Alkoholi tarbimise sotsiaalse surve uuring - Tervise Arengu Instituut

Kokkuvõte: alkoholi tarbimise sotsiaalse surve kakspaletAntud uuring keskendus alkoholi tarbimise sotsiaalsele survele: uuringus vaadati, kuivõrd soosibinimeste arvates Eesti üldine elukeskkond alkoholi tarbimist ja milline roll on selles alkoholi tarbimiselseltskonnas – kas seltskonna mõjul juuakse alkoholi rohkem, kui paljud inimesed on alkoholi aktiivsepakkumisega seltskonnakaaslaste poolt kokku puutunud ning kuidas on sellele reageeritud.On selge, et alkoholi tarbimise sotsiaalne surve on kompleksne nähtus ning üheseid ja selgeid piirjooniantud küsimuses ei ole. See, mis ühes situatsioonis ja seltskonnas tundub normaalne ja aktsepteeritav,ei pruugi olla teises situatsioonis. Üldiselt leitakse antud uuringu põhjal, et Eesti üldine elukeskkondsoosib alkoholi tarbimist ning alkoholi kerge kättesaadavuse järel on just sõprade/tuttavate eeskujuolulisim tarbimist soosiv tegur.Vaadates alkoholi tarbimise sotsiaalset survet nii hoiakulisel kui isikliku kokkupuute tasandilt, ilmnevadüsnagi suured erinevused:üldiselt leitakse, et seltskonnas, kus teised alkoholi tarbivad, on kerge jääda endale kindlaks mittejuua, samuti peaks seltskonnas olles olema igal inimesel õigus tarbida just nii palju alkoholi kui taise soovib,samas on enamik inimesi olnud olukorras, kus neile on aktiivselt alkoholi pakutud ning üle pooletunnistab, et on seltskonnas olles joonud rohkem kui esialgu kavatseti. Siinkohal tuleb muidugiarvestada antud olukordadega kokkupuutumise sagedust – umbes pool vastajatest on nendesolukordades olnud harva. Enamik nendest inimestest, kellele on seltskonnas olles alkoholiaktiivselt pakutud või kes on seltskonnas olles joonud rohkem kui esialgu kavatseti, on alkoholipakkumise vastu võtnud, kuid vähesed on seda teinud sageli. Seega on inimestel olnud niiolukordi, kus tunnetatakse vajadust või kohustust võtta alkohol vastu, kui ka olukordi, kus seda eitunnetata.