööde alustamist, eritikui see peab pärast ehitustöö lõpetamist jälle töökorrasolema; tõkete püstitamine, mis takistavad pääsu elektrivõrkulülitatud paigaldiste juurde; töövahendite ja -menetluste kohandamine olukorraga; metallist tööriistade maandamise võimaluse kaalumine.Elektriga seotud oht tekib siis, kui töötaja keha, tööriist,töövahend või masin ületab ohutu liikumisruumi piirid(selle välispiir on määratud EN 50110-1 kohaselt).Ohuala piiri ei tohi seetõttu kunagi ületada. See on eritioluline ehitusplatsil, kus tuleb suurte raskuste transportimisel(tornkraanade, liikurkraanade jms abil) või teisaldatavajuurdepääsutorni kasutamisel käsitseda või transportidapikki elektrit juhtivaid seadmeid.Mõnede masinate puhul on võimalik nende liikumisalaeraldada ja tõkestada sellele juurdepääs.Korvtõstuki korvist ühekordselt tehtavate tööde puhul, kuiei ole võimalik võtta kõiki ohutusmeetmeid, kasutatakseelektrikaabli detektoreid, mis hoiatavad töötajaid kaabliteeest ja võivad teatavatel juhtudel peatada ohtliku liikumise.3.5.2 TÖÖ ELEKTRIPAIGALDISTELTöö elektripaigaldistel hõlmab kõiki elektripaigaldiste võinende tööseadmete tootmisega, püstitamisega, uuendamisegaja parandamisega seotud tegevusi.Neid elektritöid võivad teha üksnes kvalifitseeritud elektrikudvõi nende juhatuse ja järelevalve all töötavad isikud.Kvalifitseeritud elektrikud, kellele tööde läbiviimineusaldatakse, peavad suutma hinnata tehtava töö iseloomu,oskama tuvastada võimalikke ohtusid ja võtta vajalikkemeetmeid.Kõigepealt peab tööandja siseriiklike eeskirjade ja tavadekohaselt teatama elektripaigaldistel kavandatud töödestvõrguoperaatorile ja vastutavale ametiasutusele.Kogu töö tuleb kooskõlastada võrguoperaatoriga.Sedalaadi tööde puhul peab vastutav tööandja ka hindamavõimalikke ohtusid ja kehtestama ohutusmeetmed.Ta peab vahet tegema, kas töid tehakse paigaldise aktiivsetelosadel, mis võivad olla pideva voolu all, või nendeläheduses. Viimati nimetatud juhul kohaldatakse punktis3.5.1 osutatud meetmeid.Pingestatud osadel võib tööd teha üksnes pärast seda, kuion kontrollitud, et need ei ole voolu all. Selleks tuleb:1. Elekter välja lülitada.2. Võtta meetmed uuesti sisselülitamise vältimiseks.3. Kontrollida, et osad ei ole pingestatud.3. ENNETUSE PÕHITÕED23

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)4. Maandada ja lühistada.5. Lähedal asuvad pingestatud osad katta või varjestada.Loetletud viie toimingu järjekorda võib muuta või mõneneist hoopis vahele jätta, kui see on põhjendatud (EN50110-1).Kõrgtöödel tuleb redelitele ja postide otsa ronimisekskasutatavatele ronimisrauadadele eelistada inimestejaoks mõeldud isoleeritud tõstekorve ja -platvorme.Kuid alati jääb alles elektriga seotud õnnetuste (elektrilöök)ja elektrilöögi tagajärjel kõrgusest kukkumise oht.3.5.3 TÖÖ PINGESTATUD OSADELTeatavates olukordades (nt kui ei ole võimalik tagada, etpingestatud osad ei ole voolu all) võib osutuda vajalikuksteatavate tööülesannete täitmine pingestatud osadel.See on eritöö, mille puhul tööandja peab tagama, et: töötamisel pingestatud osadel kasutatakse üksnesjäreleproovitud ja katsetatud ohutuid töömeetodeid; töid teostavad üksnes kvalifitseeritud elektrikud, keson saanud vastava eriväljaõppe ja oskavad rakendadaohutusmeetmeid;kasutatakse tööprotsessi ja pinge jaoks sobivaidvahendeid ja tööriistu;elektriga seotud ohtude eest kaitsmiseks võetakse tehnilisi,organisatsioonilisi ja individuaalseid erimeetmeid.24

4. AJUTISTEL KÕRGTÖÖDEL KASUTATAVADTÖÖVAHENDID4.1 VABALTSEISVAD TELLINGUD4.1.1 OHTUDE HINDAMINE JA VALIKTELLINGUTE EHITAMIST JA PAIGALDUST KÄSITLEVAD ERISÄTTED(DIREKTIIV 2001/45/EÜ)„Kui valitud tellinguid käsitlev arvutus ei ole kättesaadav võikui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tulebteha tugevus- ja püstuvusarvutused, välja arvatud juhul, kuitellingud on paigaldatud vastavalt üldtunnustatud standardkujule.“(Direktiivi 2001/45/EÜ lisa punkt 4.3.1.)„Pädev isik peab koostama monteerimis-, kasutus- jademonteerimiskava sõltuvalt valitud tellingute keerukusest.Nimetatud kava võib olla koostatud standardsekavana, millele on lisatud kõnealuste tellingute konkreetseteüksikasjadega seotud andmed.” (Direktiivi2001/45/EÜ lisa punkt 4.3.2.)„Tellingute kandeosade libisemine peab olema välistatudkandepinna kinnitamise, libisemist takistava vahendi võimuu sama tõhusa lahenduse abil ning kandepind peabolema piisava kandevõimega. Tuleb tagada, et tellingudseisaksid kindlalt. Ratastellingute puhul tuleb asjakohastevahenditega takistada nende ootamatut liikumist kõrgtöödeajal.” (Direktiivi 2001/45/EÜ lisa punkt 4.3.3.)„Tellinguplatvormide mõõtmed, kuju ja paigutus peavadvastama tehtava töö iseloomule ja kantavale koormuselening võimaldama ohutu töö ja liikumise. Tellinguplatvormidpeavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärasekasutamise juures ei liigu. Tellinguplatvormideosade ja kollektiivsete kukkumist takistavate vertikaaljulgestusseadmetevahel ei tohi olla ohtlikke tühimikke.”(Direktiivi 2001/45/EÜ lisa punkt 4.3.4.)„Kui tellingute osad ei ole kasutamiseks valmis, näiteksmonteerimise, demonteerimise või ümbertegemise ajal,tuleb need tähistada hoiatusmärkidega vastavalt direktiivi92/58/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele õigusaktideleja sobival viisil füüsiliste piiretega eraldada, ettakistada juurdepääsu ohtlikule alale.” (Direktiivi2001/45/EÜ lisa punkt 4.3.5.)„Tellinguid võib paigaldada, demonteerida või oluliselmääral muuta üksnes pädeva isiku järelevalve all ja sedavõivad teha ainult töötajad, kes on artiklis 7 käsitletudkonkreetseid ohtusid silmas pidades saanud ettenähtudtoiminguteks asjakohase eriväljaõppe, mis hõlmab eelkõige:a) asjakohaste tellingute paigaldamise, demonteerimisevõi muutmise kava mõistmist;b) ohutust kõnealuste tellingute paigaldamise, demonteerimisevõi muutmise ajal;c) inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid;d) kaitsemeetmeid, mida kasutatakse muutuvate ilmastikutingimustepuhul, mis võiksid kõnealuseid tellinguidkahjustada;e) lubatud koormust;f) igasuguseid muid ohtusid, mis on seotud eespoolnimetatud paigaldamise, demonteerimise või muutmistoimingutega.Järelevalvega tegeleval isikul ja asjaomastel töötajatelpeab olema punktis 4.3.2. nimetatud paigaldamis- jademonteerimiskava, kaasa arvatud juhised, mis võivadselle juurde kuuluda.” (Direktiivi 2001/45/EÜ lisa punkt4.3.6.)ERISÄTTED TÖÖOHUTUSE JA -TERVISHOIU MIINIMUMNÕUETERAKENDAMISE KOHTA AJUTISTEL VÕI LIIKUVATEL EHITUSPLATSIDEL(DIREKTIIV 92/57/EMÜ)Teine asjaolu, mida tuleb arvesse võtta, on direktiivi92/57/EMÜ IV lisas (B osa II jao punkt 6.3) esitatudnõue, et tööandjad laseksid pädeval isikul tellinguid kontrollidaenne nende kasutuselevõttu ning edaspidi korrapärasteajavahemike järel ning pärast iga muudatust,tööperioodi, halba ilma või maavärinat või pärast muidasjaolusid, mis võivad mõjutada tellingute tugevust võistabiilsust.ASJAOLUDE HINDAMINETellingud on kõige sobivam töövahend kõrguses asuvaletöötamiskohale pääsemiseks ja seal töötamiseks.Teiste sõnadega, nad tagavad ohutu töötamiskoha kõikidekõrgtööde tegemiseks ning võimaldavad sellele ohutujuurdepääsu.Tellingud koosnevad tootjatelt ja/või tarnijatelt saadudkonstruktsioonielementidest või moodulitest.Need võivad olla kas kinnitatud või teisaldatavad.Enne tellingute valimist tuleb oma vajadused täpselt määratleda,näiteks: Mis laadi töö jaoks tellinguid kasutatakse? Mis laadi töid tehakse tellingutel samaaegselt? Milline on vajalik maksimaalne kõrgus? Milliseid geomeetrilisi omadusi tuleb arvesse võtta? Millised täiendavaid koormusi (nii staatilisi kui kadünaamilisi) võib tekkida? Kuidas pääseb koormaga töötaja erinevatele tasanditele?4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid25

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)26Millist ankurdamise liiki võib kasutada?Kas tellingud peavad kokku sobima muude seadeldistevõi vahenditega (kaubaliftid, vintsid jne)?Millised kinnitus- ja loodimisvahendeid tõenäoliseltkasutatakse?Kui tellingud on valitud ning kui nende kohta tehtud arvutusedei ole kättesaadavad või ei sisalda konkreetseletöötamiskohale vajalikke ehituslikke juhiseid, tuleb tehatugevus- ja stabiilsusarvutused, välja arvatud juhul, kui tellingudon paigaldatud vastavalt üldtunnustatud standardkujule.ETTEVAATUST!Eriti hoolikas tuleb olla siis, kui on tegemist kaarkeevitusegavõi muude tööga, millega võib kaasneda surmavaelektrilöögi saamise oht. Tuleb võtta täiendavaidmeetmeid selle ohu vältimiseks.Kõrgepingeliinide või elektripaigaldiste läheduses tulebtellingutel töötamisel alati kinni pidada ohutu vahemaamiinimumnõuetest ning võtta meetmeid töötajate kaitsmiseksotsekokkupuutest või elektromagnetvälja elektrostaatilisestlaengust tingitud surmava elektrilöögi ohu eest.Lisateavet nende ohtude kohta saab punktist 3.5 „Soovitusedkõrgtöödeks elektripaigaldistes või nende läheduses”.TAVALISTE VABALTSEISVATE TELLINGUTE SKEEM1. Topeltkäsipuu2. Vahepõiktala3. Kandepost4. Kaitsepiire5. Sõlmpunkt6. Konsoolplatvormi kronstein7. Horisontaalpinna diagonaaltugi8. Sektsiooni kõrgus9. Põikpinna diagonaaltugi10. Sektsioone ühendav (sõrestik)tala11. Pikipinna diagonaaltugi12. Sektsiooni laius13. Alusplaat14. Reguleeritav postijalg15. Põiktala16. Kandepost17. Torukinnitus18. Avapõskkinnitus19. Konsoolsektsiooni diagonaaltugi20. Konsoolsektsiooni post21. Tööplatvorm (laudis)4.1.2 PAIGALDUSPINNASE ETTEVALMISTAMINEEnne tellingute paigaldamist tuleb ette valmistada tellingutealuspind.Et vältida tellingute kokkuvarisemist, tuleb lisaks muulekontrollida, kas pinnase kandevõime on piisavat.Selleks tuleb: kontrollida pinnase püsikindlust ja veenduda, et lähedusesei ole pehmeid kohti ega tühimikke; vajaduse korral tihendada pinnast või ehitada aluseid,lähtudes seejuures eeldatavast koormusest japinnase omadustest; kontrollida, kas läheduses toimuv tegevus ei ohustatellingute püsikindlust; kontrollida, kas sademevesi võib tekitada pinnaseerosiooni ja vajaduse korral vesi ära juhtida; kaldus aluspinna puhul (näiteks jalgteed, sõiduteed)kasutada alusplaate, mis takistavad libisemist ja/võivõimaldavad piisavat kallutust, et tagada postidevastupidavus eeldatavale koormusele.Tellingute jalad ei tohi toetuda mittetihedast ehitusmaterjalistalusele (tellised, tsementplokid) või painde all olevatele puitosadele,kui nende tugevus ei ole välja arvutatud.

ETTEVALMISTUSED TELLINGUOSADE SAABUMISEKS JA VASTUVÕTMISEKSTellinguosade saabumiseks ja vastuvõtmiseks tuleb tehajärgmised ettevalmistused: valmistada ette varustuse ladustamise ala, kaasaarvatud märgistus; korraldada mahalaadimine ja ladustamine selliselt,et oleks tagatud osade nõuetekohane hoidmine(koormustaluvus, funktsionaalsus jne), ja vähendadaselle toiminguga seotud ohtusid (kukkuvad esemed,töötajate kukkumine, löögid, raskuste käsitsi teisaldaminejne); kontrollida enne kasutamist iga tellinguosa seisukordaja asendada defektsed osad; kontrollida seinte või muude pindade kvaliteeti, millekülge tellingud ankurdatakse; kontrollida keevituste kvaliteeti, osade mõõtmeid javeenduda, et ei ole roostetanud kohti; kontrollida metall- või puitplaatide seisundit, aluseidvõi muid tellingute püsikindlust oluliselt mõjutavaidosi; kaitsta osi saastumise ja halva ilma eest (kui sedaveel ei ole tehtud).ETTEVAATUST!Elektripaigaldistes (elektriliinid, alajaamad jne) võinende läheduses töötamisel tuleb arvesse võtta elektrigaseotud lisaohtusid. Lisateabe saamiseks nendeohtude kohta vt „Soovitused kõrgtöödeks elektripaigaldistesvõi nende läheduses”, punkt 3.5.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendidKOORMUSTE TEISALDAMINE JA LADUSTAMINE TELLINGUTELTELLINGUTE PAIGALDAMINE ELEKTRILIINI LÄHEDUSESTellingute paigaldamisel elektriliini ja/või elektripaigaldise(alajaam, jaotusjaam jne) läheduses on vajavõtta teatavaid ohtude hindamisel põhinevaid ennetusmeetmeid.Need ettevaatusabinõud tuleb ohtude hindamisel dokumenteeridaning need võivad sisaldada ühte või mitutjärgmistest meetmetest: elektriliini ümbertõstmine; elektri väljalülitamine; tellingute ja elektriliini vahele tõkete või isolatsioonipaigaldamine.Ühtlasi on soovitav teha maandamine: kõrgepingeliinide ja eespool nimetatud elektripaigaldisteläheduses paiknevate tellingute puhul; kõrghoonete katusel olevate tellingute puhul.Tellingulaudistel on piirkandevõime, mida ei tohi ületada.Betoonplokkide, telliste ja muu sellise ehitusmaterjaligaaluste kaal võib ületada tellingute tootjate soovitatud nimikoormusi.Teisaldamine:Et vältida tellingute ülekoormamist ja seega ka kandevõimeületamist, peab tellingutega seotud ja/või nendekülge kinnitatavate materjalide jaoks ettenähtud transpordisüsteemidemonteerimine ja kasutamine vastama tootjasoovitustele. Nende süsteemide puhul tuleb arvesse võtta,et juurdepääs tellingutele oleks vaba, et töötajaid olekshädaolukorras võimalik evakueerida.Ladustamine:Tellingutel peab olema laadimissektsioon, kuhu tõstetaksealused raskete materjalidega.Nõuetekohaselt konstrueeritud laadimissektsioonid aitavadvältida tellingute ülekoormamist ning seega ka nendekandevõime ületamist.Tuleb järgida tootja juhiseid laadimissektsioonide püstitamisekohta.Kaitse:Piirdeta avadega või servadega laadimissektsioone eitohi kasutada, kaitsepiirded tuleb paigaldada enne kasutamist.27

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)ETTEVAATUST!Kindlasti tuleks vältida kogu töö jaoks vajaminevamaterjali hoidmist tellingutel laadimissektsioonis (etvähendada liikumist ja aega kokku hoida).4.1.3 PAIGALDAMINE, KASUTAMINE JA DEMONTEERIMINEb) ohutust kõnealuste tellingute paigaldamise, demonteerimisevõi muutmise ajal;c) inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid;d) kaitsemeetmeid, mida kasutatakse muutuvate ilmastikutingimustepuhul, mis võiksid kõnealuseid tellinguidkahjustada;e) lubatud koormust;f) igasuguseid muid ohtusid, mis on seotud eespoolnimetatud paigaldamise, demonteerimise või muutmistoimingutega.Järelevalvega tegeleval isikul ja asjaomastel töötajatelpeab olema punktis 4.3.2. nimetatud paigaldamis- jademonteerimiskava, kaasa arvatud juhised, mis võivadselle juurde kuuluda.” (Direktiivi 2001/45/EÜ lisa punkt4.3.6.)Tellingute paigaldamise ja/või kasutamise eest vastutavadtööandjad peavad tellingute püstitamise, muutmisevõi demonteerimise ajaks ette nägema ohutussüsteemi.See sisaldab tavaliselt kukkumisvastaste vahendite kasutamist.Tellingusüsteemid tuleb püstitada tootja juhendi kohaselt,sest mõned süsteemid võivad vajada rohkem ankurdusikui vabaltseisvad tellingud.28ÜLDPÕHIMÕTTED„Pädev isik peab koostama monteerimis-, kasutus- jademonteerimiskava sõltuvalt valitud tellingute keerukusest.Nimetatud kava võib olla koostatud standardsekavana, millele on lisatud kõnealuste tellingute konkreetseteüksikasjadega seotud andmed.” (Direktiivi2001/45/EÜ lisa punkt 4.3.2.)Tellinguplatvormide mõõtmed, kuju ja paigutus peavadvastama tehtava töö iseloomule ja eeldatavale koormuselening võimaldama ohutu töö ja liikumise. Tellinguplatvormidpeavad olema paigaldatud nii, et nende osadtavapärase kasutamise juures ei liigu. Tellinguplatvormideosade ja kollektiivsete kukkumist takistavate vertikaaljulgestusseadmetevahel ei tohi olla ohtlikke tühimikke.„Kui tellingute osad ei ole kasutamiseks valmis, näiteksmonteerimise, demonteerimise või ümbertegemise ajal,tuleb need tähistada hoiatusmärkidega vastavalt direktiivi92/58/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele õigusaktideleja sobival viisil füüsiliste piiretega eraldada, ettakistada juurdepääsu ohtlikule alale.” (Direktiivi2001/45/EÜ lisa punkt 4.3.5.)„Tellinguid võib paigaldada, demonteerida või oluliselmääral muuta üksnes pädeva isiku järelevalve all ja sedavõivad teha ainult töötajad, kes on artiklis 7 käsitletudkonkreetseid ohtusid silmas pidades saanud ettenähtudtoiminguteks asjakohase eriväljaõppe, mis hõlmab eelkõige:a) asjaomaste tellingute paigaldamise, demonteerimisevõi muutmise kava mõistmist;TELLINGUTE PAIGALDUSTellingute paigaldamisel tuleb järgida tootja juhendit jajuhiseid.Lisaks on allpool esitatud mittetäielik loetelu headest tavadest,mida tuleb järgida: postid peavad kogu kõrguses olema vertikaalsed; ühenduskohad, piki- ja ristelemendid peavad olemapaigaldatud tootja juhendi kohaselt, järgides paigaldamis-ja kasutusjuhiseid; tuleb kontrollida ettenähtudpingutusmomentidest kinnipidamist; ühenduskohad tuleb paigaldada nii, et nende poltideleei rakenduks lisaks poltide pingutusjõule muidjõudusid;

kahe tellingu nurkühendus ehitise nurga juures tulebkindlustada kukkumiste vastu ning kontrollida, kuidasneed kaks tellingut üksteist vastastikku mõjutavad;tellingutele avalduvad koormused (omakaalukoormus,löökkoormus ja tuulekoormus) on tavaliselt märkimisväärsedning nendega tuleb tellingu valikularvestada.TELLINGUTE OHUTU PÜSTITAMINEPaigaldamisel: peavad töötajad kasutama ühiskaitsevahendeid; peavad paigaldamisega tegelevad töölised enne ülemiselekorrusele minekut panema paika ülemise korrusekaitsepiirde, tehes seda kaitsega varustatud alumiseltkorruselt; tuleb kasutada tellinguid, mis võimaldavad sellist kaitsepiiretepaigaldamist; peab igale järgmisele korrusele olema juurdepääsredelilt või trepilt, mis paigaldatakse vastavalt töödeedenemisele; tuleb kasutada isiklikke kaitsevahendeid kaitseks kukkumisevastu (nt kaitserakmeid), kui tellingud ei olevarustatud ohutusvahenditega (nt kaitsepiirded jajalapiirded).TELLINGUTE ANKURDAMINETellingute ankurdamispunktid peavad asuma fassaadilvõi sellel pinnal, mille ette tellingud on püstitatud.Ankurduspunktideks, mille külge ankrud kinnitatakse, ontavaliselt: paisuvad poldid; tõmbevardad; betooni valatud tõmbevardad.Kaitsepiirdeid, tugilatte, vihmaveetorusid, katuse vihmaveerennejne ei tohi kunagi kasutada ankurduspunktideks.PAISUVAD POLDID4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendidEHITISE JA TELLINGUTE VAHELISE TÜHIMIKU MINIMEERIMINETellingud tuleb paigutada ehitisele nii lähedale, kui seeon otstarbekohane.Seal, kus see on otstarbekohane, tuleb tühimik tellinguteja ehitise vahel sulgeda, kasutades selleks platvormitasandile kinnitatavaid konsoolplatvormi kronsteine.Kui selliseid kronsteine ei saa kasutada, on soovitav paigaldadatellingu mõlemale küljele ühiskaitsevahendid.A. TõmbevarrasB. Tõmbevarda toruC. ÜhendusklamberA. TõmbevarrasB. Tõmbevarda toruC. Ühendusklamber29

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)A. TõmbevarrasB. Tõmbevarda toruC. ÜhendusklamberTÕMBEVARRASBETOONI VALATUD TÕMBEVARRASC. ÜhendusklamberD. StoppertoruE. Vaheklots või kiilF. Betooni valatud tõmbevarrasC. ÜhendusklamberD. StoppertoruE. Vaheklots või kiilF. Betooni valatud tõmbevarrasC. ÜhendusklamberD. StoppertoruE. Vaheklots või kiilDIAGONAALTOEDDiagonaalid muudavad tellingu püsivaks ega lase sel õõtsuda.Tellingu õõtsumine võib kahjustada püsikindlust, põhjustadakeevitusõmblustesse pragude tekkimist ja postideülekoormust.Tellingute tootja juhiste põhjal tuleb kindlaks teha diagonaaltugedeasukohad.Diagonaalid tuleb paigaldada ilma vahedeta kuni tellingutepõhjani.Tellingud peavad olema diagonaalidega varustatud vastavalttootja soovitustele.30C. ÜhendusklamberD. StoppertoruE. Vaheklots või kiil

KATMINETakistamaks esemete kukkumist või nende pillamist üldkasutatavateleteedele ning töötajate mugavuse suurendamiseks(vihm, külm, tuul jne) võib tellingud katta.Katteks võib olla näiteks terasvõrk, lainelised plaadid,võrgud, plastelemendid ja puitpaneelid.Kate peab olema korralikult kinnitatud, et materjalid sellevahelt välja ei kukuks.Katet tuleb regulaarselt kontrollida, eriti pärast tugevattuult.Kate suurendab oluliselt tuulekoormust tellingutele ningtõmbevarrastele ja nende ühendusklambritele, seegatuleb selle kasutamisel kontrollida kõiki tellingute osi, eritiüldkonstruktsiooni, ankrupolte, diagonaale ja aluseid.4.1.5 KAITSEJALAPIIRETE KASUTAMINEJalapiirded ei lase materjalidel kukkuda.Need aitavad ka vältida töötajate kukkumist kaitsepiirdeja töölava vahele. Kõikidel tööplatvormidel peavad olema jalapiirdedpiki serva ja otstes. Jalapiirded peavad olema piisava kõrgusega ningolema kindlalt kinnitatud postide külge.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid4.1.4 JUURDEPÄÄSTELLINGUTELE JUURDEPÄÄSU LOOMINETellingutele peab olema ohutu juurdepääs.Et töötajad pääseksid kergesti oma töötamiskohtadesse,peab juurdepääsukohti olema piisavalt.Võib kasutada järgmisi juurdepääse: ülekäigud; trepid (paigaldatud tootja juhiste kohaselt); trepiplatvormid; redelid (tuleb paigaldada nelinurksete tellingute lühemaleküljele, tellingute põhikonstruktsiooni sisse); kaldteed jne.Juurdepääs tööplatvormidele peab olema konstrueeritudvõi korraldatud nii, et oleks võimalik töötajad õnnetusekorral ohutult evakueerida. Juurdepääs peab olema läbiluugi, millel on hingedega kate, või läbi trepitorni.Kui tellingule juurdepääsuks kasutatakse lifti või mõndamuud tõstevahendit, peab see olema konstrueeritud katöötajate, mitte üksnes materjalide tõstmiseks.ESEMETE KUKKUMISE VÄLTIMINEOhtude hindamise käigus selgitatakse välja esemete kukkumisevältimise seisukohast kõige sobivamad meetmed.Varikatused sobivad sageli kõige paremini jalakäijate liikumisteedeja juurdepääsude kaitsmiseks.Varikatus koosneb tavaliselt ehitisest eenduvast tugiraamistja selle kattest.Varikatuse koormus tellingutele (omakaalukoormus, löökkoormusja tuulekoormus) on tavaliselt märkimisväärnening sellega tuleb tellingu valikul arvestada.Tuleb võtta meetmed esemete tööplatvormidelt kukkumisetakistamiseks.31

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Ehitusplatsi sissepääsude kohal või töötajate töötamiskohtadekohal asuvad alad kujutavad endast lisaohtu javajavad kindlasti kaitset.4.1.6 KASUTAMINETELLINGUTE KASUTAMINEKasutada ettenähtud juurdepääsupunkte.Üle tühimike hüppamine on keelatud.Pikitaladel või kaitsepiiretel seismine või ronimine onkeelatud.Ajutiste redelite või hetkevajadusel valmistatud juhuslikeseadiste kasutamine juurdepääsuvahendina onkeelatud.tellingute konstruktsiooni muutmist ilma kaasnevateettevaatusabinõude rakendamiseta (ümberarvutamine,ankurduspunktide kontrollimine jne); arvessetuleb võtta tootja juhiseid ja soovitusi ning vajadusekorral tuleb eelnevalt tootjaga konsulteerida.LAUDISE KONTROLLIMINELaudis ehk tööpind peab võimaldama töötajal oma töödohutult teha.Laudis võib koosneda laudadest või valmis kilpidest.Rasketes ilmastikutingimustes (vihm, lumi, jää) töötadestuleb arvesse võtta kasutatava laudise (puit, alumiinium,teras) omadusi.Tööplatvormid (plangud ja laudis) tuleb hoida heas korras.Kui tööplatvorm ei ole täielikult laudadega kaetud või kuiosa laudu on ära tulnud, tuleb töö katkestada ja sedavõib jätkata üksnes siis, kui puuduvad lauad on asendatud.Tööplatvormid peavad olema piisava laiuse ja korralikupõrandaga, mis tagaks inimestele ohutu läbipääsu.32OHUTU TÖÖTAMINE TELLINGUTELVältida tuleb: töötamist tellingutel tormiga või tugeva tuulega; tellingute postide või lavade ülekoormamist (järgidatootja soovitusi); materjalide või töövahendite toetamist kaitsepiiretevastu; tellingute suhtes jõu kasutamist, mille talumiseks needei ole ette nähtud (järgida tootja juhiseid);ENNE KASUTAMISTEnne kasutamist kontrollida, kas: monteerimis-, kasutus- ja demonteerimiskava on koostatudvastavalt tellingute keerukusastmele ning kasmonteerimise järelevalvet teostab pädev asjakohaseväljaõppega isik; juhul, kui tellingute monteerimise ja kasutamise eestvastutavad erinevad töötajad või erinevad ettevõtted(monteerimine tehakse alltöövõtuna), on kõik osapooledkinnitanud, et tellingute tööplatvorm on ohutuning et tellingud peavad vastu kasutamiskoormusele; üleantud tellinguosad on selgelt tähistatud;

laadimissektsioonide ja tööplatvormide piirvõimsuston arvestatud;kogu tellingute pind on enne kasutusele võtmist ülekontrollitud (võib kasutada kontrolllehte);on koostatud kontrolliaruanne, mille koopiat hoitakseehitusplatsil;tellingute hooldamise, muutmise ja kontrollimisekohustused on selgesõnaliselt kindlaks määratud.4.1.7 KONTROLLIMINETELLINGUTE KONTROLLIMINE ENNE KASUTAMIST (1.OSA)Enne tellingute kasutamist tuleb kontrollida, kas: need sobivad kavandatud töö või tööde jaoks; need võimaldavad ohutut juurdepääsu töötamiskohale; neil on kindel ja püsiv alus; nende postid on monteeritud ja jäigastatud diagonaalidegatuule vastu; tööplatvorm ei ole aluse laiusega võrreldes liigakõrge; tellingud on piisavalt ankurdatud; ankurduspoldid on piisavalt tugevad; juurdepääsud vastavad kasutamistingimustele; kõik kaitsepiirded on paigaldatud ja heas korras; tellingud on nõuetekohaselt märgistatud.TELLINGUTE KONTROLLIMINE ENNE KASUTAMIST (2.OSA)Kas on olemas pädeva isiku koostatud monteerimis-,kasutus- ja demonteerimiskava?Kas tellingute püstitamis-, muutmis- ja demonteerimistöidtegevad töötajad on pädevad?Kas kõik postid on varustatud alusplaatidega (ja vajadusekorral ka prussidest alusplaatidega)?Kas kõik postid, talad, diagonaaltoed ja postijalad onõiges kohas?Kas tellingutel on ehitise või konstruktsiooni küljes piisavaltkinnituspunkte, et takistada nende kokkukukkumist?Kas kõik küljed on kaitstud kahekordse käsipuuga ja jalapiirdegavõi muude asjakohaste kaitsevahenditega kukkumisevältimiseks?Kas on paigaldatud jalapiirded, mis ei lase materjalideltellingutelt alla kukkuda?Kas tööplatvormid on täielikult laudisega kaetud ning kaslaudis on paigaldatud nii, et oleks välditud üle serva kukkumine,komistamine või libisemine?Kas on paigaldatud tõhusad tõkked või hoiatustekstid (sildid)töötajatele, et nad ei kasutaks lõpetamata tellinguid,näiteks kui tööplatvormide laudis ei ole veel täielikult paigaldatud?4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid4.2 MUUD TÜÜPI TELLINGUD4.2.1 TORNTELLINGUDTORNTELLINGUTE VALIKTeatavad tellingud on konstrueeritud nii, et neid saab liigutada,ehk teiste sõnadega – need ei ole kinnitatud.Seda tüüpi tellinguid võib kasutada üksnes pärast ohtudehindamist, mille puhul on arvesse võetud järgmisi asjaolusid: tehtava töö iseloom; töövahendite (teisaldatavad tellingud) asukoht; piirkoormus;33

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)töötamiskõrgus;,piirangud mõõtmete osas;väline töökeskkond (elektriliinid, muud samaaegselttehtavad tööd jne).TORNTELLINGUTE MONTEERIMINE JA PAIGALDAMINETuleb veenduda, et: on olemas tootja juhistele vastav tellingute monteerimise,kasutamise ja demonteerimise kava, milles onarvesse võetud konkreetseid tingimusi töötamiskohal; tellinguid monteerival ja demonteerival isikul on selletöö jaoks vajalik pädevus; isik, kes tellingud enne nende kasutuselevõtmist ülevaatab, on eriti hoolikalt kontrollinud, kas kõik tihvtidja ühenduspoldid on paigaldatud ja kas konstruktsioonon tuule vastu juhiste kohaselt diagonaalidegajäigastatud; aluspind on horisontaalne või üksnes õige veidikaldu; ootamatut ja kontrollimatut liikumist takistavad vahendidon paigal, et vältida lisaohtude tekkimist tellingutelvõi nende läheduses töötavatele inimestele.TORNTELLINGUTE LIIGUTAMINE JA KASUTAMINETorntellingute liigutamine ja kasutamine (juhised, meetodid,vahendid, kooskõlastus, kestus, töötajad jne) peabolema korraldatud selliselt, et: tellingute liigutamise ajal ei viibi töölised tööplatvormil; pinnal, mida mööda tellinguid liigutatakse, ei oletakistusi ega ebatasasusi; rattad on töötamise ajal nõuetekohaselt lukustatudootamatu või tahtmatu liikumise vältimiseks; tellingud asetsevad alati piisavas kauguses kõrgepingeliinidestvõi muudest paigaldistest, mille lähedusesviibimine võib tekitada surmava elektrilöögi saamiseohu; kaitsepiirdeid ei kasutata kunagi tööplatvormi tõstmiseks.MATERJALIDE TOIMETAMINE TORNTELLINGUTELEMaterjalide torntellingutele toimetamise meetod ei tohiohustada tellingute püsikindlust.Materjaliga varustamise süsteemid ei tohi muuta teisaldatavaidtellinguid ebapüsivaks; eriti tähelepanelik tulebolla ohtude suhtes, mis on seotud tõsteseadeldiste (nt plokirattad)kinnitamisega torntellingute välisserva külge.34JUURDEPÄÄS TORNTELLINGUTELETöötajatele tuleb luua ohutu ja praktiline juurdepäässeestpoolt, näiteks: redel peaks olema kaldu või kui see on vertikaalne,siis peab see olema varustatud metallist võrudega; tasandite juurdepääsuluugid peavad olema suletavad.

4.2.2 TELLINGUD ERITÖÖDE JAOKS4.3 REDELIDTELLINGUTE PAIGALDAMINE KORSTNATE JAOKSKui ohtude hindamise põhjal on korstna jaoks paigaldatavadtellingud välja valitud, tuleb: tagada, et tootja juhised tellingute püstitamiseks jakasutamiseks on ehitusplatsil kättesaadavad ja tegutsedanendele vastavalt; kontrollida, kas katusekonstruktsioon peab vastujuhistes kirjeldatud püstitamis- ja kasutuspingetele; varustada katusetellingutel töötavad isikud kukkumisvastasteisiklike kaitsevahenditega (turvarakmed); paigalda kõikidele tööpinna külgedele kaitseseadised; kontrollida tellingute ankurdamise vajadust.KINNITATUD RIPPTELLINGUDSeda tüüpi tellinguid kasutatakse sildadel ja laevadel, stnende välisosade ehitamiseks ja hooldamiseks.Kasutamisel tuleb: tellingud monteerida vastavalt tootja eeskirjadelepädeva isiku koostatud monteerimisplaani kohaselt; veenduda tellingute püsikindluses; kontrollida, kas presendid ja turvavõrgud suudavadvõimalikele pingetele vastu pidada; kasutada riputusseadiste jaoks üksnes mittesüttivaidmaterjale; tagada, et tellingud ei kõiguks ega õõtsuks; monteerida tööpind selliselt, et selle pealispind olekstasane, alati tuleb paigalda ka servakaitsed. kõrgusest kukkumise ohu vältimiseks tagada ohutudjuurdepääsuteed ripptellingutel asuvatele töötamiskohtadelening tähistada need siltidega; pärast seda, kui tellingud on paigaldatud, kontrollidaneid regulaarselt, eriti neid osi ja komponente, mison töötajate tervise ja ohutuse seisukohast kõige olulisemad.4.3.1 OHTUDE HINDAMINE JA VALIKREDELITE KASUTAMIST KÄSITLEVAD ERISÄTTED(DIREKTIIV 2001/45/EÜ)„Redelid tuleb paigaldada nii, et nad kasutamise ajalkindlalt seisaksid. Kokkupandavad redelid peavad seismakindlal, tugeval, sobiva suurusega liikumatul jalamil,et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Rippredelidtuleb kinnitada ohutul viisil nii, et need ei liiguks ega kiiguks,v.a nöörredelid.” (Direktiivi 2001/45/EÜ lisapunkt 4.2.1.)„Kokkupandavate redelite jalgade libisemist kasutamiseajal tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega,libisemist takistavate vahendite või muude sama tõhusatelahenduste kasutamisega. Juurdepääsuredelid peavadolema piisavalt pikad, et ulatuda üle juurdepääsuplatvormi,välja arvatud juhul, kui on võetud muid meetmeidkindla kinnihoidmiskoha tagamiseks. Lukustatavaid mitmeosalisiredeleid ja pikendusredeleid tuleb kasutadanii, et nende eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda.Ratasredelid tuleb paigutada enne neile astumist liikumatusseasendisse.” (Direktiivi 2001/45/EÜ lisa punkt4.2.2.)„Redeleid tuleb kasutada nii, et töötajad saaksid koguaeg neist kinni hoida ja neile kindlalt toetuda. Eriti siis,kui kandamit tuleb redelil käsitsi kanda, ei tohi see takistadakindlat kinnihoidmist.” (Direktiivi 2001/45/EÜ lisapunkt 4.2.3.)ETTEVAATUST!Redeleid võib kasutada töötamiskohana kõrgtöödelüksnes juhul, kui muude ohutumate vahendite kasutamineei ole õigustatud madala ohutaseme jalühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu,mida tööandja ei saa muuta.REDELI KUI TÖÖVAHENDI PUUDUSTE HINDAMINERedel on kõrgtöödel sageli kasutatav töövahend.Kuid sellel töövahendil on teatavad puudused: redelit kasutades on töötamisulatus küllaltki piiratud; töö planeerimisel alahinnatakse sageli redeli ülespanekuleja liigutamisele kuluvat aega; tööasend on redelil töötamisel sageli ebamugav(ergonoomilised probleemid): peab end külgsuunassirutama, käsi tuleb töö ajal hoida õlgadest kõrgemalja tuleb pikka aega seista kitsastel redelipulkadel,mis võib kahjustada lihaseid ja luustikku.Nimetatud põhjustel tuleb töö planeerimisel ja ohtude hindamiselkontrollida, kas ei oleks ohutum ja tõhusam kasu-4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid35

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)tada mõnda muud töövahendit, näiteks torntellinguid, kinnitatudtellinguid või tõsteseadet.KAS KASUTADA REDELIT VÕI MUUD TÜÜPI TÖÖVAHENDEID?Redeleid kasutatakse: juurdepääsutee loomiseks erinevatel kõrgustel asuvateletööpindadele; tööpaigana lühikest aega kestvatel töödel.Ohtude hindamine näitab, et redelite kasutamine peakspiirduma olukordadega, kus ohutuma süsteemi kasutamineei ole õigustatud järgmistel põhjustel: minimaalne oht; lühike kasutusaeg; kohapealsed olud, mida tööandja ei saa muuta.REDELI VALIKEt otsustada, kas redelit on võimalik kasutada, tuleb kaaluda: Kas on võimalik kasutada mõnd ohutumat töömeetodit? Kas redelid on töökorras? Kas need saab toetada kindla pinna vastu, mitte hapraleja mittepüsivale materjalile? Kas redeleid on võimalik toestada, nii et need ei kaldukstagasi ega libiseks külgsuunas? Kas redeli ülemised otsad ulatuvad ülemisest astmestpiisavalt kõrgemale? Kui ei ulatu, kas siis on võimalikkäega mujalt kinni hoida? Kas redeleid saab paigutada nii, et töötajad ei peaksend üleliia välja sirutama?36REDELI SKEEM1. Käetugi2. Pikendus3. Platvorm4. Püsti hoidev tugi5. Aste6. Pulk7. Aste8. KülgpuuREDELITÜÜBI VALIKKõige sagedamini kasutatavad redelid on kokkupandavadtreppredelid ja pikendatavad redelid.Redelitüüp tuleb valida ohtude hindamise põhjal, arvestadesjärgmisi asjaolusid: töötamise kõrgus ja tööga seotud asjaolud; lubatud töökoormus; ergonoomilised probleemid redeli kasutamisel; elektriliinide või muude elektripaigaldiste olemasolu,mis võivad tekitada surmava elektrilöögi saamise ohu

nendega kokkupuutumise või elektromagnetilise väljainduktsiooni (staatiline laeng) tõttu. Lisateabe saamisekselektriga seotud ohtude kohta vt „Soovitusedkõrgtöödeks elektripaigaldistes või nende läheduses”,punkt 3.5.Kaaluda tuleks erinevate redelitüüpide eeliseid ja puudusi.Libedatel pindadel soovitatakse tungivalt mitte kasutadalihtredelit või käsitsi või mehhaaniliselt pikendatavat redelit.Sellisel juhul tuleb libisemisohu vältimiseks kasutada kokkupandavattreppredelit.4.3.2 ASENDREDELI ASUKOHA VALIKEnne redeli ülesseadmist veendu, et aluspind on tugev jakindel.Kontrolli, kas redeli ümber on piisavalt vaba ruumi, et töötajadsaaksid ohutult ja ilma komistamata redelit möödaüles-alla ronida.Kui on vaja paigutada redel läbikäiku või avalikulemaanteele jne, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, millekson näiteks taraga piiramine, tähistamine, märgid võikõikide ukseavade sulgemine.Teatavatel juhtudel peab teine töötaja julgestuseks redelijuures seisma ja/või redeli alaosast kinni hoidma, etoleks võimalik täiesti ohutult tööd teha.KUIDAS PEAKS TÖÖTAJA ÜKSINDA REDELIT TÕSTMA?1. Redel tuleb asetada rõhtsalt maapinnale ja kontrollida,kas redeli jalad on nõuetekohaselt toestatud egahakka püstiajamise ajal libisema.2. Siis tõstetakse üles redeli ülemine osa.3. Seejärel tõstetakse redel peast kõrgemale.4. Liigutakse redeli all aeglaselt edasi, lükates seda pulkadestülespoole, kuni redel on vertikaalasendis.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendidREDELI ÕIGE KALLERedeli kalle peab olema 1:3 ja 1:4 vahel.See vastab umbes 75° nurgale (kõige sobivam kaldenurkon 70°–75°).MAAPINNAGA KOHANDAMINEMaapind või aluspind, millele redel toetatakse, peabolema tugev, kindel, tasane ja mitte libe.Kui redel paigutatakse liivasele pinnasele, peenele kruusalejne, tuleb kasutada alusplaati, mis kannab redeli jalgaderaskust.Redel ei tohi kunagi toetuda vaid ühele külgpuule37

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)4.3.3 PÜSIKINDLUSE TAGAMINEREDELI ALUMISE OTSA KINDLUSTAMINE LIBISEMISE VASTURedeli alumine ots tuleb libisemise vastu kindlustada.Seda võib teha järgmiselt: teisaldatavad alused kummist nappadega või kummikattega; külgpuude peale kinnitatavad kummijalad; külgpuude sisse pistetavad kummijalad; terasteravikuga jalad; stabilisaator (aluse laiendamiseks); muud elemendid, mis tagavad redeli nõuetekohasepüsikindluse ja takistavad selle libisemist kasutamiseajal.4.3.4 KASUTAMINEREDELIL TÖÖTAMINETööandja peab tagama, et töötajad redelil töötades: kannavad sobivaid saapaid, mis on mudast ja muustsellisest puhastatud; hoiavad väikseid tööriistu vöö küljes või õlakotis; kannavad raskeid tööriistu ja materjale kotis, samaspüüdes vältida redeli liigset koormamist ning järgidestootja juhiseid; panevad tähele, mis toimub neist allpool; ei roni redelil kaks astet korraga; peavad kinni lubatud suurimast töökoormusest; ei kasuta redelit tellinguna või ülekäiguna.38REDELI ÜLEMISE OTSA KINDLUSTAMINE LIBISEMISE VASTUKui redeli ülemist otsa ei ole võimalik toetuskohaga siduda,tuleb kaaluda järgmisi võimalusi: kummipadjad; konksud; kummist fassaadirullid.REDELI ÜLEMISE OTSA KINDLUSTAMINE LIBISEMISE VASTU, KUI TÖÖPAIKON POSTI OTSASPosti otsas töötades on suurema püsikindluse saavutamisekssoovitav kasutada väljaulatuvaid tugesid.REDELIL ÜLES-ALLA RONIMINETööandaja peab tagama töötajate koolitamise ja teavitamisening jälgima, et nad redelil liikudes: on alati näoga redeli poole; kasutavad ronimisel mõlemat kätt; hoiavad kinni redelipulkadest, mitte külgpuudest; on alati redeliga kontaktis kolme puutepunkti kaudu(1 käsi + 2 jalga või 2 kätt + 1 jalg); jälgivad, et toetuspinnad (põrandad, seinad jne) võiredelipulgad ei oleks libedad (vesi, õli, jää); ei libista end kunagi alla piki redeli külgpuid.Kõrgusest kukkumise ohu minimeerimiseks peavad töötajadtäitma järgmisi nõudeid: tööd tehakse üksnes ühe käega, teine käsi tuleb ohutusetagamiseks vaba hoida; külgsuunas ei tohi ennast sirutada kaugemale käsivarrepikkusest (vajaduse korral tuleb redel ümbertõsta); ei tohi ronida kõrgemale kui ülevalt neljas redelipulk;see tagab töötamise ajal piisava toe; töötamise ajal ei tohi seista redeli all, see on keelatudka abilistele; kui redel seatakse üles ukseava või läbikäigu ette,tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid(ukse lukustamine, läbikäigu sulgemine); alati tuleb asjakohasel viisil anda märku oma viibimisesttöötamiskohas.

KOKKUPANDAVA TREPPREDELI KASUTAMINEKokkupandava treppredeli kasutamisel tuleb täita järgmisinõudeid: töötajad peavad saama selgesõnalised juhtnööridkokkupandavate treppredelite kasutamiseks; kasutada tohib üksnes tugeva lukustusseadmega kokkupandavaidtreppredeleid; enne iga kasutamiskorda tuleb kontrollida kokkupandavatreppredeli korrasolekut (korrast ära redelit eitohi kasutada); kokkupandav treppredel tuleb lukustusseadme abilfikseerida nõuetekohasesse asendisse, nii et see eilibiseks ega kalduks; kui seda tüüpi redelit kasutatakse trepiastmetel võikaldpinnal, tuleb kasutada jalapikendusi, kinnitadesneed vähemalt kahes punktis kummalgi küljel; kokkupandav treppredel tuleb nõuetekohaselt püstitadaja selle viimasele astmele ei tohi ronida, kui redelilpuudub turvakaar või mõni muu seade kinnihoidmiseks; liiklusega kohtades tuleb kasutada piirdeid; töötajate kohalolekust tuleb alati asjakohasel viisilmärku anda.PIKENDATAVA KOKKUPANDAVA TREPPREDELI KASUTAMINETööandja peab andma töötajatele selged juhised sedatüüpi redelite kasutamiseks.Enne iga kasutamiskorda tuleb kontrollida redeli korrasolekut.Korrast ära redelit ei tohi kasutada.Redel tuleb kindlalt paigaldada ja kinnitada, et vältidalibisemist ja kukkumist.Redelile ei tohi ronida enne, kui selle lukustusseade ontäies pikkuses paika seatud.Redelit ei tohi pikendada rohkem, kui on ette nähtud tootjajuhiste või riiklike eeskirjadega.Pikendatud redeli neljale kõige ülemisele pulgale ei tohironida.Seda tüüpi redelit ei tohi kasutada teisele töötamiskohalevõi läbikäiguteele minekuks.Liiklusega kohtades tuleb paigaldada asjakohased sildidja julgestada tööpiirkond piiretega.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendidETTEVAATUST!Kokkupandavalt treppredelilt ei tohi astuda teiseletöötamiskohale või läbikäiguteele.Kokkupandavat treppredelit ei tohi kasutada lihtredelina.TELESKOOPREDELI KASUTAMINETeleskoopredeli monteerimine, kasutamine ja demonteeriminepeab toimuma tootja juhiste kohaselt.Redeli võib paigaldada üksnes kindlale aluspinnale.Ratastele ja telgedele langevat koormust saab vähendadatugilattide või teleskooptugede abil.Töötamisel tuleb jääda ohutusse kaugusesse elektriliinidestja võtta meetmeid surmava elektrilöögi ohu ärahoidmiseks.Teleskoopredeli paigaldamine ja liigutamine peab toimumavastavalt tootja juhistele.Teleskoopredelile tohib ronida üksnes siis, kui selle asetuson täiesti ohutu ning lukustussüsteem on tööasendis.Töötajaid tuleb kaitsta kukkumise eest.39

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)40Töötamiskoht ja töötajate kohalolek tuleb asjakohasel viisiltähistada.KINNITATUD JA TURVARÕNGASTEGA VARUSTATUD REDELITE KASUTAMINEKui ohtude hindamise põhjal otsustakse kasutada kinnitatudja turvarõngastega varustatud redeleid, tuleb kontrollida,et: redelid oleksid korrosioonikindlad; kõrguses asuvate töötamiskohtade juurdepääsuteenakasutatavad redelid oleksid varustatud asjakohastejulgestusseadmetega (turvarõngad, vertikaaltoed), ettöötajad võiksid ohutult üles-alla ronida ja et ei lisanduksuusi kõrgusest kukkumise ohu tegureid; kõige kõrgemal asuv töötamiskoht oleks ümbritsetudkaitsepiiretega; redelitel oleksid puhkeplatvormid teatavate vahemaadejärel; töötajad kasutaksid asjakohaseid isiklikke kaitsevahendeid,nt turvarakmeid.Kui töötajad lähevad turvarõngastega redelilt mõnelemuule töötamiskohale, näiteks liugraketisele või sambale,tuleb üleminekukoht julgestada.KINNITATUD REDELI KASUTAMINE KALDKATUSTELKui kinnitatud redelit kasutatakse liikumisteena, tulebvõtta meetmed üles ja alla ronivate töötajate ohutusetagamiseks.Korstnapühkimiseks kasutatavad katuseredelid peavadolema tugevasti katuse külge kinnitatud.4.3.5 KONTROLLIMINE JA HOOLDUSRedelite kontroll, hooldus ja remontOhutuse tagamiseks ning tootja kehtestatud oluliste ohutusnõuetetäitmiseks tuleb redelit enne iga kasutamist kontrollida.Kõik remonditööd peab tegema spetsialist või eelistatavalttootja.Kontrolli viib läbi pädev isik, kes vaatab eeskätt üle järgmisedüksikasjad: redelipulkade kinnitus külgpuude külge (tihe, jäikmontaaž); lisavarustuse korrasolek ja kinnitused; keevitatud kohtade hea seisukord; pragude ja kühmude puudumine; lukustussüsteemi kinnitamisest tingitud kahjustustepuudumine redelipulkadel; kõikide tõmbeköite seisukord ja kinnitused; viltuvajumist takistavate seadmete seisukord; pindude või kildude olemasolu; libisemisvastaste seadiste seisukord redeli ülemises jaalumises otsas; püsikindlus (lahtised redelipulgad); libisemist takistavate seadiste seisukord (kui töötatakserõdudel ja muudel väljaulatuvatel pindadel); pikendatava kokkupandava treppredeli pikendusteühenduskohtade seisukord; maandamissüsteem elektripaigaldiste läheduses võinende mõjupiirkonnas töötamisel (surmava elektrilöögisaamise oht); teleskoopredeli püsikindlust tagava süsteemi seisukord,võttes arvesse redeliga koos kasutatavate ripptööplatvormidevõi platvormide ohutust;

turvarõngastega varustatud kinnitatud redelite julgestusseadmeteseisukord, kaasa arvatud piirded ja puhkeplatvormid.Lisaks sellele: peavad metallosad olema kaitstud korrosiooni vastu; tuleb metallredeleid, mis ei ole valmistatud alumiiniumistvõi roostevabast terasest, töödelda roostekindlavärvi või muude vahenditegaPuitredeleid ei tohi värvida, sest värvikiht ei võimaldanäha pragusid või muid puidu vigastusi.Siiski tuleb neid kaitsta puiduüraskite, mädaniku, hallitusejne eest.Kõik puitosad tuleb katta läbipaistva ja vett läbilaskvakaitsekihiga (nt linaseemneõli).4.4 INDIVIDUAALSED TEISALDATAVADTÖÖPLATVORMIDKERGED INDIVIDUAALSED TEISALDATAVAD TÖÖPLATVORMID(MAALRIPUKID)Kui ohtude hindamine näitab, et on vaja korduvalt tehatööd erinevates kohtades madalas kõrguses, kus on kukkumiseoht, tuleb kasutada kaitsepiiretega, töötasapinnaäärelaudadega ning käsipuudega tööplatvorme.Kerged individuaalsed teisaldatavad tööplatvormid onergonoomilisemad ja ohutumad kui lihtsad pulkredelidvõi kokkupandavad treppredelid.Neid kasutatakse sageli laoruumides ja kaubamajades.Töötamise ajaks tuleb rattad lukustada, et vältida juhuslikkuliikumist.Lisaks sellele: tuleb enne kasutamist kontrollida platvormi seisukordaja aluspinda, et ära hoida ootamatut libisemist võiliikumist; ei tohi kasutada korrast ära individuaalset teisaldatavattööplatvormi; individuaalset teisaldatavat tööplatvormi ei tohi korragakasutada rohkem kui üks töötaja; kasutada võib üksnes konkreetsetele töötingimustelevastavat platvormi.INDIVIDUAALSE TEISALDATAVA TÖÖPLATVORMI VALIK JA KASUTAMINENeid tuleb igal võimalikul juhul eelistada redelitele: madalates kõrgustes töötamisel; horisontaalse või väikese kaldega aluspinna puhul; ehitistes ja kontoriruumides sees töötamisel (sobib sellekseriti hästi).Kui aluspind on lahtise pinnasega, pehme või kaldu,tuleb platvormi püsikindluse tagamiseks asetada sellerataste alla plaadid.Kui kaitsepiire on transportimise ajaks eemaldatud, tulebsee enne kasutamist tagasi panna.Enne töö alustamist tuleb veenduda, et stabilisaatorid onpaigutatud nõuetekohaselt.Töötajad ei tohi end töö ajal liiga kaugele üle tööplatvormiserva kallutada ning platvormi teisaldamise ajakspeavad nad sellelt lahkuma.4.5 KONSOOLPLATVORMIDTÖÖ MADALATES KÕRGUSTESKui ohtude hindamisel selgub, et töötamisel madalas kõrguseson soovitav kasutada konsoolplatvormi, tuleb: kasutada üksnes terasest või puidust tugielemente; paigaldada tugielemendid alati tugevale tihkele pinnale; paigaldada tööplatvorm nii, et osad, millele töötajadvabalt juurde pääsevad on varustatud julgestusseadmetegaja et need on töökorras; järgida tootja juhiseid koormuse ja tugevuse kohta; määrata kindlaks tööplatvormi tugielementide vahelisedkaugused ja laudise tugevus ja laius vastavaltprognoositud pingetele; monteerida laudis selliselt, et ei tekiks libisemise egaõõtsumise ohtu; valida tihe laudis löögiohuga piirkondade jaoks; tagada laudise tasakaal vähemalt kolme tugipinnaabil; töövahendi seisma jätmisel hoolitseda selle eest, etsellele oleks lihtne juurde pääseda; kasutada tööplatvormi juurdepääsuna pigem treppikui lihtredelit; paigaldada platvormi servadele käsipuudega, vahepostidegaja töötasapinna äärelaudadega julgestusseadised.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid41

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)4.6 KÖITE ABIL LIIKUMINE JA KINNITAMINE4.6.1 OHTUDE HINDAMINE JA VALIKKÖITE ABIL LIIKUMIST JA KINNITAMIST KÄSITLEVAD ERISÄTTED (DIREKTIIV2001/45/EÜ)„Köite abil liikumist ja kinnitamist võib kasutada üksnestingimustes, kus ohu hindamisel leitakse, et tööd on võimalikteha ohutult, ja kui muude ohutumate töövahenditekasutamine ei ole õigustatud.Arvestades ohtude hindamist ja eelkõige sõltuvalt töö kestusestja ergonoomilistest piirangutest, tuleb sätestadaistme ja vajalike lisaseadmete kasutamine.” (Direktiivi2001/45/EÜ lisa punkt 4.1.3)„Köie abil liikumine ja kinnitamine peab vastama järgmisteletingimustele:a) süsteem peab koosnema vähemalt kahest eraldiankurdatud köiest, millest üks on juurdepääsu-, laskumis-ja toetumisvahend (töököis) ja teine kindlustusköis(julgestusköis);b) töötajatele tuleb anda ja nad peavad kasutama asjakohaseidrakmeid, millega nad on kinnitatud julgestusköiekülge;c) töököis peab olema varustatud ohutute tõusu- ja laskumisseadmeteganing automaatlukustussüsteemiga,mis takistab kasutajat kukkumast, kui ta peaks kaotamakontrolli oma liigutuste üle. Julgestusköis peabolema varustatud kukkumist takistava liikuvsüsteemiga,mis liigub koos töötajaga;d) tööriistad ja muud lisatarvikud, mida töötaja kasutab,peavad olema kinni töötaja rakmete või istme küljesvõi mingil muul asjakohasel viisil kinnitatud;e) töö peab olema nõuetekohaselt kavandatud ja järelevalveall, et ohuolukorras oleks võimalik töötaja viivitamatultpäästa;f) direktiivi 89/655/EMÜ artikli 7 kohaselt peavadasjaomased töötajad saama ettenähtud toimingutesuhtes piisava väljaõppe, mis hõlmab eelkõige päästetoiminguid.”(Direktiivi 2001/45/EÜ lisa punkt 4.4.)Meetodit kasutatakse kaitseks kukkumise vastu olukordades,kus köied on esmaseks juurdepääsu-, töötamiskohaltlahkumise või toetusvahendiks.DIAGRAMM1. Iselukustuv laskumisseade2. Haarats3. Julgestusseade4. Karabiin5. Energianeeldur6. Ankurdustross/ankurdusling7. Y-kujuline ankurdustross8. Töököis/julgestusköis9. Turvarakmed42„Erandlikes tingimustes, kus ohtude hinnangu põhjalmuudab teise köie kasutamine töö ohtlikumaks, võiblubada ühe köie kasutamist, tingimusel et ohutusetagamiseks vastavalt siseriiklikule õigusele ja/võitavale on võetud asjakohased meetmed.” [Direktiivi2001/45/EÜ lisa punkti 4.4 viimane lõik]RAKENDAMINESiin on esitatud soovitused ja juhised köiega juurdepääsumeetodi kasutamise kohta kõrgtöödel.Neid rakendatakse juhul, kui on vaja köie abil luua juurdepääskõrguses asuvale töötamiskohale, milleks võibolla ehitis, muud konstruktsioonid ja looduslikud kohad.KÖITE KASUKS OTSUSTAMINEEnne köitega juurdepääsu meetodi kasuks otsustamisttuleb hinnata ohtusid, et kehtestada töö kõikide aspektidegaseotud nõuded.„Köite abil liikumist ja kinnitamist võib kasutada üksnestingimustes, kus ohu hindamisel leitakse, et tööd on võimalikteha ohutult, ja kui muude ohutumate töövahenditekasutamine ei ole õigustatud.” (Direktiivi 2001/45/EÜlisa punkt 4.1.3.)

Sellise meetodi võib valida, kui: tellingute püstitamine ja kasutamine ei ole füüsiliseltvõimalik; ohutu tööplatvormi püstitamine ja kasutamine ei olefüüsiliselt võimalik; muude kõrgtöödel kasutatavate töövahendite püstitamineja kasutamine ei ole füüsiliselt võimalik; kohapealsed olud või töö kestus muudavad eespoolloetletud muud liiki töövahendite kasutamise võimatuks;ja kui on täidetud järgmised tingimused:a) süsteem koosneb vähemalt kahest eraldi ankurdatudköiest, millest üks on juurdepääsu-, laskumis- ja toetumisvahend(töököis) ja teine kindlustusköis (julgestusköis);b) asjakohased rakmed on töötajatele välja jagatud,nad kannavad neid ning on nende abil kinnitatud julgestusköiekülge;c) töököis on varustatud ohutut tõusu ja laskumist tagavateseadmetega ning automaatlukustussüsteemiga,mis ei lase selle kasutajal kukkuda, kui ta peaks kaotamakontrolli oma liigutuste üle. Julgestusköis onvarustatud kukkumist takistava liikuvsüsteemiga, misliigub koos töötajaga;d) tööriistad ja muud lisatarvikud, mida töötaja kasutab,on kinnitatud töötaja rakmete või istme külge või kinnitatudmingil muul asjakohasel viisil;e) töö on nõuetekohaselt kavandatud ja selle üle teostataksejärelevalvet, et ohuolukorras oleks võimalik töötajaviivitamatult päästa;f) asjaomased töötajad saavad vajalike töötoimingutesooritamiseks eriväljaõppe, eeskätt päästetoiminguteosas.Nimetatud töövahendite eriomaduste tõttu peab tööandjatagama asjaomaste töötajate teavitamise ja väljaõppe.Järgitakse õigusnormidest tulenevaid nõudeid ning tööandjatelsoovitatakse tervishoiu ja ohutuse seisukohastvõtta arvesse ka töötajate võimeid.asjakohaseid ettevaatusabinõusid riputusvahendite(nt rullikud) vigastamise vältimiseks,ankru paigutamist nii, et laskumiskoht oleks otse selleall, et minimeerida nn pendliefekti.KÖITE ABIL LIIKUMISE JA KINNITAMISE MEETODI KASUTAMINETuleb tagada, et: järelevaatajad ja töötajad on pädevad, et kasutatakseasjakohaseid töömeetodeid ning rakendataksekõige uuemaid teadaolevaid töövahendite ja tehnilistevõtete täiendusi; töötajatel on vajalikud füüsilised võimed ja nad sobivadseda liiki tööülesannete täitmiseks; töötatakse vähemalt kahe töötajaga meeskondades; töötajatel on asjakohane väljaõpe ja pädevus tööülesannetetäitmiseks; töötajatel on asjakohane riietus ja varustus tööülesannetetäitmiseks; töötajatel on pääste- ja evakuatsiooniplaan ning nadoskavad hättasattunud töökaaslasi aidata; toimib tõhus teabevahetussüsteem.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid4.6.2 KÖITE KASUTAMINETÖÖPROTSESSTööprotsess hõlmab: töö-eelset kontrolli (eriti iga tööpäeva alguses), ohualade tuvastamist,KUIDAS KÖISI KASUTADA?Enne köite kasutamist juurdepääsuvahendina tuleb kontrollida,kas: tööpiirkond on sobivalt märgistatud; kasutatakse asjakohaseid rakmeid (turvarakmeid);43

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)julgestusköis on piisavalt tugev ning peab vastu jõule,mida sellele ebatavalises olukorras (nt päästmisel)eeldatavasti rakendatakse;töövahendid on otstarbekohased, nõuetekohaselthooldatud ja neid hoitakse rahuldavates tingimustes;ülesmineku ja laskumise seadmed võimaldavad automaatsetliikumise seiskamist või aeglustamist, et tagadakontroll laskumise üle.KUIDAS KASUTADA ANKRUID?Tuleb tagada, et: ankrud oleksid usaldusväärsed; ankrute tugevus vastaks vähemalt nende külge kinnitatudköite tugevusele (kui ei ole sobivaid ankruid,mille külge võiks köied otse kinnitada, tuleb kasutadaankurduslingusid); vajalikud arvutused mõjuvate jõudude kohta teeb vastavapädevusega töötaja; tööplaanis on ka kõige keerukam võimalik ankrutesüsteem ning töötajad on saanud väljaõppe ja on piisavaltpädevad sellise süsteemi paigaldamiseks.millest üks on eeskätt juurdepääsu-, laskumis- ja toetumisvahend(töököis) jateine on täiendav ohutusköis (julgestusköis).KUIDAS KASUTADA TÖÖRIISTU JA TÖÖVAHENDEID?Tööriistade ja muude töövahendite kasutamisel köitegatöötamisel tuleb: tagada, et töötajad on saanud tööriistade ja töövahenditenõuetekohase kasutamise alase väljaõppe; tagada, et tööriistad sobivad kasutamiseks olukordades,kus töötamise ajal tuleb liikuda ja kinnituda köiteabil; kaitsta köit, et seda ei kahjustaks tööriistad, keemilisedained, tuli jms; võtta meetmeid, et vältida tööriistade allapillamist; kasutada töökeskkonnale vastavaid elektrilisi töövahendeidja võtta arvesse surmava elektrilöögi saamiseohtu; väikesed tööriistad kinnitada töötaja turvarakmetekülge; hoolitseda selle eest, et elektrikaablid ei takerdukstöö- ja julgestusköie külge; suuremad tööriistad ühendada eraldi riputussüsteemiga,mis on julgestatud eraldi ankruga; luua tõhus teabevahetussüsteem töötajate jaoks; tuleb rakendada ettevaatusabinõud, et vältida töövahenditeja materjali kukkumist aladele, kus see tõenäoliseltvõib ohustada teisi inimesi; eraldada ala, mille kohal köisi juurdepääsuvahendinakasutatakse.KAHEKORDSE KAITSE KASUTAMINEKahekordse kaitse põhimõte on oluline.Köite kasutamisel juurdepääsuvahendina ning köite abiltöötaja liigutamisel või riputamisel tuleb kasutada vähemaltkahte eraldi ankurdatud köit,44

4.6.3 TÖÖVAHENDITE VALIMINE, KONTROLLIMINE,HOOLDUS JA HOIDMINE KÖITE KASUTAMISELJUURDEPÄÄSUVAHENDINAVALIMINETöövahendite valimisel ning nende kasutamise ajal onsoovitav kontrollida, kas: töövahendid vastavad nende kasutusotstarbe kohastelestandarditele; nende osad on omavahel ühitatavad; tootja edastatud tooteinfo (tootja koostatud kasutusjuhised)on töötajatele arusaadav; töötajatel on olemas teave töövahendite kontrollimise,hoolduse ja hoidmise kohta.KONTROLLIMINETööandja peab köite ja lisatarvikute kontrollimisel lähtumatootja juhistest.Enne iga kasutamiskorda peab pädev isik kontrollima köitegajuurdepääsu võimaldavaid vahendeid visuaalselt jafüüsiliselt, et veenduda nende ohutuses ja korrasolekus.Tootjalt tuleb küsida nõuandeid, kuidas seda teha, ningneid nõuandeid tuleb täpselt järgida.Tuleb sisse seada ametlik kontrollikord, millega tagatakse,et pädev isik kontrollib köite abil juurdepääsu võimaldavaidtöövahendeid üksikasjalikult enne esimest kasutamistning seejärel regulaarselt kuni kuuekuuliste ajavahemikejärel ning pärast ohutust mõjutavate asjaolude ilmnemist.Kui köisi kasutatakse juurdepääsuvahendina rasketes tööoludes,on soovitav lisaks kasutuseelsele ning regulaarseleüksikasjalikule kontrollimisele teha ka vahepealseidläbivaatusi ajavahemike järel, mis määratakse kindlakstöö alustamisel ja tööde käigus tehtud ohtude hindamisel.Nii vahepealne kui ka üksikasjalik kontrollimine tulebdokumenteerida.Kui mõne köite abil juurdepääsu võimaldava töövarustuseosa juures avastatakse mis tahes puudus, tuleb seevarustus kasutusest kõrvaldada.TEKSTIILTOOTEDErilist tähelepanu tuleb pöörata tekstiiltoodetele: vältida kokkupuuteid kemikaalidega, kuna kemikaalidetekitatud kahjustusi, nagu paisumine või moondumine,kiudude muutumine pulbriliseks ning värvimuutused,on raske avastada; kontrollida ka muid võimalikke tekstiilikahjustusi,nagu hõõrdumine ja sisselõiked; roostega kokku puutunud tekstiil, tuleb puhtaks pesta; tugeva pinge all olnud tekstiilosad (märkimisväärnemõjujõud) tuleb asendada; tekstiiltooteid pestakse kuni 50º C vees tavalise seebivõi pehmetoimelise pesuvahendiga, mille pH on 5,5–8,5 ning loputatakse seejärel korralikult külmas puhtasvees. Kõrgem temperatuur võib tekstiili omadusi muuta.Tekstiiltooteid tuleb lasta kuivada õhu käes, hoides neidpäikesepaistest ja muudest soojusallikatest eemal; kokkupuude ultraviolettkiirgusega peaks olema minimeeritud.(Ultraviolettkiirgus kiirendab kulumist jaseega vähendab tekstiilmaterjalide tugevust.)METALLIDErilist tähelepanu tuleb pöörata metallosadele: kontrollida nende kulumist, pragunemist, deformatsiooni,korrosiooni ja muid kahjustusi; kontrollida ka nende keemilist saastatust; teatavadkeemiatooted võivad põhjustada tugevat korrosiooni; hoida metallosad puhtad ja määrida neid vajadusekorral; metallosi võib puhastada üksnes hoides neid mõneminuti vältel puhtas kuumas vees, kuhu võib lisadaseepi või pesuvahendit; merelises keskkonnas kasutatavaid metallosi tulebpuhastamiseks hoida pikemat aega puhtas külmasvees.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid45

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)KAITSEKIIVRIDErilist tähelepanu tuleb pöörata kaitsekiivritele: kontrollida, kas kiivrikorpus ei ole pragunenud, deformeerunud,tugevasti hõõrdunud, sälguline või muulviisil kahjustatud; kontrollida ka lõuarihmu ja siserihmu, sealhulgas kinnituskohtija reguleerimist.HOOLDUSTuleb kehtestada köite abil juurdepääsu võimaldavatetöövahendite hooldamise ja selle dokumenteerimise kord.Tuleb koostada nimekirjad kogu köitega juurdepääsu võimaldavasttöövarustusest Nimekirjadesse tuleb sissekanda ka andmed varustuse eluea ja aegumistähtaegadekohta, kui tootja on need kindlaks määranud.Vahel on vajalik töövahendite desinfektsioon (nt pärastkasutamist kollektorites). Olulised võivad olla ka töövahenditetarnijate nõuanded. Töövahendid tuleb loputadakülmas vees ja lasta kuivada õhu käes.Töövahendite juures ei tohi teha muudatusi ilma tootjaeelneva nõusolekuta.HOIDMINEPärast vajalikku puhastamist ja kuivatamist tuleb töövahendeidhoida lahtiselt jahedas kuivas pimedas kohaskeemiliselt neutraalses keskkonnas, kaitstes neid liigsekuumuse või soojusallikate, suure niiskuse, teravate servade,korrosiooni ning muude kahjustavate tingimusteeest. Töövahendeid ei tohi märjalt seisma jätta.Ent enne selliste töövahendite valimist või nende kasutamistpeab tööandja siiski läbi viima ohtude hindamisevastavalt raamdirektiivile 89/391/EMÜ.Kuigi selliste töövahendite kasutamise kohta puudub eraldidirektiiv, juhib Euroopa Komisjon tähelepanu asjaolule,et kohaldada võib ka muid direktiive peale raamdirektiivi,eriti direktiivi 89/655/EMÜ töötajate poolt töölkasutatavate liikuvate töövahendite ja raskuste tõstmiseksette nähtud töövahendite kohta.4.7.2 TEISALDATAVAD TÕSTUK-TÖÖPLATVORMIDMILLAL JA KUIDAS TEISALDATAVAT TÕSTUKTÖÖPLATVORMI KASUTADA?Kui ohtude hindamisel selgub, et on võimalik kasutadateisaldatavat tõstuktööplatvormi, tuleb seda alati eelistadaredelitele ja köitele.Enne teisaldatava tõstuktööplatvormi kasuks otsustamisttuleb kaaluda järgmisi asjaolusid: Milline on vajalik tõstekõrgus? Kui suur on kõrguste vahe töötamiskoha ja seadmetoetuspinna vahel? Milline on toetuspind (millest see koosneb, milline onselle seisund, kalle ja tugevus, kas sellel on takistusijne)? Mitu töötajat peab tööplatvormil olema? Kui palju kaaluvad ja milliste mõõtmetega on tööplatvormiltõstetavad või kaasa võetavad detailid võitöövahendid? Kas tööplatvormi läheduses või selle töötamisaegsesliikumisulatuses on elektripaigaldisi, nt elektriliinid,trafoalajaamad, jaotusjaamad, raadio- ja televisioonisaatjadvõi muud elektriseadmed?4.7 MUUD KÕRGTÖÖDEL KASUTATAVADTÖÖVAHENDID464.7.1 ÜLDPÕHIMÕTTEDTurul on veel palju muid kõrgtöödega seotud ohtusid minimeeridaaitavaid töövahendeid.Neid töövahendeid ei ole direktiivi 2001/45/EÜ lisasnimetatud.Kuid kuna nimetatud töövahendeid kasutatakse üha sagedamini,on käesolevale juhendile lisatud nende kohta mõnedillustreerivad näited koos ohutu kasutamise soovitustega.KUIDAS TEISALDATAVAT TÕSTUKTÖÖPLATVORM KASUTADA?Kõige olulisem on järgida tootja kehtestatud kasutustingimusining täita tööohutuse ja -tervishoiu põhinõudeid,eriti: töövahendite püsikindluse tagamiseks kehtestatudpiirväärtusi ja suurimat lubatud tuulekiirust.

Teisaldatava tõstuktööplatvormi paigaldamisel tuleb kasutadakiilusid ning tugijalgade alla asetada vaheplaadid(olenevalt pinnase tugevusest).Enne seadme ümberpaigutamist tuleb kontrollida selleteisaldamisteed, eeskätt selleks, et hinnata selle kallet jaebatasasusi: kalle peab olema tööplatvormi konstruktsioonilesobiv.Teisaldatava poomtõstuktööplatvormi kasutamisel peavadtöötajad kukkumise vältimiseks olema kinnitatud julgestusköievõi -trossi külge.TEISALDATAVA TÕSTUKTÖÖPLATVORMI NING SELLE LAVAOSAPAIGALDAMINE, MONTEERIMINE, HOOLDAMINE JA KONTROLLIMINESee töövahend on väga keerukas ja selle paigaldamist,monteerimist, hooldamist ja kontrolli peavad teostamaeriväljaõppega ja väga pädevad töötajad.Selle testimine, kasutuskõlblikkuse tagamine ning korrapäranehooldus ja kontroll on liiga keerulised teemad, etneid käesolevas juhendis mõne sõnaga käsitleda. Soovitavon teha nimetatud toimingud ametlikus töökojas võitootja või tarnija juures.Alati tuleb järgida kõiki selles riigis kohaldatavaid eeskirjuja standardeid, kus tõstuktööplatvormi kasutatakse.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendidOhtude hindamisest lähtuvalt tuleb: veenduda, et teisaldatava tõstuktööplatvormi paigaldamineja kasutamine on ohutu ning toimub tootjajuhiste kohaselt; samuti tuleb tagada, et platvormitööulatuses ei oleks survet avaldavaid või lõikavaidkonstruktsioone; toestada teisaldatav tõstuktööplatvorm, kui sedakasutatakse ühes kindlaksmääratud asukohas; kasutada toestamiseks vaheplaate (kui pinnas ei olepiisavalt tugev); kontrollida teisaldusteid (takistused, pinnase ebatasasusedjne) enne teisaldatava tõstuktööplatvormiümberpaigutamist; kui tööplatvorm asub sõidutee kohal, tagada selle alloleva ala ohutus ning kui on oht kokku põrgata teisteliiklusvahenditega, paigaldada asjakohane märgistus; rangelt kinni pidada teisaldatavate tõstuktööplatvormidetööjuhistes püsikindluse ja maksimaalse tuulekiiruse kohta antud soovitustest; kinni pidada kõrgepingeliinide ja muude elektripaigaldistepuhul ette nähtud ohutust kaugusest, et vältidasurmava elektrilöögi saamise ohtu; korraldada töö nii, et õnnetuse korral või hädaolukorrassaab teine töötaja alati kasutada avarii-juhtimisseadmeid.Kui tuleb teha järgmisi valikuid: „Tõstetavad ripptööplatvormid”,„Teisaldatavad tõstuktööplatvormid”,„Tõsteplatvormid” ja „Tõstealustele esitatavad ohutusnõuded“,siis on võimalik abi saada järgmistest standarditest:EN 1088:1999 „Ripptööplatvormidele esitatavad ohutusnõuded— Kavandamisarvutused, püsikindluskriteeriumid,ehitamine — Katsetamine“.EN 280:2001 „Teisaldatavad tõstuktööplatvormid —Kavandamisarvutused, püsikindluskriteeriumid, ehitamine— Ohutus, kontroll ja katsetamine“.EN 1495:1997 „Tõsteplatvormid — Mastil liikuvad tööplatvormid“EN 1570:1998 „Tõstealustele esitatavad ohutusnõuded”47

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)4.7.3 MASTIL LIIKUVAD TÖÖPLATVORMIDMASTTÖÖPLATVORMI VALIKMasttööplatvormi saab tõsta vajalikule kõrgusele, mistagab ergonoomilised töötingimused. Masttööplatvormevõib kasutada müüri ladumisel, akende vahetamisel jne.Tööplatvormil peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon(või sertifikaat, kui töövahend on üüritud või ostetud kasutatuna).Alati tuleb järgida tarnija juhiseid.MIDA KONTROLLIDA ENNE MASTTÖÖPLATVORMI KASUTAMIST?Enne masttööplatvormi kasutamist tuleb: veenduda, et selle on paigaldanud ja kontrollinudpädev isik; veenduda, et pärast kontrollimist ei ole midagi muudetud(ümbrus, ankurdus, julgestus, trossid, võimalikudvahejuhtumid jne); kontrollida, kas ilmastikutingimused, eriti tuule kiirusja tugevus on töövahendi kasutamiseks sobivad; teha kindlaks kandevõime ja tootja lubatud maksimaalnematerjalikoormus; kontrollida iga päev kõiki põhielemente (ankurdus,platvorm, klambrid, trossid, kinnitused, turvamehhanismjne).MASTTÖÖPLATVORMI KASUTAMINEKasutamise ajal: peab platvormi tõstmine ja allalaskmine toimumaaeglaselt, lavapõrand peab jääma enam-vähem horisontaalseks; peab platvormi tõstmisel või allalaskmisel jälgima, etmidagi ei puruneks (lahtised aknad jne); peab koormuse jaotama võimalikult ühtlaselt ilmaplatvormi valmistaja määratud piirkoormust ületamata.Kui tööliste juurdepääsu konstruktsioon seda võimaldab,tuleb eelistada trossidel liikuvat tööplatvormi.MIDA PEAKS VEEL KONTROLLIMA ENNE ELEKTRIAJAMIGARIPPTÖÖPLATVORMI VÕI MASTTÖÖPLATVORMI KASUTAMIST?Enne elektriajamiga ripptööplatvormi kasutamist tulebveenduda, et sellel on: automaatne ohutusseade (ühendatud riputuselemendistsõltumatu ohutustrossiga); laskumise peatamise seade (juhuks, kui ripptööplatvormjääb kuhugi kinni); trossi pinge vähendamise seade (juhuks, kui ripptööplatvormjääb tõstmisel kuhugi kinni ); liikumise piirlülitid (kõrgem ja madalam tase); seade, mis võimaldab ripptööplatvormi vertikaalseltliigutada ning peatab liikumise automaatselt, kui töötasapinnakalle muutub väga suureks.Kontrollida, et: elektripaigaldised on töökorras ja on võetud meetmedsurmava elektrilöögi ohu vastu. Lisateabe saamiseksnende ohtude kohta vaadata „Soovitusedkõrgtöödeks elektripaigaldistes või nende läheduses”,punkt 3.5; kontrollseadmed on nõuetekohaselt paigaldatud.Veenduda ka selles, et kõiki vintse saab kontrollida: samaaegselt; seadmetega, mis seiskavad viivitamatult igasuguseliikumise, kui nende käsitsemine lõpetatakse; seadmetega, mida saab lukustada stopp-asendisse jamis on varustatud hädaseiskamise nupuga.4.7.4 RIPPTÖÖPLATVORMIDKui ohtude hindamine näitab, et ainus võimalus on ripptööplatvormikasutamine, tuleb meeles pidada, et rippasendigavõivad kaasneda teatavad ohud.Tuleb valida ripptööplatvorm, millel on kaasas vastavusdeklaratsioon(või sertifikaat, kui töövahend on üüritudvõi ostetud kasutatuna).48

RIPPTÖÖPLATVORMIDE KASUTAMINERipptööplatvorme võib kasutada, kui ohtude hindaminenäitab, et ei ole võimalik kasutada ohutumaid töövahendeid.Trossidel rippuvad tööplatvormid võimaldavad juurdepääsukõrguses asuvatele töötamiskohtadele ning nendeltöötamist sobivas tööasendis.Kui otsustatakse ripptööplatvormi kasuks, tuleb: veenduda, et nendel töötavad üksnes nõuetekohaseväljaõppega töötajad, kes on saanud vastavad kirjalikudjuhised; monteerimisel veenduda, et ripptööplatvorm on püsikindelning et järgitakse kasutusjuhiseid; ümbritseda tööplatvormid piiretega, et vältida kukkumisohtu; kasutada igas kinnituspunktis kahte trossi: koormustkandvat trossi ja julgestustrossi; sünkroniseerida tõstmine, et platvorm püsiks horisontaalasendisja trossid oleksid vertikaalsed; veenduda, et automaatseade peatab tõstmise, kuiplatvorm hakkab viltu vajuma; kasutada isiklikke kaitsevahendid kõrgusest kukkumisevastu; kontrollida ripptööplatvormi töökorras olekut ennetöö alustamist (eriti isiklikke kaitsevahendeid ja muidkukkumisohu ärahoidmiseks või minimeerimiseks võetudtäiendavaid meetmeid).Samuti on vaja järgida järgmisi nõudeid: veenduda enne tõstekorvi kasutamist, et see töötabkorralikult; tõstekorvi tohivad kasutada üksnes nõuetekohase väljaõppegatöötajad; nad peavad järgima kasutusjuhiseid; tõstekorvi juurdepääsuteedele ja -kohtadele tuleb paigaldadakaitsesüsteemid kukkumise vastu; mittesuunatavas tõstekorvis olevatelt töötajatelt tulebnõuda turvarakmete kandmist; tööandja peab hankima teavet ilmastikutingimuste(tuul, temperatuur, jää, külmaoht, vihm jne) kohta jatöötajaid nendest teavitama.4. Ajutistel kõrgtöödel kasutatavad töövahendid4.7.5 TÕSTEKORVIDFASSAADIDE HOOLDUS JA PUHASTAMINEÜheks võimalikuks fassaadide hoolduse ja puhastamisemeetodiks on tõstekorvide kasutamine.Tõstekorv peab alati olema tugevasti ehitise külge kinnitatud.49

5. TÄIENDAVAD KAITSEVAHENDID5.1 KAITSEPIIRDED JA -TÕKKEDKAITSEPIIRETE KASUTAMINEKaitsepiirded on ühised kaitsevahendid, mis paigaldataksekõikide servade külge kaitsmaks töötajaid kukkumisohueest.Seda liiki ühiskaitsevahendeid on kukkumisohu vältimiseksüldiselt soovitav muudele vahenditele eelistada.Kaitsepiirded võivad olla: kolmest eraldi osast koosnevad: jäigast ja vastupidavastülemisest ja keskmisest põikpuust ning jäigastpõranda äärelauast või terviklikud süsteemid, mis koosnevad kaitsevarjetest,tugevatest plankudest või kolmeosalisest küljekaitsesüsteemistkoos turvavõrkude, kaitsepiirete ja muudesamaväärsete või sarnaste kaitsevahenditega.KÜLGEDE KAITSEDKukkumisohu puhul tuleb paigaldada küljekaitsevahendidvõi kinnitatavad kaitsetõkked: käsipuudeta treppidele, trepimademetele, seintessejäetud avadesse; töötamiskohtadele ja liiklusteedele; korrusepõrandatesse jäetud avadele, lagedele jakatustele.Küljekaitsed tuleb paigaldada võimalikult lähedale nendelekohtadele, kust töötajad võivad kukkuda. Need võivadolla käsipuud, püstised vahepostid ja vajaduse korraläärelauad.5.2 KAITSE KALDPINDADEL TÖÖTAMISELKALDPINNAL KASUTATAV KAITSESÜSTEEMOhtude hindamise alusel võib kukkumisohu vastu tõhusaühiskaitse pakkumiseks valida kõnealuse kaitsesüsteemi.Selle abil on võimalik kinni püüda kaldpinnal komistanudvõi libisenud töötaja.Kaitsesüsteem koosneb suletud kaitsesektsioonidest, mison varustatud võrkude, varjete ja tugevate plaatidega.Kaldkatuste servadel kasutatavate kaitsevahendite puhultuleb arvestada järgmisi aspekte: sellist tüüpi katuseid, mis võimaldavad kõnealustevahendite paigaldamist, on vähe; kõige suurema libisemisohuga on kaldkatused jakaldpinna; servakaitse peab ulatuma kaugemale kui julgestatavtöötamisala.Tugielemendid: tuleb paigaldada tootja monteerimis- ja kasutusjuhistekohaselt ; peavad olema piisavalt tugevad ja kinnitatud üksnesmonoliitsete sarikate külge nii, et need oleksid ristikatuseräästaga.Servadel kasutatavate kaitsevahendite paigaldamiseltuleb kasutada isiklikke kaitsevahendeid.5. Täiendavad kaitsevahendid51

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)5.3 TURVAVÕRGUDTURVAVÕRKUDE PAIGALDAMINETurvavõrkude kasutamise otsuse teeb tööandja ohtudehindamise põhjal.Sel juhul tuleb: paigaldada ohutusvõrgud ohututelt tööplatvormideltning ohutuseeskirju järgides, et vältida veelgi suuremakukkumisohu tekkimist; tagada turvavõrkude kasutamise juhiste järgimineehitusplatsil; kinnitada turvavõrgud üksnes tugevate konstruktsioonielementidekülge.Turvavõrkude kinnitamisel peab tööandja tagama, et järgitakse: kukkumiskõrguse suhtes kehtestatud piirväärtusi töötamiskohalja selle külgedel; võrgu kinnituspunktide maksimaalset lubatud vahekaugust; võrgu maksimaalset koormust.Kasutada võib üksnes terveid ja nõuetele vastavaid turvavõrke.Enne iga kasutust tuleb need üle kontrollida vastavaltsiseriiklikele õigusnormidele ja tavadele.Tuleb kontrollida turvavõrgu elastsust sellele avalduvasurve puhul, et olla kindel, et kukkuv töötaja end vastumaapinda ära ei löö.Tootja koostatud juhistes on täiendavaid soovitusi turvavõrkudeohutu paigaldamise ja kasutamise kohta.TURVAVÕRKUDE KASUTAMINETurvavõrgud on mõeldud töötamise ajal kukkunud töölistekinnipüüdmiseks.Neid võib kasutada: avade all, kõrgete kukkumiskohtade all, ebakindla jalgealusega kohtades.Võrgud tuleb paigaldada konstruktsioonile nii lähedalekui võimalik.5.4 ISIKLIKUD KAITSEVAHENDIDÜLDSÄTTED JA MÕISTED (DIREKTIIV 89/656/EMÜ)Isiklik kaitsevahend tähendab mis tahes vahendit, mis onkavandatud selleks, et töötaja kannaks või hoiaks sedakaitseks ühe või mitme tema tervist ja turvalisust ohustadavõiva mõjuri eest, või muud samal eesmärgil kasutatavatabivahendit või lisatarvikut.Määratlus ei hõlma:a) tavalist töö- ja vormiriietust, mis ei ole otseselt kavandatudtöötaja tervise ja ohutuse kaitseks;b) hädaabi- ja päästeteenistuste kasutatavat varustust;c) isiklikke kaitsevahendeid, mida kannavad või kasutavadkaitsejõud, politsei ja teised avaliku korra kaitseteenistused;d) liikluses kasutatavaid isiklikke kaitsevahendeid;e) spordivarustust;f) enesekaitse- või tõrjevahendeid;g) ohtude ja kõrvalekallete avastamiseks ja sellest teatamisekskasutatavaid kaasaskantavaid vahendeid.Isiklikke kaitsevahendeid kasutatakse juhul, kui ohtu eisuudeta tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorraldusmeetmete,-meetodite või -menetlustega vältida või piisavaltvähendada.Isiklike kaitsevahendite kavandamine ja tootmine peabvastama ühenduse tööohutust ja –tervishoidu käsitlevatelesätetele.Kõik isiklikud kaitsevahendid peavad:a) olema valitud vaststavalt võimalikele ohtudele ega võiise ohtu suurendada;b) vastama olemasolevatele tööoludele;c) vastama ergonoomianõuetele ja arvestama töötajatervislikku seisundit;d) pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima.Kui töötaja peab rohkem kui ühe ohuteguri tõttu kandmasamaaegselt mitut isiklikku kaitsevahendit, peavad needomavahel sobima ja säilitama tõhusa kaitse kõnealusteohtude eest.Isiklike kaitsevahendite kasutustingimused, eelkõigenende kasutusaeg, määratakse kindlaks vastavalt ohu52

suurusele, ohuga kokkupuutumise sagedusele, töötajatöötamiskoha omadustele ning isiklike kaitsevahenditekasutegurile.Isiklikud kaitsevahendid on üldjuhul ette nähtud isiklikukskasutamiseks.Kui asjaolud nõuavad, et sama isiklikku kaitsevahenditpeab kasutama mitu töötajat, võetakse tarvitusele meetmed,tagamaks et selline kasutus ei põhjusta isikliku kaitsevahendikasutajatele ei tervise- ega hügieeniprobleeme.Ettevõttes ja/või asutuses tuleb tagada ja kättesaadavaksteha küllaldane teave direktiivi 89/656/EMÜ artikli 4 lõigetes1 ja 2 ettenähtud isiklike kaitsevahendite kohta.Isiklikud kaitsevahendid annab töötajale tasuta kasutamisekstööandja, kes tagab selle heas töökorras oleku jarahuldavad hügieenitingimused, korraldades selleks vajalikuhoolduse, remondi ja asendamise.Liikmesriigid võivad kooskõlas siseriiklike tavadega siiskiette näha, et juhul kui isiklikke kaitsevahendeid ei kasutataüksnes töökohal, tasub osa selle maksumusest töötaja.Tööandja teatab töötajale eelnevalt ohtudest, mille eestisiklikud kaitsevahendid töötajat kaitsevad.Tööandja tagab töötajale väljaõppe ja korraldab vajadusekorral isiklike kaitsevahendite kasutamise näitlikuesitluse.Välja arvatud teatavad erandolukorrad, võib isiklikkekaitsevahendeid kasutada üksnes selleks ettenähtud eesmärgil.Isiklikke kaitsevahendeid tuleb kasutada vastavalt nendekasutusjuhendile.Kasutusjuhend peab olema töötajale arusaadav.Direktiivi 89/656/EMÜ ladusa kohaldamise eesmärgilkiitis komisjon heaks aruande (89/C328/02), mis käsitlebkäesoleva direktiivi kohaldamist isiklike kaitsevahenditevaliku ja kasutamise osas (EÜT C328, 30. detsember1989, lk 3).KÕRGUSEST KUKKUMISE OHU PUHUL KASUTATAVATE ISIKLIKEKAITSEVAHENDITE MÄÄRATLUSKõrgusest kukkumise ohu puhul kasutatavad isiklikud kaitsevahendidon süsteemid, mis: kaitsevad töötajaid kukkumisohu eest (liikumist piiravadturvasüsteemid); minimeerivad kukkumise kõrgust ja tagajärgi, kui töötajasiiski kukub (kukkumist peatavad süsteemid);Need tagavad ka ohutu päästetegevuse.Isiklikud kaitsevahendid, mida kasutatakse kõrgelt kukkumiseohu puhul, võetakse tarvitusele üksnes siis, kui ühiskaitsevahenditekasutamine on tehniliselt võimatu.Kõikidel juhtudel on vaja kindlaks teha, kas on olemasasjakohane ankurdussüsteem kõrgusest kukkumise ohupuhul kasutatavate isiklike kaitsevahendite turvaliseks kinnitamiseks.Kõnealuseid isiklikke kaitsevahendeid võib kasutada: lamekatuse serva läheduses töötamisel; tornmastidel; paigaldustöödel; ronimisraudade kasutamisel.Isiklikke kaitsevahendeid kasutatakse üksnes lühiajalisteltöödel.Isiklike kaitsevahendite kasutamist käsitletakse ka direktiivis89/686/EMÜ, 15 milles sätestatakse peamised ohutusnõuded,millele isiklikud kaitsevahendid peavad nendekasutajate tervise ja ohutuse tagamise eesmärgil vastama.II lisas on esitatud peamised isiklike kaitsevahenditesuhtes kohaldatavad tervishoiu- ja ohutusnõuded, kusjuurespunktis 3.1.2 on üksikasjalikumalt käsitletud kukkumiseennetamist.MILLAL KASUTADA ISIKLIKKE KAITSEVAHENDEID?Kui on kukkumisoht ja ühiskaitsemeetmeid ei ole võimalikkasutada, tuleb alati kasutada: turvavööd, kukkumist takistavaid vahendeid või energianeeldurit.Blokeerimisseadet kasutatakse üksnes siis, kui töötajattuleb hoida töötamisasendis või kaitsta libisemisohu eest.Isiklikke kaitsevahendeid peavad regulaarselt kontrollimavastava väljaõppega pädevad isikud.Enne kasutamist tuleb need alati visuaalselt üle kontrollida.Ankurduspunktid võib kinnitada üksnes tugevate konstruktsioonielementidekülge, võimaluse korral kasutajastkõrgemale.Ankurdusseadme paigaldab ehitusplatsi töödejuhataja.5. Täiendavad kaitsevahendid15 Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisekohta, EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.53

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Karabiinid peavad olema lukustatavad, et need tahtmatultei avaneks.Kinnitusvahendid (köied/rihmad) peavad olema pingutatud,neid ei tohi tõmmata üle teravate servade.Tuleb vältida kokkupuuteid selliste ohtlike ainetega, nagutuleohtlikud tooted, lõhkeained, happed, leeliselised lahused,puhastusvahendid, lenduvad ja söövitavad tooted.Pärast kukkumist ei tohi isiklikke kaitsevahendeid taaskasutadaenne, kui pädev isik on need tootja juhiste kohaseltüle vaadanud.KUKKUMISKAITSE TORNMASTIDEL TÖÖTAMISEL (2.OSA)Tööandja peab töötajaid teavitama kukkumisohu vastastestkaitsevahenditest ning korraldama neile vastava väljaõppe,pöörates erilist tähelepanu: vajadusele panna selga kukkumisohu vastased isiklikudkaitsevahendid enne tornmasti ronimist; vajadusele kasutada võimaluse korral turvarakmeidkukkumise ennetamiseks; köite pikkuse reguleerimise seadmetele, mis võimaldavadköisi pingutada (näiteks tornmasti harudevahel); vajadusele olla eriti hoolikas kaldu oleval või libedaltornmastil ronimisel või töötamisel; vajadusele hoida käed vabad ronimise jaoks ningmitte kanda tööriistu või töövahendeid endaga kaasas,kui need võivad ette jääda ning muuta ohutulttornmasti ronimise võimatuks.KUKKUMISKAITSE TORNMASTIDEL TÖÖTAMISEL (1.OSA)Pärast ohtude hindamist peab tööandja teavitama töötajaidsellelaadse tööga seotud ohtudest, korraldama neileasjakohase väljaõppe ja: varustama nad kukkumisohu korral ette nähtud isiklikekaitsevahenditega; pöörama erilist tähelepanu ankurduspunktide kinnitustele; püstitama paigaldised, mis võimaldavad töötajatelpääseda ohutult kõrgel asuvatele töötamiskohtadelekoos tööriistade ja muu varustusega (nt vintsid); koostama päästekava ja veenduma, et vajalikud paigaldisedon üles seatud.OLULINE TEADA HÄDAOLUKORRAS:turvarakmeid pidi rippuma jäämine võib tõsiselt ohustadatöötaja tervist.5.5 KAITSEVAHENDID HAPRAL PINNALTÖÖTAMISELTÖÖTAMINE HAPRAL PINNALHaprate katusekattematerjalide hulka kuuluvad klaasaatriumid,lainelisest kiudtsemendist katused, klaaskatusedjne. Kuid tuleb meeles pidada, et isegi mittehapradmaterjalid muutuvad aja jooksul vananemise ja kulumisetõttu hapraks.Sellistel katustel tööle asuvaid töötajaid peab tööandjateavitama järgmistest kaitsevahenditest ja tagama vastavaväljaõppe: tugede paigaldamine sarikate, massiivsete raketiste,katusematerjalide või korrosioonikindlate varjetealla; ülekäikude ja töötamiskohtade tähistamine, kukkumiskaitsed;turvavõrgud, turvavarjed, toed jne;servakaitsete paigaldamine ja tellingute ehitamine japüstitamine, kui lubatud töötamiskõrgus on ületatud.54

LISADI. EUROOPA ÕIGUSAKTIDEUROOPA LIIDU DIREKTIIVIDEuroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aastadirektiiv 2001/45/EÜ , millega muudetakse nõukogudirektiivi 89/655/EMÜ, mis käsitleb tööl töövahenditekasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid(teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜartikli 16 lõike 1 tähenduses)(EÜT L 195, 19.7.2001, lk 46)Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜtöötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavatemeetmete kehtestamise kohta(EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditeleesitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetekohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ)(89/655/EMÜ) artikli 16 lõike 1 tähenduses)(EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13)Nõukogu 5. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/63/EÜ,millega muudetakse direktiivi 89/655/EMÜ töötajatepoolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuseja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiivdirektiivi 89/391/EMÜ) artikli 16 lõike 1 tähenduses)(EÜT L 335, 30.12.1995, lk 28).Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜtööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamisekohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksasüksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1tähenduses)(EÜT L 245, 26.8.1992, lk 6).Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisegaseotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta(kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ(89/656/EMÜ) artikli 16 lõike 1 tähenduses).(EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18).Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜtöökohas kasutatavate ohutus ja/või tervisekaitsemärkidemiinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).(EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23).Komisjoni teatis 89/C 328/02 nõukogu 30. novembri1989. aasta direktiivi 89/656/EMÜ,, mis käsitleb isikukaitsevahenditeohutuse hindamist seoses nende vahenditevalimise ja kasutamisega, kohaldamise kohta(89/C 328/02).(EÜT L 328, 30.12.1989, lk 3).Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikideõigusaktide ühtlustamise kohta(EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18).Lisad55

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) 56

Lisad57

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) 58

Lisad59

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) 60

Lisad 61

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) 62

Lisad 63

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) 64

Lisad 65

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) 66

Lisad 67

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)II.EUROOPA STANDARDIDEN 074-1Liitmikud, otsmuhvid ja alusplaadid kasutamiseks raketistesja tellingutel. Osa 1: Torude liitmikud. Nõuded ja katsemeetodidEN 131-1Redelid. Mõisted, liigid, funktsionaalsed suurusedEN 131-2Redelid. Katsed, märgistamineEN 341Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. LaskumisvahendidEN 280:2001Mobiilsed tõstmise tööplatvormid. Kavandamisarvutused,stabiilsuskriteeriumid, valmistamine. Ohutus, hindamisedja katsetusedEN 353-1Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. Osa 1: Jäiga ankrunöörigajuhitavad kukkumise pidurdajadEN 353-2Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. Osa 2: Paindlikuankrunööriga juhitavad kukkumise pidurdajadEN 354Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. TrosstalrepidEN 355Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. EnergiasummutajadEN 358Tööasendi- ja kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. Tööasendi-ja kinnitustoerihmad ning tööasendi kaelarihmad.EN 360Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. TagasitõmbavadkukkumispiduridEN 361Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. KererakmedEN 362Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. ÜhendusklambridEN 363Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. Kukkumise peatamissüsteemidEN 364Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. KatsemeetodidEN 365Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. Üldnõuded kasutusjuhenditele,hooldusele, regulaarsele ülevaatusele,parandamisele, märgistamisele ja pakendamiseleEN 564Mägironimisvarustus. Abiköis. Ohutusnõuded ja katsemeetodidEN 565Mägironimisvarustus. Lint. Ohutusnõuded ja katsemeetodidEN 601Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Valandid. Toiduainetegakokkupuutuvate valandite keemiline koostisEN 795Kõrgelt kukkumise kaitse. Ankurdusseadmed. Nõuded jakatsetamineEN 813Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. IstmerakmedEN 1004Valmiselementidest teisaldatavad juurdepääsu- ja töötornid.Materjalid, mõõtmed, projektkoormused ja ohutusnõudedEN 1065Reguleeritavad terasest teleskoopmastid — Tootespetsifikatsioonid,konstruktsioon, hindamine arvutuste ja katsetamisepõhjalEN 1088:1999Ripp(juurdepääsu)seadmete ohutusnõuded. Kavandamisarvutused,stabiilsuskriteeriumid, valmistamine, katsedEN 1263-1Turvavõrgud. Osa 1: Ohutusnõuded, katsemeetodidEN 1263-2Turvavõrgud. Osa 2: Ohutusnõuded tööasendileEN 1891-AKõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid. Vähevenivadkernmantel-köiedEN 12810-1Valmiselementidest fassaaditellingud. Osaspetsifikatsioonid1:ToodeteEN 12810-2Valmiselementidest fassaaditellingud. Osa 2: Ehituslikukavandamise erimeetodidEN 12811-1Töövahendid ajutisteks töödeks. Osa 1: Tellingud — Toimivusnõudedja üldkonstruktsioonEN 12811-2Töövahendid ajutisteks töödeks. Osa 2: Teave materjalidekohtaEN 12811-3Töövahendid ajutisteks töödeks. Osa 3: Koormusega katsetamineEN 12812Raketised. Nõuded ja üldkonstruktsioonEN 12813Töövahendid ajutisteks töödeks. Kokkupandavad tõstetornid.Ehitusliku kavandamise erimeetodid68

EN 13331-1Kaevikute vooderdamise süsteemid. Osa 1: TootespetsifikatsioonidEN 13331-2 TKaevikute vooderdamise süsteemid. Osa 2: Hindaminearvutuste või katsete abilEN 13374Ajutised servakaitsesüsteemid. Tootespetsifikatsioonid,katsemeetodidEN 13377Kokkupandavate puitraketiste talad. Nõuded, liigitus jahindamineEN 14653-1Käsitsi juhitavad hüdraulilised toestussüsteemid vundamenditoestamiseks. Osa 1: TootespetsifikatsioonEN 14653-2Käsitsi juhitavad hüdraulilised toestussüsteemid vundamenditoestamiseks. Osa 2: Hindamine arvutuste või katseteabilEN 1495:1997Tõsteplatvormid. Mastil liikuvad tööplatvormidEN 1570:1998Tõstealuste ohutusnõudedLisad69

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)III.EUROOPA LIITBIBLIOGRAAFIASafe roofwork: FACTS 49/European Agency for Safetyand Health at Work, Bilbao: European Agency for Safetyand Health at Work, 2004, 2 pp.ISSN 1681-2123Guide of Best Practices on the Coordination of Healthand Safety in the Construction Sector, Parts 1, 2 and 3.Applications and a look at the work site. Guide of BestPractices on the Coordination of Health and Safety,Directive 92/57/EEC on health and safety on temporaryor mobile site. Legal Bases of Accident Prevention andResults of the European Social Dialogue by EuropeanConstruction Industry Federation (FIEC), EuropeanFederation of Building and Woodworkers (EFBWW) andSEFMEP (April 2003).Preventing Work-Related Slips, Trips and Falls: FACTS14/European Agency for Safety and Health at Work,Bilbao: European Agency for Safety and Health at Work,2001, 2 pp.BELGIQUE/BELGIË (BELGIA)Chutes de hauteur. Applications pratiques, série Protectionscollectives, Comité national d’actions pour la sécuritéet l’hygiène dans la construction (CNAC), Bruxelles,CNAC, juin 1997, 85 p.De polyvalente bouwvakker, beroepsmonografie, Comiténational d‘actions pour la sécurité et l‘hygiène dans laconstruction (CNAC), Bruxelles, CNAC, 199 p.Échafaudages de service et de protection, série Travaux,Comité national d’actions pour la sécurité et l’hygiènedans la construction (CNAC), Bruxelles, CNAC, juin1995, 31 p.Échafaudages sur taquets d’échelles, P Construction n° 3,Comité national d’actions pour la sécurité et l’hygiènedans la construction (CNAC), Bruxelles, CNAC, 20 p.Échelles, Fiche d’instruction n° 014, Prévention et intérim,Bruxelles, Prévention et intérim, août 2000, 6 p.Échelles et escaliers de construction, série Équipementsde travail, Comité national d’actions pour la sécurité etl’hygiène dans la construction (CNAC), Bruxelles,CNAC, septembre 1997, 70 p.Plates-formes de travail se déplaçant le long de mât(s),P Construction n° 5, Comité national d’actions pour lasécurité et l’hygiène dans la construction (CNAC),Bruxelles, CNAC, 3 p.Protection contre les chutes, série Équipements de protectionindividuelle, Comité national d’actions pour lasécurité et l’hygiène dans la construction (CNAC),Bruxelles, CNAC, décembre 1995, 71 p.Travaux en hauteur, Comité national d’actions pour lasécurité et l’hygiène dans la construction (CNAC),Bruxelles, CNAC, juin 2002, 19 p.Travaux en toiture, série Travaux, Comité national d’actionspour la sécurité et l’hygiène dans la construction(CNAC), Bruxelles, CNAC, décembre 1996, 22 p.ČESKÁ REPUBLIKA (TŠEHHI VABARIIK)(pole kättesaadav)ΚΥΠΡΟΣ (KÜPROS)Οι ακόλουθες εκδόσεις διατίθενται από το ΚυβερνητικόΤυπογραφείο της Κύπρου σε έντυπη μορφή, ή/και στηνιστοσελίδα του Τμήματος Επιθεώρησης Εργασίας σε «pdfformat» στη διεύθυνση: www.mlsi.gov.cy/dli.Ασφάλεια και υγεία στις κατασκευές — Ερωτηματολόγιοεντοπισμού των επικίνδυνων καταστάσεων: ΤμήμαΕπιθεώρησης Εργασίας — Γ.Τ.Π. 56/1999Ασφάλεια και υγεία στα κατασκευαστικά έργα –Προγραμματισμός, εκτέλεση έργου, κατεδάφιση: ΤμήμαΕπιθεώρησης Εργασίας, Σεπτέμβριος 2002 (διατίθεται μόνοστην ιστοσελίδα του Τμήματος Επιθεώρησης Εργασίας)Οδηγίες ασφάλειας στις οικοδομές: Τμήμα ΕπιθεώρησηςΕργασίας — Γ.Τ.Π. 40/2002Οδηγός για το σχέδιο ασφάλειας και υγείας στακατασκευαστικά έργα: Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας —Γ.Τ.Π. 253/2002Η εκτίμηση του κινδύνου στον εργασιακό χώρο — Τα πέντεβήματα: Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας — Γ.Τ.Π. 48/2004Ασφάλεια και υγεία στα κατασκευαστικά άργα — Βασικέςπρόνοιες των περί ασφάλειας και υγείας (ελάχιστεςπροδιαγραφές για προσωρινά ή κινητά εργοτάξια)κανονισμών του 2002: Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας —Γ.Τ.Π. 251/2004Ασφάλεια και υγεία στις κατασκευές — «Οχτώ ομάδεςπροτεραιοτήτων»: Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας — Γ.Τ.Π.109/2005Εργασία σε ύψος με ασφάλεια: Τμήμα ΕπιθεώρησηςΕργασίας — Γ.Τ.Π. 166/2005DANMARK (TAANI)Branchevejledning om opstilling og nedtagning af stilladser.Valby, Branchearbejdsmiljørådet for Bygge & Anlæg,januar 2001, 61 s.ISBN 87-7359-941-7Branchevejledning om standardblade for stilladser. Valby,Branchearbejdsmiljørådet for Bygge & Anlæg, maj 2001,38 s.ISBN 87-7952-006-5DEUTSCHLAND (SAKSAMAA)Verordnung über Sicherheit und Gesundheitsschutz bei derBereitstellung von Arbeitsmitteln und deren Benutzung beider Arbeit, über Sicherheit beim Betrieb überwachungsbedürftigerAnlagen und über die Organisation des betrieblichenArbeitsschutzes (Betriebssicherheitsverordnung –BetrSichV), BGBL. I S. 3777, 27. September 2002.AMD Spezial: Gesund im Beruf: Die Dachdecker; ArbeitsmedizinischerDienst der Berufsgenossenschaften der Bauwirtschaft,Frankfurt am Main, 2001, 16 S.AMD Spezial : Gesund im Beruf: Die Zimmerer, ArbeitsmedizinischerDienst der Berufsgenossenschaften der Bauwirtschaft,Frankfurt am Main, 2001, 20 S.70

Arbeitssicherheit bei Baumarbeiten, Kassel: Gartenbau-Berufsgenossenschaft Technische Abteilung, April 2001,39 S.Auf dem Holzweg: Aktion: Sicherer Auftritt, verteilt währendder Schwerpunktaktion 2003/2004: Berufsgenossenschaftender Bauwirtschaft, 2 S.Bauarbeiten: Aktuelles zu Sicherheit und Gesundheit, Kassel:Bundesverband der landwirtschaftlichen Berufsgenossenschaften(BLB), Hauptstelle für Sicherheit und Gesundheitsschutz,September 2000, 67 S.Bausteine: Sicher arbeiten – gesund bleiben, Frankfurt amMain: Berufsgenossenschaft der Bauwirtschaft, ca. 480 S.Benutzen von Leitern: Tipps für angehende Fachleute,Köln: Berufsgenossenschaft der Feinmechanik und Elektrotechnik(BGFE), 24 S.Berufsgenossenschaftliche Informationen für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Sicherheit von Seitenschutz,Randsicherungen und Dachschutzwänden als Absturzsicherungenbei Bauarbeiten, Hauptverband der gewerblichenBerufsgenossenschaften, Fachausschuss „Bau” derBGZ, Deutschland: Berufsgenossenschaften der Bauwirtschaft,Oktober 2002, 20 S.Berufsgenossenschaftliche Informationen für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Schutz gegen Absturz beimBau und Betrieb von Oberleitungsanlagen, Köln: Berufsgenossenschaftder Feinmechanik und Elektrotechnik (BGFE),Oktober 1999, 14 S.Berufsgenossenschaftliche Informationen für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Persönliche Schutzausrüstungengegen Absturz, Heidelberg: Berufsgenossenschaft derchemischen Industrie, Juni 1999, 48 S.Berufsgenossenschaftliche Informationen für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Schutz gegen Absturz – Auffangsystemesachkundig auswählen, anwenden und prüfen,Deutschland: Vereinigung der Metall-Berufsgenossenschaften,2002.Berufsgenossenschaftliche Regeln für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Einsatz von Schutznetzen,Fachausschuss „Persönliche Schutzausrüstungen” der BGZ,Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften,Deutschland: Berufsgenossenschaften der Bauwirtschaft,Ausgabe 7.2000, 25 S.Berufsgenossenschaftliche Regeln für Sicherheit und Gesundheitbei der Arbeit: Einsatz von persönlichen Schutzausrüstungengegen Absturz, Fachausschuss „Persönliche Schutzausrüstungen”der BGZ, Hauptverband der gewerblichenBerufsgenossenschaften, Deutschland: Berufsgenossenschaftender Bauwirtschaft, April 1998, 40 S.Berufsgenossenschaftliche Regeln für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Regeln für die Sicherheit vonTreppen bei Bauarbeiten, Hauptverband der gewerblichenBerufsgenossenschaften Fachausschuss „Bau” der BGZ,Deutschland: Berufsgenossenschaften der Bauwirtschaft,Januar 1996, 14 S.Berufsgenossenschaftliche Regeln für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Sicherheitsregeln für Steigeisenund Steigeisengänge, Hauptverband der gewerblichenBerufsgenossenschaften Fachausschuss „Bauliche Einrichtungen”der BGZ, Deutschland: Berufsgenos senschaftender Bauwirtschaft, April 1994, 15 S.Berufsgenossenschaftliche Regeln für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Regeln für den Einsatz von persönlichenSchutzausrüstungen zum Halten und Retten,Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften,Fachausschuss „Persönliche Schutzausrüstung” der BGZ,Deutschland: Berufsgenossenschaften der Bauwirtschaft,Oktober 1993, 17 S.Berufsgenossenschaftliche Regeln für Sicherheit undGesundheit bei der Arbeit: Schutz gegen Absturz beimBau und Betrieb von Freileitungen, Fachausschuss „Elektrotechnik”der BGZ, Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften,Deutschland: Berufsgenos senschaftender Bauwirtschaft, Juli 1998, 16 S., aktualisiert 2000.Dächer – Hinweise für Planung und Ausschreibung sicherheitstechnischerEinrichtungen, Frankfurt am Main, München:Arbeitsgemeinschaft der Bau-Berufsgenos senschaftender Bauwirtschaft, 36 S.Glas- und Fassadenreinigung – Hinweise für Planung undAusschreibung von Baumaßnahmen, Frankfurt am Main,München: Arbeitsgemeinschaft der Bau-Berufsgenos -senschaften der Bauwirtschaft, 24 S.Goldene Regeln für das Arbeiten auf Bockgerüsten und anAbsturzkanten: Echte Kerle bleiben oben, verteilt währendder Schwerpunktaktion 2002: Berufsgenossenschaften derBauwirtschaft, 4 S.Handlungsanleitung für den Umgang mit Arbeits- undSchutzgerüsten, BGI 663, Hauptverband der gewerblichenBerufsgenossenschaften, Ausgabe März 2005, 23 S.(auch als LASI-Veröffentlichung LV37 der obersten Arbeitsschutzbehördender Länder veröffentlicht)Leitern (Merkblatt), Bonn: Berufsgenossenschaft für den Einzelhandel,4 S.Leitern sicher benutzen (Merkheft), Köln: Arbeitsgemeinschaftder Metall-Berufsgenossenschaften, Ausgabe 2000,32 S.Leitfäden zur Absturzsicherung, Deutschland, Zentrum fürSicherheitstechnik der Berufsgenossenschaft der Bauwirtschaftund Fachausschuss „Bau”, 2001.Merkblatt für Podestleitern, Fachausschuss „Bauliche Einrichtungen”der BGZ, Köln: Hauptverband der gewerblichenBerufsgenossenschaften, April 1994, 12 S.Merkblatt für Seilleitern, Fachausschuss „Bauliche Einrichtungen”der BGZ, Köln: Hauptverband der gewerblichenBerufsgenossenschaften, April 1994, 12 S.Mehrzweckleitern (Merkblatt M 31), Bonn: Berufsgenossenschaftfür den Einzelhandel, Technischer Aufsichtsdienst,Ausgabe 02.2003, 12 S.Montagearbeiten: Tipps für angehende Fachleute, Köln:Berufsgenossenschaft der Feinmechanik und Elektrotechnik(BGFE), 24 S.Regeln für Sicherheit und Gesundheitsschutz bei Turm- undSchornsteinbauarbeiten, Köln: Berufsgenossenschaften derBauwirtschaft, Juli 1997, 40 S.Lisad71

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Seilklettertechnik im Gartenbau, Kassel: Gartenbau-BerufsgenossenschaftTechnische Abteilung, November 2002,28 p.Sicherheit im Obstbau, Kassel: Gartenbau-Berufsgenossenschaft,Technische Abteilung, November 2000, 31 S.Gerhard Stehfest, Leitern sicher benutzen, BGI 521, Köln:Vereinigung der Metall-Berufsgenossenschaften, Ausgabe2003, 32 S.Stop dem Absturz, Frankfurt am Main: Berufsgenossenschaftder Bauwirtschaft, 4 S.TIPPS — Arbeiten an Fahrleitungsanlagen (Fernbahn),Deutschland: Berufsgenossenschaft der Feinmechanik undElektrotechnik (BGFE), November 1999, 12 S.TIPPS — Benutzen von Leitern, Deutschland: Berufsgenossenschaftder Feinmechanik und Elektrotechnik (BGFE),8 S.Untersuchung von Absturzunfällen bei Hochbauarbeitenund Empfehlung von Maßnahmen zu deren Verhütung, T.Schuler, K.-D. Röbenack, R. Steinmetzger, Berlin: Bundesanstaltfür Arbeitsschutz und Arbeitsmedizin (BAuA), 2001,120 S.ISBN 3-89701-696-6 ISSN 1433-2086UUPs!: Information zur Sicherheit am Bau, Frankfurt amMain: Arbeitsgemeinschaft der Bau-Berufsgenossenschaften,2002, 4 S.Waldarbeit: Aktuelles zu Sicherheit und Gesundheit, Kassel:Bundesvorstand der landwirtschaftlichen Berufsgenossenschaften(BLB), Stand: November 1999, 67 S.EIRE (IIRIMAA)Code of practice for access and working scaffolds: Safescaffolding/Health and Safety Authority (HSA), Dublin:HSA, 1 June 1999 – 52 pp.Code of practice for access and working scaffolds: Safescaffolding/Health and Safety Authority (HSA), Dublin:Stationery office, 1999 – 52 pp.ISBN 0-7076-6770-4General Access Scaffolds, Construction Summary SheetC.S.S.1/National Irish Safety Organisation (NISO),Dublin: NISO – 2 pp.Guidance on steps which should be taken by theresponsible person to ensure the safe use of fall arrestprotection equipment/Health and Safety Authority (HSA),Dublin: HAS, February 2002 – 9 pp.Safe Housekeeping/National Irish Safety Organisation(NISO), Dublin: NISO – 2 pp.Safe Use of Ladders/National Irish Safety Organisation(NISO), Dublin: NISO – 2 pp.Safety in Excavations/National Irish Safety Organisation(NISO), Dublin: NISO – 2 pp.Safety in Roofwork/National Irish Safety Organisation(NISO), Dublin: NISO – 2 pp.The absolutely Essential Health and Safety Toolkit (for thesmaller construction contractor)/Health and SafetyAuthority (HSA), Construction Industry Federation (CIF),Dublin: HSA – 26 pp.The Use of Nets: Information Bulletin 003-01/Health andSafety Authority (HSA), Dublin: HAS – 1 pp.Tower Scaffolds/National Irish Safety Organisation(NISO), Dublin: NISO – 2 pp.Unguarded Openings & Edges/ National Irish SafetyOrganisation (NISO), Dublin: NISO – 2 pp.Working at Heights Construction Regulations 2001: Safety,Health and Welfare at Work (Construction) Regulations2001 (SI 481 of 2001)/Minister for Enterprise, Trade &Employment, Dublin – 20 pp.ISBN 0-7076-1011-7Working at Heights/Construction Industry Federation (CIF),Dublin: 1997 – 13 pp.EESTI(Pole kättesaadav)EΛΛΑΔΑ (KREEKA)Τεχνικά έργα: Βασικοί κίνδυνοι και μέτραπρόληψης/Aντώνης Tαργουτζίδης, Nικόλαος Βαγιόκας —Ελλάδα: Ελληνικό Ινστιτούτο Υγιεινής και Ασφάλειας τηςΕργασίας (ΕΛΙΝΥΑΕ), 2004, 14 σISBN 960-7678-49-4Ασφάλεια στα εργοτάξια/Maria S. Dosi Siva — Ελλάδα:Ελληνικό Ινστιτούτο Υγιεινής και Ασφάλειας της Εργασίας(ΕΛΙΝΥΑΕ) (Co-funding with Bilbao Agency), 2004, 112 σISBN 960-7678-48-6Ό,τι πρέπει να ξέρετε για τις πτώσεις-ολισθήσεις/ΤομέαςΑσφάλειας Εργασίας/ΔΕΚΠ — ΔΕΗ — Ελλάδα: ΤομέαςΑσφάλειας Εργασίας/ΔΕΚΠ — ΔΕΗ, 1997, 15 σΑπό πτώσεις/Κλιμάκιο Υγιεινής και ΑσφάλειαςΕργασίας/Τ.ΥΠ.ΠΟ. — ΔΕΗ — Ελλάδα: Κλιμάκιο Υγιεινής καιΑσφάλειας Εργασίας/Τ.ΥΠ.ΠΟ. — ΔΕΗ — 19 σΠροστασία από πτώσεις/Ινστιτούτο Εργασίας ΓΣΕΕΑΔΕΔY(INE) — Ελλάδα: Ινστιτούτο Εργασίας ΓΣΕΕΑΔΕΔY (INE), 2000ESPAÑA (HISPAANIA)«Caída en altura». Serie Prevención riesgos: Cultura preventiva.Episodio Primero. Sección Sindical de CC.OO.,Fundación para la Prevención de Riesgos Laborales.España«Guía orientativa para la selección y utilización de EPIcontra caídas de altura: Los EPI y su papel en la prevención:¿Qué debo saber?», Instituto Nacional de Seguridade Higiene en el Trabajo (INSHT). Madrid: INSHT. 11 pp.«Guía para evitar las caídas de altura» (1 a parte). DiputaciónProvincial de Málaga. Junio de 2003. 4 pp.«Guía para evitar las caídas de altura» (2 a parte). DiputaciónProvincial de Málaga. Julio de 2003. 4 pp.«NTP 123: Barandillas». Instituto Nacional de Seguridade Higiene en el Trabajo (INSHT). Madrid: INSHT. 5 pp.72

«NTP 124: Redes de seguridad». Instituto Nacional deSeguridad e Higiene en el Trabajo (INSHT). Madrid:INSHT. 17 pp.«NTP 202: Sobre el riesgo de caída de personas a distintonivel». Instituto Nacional de Seguridad e Higiene en elTrabajo (INSHT). Madrid: INSHT. 11 pp.«NTP 207: Plataformas eléctricas para trabajos en altura».Instituto Nacional de Seguridad e Higiene en el Trabajo(INSHT). Madrid: INSHT. 12 pp.«NTP 301: Cinturones de seguridad: guías para la elección;uso y mantenimiento». Instituto Nacional de Seguridad eHigiene en el Trabajo (INSHT). Madrid: INSHT. 10 pp.«NTP 448: Trabajos sobre cubiertas de materiales ligeros».Instituto Nacional de Seguridad e Higiene en el Trabajo(INSHT). Madrid: INSHT. 15 pp.«NTP 95: Escombros y su evacuación desde plantas depisos». Instituto Nacional de Seguridad e Higiene en elTrabajo (INSHT). Madrid: INSHT. 6 pp.«Riesgo de caída de altura en la construcción: Enganchatea la seguridad». Campaña Europea de Inspección deTrabajo. Madrid: Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales,2003. 14 pp. NIPO 291-03-05-2«Riesgo de caída de altura en la construcción: Guía paraevitarlas». Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales.Madrid: Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales 2003.20 pp. NIPO 201-03-103-6FRANCE (PRANTSUSMAA)Arrimage des charges sur les véhicules routiers, Institutnational de recherche et de sécurité (INRS), Paris, INRS,1992-2002, 79 p.ISBN 2-7389-0203-0Banches du génie civil (deuxième partie). Recommandationscontre les chutes de personnes à partir de la banche,Fiche de sécurité D3 F 02 87, Organisme professionnel deprévention du bâtiment et des travaux publics (OPPBTP),Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1996, 4 p.Certificat de qualification professionnelle monteur d‘échafaudage,Syndicat français de l’échafaudage, du coffrageet de l’étaiement, France, Syndicat français de l’échafaudage,du coffrage et de l’étaiement, 2001, 13 p.Conception des centres de tri des déchets, Déchets ménagerset assimilés issus de la collecte sélective, Institut nationalde recherche et de sécurité (INRS), Paris, INRS, 2003, 54 p.ISBN 2-7389-1186-2Conception des lieux de travail, Démarches, méthodes etconnaissances techniques, Institut national de recherche etde sécurité (INRS), Paris, INRS, 2001-2003, 124 p.Conception des usines d’épuration des eaux résiduaires,Institut national de recherche et de sécurité (INRS), Paris,INRS, 2002, 58 p.ISBN 2-7389-1095-5Couvreur, Guide de sécurité: artisans et petites entreprises,Organisme professionnel de prévention du bâtiment et destravaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt, OPPBTP,1993, 51 p.ISBN 2-7354-0214-2Descriptif pour lot échafaudage de pied à l’attention desprescripteurs, Caisse régionale d’assurance maladie(CRAM), Alsace-Moselle, Strasbourg, CRAM, Alsace-Moselle, 4 p.Développement et promotion des métiers sur cordes, Référentielcertificat de qualification professionnelle, SFETHSCAPHCO, CFDT, Paris, SEFTH SCAPHCO, CFDT, janvier2003, 37 p.Échafaudages et appareils élévateurs pour travaux enfaçade, Guide pratique, Organisme professionnel de préventiondu bâtiment et des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, 1999, 56 p.ISBN 2-7354-0318-1Entrepôts magasins et parcs de stockage, Organisation etexploitation, Caisse nationale d’assurance maladie(CNAM), Paris, Institut national de recherche et de sécurité(INRS), 1988, 4 p.ISSN 0373-1944EPI contre les chutes de hauteur – Systèmes d’arrêt deschutes, Fiche de sécurité A2 F 06 99, Organisme professionnelde prévention du bâtiment et des travaux publics(OPPBTP), Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 2001, 4 p.Équipements des échafaudeurs, Document technique DT14-1994, Caisse régionale d’assurance maladie (CRAM)du Sud-Est, Marseille, CRAM Sud-Est, 1994, 1 p.Filets montés sur consoles, Caisse nationale d’assurancemaladie (CNAM), Paris, Institut national de recherche et desécurité (INRS), 1987, 3 p.Guide de sécurité destiné aux nouveaux arrivants, Grosœuvre, Organisme professionnel de prévention du bâtimentet des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, 1997, 64 p.ISBN 2-7354-0290-8Guide de sécurité destiné aux nouveaux arrivants, Travauxd’étanchéité, Organisme professionnel de prévention dubâtiment et des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, deuxième trimestre 1999, 40 p.ISBN 2-7354-0259-2Guide de sécurité destiné aux nouveaux arrivants, Charpentierscouvreurs, Organisme professionnel de préventiondu bâtiment et des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, 2001, 60 p.ISBN 2-7354-0333-5Guide de sécurité destiné aux personnels des entreprisesde gros œuvre, Organisme professionnel de prévention dubâtiment et des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, 2003, 65 p.ISBN 2-7354-0345-9La protection individuelle contre les chutes, Cahier descomités de prévention du BTP, n° 5/96, Organisme professionnelde prévention du bâtiment et des travaux publics(OPPBTP), Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1997, 9 p.La sécurité du monteur dans les chantiers de réseaux ettélécommunication, Lignes aériennes, canalisations souterraines,téléphonie mobile, Organisme professionnel deprévention du bâtiment et des travaux publics(OPPBTP),Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1999, 80 p.ISBN 2-7354-0324-6Lisad73

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Les interventions en toiture, Pratique, Caisse régionaled’assurance maladie (CRAM) d’Aquitaine, Bordeaux,CRAM Aquitaine, janvier 2000, 2 p.Lignes de vie, systèmes d’arrêt de chute, dispositifs d’ancrage,et autres systèmes d’assurage à demeure pour lesprotections individuelles contre les chutes de hauteur,Caisse régionale d’assurance maladie (CRAM) d’Aquitaine,Bordeaux, CRAM Aquitaine, 2000, 6 p.Livret sécurité couverture, plomberie, chauffage, Guidepratique, Organisme professionnel de prévention du bâtimentet des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, 1999, 40 p.ISBN 2-7354-0316-5Livret sécurité couverture, plomberie, chauffage, La sécuritédes hommes, première richesse de l’entreprise, Organismeprofessionnel de prévention du bâtiment et des travauxpublics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1999,40 p.ISBN 2-7354-0316-5Maisons individuelles (Gros œuvre), Protection contre leschutes, Vidéo, Organisme professionnel de prévention dubâtiment et des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, 2003Mémo-pratique, Travaux d’étanchéité des toitures-terrasses– Gardes-corps périphériques, Organisme professionnelde prévention du bâtiment et des travaux publics (OPPBTP),Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1998, 2 p.Méthodes et sûreté des travaux acrobatiques, Analyse desrisques, Institut national de recherche et de sécurité (INRS),Paris, INRS, 1996, 10 p.ISBN 2-7389-0520-X ISSN 0007-9952Montage-levage des constructions métalliques, Caissenationale d’assurance maladie (CNAM), Paris, MauryMalesherbes - INRS, 1987, 2 p.ISSN 0373-1944Plates-formes de travail pour travaux de faible hauteur,Fiche pratique de sécurité ED 75, Institut national derecherche et de sécurité (INRS), Paris, Maury Malesherbes,INRS, juin 1998, 4 p.ISSN 0373-1944Plates-formes élévatrices mobiles du personnel, Institutnational de recherche et de sécurité (INRS), Paris, INRS,2000-mai 2003, 60 p.ISBN 2-7389-0359-2Pose de charpente, Guide pratique, Organisme professionnelde prévention du bâtiment et des travaux publics(OPPBTP), Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1996, 32 p.ISBN 2-7354-0263-0Prévention des risques lors de l’installation et de la maintenanced’antennes pour téléphones mobiles, Note techniqueCRAMIF n° 19, Caisse régionale d’assurance maladied’Île de France (CRAMIF), Paris, CRAMIF, 2003, 18 p.Protections collectives contre les chutes de hauteur, Manuelpratique de prévention n° 16, Organisme professionnel deprévention du bâtiment et des travaux publics (OPPBTP),Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1999, 15 p.ISBN 2-7354-0269-XProtections collectives pour empêcher les chutes de hauteurdans le bâtiment et les travaux publics, Fiche de sécuritéB1 F 01 01, Organisme professionnel de prévention dubâtiment et des travaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt,OPPBTP, juin 2001, 4 p.Protections contre les chutes depuis les escaliers et lespaliers pendant les travaux, Mémo pratique B1 M 10 97,Organisme professionnel de prévention du bâtiment et destravaux publics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt, OPPBTP,1997, 2 p.Travaux de couverture en matériaux fragiles, Protectioncontre les chutes, Fiche de sécurité F1 F 02 96, Organismeprofessionnel de prévention du bâtiment et des travauxpublics (OPPBTP), Boulogne-Billancourt, OPPBTP, 1996, 7 p.Travaux et interventions sur toitures - Prévention des risquesde chute de hauteur, Recommandations CRAMIF n° 20,Caisse régionale d’assurance maladie d’Île-de-France(CRAMIF), Paris, CRAMIF, 2002, 16 p.Aide-mémoire BPT, Prévention des accidents du travail etdes maladies professionnelles dans le bâtiment et les travauxpublic,s ED 790, Institut national de recherche et desécurité (INRS), Paris, INRS, mars 2004, 131 p.ISBN 2-7389-1202-8Maintenance et prévention des risques professionnels dansles projets de bâtiment, ED 829, Institut national derecherche et de sécurité (INRS), Paris, INRS, avril 2004,54 p.ISBN 2-7389-1205-2Nacelles élévatrices de personnel, tudes des schémas decommande n° 171, ND 2079, Institut national derecherche et de sécurité (INRS), Paris, INRS, deuxième trimestre1998.ISBN 2-7389-0736-9 ISSN 0007-9952ITALIA (ITAALIA)Linea guida per la scelta, l’uso e la manutenzione dellescale portatili, D.LGS. 8 luglio 2003, n. 235. Attuazionedella direttiva 2001/45/CE relativa al requisiti minimi disicurezza e di salute per l’uso delle attrezzature di lavoroda parte dei lavoratori, ministero del Lavoro e delle politicheSociali, ministero della Salute, ISPELS, Roma: ministerodel Lavoro e delle politiche sociali, ministero della Salute,ISPELS, settembre 2004, 70 pagg.ISBN 88-89415-02-9Linea guida per la scelta, l’uso e la manutenzione di dispositividi protezione individuale contro le cadute dall’alto:sistemi di arresto caduta, ministero del Lavoro e delle politichesociali, ministero della Salute, ISPELS, Roma: ministerodel Lavoro e delle politiche sociali, ministero della Salute,ISPELS, settembre 2004, 78 pagg.ISBN 88-89415-03-7Linea guida per l’esecuzione di lavori temporanei in quotacon l’impiego di sistemi di accesso e posizionamentomediante funi, D.LGS. 8 luglio 2003, n. 235, Attuazionedella direttiva 2001/45/CE relativa al requisiti minimi disicurezza e di salute per l’uso delle attrezzature di lavoroda parte dei lavoratori, ministero del Lavoro e delle politichesociali, ministero della Salute, ISPELS, Roma: ministerodel Lavoro e delle politiche sociali, ministero della Salute,ISPELS, settembre 2003, 55 pagg.Linea guida per l’esecuzione di lavori temporanei in quotacon l’impiego di sistemi di accesso e posizionamentomediante ponteggi metallici fissi di facciata, montaggio,smontaggio, trasformazione ponteggi, ministero del Lavoroe delle politiche sociali, ISPELS, Roma: ministero del Lavoroe delle politiche sociali, ISPELS, ottobre 2004, 83 pagg.ISBN 88-89415-04-574

Linee guida sulla valutazione dei rischi nei cantieri temporaneie mobili nei quali è previsto l’utilizzo di elicotteri,Coordinamento tecnico interregionale della prevenzionenei luoghi di lavoro, Roma: Istituto superiore per la prevenzionee la sicurezza del lavoro (ISPELS), settembre2004, 101 pagg.Ponteggi metallici fissi: prontuario aggiornato con tutti iriferimenti normativi di settore, tutte le ditte autorizzate allacostruzione dei ponteggi metallici fissi con i relativi marchi,tutti gli estremi delle autorizzazioni ministeriali rilasciatedall’emanazione del D.P.R. n. 164/56 MicheleCandreva, Roma: EPC LIBRI, settembre 2004, 237 pagg.ISBN 88-8184-342-0LATVIJA (LÄTI)(Pole kättesaadav)LIETUVA (LEEDU)(Pole kättesaadav)LUXEMBOURG (LUKSEMBURG)Conseils de sécurité, Bâtiment et travaux publics, Associationd’assurance contre les accidents, Luxembourg, Associationd’assurance contre les accidents, janvier 1993, 68 p.Prescription de prévention des accidents, Édition complète,Association d’assurance contre les accidents, Luxembourg,Association d’assurance contre les accidents, 2000,391 p.MAGYARORSZÁG (UNGARI)(Pole kättesaadav)MALTA(Pole kättesaadav)NEDERLAND (MADALMAAD)Hoog en droog – Werken op hoogte: ARBO WIJZER25/FNV BOUW Woerden, FNV BOUW, 2002, 17 blz.Leidraad ,,Veilig werken op hoogte: keuze van het juistearbeidsmiddel“, Overwegingen bij het beperken van deladder als werkplek. Verbond van Nederlandse Ondernemingen– Nederlands Christelijk Werkgeversverbond (VerenigingVNO-NCW), Den Haag, VNO-NCW, 01/2003,17 blz.ÖSTERREICH (AUSTRIA)Arbeiten auf Bäumen, M 520 Sicherheit kompakt, AllgemeineUnfallversicherungsanstalt (AUVA), Wien: AUVA,12 S.Arbeiten auf Dächern, M 222 Sicherheit kompakt, AllgemeineUnfallversicherungsanstalt (AUVA), Wien: AUVA,19 S.Arbeits- und Schützgeüste, M 262 Sicherheit kompakt,Allgemeine Unfallversicherungsanstalt (AUVA), Wien:AUVA, 27 S.Bockgerüste, M 264 Sicherheit kompakt, AllgemeineUnfallversicherungsanstalt (AUVA), Wien: AUVA, 8 S.Seile und Gurte gegen Absturz, M 750 Sicherheit kompakt,Allgemeine Unfallversicherungsanstalt (AUVA), Wien:AUVA, 23 S.POLSKA (POOLA)(Not available)PORTUGALConstrução Civil, Manual de Segurança no Estaleiro,Associação de Empresas de Construção e Obras Públicas(AECOPS), Instituto de Desenvolvimento e Inspecção dasCondições de Trabalho (IDICT), Luís Fontes Machado, Lisboa,1996.O Risco — Segurança e Saúde na Construção Civil eObras Públicas (CDROM), Instituto de Soldadura e Qualidade(ISQ), Associação de Empresas de Construção eObras Públicas (AECOPS), Associação Portuguesa daIndústria de Refrigeração e Ar Condicionado (APIRAC), Lisboa,2004.Manual de Segurança, Construção, Conservação e Restaurode Edifícios, Edições Sílabo, Abel Pinto, Lisboa,2004.SLOVENIJA (SLOVEENIA)(Pole kättesaadav)SLOVENSKÁ REPUBLIKA (SLOVEENIA VABARIIK)(Pole kättesaadav)SUOMI (SOOME)Kaatuessaan vaaraa aiheuttavat rakenteet, Petteri Kaski,Kimmo Virolainen, Tapio Leino & Lasse Mörönen, ValtionTeknillinen Tutkimuskeskus (VTT), 1998, 52 s.ISBN 951-38-5407-8 ISSN 1235-0605Putoamis vaaratekijöiden poistaminen rakennushankkeentoteutuksessa, Margus Tint, Jorma Lappalainen & SimoSauni, Tapaturmavakuutuslaitosten liitto (VAKES), Sosiaalijaterveysministeriö/työsuojeluosasto, RakennusteollisuusRT ry, 2003, 17 s.Rakennushankkeen turvallisuusjohtaminen: Korkea rakennuskohde,Jari Lehtinen, Tampere: VTT Rakennustekniikka,Syyskuu 2000, 93 s.ISBN 951-38-5695-X ISBN 951-38-5696-8 (pdf)ISSN 1235-0605 ISSN 1455-0865 (pdf)Rakentamisen putoamistapaturmat - turvallisuuskulttuuri jaturvallisuustilanne, Margus Tint, Jorma Lappalainen, KalleKoivula & Pertti Palukka, Tampere, Tampereen teknillinenyliopisto, 2003, 98 s.ISBN 952-15-1074-9 ISSN 1459-5281SVERIGE (ROOTSI)Byggnadsställningar: Hantering, användning, föreskrifter ochråd, Byggförlaget, Stockholm: Byggförlaget, 1993, 80 s.ISBN 91-7988-057-6Lisad75

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Byggnadsställningar, Arbetsmiljöverket Publikationsservice,Solna: Arbetsmiljöverket Publikationsservice, 2003, 2s.Fallskyddshandboken: Metoder, utrustning och råd, Per-Olof Axlsson, Rolf Löfström, Stockholm: Byggförlaget,1997, 79 s.ISBN 91-7988-115-7Rätt ställning: Byggnadsställning vid plåtslageriarbete påtak, Plåtslageribranschens Centrala Arbetsmiljökomitté,Sverige: Plåtslageriernas Riksförbund, Januari 2002, 9 s.Säkrare bygg och anläggningsarbete, Arbetsmiljöverket,Solna: Arbetsmiljöverket Publikationsservice, 2003, 16 s.Skyddsnätshandboken, Per-Olof Axlsson, Christer Eneroth,Lars-Erik Hallgren, Stockholm: Byggförlaget, 2001, 95 s.ISBN 91-7988-161-0Stegar, Arbetsmiljöverket Publikationsservice, Solna:Arbetsmiljöverket Publikationsservice, 2002, 2 s.UNITED KINGDOM (ÜHENDKUNINGRIIK)FASET (Fall Arrest Safety Equipment Training): Scheme forthe Certification of Competence Safety Net Riggers,Construction Industry Training Board (CITB), Norfolk: CITB,2000, 12 pp.First Aid at work: Your questions answered, Health &Safety Executive (HSE), Suffolk: HSE Books, April 2002,8 pp.Five steps to risk assessment, Health & Safety Executive(HSE), Suffolk: HSE Books, July 2003, 11 pp.General Access Scaffolds and ladders: Constructioninformation sheet No 49, Health & Safety Executive (HSE),Suffolk: HSE Books, February 2003, 2 pp.Health & Safety in Roofwork, Health & Safety Executive(HSE), Norwich: HSE Books, 1998, 90 pp.ISBN 0-7176-1425-5Height Safe: Absolutely essential health and safetyinformation for people who work at height, Health &Safety Executive (HSE), Suffolk: HSE Books, June 2003, 39pp.Inspecting fall arrest equipment made from webbing orrope, Health & Safety Executive (HSE), Suffolk: HSE Books,February 2003, 17 pp.ISBN 0-7176-2552-4Preventing falls from fragile roofs in agriculture: Agricultureinformation sheet No 32/ Health & Safety Executive(HSE),Suffolk, HSE Books, May 2002, 3 pp.Preventing falls from height in the food and drinkindustries: Food Information Sheet No 30/ Health & SafetyExecutive (HSE), Suffolk: HSE Books, July 2001, 4 pp.Proposals for work at height regulations: Consultativedocument, Health and Safety Commission, Suffolk: HSEBooks, 2003, 166 pp.Recidivist risk takers who work at height: Research report201/ Health & Safety Executive (HSE), Suffolk: HSE Books,2004, 195 pp.ISBN 0-7176-2815-9Safe erection, use and dismantling of falsework:Construction information sheet No 56/Health & SafetyExecutive (HSE), Suffolk: HSE Books, June 2003, 3 pp.Safe Start (GE 707): Safety Handbook, An Introduction toHealth and Safety on Construction Sites, ConstructionIndustry Training Board (CITB), Norfolk: CITB, August1996, 102 pp.Safe working on glasshouse roofs: Agriculture informationsheet No 12,Health & Safety Executive (HSE), Suffolk: HSEBooks, May 2002, 2 pp.Safety in window cleaning using portable ladders: HSEinformation sheet MISC613, Health & Safety Executive(HSE), Suffolk: HSE Books, September 2003, 6 pp.Safety in window cleaning using rope access techniques:HSE information sheet MISC612, Health & SafetyExecutive (HSE), Suffolk: HSE Books, September 2003,6 pp.The Absolutely Essential Health and Safety Toolkit (for thesmaller construction contractor), Health & Safety Executive(HSE), Suffolk: HSE Books, August 2002, 27 pp.ISBN 0-7176-2103-0The High 5: Five ways to reduce risk on site, Health &Safety Executive (HSE), Suffolk: HSE Books, September2003, 2 pp.Why fall for it? Preventing falls in agriculture, Health &Safety Executive (HSE), Suffolk: HSE Books, november2002, 15 pp.Working on roofs, Health & Safety Executive (HSE),Suffolk: HSE Books, June 2002, 7 pp.76

IV.ELI LIIKMESRIIKIDE MÄÄRUSEDDIREKTIIVI 2001/45/EÜÜLEVÕTMISEKS(28.septembriks 2006)BELGIQUE/BELGIË (BELGIA)Arrêté royal relatif à l’utilisation des équipements de travailpour des travaux temporaires en hauteur.Moniteur Belge du 15.9.2005ČESKÁ REPUBLIKA (TŠEHHI VABARIIK)Nařízení vlády č. 173/1997 Sb., kterým se stanoví vybranévýrobky k posuzování shody.Sbírka zákonů ČR ze dne 4.8.1997Nařízení vlády č. 329/2002 Sb., kterým se mění nařízenívlády č. 173/1997 Sb., kterým se stanoví vybrané výrobky kposuzování shody, ve znění pozdějších předpisů.Sbírka zákonů ČR ze dne 19.7.2002Nařízení vlády č. 378/2001 Sb., kterým se stanoví bližšípožadavky na bezpečný provoz a používání strojů, technickýchzařízení, přístrojů a nářadí.Sbírka zákonů ČR ze dne 6.11.2001Vyhláška českého úřadu bezpečnosti práce a českého báňskéhoúřadu č. 324/1990 Sb., o bezpečnosti práce a technickýchzařízení při stavebních pracích.Sbírka zákonů ČR ze dne 10.8.1990Vyhláška českého úřadu bezpečnosti práce, kterou se stanovízákladní požadavky k zajištění bezpečnosti práce atechnických zařízení.Sbírka zákonů ČR ze dne 6.5.1982Zákon č. 155/2000 Sb., kterým se mění zákon č. 65/1965Sb., zákoník práce, ve znění pozdějších předpisů, a některédalší zákony.Sbírka zákonů ČR ze dne 21.6.2000Zákon č. 65/1965 Sb., zákoník práce.Sbírka zákonů ČR ze dne 30.6.1965Nařízení vlády č. 362/2005 Sb., o bližších požadavcích nabezpečnos a ochranu zdraví při práci na pracovištích snebezpečím pádu z výšky nebo do hloubky.Sbírka zákonů ČR ze dne 19.9.2005ΚΥΠΡΟΣ (KÜPROS)Οι περί ελαχίστων προδιαγραφών ασφάλειας και υγείας(χρησιμοποίηση κατά την εργασία εξοπλισμού εργα σίας)(τροποποιητικοί) κανονισμοί του 2004.Κ.Δ.Π. 497/2004Επίσημη Εφημερίδα της Κυπριακής Δημοκρατίας της 30ήςΑπριλίου 2004DANMARK (TAANI)Bekendtgørelse nr. 727 af 29. juni 2004 om ændring afbekendtgørelse om anvendelsen af tekniske hjælpemidler.Lovtidende A af 13.7.2003Meddelelser fra Søfartsstyrelsen A af 1. juli 2004 omarbejdsmiljø i skibe. Bekendtgørelse af 19.7.2004DEUTSCHLAND (SAKSAMAA)Verordnung zur Rechtsvereinfachung im Bereich der Sicherheitund des Gesundheitsschutzes bei der Bereitstellung vonArbeitsmitteln und deren Benutzung bei der Arbeit, derSicherheit beim Betrieb überwachungsbedürftiger Anlagenund der Organisation des betrieblichen Arbeitsschutzes.Bundesgesetzblatt Teil 1 (BGB 1), 2.10.2002EIRE (IIRIMAA)Safety, Health and Welfare at Work (Work at Height)Regulations 2006.Iris Oifigiúl of 30.06.2006EESTITöövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutusenõuded.Elektrooniline Riigi Teataja, 29.12.2003EΛΛAΔΑ (KREEKA)Τροποποίηση του Π.Δ. 395/1994.Eφημερίδα της Kυβερνήσεως (ΦEK) (Tεύχος A) της 5ηςΙουλίου 2004ESPAÑA (HISPAANIA)Real Decreto 2177/2004, de 12 de noviembre, por elque se modifica el Real Decreto 1215/1997, de 18 dejulio, por el que se establecen las disposiciones mínimasde seguridad y salud para la utilización por los trabajadoresde los equipos de trabajo, en materia de trabajostemporales en altura.Boletín Oficial del Estado (BOE) n° 274 del 13 de noviembrede 2004, p. 37486FRANCE (PRANTSUSMAA)Décret n° 2004-924 du 1 er septembre 2004 relatif à l’utilisationdes équipements de travail mis à disposition pourdes travaux temporaires en hauteur et modifiant le code dutravail (deuxième partie: décrets en Conseil d’État) et ledécret n° 65-48 du 8 janvier 1965.Journal officiel de la République française (JORF) du3.9.2004, p.15636Arrêté du 21.12.2004 relatif aux vérifications des échafaudageset modifiant l’annexe de l’arrêté du 22.12.2000relatif aux conditions et modalités d’agrément des organismespour la vérification de conformité des équipementsde travail.Journal officiel de la République française (JORF) du31.12.2004, p. 1Arrêté du 4.8.2005 relatif à la prévention des risques dechutes liés aux travaux réalisés dans les arbres au moyende cordes.Journal officiel de la République française (JORF) du30.8.2005, p. 1Lisad77

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)ITALIA (ITAALIA)Decreto legislativo 8 luglio 2003, n. 235 - Attuazione delladirettiva 2001/45/CE relativa ai requisiti minimi di sicurezzae di salute per l’uso delle attrezzature d lavoro daparte dei lavoratori GURI.Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana, Serie generalen. 198, del 27.8.2003, del 27.08.2003, pag. 5.LATVIJA (LÄTI)Ministru kabineta noteikumi nr. 526 “Darba aizsardzībasprasības, lietojot darba aprīkojumu un strādājot augstumā”Latvijas Vstnesis 12/12/2002, Nr. 526LIETUVA (LEEDU)Lietuvos Respublikos socialins apsaugos ir darboministro įsakymas Nr. 108 „Dl Lietuvos Respublikossocialins apsaugos ir darbo ministro 1999 m.gruodžio 22 d. įsakymo Nr. 102 „Dl darbo įrengininaudojimo bendruju nuostatu patvirtinimo pakeitimo”Valstybs žinios, 2002 09 13, Nr. 90Lietuvos Respublikos socialins apsaugos ir darboministrs įsakymas Nr. 102 „Dl darbo įrengini naudojimobendruju nuostatu patvirtinimo”Valstybs žinios, 2000 01 12, Nr. 3LUXEMBOURG (LUKSEMBURG)Règlement grand-ducal du 12 mars 2004 modifiant lerèglement grand-ducal modifié du 4 novembre 1994concernant les prescriptions minimales de sécurité et desanté pour l’utilisation par les travailleurs au travail d’équipementsde travail tel que modifié par le règlement grandducaldu 17 août 1997.Mémorial luxembourgeois A du 25.3.2004, n°40, p. 619MAGYARORSZÁG (UNGARI)10/2002. (XII. 23.) FMM rendelet a munkaeszközök éshasználatuk biztonsági és egészségügyi követelményeinekminimális szintjéröl szóló 8/1998. (III. 31.) MüM rendeletmódosításárólMagyar Közlöny, 2002/12/23, 161. sz., 9430 o.4/2002. (II. 20.) SzCsM-EüM együttes rendelet az építésimunkahelyeken és az építési folyamatok során megvalósítandóminimális munkavédelmi követelményekrölMagyar Közlöny, 2002/02/20, 24. sz., 1381 o.8/1998. (III. 31.) MüM rendelet a munkaeszközök éshasználatuk biztonsági és egészségügyi követelményeinekminimális szintjérölMagyar Közlöny, 1998/03/31, 27. sz., 2371 o.1993. évi XCIII. tv. a munkavédelemrölMagyar Közlöny, 1993/11/03, 160. sz., 9942 o.A foglalkoztatáspolitikai és munkaügyi miniszter14/2004. (IV. 19.) FMM rendelete a munkaeszközök éshasználatuk biztonsági és egészségügyi követelményeinekminimális szintjérölMagyar Közlöny, 2004/04/19, 49. sz., 4396 o.MALTAOccupational health & safety authority Act (CAP 424) WorkEquipment (Minimum Safety & Health Requirements)Regulations, 2004.Malta government gazette of: 14/05/2004, no 17,584,p.04951NEDERLAND (MADALMAAD)Besluit van 8 juni 2004 tot wijziging van het arbeidsomstandighedenbesluit(voorschriften inzake veiligheid engezondheid bij het gebruik door werknemers van arbeidsmiddelenvoor tijdelijke werkzaamheden op de arbeidsplaatsop hoogte)Staatsblad nr. 279 van 29.6.2004, blz. 1ÖSTERREICH (AUSTRIA)Gesetz vom 2.7.2003 über den Schutz der Bediensteten inden Dienststellen des Landes Tirol, der Gemeinden und derGemeindeverbände (Tiroler Bedienstetenschutzgesetz 2003– TBSG 2003)LGBl. Tirol Nr. 75 vom 2.9.2003, S. 27503Land- und forstwirtschaftliche Sicherheits- und GesundheitsschutzverordnungLGBI Nr. 96, vom 13.11.2001, S. 461Verordnung der Kärntner Landesregierung vom 13.1.2004,Zl 14-SV_3304/29/03 über den Schutz der Dienstnehmerin der Land- und Forstwirtschaft bei der Benutzung vonArbeitsmitteln (K-AM-VO)LGBl. für Kärnten Nr. 4 vom 6.2.2004, S. 9Verordnung der Salzburger Landesregierung – Schutzvorschriftenbei der Benutzung von Arbeitsmitteln (Arbeitsmittel-Verordnung-AMV)LGBl Salzburg Nr. 45 vom 30.5.2003, S. 199Verordnung über den Schutz der Dienstnehmer bei derBenutzung von Arbeitsmitteln in der Land- und Forstwirtschaft(NÖ LWF AM-VO)LGBl. Für NÖ Nr. 9020/12-0 vom 21.11.2003Verordnung des Bundesministers für soziale Verwaltung vom11. März 1983 über allgemeine Vorschriften zum Schutzdes Lebens, der Gesundheit und der Sittlichkeit der Arbeitnehmer(Allgemeine Arbeitnehmerschutzverordnung – AAV)Bundesgesetzblatt für die Republik Österreich (BGBl.)Nr. 218Verordnung der Salzburger Landesregierung – Schutz vonDienstnehmerinnen und Dienstnehmern vor Gefährdungendurch explosionsfähige AtmosphärenLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 46 vom 15.7.2004, S. 11Landesverfassungsgesetz und Gesetz vom 18. November2004, mit dem die Kärntner Landesverfassung geändertwird und ein Gesetz über die Sicherheit und den Gesundheitsschutzder in den Dienststellen des Landes, der Gemeindenund Gemeindeverbände beschäftigten Bediensteten(Kärntner Bedienstetenschutzgesetz 2005 – K-BSG) erlassenwirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 7/2005 vom 3.2.2005Verordnung des Bundesministers für Wirtschaft und Arbeit,mit der die Bauarbeiterschutzverordnung geändert wirdBundesgesetzblatt für die Republik Österreich (BGBl.)78

Nr. 17/2005 vom 21.1.2005NÖ Landarbeitsordnung 1973Landesgesetzblatt (LGBl.) vom 17.2.2005, S. 9020Verordnung der Steiermärkischen Landesregierung vom17. November 2003 über Vorschriften zum Schutz desLebens, der Gesundheit und der Sittlichkeit der ArbeitnehmerInnenbei der Ausführung von Bauarbeiten in der LandundForstwirtschaft (Bauarbeiterschutzverordnung – Bau-VOLuFw)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 99 vom 23.12.2003Verordnung der Steiermärkischen Landesregierung vom17. November 2003 über den Schutz der ArbeitnehmerInnenbei der Benutzung von Arbeitsmitteln in der LandundForstwirtschaft (Arbeitsmittelverordnung – AMVOLuFw)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 98 vom 23.12.2003Verordnung der Wiener Landesregierung über den Schutzder Dienstnehmer in land- und forstwirtschaftlichen Betriebenbei der Benutzung von Arbeitsmitteln (Wiener Arbeitsmittelverordnungin der Land- und Forstwirtschaft – Wr.AM-VO Land- und Forstwirtschaft)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 16 vom 1.4.2005Verordnung der Oö. Landesregierung, mit der die Oö.Arbeitsmittelverordnung (Oö. AmV), die Oö. Landes-Bauarbeiterschutzverordnung(Oö. LBauV) und die Oö.Gesundheitsüberwachungsverordnung (Oö. GÜV) geändertwerden (Oö. Landesbedienstetenschutz-Anpassungsverordnung2004)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 18 vom 31.3.2005Verordnung der Steiermärkischen Landesregierung vom18. April 2005, mit der die Verordnung über die Durchführungdes Bedienstetenschutzes im Bereich der Dienststellendes Landes geändert wirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 34 vom 29.4.2005Oberösterreichisches Dienstrechtsänderungsgesetz 2005Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 49 vom 6.5.2005Oö. Gemeinde-Dienstrechtsänderungsgesetz 2005Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 54 vom 27.5.2005Verordnung der Wiener Landesregierung, mit der die Verordnungder Wiener Landesregierung über den Schutz derin Dienststellen der Gemeinde Wien beschäftigten Bedienstetenbei der Benutzung von Arbeitsmitteln geändert wirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 28 vom 13.6.2005Landes- und Gemeindebediensteten-Schutzgesetz (Vorarlberg)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 14 vom 8.4.1999Land- und Forstarbeitsgesetz, Änderung (Vorarlberg)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 26 vom 26.6.2000Verordnung der Landesregierung über den Schutz der Landes-und Gemeindebediensteten (Landes-Arbeitsmittelverordnung)(Vorarlberg)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 21 vom 16.6.2005Verordnung der Agrarbezirksbehörde über den Schutz derland- und forstwirtschaftlichen Dienstnehmer bei der Benutzungvon Arbeitsmitteln (Vorarlberg)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 24 vom 18.6.2005Verordnung, mit der die Land- und forstwirtschaftlicheSicherheits- und Gesundheitsschutz-Verordnung geändertwirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 62 vom 15.8.2005Gesetz, mit dem die Landarbeitsordnung 2000 geändertwirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 61 vom 11.5.2005Gesetz der Steiermärkischen Landesregierung vom 5. Juli2005, mit dem die Steiermärkische Landarbeitsordnung2001 (STLAO 2001) geändert wirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 102 vom 18.10.2005Gesetz vom 14. Dezember 2005, mit dem die SalzburgerLandarbeitsordnung 1995 geändert wirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 21 vom 16.2.2006Gesetz, mit dem die Wiener Landarbeitsordnung 1990geändert wirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 11 vom 14.2.2006Verordnung der Steiermärkischen Landesregierung vom30. Jänner 2006, mit der die Verordnung über die Durchführungdes Bedienstetenschutzes im Bereich der Dienststellendes Landes geändert wirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 26 vom 15.2.2006Gesetz vom 14. Februar 2006, mit dem die SteiermärkischeLandarbeitsordnung 2001 (STLAO 2001) geändertwirdLandesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 55 vom 14.2.2006NÖ-Bediensteten-Schutzverordnung 2003 (NÖ BSVO2003)Landesgesetzblatt (LGBl.) Nr. 2015/1-1 vom 22.5.2006POLSKA (POOLA)Rozporządzenie Ministra Gospodarki z dnia 30 października2002 r. w sprawie minimalnych wymagań dotyczących bezpieczeństwai higieny pracy w zakresie użytkowania maszynprzez pracowników podczas pracy.Dziennik Ustaw z dnia 18.11.2002Rozporządzenie Ministra Gospodarki, Pracy i Polityki Społecznejz dnia 30 września 2003 r. zmieniające rozporządzeniew sprawie minimalnych wymagań dotyczących bezpieczeństwai higieny pracy w zakresie użytkowania maszynprzez pracowników podczas pracy.Dziennik Ustaw z dnia 16.10.2003Ustawa z dnia 26 czerwca 1974 r. – Kodeks pracy.Dziennik Ustaw z dnia 16.2.1998PORTUGALTranspõe para a ordem jurídica interna a Directivan.º 2001/45/CE, do Parlamento Europeu e do Conselho,de 27 de Junho, relativa às prescrições mínimas de segurançae de saúde para a utilização pelos trabalhadores deequipamentos de trabalho, e revoga o Decreto-Lei n.º82/99, de 16 de MarçoDiário da República I, n.º 40 de 25.2.2005SLOVENIJA (SLOVEENIA)Pravilnik o varnosti in zdravju pri uporabi delovne opreme.Uradni list RS z dne 17.9.2004, št 101/2004, str.12161–12173.Lisad79

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)SLOVENSKÁ REPUBLIKA (SLOVAKKIA)Nariadenie vlády Slovenskej republiky č. 159/2001 Z. z. ominimálnych bezpečnostných a zdravotných požiadavkáchpri používaní pracovných prostriedkov.Zbierka zákonov SR z 1.5.2001 č. 67 s. 1763-1769Nariadenie vlády Slovenskej republiky č. 470/2003 Z. z., ktorýmsa mení a dopa nariadenie vlády Slovenskej republiky č.159/2001 Zz. o minimálnych bezpečnostných a zdravotnýchpožiadavkách pri používaní pracovných prostriedkov.Zbierka zákonov SR z 27.11.2003 č. 202 s. 3743-3745Nariadenie vlády Slovenskej republiky č. 392/2006 Z. z. ominimálnych bezpečnostných a zdravotných požadavkáchpri používaní pracovných prostriedkov.Zbierka zákonov SR z 10.6.2006 č. 140SUOMI (SOOME)Valtioneuvoston asetus työssä käytettävien koneiden jamuiden työvälineiden hankinnasta, turvallisesta käytöstä jatarkastamisesta annetun valtionneuvoston päätöksen muuttamisesta,annettu 18.3.2004Suomen säädöskokoelma, N:o185/2004Valtioneuvoston asetus rakennustyön turvallisuudesta annetunvaltioneuvoston päätöksen muuttamisesta, annettu19.5.2004Suomen säädöskokoelma N:o 426/2004SVERIGE (ROOTSI)(Not available)UNITED KINGDOM (ÜHENDKUNINGRIIK)The Work at Height Regulations 2005Her Majesty’s Stationery Office (HMSO)S.I. No 735 of 16.3.2005The Work at Height Regulations (Northern Ireland) 2005Her Majesty’s Stationery Office (HMSO) of 2005 –Statutory Rules of Northern IrelandSR No 279 of 11.7.2005Factories (work at heights) regulations 2006Gibraltar Gazette No 3530 of 27.4.200680

V. JUHENDI KOOSTAMISEL OSALENUDEKSPERDIDAJUTINE TÖÖRÜHM „AJUTISTEKS KÕRGTÖÖDEKSETTENÄHTUD TÖÖVAHENDITE KASUTAMINE”Hr Enrico GIBELLIERICENTRO SVILUPPO MATERIALI S.P.A.Viale Brin 218I - 05100 TERNITel.: +39.0744.487216Fax : +39.0744.487260E-Mail: gibbs@tin.itHr André PELEGRIN (esimees)Fédération Générale des Entrepreneurs Généraux deConstructionRue du Lombard, 42B - 1000 BRUXELLESTel.: +32 2 5116595Fax: +32 2 5141875E-Mail: fegc-faba@confederationconstruction.beHr Stefano BOYTUTBITUH Building,Bd du Roi Albert II, 5 bte 5B - 1210 BRUSSELSTel.: +32 2 224 0569Fax: +32 2 224 0561E-Mail: sboy@etui-rehs.orgPr Gwyneth DEAKINSHealth and Safety ExecutiveHTPD35th Floor, North WingRose Court2 Southwark Bridge RoadLONDON SE 1 9HSTel.: +44 2077176995Fax: +44 2077176680E-Mail: gwyneth.deakins@hse.gsi.gov.ukHr Luis FONTES MACHADORua Duque de Palmela, n°20P - 1250-098 LISBOATel.: +351 213 110 200Fax: +351 213 554 810E-Mail: dsrt@aecops.ptHr Manuel FORCAT I BALCELLSANETVAc/ Conde de Urgell, n°96-98 – Entreplanta 1aE - 08011 BARCELONATel.: +34 93 3 23 69 48Fax: +34 63 9 72 78 91E-Mail: mforcat@anetva.orgPr Véronique FOUILLEROUXFédération française du bâtiment7/9 rue la PérouseF – 75784 PARIS Cedex 16Tel.: +33 1 40 69 51 85Fax: +33 1 40 69 58 06E-Mail: FouillerouxV@national.ffbatiment.frHr Ian GREENWOODHealth and Safety ExecutiveRose Court, 2 Southwark Bridge RoadGB - LONDON SE1 9HSTel.: +44-207 717 69 83Fax : +44E-Mail: ian.greenwood@hse.gsi.gov.ukHr Jim HEFFERNANHealth and Safety Authority10 Hogan PlaceDUBLIN 2Tel.: +353 16147064Fax: +353 16147153E-Mail: jim@hsa.iePr Regine HOFERTBundesanstalt für Arbeitsschutz und ArbeitsmedizinProschhübelstraße 8D – 01099 DRESDENTel.: +49 351 5639 5453Fax: +49 351 5639 5210E-Mail: hofert.regine@baua.bund.dePr Evangelista Tsoulofta KAKOUTALabour Inspection officerDepartment of Labour InspectionMinistry of Labour and Social Insurance of CYPRUSCYPRUSCY – 1493 NICOSIATel.: +357 22 40 56 16Fax: +357 22 66 37 88E-Mail: etsoulofta@dli.mlsi.gov.cyHr Michele CANDREVAMinistero del LavoroD.G. “Tutela Condizioni Di Lavoro” Div.VIIVia Fornovo, 8I – 00192 ROMATel.: +39 636754012Fax: +39 636754886E-Mail: mcandreva@welfare.gov.itHr Andreas PATAYSwedish Work Environment AuthoritySE – 17184 SOLNATel.: +46 87309401Fax: +46 87350485E-Mail: andreas.patay@av.seLisad81

Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Pr Raili PERIMÄKI-DIETRICHTyöympäristöasiantuntijaSAK ry, Hakaniemenranta 1 A, Pl 157FIN - 00531 HELSINKITel.: +358 9 77 21 317Fax: +358 9 77 21 411E-Mail: raili.perimaki@sak.fiHr Vicente SANCHEZ JIMENEZFederación de la Construcción y de la Madera deCC.OOPlaza Cristino Martos, 4E - 28015 MADRIDTel.: +34 91 540 92 16Fax: +34 91 548 18 90E-Mail: vsanchez@fecoma.ccoo.esHr Achim SIEKIERBundesministerium für Arbeit und SozialesReferat III B 7Rochusstraße 1D - 53123 BONNTel.: +49 228 527-552421Fax: +49 228 527-552745E-Mail: achim.sieker@bmas.bund.deHr Eric SLIJMMinisterie van Sociale Zaken en WerkgelegenheidAfdeling Werk en OmgevingPostbus 93356NL – 2509 AJ DEN HAAGTel.: +31 70 33 35 489Fax: +31 70 33 34 062E-Mail: ZSLIJM@minszw.nlHr Ulrik SPANNOWBAT-KARTELLETKampmannsgade 4, P.O. Box 392DK - 1790 COPENHAGENTel.: +45.8892.1111Fax: +45.8892.1129E-Mail: ulrik.spannow@batkartellet.dkHr Michele TRITTOANCEVia Guattani 16I - 00161 ROMATel. : +39 06 845 673 66E-Mail : trittom@ance.itHr Matthias VAHLBRUCHBundesministerium für Arbeit und Sozialesc/o Berufsgenossenschaft der BauwirtschaftHildesheimer Straße 309D – 30519 HANNOVERTel.: +49 511 987 2515Fax: +49 511 987 2545E-Mail: matthias.vahlbruch@bgbau.deKONSULTANDIDPr Marie-Amélie BUFFETProject managerEUROGIP55 rue de la FédérationF - 75015 PARISTel.: + 33 1 40 56 30 40Fax: + 33 1 40 56 36 66E-Mail: buffet.eurogip@inrs.frHr Philippe BALZEREUROGIP55 rue de la FédérationF - 75015 PARISTel.: + 33 1 40 56 30 40Fax: + 33 1 40 56 36 66E-Mail: balzer.eurogip@inrs.frEUROOPA KOMISJONAngel FUENTE MARTINGD Beschäftigung, soziale Angelegenheiten und ChancengleichheitReferat EMPL F/4 „Sicherheit und Gesundheitsschutz amArbeitsplatz“EUROFORUM-GebäudeBüro EUFO 2/2176L – 2920 LUXEMBURGTel.: (+352) 4301 32739Fax: (+352) 4301 34259E-Mail: angel.fuente-martin@cec.eu.int82

Euroopa KomisjonSoovituslik häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks)Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus2008 — 82 lk — 21 x 29,7 cmISBN 978-92-79-06515-6